INTERNET JA DEMOKRAATIA
|
|
- Kristin Ray
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Eesti Infotehnoloogia Kolledž Vladimir Rõkovanov INTERNET JA DEMOKRAATIA Infotehnoloogia süsteemide arendamise õppekava Ainekood: I008 Tallinn 2014
2 Sissejuhatus Tehnoloogia on inimeste eludes alati tähtsat rolli mänginud. Internet paneb meid tundma justkui maailm oleks väiksemaks jäänud, läbipaistvamaks muutunud ning tavakodanik varustanud suurema võimuga, sest Internetiühendus tagab sulle pideva ühenduse välismaailmaga ning hääle üha enam mõju omavas küberruumis. Selles kirjatükis aga arutlen, et kuigi Internet võib olla suurepärane tööriist aktivistidele ning omab suurt potentsiaali, on sellele meediumile siiski liialt mõjuvõimu omistatud ning vähemalt praegusel hetkel ei suuda Internet juba eksisteerivaid poliitilisi struktuure muuta ning märkimisväärselt demokraatiale kaasa aidata. Argumenteerin, et kuigi Internet peaks olema koht kus ideed ja arvamused vabalt ringlevad, kuulub see suures jaos korporatsioonidele, kes pakuvad meile filtreeritud infot ja ühepoolselt maailmavaadet ning kelle suurim kui mitte ainus huvi on kasumi teenimine. Samuti üritan tõestada, et süü lasub ka tavainimestele, kes kasutavad veebi peamiselt meelelahutuse eesmärgil, mis ei aita kaasa ühiskonna demokraatlikumaks muutmisele vaid pigem süvendab kapitalismi olemasolevaid struktuure. Meedia roll demokraatias Vabas demokraatlikus ühiskonnas oodatakse, et meedia käitub kui valvekoer, neljas võim, mis peaks hoolt kandma selle eest, et inimestel on ligipääs võimalikult objektiivsele infole. Vaba meedia on demokraatliku ühiskonna hinnatud osa, sest see toodab eluterveid debatte, annab edasi erinevaid vaatepuntke, kujundab meie arusaama maailmast ning paljastab võimu kuritarvitamist. Corteau ja Hoynes [1 p.22] selgitavad, et peamine viis kuidas massimeedia saab aidata kaasa demokraatlike protsessidele, on võimaldada ruume avalikeks aruteludeks ning just seda Internet ka pakub. Kuna populaarseimad traditsioonilised kommunikeerumisviisid (televisioon, kino, radio, ajalehed, raamatud) on nüüd saadaval küberruumis ja jõuavad seal suurel hulgal inimesteni, on tegemist meediumiga, mil ühiskonnas oluline roll. Meedial on ka vähem idealistlik roll, nimelt kasumit toota. Niisiis üritab meedia samaaegselt täita objektiivse infokandja kui ka äri rolli, mille huvid tihtipeale ei kattu. Interneti potentsiaal Internet on teinud informatsiooni leidmise kiiremaks ning teised meediumid näiliselt aeglasemaks. Televiisorist näeb uudiseid siis, kui on nende eetriaeg, ajalehest saab uudiseid lugeda kui see hommikul välja antakse, Internetis on uudisvoog aga pidev ning seda uuendatatakse jooksvalt. Küberruumi eeliste hulka kuulub ka see, et koheselt on võimalik otsingumootoreid kasutades asjakohast infot juurde leida. See annab inimestele teatud
3 infovabaduse ning samuti ühenduses olemise tunde, sest tehnoloogia võimaldab neil olla sotsiaalne, kuulata muusikat ning lugeda uudiseid mitmelt kanalilt, põhimõtteliselt kõike samal ajal. Niisiis on Internet reforminud meedia kiirust ning vabastanud inimesed aja ja ruumi kitsendustest. Arvesse tuleb aga võtta, et infot on palju ning kõik ei pruugi olla õige. Internet pole mitte ainult muutnud seda kuidas meedia töötab, vaid reforminud ka ühiskonda, sest nüüd on suur osa informatsioonist, mis varem kuulus vaid privilegeeritutele, kättesaadav tavainimesele. Internet on kahesuunaline meedium, kus kasutaja saab tarbida ning sisu toota. Laadida üles videoid, kirjutada blogi, osaleda internetifoorumite vestlustes ning üleüldiselt oma ideid laiemale publikule jagada. Mitte ühegi teise varem eksisteerinud meediumi puhul pole tavakodanikul sellist võimalust oma häält kuuldavaks teha olnud. Samuti vabastab see kasutajad eelarvamustest ning soo,-rassi ja-klassipiirangutest, sest Internetikeskkonnas kasutatakse infovahetuseks peamiselt teksti, mida anonüümselt arvuti taga levitada saab. Selline areng aitab teoorias kaasa masside harimisele, sotsiaalsete piiride hägunemisele, mitmekülgsuse toetamisele ja demokraatia levikule. Kõike seda eeldades, et on olemas Internetiühendus. Bagdikian [2 p.58] kirjutas juba 2004 aastal, et väga lühikese aja jooksul on Internetist saanud massiliste protestide mobiliseerimise instrument, mis on toonud sügavat sotsiaalset muutust terves maailmas ning põhjutanud lahkhelisid olemasolevate võimukandjatega. Egiptlaste protest diktatuuri ning riigis leviva vaesuse ja korruptsiooni vastu aastal 2011, on hea näide sellest, kuidas sotsiaalmeedia kaudu on võimalik inimesi mobiliseerida. Stepanova [3 p.1] kirjutab, et need protestid algasid Facebooki kampaaniast, mida juhtis April 6 Youth Movement, mis genereeris tuhandeid positiivseid vastukajasid protestikutsungile. Sotsiaalmeedia abiga levitati informatsiooni ning aidati kaasa nende protestide organiseerimisele vaatamata valitsuse katsetele Internetti riigis blokeerida. Need protestid olid üks põhjus, miks president Hosni Mubarak tagasi astus ning Egitpuse esimene demokraatlikult valitud riigipea Mohamed Mursi riiki valitsema asus. Kuigi sotsiaalmeedia ei olnud ise selle revolutsiooni põhjuseks, ning nii mõnegi arvates oleksid inimesed tänavatele tulnud ka ilma selleta, kiirendas Internet kindlasti rahvusvahelise toetuse saamist ning andis tavainimestele kätte vahendid, et end kiirelt eliidi ebademokraatlike tegevuste vastu koondada. Siiski on raske teha järeldusi protestide mõjust, sest Egiptuse uus valitsus pole enda demokraatlikkust veel lõpuni tõestada jõudnud. Limitatsioonid Internet on vaieldamatult võimas meedium, kuid tundub, et sellele on omistatud liialt mõjuvõimu. Ka autor Jodi Dean [4 p.32] arvab, et inimeste suurenenud teadmised sellest,
