Töövägivald tervishoiusektoris: põhjused, avaldumise vormid ja olukorra juhtimine

Transcription

1 Töövägivald tervishoiusektoris: põhjused, avaldumise vormid ja olukorra juhtimine Töövägivalla statistilised näitajad 40% töötajaist on eksponeeritud füüsilisele vägivallale 47% töötajaist on eksponeeritud ahistamisele Eda Merisalu, Dr.Med.Sci. TÜ tervishoiu instituudi dotsent 46% töötajaist on eksponeeritud seksuaalsele vägivallale TEH aastakonverents 2011 Tartu, Dorpat I saal ILO Programme on Safety, Health & Environment, 2000 Vägivalla tõttu töölt puudumine 12 kuu jooksul 35% töötajaist, kes olid eksponeeritud füüsilisele vägivallale 34% töötajaist, kes olid eksponeeritud vaimsele ahistamisele 31% töötajaist, kes olid eksponeeritud seksuaalsele ahistamisele ILO Programme on Safety, Health and the Environment, 2000 Psühholoogiline vägivald tööl so. kuritahtlik, ebaeetiline käitumine, mis on suunatud alluvast ohvrile või kolleegile. BULLYING, MOBBING, WORK ABUSE, BOSSING, MISTREATMENT, INTIMIDATION, VICTIMISATION PSÜHHOTERROR, RÜNDAV MORAAL, VÄÄRKOHTL Maailmas avalikult mitteteadvustatud ja seni mittemõõdetud nähtus, mis toob kaasa negatiivseid tagajärgi emotsionaalseid, psühho-somaatilisi ja käitumishäired. Põhjustab füüsilisi tervisekaebusi ja suurenenud haigestumist ning elukvaliteedi langust. Passiivne ja aktiivne osalus ahistamises osalemine (4.2%) ahistava grupi liikmeks olemisega (2%) grupi liikmena korduvalt ahistanud (1%) ka vaikimine on vägivallale kaasaaitamine Bullying: kiusamine töökohal Bullying - on süstemaatiline agressiivne käitumine töösituatsioonis pikaajaliselt rohkem kui ühe töökaaslase või ülemuste poolt, kus sihtobjekt ei saa end kaitsta (Einarsen, 1999) Bullying - kui inimene on korduvalt langenud psüühilise, füüsilise või sõnalise vägivalla ohvriks tööl (Moore, 2000) Bullying ülemusepoolne ebaeetiline käitumine, suunatud alluva või kolleegi suunas (Cassito et al., 2003) 1

2 Bullying: Kes on ahistatavad? Bullying: Kes on ahistajad? mees > naine indiviid > grupp ühe inimese poolne (61.5%) kaks või rohkem (38.5%) vanem inimene (70.3%) samatasemeline/vastastikune (32%) alluvatepoolne (9%) Laste, noorte, naiste väärkohtlemine tööl Sooline vägivald naise/mehe alandamine Rahvuse või usulisel kaalutlusel ahistamine Vanuri halb kohtlemine tööl, kodus, hooldekodus Seksuaalne vägivald/ahistamine - perekonnas, tööl, sotsiaalses keskkonnas, gruppides Enesele suunatud vägivald töönarkomaania, suitsiid Kollektiivne vägivald - lapssõdur, genotsiid, anastamine, kodusõjad, terrorism, korruptsioon Mobbing: rühmana ründamine tööl 44% kolleegid omavahel 37% ülemused 10% ülemused ja kolleegid koos 9% alluvad Eeldused ahistamise võimaluseks: Organisatoorsed puudused Jäigad töömeetodid Range hierarhia Suur vastutus autonoomia piirangutega Tulemuste alahindamine Mis paneb töötajaid/juhte ahistama? nõrk juhtimisstiil (70.8%) ahistaja isikuomadused (56%) kalduvus vägivallatseda (56%) kodune tasakaalutu õhkkond (50%) ohvri ülemus kardab olla alaväärtuslik alluva ees juhioskuste/kogemuste puudumine hirm välja paista ebakompetentne vanamoodne stiil ja jäikus töövõtetes Ülemuse poolse ahistamise märgid Ahistamise vahendid tööl pidevalt tüütama, mõttetuid ülesandeid jagama tööülekoormuse rakendamine kustutab vaimset erksust mitterealistlike tööülesannete jagamine (41%) ebavõrdse töötasu rakendamine lisateenimise võimaluste äravõtmine tegevusvabaduse piiramine tööülesandeid ei anta/või antakse liiglihtsaid ülesandeid piitsa-prääniku meetodi rakendamine töötaja arvamusi /nägemusi ei arvestata (50%) sotsiaalselt välja arvatud e. tõrjutuse rakendamine tugev alaline kriitika ohvri suunas (30%) ringist väljas e tõrjutuse tunnetamine töötulemuste mittehindamine, tunnustuse vähesus/puudumine karjumise / etteheidetega alandamine nn ärapanemise taktika nilbe, haavav kõnekeel pidev kontroll tegevuse üle pilkamine, nokkimine, naeruvääristamine 2

