Kool õpilase tervise kujundaja

Transcription

1 Kool õpilase tervise kujundaja Mida saavad õpetajad teha laste ülekaalulisusega? Lagle Suurorg 26. September 2017.a. STA ülelinnaline konverents Tallinna Kiirabi

2 Miks on vaja rääkida laste kaalust? Viimase paarikümne aastaga on laste ÜK sagenenud ca 3 korda, vaatamata mitmetel olulistele ÜK puudutavatele strateegilistele dokumentidele EL ja WHO-s. On seatud eesmärgiks vähendada ÜK laste arvu poole võrra ks aastaks. Igal kolmas 11 av laps Euroopa regioonis on ÜK-ne. Tõendatud on kindel seos laste ÜK ja viletsate õpitulemuste vahel. Üle 60% ÜK lastest säilitavad selle seisundi täiskasvanueani. Ca 7% rahvuslikust tervisele mõeldud rahast kulub ÜK seotud seisundite raviks. ÜK kahjustab laste füüsilist ja vaimset tervist ( madal enesehinnang, ärevus ja depressioon)

3 Kopsuhaigused: Uneapnoe Astma Koormustaluvuse langus Endokriinsed häired: insuliini resistentsus Polütsüstiline munasari Varane puberteet GI/ toitumine: maksa rasvtõbi, GÖR Sapikivid D-vitamiini ja rauavaegus ÜK/A mõju laste tervisele kaasuvad seisundid KNS /psühho-sotsiaalne seis: Pseudotumor cerebri ( ajusisese rõhu tõus) Langenud elukvaliteet Vaimse tervise häired ( ca 75%-l lastest Salzburgi kongress, 2014) SVH: VR tõus, DLP, ateroskleroos, koagulopaatiad Neerukahjustused: hüperfiltratsioon, glomerulopaatiad Luu-lihassüsteemi kahjustused ja funktsiooni häired kuni 75% lastest (2014 a Salzburgi kongress)

4 2016 a oktoobris Maailma Adipoosssue Päeva (World Obesity Day) eel ilmus artikkel laste adipoossuse suundumustest aastani Hinnanguliselt peaks maailmas aastal olema 5-17 av ülekaalulisi lapsi 268 miljonit, kellest adipoossed on 91 miljonit. (EV hinnanguliselt ca last ÜK või adipoossed (rasvunud) Tervishoiutöötajad peavad olema valmis tegelemiseks adipoossusest tingitud kaashaiguste raviga (glükoosi talumatus, teise tüübi diabeet, hüpertensioon ja maksa steatoos). (Allikas: Lobstein T, Jackson-Leach R. Planning for the worst: estimates of obesity and comorbidities in school-age children in Pediatric Obesity 2016;11: ) Ülekaalulisuse ja adipoossuse preventsioon vajab laiema ühiskonna osalemist.

5 Olulised komponendid laste tervise parandamisel TEK

6 Koole on nimetatud oma keskkonna poolest obsogeenseks, mis soodustab ülekaalulisuse (ÜK) teket oma istuva akadeemilise tegevuse, piiratud liikumise ja ebatervisliku toitumisega (Davidson, 2007). ÜK on eriti murettekitav vaeste laste seas, kellel on ka oht halvemateks saavutusteks oma elus (Centers for Disease Control and Prevention [CDC], 2008b; Mirza et al., 2004). Õpetajad ja koolid suudavad võtta täieliku eestvedamise, et aidata peatada ÜK epideemiat, ja läbi selle parandada ka laste õpitulemusi. Laste ÜK käsitlemine on nihkumas tervishoiusüsteemist koolisüsteemi, mille tõenduseks on läbi viidud erinevad kaaluohjamise projektid.