4 mida valitsused ja suurfirmad teevad, ei muuda suurt midagi. Küberruumi poliitilise aktivismi ja igapäevapoliitika vahel on lõhe, mida siiani ületada pole suudetud. Vähemalt sama raske on inimesi poliitikast huvi tundma panna ning reaalsuses aktiivsemaks muuta, eriti kui enamik vastupanust toimub küberruumis. Deani skeptisismi jagab ka Schudson [5 p.56], kes küsib, et miks me arvame, et oleme juhtmetega ühenduses olles lähemale mingisugusele demokraatiale? Peavoolu meediakanalid küberruumis on koondunud väheste meediagigantide kätte. Hindmani [6 p.58] sõnul käsitlevad Google, Yahoo! ja Microsoft 95 protsenti kõikidest otsingupäringutest Internetis. See on probleem, sest oligopolistlikud kalduvused on konfliktis informatsiooni vabadusega. Korporatsioonid on eelkõige väljas kasumi peal ning ei taha edendada väärtusi või ideid mis vastanduvad turu ootustele. See seab piirangud informatsiooni sisule ning on vastuolus avalikkuse huvidega. Hiljuti läksid Google ga vastuollu Tripadvisor ja Yelp, milles viimased väitsid, et otsingumootor tõstab esile endale kuuluvaid veebisaite nagu Google+ ja Youtube, kuigi objektiivse orgaanilise algoritmi otsingutulemuste järgi võiks inimene rohkem kasulikke infot leida teistelt veebilehtedelt. Tripadvisor ja Yelp on loonud lehekülje nimega Focus On the User, mis demonstreerib kuidas dominantse positsiooni ära kasutamine vähendab konkurentsi ja innovatsiooni, röövib inimestelt hääle ning vajaliku objektiivse informatsiooni. Lisaks on firmadel võimalik Google le maksta, et nende firmad oleksid teatud otsisõnu leides esimesed. Elektrooniline meedia on välja toonud tõe, mis ammu teada: need kellel rohkem raha, on suurem võimalus oma sõnumit edastada. Niisiis võib vähestele suuromanikele kuuluv peavoolumeedia toetada pigem enese vajadusi kui demokraatlikke väärtusi, nagu konkurents ja objektiivse informatsiooni kättesaadavus. Internetis toimub tarbimine ööpäevaringselt, mis on äri mõistes suur eelis. Samal ajal kui inimene Internetis surfab, kogutakse tema andmeid. Firmad kulutavad palju raha veebianalüütikaks, et meid tundma õppida ning meile sobivamat otseturundust teha. Kuigi sotsiaalmeediakanalid nagu Facebook ei maksa midagi, on nad pungil reklaamidest, mis tähendab, et meie pealt teenitakse ning sinu osavõtt on kasulik eelkõige läbi reklaamide tarbimise ja seetõttu korporatsioonidele kasumi teenimisega. Andmete kogumine teeb ruumi veel ühele probleemile küberruumis. Nimelt privaatsus või pigem selle puudumine. Wall Street Journal [7] avastas juba 2010 aasta uurimuse juures, et üks kiiremini kasvavaid Internetiärisid on kasutajate järele luuramine. Sageli on inimestele raske mõista, et kõik teod kübermaailmas on jälitatavad ja jalajäljed sealt nii kiirelt ei kao. Paar aastat tagasi toimus skandaal, kus NSA viljepuhuja Edward Snowden avaldas, et meie infot ei jälgi ainult korporatsioonid, vaid ka valitsused, kes terrorismikartuses tavainimeste järele luurama on hakanud. Jälitustegevust on tehtud muidugi aegade algusest saadik, kuid sellist suurt
5 infokogumist pole varem ilmsiks tulnud. Washington Posti [8] andmetel kasutati selleks Google ja Yahoo! Cookies id ja asukoha andmeid. Ideaalis peaks demokraatlikus ühiskonnas asi toimuma vastupidi-inimesed, eelkõige ajakirjanikud, uurivad eliidi ja valituse tegevuse järele, et paljastada kuritegevust, mitte vastupidi. Lihtne on mõelda, et kõik korporatsioonid on ainult kasumi peal väljas ning inimestega manipuleeritakse. Tegelikkuses, aitame meie, Interneti kasutajad, sellele kaasa, olles passiivsed ning tegeledes tegevustega, mis mingilgi määral demokraatia levikule kaasa ei aita. Juba 2007 aastal oli teada, et ainult 2.9 protsenti internetiliiklusest läks infokanalitele, 0.12 poliitilistele lehekülgedele ja 10.5 protsenti pornolehekülgedele [6 p.60], millest suurem kasutajate protsent vaid sotsiaalmeedial. Nielseni [9] 2012 aasta sotsiaalmeedia raport näitab, et USA kodanikud veedavad kõige rohkem aega lehtedel nagu Facebook, Tumblr, Twitter, Pinterest, Blogger jms. Näib, et panime Interneti positiivsetele omadustele nii palju rõhku, et oleme unustanud et see on vaid meedium. Niisiis toetame oma sotsiaalmeediasse isikliku info üleslaadimisega kaudselt suurkorporatsioone, kes reklaamide kaudu raha saavad, ning otseselt, sest me ei osale ühiskonnas ja tegeleme kõrvalisega. On raske loota Internetile kui demokraatia lähemale toojale, kui me jätkame sama apoliitilistena. Hääletamine on üks kodanike suurimatest tegudest, mida saab muutuste otsinguil ära teha. Kahjuks pole hääletamiste viimine Internetti meie valimisaktiivsust tõstnud. Näite selle kohta tooksin Vabariigi Valimiskomisjoni e-hääletamiste statistika lehelt [10]. Ilmselgelt muudab e-hääletamine valmistel osalemise kiiremaks ja mugavamaks. Statistikast selgub, et e-hääletamine on ootuspäraselt aastatega suurenenud ning populaarsuks kogunud. Kui 2005 oli kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimistel e- hääletanud vaid inimest, siis 2013 aastal oli sama arv juba tõsunud inimeseni. Samas pole niivõrd palju muutunud üldine hääletajate arv KOVi valimiste hääletamisaktiivsus oli 60 protsenti ning 2013 aastal 58 protsenti. Sarnaselt oli Europarlamendi valmistel 2009 aastal hääletusaktiivsus 43,9 protsenti ja 2014 aastal 36.5 protsenti. Niisiis ei saa vähemalt selle statistika põhjal teha järeldusi, et e-hääletamine oleks suurendanud inimeste valimisaktiivsust. Pigem saab järeldada, et Internet pole valitsusetegevust inimestele lähemale toonud, kuigi info poliitikuke ja demokraatlike protsesside kohta on kõigile olemas ning valitsusistungeid on võimalik vaadata internetist tasuta reaalajas jälgida. Selle kõigega tahan näidata, et Internet pole mingisugune müstiline tööriist, mis ühiskonnas muutusi teeb samal ajal kui me Facebookis kassipilte jagame. Interneti demokraatiast ei saa rääkida ilma välja toomata digilõhet. Digilõhe, ehk infokihistumine on jätkuvalt probleem. Kuigi tehnoloogia läheb aastalt aastasse aina odavamaks, on digilõhe olemasolu suur piirang. Internet World Stats [11] veebilehe andmeil on 2013 aasta seisuga Internet kasutamisvõimalus vaid 39 protsendil maailma elanikest.
