KURESSAARE LOOMEKVARTALI PLANEERING

Transcription

1 Kristina Oolu KURESSAARE LOOMEKVARTALI PLANEERING LÕPUTÖÖ Arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2014

2 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Teemavalik ja selle põhjendus TEOREETILINE OSA Probleemipüstitus, eesmärgid Väljavoolud linnast Ruum turistile vs ruum linnaelanikule Huvitegevusest Kuressaares Bussijaama taaskasutus Kontrast teeb vanast uue Loomekvartali idee PROJEKTLAHENDUSE SELETUSKIRI Asukoht, ajalooline ülevaade Olemasolev olukord Olemasoleva bussijaamahoone olukord Lähipiirkonna iseloomustus Planeeritava ala asukoht linna tsoonides Ümberkaudsed hooned Kuressaare keskus ja selle seotus planeeeritava alaga Planeeringu põhimõtted ja ettepanekud Bussijaama funktsiooni säilitamine väiksemas mahus Krundijaotuse ettepanek Hoonestuse ettepanek; funktsioonid Bussijaama hoone jaotamine Hoonestuse tingimused planeeringus Liikluskorralduspõhimõtted ja parkimine Haljastus ja heakord Tehnovarustus Tulekaitse KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD

3 7 LISAD Jooniste loetelu

4 1 SISSEJUHATUS Antud planeerimisprojekt on Tallinna Tehnikakõrgkooli rakendusarhitektuuri eriala lõputöö, mis hõlmab endas Kuressaare kesklinna serval asuva ja olemasoleva bussijaamahoonega kvartali analüüsi ning planeeringuettepanekut. Töö põhineb projektile eelnevalt tehtud linnaanalüüsile ja ajaloouuringutele. Teemaga tutvumisel kogusin võrdlusmaterjale ja ajaloolisi andmeid Kuressaare Linnaarhiivist, ajaloolistest raamatutest ja internetist. Töö sisuks on loometegevuse koondamine ühele alale, uue hoonestusstruktuuri ning huvitava, atraktiivse ja võimalusterohke ruumi loomine kvartalisse, säilitades sealjuures bussijaama funktsiooni ning ühendades vana hoone uue, kaasaegsema hoonestusega. Planeeringus on rõhku pandud ka jalakäijatele ja jalgratturitele mugava ja turvalise ala rajamisele. Lõputöö mahus analüüsin ja ilmestan olemasoleva kvartali võimalusi skeemidega ja pakun välja uue omanäolise loomekvartali planeeringu hoonestuse, krundijaotuse ja avaliku ala plaanidega. Kuna tegu on väikesemahulise planeeringuga, on välja pakutud ka hoonete plaanide eskiislahendused. 1.1 Teemavalik ja selle põhjendus Antud lõputöö teema on Kuressaare loomekvartali planeering. Lõputööga alustamise ajal oli Kuressaares väga aktuaalne teema noortekeskusele ruumide leidmine. Selleks on teiste hulgas välja pakutud olemasolev bussijaama hoone. Kuressaare linnaarhitekti, Hannes Koppeli soovitusel uurisin olemasoleva bussijaama hoone olukorda ja võimalusi. Teema laienes noortekeskuse projektist planeeringuks, et koondada huvitegevus linnas ühele alale ja pakkuda võimalusi erinevatele eagruppidele, mitte ainult noortele. Linnas on lisaks veel aktuaalne ka avaliku linnalise ruumi vajadus. Määravaks sai veel planeeritava ala (bussijaama hoonet ümbritseva kvartali) probleemsus samaaegsete rohkete võimalustega avaliku alana. 4

