Ajateenijate üldfüüsiline võimekus aastal
|
|
- Victoria Susan Joseph
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 Ajateenijate üldfüüsiline võimekus aastal LEILA OJA, HEINO MÄRKS, MEELIS STAMM Tervise Arengu Instituut, SJKK HEINO MÄRKS Kaitseväe peastaap, väljaõppeosakond MEELIS STAMM Kaitseväe peastaap, väljaõppeosakond Füüsiline võimekus on oluline tervise indikaator (Erikssen 2001), seda ka kaitseväes, kus on kõrged nõudmised füüsilisele võimekusele nii väljaõppe läbimiseks kui sõjaseisukorral (Knapik jt 1990). Mitmed uuringud militaarvaldkonnas on kinnitanud, et ajateenijate madal kehaline võimekus võib mõjutada nii ajateenijate väljaõpet kui sõjaväeliste kohustuste täitmist (Tomczak jt 2012). Lisaks aitab kõrgem füüsilise võimekuse tase ajateenijatel võidelda stressisümptomite vastu (Taylor jt 2008) ja vähendada vigastuste riski. Parema füüsilise ettevalmistusega ning treenitud sõduritel on vigastuste määr neli korda madalam, võrreldes varem treenimata sõduritega (Rosendahl jt 2003). Hilisemad analüüsid ja teiste riikide näited on kinnitanud, et madal kehaline võimekus on üheks oluliseks põhjuseks ajateenistusest väljalangemisel enne sõduri baaskursuse (SBK) lõppu vigastuste või ilmnenud terviseprobleemide tõttu (Talbot jt 2009, Taanila jt 2011). Eestis viib Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamist läbi Kaitseressursside Ameti juures asuv arstlik komisjon aastal vabastati komisjoni otsusel ennetähtaegselt teenistusest 586 ajateenijat, mis teeb 16,9% ajateenistusse asunutest. Võrreldes aastaga oli väljalangevus tervislikel põhjustel 3,5% võrra tõusnud.
2 Ajateenijate üldfüüsiline võimekus aastal 63 Füüsilise võimekuse hindamist, ka ennetuse eesmärgil, arstlikus komisjonis läbi ei viida. Nii selgub sagedasti, et ajateenistusse asunute füüsiline võimekus pole nii kõrge, kui noored seda ise arvavad. Küsitlusuuringute kohaselt hindavad vaid 13% noortest meestest vanuses aastat enese füüsilist võimekust halvaks või väga halvaks (Tekkel ja Veideman 2014). On teada, et füüsiline võimekus on kaitseväes oluline tegur, seda nii teenistusülesannete täitmisel, kui igapäevastes tegevustes (Malberg 2011). Hea aeroobne ja lihaskonna võimekus on osutunud ülioluliseks, et optimeerida oma tegevusi kaitsevaldkonnas (Santtila 2010). Ka tehnoloogilised edusammud ja mehhaniseerimine ei ole vähendanud füüsilise võimekuse nõudeid kaasaja sõduritel (Sharp jt 2008, Dyrstad jt 2006). Lisaks sooritusvõime parandamisele läbi üldfüüsilise võimekuse tõstmise, on hea füüsilise vormi tagamisel ka majanduslik eelis. Tegevteenistujate puhul on uuringud kinnitanud, et nõrk lihasvõimekus ja nõrk vastupidavus koos kõrge kehamassi indeksiga on riskifaktoriteks, mis vähendavad sooritusvõimet ja tõstavad kulusid töövõimetuse osas (Kyröläinen 2008). Kehalise võimekuse taseme seiresüsteem on oluline tulemuslikkuse seisukohast, samuti võimaldab jälgida võitlusvõimekust (Herrador-Colmenero jt 2014). Käesoleval hetkel ühtset seiresüsteemi ajateenijate kehalise võimekuse taseme jälgimiseks Eestis ei ole. Algandmete tasemel on kehalise võimekuse tulemuste analüüs võimalik vaid eriuuringu kaudu. Metoodika Ajateenistusse saabudes viiakse kõikide ajateenijatega esimesel nädalal ühtsetel alustel läbi üldfüüsiline kontroll-test (ÜFT). Eesti kaitseväes kasutusel olev test on kinnitatud Kaitseväe juhataja käskkirjaga KK nr. 86 alates 2013 aastast (KK nr. 86). 1 Käesoleva analüüsi ÜFT andmed koguti koostöös Kaitseväe peastaabi Sporditeenistusega. 1 Enne 2013 sooritatud testitulemuste punktiarvestuse analüüsimisel tuleb arvestada asjaoluga, et sel aastal alandati testipunktide normväärtusi kõigi kolme testi puhul ja seetõttu protsendipunktid pole otseselt võrreldavad varasemate uuringutega ajateenijate üldfüüsilise võimekuse analüüsimisel (Oja 2015).
3 64 Leila Oja, Heino Märks, Meelis Stamm ÜFT tulemuste analüüsimiseks kasutati 2014 aasta eelkutses alustanud 743 ajateenija tulemusi enne ja pärast sõduri baaskursust (SBK). Analüüsiks võeti vaid need, kes oli sooritanud testi nii enne kui peale SBK. ÜFT kontrolltestid ja positiivse tulemuse saavutamiseks kehtestatud miinimumnäitajad on esitatud tabelis 1. Kehtiva korra kohaselt arvestatakse iga harjutuse tulemus ümber punktitabeli alusel, kus iga testi eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Selleks, et test oleks sooritatud positiivselt, tuleb igalt testi harjutuselt koguda vähemalt 60 punkti, mis on kehtestatud miinimumtase (Tabel 1) või kolme testi summas koguda minimaalselt 190 punkti juhataja (KK nr. 86). Tabel 1. Kontrolltesti (ÜFT) positiivse tulemuse miinimum nõuded (60 punkti tase) (KK nr.86). Testi nimetus toenglamangus kätekõverdused (hinnatakse kordade arvu 2 minuti jooksul) selili lamangust istesse tõus (hinnatakse kordade arvu 2 minuti jooksul) 3200 meetri jooks (hinnatakse distantsi läbimiseks kulunud aega) Resultaat positiivse tulemuse saavutamiseks 40 korda 46 korda 15:54 min, sek Tulemused Nagu on eeldada, paraneb SBK jooksul ajateenijate sooritusvõimekus. Keskmiselt suutsid noored peale sõduri baaskursust oma sooritusvõimet parandada 10%-30% algtasemest (tabel 2). Kuigi keskmine sooritustase paranes, siis miinimum- ja maksimumsoorituse vahed jäävad jätkuvalt märkimisväärselt suureks ja selline rühma võimekuse erinev tase vajab analüüsi, mis selgitaks, mitmes testis ja kui palju on noormehi, kes ei suuda ka peale SBK-d täita kehalise võimekuse miinimumnormi taset, et edukalt läbida väljaõpet ajateenistuses.