6 Probleem seisneb selles, et suur osa inimesi jääb ilma infost, erinevatest vaatepuntkidest ja osaluskultuurist. Kuigi võib vaielda, et operatsioonisüsteemid muutuvad aina mugavamaks ja inimestel on arvuti tundma õppimine nüüd tunduvalt lihtsam kui varem. Siiski on suur vahe, kas Internetti kasutatakse viimaste tehnoloogiliste vidinate abil, et sealt infot leida või programmeerimist õppida või hoopiski arengumaades, kus ilmselt mitte uusimat arvutit aeg ajalt ide kirjutamiseks kasutada saab. Niisiisi pole tehnoloogia veel nii odavaks läinud, et terve maailm Internetiühendusest kasu lõigata saaks ning saaksime rääkida tõelisest Internetidemokraatiast, kus kõigil hääl. On ka radikaalsemaid meetmeid kuidas Interneti teel end kuuldavaks teha. Väiksed aga võimsad häkkerigrupid kasutavad ära arvutisüsteemide vigu ja nõrki külgi erinevatel eesmärkidel: teenida kasumit, protestida, väljendada oma rahulolematust status quo vastu või meelelahutuse eesmärgil. Enamik valitsusi nimetab poliitiliselt motiveerituid häkkereid terroristideks ja kriminaalideks ning karistab neid karmilt. See näitab kui legitiimset kahju on häkkerid võimelised üha enam tähtsust omavas küberruumis põhjustama ning kui palju neid kardetakse. Redditi ühele loojale, Aaron Swartzile, määrati 50 aastat vangistust ning miljoneid dollareid trahvi, sest ta tõi avalikkuse ette miljoneid akadeemilisi artikleid digitaalsest JSTOR arhviist [12]. Kuigi karistused on karmid, võivad õigete motiividega häkkerid aidata demokraatia levikule kaasa, näiteks paljastades või tõmmates tähelepanu korruptsioonile. Wikileaksi dokumendid paljastasid materjale tsiviilelanike põhjendamatuist surmadest, mille päevavalgele tulemine oli õigustatud. Siiski on olemas ka mitmeid näiteid selle kohta, kuidas interneti aktivistid teevad ühiskonnale pigem vastupidiseid teeneid. Ameerika Ühendriikide diplomaatide erateadete paljastamine Wikileaksi poolt, kus tulid avalikuks mitteametlikud välispoliitilised arvamused teiste riikide suhtes, raskendas riikidevahelisi suhtlusi. Tegelikult käib spioneerimine ja arutelu diplomaatide igapäeva elu juurde ning selle avalikustamine tegi demokraatiale pigem kahju kui suurendas selle levikut. Samuti tuleb siinkohal rääkida häkkeritest, kelle eesmärk on ebaseaduslik kahju tekitamine nii tavainimestele kui korporatsioonidele. Nende osakaal on õnneks väike, kuid aina sagedamini kuuleme krediitkaartide häkkimisest ning veebilehtede maha võtmistest. Kuigi häkkimine on hea viis oma hääle kuuldavaks tegemisel ning annab inimestele palju võimu, on see siiski ebaseaduslik ja karmilt karistatav tegevus, mida ei saa otseselt võtta kui demokraatia edendamist. Lõppsõna Kokkuvõttes on Internetile pandud palju lootusi, et see suudab suurendada kodanike osalust ühiskonda puudutavates küsimustes ning tuua demokraatia inimestele lähemale. Pigem tundub, et internet on kindlustanud eliidi võimu. Kunagine vaba ruum on nüüdseks
7 koloniseeritud väheste suurte korporatsioonide poolt, kes kontrollivad enamust meie peavoolumeediat, vaigistavad efektiivselt tavakodanike hääli ning üldiselt hoolivad rohkem firma huvidest kui avalikkuse omadest. Ka täidame me ise liiga vähe kodanikuülesandeid, kui ei kasuta Internetti tähendusrikaste tegevuste jaoks vaid ainult meelelahutuseks, läbi mille toetame suurkorporatsioone, kes näevad meid mitte kui inimesi vaid tarbijaid. Kõik see on ebakõlas demokraatlike ideaalidega, mille tunnuseks kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ning tasakaalukus. Samuti näib, et maailmas on kaks eri demokraatiat. Üks aktivistide näol Internetis, kus palju sõnavabadust ja aktsiooni, aga vähe vastutust ja mõjuvõimu. Teine aga igapäeva bürokraatia riigisektoris, mis tegelikult meie elude üle otsuseid teeb. Kuigi internetil on potentsiaali aidata kaasa loomaks demokraatlikumat maailmat, siis tänasel päeval seisab nii eliit kui ka me ise selle protsessi ees. Meil on veel pikk tee minna enne kui Internet suudaks märkimisväärselt ühiskonda demokraatlikumaks muuta.
8 Kasutatud kirjandus 1. Croteau, D. and Hoynes, W., The Business of Media: Corporate Media and the Public Interest. California: Pine Forge Press, a Sage Publications Company. 2. Bagdikian, B, H., The New Media Monopoly: A Completely Revised and Updated Edition with Seven New Chapters. Boston: Beacon Press. 3. Stepanova, E., The Role of Information Communication Technologies in the Arab Spring : Implications Beyond the Region. PONARS Eurasia, [online] 4. Dean, J., Democracy and Other Neoliberal Fantasies: Communicative Capitalism and Left Politics. Durham: Duke University Press. 5. Schudson, M., Click Here for Democracy: A History and Critique of an Information Based Model of Citizenship. University of Maryland, [online] 6. Hindman, M., Digital Democracy. Princeton: Princeton University Press. 7. Angwin, J., The Web's New Gold Mine: Your Secrets. The Wall Street Journal, [online] Soltani, A., Peterson, A. and Gellman, B., NSA uses Google cookies to pinpoint targets for hacking. The Washington Post, [online] 9. Nielsen Company, State of Media: Social Media report Nielsen Company, [Online] Vabariigi Valimiskomisjon, Elektroonilise hääletamise statistika. Vabariigi Valimiskomisjon, [online] Internet World Stats, Internet Users in the World: Distributions by World Regions 2013 Q2. Internet World Stats, [online] Kirchbaum, J., Swartz Indicted for JSTOR theft. The Tech, [online]
VERONIKA JUSSI OSAWE LOOMETOO TURUNDUSE KASIRAAMAT: TEEME ARAI
VERONIKA JUSSI OSAWE LOOMETOO TURUNDUSE KASIRAAMAT: TEEME ARAI Loometöö turunduse käsiraamat: TEEME ÄRA! Veronika Jüssi Osawe Elukuiseiklus.ee/kunstimeistrid Tallinn 2015 Autor ja väljaandja: Veronika
More informationMina olen muinasjutuliselt rikas
Mina olen muinasjutuliselt rikas Kuidas saavutada elus kõike, mida igatsed Thomas L. Pauley Penelope J. Pauley Kirjastus Valgusesaar Originaali tiitel: I m Rich Beyond My Wildest Dreams I m. I m. I m.
