Urmas on tagasihoidlik

Transcription

1 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Urmas on tagasihoidlik mees ja kui ma pakkusin talle välja, et võiks temaga ta elust ja tööst rääkida, olid tema esimesed sõnad: Oeh, ma olen ikka alati püüdnud sellistest asjadest eemale hoida. Kohtume Urmasega teisipäeva hommikul. Urmas on jalul olnud juba mitu tundi, kesklinnas alustati tänavate puhastamist ja pesu juba Tunnen Urmast juba mõnda aega. Poisikesena sai isegi paar suve liiklusmärgi poste kollaseks võõbatud ja kinnikasvanud kraave kaevatud. Urmas andis värvipotid kätte ja nii me siis käisime mööda Kuressaare tänavaid ja tegime maalritööd. See oli kihvt suvi. Kommunaalis 26 aastat Urmas alustas oma töömehepõlve EPT-s, sealt asutusest saadeti teda pärast Vene kroonus käimist kooli ka, aga Urmas jättis selle pooleli, lolli peaga, nagu ta ise ütleb. EPTsse sattus ta tänu sellele, et oli seal suviti maaparanduses tööl käinud. EPTs meie juhataja Jüri Liiva, karmi käega Hiiumaa mees, viidi üle Kommunaali direktoriks, siis kutsuti mind ka sinna eesmärgiga Kommunaal jalule aidata. Ja nii ma sinna läksingi, 11. novembril aastal oli esimene tööpäev. Jüri Liiva tuli poole aasta pärast tagasi EPTsse, aga ma jäin sinna 26 aastaks, räägib Urmas ja nendib, et kõige huvitavam on see, et 13 aastat oli see riigifirma ja 13 aastat oli see aktsiaselts. Ja kõik need 26 aastat oli Urmas töödeosakonna juhataja, kuni kutsuti uuele firmale elu sisse puhuma. Urmas sõnab, et tegelikult väga suurt erinevust praeguse ja tollase ajaga eriti pole. Töö mõttes polnud mingit vahet. Lund tuleb rookida, muru niita ja tänavaid Nr 17 (169) VI aastakäik Neljapäev, 8.mai 2008 Nädalaleht Urmas Kuusk teeb oma tööd suure meele ja südametunnistusega, sest teisiti ei saakski koristada riigikorrast sõltumata. Aga töökultuur? Kõigepealt tuleb alustada sellest, et me pole saanud kunagi inimesi valida, oleme alati töötanud inimestega, kes on saadaval olnud. Eks see joomine ja muud asjad...nüüd on muidugi asi palju paremaks läinud, sest kui sa saad inimesele palka maksta, siis saad ta käest ka nõuda, Vene aja lõpus oli ikka selliseid mehi, keda oma närvikava rikkudes pidid kuidagimoodi tööle saama, meenutab Urmas. Muidugi oli ka täitsamehi ja mul on hea meel nende meeste pärast, kes on suht hästi oma elus edasi läinud. Praegu on ka jälle nii, et kuna ehitussektor kasvas, siis jäime kohati vaeslapse rolli. Meie erinevus on see, et meie autojuht ei ole ainult autojuht, vaid ta peab mõistma ka muud tööd teha. Ja noh, tänu sellele on selliseid mehi vähe. Kõik tahaksid ju olla uue auto roolis ja lehvitada, aga sealt masinast välja tulla ja labidaga sitta visata ei taha keegi. Eks probleemi iva olegi tihtipeale selles. Päev algab varahommikul Urmas ärkab varahommikul ja on tööl juba pool tundi varem kui teised, sõidab linna läbi ja vaatab, mida on öö jooksul linnas korda saadetud. Vastavalt sellele jagan mehed objektidele laiali. Kui on