4 Ajateenijate üldfüüsiline võimekus aastal 65 Tabel 2. Üldfüüsilise testi keskmised tulemused 2014a. (X±SD) Enne SBK-d Peale SBK-d Test (X±SD) min max (X±SD) min max Selili lamangust istesse tõus (kordade arv) 50,1±17, ,7±14, Toenglamangus kätekõverdused (kordade arv) 48,6±17, ,1±15, m jooks (min, sek) 15:50±2:40 10:52 31:59 14:03±1:33 10:06 21:53 Kõik kolm testi suutsid vähemalt 60 punkti tasemel läbida 41% ajateenijatest juba enne SBK-d ja 80% peale SBK-d. Ajateenijaid, kes ei suutnud miinimumtasemel läbida ühtegi testi kolmest oli enne SBK-d 13% ja peale SBK-d 1% (joonis 1). Nende noormeeste hulk, kes suutsid läbida ainult ühe testi üle miinimumtaseme langes 19 %-lt 4%ni ja kaks testi üle miinimumtaseme suutsid läbida 15% ajateenijaid peale SBK-d. 90% 80% enne SBK 80% 70% peale SBK 60% 50% 41% 40% 30% 27% 19% 20% 13% 15% 10% 1% 4% 0% ei läbinud ühtegi läbis 1 testi läbis 2 testi läbis kõik 3 testi testi Joonis 1. Üldfüüsilise testi läbinud vähemalt 60 punkti tasemel enne ja peale SBK(%) Üksikute testiharjutuste analüüs näitab, millistes testides olid noormehed kõige nõrgemad, mis takistasid neil läbida ÜFT vähemalt 60 punkti tasemel ka
5 66 Leila Oja, Heino Märks, Meelis Stamm peale SBK-d. Testide lõikes olid negatiivsed sooritused erinevad: kätekõverduste test 10%; istesse tõusu test 3% ja jooksutest 6% (joonis 2). Sõduri baaskursuse käigus paranes kõige enam jooksutest, 36%. Testidest raskemini saavutatavaks osutus kätekõverduse test, milles 10% ajateenijaid ei suutnud läbida testi miinimumtasemel ka peale SBK-d. Saadud tulemusest ilmneb, et SBK jooksul vajab parandamist noormeeste ülakere jõud ja vastupidavusvõimekus. 45% 42% 40% 36% 35% 30% 27% 25% 20% 15% 10% 10% 6% 5% 3% 0% istesse tõus kätekõverdused jooks enne SBK peale SBK Joonis 2. Üldfüüsilise testi mitteläbinud (alla 60 punkti taseme) üksiktestide lõikes enne ja peale SBK (%). Kokkuvõtteks USA Fitnessgramm standardi järgi (Meredith ja Welk 2007) on 17-aastaste noormeeste kehalise võimekuse ja tervisega seotud normväärtuseks sooritada kätekõverduse testis vähemalt 35 kõverdust ja selililamangust istesse tõusu testis vähemalt 43 tõusukorda. Kõrvutades neid normväärtusi tabelis 1 esitatud vastavate väärtustega näeme, et kätekõverduse testi miinimumnorm on 40 kätekõverdust ja istesse tõusu testi miinimumnorm on 46. Seega võib eeldada, et Kaitseväes kehtestatud ÜFT miinimumtasemed on ka tervisega seotud võimekuse seisukohalt jõukohased. Sellest tulenevalt peaks iga terveks tunnistatud ajateenistust alustav noormees suutma sooritada ÜFT nõuded vähemalt miinimumtasemel.
6 Ajateenijate üldfüüsiline võimekus aastal 67 Hetkel pole kasutuses ühtegi noorte tervise seiresüsteemi ega standardit. Kui noorte tervisekäitumist on võimalik hinnata näiteks regulaarsete küsitlusuuringute abil, nagu Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Aasvee jt 2012), siis kehalise võimekuse hindamiseks pole toimivat seiresüsteemi, sest vastavaid andmeid ei koguta. Ajateenistuse jooksul kogutud ÜFT andmete kasutamine analüüsiks on samuti piiratud. Nimelt ei ole võimalik väeosades ühtse metoodika alusel regulaarselt kogutud ÜFT andmeid kasutada seireks, sest algandmete edastamist, säilitamist ja menetlust reguleerivat korda pole kehtestatud. Kuna kehaline võimekus iseloomustab ka tervislikku seisundit, siis võiks kaaluda füüsilise võimekuse süsteemse kontrolli väljatöötamist ja rakendamist juba enne ajateenistust, näiteks tervisekontrolli käigus. Andmete analüüsist selgus, et kuigi testitulemuste keskmine paranes, jäid soorituse miinimum- ja maksimumväärtused väga suureks ka peale SBK-d. Rühma sooritusvõime sedavõrd erinev tase eeldab väga oskuslikku lähenemist kehalise võimekuse tõstmisele erineva tasemega noorte hulgas. Seetõttu on ülioluline rakendada ajateenistuse jooksul spetsiaalse ettevalmistusega instruktoreid, kes on suutelised diferentseeritult juhendama eri ettevalmistusega ajateenijaid. Vajadus parema kvalifikatsiooniga instruktorite järele iseloomustab ka asjaolu, et näiteks kätekõverduse testis ei suutnud ka peale kursust miinimumnormi täita 10% ajateenijatest. Füüsilise arengu tagamine ajateenistuse vältel on samavõrd oluline nii nõrga füüsilise ettevalmistusega noortel kui ka varasemalt väga hea füüsilise ettevalmistusega noortel. Kokkuvõttes esitame järgmised soovitused: 1. Töötada välja ja rakendada väeosades regulaarselt kogutud ÜFT andmete kogumise, säilitamise ja kasutamise kord. 2. Töötada välja võimalused füüsilise võimekuse kontrolli sisseviimiseks arstlikus kontrollis. 3. Valmistada väeosades ette instruktorid tööks eri tasemega füüsilise võimekusega ajateenijate arendamiseks.
