; ;;;" :;,il "il"_,1!:::'t;i; . l6.sta

Transcription

1 Mark Kilsby & Stephen Beyer (Mai 2005) 6. teema: Toetusstrateegia vfrljaarendamine ja elluviimine Teema eesmdrgid: o t6sta esile liigse toe pakkumise probleem;. l6.sta esile liiga vdhese toe pakkumise probleem; o ldhtudes loomuliku toe vaatepunktist, arutleda selle ule, kui palju tuge tuleb ise pakkuda; o 16hutada, et strateegiat kavandades tuleb alati taandumist, ioe-vah6ndamistiilmas pidada; r v6tta arutluse alla olemasolevad toetuse liigid sotsiaalse kaasatuse nornusiamise, todandjate, ulevaatajate ja nende kaastootjjate toetamise ning inoiviouiars! lunenoamise seisukohalt. r juhatada sisse teema "struktureeritud kooritustehnikad,,, k.a: - mis liiki tuge pakkuda ning miilarja kui suures uraiuses; - taandumisstrateegiad, 1. osa: Sissejuhatus Viienda teema raames olijuttu sellest, kuidas tookoha rutiinide ja kultuuri analuusimine v6ib aidata analuusijal avastada "lunki" uhelt poolt toootsija tooki vajalike oskuste ja teiselt poolt tema suutlikkuse vahel ise oma kutsealaseid vaiakaiddmisi iaiti. r.reio vaiat<a;lariri nimetati "teabelunkadeks", kuna nende p6hjustajatet<s on tavatiselt tookoha aspektid, mis on kliendi jaoks ebat6husalt organiseerituo. t-ungao v6ivad tekkida ka toopaiga korralduse ja fuusiliste n6udmiste ning ka roomurike kooritusrieetodite puudumise t6ttu. Uks asi on olemasolevate ltinkade avastamine, hoop.is midagi muud on aga toetusstrateegia vdljaarendamine, mis v6imaldaks kliendil enesel neid teabelfnki taita. Kdesoleva teema atl arutleme meetodite ule, mis aitaksid puuetega inimestel neid IUnki uletada toetuse "sllstemaatilise" vdljaarendamise ja elluviimiie kaudu. M6iste "s0stemaatiline,,ei t6henda, et me eitohiks koolitamisele loominguliselt ldheneda. see viitab pigem asjaolule, et meiltuteb m.elda sellele, millised on meie toetuie tagajeirjed uute tootajai";ioir, ning kaatuda viiga p6hjalikult seda, mil moel tdpselt toetust paf tuo'a.' ara 3,,:r;:j:fl::::,=,"1t. a, on toetatud too erakendumise :[:,.f,:*,,".,",:r,1]^1..ilgutset pakkuramaij iani;ri;: 6;;-in"'..",irl"il H;'ff;;;::il::; taalorolzan"tr rmi^^ arr^ -r^i- - r- tdcitaia meic nanrrcaet tiinaa^^^ ^:rr...-^kliendid pingelistesse olukordadesse, kus nad toime eitule. ; ;;;" :;,il "il"_,1!:::'t;i; Lu, ilif" ffi* #"ffi]i,:j,'?lil [?,:,fl?,., ff:^ t?::t:l lly":^','l sorrflvusse, jeiada Lii;; ;;t; ;;;#;,6,#';#"*"#: 1' hariutus: Kirjutage ules m6ned A) liigse abi, B) liiga vdhese abi pakkumise tagajdrjed. Liigse abi probteem - tiigs6ltuvus Enne toetatud t66lerakendumise spetsialisti kasutada olevate toetusstrateegiate juurde asumist tuletame meelde, et tookohal suure toetuse pakkumise kasuks otsustamisele peab eelnema hoolikas jdrelemstlemine. Liiga suure toetuse pakkumise oht on iseenese liigne t66lerakendumisega sidumine. Uurimused on ndidanud, et liigse toetuse pakkumisel on toolerakendumisele kolmekordne negatiivne m6ju: i

2 1. V66randumine Esiteks muudab see, kui TTR spetsialist todpaiga umbruses ringi luusib, tootaja tema kolleegidest erinevaks. Seda ei ole tarvis, kuna puudega inimene v6ib juba niigi ieistest erineda. Tulemuseks v6ib olla kliendi v66randumine soisiaalsetest ja t6oala-stest veslustest koiieegidega. Veel halvem on olukord, kus TTR spetslalist v6ib soovimatult sattuda t66de ulevaataja juhendite mdrklauaks. Nditeks v6ib tuua situatsiooni, kus ulevaataja kusib TTR spetsialistilt, kas t6otaja v6iks pdrast kdsilolevaga uhele poole saamist fuajee poranoa puhtaks pesta. 2. TTR spetsiatist kui kiirabi Teine liigse toetuse pull!,jekkida v6iv probleem on see, et tootaja v6ib jd:ida liiga s6ttuvaks meie jiitkuvast toetusest. Uks viis sellise olukorra tekkimiseks on see, kui tdokona leidja r6hutab taotluse esitamise faasis liigselt oma koolitajarolli. Toetatud tdolerakendumise algusaegadel suhtuti kliendile koolituse pakkumise aspekti kui positiivsesse muugiv6ttesse, mis meelitaks t66andjat klienti vastu v6tma. Varjupooleks on siin kujunenud asjaoli, et meil on 6nnestunud n ih utada tdotaja koolitamise vastutus t6oandjatt n-r sfetsialistile. Kolmas probleem on see, et kui me pirume t<lienoile oskuste omandamise faasis liiga palju tuge, on t6eneiolisem, et,ta jddb meie jiitkuvast sekkumisest s6ltuvusse. lndividuaalse toetuse pakkumine tookohal on keeruline. Uurimused on ndidanud, et 6piraskustega kliendid v6ivad TTR spetsialistitoetusest, juhul kui see on kehv, kiiresti soltuvusse sattuda. Nditeks v6ib siin tuua olukorra, kus motiveerimist on kasutatud ebakohaselt (nt TTR spetsialist jagab kiitust iga kord, kui kliendil miski onnestub) ning TTR spetsialistist on saanud kliendi peamine motivatsioon t6oga kaasneva motivatsiooni Lsemel (nt sotsiaalne lzivimine, toost tulenev rahulolu, palk). Samuti, olles klienti toetades liiga s6bralik, v6ime saada peap6hjuseks, miks klient t6ole tuleb. M6lemaljuhul muutub toe vdhendamine tookohal viga raskeks. Liiga vdhese toe probreem - suuna t66re ja rooda parimat Liigse toe pakkumise puhul v6ime end vdhemalt lohutada sellega, et strateegiat muutes on meil lspuks voimalik toe pakkumist vaihendama hakata. Liiga vdhese toe pakkumine on hoopis mldag! muud. Ajalooliselt on tdiskasvanute paevikeskuste komme suunata inimesi pdevakeskustest palgalisele t66le olnud inspireeritud toetatud toolerakendumises kasutusel olevast koolitamise ja to6lesuunamise mudelist. Mudeli eesmdrk on olnud voimaldada inimestele tooks vajalikku koolitust enne t66le asumist. Kui nad on omandanud piisavalt vajalikke oskusi, tunnistatakse nad "to6ks valmis" olevateks ning nad asuvad loodetavasti palgalist t66d tegema. Sellisel ldhenemisel on aga terve hulk n6rkusi, kuna paljude klientide arvates on 6pitu itldistamine liiga raske, et seda todsituatsiooni 0le ranoa. Toetuse puudumine t66kohal tdhendas seda, et ainult erinevate todkeskkondadega kohaneda suufuad inimesed olid vdimelised t66kohta leidma ja hoidma. Need, kes sedl ei suutnud, jaid t6ost k6rvale v6i ei liikunudki pdevakeskustest edasi. Seet6ttu pole ullatav, et toetatud toolerakendumises kutsutakse sedasorti Idhenemist sageli "surjna to6le ja looda parimat,' ldhenemiseks.

3 2. osa: Kui palju tuge? - Loomulik tugi koigepealt! otsustamine, kui palju tuge klient oma to6ga toimetulemiseks vajab, on omaette kunst ja lahendusi on siin rohkem kui uks. olemas on erinevaid ldhenemisi koolitamisele, hulgaliselt erinevaid t6okultuure ja tiksteisest keerukuse astme poolest erinevaid t6id. Asja huvitavamaks -jarete, teeb veelgi see, et igal kliendil on erinev v3jadus toe alates uue kolleegide tootaja ja tema tuttavaks tegemisest kuni intensiivse individuaalse toetuseni, mis v6imaldaks uueks kliendil to6ks vajaminevad oskused edukalt omandada. Kuigi "toetamise probleemile" ei leidu uhtainsat k6ikeh6lmavat lahendust, on olemas rida jdreleproovitud reegleid, mida annab rakendada kindlustamaks, et me saavutame toetuse pakkumisel 6ige tasakaalu. Toe maht soltub ilmselgelt rtienoi inoviouaatsetest vajadustest. Nditeks eeldame ritdjuhul seda, et kergema puudega klient vajab vahem tuge kui ras[e puudega klient. samuti soltub toe maht kliendi puude iseloomust, 6pitava keerukuiest ning nrg,,"ru, juba mainitud, loomuliku toe olemasolust t6okohal..ufr_esonaoa, iga loodav.toetu-sstra"teegia pohineb klieili;atgalisele t66le suundumise asjaoludel, t66koha tingimustel ning iga stratejgia on ainulaadne t6ole suunduvat inimest silmas pidades. Kui eesmdrgiks on pakkuda individualiseeritud toetusstrateegiaid, siis varieerub vajamineva toetuse mahi kliendist s6ltuvalt. M6ned toetuse liigid eeldivld suuremat sekkumist kui teised. Rohke fuusilise toe pakkumine neiiteks, nagu inimese fuusiline juhatamine t66pingi juurde, tdhendab suuremat sekkumist kui verbaatnl luhend "Mine oma toopingi juurde,,. Viimane sarnaneb rohkem todkohtades enamasti kasutatavatele loomulikele m"eldit"t" ning ei ole kliendi suhtes nii sekkuv ja v66randumist tekitav. sarnaselt voib kolleegi pakutav tugi to.kohal msjuda vihem sekkuvamana kui TTR spetsialisti pootne individuaalne;,ir,"no"*inu. Joonisel nr 1 on neiha kontiinum k6ige viihem sekkuvamast (taihistatud rohetisega) k6ige rohkem sekkuvama (tdhistatud punasega) toetuseni. Kontiinumi ulemine ots tdhistab k6ige vdhem sekkuvamaid viise kliendi toetamisel. See on "loomuliku toe utoopia,, ehk olukord, kus tdoandjapoolne koolitus ja kolleegide toetus tookohal on selline, et TTR.p"t.irtirti ulesandeks jaiiib vaid olukorra m6ningane jalgimine. Toetatud todlerakendumise uks oiulisi reegleid on see, et tuge ei pakuta seal, kus seda tarvis ei ole. See ei tdhenda tingimata r"or, "t kliendil ei ole Iunki ametialastes oskustes. Tookohal olemasolev informatsioon on lihtsalt piisav selleks, et l0ngad saaksid tdidetud ilma TTR spetsialistiabita. Joonis nr 1 - Toetuse kontiinum k6ige vdhem sekkuvamast toetusest kuni k6ige rohkem sekkuvamani K6ige vdhem sekkuvam - vdhene toetus Loomulikud meetodid Loomuliku toe utoopia (rilevalt esimene nool) T6otamine to6andjate ja kolleegidega (keskmine nool) Siin algab individuaalne toetuslalumine nool) -1