5 2 TEOREETILINE OSA 2.1 Probleemipüstitus, eesmärgid Küsimused, mis viisid mind antud projekti teemani, on vaadeldavad nii linna tasandil laiemalt kui ka väiksemas mastaabis Väljavoolud linnast Kui vaadata linna suures plaanis, siis nii Kuressaares kui ka teistes Eesti väikelinnades on probleemiks noorte väljaränne suurematesse linnadesse - Tallinnasse ja Tartusse. Rääkimata riigi üldisemast probleemist - noorte väljarändest välisriikidesse. Seda tingib osaliselt võimaluste piiratus väikelinnas. Linnaruumi funktsioonide mitmekülgsus ja kättesaadavus mõjutavad otseselt elukvaliteeti. Sealjuures võimalused huvitegevuseks ja eneseteostuseks ning sotsiaalsed vajadusedvõimalused on kindlasti olulised aspektid, mis inimest mõjutavad. Tänapäeval ei ole inimese asukoht tööd tehes tihtipeale enam nii määrav, kuna interneti teel on võimalik kaugtöö. Seega, kui õpingud noore väikelinnast eemale viivad, siis linna pakutavad võimalused, elukoha atraktiivsus ja kvaliteet võiksid noore inimese tööd alustades tagasi kutsuda. Linna funktsioneerimise seisukohalt on samuti jälgitav väljapoole liikumine. Probleem Kuressaares on elu kandumine linna keskmest ääre poole, kuhu rajatakse järjest suuri kaubanduskeskusi. Kaubanduskeskused kujunevad tänapäeval tihtilugu aga kogunemis- ja sotsialiseerumisaladeks. Need on noorte jaoks olulised kokkusaamiskohad, seal on avarat pinda ürituste läbiviimiseks ja suur parkla, nii et parkimisprobleemi ei teki, nii nagu see kesklinnas võib juhtuda. Kuressaare linnaarhitekt H. Koppel on 2011 aastal koostanud Kuressaare linna loome- ja huvikeskuse väljaarendamise ideekavandi, kus ta ütleb: Veidi võimendatult kujunevat olukorda kirjeldades võib väita, et elu on keskusest välja voolamas. Viimasel kümnendil toimunud arengu tulemustena võib loetleda rida uusi äripindu Tallinna tänaval linnast väljuval suunal, mille täituvus tuleb suuresti kesklinna arvelt [6]. Et elu kaubanduskeskusest kesklinna tagasi tuua on vajalik kesklinna aktiveerimine avaliku ruumi ning jällegi erinevate tegevuste ja võimaluste näol. 5

6 2.1.2 Ruum turistile vs ruum linnaelanikule Kuressaare saab tinglikult jagada tsoonidesse: vanalinna-kesklinna ala, selle ümber jääv elamuala, mille alla kuuluvad veel omakorda eristatavad korterelamupiirkonnad, põhja poole linna äärealasse jääb tööstuspiirkond ning idasse, lõunasse ja läände ümber linna moodustub rohealade vöönd. Veel üldisemalt võib tsoneerida Kuressaare kolmeks: turismi- ja rekreatsioonialaks mere pool, vanalinnaks ja selle ümber jäävaks elamute tsooniks. Turismitsooni moodustavad mereäärne ala, rannapromenaad, SPA-d, jahisadam ja linnus. Vanalinn asub linna keskmes. (Joonis 6) Elamute tsooni moodustavad kesklinna ja selle ümber jäävad elamupiirkonnad. (Joonis 7) Linna aktiivsus on praegusel hetkel suunatud linna keskusest lõunasse vanalinna, parki ja mere äärde. Seal on nii linnaelanikul kui ka turistil võimalus pargis ja rannapromenaadil jalutada, nautida rohelust, tegeleda spordiga, lahutada meelt kultuurselt või nautida vanalinna miljööd. Seal on SPAd, restoranid jm. Kesklinnas ja sealt põhja poole jäävas alas on aga nauditavat linnaruumi vähe. Jalakäigukoridor uuemate ehitiste Ferrumi ja kultuurikeskuse vahel on praktiliselt ainuke ala, mis on otseselt suunatud linnaelanikule kui jalakäijale. Keskväljakul on mõnus kohvikuterrasside ala, kuid sealt kõrvalt kulgeb autotee, mis tekitab müra. Selle olukorra parendamiseks on näiteks OAAS arhitektid pakkunud aastal välja eskiislahenduse muutmaks väljak jalakäijasõbralikumaks. Oluline on leida viise, kuidas elu, äri ja teenuseid kesklinnas toimima panna ja elanikele, aga ka väljast tulnutele sellega mitmekülgseid võimalusi pakkuda - võimalusi eneseteostuseks, vaba aja veetmiseks kui ka lihtsalt olemiseks. Leian, et kui funktsioonid omavahel siduda ja ühendada need hea linnaruumiga, kus inimene viibida tahab, et kaunist ilma ja linna nautida, võib kesklinna olukord positiivselt aktiviseeruda. Kesklinna alad on suunatud eelkõige jalakäijale ja jalgratturile leian, et Kuressaare kesklinnas võiks just kergliiklejatele suunatud linnaruumi ja aktiivseid, üksteisega seotud funktsioone või multifunktsionaalseid ruume rohkem olla Huvitegevusest Kuressaares Kuressaares on pikalt olnud aktuaalne Noorte Huvikeskuse ruumiprobleem. See on juba pikemat aega tegutsenud kahes eraldi, teine teisel pool keskväljakut asuvas hoones. Lisaks eraldatuse probleemile ei vasta hooned ka huvikeskuse ruumivajadusele. See mõjutab oluliselt keskuse toimimist ja olukorda, kuna kahes eraldi kohas on keskuse organiseerimist keeruline planeerida. Arhitekt Hannes Koppel ütleb loome- ja huvikeskuse väljaarendamise ideekavandis, et ebafunktsionaalsuse kõrval olulisem puudus on, et olemasolevate võimaluste raames ei ole 6