7 68 Leila Oja, Heino Märks, Meelis Stamm Kasutatud kirjandus Aasvee K, Eha M, Härm T, Liiv K, Oja L, Tael M. (2012) Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2009/2010 õa Eesti HBSC uuringu raport. Tervise Arengu Instituut, Tallinn. Herrador-Colmenero M, Fernández-Vicente G, Ruiz J. (2014) Assessment of physical finess in military and security forces: a systematic review. European Journal of Human Movement, 32, Erikssen, G. (2001). Physical fitness and changes in mortality: the survival of the fittest. Sports Med, 31(8), Kaitseväe juhataja Käskkiri nr. 86 (2013) Füüsilise ettevalmistuse nõuded ja hindamise kord. Knapik, J., Daniels, W., Murphy, M., Fitzgerald, P., Drews, F., & Vogel, J. (1990). Physiological factors in infantry operations. Eur J Appl Physiol Occup Physiol, 60(3), Kyröläinen H, Kautiainen H, Santtila M. Pihlainen K, Häkkinen A. (2008). Physical fitness, BMI and sickness absence in male military persoonel. Occupational Medicine, 58 (4), Malberg J. (2011) Physical Fitness Tests in the Nordic Armed Forces. A Description of Basic Test Protocols. Moving Soldiers Soldaten i bevegelse 01/2011. Meredith M., Welk G. (2007). Fitnessgram. Activitygram. Test administration manual. The Cooper Instutute, Dallas, Human Kinetics: 61. Oja L. (2015) Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise testi tulemuste näitel. Toim. A.Trumm Inimressurss ja riigikaitse: jätkusuutliku arengu väljakutsed, Artiklikogumik, Strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskus: Rosendahl, L., Langberg H, Skov-Jensena A,. Kiaer M. (2003) Incidence of injury and physical performance adaptations during military training. Clin. J. Sport Med. (13), Taanila H., Hemminki A.J.M., Suni J.H., Pihlajamäki H., Parkkari J. (2011). Low physical fitness is a strong predictor of health problems among
8 Ajateenijate üldfüüsiline võimekus aastal 69 young men: a follow-up study of 1411 male conscripts. BMC Public Health, : 590. Taylor, M. K., Markham, A. E., Reis, J. P., Padilla, G. A., Potterat, E. G., Drummond, S. P., & Mujica-Parodi, L. R. (2008). Physical fitness influences stress reactions to extreme military training. Military Medicine, 173(8), Talbot L.A., Weinstein A. A., Fleg J. L. (2009). Army Physical Fitness Test Scores Predict Coronary Heart Disease Risk in Army National Guard Soldiers. Military Medicine 174, 3: 245. Tekkel M., Veideman T. (2014) Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise arengu Instituut, Tallinn. Tomczak, A., Bertrandt, J., & Kłos, A. (2012). Physical fitness and nutritional status of polish ground force unit recruits. Biology of Sport, 29(4),
Ajateenijate kehalise võimekuse dünaamika aastatel
36 Ajateenijate kehalise võimekuse dünaamika aastatel 2006 2014 Veiko Park Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus Kersti Kõiv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus Leila Oja Tervise Arengu Instituut, SJKK Sissejuhatus
More informationMeeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise testi tulemuste näitel
Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise testi tulemuste näitel 27 Tervise Arengu Instituut, SJKK Sissejuhatus Viimastel aastatel on rohkem hakatud tähelepanu pöörama meeste
More informationAndmete kättesaadavus ja vajadus strateegilise jätkusuutlikkuse terviseteemade käsitlemisel
Andmete kättesaadavus ja vajadus strateegilise jätkusuutlikkuse terviseteemade käsitlemisel 21 Tervise Arengu Instituut, SJKK Tervisetemaatika strateegilise jätkusuutlikkuse vaatenurgast koosneb neljast
More informationMihus17. Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas
Mihus17 Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas Sisukord MIHUS / Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas 3 Sissejuhatus Gea Grigorjev ja Marit Kannelmäe-Geerts 5 Eesti noorte tervise olukorrast
More informationPÄÄSTETEENISTUJATE FÜÜSILISE VORMI KONTROLLIMINE KEHALISTE KATSETEGA
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Kairi Pruul PÄÄSTETEENISTUJATE FÜÜSILISE VORMI KONTROLLIMINE KEHALISTE KATSETEGA Lõputöö Juhendaja: Margus Möldri Kaasjuhendaja: Epp Jalakas, MA Tallinn 2011 LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON
More informationTERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2011
Tervisestatistika aastaaruanne 2011 TERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2011 Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tallinn 2012 1 Tervisestatistika osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema
More informationVälisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded ja laevakontrolli akti vorm
Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 24.01.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.02.2005 Avaldamismärge: Välisriigi lippu
More informationHAIGESTUMISEGA SEOTUD AJUTINE TÖÖVÕIMETUS TEGEVUSALADE LÕIKES
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut HAIGESTUMISEGA SEOTUD AJUTINE TÖÖVÕIMETUS TEGEVUSALADE LÕIKES Magistritöö rahvatervishoius Lii Pärg Juhendaja: Anneli Uusküla, MD, MSc, PhD Tartu Ülikool, tervishoiu
More informationTervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond TERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2015
Tervisestatistika aastaaruanne 2015 Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond TERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2015 Tallinn 2016 Tervisestatistika osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema
More informationAjakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri.