4 .<H <*-+ + wffi K6ige rohkem sekkuvam - suurim toetus lndividuaalne juhendamine TTR spetsialist poolt Pdriselu peegeldab seda utoopiat harva. Tegelikkuses vajavad paljud meie klientidest t66le 3.:y9"" teatud tuge, kuna paljudele on t06koha omamine tdiesti uus kogemus ning toetuseta jdddes on neil raske tddulesannetest aru saada ja t66 m6tet avastada. Ufi"sonaga, kui t66koht ei ole organiseeritud nii t6husalt, et see tdidaks kliendi kindlad vajadused, siis v6ib juhtuda, et klient ei suuda t6oks hsdavajalikke oskusi omandada. varem on TTR teenust pakkuvad asutused sellistes olukordades liiga j6uliselt reageerinud ja lsinud kohe tlle sekkuvatele toetusmeetoditele, nagu naiteks individiaaise toetuse pakkumine TTR spetsialisti ndol. see on arusaadav, kuna osi inimloomusest ufleb, et liiga palju abi on parem kui liiga viihe. Sellele vaatamata tuleks enne individuaalse toetamise uritamist hoolikalt kaaluda tookohal juba olemasoleva toetuse kasutamist. Nagu jooniselt nr 1 ndhtus, v6ib see tiihendada koostood kliendi kolleegidega, et aidata neil kliendile vaialikke toooskusi 6petada. selle juurde poordume tagasi teema 3. osas. Hetket on oluline aru saada sellest, et individuaalsele a-oite tisirs on olemas mitmeid varuvariante. Kontiinumi alumises otsas asuvad k6ige rohkem sekkuvamad toetamise viisid. Rohelist ja P.ul?"t ala poolitav joon tdhistab kohta, kus algab rtr spetsialisti poolne individuaatne kootitus. Neid meetodeid tuleks kaaluda vaid juhul, rui t<oir muud toetuse pakkumise alternatiivid on dra proovitud' lsegi kontii!.yry-,punase poole k6ige alumises osas v6ib rddkida abi erinevatest tasemetest' Neiiteks v6ib TTR spetsialist teha otsuse juhendada klienti tooi..ilesannete juures, millega too omal j6ul toime ei tuleks, kuid t6mbuoa tagaii siis, kui klient tegeteb kdtte6pitud rutiinidega, voi hoiduda fuusilisest toetamisest (nt kelle!i kasivarre t6stmine)"asendades selle " estiga (nt osutamine). sedalaadi individuaalne toetus on ilmselg.elt rakendatav pigem raske puudega klientide puhul. Nagu varem mainitud, on intensiivsed individuaalsed kooliiustehnikad raskesti hallatavad. Siin leioub rohkesti potentsiaalseid ohte ja puuniseid. viimase 20 aasta jooksul on tekkinud mitmeid tehnikaid, kuidas klientidele tdc,kohai struktureeritud ja sustemaatilisel viisil individuaatset toetust pakkuda. Kdesoleva teema alguses kasitlesirne meeiodeid, mis aitaksid toetusele,,sustemaatilise,, lahenemise vdljaarendamise ja elluviimise kaudu puuetega inimestel nende ametialaste oskuste IUnkitdita. \ *, I

5 l'$iistemaatilisusel' all ei pea me silmas ainult seda, et valitud strateegia oleks p6hjalikult l;ibi m6eldud"'vaidr ka seda, et see oters vaga t""gtr9i"gra'rsiiga, et klient triotaks nii iseseisvalt kui voimalik ja vajalik abi tuleks ili"noil,:,ftrastastett. see t]anenoab, et igasugune meiepootne Ii:tjffil:Xll peab l6puks lakkama. roe sustemaatirine vaiendamine tdoron""i ;" i;;ffii ;; Ideaalne toetus:on seegq,!.q13!g.1!.liiga 1y.ure ja,liiga vshese abi vahet ning see asub juhtumisi, X$ffij#,,al loomulik;re meetojit"rel"r* ij;.;ir 'ii."r"io"o tonurrrt rji",io"i individuaarsed 2. harjutus:, Jdrjestage TTR spetsiaristi sekku mised intensiivsuse jdrgi:.!,li"n9i fuusitine juhatimine todpingi'juurde o kliendi juhatamine toopingi juurde I estiga ' flfjflrtfl?srslaste lcetamine kllndi-vajadustete vastavare t6husate kooritusstrateesiate ' H:J:X:[:'J,X":t:n'.1ilXX?iJi isiku toetamine 6ppemeetodite kohandamiser krientide ' kliendi ja tema todkaasraste vanetise-sotsiaarse rdvimise jdrgimine ' juhataja toetamine toopaiga muutmiier invas.brarikrrr*ll NUUd p6hjendage oma valikuid: {* )

6 3. osa: Toetuse liigi valimine Klientide toetamiseks tookohal on terve hulk v6imalusi. lga toetusstrateegia puhultuleb hoolikalt kaaluda nii vajamineva toetuse suurust, kui ka toetuie liiki, mis olefs iasulik uhtaegu nii kliendile kui t66andjale. Uuringute tulemused nditavad, et tavaliselt vajatakse toetust kolmel p6hialal. 1. Sotsiaalse kaasamise h6lbustamine Puuetega inimeste hulgas on rohkem neid, kes jd;ivad oma t66kohast ilma sotsiaalsetel pohjustel kui seet6ttu, et nad ei tule oma todga toime. Sellest ei ole kullalt, et klient saab oma t6o tehtud ilma viilise toeta. T6otamaks erertiivsett, vajab meist ig;u1., to6kaaslastest koosnevat tugiv6rgustikku. Nende kaiest saame vajadusel abi, nemad kuulavad dra meie kaebelaulu, kui me. oma to6ga rahul pole, ning on meie vesfluskond ja publik me natlade jaoks. Tookaaslastelt tuleb uhtlasi tagasiside selle kohta, kui histi (voi halvastij me oma t66d teeme. sotsiaalse kaasamise h6lbustamine on taas kord "omaette kunst". see n6uab TTR spetsialistilt oskusi ja taktitunnet' Tavaliselt kaasneb sellega tookaaslase ja kliendi kokkuviimine ja nendevahelise vestluse julgustamine. Vestlusteem-aks v6ivad o1a erilist nuvi pakruvad teemad (nt jalgpalt v6i komdodiasari televiisoris), tegemist voiu otta ka niisama sundimatu vesiluse, tdgamise ja naljaviskamisega. Sedasorti toetus v6ib seisneda ka kliendi enesekindluse ulesehitamises moraalse toe ja julgustamise abil, et inimene veenduks selles, et ta suudab oma t6okaaslastega k6neleda ja suhelda. sotsiaalse kaasamise kergendamine on tavaliselt no madala profiiliga tegevus, mis j;iuib toetuse pakkumise kontiinumi vdhemsekkuvamasse poolde. see h6lmab nii kliendi kui tema td6kaaslastega tootamist ning pidevat teadlikkust seltest, et TTR spetsialist v6ib olla ka potentsiaalseks takistuseks kaasamise teel. Taandumisstrateegiad h6lmavad tuupiliselt ajapikku pakutava julgustuse vdhendamist (nt TTR spetsialisti osa rtahendamine veslustes) ja loomuliku toe v6rgustike vdljakujunemise toetamist. uks kasulik taktika toe kiiret vdhendamisel on kliendiga hiisti liibi saavate todkaaslaste avastamine. Kui me saame kaasa aidata s6pruste s6lmimisel, siis on see suur samm organisatsioonisiseste tugiv6rgustike loomise suunas. Juhtumiuuring nr.1 Juhtumiuuring nr.2 2. Koost66 t66andjate ja tddkaaslastega Tooandja toetamine on toetatud toolerikendumise lahutamatu osa ja seda v6ib eelistada rohkem sekkuvamatele individuaalse koolituse lshenemisviisidele nagu naiteks sustemaatilise juhendamise teel koolitamise meetoditete. Varem kirjeldaiime, kuidas sotsiaatse kaasamise kergendamine aitab tookaaslastel, ulevaatajatel ja (tienoil enesel enesekindlust koguda ja t66kohal tugiv6rgustikke luua. T66andjate ioetamiseks on siiski olemas ka teisi v6imalusi. Jdrgnevalt vaafleme neist nelja. A. Kombineeriv ldhenemine vaisa to6le asuda kohatikus matkatarvete kauptuses. svyrvegg, see 999 IY-t,lli?..ttahab kuna ta on dernud, et tahab tootada "arpinistide poes,,. pdrast :fj:?^*l:-11,-".r,:1y-:t"_re, *:::Pn;::j:1"I31, errers, gt NItcilL teadmiste t;iiendamisega, ole tema rahaga rinsikdimise :""??]::" T_ij:l?TTti!??t:.-t" "i ef ta, suud.aks inimesi tejninoaoal, ;";L 6,.;;; :-.9:"1:"]k"1,::]J:"_q, ore kinder, miuar.[a9sas krient oreks voimjne' l1g::1 1,11t_Nii3iis,ei juhendamiseta ed u kalt kassaaparaati kdisitsema. sellele vaatamata tuleks klient, kui talle vdimalus anda, k6igi teiste tooulesannetega edukalt toime (uue kauba vastuv6tmine, kauba vailjapanek, proovikabiinide jdlgimine, uue kauba ;";ilh; ir;;;id;;;",ilffi;i",rt: t

