Ajateenijate kehalise võimekuse dünaamika aastatel

Transcription

1 36 Ajateenijate kehalise võimekuse dünaamika aastatel Veiko Park Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus Kersti Kõiv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutus Leila Oja Tervise Arengu Instituut, SJKK Sissejuhatus Kehaline ettevalmistus on üheks tähtsamaks sõjalise valmisoleku tagajaks, tagades kaitseväe isikkoosseisu üldise töövõime säilitamise ja spetsiaalsete oskuste formeerimise. Teenistus kaitseväes eeldab kõrget tahtelis-moraalsete omaduste ja kehaliste võimete taset. Pidades silmas kaitseväeteenistuse lühiajalisust (8 kuni 11 kuud), on väga suur tähtsus kutsealuste kohanemisel uute tingimustega. Ajateenistusega kui olulise elukorralduse muutusega noore mehe elus aitab kohaneda sihipärane organiseeritud kehaline ettevalmistus. Hea kehalise ettevalmistusega kutsealused kohanevad üldiselt kiiremini uute töö ja olmetingimustega (Loko 2000). Üldkehalise ettevalmistusega (ÜKE) tagatakse kaitseväelase hea tervis, kohanemisvõime teenistusega, mitmekülgne kehaline areng, vajalik kehaliste võimete tase, organismi töövõime tõus ning stabiilsuse saavutamine ebasoodsates keskkonna- või lahingutingimustes. Mida parem on kaitseväelase tervis ja kõrgem töövõime, seda paremini talub ta spetsiifilisi koormusi, mida tuleb taluda teenistuse jooksul. ÜKE l on tähtis osa ka tahtelis-moraalsete omaduste kasvatamisel, aitab luua ja säilitada psüühilist püsivust. (Loko 2000). Kaitseministeeriumi statistika kohaselt vabastati 2012 a ajateenistusest ennetähtaegselt 471 ajateenijat, nendest 459 juhul tervisliku seisundi tõttu. Ajateenijate väljalangevus tervislikel põhjustel väljaõppetsükli jooksul oli 13,5 %. Ajateenijate vabastamisel oli levinuim põhjus lihasluukonna ja sidekoehaigused (36,9%). Järgnevad psüühika ja käitumishäired (27,9%) ning vigastu-

2 Ajateenijate kehalise võimekuse dünaamika aastatel sed ja mürgistused (9,7%) (Morell 2012). Võrreldes 2011 aasta andmetega on tervislikel põhjustel väljalangevus tõusnud 2%. Ka 2013.a. statistika kohaselt (KRA,2013) oli ajateenijate väljalangevuse peamiseks põhjuseks tervisliku seisundi mittevastavus tervisenõuetele (aluseks kaitseväeteenistuse seaduse 56 lg 2 p 1). Selle alusel vabastati aastal ennetähtaegselt teenistusest 586 ajateenijat, mis teeb 16,9% ajateenistusse asunutest. Võrreldes aastaga on väljalangevus tervislikel põhjustel 3,5% võrra tõusnud. Muud ajateenistuse katkemise põhjused, meditsiiniliste põhjuste kõrval olid marginaalsed ja juhuslikud. Ka teiste riikide ajateenijate uuringute näitel selgub, et vaimse tervise probleemid, vigastused ja lihasluukonna haigused on peamised terviseprobleemid, mis on väljalangevuse põhjusteks (Taanila jt 2011, Jones jt 2014). Eestis läbiviidud ühe vähestest ja põhjalikult analüüsitud ajateenijate tervise ja füüsilise võimekuse mõju uuringu andmed kinnitavad, et haigestumus oli nende ajateenijate hulgas madalam, kes olid kehaliselt paremini ettevalmistatud ja leiti, et hea kehalise ettevalmistusega ajateenijad on kohanemisvõimelisemad (Novikov ja Kiivet 2004, Novikov 2008). Ajateenijate üldfüüsiline testimine on näidanud, et paljud kaitseväelased ei oma teenistusülesannete täitmiseks vajalikku kehalist ettevalmistust (Täht 2011) a. läbiviidud uuring Vahipataljoni ajateenijate näitel kinnitas, et 41% ajateenijatest sooritas testi mitterahuldavalt, kogudes kolme testi punktisummaks alla 180 punkti (Novikov ja Kiivet 2004). KV peastaabi aastaraamatu kohaselt (Märks 2013) selgub, et kui 2005.a. sooritas ÜFT edukalt vaid kuni 30%, siis 2011 aastaks on edukalt läbinute osakaal tõusnud kuni 52%- ni. Üheks võimalikuks selgituseks võib olla, et kehalise kasvatuse tähtsus on oluliselt tõusnud seoses Eesti kaitseväe suurema osalemisega rahutagamismissioonidel (Täht 2011). Vaatamata sõjatehnika arengule omab kehaline ettevalmistus jätkuvat tähtsust, muutunud on vaid ettevalmistuse suunitlus ja kõrgenenud nõuded kehalistele võimetele (Hausenberg 2013). Kokkuvõtvalt saab märkida, et hea füüsilise ettevalmistusega ajateenijate haigestumus on väiksem, kohanemine on parem ja teenistusülesandeid on nad suutelised täitma väiksemate vigastusteta. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on selgitada ajateenistusse asunud noorte meeste üldfüüsilise võimekuse tase ja selle muutus üldfüüsilise testi tulemustel enne sõduribaaskursust.