NR 3/4 2017 (297) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates. Ajakiri Meremees
More informationVIGASTUSTE JA VIGASTUSSURMADE ENNETAMISE POLIITIKA KOORDINEERIMISE RAKKERÜHM
VIGASTUSTE JA VIGASTUSSURMADE ENNETAMISE POLIITIKA KOORDINEERIMISE RAKKERÜHM Riigikantselei 214 1 SISUKORD KOKKUVÕTE... 6 1. OLUKORRA KIRJELDUS... 9 2. VIGASTUSTE VALDKONNA KAETUS STRATEEGIATE JA EESMÄRKIDEGA..
More informationTervishoiukulud
Tervishoiukulud 2012 2014 Marika Inno Tervisestatistika teabepäev Kust tuleb raha ja kuhu kaob tervis? 10.12.2015 Sisukord Metoodika ja selle muudatused Andmeallikad Ümberarvutused Tulemused 2012-2014
More informationTervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine
Tervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine Tallinn 2012 Tervisestatistika osakonna missioon:
More informationHIV/AIDS-I ENNETUSTEGEVUS EESTIS JA AASTAL. Aire Trummal, Liilia Lõhmus
HIV/AIDS-I ENNETUSTEGEVUS EESTIS 2004. JA 2005. AASTAL Aire Trummal, Liilia Lõhmus Tallinn 2006 Kujundus ja küljendus: Bookmill OÜ Käesolev raport on finantseeritud ülemaailmse fondi Global Fund to Fight
More informationKLIINILISTE AUDITITE KOOSTAMISE KÄSIRAAMAT
KLIINILISTE AUDITITE KOOSTAMISE KÄSIRAAMAT Sisukord Sisukord... 1 1. Kliiniline audit tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamismeetodina... 2 1.1. Kliiniliste auditite ajalugu ja kliinilised auditid Eestis...
More informationNarkootikumide tarvitamine koolinoorte seas
Narkootikumide tarvitamine koolinoorte seas Allikad: ESPAD 1995-2011 ja teised narkootikumide tarbimisega seotud uuringud Katri Abel-Ollo, Sigrid Vorobjov ESPAD European School Survey Project on Alcohol
More informationLaste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs
www.pwc.ee Sotsiaalministeerium Laste vaimse tervise integreeritud teenuste kontseptsiooni alusanalüüs 13.märts 2015 Tiina Tõemets Sotsiaalministeerium Gonsiori 29 15027 Tallinn Lugupeetud Tiina Tõemets
More informationTERVISE INFOSÜSTEEMI ANDMEKVALITEEDI KIRJELDUS AMBULATOORSETE EPIKRIISIDE NÄITEL
Tartu Ülikool Tervishoiu Instituut TERVISE INFOSÜSTEEMI ANDMEKVALITEEDI KIRJELDUS AMBULATOORSETE EPIKRIISIDE NÄITEL Magistritöö rahvatervishoius Kadi Eessaar Juhendaja: Anneli Uusküla, MSc (epidemioloogia),
More informationKUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED
KUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED kohaliku tasandi organisatsioonidele KUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED kohaliku tasandi organisatsioonidele Tervise
More informationEesti põllumajandustootjate konkurentsivõimelisus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimustes
Riikliku programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 2014 lisa 4 Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimelisus Euroopa
More informationROHELINE RAAMAT. mobiilse tervishoiu ehk m-tervise kohta. {SWD(2014) 135 final}
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.4.2014 COM(2014) 219 final ROHELINE RAAMAT mobiilse tervishoiu ehk m-tervise kohta {SWD(2014) 135 final} ET ET Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. M-tervise võimalused... 4 2.1.
More informationSPETSIALISTIDE INFOKÄITUMINE JA ORGANISATSIOONI INFOKULTUUR SYNLAB EESTI JA SYNLAB SOOME NÄITEL
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteadus SPETSIALISTIDE INFOKÄITUMINE JA ORGANISATSIOONI INFOKULTUUR SYNLAB EESTI JA SYNLAB SOOME NÄITEL Magistritöö Autor: Gerli Õunapuu Juhendaja: lektor
More informationTervise infosüsteemi kasutamise võimalused ja probleemid
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Tervise infosüsteemi kasutamise võimalused ja probleemid Seminaritöö Autor: Polina Rubtsova Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus...3 1 Tervise
More informationAutorid Eesti Arengufondist: Kitty Kubo, arenguseire juht Imre Mürk, teenusemajanduse ekspert
Raport on valminud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja Eesti Arengufondi koostöös. Autorid PRAXISest: Ain Aaviksoo, juhatuse liige, tervisepoliitika programmi direktor Indrek Vainu, projektijuht Gerli
More information1. Sissejuhatus Kuidas peaksid intellektipuudega inimesed tervisealast teavet saama? Millised on teie õigused teabele? Millist t
Inclusion Europe The European Association of Societies of Persons with Intellectual Disabilities and their Families Kuidas saada lihtsalt mõistetavat teavet tervishoiu kohta Enese-esindajate teavitus-
More informationANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISESÜSTEEMI RAHASTAMISE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKS
ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISESÜSTEEMI RAHASTAMISE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKS Sissejuhatus Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit vahel 23.11.2016
More informationRegionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta.
Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta Tartu 2015 Töö Tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Töövõtja:
More informationTERVISHOIU KOGUKULUDE KVALITEEDIRAPORT
TERVISHOIU KOGUKULUDE KVALITEEDIRAPORT Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tallinn 2012 1 Tervisestatistika osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema statistika ja informatsiooni
More informationEESTI LASTE JA NOORTE LIIKUMISAKTIIVSUSE TUNNISTUS 2016
EESTI LASTE JA NOORTE LIIKUMISAKTIIVSUSE TUNNISTUS 2016 TerVE Sissejuhatus Liikumisaktiivsuse tunnistuse eesmärgiks on uuemate uuringute põhjal esitada võimalikult täpne ülevaade Eesti laste ja noorte
More informationTöötervishoiuteenusega rahulolu uuring
Terviseamet Töötervishoiu büroo Töötervishoiuteenusega rahulolu uuring Tallinn 2013 Tänusõnad Terviseameti töötervishoiu büroo soovib tänada kõiki, kes leidsid aega küsitlusele vastata. Samuti täname Tervise
More informationBalti riikide rahvatervise konverents
. Detsember 2010 Hea lugeja! Hoiad enda käes juba üheksandat ja ühtlasi ka selle aasta viimast tervisedenduse teabelehte Tervist. Käesoleva lehe põhiteema on vaimne tervis, selle edendamine ja probleemide
More informationVaata, kes on sotsiaaldemokraatide linnapeakandiaadid. Sotsiaaldemokraat. Tallinn Foorumi keskus Kristiine keskus
SOTSIDE TOETUSE KASVAB: Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille toetus tõusis võrreldes aprilliga 15,4 protsendilt 17,8 protsendile. (Kantar Emor) Vaata, kes on sotsiaaldemokraatide linnapeakandiaadid
More informationTURISMISIHTKOHTADE ARENDAMINE PÕHJA-EESTIS RAKVERE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Margot Eimla TURISMISIHTKOHTADE ARENDAMINE PÕHJA-EESTIS RAKVERE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Müristaja, MSc Kaasjuhendaja: Monika Sooneste Pärnu 2013 SISUKORD
More informationRegionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta.
Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta Tartu 2015 Töö Tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Töövõtja:
More informationEesti orienteerumiskaartide geoportaali nõuete analüüs
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö geoinformaatikas ja kartograafias (maht 12 EAP) Eesti orienteerumiskaartide geoportaali
More informationTÖÖKESKKOND 2017 MÄRTS
TÖÖKESKKOND 2017 TÖÖKESKKOND 2017 SISUKORD Eessõna 3 1. Eesti töökeskkond tööinspektsiooni pilgu läbi 4 1.1 Tööõnnetused 7 1.2 Tööga seotud haigestumised 18 2. Riiklik järelevalve 22 2.1 Tööohutus 23 2.2
More informationSõnasageduste põhine logianalüüs
TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika eriala Karl Lääts Sõnasageduste põhine logianalüüs Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendaja: Meelis Roos Tartu 2016 Sõnasageduste põhine logianalüüs Lühikokkuvõte:
More informationVanemate täiskasvanute vaimne tervis KASVAV MURE
Vanemate täiskasvanute vaimne tervis KASVAV MURE Maailma rahvastik pole kunagi olnud küpsem kui praegu. Praeguse seisuga on üle 60.aastaste inimeste arv maailmas üle 800 miljoni. Prognoosid ennustavad,
More informationÜldhariduskoolide õpetajate töökoormus ning tervisekäitumine
Tallinna Ülikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut Terviseteaduste osakond Kaisa Jaakson Üldhariduskoolide õpetajate töökoormus ning tervisekäitumine Magistritöö Juhendaja: dots. M. Roosalu Tallinn 2009
More informationTULGE KÕIK LAEVA UUDISTAMA!
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 9 (173) Uus le he külg lae va liik lu ses Küsimustele vastab AS Kihnu Veeteed juhatuse esimees Andres Laasma. Kih nu ini me sed oo ta vad pi ki sil mi
More informationRakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega
Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega Tellija: Rakvere linnavalitsus Täitja: Tartu Ülikooli Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool; Siiri Silm, Rein Ahas Kontakt: siiri@ut.ee, rein.ahas@ut.ee
More informationSisukord. Sissejuhatus. Eessõna Rohkem tähelepanu naabritele Marianne Mikko. Piiriülene koostöö rahvusvaheliste suhete osana
Eesti, Venemaa, Moldova, Valgevene, Ukraina PIIRIÜLESE KOOSTÖÖ KÄSIRAAMAT Sisukord 3 5 7 9 15 23 25 29 31 Sissejuhatus Eessõna Rohkem tähelepanu naabritele Marianne Mikko Piiriülene koostöö rahvusvaheliste
More informationHaiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis: seosed riskifaktoritega ja riskide vähendamise kulutõhusus
Sotsiaalministeerium Haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastad Eestis: seosed riskifaktoritega ja riskide vähendamise kulutõhusus Tartu Ülikool tervishoiu instituut 2004 Sisukord Tänusõnad 5 Kokkuvõte 5
More informationEesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Getter Kristen Rang Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
More informationMAJANDUSLIKUD ARGUMENDID tervisealase ebavõrdsuse ilmingute sotsiaalsete teguritega tegelemiseks
DETERMINE Töödokument nr 4 MAJANDUSLIKUD ARGUMENDID tervisealase ebavõrdsuse ilmingute sotsiaalsete teguritega tegelemiseks DETERMINE ELi konsortsium tervist mõjutavate sotsiaalmajanduslike teguritega
More informationVälisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes Uuringu vastutav läbiviija: Hans Orru
Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele peentest osakestest tuleneva mõju hindamine kogu Eesti lõikes Uuringu vastutav läbiviija: Hans Orru Töögrupi liikmed: Erik Teinemaa, Kaisa Kesanurm, Marko Kaasik,
More informationEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON ROHELINE RAAMAT. Elanikkonna vaimse tervise parandamine Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 14.10.2005 KOM(2005) 484 lõplik ROHELINE RAAMAT Elanikkonna vaimse tervise parandamine Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine ET ET SISUKORD 1. Sissejuhatus...