3 Ahistamise tasemed I aste - kaudne surve - seljatagune laim, tagarääkimine II aste - avalik surve - sõnaline sotsiaalne alandamine III aste - töökohast väljasöömine töökaotus positsiooni kaotus sissetuleku katkemine majanduslik laostumine karjääri kokkuvarisemine Vägivald kui ohutegur meditsiinis Meditsiiniõed kui füüsilise kallaletungi ohvrid 36% Pennsylvania esmaabi osakonnas (USA,1990) seksuaalselt ahistatud 69% Inglismaa (UK) õdedest 48% Iirimaa õdedest 76% USA õdedest K. Björkqvist. Social defeat as a stressor in humans. Physiol & Behav, 2001,73, Töövägivald tervishoiusektoris Töövägivald tervishoiusektoris Tervisesektor on juhtival kohal töökohal asetleidvate rünnakute poolest USA-s (Levy et al 2011). Võrreldes üldpopulatsooniga on erinevus tervishoiusektoris neljakordne (Ferns, 2006). Vaimse tervise spetsialistidel oli vägivallajuhtumeid 68:1000 töötaja kohta Õdedel oli sama näitaja 22:1000 töötaja kohta Üldpopulatsioonis12:1000 in kohta. (Levy et al 2011). Aastane vägivalla kogemus on kõrge perearstidel - Inglismaal 63%, Austraalias 64% hulgas (Saeki et al, 2011). USA-s leiab aset 32% kõigist mitte surmaga lõppevatest rünnakutest just TH sektoris. Pooltel juhtudel algatajaks patsiendid a 8,8 juhtu töötaja kohta, millest 12 % lõppesid füüsiliste vigastustega. Vähem kui pooled kannatanutest pöördusid politseisse abi otsima. Patsiendi vägivaldset käitumist soodustavad tegurid Peavigastused, tserebro-vaskulaarsed vigastused, ajupatoloogiad, orgaanilised ajukahjustused jm Hüpoksia Endokriinsed häired- hüpo- või hüperglükeemia Krambid, epilepsia Psühhiaatrilised häired-hallutsinatsioonid, depressioon, ärevus, stress-reaktsioonid, isiksusehäired Minevikus kogetus post-traumaatiline stressisündroom Retseptiravimite kõrvaltoimed. Käsimüügiravimite toimeid on arstil kahjuks raske arvesse võtta, kuna sellest võib puududa ülevaade. Intoksikatsioon Ravimi üledoos Narkootkumide või alkoholi ärajäämanähud Vanuse faktor- seniilsus, dementsus, teismelised, lapseea häired- autism, hüperkineetilised häired (Ferns, 2006) Töövägivalla keskkondlikud ja sotsiaalsed tegurid lõunapauside periood, kus patsient/arst suhe on kõrge, arvult vähene või kehva ettevalmistusega turvameeskond, piiramata liikumisvabadus ümber meditsiiniasutuse, kus vaba juurdepääsu kõikidele inimestele, töö on peamiselt vaimsete häiretega patsientidega töö pikaajalisel ravil olevate patsientidega, erapraksistes, töötavatel arstidel, sh perearstid alkoholi- ja uimastiprobleemidega patsientide raviga tegelevatel arstidel vägivallariski suurendab ka see, kui juhid loevad rünnakut töö loomulikuks osaks ja ei tegele selle preventsiooniga (Levy et al 2011). 3

