Õpilaste vaimsed võimed ja hoiakud

Transcription

1 Õpilaste vaimsed võimed ja hoiakud Karin Täht Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 1

2 PISA (Programme for International Student Assessment) OECD poolt iga kolme aasta järel läbiviidav haridusuuring 2006 aastal osales 57 riiki, kokku peaaegu õpilast Eestis küsitleti 4965-t 15 aastast õpilast saavutustestid: matemaatika, lugemise kirjaoskus ja loodusteadus PISA mõõdab pigem kirjaoskust kui teadmisi Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 2

3 PISA ja hoiakud Õpilased täitsid ka enesekohase taustaküsimustiku,sh. ka õpimotivatsiooni ja enesehinnanguga seotud küsimused. Hoiakulised skaalad jagunesid neljaks: motivatsioonilised, loodusteadustega seotud enesekohased arvamused, loodusteaduste väärtustamisega seotud arvamused ja hoiakud keskkonnakaitse suhtes. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 3

4 PISA ja hoiakud (2) Motivational factor INT - General intrest in science JOY - Enjoyment of science INS - Instrumental motivation in science FUT - Future oriented motivation to science Science self-beliefs EFF - Self-efficay in science SEC - Self-consept in science Value beliefs regarding science GEN - General value of science PER - Personal value of science ACT - Science activities Scientific literacy and environment AWA - Awareness of environmental issues PERC - Level of concern of environmental issues OPT - Optimism regarding environmental issues RESP - Responsibility for sustainable devolopment Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 4

5 Mida otsisin? Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 5

6 Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 6

7 Sisemine motivatsioon Väga üldiselt- motivatsioon on käitumise põhjus või põhjused. Sisemine motivatsioon tekib inimese sees ja põhjustab inimese kompetentsuse suurenemise protsessis rõõmu (enjoyment). Sisemiselt motiveeritud õpilane õpib sisemise rahulolutunde pärast. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 7

8 Sisemine motivatsioon ja õppimine Uuringud on näidanud, et sisemiselt motiveeritud õpilased on püsivamad akadeemiliste raskuste puhul, neil on tugevam õppimisega seotud mina-pilt, nad on loomingulisemad, teevad ülesandeid vabatahtlikult ja neil läheb õppimises paremini (Walker, 2006). Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 8

9 Enesetõhusus Enesetõhususest on palju kirjutanud Albert Bandura, kes on näidanud, et tõhususe uskumused, käitumine, inimese kognitiivsed ja muud personaalsed omadused mõjutavad üksteist vastastikku. Enesetõhusus on defineeritud kui inimese hinnang oma võimetele organiseerida või sooritada teatud tegevusi, mis nõuavad kindlat tüüpi suutlikkust (Bandura, 1986). Enesetõhususe konstrukti vaadeldakse erinevates valdkondades nagu õpingud, sport, tervis ja teraapia (Bandura, 1997). Viimase kahekümne aasta jooksul on enesetõhususe uskumused saanud erilise tähelepanu haridusuuringute, eeskätt akadeemilise motivatsiooni vallas. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 9

10 Enesetõhusus ja õppimine Uuringud on näidanud, et kõrge enesetõhususega õpilased otsivad tõenäolisemalt väljakutseid, on raskuste puhul püsivamad, kohandavad raskuste korral efektiivseid strateegiaid. Samuti seostatakse enesetõhusust erinevate kognitiivsete tehnikate kasutamisega, mis viivad paremate tulemusteni (Walker, 2006). Kõrgem enesetõhusus tagab tõhusama ja efektiivsema probleemilahenduse (Hoffman and Spatariu, 2007). Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 10

11 Enesetõhususe allikad Jõustavad meisterlikkuse kogemused mõjutavad inimese tõhususe uskumusi enim kuna nad tagavad kõige autentsema tõestuse inimesele tema võimetest Enesetõhususe uskumused on oaliselt mõjutatud ka kujuteldavate kogemuste poolt, vahendatuna teiste inimeste edust antud ülesande sooritamisel Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 11

12 Enesetõhususe allikad Kui inimestel pole informatsiooni oma võimetest, nad usaldavad rohkem kujutlusi. Sõnaline veenmine on võimalus inimese enesetõhususe uskumusi tugevdada. Inimestel on lihtsam oma enesetõhususe uskumusi hoida kui olulised teised väljendavad usku nende võimetesse Oma võimete hindamisel inimese arvestavad ka psühholoogilised ja afektiivsed seisundid. Ärevus, stress ja ärritus võivad mõjutada inimese enesetõhususe uskumusi Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 12

13 Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 13

14 Muutujate vahelised seosed eri maade korral Korrelatsioonid Mudel SM&GEP SE&GEP SM&SE EST FIN LVA RU SWE Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 14