plaanilised tööd, siis teeme neid, kui on midagi erakorralist, siis tuleb plaanilised tööd kõik ära muuta ja selle lõhutud või lagastatud asja kallale minna. Kell 17 on mehed jälle tagasi ja kuskil panen uksed kinni. Ikka viimane, kes õhtul lahkub, räägib Urmas oma tüüpilisest tööpäevast. Urmas töötab tegelikult ka laupäeviti, sest tööpäevadel igale poole olukorda kontrollima ju ei jõua. See on selleks, et silma peal hoida asjadel, väiksemad tänavad ja nurgataguseid. Mõnikord jalutan. See aitab järgmise nädala töid planeerida. Et muidu, kui tööd ootamatult tulevad, siis lööb see plaanid segamini, sest palju on ka plaanilisi töid. Aga jah, see professionaalne kretinism areneb inimesel välja küll, olen sellega täiesti nõus. Mõnikord mandrile sattudes vaatad ikka, kuidas kolleegidel seal on ja kuidas on asjad tehtud. Eks inimene vist ongi selline, mõtiskleb Urmas. Igatahes häirima see pole meest veel hakanud, kuna selle töö peal on kaua oldud ning õhtuti koju minnes lülitatakse ennast välja, sest kui kogu aeg niimoodi pead vaevata, lähed lõpuks lolliks, ütleb Urmas ja sõnab, et ega seda tööd muidu teha ei saa, kui pead uskuma, et suudad olukorda ikka paremaks muuta. Urmase sõnul ei ole väga kerge motiveerida inimesi teiste inimeste prahti koristama. Meie aurust peaaegu pool läheb teiste inimeste prahi ja sodi koristamisele, selle asemel võiksime teha linnas midagi ilusat ja midagi luua. Kas või teha mingi ilusa pingi või lillepeenra.eks meilgi ole siin probleeme, aga ega töödejuhataja ei saagi olla sõber. Ei saa olla ei ülemuste ega alluvate sõber, lausub Urmas ja kiidab Urmas Raiki, sest et tore on töötada koos inimesega, kes ajab sama asja. Kasvatab noori mehi Urmase juurde saadetakse tihtipeale ka seadusega pahuksisse läinud noori mehehakatisi, kes tööd tehes vigade parandust teevad. Urmas jääb sellest rääkides tagasihoidlikuks ja oma rolli üle ei tähtsusta. Ei mina kasvata siin midagi, lihtsalt annan tööd, kui neile on säärane karistus määratud. Ma olen saanud nendega hea klapi. Mina ei ütle nende poiste kohta ühtegi halba sõna. Nad on reeglina tublid poisid, aga eks kõik hakkab ikkagi kodust peale. Me oleme nendega siin hakkama saanud, olen paljusid neist malevasse kutsunud suvel tööle. Kui tööd antakse teha, siis ei tule pähe ka mingeid pättusi korraldada, sõnab Urmas. Poisse on siit läbi käinud rohkem kui 20. Mõni käib mitu korda, sest kasvatamine töö läbi ei kanna alati esimesel korral vilja. Urmas teab, et poistega tuleb normaalselt suhelda, siis tekib ka usaldus. Mul on endal kodus samaealine poiss, ehk seetõttu olen nendega algusest peale jutu peale saanud, pole probleemi olnud. Kui sa suhtud nendesse rahulikult ja nagu mees mehega suhtled, siis asjad toimivad, räägib Urmas oma filosoofiast. Järgneb lk 2