4 Töövägivald tervishoiusektoris Arstid, kelle töökogemus on <20 aasta, kogesid sagedamini vägivalda võrreldes nendega, kelle tööstaaž oli >40 aasta. Vanemate arstide kommentaarid nooremate eksimustele tunduvad neile kui põhjendatud ja normaalne käitumine, et saada paremat töötulemust. Arst-residendid saavad sagedamini töövägivalla osaliseks, eriti just vanemate kolleegide poolt (Bairy et al, 2007). Residendid peavad negatiivseid kommentaare sageli kiusamiseks. Isegi väärad tajumused kiusamisest mõjutavad töökliimat ja tulemusi negatiivselt. Jaapani uurimuses leiti, et 84,8 % residentidest, sai vähemalt ühe korra ahistamise või kuritarvitamise osaliseks - sagedasem vägivalla vorm oli verbaalne, teisel kohal aga alkoholiga seotud ahistamine. Alkoholiga seotud ahistamine võib olla kultuuri eripära, nt peotrikkidena kiirelt alkoholi jooma sundimine. Seksuaalset ahistamist koges 42 % residentarstidest. Vägivaldsemad olid residentide suhtes arstid, seejärel patsiendid ja õed. Osakondadest oli levinuim kollegiaalse vägivalla esinemuse poolest kirurgia (Nagata-Kobayashi et al, 2009). Vägivallaproblemaatika käsitlus Eestis Töövägivalda, tööstressi ja läbipõlemist ei puudutata Eesti tööseadusandluses Rahvusvahelised aktid: Inimõiguste Deklaratsioon, Sotsiaalharta, Lastekaitseseadus Puudub riiklik kindlustussüsteem, mis tegeleks töövägivallast tingitud vigastuste või haigestumisega Psühholoogilised, psühhosotsiaalsed ja organisatoorsed ohutegurid ei kuulu traditsiooniliselt töökoha riskianalüüsis mõõdetavaks suuruseks Teaduslikud uuringud töövägivallast Sotsiaalse vägivalla uuring Iris Pettai Vägivald ja naiste tervis, 2003 SM rv inimõiguste osakonna küsitlus ~27000 naist % >50 üksikud abielus abielus vabaabielus torke-, lõikehaavad, siseverejooksud >20 vallalised katkenud rasedused luumurrud verevalumid näol verevalumid kehal ohvrite arv Töövägivalla tegurid Eesti vanemõdedel % Conflicts by subordinates Psychological violence Patients' unsatisfaction Cut of contract Negative solutions Frequency Bad microclimate Disturbacy Uncomfortable working milieu Irma Nool. Vanemõdede tööstressi ja läbipõlemise ilmingute seosed isikuomadustega. Bakalaureusetöö. Tartu, Role conflict Psühhosotsiaalsed ohutegurid sõltuvalt ülemõdede vanusest n=46, r>-0.30, p<0.001 Konfliktid administratsioonis Võimuvõitlus Töövägivalla tegurid õlemõdede hulgas, hinnang sõltuvalt haridusest n=46, r>0.30, p<0.001 Konfliktid admisnistratsioonis Halb mikrokliima Vanus Ebameeldiv tööõhkkond Halb mikrokliima Haridus Ebameeldiv tööõhkkond Õded vaimne vägivald Konfliktid alluvate hulgas Arusaamatused alluvate hulgas Merle Varik. Ülemõdede tööstress ja tervis. Bakalaureusetöö. Tartu, Psühholoogiline surve õdedele Konfliktid alluvate hulgas Merle Varik. Ülemõdede tööstress ja tervis. Bakalaureusetöö. Tartu,

5 Töövägivalla ilmingute ja tervisenäitajate vahelised seosed ülemõdede hulgas (n=46, r>0.30, p<0.05) Võimuvõitlus administratsioonis Töövägivalla ilmingute ja tervisenäitajate vahelised seosed ülemõdede hulgas Psühholoogilne surve (n=46, r>0.30, p<0.05) Halvad töösuhted Stress Pingepeavalu Valu südames Liigesvalu Depressioon Väsimus Pingepeavalu Valu südames Stress Depressioon Väsimus Ebakindlus ülemuse ees Merle Varik. Ülemõdede tööstress ja tervis. Bakalaureusetöö. Tartu, Ebameeldiv tööõhkkond Merle Varik. Ülemõdede tööstress ja tervis. Bakalaureusetöö. Tartu, Tööstressi juhtimine ülemõdede hulgas (n=46, r>0.30, p<0.05) Võimuvõitlus administratsioonis Konfliktid juhtkonnaga Konfliktid alluvatega Ebameeldiv tööõhkkond Töölepingu katkestamine Psühholoogiline surve Alkohol Suitsetamine Liigsöömine Kohvijoomine Rahustid Merle Varik. Ülemõdede tööstress ja tervis. Bakalaureusetöö. Tartu, Töövägivalla ja läbipõlemise ilmingute seosed (n=218, r>0.20, p<0.03) Emotsionaalne kurnatus Alluvatevahelised konfliktid Konfliktid administratsioonis Vaimne vägivald alluvate hulgas Psühholoogilised pinged administratsioonis Ebakindlus ülemuse suhtes Isikuprobleemid Irma Nool. Vanemõdede tööstressi ja läbipõlemise ilmingute seosed isikuomadustega. Bakalaureusetöö. Tartu, Depersonalisatsioon Vägivald töökohal on varieeruv & komplekssne Töövägivald on komplekssne/varieeruv Töövägivald on mitmetahuline ja võib samaaegselt avalduda nii vaimselt kui füüsiliselt Definitsioonid on sageli kattuvad ja vägivalda liigiti on raske eristada Etteantud lähenemisviisid ja otsused on ebaefektiivsed Praktiliselt on võimatu ette ennustadakus ja millal vägivald aset leiab Praktiliselt võimatu on täpselt tajuda vägivallatseja käitumisnüansse ohvri suhtes Töövägivalda ei saa mõõta ametite kaupa Tähelepanu koondub pühjuste/tagajärgede selgitamisele Isikuomadused, töökeskkonna ja väliskeskkonna tegurid on võtmehoovad vägivalla tekkes Tuleb osata tajuda kõrge riskiga situatsioone Iga vägivalla olukord on spetsiifiline ja tuleberinevalt käsitleda 5