7 2011. a. ülevaateartiklis (Waters et al,2011), mis oli pühendatud koolis ülekaalulisuse mõjutamisele, on näidatud tulemuslikkust selle järgselt kui: muudeti õppekava võimaldati kogu nädala jooksul liikumistunde lastele pakuti tervislikku toitu muudeti keskkonda ja kultuuri, et ergutada lapsi tervislikult sööma ja olema aktiivne iga päev ka väljaspool kooli kaasati õpetajad ja muu personal ja loodi koostöö vanematega läbiviidud mitmemõõteline lähenemine oli mõjusam tervise tulemusele ( Stewart-Brown, 2006)

8 Läbiviidud sekkumisprojektis oli 3 edu tagavat võtmetegurit : 1) Kogu koolikeskkonna kaasamine tervikuna ja kõikides koolielu aspektides; 2) Käsitleti kooli sotsiaalset keskkonda (õpilaste ja õpetajate vahelisi suhteid, kooli personali ja lapsevanemate vahelist suhtlemist); 3) Lastele eluoskuste õpetamine.

9 Tervisedendusesse on koolides väga erinev suhtumine 1. Kool kui paikkonna aktiveerija tervisliku eluviisi suunas (Küprose projekt Shape Up ). Lapsed ja täiskasvanud koos moodustasid meeskonna ja näidati, et kool on midagi enamat kui tervisliku tegutsemise koht- kool on muutuste tegija; 2. Laste enda poolt planeeritud ja elluviidud projektid mõjusid positiivselt õpilastele, mõjutasid kooli kui organisatsiooni läbi sotsiaalse suhtlemise muutuse; 3. Koolide osalemine tegevustes, mis mõjutavad tervist, mõjutavad soodsalt TEK võrgustikule; 4. Erinevused koolide TE tegevustes teeb raskeks võrdluse. Üldine seisukoht on, et on olemas tihe side tervise ja hariduse ning kooli tervisedenduse vahel. 5. TE poliitika kasu koolile saab kirjeldada, kuigi ei suudeta eristada, milline konkreetne tegevus (interventsioon) on selle kasu toonud (Waters et al,2011). TE ja preventsiooniprogrammid on komplekssed oma seostes inimeste ja elukeskkonna vahel. 6. Kooli TE tulemuslikkust on võimalik hinnata läbi laste tervise monitoorimise standardsel viisil ja kokkulepitud näitajate kaudu.

10 Tegurid, mis mõjutavad TE koolis (loetelu ei ole täielik...) Barjäärid TE koolis TE hõlbustajad *suured klassid *eestvedamine koolis finantside puudumine * üldine toetav kultuur koolis puudub suhtumine TE-sse * pidev TE toetamine,vaatamata kui kogu kooli terviklikku hektilistele hariduslikele nõudmistele mõjutamisse * paikkonna poolne toetus TEK-le süstemaatilisuse puudumine * TE on kooli tervisepoliitika ametlik osa TE likus tegevuses * koostöö hariduse ja tervise süsteemi vahel TE ei ole oma ametlikku staatust * täpne ja selge sihtgruppide mõjutamine kooli poliitikas kaasaegsete meetoditega (TE läbiviijad Seades eesmärgiks mitme teguri peavad olema õppinud teooriat ja praktikat) mõjutamist (suitsetamine ja. ülekaalulisus), muutub sekkumine töö-ja ressursikulukaks ning kalliks ja koormavaks vabatahtlikele TE läbiviijatele...

11 Kirjanduses on esitatud 5 strateegiat (tegevuskava kaugema eesmärgi saavutamiseks ) õpilaste ja kooli võimalustest võidelda laste ülekaalulisusega. Strateegia 1: Olla teadlik probleemi ulatusest 50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% Ülekaalulisus ja adipoossus TAI Rahvastiku toitumise uuringu andmetel 2015 Eha Nurk, TAI 0% Poisi 8-9a Tüdr 8-9a d 11a a 15a 17a 19a ukud 11a a 15a 17a 19a ÜK 22% 15% 13% 9% 6% 13% 24% 9% 8% 5% 7% 14% Ad 17% 28% 16% 9% 11% 10% 13% 23% 15% 20% 15% 9% Need andmed saavad olla võrdluseks iga konkreetse kooli õpilaste ÜK -ga

12 Kooli tervishoiutöötajad on need, kes saavad anda teatud regulaarsusega ülevaadet ÜK laste sagedusest klassides, kus viiakse läbi tervisekontrolle. Neid andmeid on oluline edastada vanematele ja mobiliseerida huvigrupid ÜK mõjutamiseks. Kooli personalil on oluline saada informatsiooni ja täiendõpet ÜK mõjust lapse elule. Õppeedukuse probleemide puhul (eriti ÜK lapsel) on õpetaja teadmiste andja lapsele ja vanemale, et suurendada lapse võimalust kaalu langetada. Edu saavutatakse juhtudel, kui õpetaja on läbinud täiendkoolituse tervise, toitumise, liikumise jmt teemadel.

