Andmete kättesaadavus ja vajadus strateegilise jätkusuutlikkuse terviseteemade käsitlemisel

Transcription

1 Andmete kättesaadavus ja vajadus strateegilise jätkusuutlikkuse terviseteemade käsitlemisel 21 Tervise Arengu Instituut, SJKK Tervisetemaatika strateegilise jätkusuutlikkuse vaatenurgast koosneb neljast põhilisest tegevussuunast. Esiteks räägime me pisut olemasolevate andmete kvaliteedist ja nende kasutatavusest, teiseks pöörame tähelepanu noorte terviseseiresüsteemile, et suuta tulevikus paremini mõista kaitseväe järelkasvu tervislikku seisundit. Kolmanda olulise teljena tuleb analüüsida seda, miks on oluline erisus noorte kehalise võimakuse ja kaitseväe füüsiliste testinõuete vahel, ning kaardistada ajateenijate eluviisist tingitud füüsiline võimekus ja terviseriskid. Viimase teemana on oluline mõista ka reservistide tervislikku seisundit ja füüsilist võimekust, et militaarvaldkonna inimressurss oleks kaardistatud nn kogu elukaare vältel. Varasema teadmise kasutatavus Varasem info ja teadmine kaitsevõime ja tervise temaatikast pärineb SJKK Tervise valdkonna eksperdi osalemisel NATO töögrupis HFM/TG-178 Impact of Lifestyle and Health Status on Military Fitness Töörühma lõppraporti kohaselt oli kolm peamist tegevussuunda, millele tähelepanu pöörata: 1. Kaitsejõud peaksid välja arendama efektiivsed riskifaktorite ning haiguste ja vigastuste jälgimise/hindamise süsteemid, et kontrollida riskifaktorite ja terviseseisundi muutust isikkooseisus; 2. Personali tervist ja kehalist vormisolekut parandavad programmid ja poliitilised otsused peaksid olema tõenduspõhised ning olema välja arenda-

2 22 tud pidades silmas rahvastiku tervist ja mitmekülgset sekkumist; 3. Edasised uuringud peavad selgitama, kuidas efektiivsete sekkumiste abil parandada tervisekäitumist (muuta toitumisharjumusi, vähendada alkoholi tarbimist, suurendada kehalist aktiivsust) ning vähendada spordiga seotud vigastusi kaitseväelaste hulgas. Tervise telje töörühm on analüüsinud seda, millise koosseisu ja kasutatavusega on andmestikud, mida kasutada kaitsevaldkonna tervise ja füüsilise võimekuse temaatika analüüsimiseks. Andmeallikate puhul, mida on võimalik kasutada tervise ja kaitsevõime teemade analüüsiks selgus, et rahvastiku tervise kohta on kogutud erineva eesmärgiga, tasemega ja detailsusega terviseinfot erinevates ametkondades. Valdavalt juurdepääs nendele andmestikele on piiratud, või kogutud viisil, mis ei võimalda andmete edastust ja täiendavat analüüsi. Avaliku andmebaasina on kasutatav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas / Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas on tervisega seotud statistika ja uuringute tulemuste elektrooniline publitseerimise viis, mille kasutamine on tasuta. Avaldatavad andmed on pärit erinevatelt asutustelt nagu Ravimiamet, Haigekassa, Terviseamet, Sotsiaalministeerium, Maanteeamet, Päästeamet, ning Tervise Arengu Instituudi registritest ja regulaarsetest uuringutest ja statistikast. Andmebaas võimaldab näha vaateid näiteks maakondade lõikes eraldi ja koos, samuti meeste-naiste osas koos ja eraldi, ka vanusrühmade lõikes. Ka kaitseväe tervisekeskused saadavad regulaarstatistikat samasse andmebaasi, kahjuks aga ei võimalda andmebaas näiteks eraldi vaadet ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste terviseprobleemide osas ja seega ei ole võimalik eristada terviseprobleeme, mis on tekkinud ajateenistuses olevate noortega ja kaadrikaitseväelaste terviseprobleemidest. Sama probleem ilmnes ka meditsiinikeskustes kasutatava meditsiiniandmekoguga LIISA. See on tarkvara, mida rakendatakse nii suurtes haiglates kui ka üksikult praktiseerivates eriarstide kabinettides. Õe ega perearsti vaates ei võimalda raport eristada terviseprobleeme erinevates rühmades. Tuleb kaaluda võimalust sobiva aruande või raporti vormi väljatöötamiseks ja täiendavaks programmeerimiseks. KV peastaabi sporditeenistusel on kasutada info ajateenijate üldfüüsilise testi (ÜFT) läbimise kohta kahes kategoorias- arvestatud ja mittearvestatud. Seda põhjusel, et algandmed teisendatakse vastava korra ja punktitabeli alusel punktideks ja andmed analüüsitakse juba kodeeritud punktisumma tasemel. Täiendava analüüsi jaoks oleks oluline võimalus pöörata koondinfo tagasi või koguda andmed kesksetesse baasidesse suurema täpsusastmega.