3 38 Veiko Park, Kersti Kõiv, Leila Oja Metoodika Ajateenistusse saabudes viiakse kõikide ajateenijatega esimesel nädalal ühtsetel alustel läbi üldfüüsiline kontroll-test. Eesti kaitseväes kasutusel olev test on kinnitatud kaitseväe juhataja käskkirjaga KK nr. 86 alates 2013 aastast. Antud testi aluseks on võetud USA armees kasutusel oleva füüsilise ettevalmistuse (Army Physical Readiness Training 2010) normid, mida on modifitseeritud vastavalt Eesti armee vajadustele. Kontrolltest koosneb kolmest testist (1) kahe minuti jooksul toenglamangus kätekõverdused, (2) kahe minuti jooksul selili lamangust istesse tõus ja (3) 3200 meetri jooks. Korra kohaselt arvestatakse iga harjutuse tulemus ümber vastava punktitabeli alusel, kus iga testi eest on võimalik maksimaalselt saada 100 punkti. Selleks, et test oleks sooritatud positiivselt, tuleb igalt alalt koguda minimaalselt 60 punkti või kolme testi summas minimaalselt 190 punkti. Kuna 2013.a. muudeti punktitabelit, siis käesolevas analüüsis ei kodeerita tulemusi punktideks, vaid analüüsil kasutatakse algandmeid. Testide tulemusi töödeldi tabeltöötlustarkvaraga Excel, arvutati testide aritmeetiline keskmine ja standardhälve (X±SD), gruppide vahelist erinevust hinnati Student`i t kriteeriumi järgi; p<0.05. Analüüsiks kasutati kolme erineva aastakäigu: 2006, 2012 ja 2014 ajateenijate üldfüüsilise testi tulemusi enne sõduribaaskursust. Valimi iseloomustus on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Väeosade jagunemine aastate lõikes. aasta Väeosa n % ,1 Kuperjanovi ÜJP (6,1%)* ,6 Kirde KR (5,5%)* 97 Logistikapataljon (8,8%)* 156 Lõuna KR (30,3%)* ,2 Kalevi JVP (10,3%)* 181 Kuperjanovi JVP (22,5%)* 397 Luurekompanii (4,5%) * 80 Vahipataljon (12%)* 211 Kokku % *Väeosa osakaal koguvalimist

4 Ajateenijate kehalise võimekuse dünaamika aastatel Uuringu valimiks olid 2006, 2012 ja 2014 aastal eel- ja põhikutsega teenistusse kutsutud ajateenijad, vanuses eluaastat. 2006a valimi andmed põhinevad lõputöö koostamiseks kogutud andmetel (Park 2008), valim koostati mugavusvalimi põhimõttel, kuna pataljonis puudusid ühtsed alused testide tulemuste kogumiseks ja säilitamiseks ja aasta andmed põhinevad KV Peastaabi andmestikul a. valimis on noored, kes alustasid teenistust eel- või põhikutsega, kokku 788 ajateenijat (26% ajateenijate koguarvust) ja 2014 a, kokku 869 ajateenijat (57% eelkutse ajateenijate koguarvust). Tulemused Toenglamangus kätekõverduse testi erinevate aastakäikude tulemused on küll paranenud ühe soorituse võrra, kuid erinevus pole oluline (p >0,05) (tabel 2). Märkimisväärne on, et on tõusnud maksimumtulemuste väärtus ja vahemikud kujunesid vastavalt: 2006.a kordust; 2012.a kordust ja 2014.a kordust. Antud tulemusi vaadates on ilmne, et ajateenijate füüsiline ettevalmistus enne ajateenistusse asumist on väga erineva tasemega, see kehtib ka ülejäänud kahe testitulemuse puhul. Toenglamangus kätekõverduse testi miinimumnõue on 42 kordust, 2014.a. andmetel ei suutnud normi täita 40% testitavatest. Tabel 2. Ajateenijate üldfüüsilise testi tulemused 2006., ja Aastal (keskmine ja standardhälve) Aasta Kätekõverdused (kordade arv 2 min jooksul Istesse tõus (kordade arv 2 min jooksul) 3200 m jooks (min, sek) Keskmine SD Keskmine SD Keskmine SD ,47 1, ,43 2, ,54 4,0 Selililamangust istesse tõusu testi tulemused on paranenud viimase kahe aastaga statistiliselt oluliselt (p<0.01), keskmise sooritusega 51 tõusu 2 minuti jooksul (tabel 2). Sooritusvahemik 2006.a kordust; 2012.a kordust ja 2014.a kordust. Selililamangust istessetõusu soorituse miinimumnõue on 52 kordust, 2014.a. andmetel ei suutnud nõuet täita 60% testitavatest.