7 lahtipakkimine, kauba riiulitele ladumine). TTR spetsialist seisab j5retikult vatiku todkoht ees, kas vastu ja pakkuda v6tta kliendile mddramatuks ajaks individuaaiset abi xasiaaparaadijuures :;LfjJ:"a t66kohast p6hjendusesa, et kliendi oskused ja rodkoha n6ujmised on riis, Kolmas v6imalik lahendus probleemile oleks niinimetatud kombineeriv ldhenemine. Edasise tookoha hindamise kdigus selgus, et konealuse kaupluse personalil on kombeks t66ulesandeid roteeruval p6him6ttel tdita ning uks neist tdorutiinidest, mis k6igile meeldib, on ["r.u. olemine. sellepdrast seisis TTR spetsialisti ees suhteliselt kerge tilesanne j6uda kauplusega kokkuleppele selles,.et klienti ei panda kassasse enne, kui ta selleks vatmis on. see stsenaarium illustreerib kombineerivat ldhenemist. Selle ldhenemiseg" L"";"vad mitmed ettevaatlikud ldbirddkimised tookohal eksisteerivate t66tavade teemao"i nii "il;;ild'il;; praktilist kasu k6igile asjassepuutuvatele isikutele. Kaeiolevat juhul sai klient t6okoha ja on v6imeline dra 6ppima vajalikud oskused, todkaaslased saavad rohkem kassas viibida ja Ulevaataja/juhataja saab tehtud k6ik vajalikud t6od. B. T66keskkonna muutmine Kujutlegem veel kord ulaltoodud olukorda, kus seekord ei ole probleemiks mitte kliendi suutmatus kassaaparaati k isitseda, vaid hoopis kliendi liikuvus tookohal. Kliendil on k6ik t6oks vajalikud oskused olemas, kuid ta kasutab ringiliikumisel ratastooli. K6nealuses poes puuduvad aga kaldteed ratastoolide jaoks, kliendil puudub v6imalus esimeselt korruselt teisele korrusele pddsemiseks, puudub invatualett ning hetkel ei ulatu klient kassaaparaadi nuppudeni. d 'tu'-l 3. harjutus: Millist toetust saaksite t66andjale selles faasis pakkuda?

8 Viimase stsenaariumi puhul on ilmne, et TTR spetsialist v6iks soovitada t66andjale kaupluse invasdbralikumaks muutmist. See suurendaks kauplust ktilastavate puuetega inimeste hulka ja seeldbi kasvaks ka ldbimuuk. TTR spetsialist v6ib isegijagada infot setle koita, kust abirahasid saada ning aidata puuetega inimestele juurdepaidsu uoimr'idamise strateegia loomisel. Kdesoleval juhul tuleks tookohal ratastooli kasutavat klienti ja ostjaid silmas pidades libi viia mdrkimisvddrseid muudatusi. Enamikel juhtudel ei ole tarvilikud muudatused siiski nii drastilised' Nditeks v6ib olukorras, kus klient ei ulatu kassaparaadini, olla lahenduseks reguleeritava k6rgusega tooli soetamine v6i olemasoleva kohandamine voi tintsatt paar patja istumise all' Muud toetatud t6olerakendumises kasutatud muudatused on h6lmanud abivahendeid arvutite kasutamisel; vedrusid tangide kuljes, mis v6imaldavad tangide automaatse avanemise lahtilaskmisel; vdrvikoodide kasutamist esemete sorteerimisel kaubamajades; ndpitstangide kasutamist vdikeste esemete Uleskorjamiseljne. N[tUdseks peaks juba iitlematagi selge olema, et t66paigal muudatuste tegemist tuleks kaaluda vaid juhul, kui see on kliendi toimetuiekuks moodapaiiisilatult vajalik. Muudatused peaksid atati olema niitagasihoidlikud kui v6imalik ning seal, kus nad on vajalikud, peaksid nad ideaalvormis kasu tooma ka teistele, nagu eelpooltoodud ndites ratastoolikasutajatele kauplusesse ligipeidsu loomisest- (l\ E? ua u tfi ((l Kujutlegem olukorda, kus meil on 6nnestunud teioa oxont pliidiuste lukkude monteerijana. Kliendiks on 21-aastane Kevin, kellel on Downi sundroom. Ta on muidu heas vormis, kuid pikkadest lausetest ja keerulistest s6nadest arusaamine on talle raske. Kevin on osavate kdtega, kuid samas llihinigelik ning pisikestele detailidele jaoks fokuseerumine on tema vaevaline. T6oulesanne on ajaliselt Iuhik;, kuid sisaldab paljusid keerutisi liigutusi. T66koha hindamist tehes kusime elukutseliselt pliidiuste lukkude monteerijalt, kuidas ulesannet sooritada. "See on kerge," on tolle vastus ja ta n;iitab meile, kuidas asi iaio. Ta annab meile uhe luku ja utleb: "Vaata mida ma teen ja tee minu jdrel sedasama." T66 toimub vaiga kiirestija me ndeme vaeva, et asjaga kaasas pusida Tegevust saadavad rohked verbaalsed juhendid. "Vota hargist viltust serva pidi kinni ja aseta-see tolle kaheharuriil-haigu-atta, mis asub vdliskesta vasakus pooles asuva vedru.k6rval," k6lab juhend. Me vaatamioma juhendajale mottelagedalt otsa saamata aru terminoloogiast, mida ioo kasutab. Uritaml ieha sedasama, mida temagi, kuid see on keeruline, kuna 6petaja seisab meie vastas ja meil tuleb teha k6iki liigutusipeegelpildis. Ta juhendab edasi: "fuisee on valmis, keera viltust harki 180 kraadiv6rra nii, et teine hark haardub vedruga ja surub selle tahapoole. kalluta samat alil natuke vdliskesta ja siis sa kuuled kl6psatust.,, Meie oleme alles esimese ulesandega ametis, kuid nuud tuleb see pooleli jaitta ja vaadata, kuidas jdrgmist tehakse' Siis utleb jjhendaja: "L6puks t6mmake viltune har( viitja, kallutage korpust teises suunas ja lukk ongi valmis. rvr-a;u utiesin, et lihtne." Ta naeratab naihes, et meie see ndide pole ebatavaline. usun, et paljud meist oskavad sellist 6pisituatsiooni ette kujutada. Probleem seisneb loomulikult selles, et kui juba meie leiame, et oppimine sellise juhendamise jairgi on keeruline, siis kui raske v6ib see veel olla Kevini jaoks, kellel oleks raskusi juhendite jzilgimise ja uksteisele jdrgnevate keeruliste tegevuste araoppimise ning tdhelepanu juhendaja demonstratsioonile keskendamisega. Sellises olukorras v6ib tekkida kiusatus k6igepealt ise to6

9 dira 6ppida ja 6petada siis klienti sellisel moel, et too omandaks talle sobivas tempos k6ik vajalikud oskused. R6hutame siinkohal veelkord, et see on Uks viimaseid v6imalusi, mille kasutamist tuleks kaaluda alles siis, kui k6ik muu on dra proovitud.,n toetuse? ^ harjutus: Milliseid teisi alternatiive oleks TTR spetsiatistit peate individuaatse 5. harjutus: Milline v6iks olla t6husam viis Kevinit toetada, mis v6imaldaks tal t6oks vajalike oskuste omandamise? Ulevaatajate ja to6kaaslastega koolituse teemal ldbirddkimine v6ib seisneda selles, et palute :.."j1 \":Ylrda. luhilauseid, Iiasutada dpetamiset naiilikustamis, li,krja-i!gi"r"*art edasi, todtada kliendiga k6rvutija mitte vastakuti ning kasutada nii vfrhe s6nu kui voiniatit. Nagu hiljem selgub, ei ole see alati v6imalik ja klient vdib vajada rrn spets;tirii p*i;ji inoivtouaatset juhendamist. P. Pakkuqem pikaaialist tuqe Ukski.tdoandja ei hakka meid usaldama, kui teatame, et niipea, kui klient iseseisvalt to6le hakkab, on ta nende vastutusel. Kuigi tegu v6ib olla realistliku puidlusega, tetitaks ulesande :.uu.rlrs.tooandjas kahtlusi. Kui TTR teenust pakkuv asutus v6tab sellise suuna, siis likvideeritakse efektiivselt v6imalus t66andja pikaajaliseks kaasamiseks. T66andjal on rahustav teada, et juhul, kui kliendiga peaks mdrkimisvdtirseid raskusi tekkima, on v6imalik asutuse poole podrduda- Veel enam, kui klient peaks soovima tdokohta vahetada, saib asutus t6nu oma tookoha sobitamise protseduuridele pakkuda abi asendaja leidmisel.!_._,.}