13 Strateegia 2: Planeerida kooli tegevuskava laste kaalu ohjamiseks Õpetajad ja kool saavad luua tegevuskava, sest koolis suudetakse korraga mõjutada suure hulga laste toitumist ja liikumist. Alustada preventsiooniga varakult ( nii vanuse mõttes- alates koolieelsest east, kui ka ÜK arenemise osas- mitte laste lastel muutuda rasvunuteks). Õpetajad võivad märgata lapse kaalutõusu varem, kui kooliõed ja neil on suurem võimalus kui tervishoiutöötajatel sekkumiseks: algatada koostööd vanematega ; toetada eriti nooremate klasside õpilasi igapäevases koolielus (ÜK lapsed vajavad abi matemaatikas, sotsiaalsel suhtlemisel ja käitumisel) ; ehitada üles kooli-paikkonna partnerlussuhted ühised projektid on olulised koolide piiratud ressursside puhul ; viia läbi kooli poliitika ja praktika enesehindamine ( kas saavutatakse muutusi või ei )

14 Strateegia 3. Edendada laste positiivset psühhosotsiaalset arengut Õpetajad ja kool saavad edendada laste psühhosotsiaalset arengu: *soodustades positiivsust ja toetavat kooli konteksti ÜK lapsed on madala enesehinnanguga, vähem sportlikud ja mures oma väljanägemise pärast. ÜK lapsel võib areneda vaimse tervise häire (depressioon) ja söömishäired (sagedamini häireid tütarlastel), samuti koolikiusamine; *aidata lastel arendada enese-regulatsiooni võtteid ; *heaks suhtlemise stiiliks õpetajate poolt on autoriteetne vastastikune suhtlemine; * olla õpilaste jaoks rollimudeliks tervisliku eluviisi omandamisel ( eriti toitumisel eeskuju näitamine ja mänguliste liikumistegevuste ergutamisel). Lapsed võivad mitte kuulata õpetaja juttu, kuid nad ei loobu kunagi täiskasvanuid jäljendamast.

15 Strateegia 4. Edendada tervislikku toitumist *Õpetajad saavad edendada normaalset (tervislikku) toitumist, eriti neil lastel, kes ei ole seda omandanud varasemalt kodus. Õpetajad jt koolitöötajad saavad olla eeskujuks. *Söömine on kultuuritundlik tegevus, millega on vaja arvestada; * Luua positiivset söömiskeskkonda koolis (kaunistused sööklas ja toitumisalased posterid jmt); *Abistada lapsi toidu saamisel ( eriti toidu kättesaadavuse osas vaestele peredele ) - vajadusel läbi KOV sotsiaalsüsteemi. Tasuta koolitoit EV-s kõikidele õpilastele on suureks toeks paljudele lastele ja peredele.

16 Strateegia 5. Ergutada liikumisaktiivsust Õpetajad ja kool saavad suurendada laste liikumist: *planeerida õppes soovitatud liikumise hulk ja seista hea selle eest, et koolis liikumistunde ei vähendataks muude ainete tarbeks. Ei ole suudetud tõendada, et muude ainete õppimine liikumistunni asemel parandaks õpitulemusi; *integreerida liikumine õppeprogrammi lapse kui terviku jaoks arvesse võttes iga lapse vanust ja iseärasusi. Koolides on oluline liikumise keskkond ja varustusnii saalides kui ka õuealal. Iga päev peaks iga laps liikuma vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega;, * vähendada istuvat eluviisi muudetud kooli keskkonnas. Liikumist ja muusikat saab kasutada ka teistes õppetundides - iga lisaminut liikumist on kasuks lapse tervisele. On olemas programm liikumine õppimiseks (Move to learn) on tuntud juba aastast1996 (Connor-Kurtz ja Drummer).