More information1. Sissejuhatus Kuidas peaksid intellektipuudega inimesed tervisealast teavet saama? Millised on teie õigused teabele? Millist t
Inclusion Europe The European Association of Societies of Persons with Intellectual Disabilities and their Families Kuidas saada lihtsalt mõistetavat teavet tervishoiu kohta Enese-esindajate teavitus-
More informationMMSi ümbermõtestamine raku tasandilt
MMSi ümbermõtestamine raku tasandilt http://phaelosopher.com/2012/10/01/rethinking-mms-a-cells-eye-view/ Ma ei võta seda teemat, mida sa parasjagu loed, kergelt. Ma ei saa isegi öelda, et minu arusaam
More informationSüsteemide modelleerimine: praktikum
Süsteemide modelleerimine: praktikum Kasutuslood Oleg Mürk SÜSTEEMIDE MODELLEERIMINE: PRAKTIKUM Lähteuuring (inception) Peamised töövood: talitluse modelleerimine (business modeling) nõuete püstitamine
More informationNüüd kõik raamatud meie veebipoest ja e-raamatud
Barbara Wren Cellular Awakening 2009 ESMAKORDSELT EESTI KEELES Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuulub eranditult kirjastusele ERSEN. Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma
More informationLennuta mind Kuule. Õnnelik raha
1 Osta elamusi Pärast kaht või kolme imetoredat päeva ettevalmistusi koos meeskonnaga olete viimaks varustuse selga saanud ja kibelete teele minema. 50 000 jala [u 15,2 km tlk] kõrgusele tõusmine teeb
More informationTERVISHOIUTÖÖTAJATE ROLL TUBAKA TARBIMISE LEVIKU VÄHENDAMISEL TERVISHOIUTÖÖTAJAD TUBAKA VASTU
Ülemaailmne tubakavaba päev 31. mai TERVISHOIUTÖÖTAJATE ROLL TUBAKA TARBIMISE LEVIKU VÄHENDAMISEL TERVISHOIUTÖÖTAJAD TUBAKA VASTU 1 Täname kõiki, kes aitasid oluliselt kaasa raamatu valmimisele: Jarno
More informationLaagri Kool. Uurimistöö. Tsunami
Laagri Kool Uurimistöö Tsunami Autor: Simon Suvemaa Juhendaja: Siiri Evard 2012 Sisukord LK 1 Tiitelleht. LK 2 Sisukord. LK 3 Eesmärk ja Mis on Tsunami? LK 4 Toimunud Tsunamid. LK 5-7 Mis on Tsunami tagajärjed?
More informationPääsemine ainult usu läbi: PAULUSE KIRI ROOMLASTELE
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid oktoober november detsember 2017 Pääsemine ainult usu läbi: PAULUSE KIRI ROOMLASTELE ABSG ehk hingamispäevakooli õppetükkide
More informationArstieetika käsiraamat. Maailma Arstide Liit
1 Arstieetika käsiraamat Maailma Arstide Liit Arstieetika käsiraamat 2 Originaal: Williams, John R. Medical Ethics Manual Ethics Unit of the World Medical Association ISBN 92-990028-0-0 2005 The World
More informationAjakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri.
NR 3/4 2017 (297) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates. Ajakiri Meremees
More informationMees, kes armastas Jumala Sõna (Esra)
Slaid nr 1 (Esra) AUGUST 2014 (Piiblitõlkimine) Eesmärk: Laps mõistab, et Piibel on meile julgustuseks, abiks, teenäitajaks. Kuldsalm: Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal. (Ps 119:105)
More informationVaata, kes on sotsiaaldemokraatide linnapeakandiaadid. Sotsiaaldemokraat. Tallinn Foorumi keskus Kristiine keskus
SOTSIDE TOETUSE KASVAB: Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille toetus tõusis võrreldes aprilliga 15,4 protsendilt 17,8 protsendile. (Kantar Emor) Vaata, kes on sotsiaaldemokraatide linnapeakandiaadid
More informationEesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Getter Kristen Rang Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
More informationBalti riikide rahvatervise konverents
. Detsember 2010 Hea lugeja! Hoiad enda käes juba üheksandat ja ühtlasi ka selle aasta viimast tervisedenduse teabelehte Tervist. Käesoleva lehe põhiteema on vaimne tervis, selle edendamine ja probleemide
More informationARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Reelika Piiskoppel ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks
More informationProjects and special orders. Projektid ja eritellimused
Projects and special orders Projektid ja eritellimused Private residence in Tallinn Eramu Tallinnas Your idea is our creative challenge! Sinu idee teostamine on meile loominguliseks väljakutseks! We have
More informationVälisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded ja laevakontrolli akti vorm
Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 24.01.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.02.2005 Avaldamismärge: Välisriigi lippu
More informationVanemate täiskasvanute vaimne tervis KASVAV MURE
Vanemate täiskasvanute vaimne tervis KASVAV MURE Maailma rahvastik pole kunagi olnud küpsem kui praegu. Praeguse seisuga on üle 60.aastaste inimeste arv maailmas üle 800 miljoni. Prognoosid ennustavad,
More informationTervise infosüsteemi kasutamise võimalused ja probleemid
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Tervise infosüsteemi kasutamise võimalused ja probleemid Seminaritöö Autor: Polina Rubtsova Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus...3 1 Tervise
More informationTG EXPRESS DETSEMBER 2014 TAPA GÜMNAASIUMI HÄÄLEKANDJA HIND 0,20 BIOLOOGIA ÕPIKODA SÕLME 35. JUUBEL IZFM 2014 ETLUSKONKURSS ENTRUM AVAŠOU
EXPRESS DETSEMBER 2014 TAPA GÜMNAASIUMI HÄÄLEKANDJA HIND 0,20 BIOLOOGIA ÕPIKODA BIOLOOGIA ÕPIKODA VIKTORIIN ÜHESKOOS SOOME LAHE HEAKS ROBOTEX 2014 ROBOOTIKARING SÕLME 35. JUUBEL IZFM 2014 ETLUSKONKURSS
More informationKUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED
KUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED kohaliku tasandi organisatsioonidele KUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED kohaliku tasandi organisatsioonidele Tervise
More informationROHELINE RAAMAT. mobiilse tervishoiu ehk m-tervise kohta. {SWD(2014) 135 final}
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.4.2014 COM(2014) 219 final ROHELINE RAAMAT mobiilse tervishoiu ehk m-tervise kohta {SWD(2014) 135 final} ET ET Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. M-tervise võimalused... 4 2.1.
