Kuressaare Kultuurivara uueks juhiks saab Villu Veski

Transcription

1 Sinu maakler Saaremaal Suvised kultuuriüritused Kuressaares merepäevad ja ooperipäevad. /lk 4 ja 5 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Marek Salumägi GSM: Endisest teenindusmajast võib saada hotell Nr 26 (82) III aastakäik Kuressaare Kultuurivara uueks juhiks saab Villu Veski Nädalaleht Pikal tänaval asuvast endisest teenindusmajast võib saada tulevikus pärast hoone põhjalikku renoveerimist Kuressaare suurimaid hotelle. Ei tahaks äriplaanist veel midagi täpsemalt rääkida, sest võimalikud on mitmed variandid, lausus aasta algul soomlastelt endise teenindumaja omandanud ehitusfirma Primus PR juht Priit Riim. Nii kaua kui endal veel selge pole, mis sinna tuleb, on vara ka täpsemalt rääkida. Vast augusti lõpus saaks äriplaanist lähemalt kõnelda. Kuressaare Sõnumite andmeil kavandab omanik rajada aadressil Pikk 26 asuvasse endisesse teenindusmajja esmajärjekorras hotelli. Samuti on kaalumisel olnud hoonesse korterite ehitamine. Praegu käib hoones prahi koristamine. Seejärel on plaanis hoone põhjalikult renoveerida. Kuigi ehitusfirma Primus PR kaalus maja maatasa lammutamist, jääb hoone põhikonstruktsioon siiski paika. Ehitusekspertiis selgitas, et lammutada pole vaja, kuna hoone konstruktsioonid on kindlad, lausus Primus PR juht Priit Riim. Teenindusmaja on seisnud aastaid tühjana. Primus ostis hoone eelmiste, soomlastest omanike käest vallasvarana. Aastaid eelmiste omanike vahel kestnud kohtuvaidluste tõttu oli objekt kinnistamata. Endise teenindusmaja krundi suurus on 6731 ruutmeetrit. Foto: Oliver Rand Kuressaare Kultuurivara uueks juhiks saab Muhust pärit rahvusvaheliselt tuntud muusik ja muusikapedagoog Villu Veski, kes laiema publiku seas tuntust kogunud Muhu Tulevikumuusikafestivali Juu jääb korraldamisega. See amet on minu jaoks uus väljakutse ja võimaldab tegeleda asjadega, mis mulle tegelikult meeldivad, lausus Villu Veski. Üritan mitmekesistada siinset kultuuripilti ja selle abil Kuressaaret üha rohkem tutvustada. Üritan tähelepanu pöörata eelkõige sellele, et Kuressaarest saaks ka rahvusvaheliselt tõsiseltvõetav kultuurilinn või -keskus. Kultuuriüritusi tuleb mitmekesistada Villu Veski visiooni järgi tuleb parandada Kuressaares toimuvate kultuuriürituste hulka ja kvaliteeti. Nii plaanib ta käivitada kontsertsarju ja muusikafestivali, mis peaks olemasolevatele kultuuriüritustele lisama värskust ja kultuurilist mitmekesisust. Samuti võiks Kuressaares korraldada rahvusvahelisi kultuurialaseid konverentse ja messe, mis tooks siia väliskülalisi ja aitaks kohalikel sõlmida olulisi kultuurisidemeid. Kuressaares on tegelikult väga palju võimalusi, sest linn on sügavate traditsioonidega ja moodsa arenguga, lisas Villu Veski. Esimeste sammudena uues ametis kavatseb Villu Veski tutvuda Kuressaare linna kultuuriüritustega. Nii külastab ta Kuressaare ooperipäevi ja merepäevi ning üritab üritusi vaadelda tavakülastajana. Üritan aimu saada, milline mulje neist üritustest jääb juhuslikult sinna sattunud külastajal ning teen märkmeid plusside ja miinuste kohta, sõnas Villu Veski. Hoolimata Villu Veski asumisest Kuressaare kultuurijuhiks jääb kestma ka tänavu kümnendat korda toimunud Juu jääb. Võimalik, et juba järgmisel aastal toimub osa festivali kontserte ka Kuressaares. Juu jääb on andnud piisavalt kogemusi, kuidas teha mitte millestki midagi, sest alustasime ilma eelarveta ja era- ning riikliku toetuseta. Need kogemused kuluvad ka uues ametis ära, rääkis Villu Veski. Villu Veski rahvusvaheline mõõde otsustas Villu Veski puhul sai ühelt poolt otsustavaks tema rahvusvaheline mõõde ja sidemete rohkus, teisalt on ta Muhus festivali Juu jääb korraldades tõestanud oma organiseerimisvõimet, lausus Kuressaare hariduse ja kultuuri valdkonna abilinnapea Argo Kirss. Tema sõnul võib eelnevat arvestades eeldada, et Villu Veski tulek Kuressaare kultuuriasutusi ühe mütsi alla koondava kultuurivara juhiks rikastab oluliselt siinset kultuuripilti. Kui räägitakse, et saarlased mingil eluetapil võiks kodusaarele tagasi tulla ja ka kodukoha jaoks midagi endast anda, siis Villu Veski on selles mõttes hea näide, sest tema mõjukus kultuuriringkondades ja arvukad kontaktid Euroopas ning maailmas kuluvad Kuressaares kultuuri arendamiseks hädasti ära, ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. Villu Veski peaks kavade kohaselt uude ametisse asuma 14. augustil. Samas jääb ta tegutsema ka tegevmuusikuna. Näiteks tema kontserttegevuse kalender on koostatud aasta ette. Kuna tegutsen muusikuna edasi, saan nüüd kvantiteedi asemel püüelda kvaliteedi poole, osutas Villu Veski. Villu Veski kirev elulugu Muhu saarel sündinud Villu Veski (44) on saksofonist, ansamblijuht ja pedagoog. Alustas muusikaõpinguid Saaremaal Kuressaare muusikakoolis klarnetist õppis saksofoni erialal Tallinna Konservatooriumis. On täiendanud end 1988.a. Ungaris Tatabanya Jazz Camp is USA tenorsaksofonisti Ernie Wilkinsi käe all ja 1989.a. Pariisi Konservatooriumi suveakadeemias Nice is prof. Claude Delangle i juhendamisel a. saavutas Villu Veski laureaaditiitli N. Liidu vabariikidevahelisel puhkpillimängijate konkursil Leedus Šiauliais, a. diplomi üleliidulisel konkursil Ukrainas Hmelnitskis. Ta tegutses G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli saksofoni- ja improvisatsiooniõpetajana ning on alates aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna professor. Olnud õppejõuks workshop idel Saksamaal Freiburgis ja Norras. Ta on Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige (alates 1999). Villu Veski on sageli esinenud Eesti muusika päevadel ja NYYD-festivalil eesti uuema muusika ettekandjana, viimati aastal. Ta on esiettekandele toonud eesti heliloojate Eino Tambergi ja Hillar Kareva saksofonikontserdid, mis olid pühendatud talle, ning on soleerinud Tambergi populaarses Concerto grosso s ja teistegi Eesti muusikateoste ettekandeil, esitanud ka Glazunovi Saksofonikontserdi, mänginud koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja Nõmme Linnaorkestriga dirigentide Neeme Järvi, Peeter Lilje, Vello Pähna, Arvo Volmeri ja Tarmo Leinatamme juhatusel. Villu Veski oli ka Eesti Kontserdi korraldatud festivali Saxomania üks organisaatoreid ja esinejaid aastal aastast, alates ansambli loomisest, kuulub ta altsaksofonistina Olavi Kasemaa juhtimisel tegutseva Tallinna Saksofonikvarteti koosseisu, kellega on esitanud enam kui 20 teose esiettekandeid peaaegu kõigilt tuntumatelt eesti heliloojatelt. Koos Tallinna Saksofonikvartetiga on ta esinenud paljudel festivalidel Eestis ja mitmel pool välismaal, sh ka 11. World Saxophone Congress 1997 Hispaanias, Valencias, 12. World Saxophone Congress 2000 Kanadas Montrealis, lisaks koos akordionist Tiit Kallustega 2. Europan Congress on Clarinet and Saxophone Association 1998 Poolas Krakovis, Stockholmi Moodsa Kunsti Muuseumis, World EXPO 2000 Hannoveris, Pori International Jazz il 1999 Soomes, Moskvas, Vilniuses ja Riias. Jazzmuusikuna on Villu Veski