17 Iga õpetaja on õiget toitumist toetav õpetaja 1. Ole eeskujuks (lapsed võivad unustada, mis neile on räägitud, kuid mitte seda, kuidas täiskasvanud käituvad) 2. Koostada hariduslikku materjali vanemate jaoks 3.Juhised tervislikuks näksimiseks kodus ja üritustel 4. Planeerida tunnid, kus selgitatakse tervislikku toitumist 5. Luua koolis aastaringselt tegutsev keskus (klass, ringitöö), kus saab õppida toidust ja toidutegemisest 6. Varustada koole teabematerjaliga ( TAI-st, laste koostatud /joonistatud posterid jmt.) 7. Viia läbi vanematega toitumisega ja laiemalt lapse tervisega seotud diskussiooniõhtuid Millised võiksid olla teie ideed? Allikas: 7 Facts on Childhood Obesity and 7 Things Teachers Can Do.

18 Kokkuvõtteks võib öelda: koolid ja õpetajad kui võtmetähtsusega liidrid ja ühiskond saavad ümber pöörata ülekaalulisuse suundumust ja muuta kõikidel lastel kooliskäimine edukaks. palju on veel vaja selgitada õpetajate rolli saavutamiseks Eestis, arvestades teadlaste kindlaid väiteid, et tähelepanu laste tervisele (sh ülekaalule) on kriitilise tähtsusega õppeedukusele ja üldise kooliedu tagamisele ( Childhood Obesity & What Teachers Can Do. TeacHub. Association for Childhood Education International, 2000).

19 Kokkuvõte a Tallinna lastehaigla ja Toetusfondi projektist Personaalne lähenemine ülekaalulise lapse käsitluses Projekti läbiviijad Juta Lusti Margit Juudas Lagle Suurorg Inna Kramer

20 Eesmärk : läbi viia personaalne perekonnal baseeruv laste kaalu käsitlemise projekt koostöös tervishoiusüsteemi erinevate asutustega, kohaliku omavalitsuse ja mittetulunduslike ühingutega. Alaeesmärkideks oli: selgitada laste adipoossuse arenemise ja eluviisi iseärasusi; sotsiaalse toetuse olemasolu ning lapse ja vanema motivatsiooni osalemiseks projektis; hinnata projekti tulemusi meeskonna moodustasid : laps ja vanem; arst; füsioterapeudid; projekti juht ( juhtiva asutuse - TLH TF juhataja)

21 Arsti roll: Hindamine : anamneesi, eluviisi iseärasusi ning lapse ja vanema valmisolekut eluviisi muutusteks ( eraldi haiguslugu, mitmed ankeedid); -motiveeriva nõustamise koos reaalsete ja konkreetsete eesmärkide seadmisega ; -kaasuvatest seisunditest kontrolliti vererõhu kõrgenemist : SVR kõrgenemist oli 18% projektis osalenutest ja DVR kõrgenemist - 3,4%; a lastel elukvaliteedi uuring ankeedi SF-15 PedsQL Füsioterapeudid : - laste antropomeetriliste näitajate mõõtmine (kaal, pikkus, KMI, vöö ümbermõõt) - lihtsalt kasutatavad kehalise võimekuse testide teostamine projekti lülitumisel ja kevadel (istessetõusu test 60 sekundi jooksul ja 6 minuti kõnnitest ); - iganädalased liikumistunnid ( algselt 2 korda ja viimasel aastal 1 kord nädalas) - laste regulaarne (iganädalane) kaalumine ja ühine analüüs ning tagasiside vanematele kaalu dünaamika osas; - IT kasutamine ( nutivahendid liikumise jälgimiseks, sidepidamine vanemate ja lapsega)

22

23 Mõned iseloomustuses laste ja perede kohta: - Laste keskmine vanus oli 12 aastat -enne projektiga liitumist oli laste ülekaalulisus kestnud keskmiselt 5 aastat; -ülekaalulisuse märkajaks oli 83 %-l vanem ja vaid 10% juhtudest perearst; -63 % lastest olid osalenud mõnes kaalulangetamise tegevustes, kõik lapsed olid korduvalt külastanud lastearste ja /või läbinud tervisekontrolli koolis; -93 % esines koormatud pärilikkus SVH m sh adipoossuse suhtes -kolme aasta jooksul osales projektis 76 last (katkestajate arv oli 30%- sihiks ole seatud 25% )