More informationINSPIRE metaandmed Eesti geoportaalis
INSPIRE metaandmed Eesti geoportaalis Sulev Õitspuu Geoinformaatika osakond Geoinfosüsteemide büroo Maa-amet 8. oktoober 2014, Seminar teemal Keskkonnaandmete analüüs, kasutamine ja e-teenused INSPIRE,
More informationEesti Orienteerumisliidu koolitusseminar
EOL üldkogu, 14-15 november, Mooste Eesti Orienteerumisliidu koolitusseminar Rajameistri tegevused võistluste korraldamisel Sven Oras 1 Rajaplaneering: Üldpõhimõtted 2 Üldpõhimõtted IOF võistlusreeglid,
More informationProf Jorma Lauharanta: Eesti-Soome koostöö võiks kasvada
Eesnäärme koesisene kiiritusravi LK 3 Ühendlabor 15 LK 4 Kvaliteedist õendusabis LK 8 Eskiisprojekt sai valmis LK 10 SISELEHT nr 135 oktoober 2011 www.kliinikum.ee/leht Prof Jorma Lauharanta: Eesti-Soome
More informationTäiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid. Õpetussõnad. Jacques Doukhan. Nimi. Aadress. Telefon
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Õpetussõnad Jacques Doukhan Nimi Aadress Telefon Jaanuar, veebruar, märts 2015 Originaali tiitel: Jacques Doukhan Proverbs Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid
More informationRahutooja (Abigail) Eesmärk: Laps mõistab, et Jumal annab meile rahu ja armastust, mille läbi saame ka enda ümber rahu ja armastust jagada.
Slaid nr 1 Rahutooja (Abigail) JUULI 2014 (Nele Borchardt/Hongkong) Eesmärk: Laps mõistab, et Jumal annab meile rahu ja armastust, mille läbi saame ka enda ümber rahu ja armastust jagada. Tunni kava: Mäng:
More informationVõistlesid põhiklasside parimad ainetundjad vene keeles
Juhtkond tänab Juhtkond tänab Mai Randa ja segakoori Ave eduka esinemise eest Eesti Muusikaõpetajate Liidu koolide segakooride konkursil. Laine Lehtot muusikalis-teatraalsete vahetundide korraldamise eest.
More informationTARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ÜLDAJALOO ÕPPETOOL. Stiina Tint
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ÜLDAJALOO ÕPPETOOL Stiina Tint SPARTA SISE- JA VÄLISPOLIITIKA KREEKA-PÄRSIA SÕDADE EEL JA AJAL Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Mait
More informationNUTIKA SPETSIALISEERUMISE LÄHENEMINE EESTIS
NUTIKA SPETSIALISEERUMISE LÄHENEMINE EESTIS Eesti Arengufond, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Indrek Seppo, Kaja Kuivjõgi, Janno Järve 14. juuni 2016 SISUKORD LÜHIKOKKUVÕTE... 3 1. NUTIKA SPETSIALISEERUMISE
More informationEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON ROHELINE RAAMAT. Elanikkonna vaimse tervise parandamine Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 14.10.2005 KOM(2005) 484 lõplik ROHELINE RAAMAT Elanikkonna vaimse tervise parandamine Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine ET ET SISUKORD 1. Sissejuhatus...
More informationKoalitsioonilepe lubab linlastel raha säästa
Maamaks linnas jääb samaks Kuressaare linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku järgmisel aastal maamaksu mitte tõsta, volikogu arutab küsimust 24. novembri istungil. Nii jääb linna I ja II tsoonis maamaksumääraks
More informationKuressaare Tori linnaosas toimunud muutuste põhjused, iseloom ning tagajärjed
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimistöö aines Linnaplaneerimine ja - keskkond Kuressaare Tori linnaosas toimunud muutuste põhjused,
More informationLaste heaolu poole Euroopas Selgitustekst laste vaesusest Euroopa Liidus
Laste healu ple Eurpas Selgitustekst laste vaesusest Eurpa Liidus EAPNi ja Eurchild i selgitustekst EUROOPA VAESUSVASTANE VÕRGUSTIK EUROPEAN ANTI-POVERTY NETWORK RÉSEAU EUROPÉEN DE DE LUTTE CONTRE LA LA
More informationMihus17. Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas
Mihus17 Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas Sisukord MIHUS / Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas 3 Sissejuhatus Gea Grigorjev ja Marit Kannelmäe-Geerts 5 Eesti noorte tervise olukorrast
More informationJuhiseid teadushuviringide juhendajatele tüdrukutes LTT valdkonna vastu huvi äratamiseks ja hoidmiseks
Juhiseid teadushuviringide juhendajatele tüdrukutes LTT valdkonna vastu huvi äratamiseks ja hoidmiseks SISUKORD Saateks 3 Sissejuhatuseks 5 Miks tüdrukud tunnevad LTT vastu vähe huvi? 7 Kuidas kaasata
More informationAlati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal Neljapäev, 28. aprill 2005
Kuressaare linn sai turismitrükiste väljaandmiseks ligi miljon krooni. / LK 4 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 17 (24) Linnavalitsuse heakorrakomisjon
More informationTEENUSEDISAINI PÕHIMÕTETE JA MEETODITE KASUTAMINE EESTI RAVISPAADES
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Laura Lutter TEENUSEDISAINI PÕHIMÕTETE JA MEETODITE KASUTAMINE EESTI RAVISPAADES Lõputöö Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1.
More informationTee Bass järve äärde.