olnud ansamblite Avicenna ( ) ja Saxappeal Band (aastast 1992) asutaja ja juht, koos akordionist Tiit Kallustega osaleb projektis Põhjala saarte hääled. Veel on tema esinemispartneriteks olnud laulja ja pianist Sergei Manukjan, laulja Debbie Cameron, löökpillimängija Abdissa Assefa, sitarimängija Baluji Shrivastav ja löökpillimängija Matti Oiling. Ta on kaasa teinud kõigil Eesti jazzfestivalidel (Jazzkaar, Tudengijazz, Fiesta International, Rock Summer, Tartu Jazz Festival), paljudel Skandinaavia festivalidel a. Avicenna Villu Veski on siiani tuntud rohkem jazzmuusikuna. Nüüd hakkab ta juhtima Kuressaare Kultuurivara. Repro ja Sergei Manukjaniga Pori Jazzfestivalil, a. samas koos Tiit Kallustega projektiga Põhjala saarte hääled, 1994 Bergeni Nattjazz Saxappeal Bandiga, Copenhagen Europan Cultural Capital Artgenda 96, veel Tbilisi International Jazz Festival (1986), festival Ossennije Ritmy Leningradis (1990), Stupenka v Parnass Moskvas (1990), Adolphe Sax Festival Dinant is, Belgias (1994). Villu Veski on olnud tegev ka heliloojana. Ta on loonud tunnusmuusikat reklaamidele, a. valmis tal muusika 13- osalisele dokumentaalsele teleseriaalile Around the World in 90 Days, mida a. novembrist demonstreeritakse telekanalitel Discovery Travel Channel, BBC/Flextech UK Style ja TVF International. OLIVER RAND Ajavahemikul 19. juuli kuni 25. juuli registreeriti Kuressaare linnas Marissa Kaarin Kaasiku, Marii-Isabel Silla, Liisbeth Vaima ja Maarja Kivi sünd. Samal ajavahemikul registreeriti Aadu Kuuma (sünd 1940) ja Sivert Kiti (sünd 1936) surm. EELK Kuressaare Laurentiuse kirikus laulatati 22. juulil Kairit Sepp ja Jaan Vainult. 19. juulil oli samas Fridrich Toompuu (surnud 80 aasta vanuselt, maetud Kudjape kalmistule) ja Veronika Aljase (surnud 53 aasta vanuselt, maetud samuti Kudjape kalmistule) leinatalitus. Koostööd arendavad Kuressaare ja Tartu otsivad lahendust sundüürnike probleemile Teisipäeval Kuressaare linnavalitsuses ühisnõupidamise korraldanud Kuressaare ja Tartu linnavalitsuste esindused leidsid, et riik peaks ümber vaatama senise toetusskeemi sundüürnike probleemi lahendamisel. Isegi kui omavalitsusel on soov lahendada sundüürnike eluasemeprobleem Kredexi abil, seob Kredexi seatav tingimus, et soetatava elamispinna ruutmeetri hind ei tohi ületada krooni, väljakujunenud turuhinda arvestades omavalitsuse kätest ja jalgadest, lausus Kuressaare arengu ja majanduse valdkonna abilinnapea Kalle Koov. Vähemalt Tartu ja Kuressaare kinnisvarahindasid arvestades ei võimalda see summa korterite renoveerimist ette võtta, sest turuhind on teine. Riigilt suuremat abi Tartu linnavalitsuse sotsiaalja tervishoiu valdkonna abilinnapea Vladimir Šokman sõnas, et valitsus peaks lähitulevikus ümber vaatama sundüürnike eluasemeprobleemi lahendavad meetmed. Kuna sundüürnike probleemi on tekitanud riik, ootaks riigilt veelgi suuremat initsiatiivi, sest seni on sundüürnike teema olnud pigem omavalitsuste lahendada, ütles Šokman. Krediidi ja ekspordi garanteerimise sihtasutus Kredex on toetanud sundüürnike küsimuses rahaliselt nii Tartut kui Kuressaaret. Samas on Tartus üle 400 ning Kuressaares ligi 70 sundüürnike leibkonna. Tartu linna ettevõtluse ja rahanduse ala abilinnapea Karin Jaanson viitas, et riik peaks suurendama omavalitsuste toetamist. Kuna riigi areng sõltub omavalitsuste käekäigust, on pudelikaelaks just vähene toetus, mille suurendamine lubaks omavalitsustel teha suuremaid investeeringuid ning arendada kohalikku infrastruktuuri, osutas abilinnapea. Kuressaare ja Tartu linnavalitsuste esindused leidsid teisipäeval kolm tundi väldanud ühisnõupidamisel mitmeid koostöövorme. Nii on kavas käivitada ühine turismipakett. Tartu linnapea Laine Jänese hinnangul võiks turistidele pakkuda Tallinna, Lõuna-Eesti ja Lääne- Eesti saarte turismipaketti. Samas rõhutas Laine Jänes, et piirkonnad peaksid senisest enam tähelepanu pöörama siseturismile. Järg lk 2 Tartu linnapea Laine Jänes. Foto: Oliver Rand

2 Noorukid seavad end Tori abaja ujumiskeeldu rikkudes ohtu Kuigi Kuressaare jahisadama akvatooriumis on ujumine rangelt keelatud, rikuvad noorukid kuumade ilmadega keeldu ja seavad ohtu nii oma elu kui laevaliikluse Tori abajas. Noored kasutavad Kuressaare jahisadama akvatooriumi intensiivselt ujumiseks, kuigi üleval on ujumist keelavad märgid, lausus Kuressaare arengu ja majandusala abilinnapea Kalle Koov. Ujumist keelavad märgid ei ole sinna niisama paigaldatud, vaid eelkõige ikkagi ujujate tervise ja ohutuse tagamiseks. Jahtide ja kaatrite liiklus sadama akvatooriumis on küllaltki tihe ja nii võib juhtuda õnnetus, kuna näiteks mõni purjetaja ei pruugi vee peal või vee all ujujaid märgata. Noored eelistavad Tori abajat Titerannale põhjusel, et seal on vesi sügavam ning kaidelt on hea võimalus pea ees vette hüpata. Vee sügavus jahisadama akvatooriumis on 2, 6-3, 2 meetrit. uudised Tel , e-post sonumid@kuressaare.ee MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? Möödunud nädalal registreeris Saare politsei 204 teadet ja avaldust. Politseijaoskonda toimetati 23 isikut (sh kolm alaealist), kellest 13 jäeti kainenema (sh kaks alaealist). Õigusrikkumistelt tabati 29 alaealist. Kriminaalmenetlusi algatati 16. Vargused 20. juulil sai politsei teate, et Kuressaare linnas varastati mehelt rahakott koos dokumentide ja sularahaga. Politseile tegi avalduse noormees, kes väitis, et 15.juuli varahommikul umbes kella 05 paiku varastati Kuressaare linna ühes pubis tema pükste taskust mobiiltelefon. 9. juulil ajavahemikus kell varastati Pihtla vallas asuva karjääri äärest avaldaja tütre jalgratas, kannatanule tekitatud kahju 4000 krooni. Ajavahemikus 17. juuli kell 14 kuni 18. juuli kell 8 varastati Kaarma vallas Aste alevikus kuurist trimmer. 13. juulil murti Kuressaare linnas sisse hoonesse, kust on varastatud muruniiduk ja trimmer; kahju krooni. 19. juulil ajavahemikul kell 01 kuni kell 07 varastati Kuressaares Pärna tänaval maja sisehoovist hõbedast värvi lukustatud motoroller väärtusega krooni. Ajavahemikul 2.juuli kell 16 Lisaks jahtide ja kaatrite liiklusele on Tori abajas ujumine ohtlik ka seetõttu, et Ujula abajas olevat Titeranda jälgiv vetelpääste ei jõua jahisadama akvatooriumil silma peal hoida. Seetõttu sõlmis Kuressaare linnavalitsus turvafirmaga Securitas leppe, et firma patrull hoiab alates 15. juulist kuni kuu lõpuni silma peal vastvalmival Raiekivi säärel ja turvamehed takistavad seni kontrollimatut ujumist jahisadama akvatooriumis. Sõltuvalt vajadusest ja ilmastikuoludest otsustab linn leppe pikendamise. Turvafirma peab lisaks hea seisma selle eest, et jalgratastega ei kahjustataks Raiekivi sääre piirkondi, kuhu on maha pandud muld ja peale külvatud seni veel tärkamata muru. Samuti on Raiekivi säärel olnud probleeme sellega, et noorukid lõhuvad ujumist keelavaid silte. Järgmisel aastal peaks keelatud kohas ujumise probleemi Linn korraldab jalgrattatee ehitamiseks hanke Kuressaare linnavalitsus korraldab puhkeala läbiva jalgrattatee ehitamiseks riigihanke, mille võitja kohustub järgmise aasta sügiseks valmis ehitama tervet puhkeala läbiva 8, 3 kilomeetri pikkuse jalgrattatee. Riigihanke pakkumiste tegemise tähtaeg on 28. august ning jalgrattatee ehitajaga on leping plaanis sõlmida 20. septembriks. Pärast seda saab hanke võitja alustada juba käesoleval sügisel ehitustöödega, tööd peaksid valmima järgmise aasta 31. oktoobriks, lausus Kuressaare linna planeerimise ja ehitusvaldkonna abilinnapea Urmas Sepp. Jalgrattatee pikkus on 8, 3 kilomeetrit ning laius sõltuvalt kohast 2, 5-3 meetrit. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus(EAS) eraldas Kuressaare puhkeala jalgrattatee rajamiseks ligi 11, 4 miljonit krooni. Linn lisab summale omalt poolt 2, 8 miljonit ehk siis jalgrattatee rajamise maksumuseks kujuneb kokku 14, 2 miljonit krooni. Jalgrattatee kulgeb Roomassaare sadamast Tuulte Roosi elamurajoonini. Tee algab Roomassaare sadama juurest ning läheb Kullimäe reoveepuhastusjaama lähedalt Uus-Roomassaare ja Tuule tänavani. Seejärel läbib jalgrattatee puhkeala, Kalda puiestee, Pargi tänava (tervisekeskuse Meri eest läbi), Abaja tänava pikenduse ning kulgeb üle Tori ja Põduste jõele rajatavate sildade Tuulte Roosini. Tuulte Roosis hargneb tee kaheks, üks haru viib golfiväljakule ning teine linna piirini. EAS-i toetuse näol oli tegu Kuressaare linnavalitsuse ajaloo suurima projektitoetusega, sest Kuressaare sadama rajamiseks sai linn aastaid tagasi pisut üle 10 miljoni krooni. kuni 11. juuli varastati Kihelkonna vallas maaüksuselt süvaveepump koos lisatarvikutega, 50-m elektrikaabel ja 50-m veevoolik PEM. Seoses vargusega tekitati kannatanule varalist kahju kokku 5950 krooni. 19. juulil laekus politseile teade, et Kuressaares Hariduse tänaval on lõhutud maja aken ja majas sees vandaalitsetud; kahjusumma on täpsustamisel. 15. juulil tabati Kuressaare kesklinnas kaupluses pisivarguselt 1970.aastal sündinud mees, kes oli alkoholijoobes. Kuna mehel oli varguse eest kehtiv karistus, siis algatati tema tegevuse suhtes kriminaalmenetlus. Naisele kallale Politseile tegi avalduse naisterahvas, kes väitis, et 16. juulil tulid talle Kärla kaupluses kallale kaks mees. Juhtunu asjaolud selgitab KarS 263 p1 tunnuste järgi alustatud kriminaalmenetlus so avaliku korra raske rikkumine, millega kaasnes vägivald. Naine sai peksa Politseile tegi avalduse naine, kes teatas, et käesoleva aasta maikuus tuli talle kallale meesterahvas. Kallaletungiga tekitati naisele kehavigastusi, mistõttu kannatanu on tänaseni haiguslehel. Juhtunu asjaolud selgitab KarS 121 järgi alustatud kriminaalmenetlus - so kehaline väärkohtlemine. Omavoliline värvimine Politseile laekus avaldus, et Pöide kalmistul on seni tundmatu isik omavoliliselt värvinud G. W. Aderkasi kabeli välisseinte ja sissekäigu kohal oleva vappepitaafi; kultuurimälestise endise olukorra ennistamiseks tehtavate tööde kulud on suured. Juhtunu asjaolude välja selgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust (KarS so asja rikkumine ja hävitamine ettevaatamatusest). Dokumendi kuritarvitamine 6. juulil esitas seni tuvastamata mees Kuressaares pangas tellerile tehingu sooritamiseks võõra isiku nimele väljastatud kehtetu passi. Selle tulemusena teostati isikule sularaha väljamakse; kahju 1000 krooni. Juhtunu asjaolud selgitab KarS 349 järgi alustatud kriminaalmenetlus - so tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine. Liiklusõnnetused Politsei algatas kriminaalmenetluse (KarS so sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumine ettevaatamatusest), et välja selgitada 16. juulil Kärla vallas Kuressaare-Kihelkonna-Veere tee 23. kilomeetril toimunud liiklusõnnetuse asjaolud; liiklusõnnetuses sai lahendama linnavalitsuse tellimus, mille kohaselt paigaldatakse Ujula abajasse Raiekivi sääre tipuossa ujuvsild, mille pealt on noortel sobilik pea ees vette hüpata. Samuti annab see võimaluse ujuda sügavamas vees kui praegu Titerannas. Ettevõtmise hea külg on see, et nii saab ka vetelpääste noortel silma peal hoida ja samas on olemas sügavam koht ujumiseks, ütles Kalle Koov. Tema sõnul oli valmistajatehas valmis ujuvsilla tarnima ka tänavu augusti teises pooles, kuid selleks ajaks on rannahooaeg ilmselt juba lõppenud. Seetõttu peame mõistlikuks paigaldada see järgmisel aastal, lisas Koov. viga neli inimest. 20. juulil kella ajal toimus liiklusõnnetus Pöide vallas Masa-Laimjala-Tumala tee 30 km, kus sõiduauto Opel, mida juhtis Heldur (s 1937), sõitis kõrvalteelt ette peateel liikunud sõiduautole Fiat, mida juhtis Pekka Saraki (s 1945). Fiati kaassõitja Pirkku Liisa (s 1941) toimetati Kuressaare haiglasse. 22. juulil kella ajal toimus liiklusõnnetus Torgu vallas Kuressaare-Sääre tee 41 km, kus mootorratta Yamaha juht Daniel (s 1972) pidurdas järsult, mille tagajärjel ratas libises külili. Kaassõitja Janika (s 1979) toimetati Kuressaare haiglasse. 22. juuli kell 2.30 sai politsei teate, et Kuressaare linnas Kihelkonna maanteel sõitis sõiduauto Audi tankla territooriumilt välja üle haljasala sõiduteele, lõhkudes liiklusmärgi; seejärel sõitis auto tee vasakule poole vastu tänavavalgustuse posti. Sõiduauto juht, aastal sündinud noormees oli alkoholijoobes ega omanud vastava kategooria juhiluba. Kaassõitja, aastal sündinud tütarlaps sai kergemaid kehavigastusi ja toimetati Kuressaare haiglasse. Juhtunu asjaolud selgitab väärteomenetlus. Paus relvalubade väljastamisel Seoses töötaja puhkusega ei Lähipäevil algab Tallinna ja Torni tänava pindamine Käesoleva nädala lõpus või järgmise alguses algab Tallinna ja Torni tänava pindamine, millega saab enamik tänavusi pindamistöid Kuressaare tänavatel tehtud. Tallinna ja Torni tänava pindamine on viibinud seetõttu, et vahepeal ei olnud pindamistöid tegeval Saarte Teedevalitsusel killustikku, selgitas Kuressaare abilinnapea Kalle Koov. Tema sõnul üritatakse Tallinna ja Torni tänaval pindamistöid teha kas madalama liiklustihedusega pühapäeval või nädala sees varahommikuti. Igal juhul palume liiklejatelt mõistvat suhtumist ning kasutada liiklemiseks kõrvaltänavaid, lisas Kalle Koov. Saarte Teedevalitsuse hooldetööde osakonna juhataja Üllar Seeman lausus, et killustikuprobleem lahenes möödunud nädala esmaspäeval ning ettevõte on valmis Torni tänava pindama pühapäeva varahommikul, tööde algusega kell 6. Tõenäoliselt järgmisel nädalal läheb täies ulatuses pindamisele ka Tallinna tänav keskväljakust kuni ringteeni. Üllar Seemani kinnitusel suudab Saarte Teedevalitsus Tallinna tänava pinnata ühe päevaga. Bussijaamast kuni ringteeni pole üldse mingit probleemi, eelkõige võib tööde kiirust pidurdada lõik keskväljakust kuni bussijaamani, kirjeldas Üllar Seeman. Kui tööd Tallinna ja Torni tänaval saavad tehtud, jääb Saarte Teedevalitsusel Kuressaares pinnata veel Lossi tänav ning teelõik Vahtra tänaval. Tänavu oli kavas asfaltteede pindamine 12-l ja kruuskattega tänavate ümberehitus 2 tänaval või tänavalõigul. Asfaltteede pindamine toimub kõige suuremas mahus Tallinna tänaval (lõigul Ringtee-Raekoja, keskväljak), aga ka Kihelkonna maanteel (Põduste jõgi-ringtee), Aia tänaval (lõigul Vahtra-Heina), Uus-Roomassaare tänaval (Tuule-Talve), Raekoja tänaval (Lossi-Uus), Torni tänaval (Tallinna-Vallimaa), Vallimaa tänaval (Torni-Smuuli), Lossi tänaval (Raekoja-Allee), Pargi tänaval (Lossi-Veski), Tolli tänaval (Pargi-Kauba), Vahtra tänaval (Aia-Paju) ja Pihtla teel (Tallinna-Transvaali). Kruuskattega tänavatest saavad augustis kolmekordse pindamise abil mustkatte alla Ravila tänav lõigul Vahtra-Ravila 19 ja Aia tänav lõigul Aia 2-14A. Koostööd arendavad Kuressaare ja Tartu... Algus lk 1 Kuressaare linnapea Urve Tiidus märkis, et koostöö Tartuga on igati teretulnud, eriti just turismi ja kultuuri valdkonnas. Näiteks üks koostöövorme oleks koostöös Tartu AHHAA teaduskeskusega luua selline keskkond, et Kuressaare lapsed hakkaksid teaduse vastu rohkem huvi tundma. Hariduse, turismi, sotsiaali, planeeringute, teedeehituse ja linnamajanduse valdkondi puututanud nõupidamise käigus leidsid Tartu linnajuhid, et Tartul tasuks Kuressaarest õppida eelkõige europrojektidest raha taotlemist näiteks sotsiaalvaldkonnale. Samuti rõhutas Laine Jänes, et Tartul tasub eeskuju võtta ka turunduse osas. Ta tõi esile, et näiteks paljud välislennufirmad teevad Kuressaarest otsereise mitmesse Skandinaavia linna. Samuti avaldasid külalistele muljet puhkeala kaldakindlustused, millest saab šnitti võtta Emajõe kaldakindlustuste rajamisel. Kuressaare väljastata Kuressaare politseijaoskonnas ajavahemikus 1. august kuni 17. august relvalube, ka ei võeta vastu taotlusi relvaloa saamiseks. URMAS KIIL, KURESSAARE POLITSEIJAOSKOND miinusena tõid tartlased esile kehva viidamajandust, eriti just tänavasiltide osas. Omavalitsustel on teineteiselt palju õppida, sest igal linnal või vallal on oma spetsiifika, ütles Laine Jänes. Üks hea asi on aga see, et paljudel omavalitsustel on sarnased mured ja see aitab ühiselt lahendusi leida. Tartu ja Kuressaare linnavalitsused kohtuvad taas 6. septembril Tartus A. Le Coq i spordimajas. Päästekeskus teatab 18. juulil kell põles Valjala vallas Undimäel 400 m 2 metsaalust ja roojäätmete kuhi. 19. juulil kell põles Kaarma vallas Kudjape külas elektriposti all 10 m 2 kulu. Põleng sai alguse elektrijuhtmest lendunud sädemest. 19. juulil kell põles Muhu vallas Võikülas välikäimla, paarkümmend ruutmeetrit kulu selle ümber ja sirelipõõsad. Päästjad hoidsid ära tule leviku lähedal asuvale roogkatusega majale. Käimla hävis tules. 20. juulil kell 7.05 põles Kihelkonna vallas Vikil ehitusprahi hunnik. Põlenud ehitusjäätmed asusid paari meetri kaugusel kuurist ning 5 m kaugusel metsast. 20. juulil põrkasid Pöide vallas Pöide-Tornimäe ristmikul kokku 2 autot. Kiirabi viis ühe kannatanu haiglasse. Päästjad puhastasid tee maha voolanud õlist ja klaasikildudest. 21. juulil kell 1.01 sõitis Kuressaares Kihelkonna maanteel sõiduauto teelt välja, süttimisohu vältimiseks ühendasid päästjad lahti akujuhtmed. Inimesed õnnetuses kannatada ei saanud. 22. juulil kell põles Kihelkonna vallas Kuumi külas 30x50 m suurusel alal kulu, prügimägi ja metsa servas mõned kuused. Päästjad hoidsid ära tule leviku metsa. Põleng võis alguse saada järelevalveta jäetud lõkkest. 23. juulil kell 17 tuli teade metsapõlengust Mustjala vallas Tuiul. Põles 4 hektari ulatuses kuusemets ja raiesmik. Kella seitsmeks õhtul olid päästjad tule leviku peatanud. Kustutustöödel osales 9 päästeautot Kuressaarest, Leisist ja Kihelkonnalt. 23. juulil kell 4.31 põles Kuressaares Tallinna tänaval lammutusjärgus väikese puithoone vahelagi. SIRLE MATT, LÄÄNE-EESTI PÄÄSTEKESKUSE AVALIKE SUHETE BÜROO JUHATAJA

3 reklaam tel , e-post

4 merepäevad Tel , e-post Kuressaare X merepäevad pakuvad meelelahutust igale eale ja maitsele augustini toimuvad merepäevad juba kümnendat korda. Juubelihõngulise ürituse eel on ehk paslik meenutada, kuidas kõik alguse sai. SA Kuressaare Kultuurivara juhataja kt Tiiu Villsaar (kes ise muide kõigi merepäevade toimetuste juures olnud) rõhutab Saaremaa Merekultuuri Seltsi osatähtsust nii merepäevade sünni juures kui ka edasises käekäigus. Seda just eriti ajaloo hoidmise osas. Ta mäletab, et esimeste merepäevade projektijuht oli Lii Muru, kes tegi asja väga südamega ja vingelt, edasi tuli Arvo Vaga. Algusest peale on merepäevade korraldamise juures olnud ka Reet Truuväärt ja teinud kõvasti tööd ja ma hindan väga eriti seda, mida ta eelmisel aastal suutis teha merepäevade kaubamärgi müügiga, kiidab Tiiu Villsaar. Merepäevad on olnud ikka sellised, kus pakutakse igale eale ja maitsele midagi olgu siis tegemist oma saarlase või siis mandri või hoopis rahvusvahelise inimesega. Tiiu Villsaar loodab, et see saab olema nii ka sellel aastal. Esimene päev merepäevadel on avamise päev koos merest tõusva ilutulega ja muusikat teeb Tõnu Naisso koos ansambliga Haakrik. Tõnu Naissoo ei ole merepäevadel enne esinenud ning sestap on tegijate ootusärevus suur. Kõik see päädibki ilutu- Sõbrad lätlased Kuressaare X merepäevadele antakse start 4. augusti õhtul kell 22. Foto: Taavi Rauniste lestikuga, mis ilutulestiku tegijatel on koos muusikutega plaanis ühtseks tervikuks sulatada. Teisel päeval ehk laupäeval on kavas hotelli Meri konverentsisaalis traditsiooniline mereajaloo konverents, seekord teemaks Saaremaa ja Kuramaa vahelised merelised sidemed ning korraldajaks loomulikult Saaremaa Merekultuuriselts. Seekord on üldse merepäevadele oodatud palju lõunanaabritest külalisi just nimelt Kuramaa kandist. Tulevad sõprusmaakonna Talsi Roja valla taidlejad, lauljad ja tantsijad. Pühapäeva õhtul on üks põnev esitlus Roheline. Valge. Sinine. Üks noor mees, Janis Mednis on pildistanud ja kokku pannud terve albumi Liivimaast ja Kuramaast. Tegemist on slaidiesitlusega koos liivlaste rahvamuusikaga. Kui keegi otsib midagi sügavamat, siis need värvid viivad kindlasti hästi sügavale, sõnab Tiiu Villsaar. Ohjeldamatult on merepäevadel kuulata puhkpillimuusikat. Alates Tallinna Sadama fantastilise puhkpilliorkestriga, mida juhatab Heldur Saade. Tiiu Villsaare sõnul võivad need pillimehed mängida ka magades, ja nad astuvad merepäevadel üles kahel korral. Lisaks pakub puhkpillimuusikat Põltsamaa linna noorteorkester. Gurmaanide meeleheaks on kavas juba traditsiooniline Grillipapa 2006, mida seekord juhib Terevisiooni hommikuköögist tuttav Vladislav Koržets. Sealt loodame juba rohkem elamusi kui ainult kõhule, pakub Villsaar. Lastele ja noortele Mida siis teevad merepäevadel noored? Noored rulluisu- tavad. Kuressaare linna noortekogu eestvedamisel saab teoks rulluisumatk Mererull läbi linna. Algab see Juhan Smuuli tänava skatepargist ja kulgeb kõige lähemat teed pidi rulludes mererannale välja. Noorte rõõmuks on lubanud tulla mängima ka üks nende lemmikbände Cosmoskva, avaldab korraldaja. Veelgi väiksemad merepäevalised saavad ennast aga klounideks maskeerida ning on oodatud pühapäeva hommikul kell teatrimaja hoovi ning sealt jalutatakse suurte klounide Piip ja Tuut saatel mereranda. Rannas saavad lapsed omaenese rõõmuks teha ühe toreda tsirkuseetenduse, räägib Villsaar. Nii