10 4. osa: Struktureeritud koolitamise lfihenemisviis Suurem osa kdesolevast teemast p6hineb Marc Goldi (1980) jt t6odel, kes on aastate jooksul struktureeritud koolitamise meetodi vdlja to6tanud. Struktureeritud koolitamise kursused on olemas nii USA-s kui Euroopas ja sisaldavad muuhulgas tervet filosoofilist raamistikku toetuse pakkumise probleemile ldhenemisel. Uhe teema raimes juhendamistehnika esilemine on piisavalt raske Ulesanne, riidkimata veel sellesama tegemisest Uhe alateemana. Suurbritannias ja P6hja-Ameerikas on juba alustatud kursustega, mii tutvustavad sustemaatilise juhendamise meetodeid. Selleks, et teooriast tdielikumat pilti saada, soovitame oma 6pilastele sellisest kursusest osav6ttu osana pohikoolitusest vaatamata sellele, milliseid tooulesandeid toetatud todlerakendumises igapdevaselt sooritatakse. Struktureeritud koolitamine pakub klientide toetamise meetodit tooks vajalike oskuste omandamisel olukordades, kus loomulik tugi puudub. Tuletagem meelde Kevini ndidet. Ilmne on see, et juhendaja Jack peab oma 6petamismeetodeid muutma, et Kevini koolitamine vilja kannaks. Jack on aga h6ivatud inimene ja tal ei ole aega uute tootajate koolitamise meetodite 6ppimiseks. Kdesoleva ndite puhul on vdhemalt olemjs loomulik tugi ulevaataja ndol. NuUd kujutlegem olukorda, kus loomulik tugi tdiesti puudub. Sellises olukorral v6ib juhtuda, et peame inimest otse 6petama. Kui tavapdrased koolitusmeetodid ei kanna vitja, tuteb meil oma 6petusmeetodeid muuta. Probleem seisneb selles, kuidas seda teha. Struktureeritud koolitamise Idhenemisel on kaks pohikomponenti. Esimene osa sisaldab tegevuse anallrusi (TA). seda v6ib vaadelda kui 4. teema all tutvustatud t66koha hindamise edasiarendust' TA kujutab endast p6hiliste, episoodiliste ja td6ga seotud rutiinide lammutamist eraldi sammudeks. Nditena v6ib tuua "tassikese tee,, valm'istamise rutiini: 1. samm: Tiiida veekeetja veega. 2. samm: Uhenda veekeetja seinakontakti. 3. samm: LUlita veekeetja sisse. 4. samm: V6ta kapist tass. 5. samm: Pane teekotike tassi sisse. Ja nii edasi... Tegevuse analuusi ldbiviimise eesmdrk (kdesoleval juhul TTR spetsialisti) -loomine..on koolitaja todulesandega.. tuttavaks tegemine ja koolitusplaani See sarnaneb kooll6petajate 6ppekavaga- ukst<i enesest lugupid-av Spetaja ei ldheks tundi andma, ilma et tund oleks eelnevalt ette valmistatud. TA kunst seisneb selles, et koolitaja (ehk TTR spetsialist) 6pib tdoutesannet tditma tdpselt nii, nagu seda teevad teised sama t6od tegevad isikud. Votkem nditeks pliidiuste lukud. Jack on Iukkude monteerimise meetodi tdiuseni viinud. Tema on seega asjatundja. Kui me 6pime ulesannet lahendama tdpselt nii, nagu Jack seda teeb, 6pime t6endoliselt ;ira k6ige kiirema ja efektiivsema mooduse ulesande sooritamiseks. Kui me looksime ise lukkude monteerimise meetodi, siis votaks asi ilmselt rohkem aega ja tulemuseks oleks see, et uued tootajad (Kevin) tdidaksid ulesannet teistmoodi kui Ulejaieinud vabriku toolised. See poleks mitte ainutt ebaefektiivne moodus t6o tegemiseks, vaid tdmbaks uhtlasi Kevinile tarbetuitdhetepanu. TA aitab meil jdrelikult kaaluda seda, kuidas Ulesannet todkohal tavaliselt tdidetakse, ning kui me kord juba oleme Ulesande tiksikute tegevussammude tasandini lahti lammutanud, on meil olemas jairjekindel meetod Kevini samm-sammuliseks 6petamiseks. 1. lisaulesanne Siinkohal peaksid diplomi6ppes osalejad analuusima kdesoleva teema juurde kuuluvat lugemismaterjali "sissejuhatus tegevuste ana[]usi". sertifikaadioppes osatelatet soovitatakse samuti seda materjali lugeda. Materjal pakub hulgaliselt taustainfoi toetusstrlteegiate loomise kohta. tl,l

11 [Ffr, nendamistehnikad Struktureffiteineaspektpakubtoetatudt6olerakendumisegategeIejate e mooduse individuaalse toetuse pakkumiseks, et uued t66tajad omandaksio iooxs vajalikud oskused t6husalt ja ilma jdtkuva vajaduseta individuaalse juhendamise jiirele. Kdesoleva teema jdrelejddnud osas suveneme just sellesse toetuse andmise viisi. Kaalud-es, millist tuge pakkuda, on eritingimuseks, et TTR teenust pakkuva asutuse poolt valitud ldhenemisviis vastaks t6husalt kliendi vajadustele. See tdhendab kindlust selles, et juhendamise meetod on vastava isiku jaoks sobiv (st inimene saab sellest aru) ja et toetust jagatakse k6ige sobivamal viisil, m-is on omakorda loomulikule toele nii liihedal kui Uldse voimalik (st tookaaslane, kes tavaliselt koolitamise eest vastutab). SUstemaatilise juhendamise teine aspekt avab meile v6imaluse jagada informatsiooni inimestele, kelle puhulon loomulike koolitusmeetodite kasutamine raske. Varem mainisime, et teatud olukordades tuleb asutustel pakkuda toetust juhendamise naol, seda kas otse koolitatavale isikule v6i t66kaaslasest koolitaja kaudu. See puudutab eriti olukordi, kus erinevad tod ja t66kohaga seotud aspektid ei ole tbhusalt korraldatud ja klient ise jddks sellet6ttu oma ametialaste oskuste lunkade taiitmisega vaeva negema. P6hjuseks v6ib olla loomuliku toe puudumine v6i see, ei kasutatavad koolitusmeetodid ei ole kliendi jaoks efektiivsed. Kdesoleva teema Ulejeidnud osades tutvustame juhendamistehnikat. Tegu on efektiivse viisiga edastada infot inimestele nii, et nad omandaksid t66ks vajalikud oskused kiiresti ja ilma vajaduseta jdtkuva abistamise jdrele. Tegu on siiski vaid Uhe voimaliku juhendamise viisiga, mis oli algselt m6eldud arvestatavate 6piraskustega inimeste abistamiseks. 8*'rSU situatsioon stemaatiline juhendamine on mitmekulgne ja kasutatav k6ige erinevamates ides. see on aktuaalne nii erinevate puuetega inimeste kui ka meie jaoks. Me k6ik oleme mingil ajahetkel pidanud kellelegi midagi 6petama ning oleme kokku puutunud ka halvasti korraldatud koolitusega. Sustemaatiline juhendamine on mitmekulgne ning rakendatav vdga erinevates olukordades. see on aktuaalne nii erinevate puuetega inimeste kui ka meie enese jaoks. Selle keskmes asuv 6ppemeetod on inimestele teabe edastamise viis juhendite ja julgustamiste susteemi abil ning see fokuseerub parajasti krisilolevale t66le. Me ei tohi ekslikult m6elda, et sustemaatiline juhendamine on koigest TTR spetsiatistide poolt individuaalsel koolitamisel kasutatav meetod. Tekib olukordi, kus kliendi koolitamise eest vastutavatel tdokaaslastel oleks sellest spetsiaalsest teabest kasu. Loomuliku toe pakkujate varustamine sellise teabega v6ib sama hdsti meie vastutuseks saada. ll

12 5. osa : lnformatsioon istrateegiad s.ustemaatilise juhendamise p6hiline filosoofia on lasta koolitataval omandada oskusi eksperimenteerimise ja asutusesisese tagasiside kaudu, selle asemel, et ioetuda viljaspool asuvale isikule- Traditsioonilised koolitusmletodid, mis pohinevad koolitajapoorserjuhendamiset ja kinnitusel, ebaonnestuvad sageli, kuna koos koolitaji puudega toe andmist vdhendada kaob ka motivatsiooni allikas. sii.stemaatilise juhendamise mudeli puhul puuab koolitaja algusest peale toe andmist vshendada. Eesmdrgiks on anda koolitatavateie v6imalus naldata -oma oskusi ja voimeid. see peaks aitama klientidel igast oma saavutusest v6imalikult suurt roomu irrd;. Ktiendid 6pivad toetuma sisemise tagasiside susteemile ning see aitab kasvatada nende usku oma v6imetesse. Koolitaja kasutab informatsioonistrateegiaid selleks, et: r edastada Oppijatele teavet o teavitada Oppijaid sellest, mida neilt oodatakse r teavitada 6ppijaid sellest, kui hdsti nad ulesannetega toime tulevad. MSned otsused selle kohta, millist strateegiat kasutada, saab teha koolitusele eelnevalt. Mondasid ei saa aga teha enne, kui koolitaja ja koolitatav reaatselt kokku puutuvad. See meenutab veidi autojuhtimist. S6itma minnes tuniakse juba liiklusreegteio,-[uio teeotud, teised iuhld, valgusfoorid jne otsustavad, kuidas neid reegteid ;ingis orrr<oiia'slaru,ijltrrr". Kuni hetkeni, mil neeme, mis tdpselt meie nina all toimub, ei saa me otsustada, millist koolitusstrateegiat olemasolevate hulgast valida. oletus, et foorituled on kogu aeg rohelised, viib t6endoliselt katastroofini, kui ldhtume jdtkuvalt sellestsamast oletusest vaatamata sellele, mis liikluses tegelikult toimub. sama kehtib koolitamise kohta. Kuni hetkeni, mil teame tdpselt, mis toimub, ei saa me otsustada, millist koolitusstrateegiat olemasolevate hulgast valida. Meie kui potentsiaalsete koolitajate koolitusstrateegia peaks olema otseselt seotud 6ppUa v6imetega vastavalajahetkel. Nagu Ufleb Marc Gold: if, "OppUa v6imed ilmnevad kdige efektiivsemalt siis, kui oppua on oppimisega aktiivselt seotud. Kuna koolitaja peab pidevalt kohanduma muutustega oppu. kditumises,-tuleb tat 6petades jiitkuvalt oma hinnanguid korrigeerida.,, Gotd (1980) t,,,) i.,-