7.05.2009 Tee Bass järve äärde. Lennuk tõmbab Vantaa lt kiirelt uttu ja esimene koht, kus aru same, kus oleme, on Göönimaa. Liustiku jaoks meil sobivaid vatiriideid kaasas ei ole ja nii me vahepeal maha
More informationUrmas on tagasihoidlik
Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Urmas on tagasihoidlik mees ja kui ma pakkusin talle välja, et võiks temaga ta elust ja tööst rääkida, olid tema
More informationOma kätega loodud ilu
TÄNA LEHES Konstantinoopoli patriarhi külaskäik: kes ta on ja miks ta Kih nu tu leb? Ees ti õi geusk li ke koostöö on va ja lik ja või ma lik Kih nu Kul tuu ri Ins ti tuu di ja Kih nu koo li ju hi Too
More informationSisukord. Sissejuhatus. Eessõna Rohkem tähelepanu naabritele Marianne Mikko. Piiriülene koostöö rahvusvaheliste suhete osana
Eesti, Venemaa, Moldova, Valgevene, Ukraina PIIRIÜLESE KOOSTÖÖ KÄSIRAAMAT Sisukord 3 5 7 9 15 23 25 29 31 Sissejuhatus Eessõna Rohkem tähelepanu naabritele Marianne Mikko Piiriülene koostöö rahvusvaheliste
More informationEESTI ÕDEDE LIIDU AMETLIK VÄLJAANNE NR 2 APRILL EÕL liikmetele tasuta
EESTI ÕDEDE LIIDU AMETLIK VÄLJAANNE NR 2 APRILL 2018 EÕL liikmetele tasuta Aeg puhastamiseks ja puhastumiseks Kevadega kaasneb soov puhastada, tuulutada. Tungiv soov soetada midagi uut. Paratamatult on
More informationMürareostus. ajab loomad segadusse. Sademed ja nende mõõtmine Unesco kaitseala Lääne-Eestis Austraalia loodus
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 OKTOOBER 10/2017 Mürareostus ajab loomad segadusse ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Sademed ja nende mõõtmine Unesco kaitseala
More informationMerle Soosaar RAHVAASEMIKE KONGRESS ( NOVEMBER 1905) Bakalaureusetöö
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond Merle Soosaar RAHVAASEMIKE KONGRESS (27. -29. NOVEMBER 1905) Bakalaureusetöö Juhendaja dotsent Ago Pajur Tartu 2013
More informationMis on füsioteraapia?
FT Eesti Füsioterapeutide Liidu ajaleht nr.4 oktoober 2014 Mis on füsioteraapia? Füsioteraapia on meie töö, meie kirg, rõõm ja mure, meie kunst, unistus ja painaja. Füsioteraapia on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
More informationTÖÖKESKKOND 2017 MÄRTS
TÖÖKESKKOND 2017 TÖÖKESKKOND 2017 SISUKORD Eessõna 3 1. Eesti töökeskkond tööinspektsiooni pilgu läbi 4 1.1 Tööõnnetused 7 1.2 Tööga seotud haigestumised 18 2. Riiklik järelevalve 22 2.1 Tööohutus 23 2.2
More informationTULGE KÕIK LAEVA UUDISTAMA!
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 9 (173) Uus le he külg lae va liik lu ses Küsimustele vastab AS Kihnu Veeteed juhatuse esimees Andres Laasma. Kih nu ini me sed oo ta vad pi ki sil mi
More informationSPETSIALISTIDE INFOKÄITUMINE JA ORGANISATSIOONI INFOKULTUUR SYNLAB EESTI JA SYNLAB SOOME NÄITEL
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteadus SPETSIALISTIDE INFOKÄITUMINE JA ORGANISATSIOONI INFOKULTUUR SYNLAB EESTI JA SYNLAB SOOME NÄITEL Magistritöö Autor: Gerli Õunapuu Juhendaja: lektor
More informationSelles numbris: Esi- ja tagakaanel: Hendra Raud maalid
september 65 2017 Väljaandja: ELS Väljaandmist toetab: HMN Toompuiestee 10-220, 10137 Tallinn www.els.ee, els@els.ee Toimetanud ja küljendanud: Külli Reinup Trükk: Active Print Selles numbris: Osalemine
More informationTURISMISIHTKOHTADE ARENDAMINE PÕHJA-EESTIS RAKVERE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Margot Eimla TURISMISIHTKOHTADE ARENDAMINE PÕHJA-EESTIS RAKVERE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Müristaja, MSc Kaasjuhendaja: Monika Sooneste Pärnu 2013 SISUKORD
More informationAutorid Eesti Arengufondist: Kitty Kubo, arenguseire juht Imre Mürk, teenusemajanduse ekspert
Raport on valminud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja Eesti Arengufondi koostöös. Autorid PRAXISest: Ain Aaviksoo, juhatuse liige, tervisepoliitika programmi direktor Indrek Vainu, projektijuht Gerli
More informationSuur su vi sai lä bi ja taas al gas uus kooliaas
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2011 nr. 8 (130) TÄNA LEHES Kümneaastane rahvamaja kostitas ja tantsitas hoogsal peol Muinastuled süttisid tugeva tuule tõttu Reisimuljeid Ahvenamaalt Laagrites
More informationRakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega
Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega Tellija: Rakvere linnavalitsus Täitja: Tartu Ülikooli Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool; Siiri Silm, Rein Ahas Kontakt: siiri@ut.ee, rein.ahas@ut.ee
More informationSuur Tõll 100 muuseumlaev või laevmuuseum
Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseumi XIV teaduskonverents Suur Tõll 100 muuseumlaev või laevmuuseum Tallinn 2014 Christian Ostersehlte (1959) Lõpetanud Kieli Ülikooli ajaloo erialal (PhD). Töötanud muuseumides,
More informationMeeste värk. Meeste ravim. 30/60. KEPIKÕND: Reeglid ja kogemus Lk ALLERGIA: Põhjused ja ravi Lk
ALLERGIA: Põhjused ja ravi Lk 243 245 MEESTE TERVIS: Levinumad mured Lk 248 249 KEPIKÕND: Reeglid ja kogemus Lk 252 254 Maalehe nõuandelisa Nr 16 17. aprill 2014 Serenoapalmi ekstrakt Tegutsege õigel ajal,
More informationTERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2011
Tervisestatistika aastaaruanne 2011 TERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2011 Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tallinn 2012 1 Tervisestatistika osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema
More informationEesti astub olulise sammu ravimite turvalisema käitlemise suunas. 3 Paratsetamoolimürgistus ja apteegikülastaja nõustamine
Sisukord Eesti astub olulise sammu ravimite turvalisema käitlemise suunas 3 Paratsetamoolimürgistus ja apteegikülastaja nõustamine 5 E-tervise lahendused Euroopa apteekides 7 Ravimtaimede turustamisest
More informationGALLIPOLI LAHING
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Uusima aja osakond Timo Jaagre GALLIPOLI LAHING 1915-1916 Bakalaureusetöö Juhendaja: dotsent Olaf Mertelsmann TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus...