3 Andmete kättesaadavus ja vajadus strateegilise jätkusuutlikkuse 23 Rahvastikupõhist terviseinfot on võimalik saada analüüsiks Tervise Arengu Instituudi poolt kogutavate uuringute kaudu, nagu Eesti Terviseuuring ja Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Nendest uuringutest lähemalt on kirjas artiklis Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise testitulemuste näitel. Kokkuvõtvalt tervisestatistikat ju kogutakse ja andmeid koondavad mitmed erinevad asutused, kuid teadmistepõhiste otsuste ja poliitikasoovituste jaoks on vajalik, et täna kogutavad andmed oleks omavahel ühilduvates formaatides. Suurte andmete (big data) ajastul on oluline küll meeles pidada, et iga üksiku inimese privaatsus oleks kaitstud, kuid samal ajal on siiski vajalik korralik ja põhjalik ülevaade selleks, et tänase kahaneva rahvaaru juures säilitada parim võimalik kaitsevõime ka tulevikuks. Kaitsevaldkonna inimressursi järelkasvu tervis noored Järelkasvu osas oli oluline kaardistada optimaalne noorte tervise seire süsteemi võimalused. Noorte tervist on võimalik jälgida erinevate uuringute kaudu, näiteks TAI koordineerimisel regulaarselt läbiviidav Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC - Health Behaviour of School-aged Children study) või hiljutine TÜ läbiviidud uuring Terviseedenduse tulemuslikkus Eesti koolides (TerVEkool). Aastani 2015 kogus kooliõdede poolt osutatud terviseteenuse kaudu teatud õpilaste tervisenäitajaid Haigekassa. Eestis osutavad kooliõed olenemata kooli tüübist kõikidele 7-19-aastastele õpilastele koolitervishoiuteenust. Regulaarse terviskontrolli käigus I, III, VII, XI klasside õpilaste seas, kontrollib kooliõde ja hindab õpilase kasvamist ja arengut, vererõhku ja rühti, sugulist arengut, nägemis- ja kuulmisteravust, naha- ja limaskestade seisundit ning terviskäitumist. Kooliõe poolt kogutud terviseandmed kantakse üldisesse süsteemi nimetusega elektroonne koolitervise süsteem (EKTIS), kuhu on ligipääs vaid tervishoiutöötajatel ning patsiendi portaali kaudu alaealise õpilase seaduslikul esindajal. Tallinnas on koolitervishoiuteenuse osutajaks SA Tallinna Koolitervishoid, kelle info on kodulehel (Lepp 2013). Kuna andmeid kogutakse Sotsiaalministeeriumi määruse alusel (RT 2010) ja ühtse metoodika järgi, siis võiks arvata, et on suurepärane võimalus noorte tervise seireks loodud. Siiski see pole nii, sest mitte kõik koolid pole võimelised ühinema ühtse EKTIS andmebaasiga andmete edastamiseks, sest riik ei finantseeri programmi soetamist asutustele. Teadaolevalt on EKTIS-e juurdepääs olemas Tallinna