24 Mõned laste iseloomustused depressiooni tunnetamine 55% vähene huvi asjade vastu 56% sundinud oksendama peale söömist 9% ei kontrolli söömist 69% salaja söömine 51% kiirtoit üle 2 korra nädalas 9% teise portsjoni magustoidu söömine 20% portsjon => kui täiskasvanul 51% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

25 Eesmärkide seadmine projekti jooksul süüa tervislikku snäkki 12% rohkem liikuda 91% tunnustamiseks ei kasutata maiustusi 21% tarbida >= 2,5% piima 3% vähendada toiduportsjonit 78% kiudaineterikas hommikusöök 36% Üle 5 portsjoni puu-ja juurvilja /p 91% 1 klaas täismahla päevas 16% TV jm lapse toast välja 36% ekraaniaeg alla 2t päevas 72% kiitoitu 1 kord nädalas 10% vähendada magusaid jooke 28% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Valmisolekut eluviisi muutmiseks hinnati VAS ( Visual Analogue Scale 0-10 palli) alusel ja tulemuseks oli ebakindlus ( keskmine pallide arv 7) nii vanemate kui laste poolt.

26 KMI ja kehaliste võimete dünaamika 3 aasta jooksul KMI säilimine 18% KMI alanemine 61% kehaline võimekus muutuseta 26% 6 min kõnnitesti paranemine 57% istessetõusu testi paranemine 69% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% 79% KMI säilimine või alanemine ja 74%-l kehalise võimekuse paranemine on projekti edukuse näitaja.

27 Selgus, et tütarlapsed hindasid enda füüsilist tervist oluliselt madalamaks ( 50 palli) kui poeglapsed (100 palli), vanema hinnang füüsilisele tervisele ja kooliga toimetulekule erines lapse hinnangust ainult poiste seas ( erinevus 25 palli).

28 Kokkuvõtteks Näidati, et sihipärase tegevusega koos lapse ja vanemaga on võimalik saavutada edu kaalu langetamisel ja kehalise võimekuse paranemisel. Tegevus peab olema pikaaegne vähemalt kolm aastat, mida on küllalt raske saavutada ( ca 15% olid lapsed, kes osalesid kõikidele aastatel ). Edukam on kaks korda nädalas läbi viia füsioterapeutide poolt superviseeritud liikumistunde, et tagada igale lapsele võimetekohane kehaline koormus. Oluline on kaasajastada treeningute läbiviimist ja süvendada analüüsi, võttes aluseks teaduslikud tulemused struktureeritud programmide kasutamisest ülekaalulistel lastel. Projekt oli üks seitsmest, mis oli lülitatud TEH konverentsi tunnustusprojektide hulka ( org/vienna) a. tunnustati projekti kui hea praktika näidet Eesti Vabariigist EL ühisaktsiooni laste toitumise ja füüsilise aktiivsuse võrgustiku andmebaasis (The Joint Action on Nutrition and Physical Activity) ( Esimene adipoossuse personaalse käsitlemise projekt Eestis näitas, et bariaatrilisele kirurgiale on alternatiive

29 Arvamus dr David Katz, raamatust Lapseea adipoosus (toimetaja,2011): Meie pojad ja tütred väärivad alternatiivi bariaatrilisele kirurgiale võitluses ülekaalulisuse probleemiga, mida meie kultuur on neile edasi andnud 2014 a Salzburgi Euroopa Laste Adipoossuse Grupi (ECOG) 24.-l aastakonverentsil toodi näiteid ühiskonna ja MTÜ osalemisest laste ülekaalulisuse ohjamisel. Ülekaalulisuse võitmiseks on tarvis kogu küla Kuidas oleks võimalik koolides läbi viia laste kaalulangetamise projekte?? On see miljoni dollari küsimus?

30 Juhend tervishoiutöötajatele lapse füüsilise tervise hindamiseks ja ülekaalulise lapse nõustamiseks. Lagle Suurorg MD, PhD, Tallinn, 2015, 25 lk

31

32

33

34 Koostööga on kõik võimalik

35 Tänan tähelepanu eest! Kaunist sügist ja head kooliaastat!