More informationTervisedenduse praktika. Võimestunud kogukondade loomine. Glenn Laverack
Tervisedenduse praktika Võimestunud kogukondade loomine Glenn Laverack Tervisedenduse praktika Võimestunud kogukondade loomine Glenn Laverack Originaali tiitel: Glenn Laverack, 2007 Health Promotion Practice:
More informationEesti. Rahvuslike vajaduste analüüs koolide ja ettevõtete koostöö loodus- ja tehnoloogiaainete õpetamisel
Eesti Rahvuslike vajaduste analüüs koolide ja ettevõtete koostöö loodus- ja tehnoloogiaainete õpetamisel Tiigrihüppe Sihtasutus Jaanuar 2013 This report has been created in the context of the ECB project.
More informationTeise maailmasõja ajal Argentiinasse põgenenud sakslaste küsimus
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond TÜ ajaloo ja arheoloogia instituut Karin Leichter Teise maailmasõja ajal Argentiinasse põgenenud sakslaste küsimus Bakalaureusetöö Juhendaja professor Eero Medijainen
More informationESMAABIVAHENDITE MAKSUSTAMINE ERISOODUSTUSENA
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Kaisa Armväärt ESMAABIVAHENDITE MAKSUSTAMINE ERISOODUSTUSENA Lõputöö Juhendaja: Maret Kirsipuu, MBA Tallinn 2013 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kolledž: Finantskolledž
More informationTransport and communication
Transport ja side 1. Tallinna ühistransport. 97 2. Tallinna ühistransport erinevate transpordivahendite lõikes... 98 3. Tallinna ühistranspordi kulud ja kulude kate (mln kr) 99 4. Tallinna Lennujaam.......
More informationISLAND. Reisijuht ajalooliste ja rahvajutuliste vahepaladega. Käsikiri
ISLAND Reisijuht ajalooliste ja rahvajutuliste vahepaladega Käsikiri Atlandi ookeanis asub umbes 1000 km kaugusel Norrast ja 450 km kaugusel Fääri saartest üksik tulemägede saar, Island. Igilumealusest
More informationC 128/20 Euroopa Liidu Teataja
C 128/20 Euroopa Liidu Teataja 6.6.2009 Kavand: Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanekut patsientide õiguste rakendamise kohta piiriüleses
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Bakalaureusetöö. Mattias Jõesaar
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Bakalaureusetöö Mattias Jõesaar WILSONIANISMI MÕJUD USA VÄLISPOLIITIKAS: JUHTUMIUURING 1999. AASTA NATO OPERATSIOONI ALLIED FORCE I
More informationVIGASTUSTE JA VIGASTUSSURMADE ENNETAMISE POLIITIKA KOORDINEERIMISE RAKKERÜHM
VIGASTUSTE JA VIGASTUSSURMADE ENNETAMISE POLIITIKA KOORDINEERIMISE RAKKERÜHM Riigikantselei 214 1 SISUKORD KOKKUVÕTE... 6 1. OLUKORRA KIRJELDUS... 9 2. VIGASTUSTE VALDKONNA KAETUS STRATEEGIATE JA EESMÄRKIDEGA..
More informationPirita Spordikeskuses on inimeste. Lumerohke talv toob Piritale korraga nii rõõmu kui muret TÄNA LEHES
NR 1 (173) 8. Jaanuar 2010 TÄNA LEHES Lume koristamisest lk 2 Lumerohke talv toob Piritale korraga nii rõõmu kui muret Pirita Halduskogu otsused lk 2 Sündmusi Pirita VAK-is lk 3 Pirita Halduskogu - tegudeks
More informationkohtumiste ja ürituste
Praktiline käsiraamat Keskkonnasõbralike kohtumiste ja ürituste korraldamine Tartus Milleks see käsiraamat? Sisukord Tartus on 70 konverentsi ja seminari pidamise kohta kokku enam kui 8000 osaleja jaoks.
More information; ;;;" :;,il "il"_,1!:::'t;i; . l6.sta
Mark Kilsby & Stephen Beyer (Mai 2005) 6. teema: Toetusstrateegia vfrljaarendamine ja elluviimine Teema eesmdrgid: o t6sta esile liigse toe pakkumise probleem;. l6.sta esile liiga vdhese toe pakkumise
More informationVõõrkeelsed sildid linnaruumis
Võõrkeelsed sildid linnaruumis Ilmar Tomusk Keeleinspektsiooni peadirektor Olen avaliku ruumi keelekasutust varem mitut puhku käsitlenud, 1 kuid kuna meie linnade välisilme kipub üha võõrkeelsemaks muutuma,
More informationTartus on ametliku jaotuse järgi praegu 17 linnaosa, karlova on nende
Mart Velsker, algus_layout 1 04.01.10 10:50 Page 1 Keel ja Kirjandus 1/2010 LIII AASTAkäIk EESTI TEAduSTE AkAdEEMIA JA EESTI kirjanike LIIdu AJAkIrI KARLOVA KIRJANDUSE PÕHIJOONED * MArT VELSkEr Tartus
More informationÜldhariduskoolide õpetajate töökoormus ning tervisekäitumine
Tallinna Ülikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut Terviseteaduste osakond Kaisa Jaakson Üldhariduskoolide õpetajate töökoormus ning tervisekäitumine Magistritöö Juhendaja: dots. M. Roosalu Tallinn 2009
More informationAlgühing 2. Vali õige A 4 kuni 7aastastele
Algühing 2 Vali õige A 4 kuni 7aastastele Algühing 2 Vali õige A Nelja- kuni seitsmeaastaste laste õpetamiseks Välja andnud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik Salt Lake City, Utah, USA 2002 Kõik
More informationTervishoiukulud
Tervishoiukulud 2012 2014 Marika Inno Tervisestatistika teabepäev Kust tuleb raha ja kuhu kaob tervis? 10.12.2015 Sisukord Metoodika ja selle muudatused Andmeallikad Ümberarvutused Tulemused 2012-2014
More informationLK 3 Lugu mehest, kes Saaremaale esimese eralennuki tõi.