4 24 ja Tartu kooliõdedel, mujal on kasutuses kas muud keskkonnad või jätkatakse info kogumist paberkandjal. Nii jäävadki suures mahus kooliõdedepoolt kogutud andmed paberkandjale, mis ettenähtud tähtaja möödudes hävitatakse, kui delikaatsed isikuandmed, ning mille kasutamise võimalused riigi jaoks strateegilise tähtsusega otsuste jaoks jäävad seetõttu realiseerimata. Andmete analüüsiks on juurdepääs piiratud. EKTIS süsteemi haldab AS Helmes, kes on olnud koostöövalmis süsteemi arendamisel, kahjuks analüüsi võimekuse osa on jäänud tagasihoidlikuks. Näiteks administraatori vaates on võimalik luua raport korraga ühe kooli lõikes ja kooliastme üldistusega. Raport vaadet vanuse ja soo lõikes ei ole tänase seisuga võimalik luua. Nii kogutaksegi ühe riigi institutsiooni poolt andmeid, mida reaalseks analüüsiks on keeruline, et mitte öelda tänase seisuga võimatu kasutada. Noorte terviseinfot on siiski võimalik hankida TAI Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist ( ja uuringutest. Uuringuna on laialt kasutust leidnud Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, mis on pikim regulaarselt korraldatud õpilaste tervist käsitlev uuring aastal viidi ankeetküsitlusena uuring läbi 82 üldhariduskooli viiendates, seitsmendates ja üheksandates klassides, õpilastele vanuses ja 15 aastat. Uuring on osa igal neljandal aastal läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mida tuntakse akronüümi järgi HBSC (Health Behaviour of School-aged Children study) (Aasvee jt 2013). Järgmise andmekogumislaine sisendit saab kasutada ka strateegilise jätkusuutlikkuse vajadustest lähtuvalt militaarvaldkonna huvisid silmas pidades. Eelpool toodud andmebaaside ülevaadet kokku võttes võib öelda, et tutvudes olemasolevate andmestikega ilmnes, et täiendav info vajadus tuleneb laiapõhjalise riigikaitse vajadusest hinnata ajateenijate füüsiline võimekus, reservis olevate meeste terviseseisund ja füüsiline võimekus, mida sotsiaalstatistika raames kogutavate küsitlusuuringutega pole võimalik saada. Seega on oluline erinevate asutuste koostöö, et nt arendada kooliõdede poolt teostatava noorte terviseseire süsteemi raames kogutud andmete kasutusvõimalusi erinevate riiklikult tähtsate ülesannete täitmiseks. Tegevused ajateenijate kehalise võimekuse ja tervisenäitajate hindamiseks Et selgitada kehalise võimekuse temaatikat kaitseväes alustati fookusgrupi intervjuudega reservi arvatud noortega. Fookusgrupis osalesid noored kes alus-