2 Teie küsimusi ja ettepanekuid ootame aadressil Komandandi 1, Kuressaare pk 247, Kuressaare või i aadressil Algus lk 1 Urmase pere on harjunud, et ta pidevalt tööl on, näiteks talviti, kui on lund, tuleb tööl olla ka öösiti See on niimoodi välja kujunenud, nad on sellega harjunud. Kui lund sajab, siis vanat ei ole ja eks kodus käib nöökimine ka, et näe lund sajab jälle. Nad on mõistlikud ja pole siiani küll probleemi olnud. Töö on selline, et ega selle kõrvalt teistega koos eriti pidutsema ei pääse, samal ajal kui kõik peavad pidu, siis tuleb Urmas oma meeskonnaga koristama, võtame näiteks merepäevad või jaanipäev. Noh, eks käin ja vaatan üle, kuidas rahvas pidutseb, aga ega seal endal pole eriti midagi teha, sest kolme-nelja tunni pärast peab juba koristama tulema. Ei, aga mind see pole seganud. Eks iga inimene valib ise selle tee, ei leia Urmas, et oleks millestki eriti ilma jäänud. Inimeste asjatundmatu kriitika teeb teinekord ka haiget, sõnab Urmas, aga ütleb, et sellest saab ikka üle ja eks püütakse teha nii, et sellistesse situatsioonidesse mitte sattuda. Aga kes teeb, sellel ikka juhtub. Vabal ajal käib Urmas kalal, see aitab väga hästi rahustada, kui tööpinged üle keevad, sest mida vanemaks Urmas saab, seda rohkem tahab ta üksi olla ja mõtteid koguda ning kalapüük on selle juures väga hea tegevus. Urmast võib tavaliselt näha kala püüdmas Nasval. Aga sel aastal on kala vähevõitu ja bürokraatia kogu püügi ümber on jube suureks läinud. Egiptusesse Urmast ei tõmba, pigem käib naise vanemate maakohas talutööd tegemas. Urmas linnas suurt midagi ei muudaks. Meie töö on selline tavaline. Midagi suurt ma küll ei muudaks. Firma käimavedamine on minu meelest läinud suht normaalselt. Tahaks meie töömehi ja naisi kiita. Võib-olla linnakodanikud on hakanud ka asjale teise pilguga vaatama. Tänavad on tegelikult palju puhtamad, kuid ega siis paugu pealt linna puhtaks ei muuda. See on ikkagi protsess ja kui inimesed teevad oma tööd ikka südamega ja masinad töötavad, siis on kõik OK, sõnab Urmas ja ütleb, et talle valmistas meelehärmi see, kui mingi labase hüdrovooliku tõttu tänavapuhastusauto linnateatri ette ripakile jäi ja kui palju siis käis parastajaid. Näed, nüüd ostsid kalli masina ja keerasid juba tuksi, matkib Urmas möödujaid. Sellised asjad tekivad nördimust. Seda ei saa ju keegi ette näha, see on sama, kui autol võib kumm puruks minna. Masin teeb linna vahel aga Linnavalitsuse maja Tallinna 12 Aadress on aegade jooksul mitmel korral muutunud. Möödunud sajandi alguses oli see Kubermangu aastatel sai Kubermangu tänavast Tallinna tänav. Vahepeal, mõned aastad pärast sõda, oli aadressiks Stalini tänav 34. Kui ennistati Lossi tänava nimi, mis oli aastaid olnud osa Tallinna tänavast, siis muutus maja number senise 34 asemel 12. Esimesed andmed nimetatud kinnistu kohta pärinevad aastast. Tolleaegse linnaplaani järgi oli väikese majaga kinnistu omanikuks keegi 59aastane Pärnust pärit Johann George Schmidt aasta plaanilt on näha, et tegemist oli puumajaga. Järgmised andmed pärinevad alles aastast, mil kinnisvaraomanike nimekirjas on kinnistu peremeheks märgitud polkovnik