More informationC 128/20 Euroopa Liidu Teataja
C 128/20 Euroopa Liidu Teataja 6.6.2009 Kavand: Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut patsientide õiguste rakendamise kohta piiriüleses
More informationINSPIRE metaandmed Eesti geoportaalis
INSPIRE metaandmed Eesti geoportaalis Sulev Õitspuu Geoinformaatika osakond Geoinfosüsteemide büroo Maa-amet 8. oktoober 2014, Seminar teemal Keskkonnaandmete analüüs, kasutamine ja e-teenused INSPIRE,
More informationSuur su vi sai lä bi ja taas al gas uus kooliaas
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2011 nr. 8 (130) TÄNA LEHES Kümneaastane rahvamaja kostitas ja tantsitas hoogsal peol Muinastuled süttisid tugeva tuule tõttu Reisimuljeid Ahvenamaalt Laagrites
More informationMüeloomtõve esmashaigestumine Eestis
MEDITSIINILISE TÕENDUSPÕHISUSE HINNANG Teenuse nimetus Ravikuur daratumumabiga, 100 mg Taotluse number 1211 Kuupäev 10.06.2017 1. Tervishoiuteenuse meditsiiniline näidustus Taotluses esitatud näidustus
More informationMina olen muinasjutuliselt rikas
Mina olen muinasjutuliselt rikas Kuidas saavutada elus kõike, mida igatsed Thomas L. Pauley Penelope J. Pauley Kirjastus Valgusesaar Originaali tiitel: I m Rich Beyond My Wildest Dreams I m. I m. I m.
More informationSüsteemide modelleerimine: praktikum
Süsteemide modelleerimine: praktikum Kasutuslood Oleg Mürk SÜSTEEMIDE MODELLEERIMINE: PRAKTIKUM Lähteuuring (inception) Peamised töövood: talitluse modelleerimine (business modeling) nõuete püstitamine
More informationTervisestatistika Eestis
Tervisestatistika Eestis Natalja Eigo, Gleb Denissov, Kärt Allvee, Piret Viiklepp, Margit Mägi Tartu 26.11.2014 Riiklik ja ametkondlik statistika Riikliku statistika tegijad Eestis on Statistikaamet ja
More informationAS Tallink Grupp poolt pakutud kohustuse siduvaks muutmine ja menetluse lõpetamine
OTSUS Ärakiri Ärisaladused välja jäetud Tallinn 03.06.2016 nr 5.1-5/16-021 AS Tallink Grupp poolt pakutud kohustuse siduvaks muutmine ja menetluse lõpetamine 1. Järelevalvemenetluse alustamine Boarding
More informationProjects and special orders. Projektid ja eritellimused
Projects and special orders Projektid ja eritellimused Private residence in Tallinn Eramu Tallinnas Your idea is our creative challenge! Sinu idee teostamine on meile loominguliseks väljakutseks! We have
More informationArstieetika käsiraamat. Maailma Arstide Liit
1 Arstieetika käsiraamat Maailma Arstide Liit Arstieetika käsiraamat 2 Originaal: Williams, John R. Medical Ethics Manual Ethics Unit of the World Medical Association ISBN 92-990028-0-0 2005 The World
More informationProf Jorma Lauharanta: Eesti-Soome koostöö võiks kasvada
Eesnäärme koesisene kiiritusravi LK 3 Ühendlabor 15 LK 4 Kvaliteedist õendusabis LK 8 Eskiisprojekt sai valmis LK 10 SISELEHT nr 135 oktoober 2011 www.kliinikum.ee/leht Prof Jorma Lauharanta: Eesti-Soome
More informationVälisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu linnas
Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu linnas Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine Hans Orru, uuringu vastutav läbiviija Tartu 2008 Ülevaade Välisõhu hea
More informationTERVISHOIUTÖÖTAJATE ROLL TUBAKA TARBIMISE LEVIKU VÄHENDAMISEL TERVISHOIUTÖÖTAJAD TUBAKA VASTU
Ülemaailmne tubakavaba päev 31. mai TERVISHOIUTÖÖTAJATE ROLL TUBAKA TARBIMISE LEVIKU VÄHENDAMISEL TERVISHOIUTÖÖTAJAD TUBAKA VASTU 1 Täname kõiki, kes aitasid oluliselt kaasa raamatu valmimisele: Jarno
More informationLaste heaolu poole Euroopas Selgitustekst laste vaesusest Euroopa Liidus
Laste healu ple Eurpas Selgitustekst laste vaesusest Eurpa Liidus EAPNi ja Eurchild i selgitustekst EUROOPA VAESUSVASTANE VÕRGUSTIK EUROPEAN ANTI-POVERTY NETWORK RÉSEAU EUROPÉEN DE DE LUTTE CONTRE LA LA
More informationESMAABIVAHENDITE MAKSUSTAMINE ERISOODUSTUSENA
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Kaisa Armväärt ESMAABIVAHENDITE MAKSUSTAMINE ERISOODUSTUSENA Lõputöö Juhendaja: Maret Kirsipuu, MBA Tallinn 2013 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Finantskolledž
More informationEESTI ÕDEDE LIIDU AMETLIK VÄLJAANNE NR 2 APRILL EÕL liikmetele tasuta
EESTI ÕDEDE LIIDU AMETLIK VÄLJAANNE NR 2 APRILL 2018 EÕL liikmetele tasuta Aeg puhastamiseks ja puhastumiseks Kevadega kaasneb soov puhastada, tuulutada. Tungiv soov soetada midagi uut. Paratamatult on
More informationMis on füsioteraapia?