6 Töövägivald kui tõeline ohutegur suurenev hirm, vaimne väsimus ja traumade oht töötaja tervise ja ohutuse tagamine tsiviilõiguse rakendamine töökohas inimväärikuse tagamine töökohal positiivse enesehinnangu tagamine perekondliku stabiilsuse ja kooskõla saavutamine meeskonnatöö moraali ja produktiivsuse tõstmine oskusttööliste kui ressursi säilitamine tööandja prestiiži tõstmine G. Namie, R. Namie. The bully at work: What You can do to stop the hurt and reclaim your dignity on the job. Manhattan, 2000 Töövägivalla mõju töötaja tervisele post-traumaatiline stressihaigus ärevushäire depressioon psühhoos läbipõlemine unehäired frustratsioon, tarbetuse tunne apaatia/ närvilisus isu kaotus asteenia Töövägivalla toime tervisele pingepeavalud astma alaseljavalud õla-kaela pingevalu infarkt, insult nahahädad kaalu tõus /langus hirm, viha, ärevus abitus, liibido langus, suitsiid Meditsiinipersonali seisukohtade väljatöötamine vägivalla vältimiseks töötajate teavitamine, juhtumite kirjeldus juhendite väljatöötamine töökultuuri ja teenindamise parandamine nõustamisteenuse tagamine vägivallaobjektidele võrgustiku loomine turvatunde suurendamiseks meditsiinitöötajate õiguste väljatöötamine turvalise töökeskkonna nimel Ahistamist vähendav tegevus tööl sõbralik atmosfäär (66%) toetav mikrokliima (22%) hea organisatsiooni õhkkond (39%) tervise ja ohutuse poliitika töökohas (57%) ahistamisvastase poliitika juurutamine (48%) autokraatne juhtimisstiil (42%) Töövägivalla ennetamine Vihakontrolli teraapia töötajatele (anger management) - toime seisneb just kollegiaalse vägivalla vähendamises (Razzak et al 2005). Regulaarsed treeninguid agressiivsete patsientidega toimetulekuks - paraneb teadmiste tase, enesekindlus ja ohutustunne (Levy et al 2011) Kasutada turvaalarme ja palgata turvamehi. Tagada piisav tööjõud, et patsient/arst suhe ei oleks ülepinges Rünnakujärgselt tuleb meeskonnale tagada supervisiooni võimalus, et ennetada posttraumaatilise stressihäire väljakujunemist. Oluline on nõustamine teha võimalikult varakult peale vägivaldse sündmuse toimumist. Tuleks töötajaid teavitada võimalikest ohtlikest järelmõjudes ning julgustada soovijaid abi otsima. Võtta arvesse ja olla kursis ohumärkidega, mis viitavad patsiendi kalduvusele vägivaldsusele tulenevalt tema haigusseisundist, sh füsioloogilised ja psühholoogilised tervisenäitajad. 6