D. Buxhoeveden. Tõenäoliselt oli selleks ajaks vana puumaja asemele uus ehitatud, seekord juba kivist hoone. Kunagi oli see maja tuntud ka kui Paadla koda. Nimelt hakkas maa-aadel 18. saj. lõpus ja 19. saj. I poolel endale linna maju ehitama, et talvisest seltsielust osa saada. Pärimuse järgi hakati neid maju rahvasuus kodadeks (das Haus) nimetama, mida tavapäraselt kasutati koos vastava mõisa nimega. Praegune Tallinna 12 kuuluski Paadla mõisa Buxhoevedenitele. Viimane omanik oli Mathilde von Buxhoeveden ( ). Millegipärast jäi maja pärijatele kinnistamata, sest aastal natsionaliseeriti M. von Buxhoevedeni päranduse tomp. Omal ajal leidsid majas endale ruumid mitmed organisatsioonid ja asutused aastail olid siin maakorralduskomisjoni ja riigimaade ülemate kantseleid asus siia Kaitseliidu Saaremaa maleva staap. Koos naiskodukaitse ja noorkotkaste organisatsioonidega olid need siin aastani, mil koliti oma majja Allee tänavas aastal pärast Saaremaa bussiliinide ühenduse reorganiseerimist osaühinguks Ühendus asus siia viimase kontor a oli osaühingul 11 autobussi ning peale reisijate teenindamise tegeleti veel posti- ja kaubaveoga. Ühenduse kontori kõrval tegutses valmisriieteäri Moela ning mõned aastad töötas samas majas fotograaf Karl Julius Mändmets aastate alguses remontis Viktor Kingissepa nimeline keskkool lastevanemate abiga hoone, et kooli suurt ruumikitsikust leevendada. Kuid linna täitevkomitee otsusega anti maja aastal hoopis vene õppekeelega II keskkoolile, mis tegutses siin aastani. Koolinoorte käsutusse jäi see maja ka edaspidi kõigepealt oli siin pikka aega pioneeride maja, uute aegade tulles aga koolinoorte huvikeskus. Maret Soorsk praegugi väga head tööd, lausub Urmas. Mis Urmasele tema töö juures rõõmu valmistab? See kui masinad on terved, tänavad on puhtad, lillepeenrad on korras. Tegime siin pinke korda ja mõni inimene käis isegi tänamas, et keegi nende asjadega tegeleb. Hea tuju teeb see, kui linnakodanikud käituvad korralikult, ei visata prügi maha ja ei lõhuta. Olen ka linna vahel noominud, kui keegi prügi maha viskab. Meie kesklinn on prügikaste täis ja, kui tahad, saab prügi alati korralikult ära panna. Kui õhtuks see asi, mis oled hommikul plaaninud, on korda läinud, lähed õhtul hea tujuga koju ja hea tujuga tuled järgmisel päeval tööle ka. Väiksed asjad tegelikult, aga teevad tuju heaks! Priit Pruul Tallinna tänav 10 Tänapäeval tähistab seda Tallinna tänava hoonet number 10 ning sellelt aadressilt võib leida Kuressaare linnavalitsuse. Tänavu on maja jõudmas lõplikku viimistlusjärku, millega alustati juba mõned aastad tagasi, kui uuendusliku välisilme sai hoone paraadsissekäigu poolne külg. Linnavalitsuse administratiivhoone Tallinna tänava poolne tiib on saamas põhjalikku uuenduskuuri. Möödunud aastal alustatud renoveerimistööd saavad lõpetatud käesoleval aastal, sellega saab hoone endale linnapilti värskust toovad sambad ning kasutusele võetakse lõpuks ka hoone kolmas korrus.