LK 2 Üleeile, 15. augustil alustas Panga pangal tegevust OÜ Sukelduskeskus, mis võimaldab soovijail pangalt vette sukelduda. 19. augustil kell 14 toimub ametlik avamine, kus huvilised saavad uue sportliku
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 9308-1:2014+A1:2017 VEE KVALITEET. ESCHERICHIA COLI JA COLI-LAADSETE BAKTERITE LOENDAMINE. OSA 1: MEMBRAANFILTREERIMISE MEETOD MADALA BAKTERIAALSE FOONIGA VEELE Water quality
More informationPÖFF: kasvab üha ega saa valmis
5. 16. november SOOVID SOOVID... Nõo Lihavürst Särtsakad verivorstid, 365 g (2,71/kg) Tegime hea paremaks! -41% E-piim Eesti või 82%, 250 g (4,76/kg) -41% 0 99 1 19 Tavahind 1,69 Tavahind 2,05 Tavahind
More informationRFK (ICF) - SISSEJUHATUS. 1. Eessõna
3 RFK (ICF) - SISSEJUHATUS 1. Eessõna Käesolevas köites on Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon (RFK), ingliskeelne lühend ICF 1. Selle klassifikatsiooni põhieesmärk
More informationAeg on vaktsineerida gripi vastu
III ehitusjärk LK 2 1 A4 LK 4 Teadustöö preemia LK 3 Praktika kliinikumis LK 8 SISELEHT nr 200 oktoober 2017 www.kliinikum.ee/leht Aeg on vaktsineerida gripi vastu Kuna gripihooaeg pole ühelgi aastal tulemata
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. Kerttu Kelner
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Kerttu Kelner LASTEAIAÕPETAJATE HINNANGUD OMA TEADLIKKUSELE EELKOOLIEALISTE LASTE NÄGEMISE
More informationEsmaspäev, 6. september
Kolm poliitreisi aastast 19931 Mati Hint (RiTo 10), VII Riigikogu liige, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Albaania, september 1993 6. 10. september 1993: Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee mitteliikmesriikide
More informationTransport and communication
Transport ja side 1. Tallinna ühistransport. 2. Tallinna ühistransport erinevate transpordivahendite lõikes... 3. Tallinna ühistranspordi kulud ja kulude kate (mln kr) 4. Tallinna Lennujaam....... 5. Turujaotus
More informationTULEMUSARUANNE 2017 AASTA TEGEVUSTE JA TULEMUSTE TÄITMISE KOHTA TRANSPORDI TULEMUSVALDKONNAS
TULEMUSARUANNE AASTA TEGEVUSTE JA TULEMUSTE TÄITMISE KOHTA TRANSPORDI TULEMUSVALDKONNAS Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on olnud üldjoontes edukas. aasta lõpu seisuga oli rekonstrueeritud
More informationDr Richard Béliveau Dr Denis Gingras. Teadlik toitumine igaks päevaks. Prantsuse keelest tõlkinud Mart Paberit
Dr Richard Béliveau Dr Denis Gingras Teadlik toitumine igaks päevaks Prantsuse keelest tõlkinud Mart Paberit Originaali tiitel: Richard Béliveau, Denis Gingras La santé par le plaisir de bien manger La
More informationautoriõigus MTÜ Loodusajakiri
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 AUGUST 8/2014 Teod aednike ja loodusesõprade lemmikud ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Vikerkaare värviline ilu Karst Nabala
More informationINSPIRE Euroopa ruumiandmete infrastruktuur. INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne
INSPIRE Euroopa ruumiandmete infrastruktuur INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne Mai 2016 Tiitel INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne Autor Maa-amet Kuupäev Subjekt INSPIRE
More informationPoti laat. Kus on potid?
Vigala valla ajaleht Nr. 8 (51) September 2004 Hind 3.- Poti laat SELLES NUMBRIS: Tantsurühm Kullerkupp Saksa keele laager Kivi-Vigala noored Baltimaade meistrid Vallavalitsuses ja volikogus Rummu Jürid
More informationKIIRKOHTING ETTEVÕTETEL E JA TEADUS-ASUTUSTELE
KIIRKOHTING ETTEVÕTETEL E JA TEADUS-ASUTUSTELE SISSEJUHATUS Tegevuste pakett on suunatud teismelistele ja mõeldud kasutamiseks õpetajatele, teadushuvihariduse juhendajatele, teadlastele ja ettevõtetele.
More informationSõnasageduste põhine logianalüüs
TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika eriala Karl Lääts Sõnasageduste põhine logianalüüs Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendaja: Meelis Roos Tartu 2016 Sõnasageduste põhine logianalüüs Lühikokkuvõte:
More informationTervis. apteegist. Vallatu maskiball Selle suve hitid. Suve varjatud ohud Kuidas puhkus õnnelikult üle elada Söö nutikalt Tantra magamistoas
Ülikooli Apteegi kliendiajakiri / suvi 2016 Tervis Hind 1.60 apteegist 2.2016 Selle suve hitid Vallatu maskiball Suve varjatud ohud Kuidas puhkus õnnelikult üle elada Söö nutikalt Tantra magamistoas Kneipp
More informationlaste ja noorukite vaimse tervise keskus avab uksed
Praktika juhendamisest LK 2 1 A4 LK 3 Veresoontekirurgia juubel LK 5 Õnneliku raseduse uuring lõpusirgel LK 8 SISELEHT nr 177 september 2015 www.kliinikum.ee/leht Fotod: Andres Tennus Laste ja noorukite
More informationEESTI LOODUSTURISMI PAKKUMISE UURING
EESTI LOODUSTURISMI PAKKUMISE UURING Juuli 2008 Teostaja: SISUKORD 1. EESMÄRGID JA ÜLESEHITUS... 3 UURINGU EESMÄRGID... 3 UURINGU ÜLESEHITUS... 3 UURINGU TEOSTAJAD... 4 2. SISSEJUHATUS LOODUSTURISMI...
More informationSi vis pacem, para bellum
Dots. emer. Aalo Eller 65 LK 2 Jäätmekäitluse õppefilm LK 4 Juhtimissüsteemi dokumentidest LK 5 EMO uues majas LK 6-7 SISELEHT nr 111 veebruar 2009 Foto: Jaak Nilson UUDIS 15 aastat kodust hapnikravi Eestis
More informationTöötervishoiuteenusega rahulolu uuring
Terviseamet Töötervishoiu büroo Töötervishoiuteenusega rahulolu uuring Tallinn 2013 Tänusõnad Terviseameti töötervishoiu büroo soovib tänada kõiki, kes leidsid aega küsitlusele vastata. Samuti täname Tervise
More informationKohalike elanike elukvaliteet - kelle valikute küsimus? Rainer Miltop Rakvere abilinnapea
Kohalike elanike elukvaliteet - kelle valikute küsimus? Rainer Miltop Rakvere abilinnapea Hea/üsna hea tervis (%) (16-64a) 60 55 50 45 40 35 Mehed Naised Kokku 30 25 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012
More informationJaan Krossi Rakvere romaan ilmus aastal. See on kirjaniku teine
VALGUSTUSSAJANDI KANGELANE JA RAHVUSLIK MÜÜT JAAN KROSSI RAKVERE ROMAANIS LEA PILD Jaan Krossi Rakvere romaan ilmus 1982. aastal. See on kirjaniku teine suur ajalooline romaan, mille tegevus toimub Vene
More information