laupäeval kui pühapäeval on lastel võimalus toimetada noortekeskuse korraldatud laste maailmas looderavelliinil. Seal on võimalik maalida, läbida seiklusradu jne. Karaoke, tants ja spordiprogramm Kindlasti ei tohi unustada karaoket, mida juhib Allan Hook ja mis eelmisel aastal rahvale väga meeldis. Loodame, et see rahvas, kes armastab laulda, tuleb kindlasti karaoke ajal kohale, loodab Villsaar. On ju karaoke selline üldtuntud lauludega laulumäng, kus kõik saavad omal moel kaasa teha. Merepäevade lõpus saab aga ohjeldamatult tantsida, kohe kella 21-st 24-ni mängivad ehedat meremuusikat Kihnu Poisid. See muusika on tõesti kaasa tantsimiseks ja kaasa laulmiseks. Merepäevade spordiprogramm, mille on kokku pannud Kalev Kütt, algab laupäeva hommikul kell 10 ja pühapäeval samal ajal. Mõlemal päeval toimub igasugu põnevaid matše. Näitused, laevad, laadad ja telgid 3. augustil avatakse kultuurikeskuses Eve Kärneri akrüülmaalide näitus Meremärgid ja 4. augustil Raegaleriis Bogatkinite perenäitus A.V.G inimesed, kes armastavad merd. 4. augustist on spaahotelli Rüütel fuajees avatud Heiko Kulli fotonäitus Värvid vees. Tegemist on kindlasti väga põneva väljapanekuga. Saaremaa muuseum kutsub aga linnusesse öösel ja see on põnev, sest öine muuseum räägib oma legende ja on hoopis midagi muud kui käia seal päeval, nö töisel ajal, kinnitab merepäevade korraldaja, lisades, et muuseumis küll eraldi teejuhti kaasa ei anta, kuid nii lähedal merele asuvasse legendilossi tasub minna igal juhul. Muidugi ei puudu ka tänavustelt merepäevadelt öökino. Tiiu Villsaar lubab reede õhtul näidata terrassilaval Kreisiraadiot ning laupäeva õhtul Vana daami visiiti. Mõlemad vaatamist väärt filmid, eriti peaks saarlastele meele järgi olema viimane film peaosas Ita Everiga, kuna see on nüüd esimest korda Kuressaarde jõudnud. Kindlasti ei ole merepäevad need õiged merepäevad, kui ei peetaks laata. Nii laupäeval kui pühapäeval toimuvad laadad, kus müügil lihtne käsitöö Eestist ja Lätist ning muidugi vanakraam kes teab, ehk on seal ka mõni aakrik peidus? Kohale tuleb Kuressaare vapimärgilaev Eesti mereväe miinijahtija Sulev koos toetuslaevaga Tasuja. Laevad on 5. ja 6. augustil Roomassaares rahvale uudistamiseks avatud. Tulemas on ka keskkonnatelk, mille kohta saab täpsemat infot koduleheküljelt www. okokratt.ee Samuti on avatud Euroopa Komisjoni esinduse telk, kust saab informatsiooni kalanduse ja merenduse kohta. Tiiu Villsaar lubab, et merepäevadel tuleb põnevat muudki. Muide, huvi merepäevade vastu on suur kodulehte oli eelmise nädala lõpuks külastanud ligi inimest. RITA LOEL

5 ooperipäevad Tel , e-post Ooperipäevad toovad Kuressaarde Eesti, Leedu ja Ukraina kultuuriprogrammi Ooperipäevad tulevad Odessa ooperiteatri ja põnevate solistidega 27. juulil algavad Kuressaare ooperipäevad, kus suure väliskülalise rollis esineb Odessa ooperiteater ja näeb muidki huvitavaid etendusi ja kontserte. Musta mere äärse suurlinna Odessa ooperiteater on pikkade traditsioonidega institutsioon, kus on esinenud maailmanimega lauljad ja tantsijad. Odessa Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri just alanud hooaeg kannab järjekorranumbrit 197. Kuressaarde tullakse igihalja Verdi Trubaduuri ja Puccini Madama Butterflyga. Mõlemas näeb laulmas teatri tähti, näiteks esitab Trubaduuris pearolli teatri esitenor Anatoli Kapustin. Ooperipäevade kavas on kaks huvitavat galakontserti avapäeval kuuleb leedu ooperilauljate galat, kus esinevad praeguse Leedu põnevaimad staarid. Pühapäevasel galakontserdil kuuleb mitmeid eesti lauljaid, kes on parasjagu tööl välismaal, ja niisamuti neid, kelle laulutäht on kulgenud Eestis tõusvas joones. Rahvalaulul põhineva muusikateatri näitena tuleb ettekandele runo-ooper Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal. Uuendusena pakuvad selleaastased Kuressaare ooperipäevad põhiprogrammile lisaks põnevaid etteasteid külalistelt nii siit- kui ka sealtpoolt piiri. Kolmel festivalipäeval astuvad enne õhtust põhietendust kultuuriprogrammiga üles leedulased, ukrainlased ja eestlased. Neljapäev on Leedu päev, siis on hea võimalus kuulata Leedu riiklikku laulu- ja tantsuansamblit Lietuva. Laupäevasel Ukraina päeval esineb teiste seas ka saarlastele juba tuttav ansambel Svjata Vatra Püha Tuli, mille muusikas kohtuvad Ukraina ja Eesti juured ehk kahe erineva kultuuritaustaga pillimehed. Pühapäev on Eesti päev ja siis tuleb kontsertettekandele Karl August Hermanni ning Raimo Kangro lauleldus Uku ja Vanemuine ehk Eesti rahvas ja jumalad. Kõik etendused toimuvad Kuressaare piiskopilinnuse hoovis, kuhu mahub 1000 vaatajat. Kuressaare lossimüürid ning teiselt poolt bastionimüürist piiratud õu on justkui loodud ooperifestivali paigaks. Kuressaare ooperipäevad, mis toimuvad traditsiooniliselt juuli viimasel nädalal, tulevad tänavu kaheksandat korda. Ürituse patrooniks on Eesti Vabariigi Saaremaalt pärit praegune president Arnold Rüütel, korraldajaks Saaremaa Muusikahariduse Sihtasutus. LEEDU PÄEV 27. juuli kell 17, kultuurikeskuses LEEDU RIIKLIK LAULU- JA TANTSUANSAMBEL LIETUVA Lietuva on kunstiline ühendus, millesse on kaasatud rahvapilliorkester, koor ja tantsijad. Ansambel asutati Vilniuses aastal. Kollektiivi esimene juht, helilooja Jonas Švedas ( ) seadis eesmärgiks tutvustada leedu rahvalaule ja -tantse ning instrumentaalmuusikat ja tuua esile leedu rahvariiete ilu. 66 aasta jooksul on Lietuva seadnud kokku 40 erinevat kontserdiprogrammi ning andnud rohkem kui 8000 kontserti nii kodumaal kui 36 välisriigis (Jaapanis, Prantsusmaal, USA-s, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Kreekas, Iirimaal, Poolas, Hollandis, Soomes, Kanadas, Belgias, Brasiilias, Vene- maal jm). Alates aastast 2004 on ansambli kunstiline juht helilooja Giedrius Svilainis (s. 1972). Seekordne kontserdiprogramm hõlmab rahvatantse ja humoorikat jalakeerutust, pulma- ja töölaule ning arhailisi laule sutartine sid, mida ilmestavad autentsed rahvakombed. Publik näeb tantsijaid puidust jalanõudes, mehi tantsimas karkjalgadel, lamburite trikke ning ka õlgkaabude tulevärki. Külastatakse maapulma ja pidutsetakse jonines i pühal (leedu vaste eesti jaanipäevale). Kõike seda saadab enam kui 25 autentsel rahvapillil meisterlikest muusikutest koosnev orkester. UKRAINA PÄEV 29. juuli kell 17 kultuurikeskuses VOKAALANSAMBEL VIDLUNNJA, kunstiline juht Raissa Demtšuk. Naisvokaalansambel Vidlunnja on loodud aastal ja kuulub Eesti Ukraina Kaasmaalaskonda. Ansambli esimeseks juhiks oli Tallinna konservatooriumi vilistlane Svetlana Kolesnik. Praegu kuulub ansamblisse viis lauljat ning pianist ja viiuldaja, repertuaaris on ukraina rahvalaulud ja nüüdisheliloojate teosed, mida esitatakse nii a cappella kui ka instrumentaalsaatega. Kollektiiv on osalenud kõikidel Ukraina Kaasmaalaskonna üritustel (temaatilised õhtud, kontserdid) ning esinenud paljudel Tallinna linna üritustel (Vanalinna päevad). Kontserte on antud Narvas, Pärnus, Sillamäel, Tartus ja Maardus. Vidlunnja on võtnud osa Ukraina laulufestivalist