3 Lenor pesuloputusvahend Aromatherapy, 1L Pakkumised kehtivad või kuni kaupa jätkub. Pere Kodujuustuvaarikatort, 1,150 kg (120,86/kg) Valio Kidius Maasika jogurtijook kõrrega, (29,50/L) 5 90 L Oreal tselluliidgeel Perfect Slim, (745,00/L) Kellogg`s hommikusöök Special K, 375 g (84,00/kg) Fazer Piimašokolaad pähklitega, (119,5/kg) 23 Ariel pesupulber Mountain Spring, 2 kg (38,80/kg) Gillette habemeajamisgeel Pure and Sensitive, (249,50/L) Fazer BO Viinisai, kg Rannarootsi Ordu šašlõkk, 1kg/neto 700 g (92,71/kg) Püsikliendile Partnerkaardiga! Veet depilatsioonikreem Dry, 100 g (699,00/kg) 90 Merrild Kohv, keskmine röst, 500 g (73,80/kg) Ajax aknapuhastusvahend Vinegar Trigger, 750 ml (35,87/L) Lambi Majapidamispaber, 3-kihiline, 3 rulli/pakis (9,3 27 Palmolive dušigeel Thermal Spa Firming, 250 ml (95,60/L) Linnamäe Lihatööstus Talusink, kg Põltsamaa Suur apelsinijook, 1,5 L (10,60/L) Nõudepesumasina tabletid, Oro Green tk/pakis (1,60/tk) Colgate hambapasta Max White, 125 ml (159,20/L) Hispaania MPV kvaliteetvahuvein Freixenet Carta Nevada Dulce, 11,5% 75cl (106,50/L) Largo Ploominekta 1 L Oskar LT Naturaalne aelakarbonaad, (119,50/kg) Borges Oliiviõli värske basiilikuga, (324,50/L) Bel BabyBel, 84,50/kg) Cif puhastuskreem Cream, 500 ml (39,80/L) Gallo makaronid Funghini, 3-värvilised, 500 g (33,00/kg) Becel taimne rasvavõie, 400 g (43,75/kg) Mini Risk pesupulber Color, 750 g (77,85/kg) Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A; Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt 8; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67; Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1;Jaamamõisa Selver - Tartu, Jaama 74; Põltsamaa Selver -Põltsamaa, Tartu mnt. Bussijaamaplats; Jõgeva Selver - Jõgeva, Kesk 3A/4; Kerese Selver Kerese 3, Narva; Kohtla-Järve Selver Järveküla tee 68, Kohtla-järve. Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub. Lipton Roheline tee Tsitrus, 26 g (650,00/kg) Mini Risk Pesuloputusvahend, 2 L (17,60/L) 35 20

4 Neljapäev, 8. mai 2008

5 PEREKONDLIK 21. aprillist 27. aprillini registreeriti Kuressaare linnas Kristo Kombe Sander Samlik Elenor East sünd. Samal ajavahemikul registreeriti Leida Piipuu Irina Teslenko Valdur Sepp Astra Gilden surm. 28. aprillist 2. maini registreeriti Kuressaare linnas Karl-Kevin Jõgi sünd. Samal ajavahemikul ei registreeritud ühtegi surma. Linn alustab taas värvikampaaniat Kuressaare linnavalitsus võttis vastu korralduse, millega saab alguse järjekorras juba 8. korda toimuv konkurss-kampaania Värv Kuressaare majal. Traditsioonidega aktsiooni eesmärgiks on juhtida tähelepanu värvimata või kehvasti värvitud majade seisukorrale ning kutsuda kodanikke üles oma majade eest paremat hoolt kandma. Maju, mis konkursist osa võtavad, on linnakunstnik Endla Tuutma sõnul olnud tavaliselt 70 ringis. Värvitud majad kaunistavad kindlasti linnapilti, annavad linnast parema üldmulje. Konkursi preemiafond on krooni. Tänavate sulgemine jooksuürituseks Kuressaare linnavalitsus andis loa Lossi tänava