13 Juhendaia v6im Kuidas 6elda inimesele, kes teid ei kuule, kus tualetid asuvad? Uks v6imalik lahendus oleks viibata tualeti ukse poole, samuti v6iks ioonistada kohatejoudmise ptaani voi [asutaoa piltkeett, kui te seda oskate. Mis siis, kui too.inimene ei saa k6nekeelest aru, ei oska lugeda ega skeeme t6lgendada? siis v6.ite kasutada $ste, ja}qs. inimese ["ttpioi tuatetiukse juurde juhatamata. see ndide illustreerib erinevate abistamiiviiside kasutamisi,'mittest igauht iseloomustab erinev v6imutase. Mis on v6im? Termin ei viita siinkohal rrr spetsialist v6i abi pakkuva tookaaslase staatusele. Marc Gold vottis termini "v6im" kasutusele sekkumise, abistamise v6ijuhendamise intensiivsuse kirjeldamiseks teatud olukorras. olukordades, kus inimene vajab toooskuste omandamisel rrr spetsialistilt veidi abi, on vajamineva v6imu tase usna vdike. Teistes oludes v6ib vaihene voimut<aiutus osutuda liiga kesiseks ja juhendajal tuleb v6imukasutust suurendada nii, et j6utaks inimese vajadustele vastava abistamise tasemeni. Mis on siistemaatiline juhendamine? sustemaatilisest juhendamisest rddkides ei viita me ainult inimeste informeerimisele verbaalselt voi*stije vaiar, vaio ka sellistele tegevustete nagu objektile viitamine (nt "see on koopiamasin, bave"), fuusiline toetamine (nt kellegi kattpidi juhtimine) ja julgustava tagasiside andmine (nt "Tubii, o"r", hasti tehtud,,). Kdesotevat juhut oleks termin "toetamine" veidi tdpsem kui'juhendaminei,. s-ustemaatilise juhendamise kontekstis kasutatakse terminit "tugi', sageli toetamise uhikut tdhistavana; nditeks fuusiline v6i verbaalne tugi. otsuse tegemine selle kohta, millist juhendamist kindlas situatsioonis kasutada on kahjuks ainult vorrandi uks pool. J.uhendite ajastamisel v6ib samuti otsustav tdhtsus olla. probleemid ja nende lahendused ei tarvitse olla nii ilmsed, kui algul tunduda v6ib. potenisnarset" koolitajate voi noustajatena v6ime kogeda, et protsessist saab-suletud ring, kui me ei ole tuttavad vdhemalt m6ningate toe vdhendamise reeglitega. Jdrgnevalt vaatleme kolme aspekti, mis on seotud v6imu rakendamisega. Need on: o millist juhendavat v6imu rakendada o kui palju juhendavat v6imu rakendada o millal juhendavat v6imu rakendada. Juhendamisviisid Hea koolitaja hindab koolitamisprotsessi jooksul pidevart antud kolme tegurit. Kuigi k6ige idlgimine n6uab alguses usna suurt pingutust, muutub see lopuks kogemuste kasvades kinnistunud harjumuseks, umbes nagu autojuhtiminegi. Koolitaja kiisutuses on p6himotteliselt neli juhendamisviisi, milteks on: 1. demonstreerimine, 2. f0usiline juhendamine, 3. verbaalne juheydamine, 4. juhendamine i.estidega. Jdrgnevalt vaatame neid ldhemalt. l.r

14 Demonstratsioon Kui te. demonstreerite 6ppijaile mingit oskust, ei saa 6pprla Ulesandes osaleda. Seega kasutate te maksimumv6imu, kuna 6ppijalt ein6uta midagi. Demonstreerimine on kasulik koolituse alguses, sest see voimaldab oppijal saada ulevaate sellest, mida temalt ndutakse. Kui te naiteti Opet;i. k;drg, arvutit kdivitama, v6ib olla hea talle esimesel korral kogu protsess ette ndidata. Vahetevahel on teil koolituse jooksul vaja teatud ulesande aspekte uuesti ette ndidata, siis kui teised, viihem sekkuvad juhendamise vormid ei toimi. FLiUsilised impulsid v6i filusitine abi KYi t". aitate- 6ppijal furisilise juhendamise abil ulesannet v6i utesande m6nda osa teha, rakendate te fuusilisi impulsse, Fuusiline impulss on see, kui te annate xelleleji informatsiooni edasi puudutustega. Nditeks v6ib tuua setle, kui te Opetate kedagi arvutit kdivilama ning juhite tema kdtt fuusiliselt kaiivitusnupu juurde, kui norgemad luhenoamise vormid ei toimi. N :ry Pange kirja m6ned fuusilise juhendamise viisid, mida olete kellegi koolitamisel kasutanud Kuiteaitate6pprjalverbaalsejuhendamiseabiI ulesannet v6i m6nda irlesande osa ieha, rakendate te verbaalseid impulsse. veioaarne impulss on see, kui te annate kellelegi informaisiooni edasi t"r"g, r66kides. Eeltoodud ndite puhul juhendate te dppijat oeldes:,,pane arvuti kdima" v6i,,vajutaiaivitusnupule,,. ffi,"nge kirja m6ned verbaalsed impulsid, mida olete kellegi koolitamisel kasutanud.!\ ri ;i

15 Juhendamine #stideqa ['i.]: aitate 6ppijal $stide abil ulesannet v6i m6nda utesande osa teha, juhendate te teda Zestidega' Juhendamine 3bstide abil on see, kui te annate kellelegi informatsiooni edasi fuusjliste liigutustega, ilma teist inimest prrjrt"rrl.' Nditeks v6ite te viibata arvuti kdivitusnupule, mis t:ihistab seda, et 6ppUa peab selle nrprgu midagi ette v6tma. seega ndete, et koolitajate kasutada on mitmeid erinevaid impulsse ja juhendamisviise. Koolitaja peab ise otsustama, milline impulss on konkreetses olukorras k6ige parem. lmpulsside v6i abi kasutamise p-6hjus on vaiadus anda oppijale edasi tjlesande edukaks tditmiseks vajalik minimaalne informatsioon. 'sl",io -meio idrgmise osa juurde, mi,es keisitleme, millisel m:idral tuleb sekkuda. Millisel mddral tuleb juhendada? Juhendamise hierarhiad otsustamine, millisel mddral sekkuda, on pigem kunst kuiteadus ning soltub teie kogemustest, oppiia tundmisest ning teie oskusest margaia uksikasju. Kdesolevasleaturis oteme ndidanud, et on olemas juhendamishierarhia, m.i-s ulatub roige l;anem sekkuvamaii viisist k6ige sekkuvama (k6ige loomu liku mast k6ige eba loom u li k, *u"ilu nendamisviisini. Me vditsime ka, et tooandja poolne koolitus ei ole nii sekkuv kui rrr spetsialisti poolne koolitus ning et isegi juhendamismeetodite siseselt eksisteerib omaette hierarhia.- Enamus inimesi noustuks ndiiteks viiitega,.et fuusilised puudutused on p"arl't'uii;;;il;'s;; olemas ka juhendamisviiside sees. Vaaiame n0ud seda koos ndidetega. Hierarhia on Oletame, et 6ppija AoO peao unktist A punkti B. i I Siin teeb koolitaja koik 6ppija eest dra. Ta eeldab, et Bobil ei ole piisavalt v6i utdse mingeid oskusij6udmaks punktist A punkti B, ning koolitaja peab kasutama maksimumenergiat, et anol edasi Ulesande tegemiseks vajalik informatsioon. Siin kasutab koolitaja veel pidevat fuusilist kontakti, puudutades 6ppijat sormega, kuid 6ppija

16 peab oskama seda t6lgendada ning liikuma omal j6ul 6iges suunas. Kdesolevat juhul nditab Bob ules m6ningaid gskysi ning k6olitaial on i""iottrffi eoastada vdhem informatsiooni. Kuigi koolitaja kasutab ikka veei fuusilist impulssi, ei sekku ta nii suurel mddral kui eelmises Pildit6lge: koolitaja fuusitine kokkupuutepunkt oppua siin rakendab koolitaja ikka veel fuusilist kontakti, kuid. ainult 6ppijat korraks kergett s6rmeotsaga puudutades. Nuiidseks on Bob omanoanuj juba liikumise ja orienteerumise oskuse ning ei vajagl rohkem informatsiooni joudmari-"jukrrt punktist A punkti B. Kuigi siin 5fi:i:X#:5i.,1:il tuu"ilist kontakti, ei ole see nii tusev xur' ranes eetmises i,aitur, sest 6ppijatt *-i {ffi "'++"'*I Kirjeldage m6nda koolitussituatsiooni, kus te olete juhendamisel kasutanud erineva tugevusega fuusilisi impulsse. ntil t o*;t" orf igl wlo 8tr Ftr(, E*4Ban to f6ve.*re rero^r- Yr'+,nfry BV l.rlfnr}lcr Jme*Irrtr. lsot,t"19 hril.-elrf.-re,ifil a'fte FED Er.\!lFJ El d.?rf.f6(p6{ tt.(e r^lat rllu, tild gar-e ttfcu4'hltrc - ffialn4. (r,s:r{.r -ile rff=a E5}dFl5 )tu. 'aar'*{ I- =r ' " 'e.*..*1116a 'rr!** \ff fi*---ui**''\ Nffi) t: {<r

17 .Pildi t6lge:,,kas sa oleksid nii lahke ja eemalduksid siit umbrusest, poorates end 1g0. v6rra ning kondides punase ukseni. J6udesukseni, ava r"" "nj" ruunas ning konnitekkinud avast ldbi. Sulge uks enda jeirel ja p66ra siis vasakule...,, l:,:1yj"f,r::.":_,pily^k:?ifulr,:t informatsiooni, mis ei jiira eritist ruumi eksimiseks. siin iiksikasialikkr infnrmatoinnni an.,^i^ ^^r^r-- on antud verbaalne lss v i,'0""'0,',i,;; * r;lilrieli;"i jl :l'j:fff[:t;",lf:t::,,:::.:::.:jaseleks, et ta uresan-oeg. 5i,il,i"nX*[1,,::'ff #JJ: -{r,-'q,i NI $) "1gi.uE6*a.'.ra=r \( I I --!.",dm. Et* ffi) " Koolitaja,,Mine minema!,, OppUa siin utleb koolitaja Bobile, mida ta tegem.a peapl kuid ei tdpsusta, milline konkreetne tegevus on vajalik selleks, et ulesanne l6puni viia. siin_eerdrtr[ru, JippU, on omandanud k6ik utesande l"r?::ffi?s#lxikud oskused nins on seet6ttu iseseisvam. nntuo verbaarnelrpurr" on norsem "Hru{, ND"J-?' -fe]\i''!ela \ I ffi m"'"*"" * Koolitaja,,Mis nurjd?,, oppua Kiiesolevas ndites kasutab koolitaja ikka veel verbaalset juhendamist, et ajendada Bobi oma oskusi kasutama, kuid oppija otsustada on, millist oskust tal tdpselt kaiutada tuleb, ning seeidrel seda teha' Antud verbaalse impulsi tuup n6uab 6ppijalt suuremat iseseisvust kui eelmises ndiites ning on seetdttu n6rgem. Ja l6puks: I \t-