Zaporožje linnas (1991), festivalist Baltika Tallinnas (1995), vähemusrahvuste kunstifestivalist Lira Tallinnas (1996), Balti riikide Ukraina kunstifestivalist Balti Trembita Vilniuses (1999). RA H VATA N T S U A N SA M BEL PERLÕNA, kunstiline juht seks nii kodumaal, Ukrainas kui ka kaugemal Poolas, Serbias ja Montenegros, Makedoonias. Tantsuansambli esinemisi saadab rahvapilliorkester, mille kunstiline juht on Vjatšeslav Misnik. mängujumal), Kädy Plaas (Salme, eesti naine), Mati Turi (Endel, eesti mees), Priit Volmer (Sarvik, paharett), Roland Liiv (Lemmingine, ilutegija ning Pärnu Kammerkoor ja Pärnu Linnaorkester (eesti rahvas, FOLKLOORANSAMBEL ŽURBA, kunstiline juht Vladimir Leibjuk. Folklooransambel Žurba loodi aastal Eesti Ukraina Kaasmaalaskonna juurde. Kollektiivi tegevust finantseerib Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja Tallinna Kultuuriamet. Žurba on seadnud endale eesmärgiks elustada ja levitada Ukraina rahvalaule Eestis elavate ukrainlaste seas ning tutvustada eestimaalastele Ukraina kultuuripärandit. Kollektiivi repertuaaris on laule Ukraina erinevatest piirkondadest, samuti Eesti rahvalaule, mida ansambli liikmed on Eestimaal folkloristi ja etnograafi Igor Tõnuristi juhendamisel kogunud. Žurba esineb kõikidel üritustel, mida korraldavad Eestis tegutsevad Ukraina organisatsioonid ning festivalidel ja kultuurüritustel Eestis ja välismaal. Aastast 2000 kuulub ansambel Eesti Folkloorühingusse. SVJATA VATRA ehk Püha Tuli on ansambel, kus kohtu- vad Ukraina ja Eesti juured ehk kahe erineva kultuuritaustaga pillimehed. Ansambel koosneb neljast inimesest, keda ühendab kirg erinevate maade rahvamuusika vastu. Energilised Ukraina lood ja romantilised laulud vahetuvad Eesti regilaulude ja torupillilugudega. Ansamblis mängivad Ruslan Trochynsky (tromboon, vikat, vokaal), Kulno Malva (akordion, torupill, vokaal), Sandra Sillamaa (torupill, vile, vokaal), Silver Sepp (löökpillid, vokaal). pildil). Tantsuseaded on teinud Henn Tiivel, koormeister on Ave Sopp ja dirigent Risto Joost (pildil). Esimese eesti ooperi Uku ja Vanemuine libreto ja muusika autor on Karl August Hermann ( ). Sõna ooper asendas Hermann küll eestipärase lauleldusega. Uku ja Vanemuine on esimene algupärane katsetus luua rahvusromantilist ooperit. Kuigi süžee ja muusikaline materjal on kohati üsna naiivsed ja lihtsakoelised, on paljud just sellest lauleldusest pärit koorid ja aariad tänini rahva seas ülipopulaarsed. Uku ja Vanemuise orkestreeris Raimo Kangro (( ). Helilooja on tihendanud meloodikat, tõstnud tempot ning lisanud arvukalt vaimukaid muusikalisi vihjeid. Kangro on suutnud geniaalselt lihtsate vahenditega partituuri kontsentreerida muusikalise versiooni eesti rahvuslikust enesepilkest. Ooperipäevade pääsmed on saadaval Kuressaare kesklinnas asuvas müügipunktis Wildenbergi kohviku ees, kultuuriprogrammi pileteid saab lunastada tund enne kontsertide algust kohapeal. EESTI PÄEV 30. juuli kell 17 lossihoovis Tetjana Minankova. Ansambel Perlõna, kuhu praegu kuulub 30 liiget, loodi aastal eesmärgiga tutvustada Poltaava ümbruse rahvatantsupärandit. Perlõna on mitme rahvusvahelise festivali laureaat, ta saanud suure tunnustuse osali- UKU JA VANEMUINE ehk Eesti rahvas ja jumalad (1908/ 1998), lauleldus neljas vaatuses ilma vaheajata (kontsertettekanne, muusika: Karl August Hermann/Raimo Kangro, libreto Karl August Hermann, osatäitjad: Voldemar Kuslap (Uku, eestlaste jumal), Rene Soom (Vanemuine, eestlaste laulu-ja Fotod: reprod

6 ajaviide/kuulutused/ristsõna Tel , e-post Eelmise ristsõna vastus:... rünnakuks või enesekaitseks. Saare Vene Selts esitleb: FRANCISCA HAHN (metsosopran) GABRIELE SCHOLZ (klaver) LAULUD NOORUSEST JA ARMASTUSEST 15. augustil kell 20 Kuressaare linnuse kapiitlisaalis Kavas: ROBERT SCHUMANNI ( ) Dichterliebe ( Poeedi armastus ), RALPH VAUGHAN-WILLIAMSI Songs of Travel ( Rännakulaulud ) Anseküla koguduse liikmed, kes elavad Kuressaares! 6. augustil kell 14 Tiirimetsa kirikus kuldleer (kirikusse kogunemine kell 13.30). Vajalik eelregistreerimine. 13. augustil kell 14 kaasaegne VI Anseküla laulupäev Anseküla endisel kirikuplatsil. Lauljaid oodatakse proovi platsile alates kell 13. Vajalik eelregistreerimine. Eelregistreerimine 1. augustini tel (Anu Konks), (Olavi Oeselg) või õhtuti tel (Naima Järveots). Tallinna XX Rahvusvaheline Orelifestival Saaremaa muuseum Kuressaare linnus on 31. augustini avatud iga päev kell Püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. Keldrikorruse näitusesaalis 6. augustini Poola kunstniku Anna Wysocka taiesed. Kaitsetorni III ja IV korrusel 30. juulini Dmõtro Dobrovolski maalid. Kaitsetorni V korrusel 31. juulini KIRJATUD PARADIIS ÕIGEUSU KIRIKUTETIIL EESTIS. Aavikute majamuuseum Püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Sissepääs kolmapäevast pühapäevani kell Haamerite näitusemaja Vallimaa tn 15 A Eerik Haameri maalid ja joonistused, avatud neljapäevast laupäevani kell 12-17, muud päevad kokkuleppel, tel Hansa kunstisalong Eesti kunstnike tööd. Humala galerii Külliki Järvila graafika ja akvarellid. Juulis avatud teisipäevast reedeni kell ja Kuressaare linnateater Näitus lastele ja lastevanematele LEA NUKUD. Nukuteatri nukud Hiiumaa Nukumuuseumist. Kuressaare kunstistuudio galerii Mare Wichmani keraamikanäitus SAVIAEG, kuni 30. augustini lilltikandi näitus MUHU MÜSTIKA. Kuressaare Raegalerii 2. augustini Soome kunstnike rühmitus VALMAT. Kuursaalis Kuressaare ooperipäevad esitlevad: alates 27. juulist ukraina rahvakultuuri näitus. Suur-Sadama tn 49 Saaremaa puuetega inimeste käsitöö näitusmüük, avatud kell EELK Kuressaare Laurentiuse kirikus 2. augustil kell 19 Peterburi mungakloostri koor OPTINA PUSTÕN Gregooriuse, armeenia, gruusia, bulgaaria, bütsantsi kirikulaul sajandist. Pääsmed 75 ja 50 krooni eelmüügil alates 24.juulist tööpäevadel kell kultuurikeskuses ja 1 tund enne algust kohapeal Kuressaare Laurentiuse kogudus Neljapäeval, 27. juulil kell 18 piibli- ja palvetund kirikus. Pühapäeval, 30. juulil kell pühapäev pärast nelipüha, jumalateenistus armulauaga, kell 13 osadustund Kauba tn 5. Kolmapäeval, 2. augustil kell 19 kontsert, esineb Peterburi mungakloostri koor Optina Pustõn, piletid 75 ja 50 krooni. Neljapäeval, 3. augustil kell 18 piiblija palvetund kirikus. Pühapäeval, 6. augustil kell 11 9.pühapäev pärast nelipüha, jumalateenistus armulauaga, kell 13 osadustund Kauba tn 5. Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus Koosolekud toimuvad koguduse majas Uus tn 45. Neljapäeval, 27. juulil kell 20 osadusgrupp. Laupäeval, 29. juulil kell 11 piiblitund, kell 11 noorte piiblitund, kell 12 jumalateenistus. Siioni kirik Reedel, 28.juulil kell noorteõhtu. Pühapäeval, 30.juulil kell 11 jumalateenistus. Kõnelevad V. Rooso ja K. Usin. Esmaspäeval, 31.juulil kell 19 osadusõhtu. Kolmapäeval, 2. augustil kell 11 palvehommik. Kuressaare Kristlik Linnakogudus Rohu tn 5 Pühapäeval, 30. juulil kell 18 jumalateenistus, jutlustab ps Enn Siibak. Esmaspäeval, 31. juulil kell 19 palvekoosolek. Kolmapäeval, 2. augustil jumalateenistus. Meie kodulehekülg: ee Kapteni kõrts Neljapäeval, 27. juulil KARAOKE. Reedel, 28. juulil KONTRAST. Laupäeval, 29. juulil HELIOS. Mönus Villem Reedel, 28. juulil TV5. Laupäeval, 29. juulil KARNEVAAL. Privilege Neljapäeval, 27. juulil faim.ee esitleb: noortepidu. Reedel, 28. juulil SMILERS. Laupäeval, 29. juulil Mustas vaikuses. Remy Martin Cognac esitleb... Diva Neljapäeval, 27. juulil Weekend Warm Up, DJ P.Kukk. Südaööni tasuta sissepääs! Saaremaa Vodka happy hour Reedel, 28. juulil ans Rock Hotel ja DJ V. Pannel. Teil tasub ainult kohale tulla ja peomöll läheb iseenesest käima! Laupäeval, 29. juulil Wanna Be Show Dancer & Diva Girls! - Dj K.Lillimägi. Tulge ja osalege showtantsuga, parimatele auhinnad! Kolmapäeval, 2. augustil meeleolukas tantsuõhtu: disco 80-90ndad, DJ P. Kukk, tasuta sissepääs. Diva DA VINCI KOOD (Stuudio Columbia TriStar, 2006, põnevusfilm) reedel, 28. juulil kell 17, laupäeval, 29. juulil kell 15.40, 18 ja kell 21, esmaspäeval, 31. juulil kell 18.35, kolmapäeval, 2. augustil kell ja neljapäeval, 3. augustil kell Pääse 40 krooni. Orelifestival toob Kuressaarde mungakloostri koori Optina Pustõn Tallinna rahvusvahelise orelifestivali raames esineb kolmapäeval, 2. augustil kell 19 EELK Kuressaare Laurentiuse kirikus mungakloostri koor Optina Pustõn. Koor on asutatud kloostriülema munkpreester Rostislavi õnnistusel aastal. 6 9 lauljast koosnev koor on moodustatud Peterburi konservatooriumi vilistlastest, koosseisu kuulub ka kaks kontratenorit ja basso-profundot. Osaletakse kloostri Peterburi linnakiriku jumalateenistustel, kasutades sinodi (kristlik kirikukogu) ühehäälsete lauluraamatute täisringi. Koostöös teadlastega dešifreeritakse vanu käsikirju täiendades sellega jumalateenistuslikku repertuaari. Lisaks kirikumuusikale on repertuaaris vene koorimuusika tippteosed ja rahvalauluseaded aastal esines koor suure eduga Moskva Ülestõusmispüha festivalil. Kontserditurneed on viinud koori mitmesse Euroopa riiki. Itaalias esinesid nad koos Itaalia kammerorkestriga I Solisti Veneti, kellega koostöös valmis Pietro Mascagni missa Di Gloria plaadisalvestus. Kooril on ühtekokku antud välja 5 CDd. Kunstiline juht Aleksandr Semjonov (1975) on lõpetanud Peterburi konservatooriumis koorijuhtimise ja sümfooniaorkestri dirigeerimise eriala. Sügav huvi vene õigeusu kiriku varajase jumalateenistusmuusika vastu ajendaski teda oma koori looma. Mungakloostri koor Optina Pustõn. Rep-

7 kuulutused Tel , e-post ERAKUULUTUSED TASUTA, tel , anne. Kuressaare lossihoovis juuli Kuressaare ooperipäevad. Linnuse kapiitlisaalis 15. augustil kell 20 kontsert LAU- LUD NOORUSEST JA ARMASTUSEST, esinevad Francisca Hahn (metsosopran) ja Gabriele Scholz (klaver). muusika- Kuressaare koolis Neljapäeval 27. juulil kell 15 Hendrik Krummi nimeline üleriigiline noorte lauljate konkurss. Kuursaalis Teisipäeval, 15. augustil kell 19 heategevuskontsert POPULAARSEID MELOODIAID FILMIMUUSIKAST. Laine Sepp (viiul) ja Tiina Rätsepp (klaver). Sissepääs tasuta, annetused Andeka Lapse Fondi. Wildenbergi kohvikus Neljapäeval, 27. juulil kell öökontsert, esineb Ooper Kvartett. Kuressaare Linnateatris Suveetendus MERERÖÖVEL VASTU TAHTMIST Maasi maalinnal juulil kell 20 ning augustil kell 19. Ostan II MS aegseid Saksa sõjaväe esemeid. Tel Soovin osta paekivi aia tegemiseks. Tel , Soovin osta 2-meetrist tsinktraat aiavõrku. Tel: Ostan kivisütt (sepa) 1,5-2 tonni. Tel Soodsalt müüa roosakas-punakas marmoroc kivi 55m 2 + lõigatud kivid. Tel Müüa 2 tugitooli. Tel Müüa mett, 70 krooni kg, Nooruse tn 39. Tel: või Müüa kaanega klaaspurke: 0,5 ja 0,75 ning 1-liitrised. Tel Müüa kasutatud suverehvid ja talve(naast)rehvid 175/70/R13. Tel Müüa neli uut suvekummi 175/70/ R13 uute velgedega, aukude vahe 4x100. Tel Müüa 3-rattaline jalgratas ja elektripliit. Tel Müüa Mustjala naise rahvariided. Tel Müüa väga heas korras päramootor Yamaha, 15 hj, hind 9000 krooni, asub Laugu külas. Tel Müüa ratastel ehitussoojak 2,5 x 5m. Tel Müüa laste võrevoodi madrats. Tel Müüa v. hästi hoitud arvuti Pentium II + Philipsi monitor, klaviatuur, hiir. Hind 1600 krooni. Tingi! Tel Müüa kuivi kvaliteetseid pakitud kaminapuid. Tel Müüa vanker-käru Implast, sinine, ei ole pleekinud, praktiliselt uus (kookon 90 cm, kõvapõhi puudu), madala raamiga, õhkkumm-rattad. Hind 700 krooni. Tel Müüa käimistool (veidi parandatud, aga korralik ja terve), sinine, hind 100 krooni. Tel Müüa paks Lenne kombe nr 62, seest karvane, helebeež, hind 200 krooni. Tel Müüa laste pikendatav voodi koos madratsi ja ratastega sahtliga ja pulkadega imikuvoodi. Tel Müüa tüdrukute jalgratas Simba (4-7-aastasele, punane, hind kokkuleppel), tel Müüa umbes 7-13-aastaste jalgratas Lion. Spidomeeter, 18 käiku, hästi hoitud, 800 krooni. Tel Müüa laias sortimendis saematerjali, hind kokkuleppel, tel Müüa sportratas Nishiki ja kasutatud eterniiti (odavalt). Tel Müüa väike el muruniiduk koos pikendusjuhtmega. Hind 750 krooni. Tel Müüa nii uusi kui ka kasutatud Vene mootorratta osi. Tel Annan odavalt tüdrukute riided kuni 2-aastastele. Tel , Soodsalt müüa lahtikäiv ja mittelahtikäiv diivan ja pesumasinad. Tel Müüa kabinetõmblusmasin VERITAS, programme 16. Tel Müüa 4,7 m kajutiga paat (puidust), tel Müüa kiiresti pakendis uus muruniitja Electrolux FL 350 KD, tera 51 cm, võimalus tingida. Tel Müüa ehitusmaterjali: vundamendiplokke, silluseid, talasid, malmradiaatorid (7-ribilised, 5 tk), kaevukrae + 3 malmluuki. Tel Müüa Mustjala rahvariide kangas, vestiriie ja alumine äärepook. Tel , Müüa sügavkülmik Husqvarna, hind 500 krooni, tel Müüa traktorile haakeriistad. Tel Müüa narva plokid. Tel või ranzy@hot.ee Ants Varese maalide müük. Võimalik tellida portreemaale (ka foto järgi). Tel Müüa uus pakendis korvmööbel (suur laud, neli tooli). Tel Müüa käikudega ja käikudeta jalgrattaid. Tel Müüa vähekasutatud Salamon rulluisud nr 41, hind 1000 krooni, info tel Müüa 3-poolega, kõrgendusega riidekapp. Tel Müüa uus köögilaud, tel Müüa puitbriketti. Tel Müüa Opel Ascona, ülevaatus oktoobris 2006, tel Müüa GAZ 53 isekallutaja varuosadeks, raudteerelsid. Tel Müüa sõidukorras Opel Senator 3,0I, 1988 tagavaraosadeks. Tel Müüa töökorras roller Aprilia Rally. Hind 9700 krooni, asub Laugu külas. Tel Müüa Audi 100 2,0i, automaat a. (uuem kere) Hind krooni. TINGI! Küsi lisa tel Müüa Mercedes Benz 83-86, kaheliitrine, komplektne mootor. Tel , Vahetada Ford Transit 1993 (6 istekohta) JUMS ekskavaatori vastu. Tel Müüa Nissan Sunny (1991), läbisõit km, ülevaatus tehtud. Tel Müüa Ford Transit. Tel Müüa Opel Omega 2,5 TD, 1998, punane. Tel Müüa sõiduauto BMW 316i Touring (92 a, 75 kw), tel Müüa roller Piaggio Sfera, Kv. 188 kg, 60 km/h, dok. Tel Müüa väga soodsalt Nissan Bluebird. Tel Müüa väga heas korras BMW 518i, t.punane, tagaspoiler, kaasa talverehvid koos valuvelgedega. Tel Müüa VAZ 2103 (1983, sõidukorras, ülevaatus tehtud, hind kokkuleppel). Tel Müüa BMW 523i (96, uuem mudel, kõik lisad, Hollandist). Väga heas korras auto soodsa hinnaga! Tel Müüa Audi