5 Andmete kättesaadavus ja vajadus strateegilise jätkusuutlikkuse 25 tasid nii eel- kui põhikutsega. Intervjuul osales ka üks Scoutspataljoni sõdur. Fookusgrupi intervjuu eesmärgiks oli saada ajateenijate kogemuste põhjal ülevaadet sellest, kuidas toimub ajateenijate füüsiline ettevalmistus ja füüsilise võimekuse edendamine ajateenija enda hinnangul. Fookusgrupi intervjuude järgselt korraldati laiendatud nõupidamine KV peastaabi sporditeenistuse ja meditsiiniteenistuse esindajatega. Mitmete teiste teemade kõrval oli põhitähelepanu all see, milline on füüsilise ettevalmistuse ja võimekuse hindamine ajateenistuses. Arutati seda, milline on temaatiline kompetents, kuidas toimib järelevalve ning kuidas protsessist koguda tagasisidet viisil, et sellest kõige rohkem kasu oleks. Nõupidamisel tõdeti, et vajab parandamist süsteemsus füüsilise võimekuse fikseerimisel, st andmete elektroonsel säilitamisel analüüsiks, tagasisideks või vajadusel järelvalve teostamiseks. Arvestades, et inimvara on olulise väärtusega kaitsevõime arendamisel, siis ajateenijate füüsiline ettevalmistus peab olema ülesehitatud monitooringu süsteem, mis kindlustaks süsteemsuse ja järelvalve. Koostöös KV Peastaabi sporditeenistusega planeeritakse käivitada ÜFT andmete kogumine algandmete tasemel. Selleks on välja töötatud füüsiliste testide sisestusalus ja komplekteeritud ja kooskõlastatud eluviisi küsimustik. Uuringu läbiviimiseks, mis sisaldas testiandmete ühtset registreerimist ja küsitlusankeedi täitmise korraldamist väeosades, anti välja vastav käskkiri KV peastaabi personali osakonna kaudu väeosadesse. Reservistide terviseseisundi analüüsimise võimalused reservõppekogunemisel Siil SJKK tervise valdkonnas on plaan võimalusel osaleda õppekogunemisel Siil ja viia läbi reservväelaste tervise ja füüsilise võimekuse uuring. Korralduslikult annab reservõppe kogunemine selleks unikaalse võimaluse mõõta korraga meeste üldfüüsilist võimekust ja hinnata eluviisi. Uuringu eesmärk on selgitada reservväelaste füüsilise vormi tase ja kõrvutada saadud tulemused tervisekäitumise ja sotsiaalstatistika andmetega. Kogutav info võimaldab analüüsida reservväelaste terviseseisundit, mille tulemusel on võimalik prognoosida millise tervise ja füüsilise vormiga mehi on reservist võtta, ning missugused on tervisekäitumuslikud ja sotsiaalsed tegurid, mis seda mõjutavad. Kogutav andmestik võimaldaks luua alused ajateenijate väljalangemise vähendamiseks. Kui teame, millise terviseseisundiga reservväelased on suutelised osalema õppekogunemisel ja on valmis tegutsema lahingtegevuses, võimal-

6 26 dab saadud tulemus analüüsida ka tervisenõudeid ajateenijate väljalangemise vähendamiseks. Nii saaks selliselt kogutud andmete põhjal analüüsida seda, millise võimekusega mehed kogunemisele tulevad, kuidas nad vastu peavad, milline on nende toimetulek reaalsel kogunemisel, sh vigastuste ja haigestumiste hulk. Selline analüüs omakorda annab tagasisidet värbamissüsteemi võimekuse analüüsile. Kokkuvõtteks Kuigi kaitsevaldkonnas ja väljaspool seda võib esmapilgul öelda, et andmete hulk Eesti inimeste, ennekõike aga kutsealuste terviseseisundi ja füüsilise võimekuse kohta on muljetavaldav, siis olemasolevatest andmetest üski ei piisa selleks, et teha adekvaatseid otsuseid. Näilise andmehulga taga on väga ebaühtlane kvaliteet, piiratud kättesaadavus ja erinevate andmebaaside omavahelised ühilduvusprobleemid. Ka selles valdkonnas paistab silma tsiviil-militaarvaldkonna lõhe, sest sageli ei arvestata andmekogumise planeerimise käigus andmete analüüsi võimaluste ja vajadustega teistes, strateegiliselt olulistes valdkondades. Andmekogumise korrastamine, süstematiseerimine ja vajadusel andmete juurde kogumine peab olema osa strateegilise võimekuse planeerimisest. Kirjandus Aasvee K, Eha M, Härm T, Liiv K, Oja L, Tael M. (2013). Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2009/2010. Õppeaastal. Eesti HBSC uuringu raport. Lepp K. (2013). Õpilase tervisekontroll kes teeb mida? 11. september 2013 Postimees, Riigi Teataja (2010). Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale. Vastu võetud nr TerVe Kool (2014). Projekt Tervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides (TerVEkool), TÜ