18 ,,Urrh" siin ei edastata 6ppijale [ildse mingit spetsiifilist informatsiooni ning isegi helitugevus on madal. Bob peab ise seda. madala astme impulssi oigesti totgendama ning seejdrel k6iki vajalikke oskusi demonstreerima. Rakendatud v6im o, v-aga vaife ning topuk;,oib'i.;gi sele taseme verbaalse impulsi dra jdtta.,*-? W- Kirjeldage m6nda koolitussituatsiooni, kus te olete juhendamisel kasutanud erineva tugevusega verbaalseid impulsse. Itf,Solr,rL +\ {-4ffi-F t,l 'rta **'"-.. -.,ilerr e F"fr{E*.. *-.1{o ETat.ffi;x;.F*:H** (\ ;+ rt,l\ tlit \ ' ) e"'-*"-. Riiklik silpm6istatuste v6isflus iestid v6ivad olla ullatavalt uksikasjalikud ja spetsiifilised ning sisaldada palju informatsiooni. Miimid annavad oma liigutustega edasi tohutui hulgal informitsiooni, mis on ni_1v6rd taipne ja detailne, et me saame hdsti aru, mida nad oerdjtahauuo.-vag;';;ffi#;[stid n6uavad Sppijalt tolgendamise koha pealt vdga vaihe ning voivad,no,,ag, tugevaid impulsse. osutamine on iiks ndrgemaid [este. see sisaldab endas informatsiooni selle kohta, millele 6ppria peab tiihelepanu p66ramal,ga "i.aiirliriji ti'iilr"rt tegema peab. Viimane on 6ppUa otsustada- seeldbi oodatakse oppijart suuremat isuseisrusi. ' Testidega peab olema ettevaatlik, sest nendega edastame informatsiooni, ilma et me seda alati miirkaksime' Viis, kuidas te istute, tahtmatult noogutate v6i naeratate, oma kohal nihelete, ning lj

19 ffi,.j:[?l?;ldlxi:j*5estid, milere saab tdhendust omistada nins mida v6ib pidada Tihti ei ole me sellest mitteverbaalse kommunikatsiooni vormist nii teadlikud kui fuusilisest v6i verbaalsest suhtlem,isest, kuid koolitajad peavad poorama sellele tdhelepanu, kuna vahel v6ib koolitusprotsess selle t6ttu takerduda. V6ib tekkida olukord, kus te kasutate alateadlikult juhendamiserjeste, kuigite is" arii", "t Oppija tegutseb tdiesti iseseisvart. jit$i:"n" m6nda koolitussituatsiooni, kus te olete juhendamiset kasutanud erineva tugevusega Millalanda impulsse? Millal anda impulsse, et neil oleks maksimaalne m6ju 6ppimisele, on ajastuse kusimus. Te saate impulsse kasutada koorituse kormes erinevas taasis. f,ieeo on: ENNE 6ppUa tegevust 6pp[a tegevuse AJAL PARAST 6ppUa tegevust {4r1, ^t tu'j Enne, kui me vaatame igariht ne.ist eraldi, m6elge impulsse olukordadele, enne 6ppija kus te tegevust, olete andnud tegevuse ajat ja parist t"geru.t. selgitamaks' kuidas varieerida juhendamise ajastust, toome jdrgmise ndite. oletame, et 6ppUa Bob peab selgeks saama, kuidas meeste ja naiste wc-r vahet teha. * Hdrrad Daamid Koolitaja oppua Enne (eelnev) oppijale enne tegutsemist impursi andmist kutsutakse eernevaks vihjeks., Kujutlegem, et kooritus, on aranuo, ag? nne. koolitaia kui oppija j6uab urdse iuba sekkunud hingegi ning t6mmata, andnud"informatsiooni 'itje on suunduma seiie' peab' tonta, Bobil m,lise poore ei ole edu saavutamiseks 6ppua vaja ise mingeio otsuseid teha. Tegetikult v6ib isegi delda' et tal ei lastud otsust ise tena ning mingeid oskusi demonstreerida, sest koolitaja ei \ li.l \.)

20 andnud talle selleks voimalust. Veelgi halvem on see, et koolitaja eeldas alateadlikult, et oppija eitule ulesandega toime, mis omakorda eit6sta Bobi enesekindrust. Kui me kirjutaksime tipselt-ules, mis tegelikult toimus, mairkaksime, millist probleemi kujutavad endast eelnevad vihjed. Koolitajal on oht muutuja' oppii, tegevuse peamiseks stiimuliks. Lugege hoolikalt ldbi allpool.tood;d tegevuse analtius. Teisiionu v6iks oelda, et tegevus toimub ain ult pd rast rrr spetsiar istirt instru kts-ioon ide saamist. Olukord Soovib minna WC-sse Koolitaja Utleb:,,Ava see uksl. Meeste WC uks lahti TooruumidestWffi Avab meeste WC ukse Siseneb meeste WC-sse ft-r,'.[o9i1"j" sekkub pidevalt enne oppija tegutsema asumist, hdvitab temapootne sekkumine ijhendusltjliulesandele eelnenud'ol;ko; ning r"rr"r" jirgneva sarnmu vahel. Kui fffi[ff "utub stiimulite ahela osaks, Li ore rootui*i, "i"pp,i, kinisi i""""i.rrrt tegutsema Kui ndib, et oppijal pole mingit aimu, mid.a ta tegemq peaks, ja te olete veendunud, et see t.esti nii ka on, siis on vaja eelnevat vihjei, kuid seda"tui"d;hil;rt vdltida, kui vdhegi v6imalik. See ei tohiks muutuda koolitusstrateegia iahutamatuks osaks. Pairast (idrqnev) lmpulssi, mida antakse pdrast tegutsemist, nimetatakse jdrgnevaks vihjeks. sekkumine pdrast oppua tegevust kujutab endast irmserget probreemi. _$6frErc,H p-l-e'flet<, a.fr* w&1 \ Ta.e,,dEll Opprjal on katkenud ka Ulesande terviklikkus: koolitaja diskrimineerivate stiimulite vahel, ei t6sta tema en@elle on on katkestanud Uhenduslulid reaktsioonide ka ja M6nel puhul on v6imalik, et 6ppija naudib teie sekkumist v6i tunneb sellest rahuldust" sellisel iuhul vdib sekkumine pdrast seoa, kui 6ppUa on valesti kaiitunud, suurendada t6endosust, et ta kaiitub valesti ka jairgmisel korral. see ei tdhenda, et te peaksite muutma oma sekkumise opprja jaoks nii ebameeldivaks kui v6imalik' ometi on see kurb t6siasi, lt paljuo sugava [uujega inimesed ei saa neite oluliste inimeste tdhelepanu, enne kui nad mioagi valisti t;;;;." Ur,,oiirrr,?0" probteemi kdsitleda on piirata tegevusele jeirgnevate vitilete andmist - eriti koolituse algfaasis.

21 sellegipoolest on vahel ra-ske q:irast 6ppua tegevust mitte sekkuda. v6ibolla ei suutnud te viga elfe 1a!a v6i mairgata Voibolla oti obbia tele jaoks iiq, L*ii*. o'd;;;;j'rioio se*uminj pdrast 6ppUa tegevust vahel kasulik olia, sest see annab-viimasele ioimaluse end parandada. Parem oleks aga jeitta see koolituse l6ppfaasidess", r,ri dpp,;, on juba teatud kompetentsust ules ndidanud. Te ei saa parandada viga, tuite ei tea, miles vioa seisneh d 'tu-^/ Kirjeldage m6nda olukorda, kus te olete kasutanud tegevusele jdrgnevaid vihjeid. Pange kirja m6ned impulsid, mida te kasutasite. [ui l" toimite pdrast oppijat, vajate strateegiaid, Gold on soovitanud j6rgmist strateegiat: mrs vdhendaksid tehtud vigade m6ju. Marc 1. Vabandage #J."S::fidastate s6numi, et viga on teie ja mitte 6ppUa oma, ning ei 66nesta seeldbi 6ppUa 2. Aidake 6ppijail ennast parandada Aidake 6ppijail ennast parandada seal, kus ta vea tegi, nt toetage oppry-at verbaalselt.,,proovi teistmoodi"' see paneb vastutuse probleemi lahendam]se eest 6pp1a 6lgadele ning aitab m6net juhul kasvatada tema probreemi rahendamise oskusi. 3. Viidake viimasele sammule Viimase sammuna andke diskriminatiivne stiimul, nt,,kui sa seisad uste ees, mine selle ukse ;ffix:l:*,xis::h,;#il3,"'ut""nia sdiritab urrenjuse eermise diskriminatiivse stiimurija &-t"',""r",.'rr,, Kuite annate 6ppijale impulsiieg-vusega samal ajal, annate talle simultaanse vihje. simultaansed vihjed on struktureeritud koolituse nurgakivi. soovitatakse sekkuda siis, kui on juba selgunud, et 6ppua on tegemas valet otsust,,gr 6nn" seda, kui ta on joudnud tegutseda. sel moel annate te 6ppijale voimaluse.otsustada samas veihendate - ning demonstreerida oma suurte "e - oskusi vigade vdimarikku harba m6ju. - kuid samuti sdilitate seeldbi uhendusluli olukorra ning jdrgmise sammu vahel ning t6otate ulesande ladusa kulgemise suunas. Lisaks sellele saate valida sekkumisviisi, mis vastab oppija vajadustele ja mitte teie ootustele, kuna te annate 6ppijaile v6imaluse demonstreerida oma ollmasolevaid oskusi.