A4 1,8 92 kw, 96. a, hall pärlm, kliimaseade, 5x orig valuvelg, orig nahkrool, regul igas suunas, 4 x elektriaken, ABS, puitimitats, kesklukk koos signal, tagaklassi soojendus, käru kaasas jne. Hind krooni, tel , Müüa väga soodsalt sõiduauto Mitsubishi Galant 2.4 GDI Autol väga palju lisasid. Tel Ostan GAZ-21 ja ZAZ-965, seisukord pole oluline. Võib pakkuda ka teisi vanu autosid. Tel Müüa BMW 525, 1994, tumesinine LK km, väga heas korras, talvekummid kaasa (velgedel), hind kr, tingi! Tel Müüa VW Golf, 1995, 1,4L 44 Kw, ülevaatus juuni 2007, hind krooni. miq3103@hotmail. com Müüa sõitev Ford Sierra 2,0 universaal 1984 või müüa kerevaruosi ja Ford Sierra 2,0 L korras mootor va Tel Müüa sõidukorras Opel Senator 2,2; kehtiv ülevaatus, tel Müüa vähest nokitsemist vajav kaheukseline Opel Rekord 2,0, tel Müüa heas korras Opeli mootor 2,0 ja 14 tollised valuveljed 5 auguga, tel Müüa varuosadeks Opel Rekord 1,9; 1976.a, hind 1000 krooni, tel Müüa sõidukorras sõiduauto VAZ Hind kokkuleppel. Tel: Ostan 1-toalise korteri otse müüjalt (soovitav ahiküte). Tel Anda üürile möbleeritud tuba. Tel Noor lasteta pere soovib üürida oktoobrikuuni 1-2-toalise korteri Kuressaares. Nõus maksma krooni kuus. Tel Noor pere soovib üürida korterit Kuressaares. Tel Soovin osta 2-3-toalist ahiküttega korterit. Tel Müüa 1-toaline ahjuküttega korter, 26 m 2. Remont pooleli. Tel Üürin 2-toalise korteri Kuressaares (kiire!), tel Soovin üürida 1-2-toalise korteri Kuressaares suveperioodiks. Tel Soovin üürida korteri või maja pikemaks ajaks. Tel Müüa kommunikatsioonidega krunt Marientalis (Kasti laht lähedal), 1374 m 2, 350 kr/m 2, tingimisvõimalus, tel Rendile anda 2-kohaline garaažiboks Kalevi tänaval. Tel Müüa 2-toaline korter Tuulte Roosis, esimene korrus, 55 m², elektriküte, kamina ehitamise võimalus. Tel Müüa ruumikas korter (90 m²) otse omanikult. Tel Ostan maamaja või talu 20 km Kuressaarest. Võib olla remontivajav. Tel Noor ema väikese lapsega soovib üürida korterit Kuressaares. Kiire! Tel Naine üürib 1-2-toalise korteri. Tel Rendile anda tootmis- või laopinda (hooned kuni 700 m 2, maa kuni 1 ha) Kuressaare linnas. Tel Ostan garaaži Tuulte Roosis. Tel Üürile anda ahiküttega tuba. Sobib maalt linna töölekäijatele. Tel Müüa väike 1-toaline mugavustega korter Kuressaares. Tel Ostan 1-toalise mugavustega korteri Kuressaares. Soovitav II korrus. Tel Soovin üürida pikemaks perioodiks möbleeritud 1-2toalise korteri Kuressaares. liss87@hot.ee või Soovin üürida garaaži või laopinna Kuressaares pikkusega vähemalt 7 meetrit. Tel Vahetada kinnistu Kaarma vallas (vana talukoht, 4 ha metsa- ja 4 ha põllumaad, abihoone, tööstusvool) korteri vastu Kuressaares. Tel Kuressaares müüa 3-toaline mugavustega korter, 49 m 2. Tel Müüa Mustjala vallas Järise külas järve ääres äsja valminud rookatusega palkmaja koos kinnistuga, millel asetseb ka väga ilus ja viljakandev marjaaed. Kinnistu suurus 4000m 2. Tel Soovin osta 3-toalise korteri Kuressaares hinnaga kuni krooni, oodatud kõik pakkumised. Tel Soovin üürida Kuressaare linna piires maja, kuni 2000 kr kuus, kõik pakkumised teretulnud, kiire. Tel Soovime üürida ahjuküttega 4- toalist korterit pikemaks ajaks Kuressaare linna piires, kuni 2000 krooni kuus, kiire. Tel Ostan või üürin väiksema korteri Kuressaares. Tel Müüa kesklinnas remonditud 2- ja 3- toaline korter omanikult. Tel Soovin üürida sügiseks 2-3 toalist korterit või majaosa. Tel Noor pere (lapsega) soovib üürida 2-toalise korteri. Kiire! Tel Soovin osta 3-toalise ahjuküttega korteri. Tel , Noor pere soovib linnas üürida korterit. Asjaga kiire! Tel Kuressaares müüa 3-toaline ahiküttega korter, 49 m 2. Tel Soovin kiiresti üürida 2-3-toalist korterit Kuressaares. Oodatud kõik pakkumised. Tel Võtame omanikult müüki kinnisvara. Tel Müük kiire ja korrektne. Soovin üürida 1- või 2-toalist korterit (võib olla ka ahiküttega). Tel Soovime osta 3-toalist korteri Kuressaares. Tel Müüa 1-toaline korter Astes. Uus ahi, parkett, aknad vahetatud, hea bussiliiklus, kool, lasteaed. Hind , tel noormeest soovivad üürida 2-toalist möbleeritud korterit. Üür maksimaalselt 1000 krooni. Tel ning Müüa 2-toaline korter Kudjapel. 3. korrus, 52,4 m 2, keskküte, rõdu, heas korras, hind krooni. Tel Töötav lapsega naine soovib üürida 1- toalist korterit, võib olla ahjuküttega. Tel KAARDID ENNUSTAVAD. Tel Kogenud ennustajad 24 h. Hind 17 kr/min. Ära anda kaks kutsikat (ema hundikoer, isa hundi-kolli segu) Tel Ära anda targa toakassi pojad (kirjud). Tel Pakun tööd B-kat kaubikujuhile. 4x nädalas, kell Vanusepiirangut ei ole. Tel Vajan veoteenust kaubikuga Saaremaal (ca 600 km nädalas), tel Ära anda 1-aastane sõbralik keskmist kasvu emane koer. Tel Turule vajatakse koristajat. Tel , Pakume tööd kinnisvaramaaklerile, vajadusel koolitus. Tel aastane noormees otsib tööd Kuressaares. Töökogemus: laotöö (elektroonika, IT), süsteemi administraator (logistika), õppinud veokorraldust, B-kat load. Pakkuda võib ka muud tööd. Tel Linnavalitsus teatab: PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE KINNITAMINE Kuressaare Linnavalitsuse istungil kinnitati järgmised projekteerimistingimused : Karja tn 12 olemasoleva elamu lammutamine, uue ühepere-elamu projekteerimine; Uus-Roomassaare tn 6 katuseuukide projekteerimine hoone esifassaadile korterite 4 ja 7 laiendusena. Info linnavalitsuse tel Kuressaare spordikeskuses Vallimaa tn 16A Jõusaal, tennis, lauatennis, palliväljakud, sulgpall, saun, sportlik sünnipäevapakett täiskasvnuile ja lastele, konverentsiteenus. Info ja broneerimine tel ja Seisuga Kuressaare linnas: Elektroonik Maaler Tehnik Lukksepp Keevitaja Kokk Füsioterapeut Õde Seadistaja-keevitaja Küttepuude valmistaja Hooldustehnik Koristaja Müüja Puhastusteenindaja Juhtmeköidiste koostaja Kaablilõikusmasina operaator Maniküürija-kosmeetik Müüja lillepoodi Toateenija Laadija külmhoonesse Ehitusremonditööline Kaaluja-arvestaja Tootmistööline Tehnik Elektroonika monteerija Kirjakandja (öine) Kokaabi Kirjakandja (hommikune) Turvatöötaja Hoovikoristaja Kohtukordnik Transporditööline Laotööline Elektrik Toateenija Metsatööline Pakkeliini operaator Pagar Kondiiter Rüüsikudumismasinaoperaator Lainejootjamasinaoperaator Saeraamitööline Maakonnas ja üle Eesti Mehaanik (õmblusmasinad) Treial (dolomiit) Elukutseline sõjaväelane Juuksur Kosmeetik Karjak-traktorist Aineõpetaja (matemaatika) Autoelektrik Lukksepp Maaler Laadurijuht-ekskavaatorijuht Autojuht-autoremondilukksepp Püüniste valmistaja Traktorist-karjak Lihvija- poleerija Valvur Noorkarjatalitaja Tisler Ehitaja Bussijuht Töökojameister Hooldusosakonna juhataja Tehnika paigaldaja Müüja Küttepuude valmistaja (Pihtla) Kraanajuht Teenindaja (Muhu) Kokk (Muhu) Siseviimistleja Kalatöötleja Keevitaja (Soome) Ehitaja (Soome) Bussipesija-valvur (Harjumaa) Lüpsja Pagar Puusepp Bussijuht (TAK) Abitööline Täiend-ja ümberõppe kursused: Puusepp (Tallinn) Tisler (Tallinn) Kokk Hotelliteenindus Tööotsing Restoraniteenindus Siseviimistlus Müüritöö Viimistlus- plaatimine Meie kodulehekülje aadress on