sulgemiseks Lasteaia tänava ristmikust kuni A. Kitzbergi tänava ristmikuni, tulenevalt SA Kuressaare Spordibaasid taotlusest, millega soovitakse 8. mail, Kuressaare linna sünnipäeval korraldada heategevuslik noorte teatejooks. Tänav suletakse mootorsõidukite liiklusele paariks tunniks. Vastavalt Kuressaare linnavolikogu määrusele linnaeelarvest eraldatavate projektide toetuste nimekiri ja toetuste määramise korra kinnitamine, võtab Kuressaare Linnavalitsus vastu sotsiaalse suunitlusega ja tervist edendavate ning rahvatervise projektide taotlusi kuni 15. mai aastal. Info Kuressaare linnavalitsuse kodulehelt ( valiku Sotsiaal alt. Projektid esitada sotsiaal- ja tervishoiu osakonda. Kuressaare linnavalitsus Teeme ära 2008 koristustöödel osalesid: Ülo Roos, Marek Rander, Kalle Koov, Janely Oja, Merili Rander, Marie Rander, Mariliis Anger, Erki Paet, Mihkel Paljak, Irina Roes, Jako Jõgi, Jaan Jõgi, Ona Liiv, Margit Raaper, Urve Tiidus, Diana Roes, Ilse Jürviste, Annika Jürviste, Ülla Jürviste, David Clon, Mai Takkis, Toomas Takkis, Jussi Ustal, Piret Ustal, Triin-Marleen Ustal, Tiia Aedmäe, Anu Kivilo, Marju Sõber, Ulvi Puss, Ulvi Talur, Hedi Sau, Aare Allik, Regiina Allik, Marta Liisa Koit, Ann Katarina Meri, Tom Malvet, Merle Malvet, Inna Malvet, Emma Malvet, Ebe Lember, Anna Maria Lember, Dairi Hommik, Triinu Seil, Margo Sooäär, Karl Suurhans, Marii Saarlaid, Katrin Parbus, Matis Sikk, Katre Sikk, Laura Sikk, Karli Valt, Anu Hansen, Mare Kiider, Tiina Tuulik, Ott Mikko, Anni Mikko, Agnes Kamm, Marko Mägi, Arvet Kallas, Jana Kallas, Aili Priske, Malle Mägi, Maie Meras, Anne Maripuu, Inge Vogt, Riina Kaevand, Annika All, Avia Alasi, Sirje Azarov, Ülle Õispuu, Bret Kuusik, Ülle Sepp, Reet Sillavee, Mihkel Lember, Heini Meius, Kai Saar, Tanel Kukk, Kersti Randmaa, Theodor Kaljo, Liina Jasmin, Mikk Saaretalu, Piia Järveots, Külli Sarv, Markus Savi, Jaana Rauniste, Gertrud Leiten, Natalija Leiten, Toomas Teresk, Ave Kuusk, Ain Kuusk, Tiiu Sai, Ester Tuuling, Irja Kipper, Kersti Kurgpõld, Julia Loho, Iris Kuusk, Kaie Ting, Edna Kajak, Viktor Pankrat, Edgar Lember, Riho Mõisaäär, Richard Mõisaäär, Mairold Aulik, Meelis Villsaar, Eliis Keidong, Kaljo Ellik, Piret Seema, Triin Sepp, Janeli Harjus, Liisi Trave, Regina Kahm, Kevin Pillau, Siim Allik, Mark Kristjan Pitk, Astrid Sepp, Rein Sepp, Aimi Kirsch, Anne Pruul, Raissa Vaga, Liisa Lonn, Getlin Tamm, Madli Varik, Kristi Sillart, Margaret Naaber, Triin Lõhmus, Riina Tänak, Kalle Laanet, Margus Arge, Pillerin Arge, Annely Lepamets, Indrek Lepamets, Lenno Lepamets, Leho Lepamets, Eliis Tamm, Heidi Volas, Kadri Pärn, Helge Pärn, Mariann Tartes, Meeri Lonn, Maido Toll, Miralda Hääl, Elo Naaber, Rally Matt, Brito Rand, Heleri Vahter, Krete Tarkmees, Mart Targem, Sander Taliste, Risto Mesiäinen, Mihkel Jalakas, Oskar Kitt, Kirsti Vallaste, Triin Pere, Kerly Pere, Sandra Sonets, Adeliina Pahapill, Egon Kask, Eno Koppel, Heigo Seli, Allar Liiv, Taivo Kaare, Urmas Ramst, Siim Pitter, Sander Tiits, Loreta Tiits, perekond Toll.