5 40 Veiko Park, Kersti Kõiv, Leila Oja 3200m jooksu tulemused aastate võrdluses ei erine oluliselt (tabel 2). Sooritusvahemik 2006.a. oli 22, 27 11,43 minutit; 2012.a. oli 27,4-11,9 min ja 2014.a. oli 25,00-11,50 min. Jooksutesti soorituse miinimumnõue on 15,54 min, 2014.a. andmetel ei suutnud normi täita 57% testitavatest. Kokkuvõte Kui varasemast oli teada, et teisendatud punktisüsteemi kohaselt muutusi ajateenijate kehalises võimekuses pole (Märks 2014), siis ka testide keskmiste tulemuste järgi viimastel aastatel muutusi halvenemise suunas pole. Miinimumnõudeid suudavad täita jooksutestis 43%, toenglamangus kätekõverduse testis 60% ja selililamangust istesse tõusu testis 40% noortest meestest. Tulemuste analüüs keskmiste alusel näitas, et soorituste miinimumi-maksimumi vahemikud on üsna suured, mis annab kinnitust noormeeste väga ebaühtlasest üldfüüsilise ettevalmistuse tasemest ajateenistusse asudes. Kuigi võrreldes 2000.a. andmetega, kui testinõudeid ei täitnud 41% noortest, on käesolev tulemus veidi paranenud, siiski on saadud keskmised tulemused üsna miinimumi lähedal, vaid pooled noortest ajateenijatest on suutelised läbima testinõudeid kehtestatud miinimumtasemel. Kirjandusest kehalise võimekuse ja tervisega seotud normväärtuste osas on teada, et näiteks 17-aastasele noorukile on kätekõverdust tervisliku soorituse vahemik USA Fitnessgramm standardi järgi (Meredith ja Welk 2007) ja 18-aastastele poistele 43 korda selililamangust istesse tõusu sooritus tervisega seotud võimekuse standardiks. Nende näidete põhjal ilmneb, et saadud tulemused on ka tervisega seotud võimekuse seisukohalt miinimumtasemel. Arvestades ka asjaolu, et tulemuste hajuvus on suur ja erinevates testides on üsna erinev tase SBK alguses, siis järgmised uuringud peaks keskenduma noorte füüsilise võimekuse taseme tõstmiseks ja ühtlustamiseks enne ajateenistust, vajadusel selleks kontrolli sisse seadmist juba arstlikus komisjonis. Kirjandus Hausenberg T. (2013). Sõduri baaskursuse mõju ajateenijate kehalistele võimetele. Magistritöö. Tartu Ülikool, Spordipedagoogika ja treeningõpetuse instituut. Jalak R., Weineck J. (2008). Treenerite täiendkoolitus. Kehalised võimed ja organism.

6 Ajateenijate kehalise võimekuse dünaamika aastatel Jones B., Friedl K., Sookermany A., East W. (2014). Historical aspects of military physical performance. 3 rd International Congress on Soldiers physical performance. Boston, USA august 2014, 74. Kaitseväe juhataja Käskiri nr Füüsilise ettevalmituse nõuded ja hindamise kord. Loko J. (2000). Kaitseväelase kehaline ettevalmistus. Tartu: Atlex Loko J. (1996). Sporditeooria. Tartu Ülikool. Meredith M., Welk G. (2007). Fitnessgram. Activitygram. Test administration manual. The Cooper Instutute, Dallas, Human Kinetics: 61. Morell G. (2012) Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest riigis Kaitseministeerium. Märks H. (2014). Kaitseväe sportlaste kuldne aasta aastaraamat, KV peastaap, Märks H. Londoni olümpiahõbe Heiki Nabi on meile eeskujuks aastaraamat, KV peastaap: 109:112. Novikov O, Kiivet RA. Ajateenijate kehaline areng ja haigestumine. Eesti Arst 2004; 83 (2): Novikov O Kaitseväeteenistuse mõju ajateenijate tervisele. KVÜÕA toimetised, 11, Park V Kohustusliku ajateenistuse mõju ajateenijate kehalistele võimete arengule Kuperjanovi ÜJP näitel. Lõputöö KVÜÕA, Tartu Täht K. Kaitseväelaste hinnang Eesti kaitseväes kasutusel olevale kehalisete võimete kontrolltestile. Diplomitoo. KVÜÕA, Tartu, 2011.