15 Seoste varieeruvus eri maade korral MjaGEP EjaGEP MjaE Argentina -0,03 0,53 0,59 Austria 0,32 0,66 0,69 Canada 0,44 0,58 0,67 Colombia -0,15 0,53 0,49 Serbia -0,07 0,64 0,41 Slovakia 0,19 0,57 0,63 Slovenia 0,22 0,63 0,59 Sweden 0,43 0,63 0,74 Switzerland 0,39 0,67 0,71 UK 0,42 0,66 0,69 Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 15

16 0,5 KOR AUS ICE Investeerimine 0,4 0,3 0,2 0,1 THA IND TUR CHI POL ROM RUS CAN JAP UK POR EST LTV LUX BUL LAT HUN SLV NZL FRA SLO IRE ISR AUT FIN SWE GER GRC ITA SWZ BEL NET DEN MON BRA SER ARG -0,1 Demokraatia indeks Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 16

17 Kooliedu, intelligentsus ja demokraatia Rindermann (2008): maade tasandil tehtud longituudsed uuringud annavad aluse põhjuslike seoste analüüsiks, mille tulemusena võib väita, et haridus ja intelligents mõjutavad tugevalt, positiivselt maa demokraatiat, seadusandlust ja poliitilist vabadust sõltumatult majanduslikust heaolust (SKP). Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 17

18 Haridusalased uuringud ja g H. Rindermann, 2007 Näitas, et erinevate haridusalaste testide (PISA, TIMSS, PIRLS) tulemused on homogeensed maade lõikes. Erinevate testide riikide keskmised korreleerusid omavahel kõrgelt (r= ), samuti korreleerusid nad IQ-testidega (r= ). Faktoranalüüs näitas tugeva g-faktori olemasolu, mis tähendab, et erinevad õpilastele läbiviidud haridusalased testid ning kognitiivse võimekuse testid mõõdavad olemuselt sama konstrukti ja nimelt rahvuslikku vaimset võimekust. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 18

19 Haridusalased uuringud ja g (2) Homogeensuse võimalikud põhjused: Haridusalased testid on omavahel väga sarnased Ka testide eri alateemade ülesanded on omavahel väga sarnased Kirjaoskuse ülesanded tunduvad olevat IQ testi ülesannete pikemad versioonid TIMSS erineb teistest haridustestidest- ülesanded on lühemad ja on selgemalt teadmisi nõudvamad (ehk rohkem seotud kooliharidusega) Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 19

20 Haridusalased uuringud ja g (3) Rindermann: In student assessment reports, the term intelligence is never used, which is a strange phenomen. Perhaps the term literacy was constructed to reduce political and legal problems of cognitive ability measurement in the USA. Jüri Alliku kommentaar: Paljud kriitikud ei suuda sallida ideed, et keskmine IQ varieerub süstemaatliselt riikide ja maailma eri regioonide lõikes. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 20

21 Vaimsed võimed ja hoiakud Paralleelselt vaimse võimekuse uurimisega on olnud ka vaatluse all selle seos psühholoogiliste näitajatega. Oma hiljutises raamatus (2007) annab James R. Flynn intelligentsuse definitsiooni: Millised omadused mõjutavad meie võimet lahendada kognitiivseid probleeme? 1) vaimne teravus (mental acuity) 2) meele harjumused (habits of mind) 3) hoiakud 4) teadmised ja informatsioon 5) informatsiooni protsessi kiirus 6) mälu Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 21

22 Vaimsed võimed ja hoiakud Rääkides intelligentsusest, kasutatakse mõnikord kitsamat lähenemist, mis peab tegelikult silmas vaimset teravust (mentaalne laiskus, hoolimatus, informeerimatus, halb mälu). Laiem lähenemine hõlmab kõiki tunnetuslikke omadusi nagu meele harjumused, meele valmisolek, hoiakud mis suunavad mentaalse energia investeerimist. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 22

23 NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) isiksuseküsimustik Neurootilisus- seadumus kogeda negatiivseid emotsioone Ekstravertsus-seadumus kogeda positiivseid emotsioone Avatus kogemustele- huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu Sotsiaalsus- seadumus usaldada teisi inimesi Meelekindlus- seadumus kontrollida oma soove ja impulsse Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 23

24 Isiksuseomaduste ja intelligentsuse seostest (Allik ja Realo, 1997) Tundub loogiline, et avatuse ja meelekindlusega kaasnevad kõrgemad vaimsed võimed. Kas on nii ka tegelikult? Seos vaimse võimekuse ja meelekindluse vahel madal, aga negatiivne. Ka on negatiivne seos sotsiaalsuse ja vaimse võimekuse vahel. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 24

25 Lõpetuseks: Flynn i raamatus on peatükk Kuidas me saame muuta oma vaimseid võimeid On üks viis, nimelt: saab seada omale eesmärgi otsida intellektuaalseid väljakutseid pakkuvat keskkonda alates õigete vabaaja veetmise võimaluste valimisest kuni selleni, et abielluda inimesega, kes on intellektuaalselt stimuleeriv. Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 25

26 Tänan kuulamast! Tartu Ülikool, Psühholoogia instituut 26