FT Eesti Füsioterapeutide Liidu ajaleht nr.4 oktoober 2014 Mis on füsioteraapia? Füsioteraapia on meie töö, meie kirg, rõõm ja mure, meie kunst, unistus ja painaja. Füsioteraapia on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
More informationGrip strength is associated with marksmanship and defensive tactics, but not injuries, in police recruits
Bond University epublications@bond Faculty of Health Sciences & Medicine Publications Faculty of Health Sciences & Medicine 10-17-2013 Grip strength is associated with marksmanship and defensive tactics,
More informationTervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamine III etapp
Riigihanke viitenumber: 154284 Tellija: Sotsiaalministeerium Tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamine III etapp Ettevalmistustööd kvaliteedisüsteemi arendamiseks ja kvaliteediindikaatorite rakendamissüsteemi
More informationARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Reelika Piiskoppel ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks
More informationEraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused Kehtivad alates
Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu tingimused Kehtivad alates 01.06.2018 1. Mõisted 1.1 Hinnakiri on Panga hinnakiri. 1.2 Intress on Hinnakirjas toodud ja Lepingus kokku lepitud
More informationTervislikud töökohad sõltumata east
Tööohutus ja töötervishoid läheb korda kõigile. Hea sinule. Hea äritegevusele. Tervislikud töökohad sõltumata east www.healthy-workplaces.eu Tervislike töökohtade hea tava auhinnad 2016-2017 Jätkusuutliku
More informationPinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamine hüdromorfoloogiliste kvaliteedielementide alusel Projekti vastutav täitja Prof. Ingmar Ott Tartu, 2014 Sisukord
More informationLaagri Kool. Uurimistöö. Tsunami
Laagri Kool Uurimistöö Tsunami Autor: Simon Suvemaa Juhendaja: Siiri Evard 2012 Sisukord LK 1 Tiitelleht. LK 2 Sisukord. LK 3 Eesmärk ja Mis on Tsunami? LK 4 Toimunud Tsunamid. LK 5-7 Mis on Tsunami tagajärjed?
More informationSA Narva Haigla funktsionaalne arengukava (I etapp)
KINNITATUD Tervise- ja tööministri...04.2017 käskkiri nr... Sihtasutuse Narva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine SA Narva Haigla funktsionaalne arengukava 2017 2030 (I etapp) Narva 2017
More informationMMSi ümbermõtestamine raku tasandilt
MMSi ümbermõtestamine raku tasandilt http://phaelosopher.com/2012/10/01/rethinking-mms-a-cells-eye-view/ Ma ei võta seda teemat, mida sa parasjagu loed, kergelt. Ma ei saa isegi öelda, et minu arusaam
More informationMeeste värk. Meeste ravim. 30/60. KEPIKÕND: Reeglid ja kogemus Lk ALLERGIA: Põhjused ja ravi Lk
ALLERGIA: Põhjused ja ravi Lk 243 245 MEESTE TERVIS: Levinumad mured Lk 248 249 KEPIKÕND: Reeglid ja kogemus Lk 252 254 Maalehe nõuandelisa Nr 16 17. aprill 2014 Serenoapalmi ekstrakt Tegutsege õigel ajal,
More informationOma kätega loodud ilu
TÄNA LEHES Konstantinoopoli patriarhi külaskäik: kes ta on ja miks ta Kih nu tu leb? Ees ti õi geusk li ke koostöö on va ja lik ja või ma lik Kih nu Kul tuu ri Ins ti tuu di ja Kih nu koo li ju hi Too
More informationTervislikud töökohad sõltumata east
Tervislikud töökohad sõltumata east Jätkusuutliku tööelu edendamine Piret Kaljula ja Mari-Liis Ivask Tööohutus ja töötervishoid läheb korda kõigile. Hea sinule. Hea äritegevusele. Istuv töökoht vs seisev
More informationMürareostus. ajab loomad segadusse. Sademed ja nende mõõtmine Unesco kaitseala Lääne-Eestis Austraalia loodus
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 OKTOOBER 10/2017 Mürareostus ajab loomad segadusse ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Sademed ja nende mõõtmine Unesco kaitseala
More informationTG EXPRESS DETSEMBER 2014 TAPA GÜMNAASIUMI HÄÄLEKANDJA HIND 0,20 BIOLOOGIA ÕPIKODA SÕLME 35. JUUBEL IZFM 2014 ETLUSKONKURSS ENTRUM AVAŠOU
EXPRESS DETSEMBER 2014 TAPA GÜMNAASIUMI HÄÄLEKANDJA HIND 0,20 BIOLOOGIA ÕPIKODA BIOLOOGIA ÕPIKODA VIKTORIIN ÜHESKOOS SOOME LAHE HEAKS ROBOTEX 2014 ROBOOTIKARING SÕLME 35. JUUBEL IZFM 2014 ETLUSKONKURSS
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Kerttu Kelner
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Kerttu Kelner LASTEAIAÕPETAJATE HINNANGUD OMA TEADLIKKUSELE EELKOOLIEALISTE LASTE NÄGEMISE
More informationBRÄNDI TUNTUSE JA TAJUTUD KVALITEEDI MÕÕTMINE MINERAALVEE BRÄNDI DEVIN NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Turunduse õppetool Kairi Kiivit BRÄNDI TUNTUSE JA TAJUTUD KVALITEEDI MÕÕTMINE MINERAALVEE BRÄNDI DEVIN NÄITEL Magistritöö Juhendaja: dotsent
More informationVERONIKA JUSSI OSAWE LOOMETOO TURUNDUSE KASIRAAMAT: TEEME ARAI
VERONIKA JUSSI OSAWE LOOMETOO TURUNDUSE KASIRAAMAT: TEEME ARAI Loometöö turunduse käsiraamat: TEEME ÄRA! Veronika Jüssi Osawe Elukuiseiklus.ee/kunstimeistrid Tallinn 2015 Autor ja väljaandja: Veronika
More informationDr Richard Béliveau Dr Denis Gingras. Teadlik toitumine igaks päevaks. Prantsuse keelest tõlkinud Mart Paberit
Dr Richard Béliveau Dr Denis Gingras Teadlik toitumine igaks päevaks Prantsuse keelest tõlkinud Mart Paberit Originaali tiitel: Richard Béliveau, Denis Gingras La santé par le plaisir de bien manger La