7 Töövägivalla ennetamine Patsiendipoolse rünnaku osaliseks saanud õed või arstid hoiatavad juba ette, et antud patsiendiga võib tekkida vägivaldseid episoode (Ferns, 2006). Austraalias tehakse näiteid vastavaid märkmeid patsiendi kaardile (Forster, 2005). Vägivallast teavitamise süsteemi arendamine, juhised residendile, kuidas tuleks käituda, kui kogetakse nt kolletiivset vägivalda. Täpsed juhised patsiendi vägivallariski hindamiseks ning mida sel puhul täpselt teha tuleb. Koduvisiitidel maapiirkondades tuleb leida võimalus turvameeste kaasamiseks (Tolhurst, 2003), Vägivallavastaste kampaaniate korraldamine - plakatid, mis teatavad, et asutuses vägivalda ei tolereerita. Siis tunnevad arstid ennast rohkem hinnatuna, rahuliku ja enesekindlana (Forster, 2005). Korduvalt vägivaldse külastaja keelamine osakonda tulekuks (not welcome-sanktsioonid) - parem anda teateid oma lähedase seisundi kohta telefoni teel. Vägivalla juhtimise strateegia Riskikäitumise identifitseerimine Ennetavate abinõude rakendamine vältimaks vägivalda Insidendi juhtimise mehhanismide selgitamine Juurdepääsu kindlustamine abistruktuuridele Registreerida juhtumid Analüüsida juhtumeid ja nendega toimetulekut Soovituste väljatöötamine praktiliste kogemuste alusel Konflikti käsitlus Harta Väärikus töökohal Terve konflikt Selged eesmärgid ja ülesanded Hea koostöö Võrdselt jaotatud üldised ja selged individuaalsed tööülesanded Selged inimestevahelised suhted Terve organisatsioon Juhuslikud vastasseisud, kokkupõrked Avatud ja ausad strateegiad Avatud konflikt ja arutelu Otsekohene ja vahetu suhtlemine Ründav olukord e haige konflikt Rolli ebaselgus Koostööd mittearvestav käitumine, boikott Mõtlematus, ettenägelikkuse puudumine Ebakindlus, kahemõttelisus inimestevahelistes suhtetes Organisatsiooni lõhestatus Kestev, süstemaatiline ebaeetiline tegevus/käitumine Tagamõttelised, ebaselged strateegiad Varjatud, ebaausad, mahasalatud konfliktid (eitamine, hirmutamine) Kaudne, ebaselge ja vältiv suhtlemine Eesmärgid: Inimväärikuse tagamine töösuhetes koleegide ja juhtkonnaga Töötingimuste loomine, kus töötaja vabalt tunnetab oma rolli ja väärtust Ülesanded: positiivse tööõhkkonna loomine, mis kaitseb inimõigusi ja inimväärikat käitumist tööl kindlustada, et allakirjutav isik on teadlik harta rakendusprintsiipidest Deklaratsiooni allkiri Vägivalla vältimine tööruumides turvameetmete rakendamine asutusse sissepääsul hea ruumide, koridoride valgustus vältida sisustust ruumis, mida saab kasutada löögiriistana häiresignaalide olemasolu kindlustamine sidepidamise võimaluste olemasolu töötajate vahel vältida üksikuid salonge, ühiskondlikke tualettruume vältida üksijäämist ettearvamatu patsiendi suhtes (EMO) Multidistsiplinaarsed meeskonnad vägivalla vastu teadusuuringud, käitumisuuringud meditsiini juhtiv roll arstid, psühhiaatrid tööseadusandlus tööorganisatsiooni töötaja advokaadid, ametiühingud juhtimis- ja inimressursid psühholoogid, nõustajad haridustöötajad, kasvatajad valitsuse otsused rahvatervise küsimustes G. Namie, R. Namie. The bully at work: What You can do to stop the hurt and reclaim your dignity on the job. Manhattan,

8 Soovitused Ahistamisevastase poliitika väljatöötamine töökohal Töötajate ja juhtkonna koolitamine töövägivalla suhtes Juhtkond & superviisorid koolitada konflikti lahendusteks Juhtkonnapoolse poliitika juurutamine vägivallavaba õhkkonna loomisel Nõustamise ja tugiteenuste sisseviimine Ahistamise ja vägivallajuhtumite registreerimine Intsidentide ennetamiseks juhtumite analüüs ja lahenduste otsimine ILO sekkumisprogramm vägivalla vastu Tulu-kulu printsiip Vähendades kulutusi/tõstes produktiivsust Eelised Töökeskkonna parandamine Vähem haiguspäevi Vähem kaadrivoolavust Parem käitumine Parem konkurents Raskused Pole nähtav Varieeruvub Tulu pole märgatav Leitakse teisi teid Varjatud olelusvõitlus ILO programm vägivalla vastu Sekkumise vajalikkus organisatsiooni töötajate tervise, ohutuse ja heaolu tagamiseks Eelised Teadmiste kesksus Õppimise võimaldamine Kvaliteedile keskendumine Inimkesksus Funktsionaalsus Raskused Otsesed ja kaudsed meetmed tööhõive säilitamiseks Kogemus - halb või hea - aitab inimesi tundma õppida ja õpetab õigeid valikuid tegema ning olukordi juhtima Tänan kuulamast! 8