22 . \ I --*- i An *_P --_-.\\ i tol I \ LaarnerStarts here *Mehed Naised footitala se[t<g v6ib koike juhtuda. a, st osutab teise ukse suunas. Opprja alustab siit. Veel *J {#. ffi ffi:,t?ffixtl H;X:i:?ooni, kus orete kasutanud sarnaseid vihjeid Kirjerdase ffi Juhendam isviiside kokkuv6te on neli erinevat juhendamisviisi, mida kooritaja saab oma t66s rakendada: demonstreerimine filusilised impulsid verbaalsed impulsid. estid " Demonstratsiooni saab k6ige paremini kasutada koolituse alguses, et anda 6ppijale uldine arusaam ulesande kulgemisest. v6ite seda kasutada vaher harva ka kootituse edenedes, kui teised, vdikesema m6juga juhendamisviisid ei toimi. Fuusilised ja verbaalsed impulsid ning. estid sisaldavad kas viiga spetsiifilist teavet selle kohta, mida oppija peab tegema, v6i ei siialaa titose spetsinilt inrormatsiooni. Eesmdrk on anda :[T"?:0" informatsiooni, mida oppua vaiab tilesande edukaks tegemiseks, ja mitte midagi Koolituse alguses pe-ab.koolitaja kasutama. tugevaid impulsse, mis sisaldavad vdga spetsiifilist informatsiooni' Kui :peua muul,rp rompetentsemaks, 'rntrkr" n6rgemate imputsside kaudu vdhem spetsiifirist informatsiooni. see on toe vrihendamir" piotr"r.. ),L

23 ,el rnr 'alrodse nfted q"lnl rru e'elau.rp opleau agel eral qn>1ed ruoorsle^rlou, n)rrrnuroor l.,,,aw, euuorrruelo osrteaool ls*rpunl epue 6uru ln6ueuurqeseue e[,r"?i.]hja',i:]j: jjffil: lsnlllr ennl qlga Puelepleu luoorsle^rlouj nrrlnuooiels,el 'eso n6ig>1 osleeurjou epelse uo pen 'pasetuo alqol uo peou ]sas 's>1iuoorslen,1o*,rlnrg,lnrxool epeloulru aurg)a elledse ptemptlladse pe^llae^llo.u lsttute)l9gl pasrrnro sloef areu: uo sr srurerlqns srosjeerslos pasnleullg^ e[ eutuees esnplnl.lbr n>riplisr ]sg9] pn]qa] lrsgrr',orrurees e61e4.pr1>1edse penn>1>1ed }Snp nqe]selnn[0o}}sepuepene1nfn1,uooi"i"nliounlll pereaaletlstuootslenlloglt.bso g 3!ll!lo 11eLu 11 n pqo1991 uo rt{ elgql }lenepjd qppl^e}elloo, :srrnsrutepuaqnl. eleqoi99l e1n111qo 1 :srrnsruepuaqnp ep:o>t lsacurse ineees nelelllooy ll>elaqen serrtlc)^ a}}pileluose qelsnle a] elgn" ts elsnle re nele11ooy nelelrlooy.srrnsruepueffi.oslello 0uru pnlngl lselsnur6ur) tuelltru,lslsee]sn]looi euuol>gsalsnlllool 'lsosnuralo opuesoln lsalesleo:luol eneleljdg elrddg qnllgs aag.epelnse>1,lsalsnpelen rsn^stuepueqnf,epelsnslo 1sr;1ru uo 11or efel;loby seues sapuaaururur 'rsnrso pre^aroseuraro epuoorlsuourop ".;:t;[^"tj[l;ril#;o.e.j##l? paau lsas '1e1efqrn rolasueelrnurs eueurl{gd ilsrrs '"i;;'lrr.r.qoro;d6;; eso urarnns pua asnleurrsn elerrdds pe^euue peu lsas, 1.sn1r3,"9*'iffi::i:"ffi1fi;XXnff il;t:#:lfi soleuraslllt{ asn}lloor sleo eu]o lalefqrn le]eneubrpf,o l."itoor6e1las-.epe]sruur) n6rn penrgn 6utu lsluln>lrnrlqpl epa6o1 Jelrddg'pri"""1 palql^ p*"..ior"t a;esnne6e1.i'^nrrl rsepa npun] ta eltddg tn1 'sesn61e asnrloor postlnlo ello pe^rgn palqln'pasrloe] r6rn>;,rsnyso euo e]epreu asnleullg^ lleltddg eug^ penlgn pafqrn penaulaf 'ourlnlo e6gn uo snysefe a6r9 asrlr.rpue rs;ndul

24 Kunstlik motivatsioon Kunstlikul motivatsioonilon kullmotiveeriv j6ud, kuid seda ei leia harilikult piriselust ning normaarjuhur kindrasti mitte keskkonnast, [rs peao tegema tood. K6ige lihtsam ndide: kuite otsustaksite anda kellelegi$kotaaoinoobi iga kord, kuita rilesande 6igesti teeb, oleks see vdga ebaloomulik viis selle ijir, p-r"reerimiseks. Ka siis, kui te u,eksite inimesele kogu aeg,,tubril", poreks see kuil enamasti p;irir rare, kuid selegipoorest ebaloomulik' Kui keegi tdotab tootmisliini aares, ei ote'seai tooo"lrnrtriat, kes pdev otsa suure kommikotiga tddtaja kdrval seisaks ning kiitust lagaks. K6igi inimeste, sealhulgas puudega inimeste jaoks on oluline, et motivatsiooni peamised allikad oleksid t66s eneses. Kui me koolitajatena muutume tootava inimese jaoks peamiseks motivatsiooniallikaks, satub ta meist selle motivatsiooni sdilitamiseks s6ltuvusse. Kui me settises olukorras lihtsalt lakkame teda toetamast, tekib vdga tdendoliselt oht, et me v6tame inimeselt tema peamise motivatsiooni sellel t66kohal p0simiselis. E -ilkunstlikul motivatsioonil on krjll motiveeriv j6ud, kuid seda ei leia harilikult pdrisetust ning normaarjuhut kindrasti mitte keskkonnast, rus peio tebema tcrcid Vaja on meeles pidada, et kui meie, teenuse osutajatena koolitatavat mingil viisil toetame, on see alati oma olemuselt ebaloomulik, sest me ei kuulu t66 ju.urde. Muidugi tekib paljudel puudega inimestel ka kohe motivatsioon t66kohale;a toot<aastastele omaste aspektide t6ttu. Nendes olukordades v6ib toetatud tootaia tunda, et teie heatahflikud julgustuss6nad on uleolevad ja alandavad. sellegipoolest ei ote uues toootukorras or"rrtlij ning patjudele puudega inimestele sellised moiivatsiooniallikad alati kohe narrtavao. sellistes olukordades on vaja leida todkohart taandumisere s0stemaatirisem tanenemine. fr\ t Uurdiste puudumine on hea uudis - Ma iiflen suile, kui sur ei ore 6igus K6ige lihtsam viis kunstliku motivatsiooni vdltimiseks on seda tildse mitte kasutada, vdlja arvatud juhul, kui see on toesti vdltimatu. sellist tanenemisitoetas ka Marc Gold. Tuleb lasta 6ppijate tegevusel ise motivatsiooni allikaks muutuda, et motivatsioon ldhtuks seestpoort ja mitte vrirjastpoolt. see m6te on kokku v6etud rauses:,,uudiste puudumine on hea uudis.,, See on motivatsioonistrateegia, mis tdhendab:,,ma Utlen sulle, kui sul ei olj6igus.,, ning mitte:,,ma Utlen sulle, kui sul on 6igus.,, See rltleb.,,kui ma vahele ei sega, siis ldheb sul hdsti.,, sellise mittesekkumisstrateegia eelis on, et motivatsioon ulesande tegemiseks p6hineb pigem koolitajapoolse sekkumise pu-udumiset iui se*e oremasorur. lt,

25 see ldhenemine.on. algusest peale panustanud koolitaja m6ju eemaldamisele 6ppua oskuste kasvades' ilma et tekiki oht samaaegselt ka oppuaie-or'uile motivatsioon eematdada. Ka kdesoleva mittesekkumist toetava ldhenemise puhul leia.te te vahel, et te peate 6ppijat korrigeerima' kui ta on teinud suure vea. seda volo ette tulla naiitek" ""rrlparrst, et 6ppija tegutses teie jaoks natuke liiga kiiresti. Tuleb terra tok voimalik, J t;;i;;. korrigeerimine toimuks nii varuturt kui v6imarik]et seda ei kogetaks'rrri.iu""nr. sellises olukorras peab teie reaktsioon olema nii neutraalne kui v6imalik. Kasutage neutraalset juhendavat hddletooni. ning mis peamine - anote oppuare inrormitiioorii, mida ta vajab tllesande Oigeks tegemiseki, ja arge keskenduge ieflefelmioa ta valesti on teinud. Teisis6nu * tehke seda toetaval viisit, mis Li naiva. Selle saavutamiseks on erinevaid viise: 1 v6tke vastutus vea eest endale. L6ppude l6puks ori see ju teie probleem, et te ei reageerinud kullalt kiiresti, et takistada vea tegemisi. 2 Arge oelge,,ei" v6i "seq. ei-ol" u,ou". NEed s6nad ei sisalda informatsiooni, mis aitaks oppijal ulesannet oigestiteha]j naffinutavao eoaonnestumist. Andke 6ppijale abi, mida ta vajab sereks, et kiirestija oigelti reageerida, ning r;ikuge siis riiresti edasi. 3 Andke impursse enejeparandlets. xrrjt"g""nait"r, igiharjaid s6nu,,proovi HinXT. (Gord, 19Bo). Antud rdhenemine r."troior.,, ipp,i, enda puudere probreemi oppua m6istab, et kui tuleb ette raskusi, sa.ab ta ise oma probleeme lahendada. selge on see, et see on pikas perspektiivis abiks, kui kootitaja tonaf ei JJ Juhised koolltajapootse toe ja j ulgustuse jiirkjarguliseks vdhendam iseks 1., Juh ised toe jdrkjirg ul iseks vihendamiseks ulete llmselt juba aru saanud, et koolituse eesmark on liikuda tugevamatelt impulssidelt n619ematele ning seejdrel toetuse Srajdtmisele. seda nimelatat<se toe vdhendamiseks. Marc Gold defineerib taandumist jdrgnevalt: "Taandumine on - koolitusstrateegia,,ky" koolitajapoolset korrigeerimist ja julgustamist vdhendatakse, kui oppua sooritus riuutub tapsemaks. f,i (Gold, 1980) t, Taandumine kujutab endast toetuse eesmdrgipdrast vdhendamist, uha paremat kui oskust 6ppijad kasutada demonstreerivad neite aniavat informatsiooni. vastavad Alles t66andja siis, poolt kui koolitatava defineeritud oskused kriteeriumitele, v6ib roorita;a oelda, et ta on taandunud. )'.:" -i 'r