More informationTervishoiu lisarahastamise võimaluste analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks Sisukord
Tervishoiu lisarahastamise võimaluste analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks Sisukord Sissejuhatus... 2 Taust... 3 1. Tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus... 4
More informationRahvastiku tervise arengukava vahehindamine PRAXIS 2017 Rahvastiku tervise arengukava vahehindamine
Rahvastiku tervise arengukava 2009 2020 vahehindamine Tervishoiu tööjõu valdkonna aruanne 2017 1 Uuringu tellis Riigikantselei koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Uuringu teostamine on rahastatud ühtekuuluvusfondide
More informationINVESTIGATION OF THE MEDIEVAL AND EARLY POST-MEDIEVAL KARJA GATE AND THE SUBURB IN FRONT OF IT IN TALLINN
ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2010, 115 126 INVESTIGATION OF THE MEDIEVAL AND EARLY POST-MEDIEVAL KARJA GATE AND THE SUBURB IN FRONT OF IT IN TALLINN RAGNAR NURK, VILLU KADAKAS, GAREL PÜÜA and GUIDO
More informationINSPIRE Euroopa ruumiandmete infrastruktuur. INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne
INSPIRE Euroopa ruumiandmete infrastruktuur INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne Mai 2016 Tiitel INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne Autor Maa-amet Kuupäev Subjekt INSPIRE
More informationAlati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal Neljapäev, 28. aprill 2005
Kuressaare linn sai turismitrükiste väljaandmiseks ligi miljon krooni. / LK 4 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 17 (24) Linnavalitsuse heakorrakomisjon
More informationPääsemine ainult usu läbi: PAULUSE KIRI ROOMLASTELE
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid oktoober november detsember 2017 Pääsemine ainult usu läbi: PAULUSE KIRI ROOMLASTELE ABSG ehk hingamispäevakooli õppetükkide
More informationVõistlesid põhiklasside parimad ainetundjad vene keeles
Juhtkond tänab Juhtkond tänab Mai Randa ja segakoori Ave eduka esinemise eest Eesti Muusikaõpetajate Liidu koolide segakooride konkursil. Laine Lehtot muusikalis-teatraalsete vahetundide korraldamise eest.
More informationSotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2013 2016 SISUKORD SISUKORD... 1 SOTSIAALMINISTEERIUMI MISSIOON, VISIOON JA VÄÄRTUSED... 2 MISSIOON... 2 VISIOON... 2 VÄÄRTUSED... 2 STRATEEGILISED
More informationRiigihanke RIIGI HOONESTATUD KINNISVARA RAHASTAMISMUDELID LÕPPARUANNE
Riigihanke RIIGI HOONESTATUD KINNISVARA RAHASTAMISMUDELID LÕPPARUANNE Tellija: RAHANDUSMINISTEERIUM Esitaja: TARTU ÜLIKOOL aprill Sisukord SISSEJUHATUS... 5 UURINGU LÜHIKOKKUVÕTE... 7. UURINGU LÄHTEÜLESANDE
More informationKoalitsioonilepe lubab linlastel raha säästa
Maamaks linnas jääb samaks Kuressaare linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku järgmisel aastal maamaksu mitte tõsta, volikogu arutab küsimust 24. novembri istungil. Nii jääb linna I ja II tsoonis maamaksumääraks
More information+ 50 jalga / -0 jalga + 50 feet / -0 feet jalga / -0 jalga + 50 feet / -0 feet
Ühepiloodilennukid: klassi- või tüübipädevuse lennueksam / lennuoskuse tasemekontoll Single-Pilot Aeroplanes: Class or Type rating skill test / proficiency check LENNUEKSAMIL LUBATUD HÄLBED FLIGHT TEST
More informationSINDI HÜDROSÕLME REKONSTRUEERIMINE KMH ARUANNE
Tellija AS RAJU Dokumendi tüüp Kuupäev August 2013 Lepingu nr 2011-0142 SINDI HÜDROSÕLME REKONSTRUEERIMINE KMH ARUANNE Versioon 3 Printimise kuupäev Koostatud: Kontrollitud: 2013/08/15 Kooskõlastatud:
More informationLennuta mind Kuule. Õnnelik raha
1 Osta elamusi Pärast kaht või kolme imetoredat päeva ettevalmistusi koos meeskonnaga olete viimaks varustuse selga saanud ja kibelete teele minema. 50 000 jala [u 15,2 km tlk] kõrgusele tõusmine teeb
More informationTervislik toitumine töökohal
Tervislik toitumine töökohal Tervislik toitumine töökohal Tallinn 2014 Trükis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel aastal 2014. Materjali ebaseaduslik reprodutseerimine ega levitamine ei ole
More informationAHJA JÕEL SAESAARE PAISULE KALAPÄÄSUDE RAJAMISEST. EKSPERTHINNANG. Tauno Jürgenstein, MSc
AHJA JÕEL SAESAARE PAISULE KALAPÄÄSUDE RAJAMISEST. EKSPERTHINNANG. Tauno Jürgenstein, MSc 2013 Sisukord 1. Ahja jõe kalastik...3 2. Saesaare paisu mõju vee elustikule...6 3. Võimalikud lahendused, soovitused
More informationSUITSETAMISEST LOOBUMISE NÕUSTAMINE EESTIS
SUITSETAMISEST LOOBUMISE NÕUSTAMINE EESTIS Tervise Arengu Instituut SUITSETAMISEST LOOBUMISE NÕUSTAMINE EESTIS Koostajad: Kristel Ojala, Ülle Ani, Andrus Lipand, Diana Ingerainen, Tiiu Härm Tallinn 2010
More informationVõõrkeelsed sildid linnaruumis
Võõrkeelsed sildid linnaruumis Ilmar Tomusk Keeleinspektsiooni peadirektor Olen avaliku ruumi keelekasutust varem mitut puhku käsitlenud, 1 kuid kuna meie linnade välisilme kipub üha võõrkeelsemaks muutuma,
More informationVälisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas
Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas Peentest osakestest tuleneva mõju hindamine Hans Orru, uuringu vastutav läbiviija Tartu 2007 Eessõna Välisõhk on oluline komponent meie elukeskkonnast,
More information