26 "Vajame l6vitaltsutajat' Kusige seestpoolt. Tal ldheb seal sees hiisti... Nii et ma siis hakkan nuud t60kohalt taanduma '.. tead, mulle tundub, et tema meeldib neile rohkem kui mina... F-'uandumine kuiutab endast toetuse.eesmdrgipdrast vdhendamist, kui 6ppijad demonstreerivad rlha paremat oskust kasutada neire antavii informatsiooni., Juhendamise intensiivsus on sama kaalutlemist vddrt asjaolu kui taandumine. uksk6ik, millist juhendamisviisi te kasutada ottustatel peaksite te oppi.;a'oskuste kasvrj". t""orikurt puudma vdhendada spetsiifilist infolpatsiooni.'r.rii et iga r,oro,'iui L- annata impulsse * orgu need siis futlsilised' verbaalsed v6i *stid - fearsite ieisalt,otr"ri seilete, kuidas te oppija oskuste kasvades taanduda saaksig. vaatame seile iilustreeri*ii"[. unte juhtumit. N6rgem imputss enne/l David on 22 aastane ja talon 6piraskused Lllol raske pideva korvalise abita keskenduda ning end s6naliselt vdljendada' Me teidsime Davidijaoks *"trttirrnrikus t6okoha, kus ta pidi to6tama loikamismasinal uks tund pdevat' tix" pdeva nddalas. Tema ulesanne'oli loigata giljotiinil lehtmetalli 6iges suurusega tukkideks. Lehed olid kohaletoimetamisel juba l6ikamiseks mdrgistatud. Ailpoot on Ulevlade p6hitistest tegevustesl:

27 LOOTUULIK VIHJE Lehtmetallon saabunud Leht on paigas L6ikuri kdepidemest kinni v6etud Kdepide horisontaalasendis Kdepide vertikaa lasendis Kaitse peal VAJALIK TEGEVUS Seada leht paika Vdtta l6ikuri kdepidemest kinni.t ommata kdepide horisontaalasendisse LU kata kdepide ta gasi vertiiaarasenor:]]u r ommata kdepidemele kaitse peale Panna t6igatud metail rentmetjrilii-ulife selge oli see' et tdoandia ei saanud v6imaldada Davidile personaalset abi, mida too vajas Hi;eil'ili;ffi::il'',"i:.I";::,i::*:*,:;^"1,.:'s Davidir ori probree1: "i.l "* -spetsiarist Kay kanda Kuna Koolitus algas loiketera?.jr.gu "i""r".p,or*,**,:-ff ff +ii.t":,:'j:,:.,1_1"j,[ii.i;,.[u: luntimis"g., dn" see o-ii ka selline utesanae osa' t6ige mille oavio motiveerivam tutt, oillnilia osa ning suutis ja uhrasi mis t"ttu indrust juurde "n"rut andis. Kay naiitas Davidire, kuidas tera juhtida, t.mmates seda vertikaarasendisse ja rukates seda uuesti algsesse horisontaalasenoisse-iagasi. Ta istus oarioi ko,liffi; ffi: Lr arustada siis, lui too selleks valmis on' o"'io ori tirrnlntrvart segalusel ning otsis abi. Kay nditas Davidire iffjf;.,:ffi x5[il1'j,r;ljffi,t:jj;re David ';;;;;;a tatt kaepidem] poore, kuid j;ii oli selge' et David vajas tugevamat impulssi, mist6ttu Kay Davidi kdest kinni v6ttis ja selle tasakesi kaiepideme juurde,i., k;;-d;rij."1, prrjrrr.]'s.ejdrer tahtis ta ndha, kas David haarab kdepidemest-ilma toeta kin;; K;n. seda eiiurrtunuo, 3',t3: x"v Davidit, nsidates talte, kuidas kdepidemest kinni votta. bavli lati"nor" t"g;rr.i iini r6iketeiar. s""ja*r tahtis Kay giha' kas David tdmbab tera itrna t-oltl ;rrr. sedj orrio "i teinud,,i.tottu,iry nditas tare ;estidega t6mbamist' David tomoas taipio"t, tuio mitte #Lritr,t n6utud horisontaarasendisse. Kay pani oma kde Davidi kde peale ning. tombas kdepidet ettenaihtud horisontaarasendisse, [H:l?;irJ::iiiTJ"T::,,r0*eialJa.i"",otti. o,'ra"lillu t,nnr.tas Davidit, 6erdes:,,rubrir ffi.as te tunnete antud juhtumis dra kasutatud toetushierarhiad? [?il"f#:ffi "il ffifrj:%r;,t* Iil,*rja arustas n.rsemate impurssidesa nins kasutas

28 N6rgem impulss enne/ll Kui Davidil paluti teist korda kdepidemest kinni v6tta, tundus ta teipsert samav.rra segaduses :i""1i:.1[1ffi;hfli:'i:i"h,*:xavrt pirluga;, k;;;,tas naiuke, *i;ri serge, et David Kay kasutas uuesti jesti, aga seekord ainult osutas k;iepideme poole. David haaras automaatselt kdepidemest kinni nii nagu n6utud. Kay ootas' kas David liloau kiiepidet ilma k6rvalise toeta, nii nagu seda vaja oli. seekord t6mbas ta kuil iseseisvart kaepidei jrrpoote, kuid mittl-eit-"-rantro asendisse. selle asemelet kasutada fuusilist kontakti, nagu enne, osutas Kay Davidire nuud.estiga. David [ifli"::'i""3il]lh,ti,2[::x',r:?f,,a, kuni s6e ttopial,,,-,i, iignariieeri, iil",,nou edukat,?i:l1: L[:br1:t rrhu katsesa 6ppinud v:isa parju. Kay ei oernud seekord,,rubri!,,, vaid rihtsaft: d ""L-l Millised juhendamisstrateegiad, mida kasutati esimesel korral, puuduvad teisel korral? Miks ei oelnud rrr spetsialist teie arvates pdrast teist katset,,tubri,,? Antud juhtumiuuringus demonstreerib.koolitaja head arusaamist sobilikust toetustasemest. Antud tllesande tegemisel porers-mingit m6tei ornuo-drrtada pidevat fuusilist kontakti, sest see polnud vajalik ning oleks takistanud or,oir "ta*netepanu keskendamist ulesandes :i:?yy:i*-::?tjl'i:j:,;ln';-::u;:ite peate '"rr" orjr. David 6il;;; ;hem nins teda Koolitaja demonstreerib ka puridlikku huvi taandumiskusimuste suhtes. Kui ta on kasutanud tugevat fuusilist kontakti, otsib ta-v6imalust t"""jro, veihem sekkuvare juhendamisere *3i11133;'?#ffi[',if;: i:flt:;nls[gi,,,,",',1*"e],11, ;unenjamine-,5n""*"0 juba teiser 5g i:j$ihr'il:,'i[?i;':i""'sut siiani, mftu katset vajas David teie arvates, et.ppida seda oigupoorest omandas David seile osa uresandest kahe jairgmise katsega. Juhised impulsside kasutamiseks.,, *.ixx,:{i[?:::j ff ::ijffi ::ff?.",j Fft Xl: r m a rs i o o n i ed a sta m i s e ks n i n g."or r#1119e koige loomulikuma impulsiga. Kasutage tugevamat sekkumist ainutt siis, kui

29 ' ' lmpursi varikur arvestage keskkonnatingimusi, nt mi.ira, ruum, ohutus jne. Kasutage fiitisilisi imprlsse ainurisiis, (ri *r", ning iooouse neist nii rutlu, kui v6imalik.!-!!g, n6rk juhendamine v6ib takiitaoa oppuaiiou *'ogerist. Liigselt sekkuv juhendamine v6ib,takista'daoppuat'oria oskusi nditamast. io,r"rrl"ilkuge ainurt niiparju, kuion vdrtimatu uru.j,ii" 16l't"g.rur""mmuga edukaks Juhised instruktsioonide kasutamiseks Alljargnev tabel esitab kokkuv6tte neljast impulsituubist ning toob nditeid, kuidas nende tugevust vdhendada, kui 6ppija muutub [ompetentsemaks. Demonstratsioon Ftii.isiIised imputski Verbaalsed impulsr-d Todtaja jiitgib, kuidas koolitaja tegevuse laibi viib ning nditab, miflised on Todtaja sormeoqgtieine Koolitaja paneb oma kde t66taja kde peale, nt kasutades kruvikeerajat. TeabetihedaO ttinit<eseo fraasid. Soovitud tegevuse llihike ja tiipne kirjetdus. Viitamine 6igete tegevusviisile. Soovitud tegevuse Upne jdljendamine. Osutamine otse jdrgmisele tegevusele. OmandamiseG lefreoat K_oo I it4a tdotab toota1a k6rval, viies ldbi sama TciOtaja kaie kerge puudutamine, et viia see jdrgmise tegevuse iuurde. T66taja muksimine jdrgmise tegevussammu poole. Vestluselaadne lahtiste kusimuste kasutamine. HSSletoon nagu vesteldes. Viitamine loomulikele vihjetele. KUsiva iesti kasutamine iesti tegemine jdrgmise tegevussammu suunas. 2. Koolitajapoolse jutgustuse vihendamine Teatud olukordades voin.. koolitaja leida, et koolitatavat on kasulik julgustada. seda ldhenemisviisi tasuks aga siiski tasutaoa ainult juhul, r,ui'ioorit"tav on arengus olulise sammu edasi teinud' Vaatame nditena ""t*irt, irntlrrliirg;i Davidi kohta. pirast utesande :,Xj :iffiet ldbimist otsustas rrr spetsiatist rietoa,,i;bii TTR spetsiaii.tii oii sere koha peart Davidi iaoks oli silmndhtavalt raske teha ara antud osa ulesandest. see peegerdub k6rgematasandilises toetuses, mida ta vajas. Julgust,arinu on taolises olukorras kahes mottes kasulik' Esiteks saab David seetauiteada, mida ;;;rt;;;akse, st see aitab,,vormida,, n6utud tegevust' Teiseks julgustab see teda. Kui me t"guisem; rdhtuvart arusaamast, et uudiste puudumine on hea uudis, voinuks k6rgema tasandi toetusel olla Davidile negatiivne m6ju. E:';i#:r.kui uudiste puudumine on hea uudis, uileb Kay abistamise kaudu, et David ei tee vdlia libisemine Kunstliku motivatsioonitaandamiseks tuleb aegrasert motivatsiooni andmise it \;