7 huvikeskusele seni tugevat identiteeti kujunenud[6]. Loomevaldkonnas on see aga üks olulisi aspekte ja seda mõjutab otseselt arhitektuur hoone, kus organisatsioon toimib ja tegutseb. Ideid, kuhu ja kuidas huvikeskus paigutada on linnas mõne aasta jooksul olnud mitmeid. Üheks variandiks enne bussijaamahoonet pakuti pärast Kuressaare Pääste- ja Politsei ühishoone valmimist välja politseiasutuse vana hoone Lossi tänaval. Kuna seal ümberkaudsed funktsioonid (kunstikool ja galerii, kohvikud, restoran ja huvikeskuse üks praegu toimiv hoone) oleksid huvikeskust toetanud, nimetati ideest osa loomemajanduskeskuseks.[6] Antud lõputöös on sarnane mõte kujundada keskus ja kompleks, kus saaks majandada loometegevusega seotud tegevusalasid Bussijaama taaskasutus Kohaks, kus Kuressaare noorte huvikeskus võiks endale ruumid saada, on variandina välja pakutud bussijaama hoone Tallinna tänava ja Pihtla tänava nurgal. Viimase aasta jooksul on arhitektuurivaldkonnas olnud pidevalt teemaks taaskasutus. Näiteks aasta Tallinna Arhitetkuuribiennaalil, mille teemaks oli Taaskasutades arhitektuuri ruumipärandit, leiti uusi võimalusi ning pakuti välja ideid nõukogude aja hoonete ja linnaruumi elule aitamiseks, värskendamiseks või taas-sünniks. Ka bussijaamale osaliselt uue funktsiooni leidmist ja selle uuele elule aitamist võiks nimetada taaskasutuseks. Nii nagu linn võidab funktsioonide paljususest, võib ka linna komponent üksik hoone võita sellest, kui selles erinevad, võibolla esmapilgul kokkusobimatud tegevused omavahel liita. Kuressaare Noorte Huvikeskuse direktor Taniel Vares kirjutas Saarte Hääles: Ma ei näe probleemi, miks huvikeskus ja bussijaam ei võiks eksisteerida ühes hoones, kuid samas ju teineteisest eraldi. Ka majanduslikult on otstarbekam leida alakasutatud hoonele rohkem rakendust. [7] Mina leian, et bussijaam võidab kliente-reisijaid, kes noortekeskust külastades bussijaama läbivad ning keskus võidab noorte külastatavuses, kuna maakonna noored mugavalt bussiga liigelda saavad Kontrast teeb vanast uue Arhitektuuris on saanud populaarseks vanade hoonete ellu äratamine uue funktsiooni või kontrastse juurdeehitusega. Ajaloolistesse tööstushoonetesse rajatakse äri- ja elufunktsioonid, sadamatesse ja vanglatesse galeriid ja muuseumid. Triin Ojari põhjendab Tallinnas Fahle maja õnnestumist oma artiklis vastuhakuga, mis seisneb hoone ja elanike kohanemises.[8] Uus funktsioon muudab vana hoone põnevaks. Fahle majas endale uue kodu leidnud elanik on kommenteerinud: Kõik on ebanormaalne koridorid liiga avarad, laed liiga kõrged, aknad liiga suured, trepid liiga pikad jne. 7

8 Ta iseloomustab seda kui ideaalset elupaika, kus kõige mõnusamaks teeb elamise asjaolu, et see pole elumaja.[8] Leian, et see ebaharilikkus loob elule uue mõõtme - sellise, kus saad olla uue, tavapärasest erineva elustiili kujundajaks. Arhitekti ülesanne on leida võimalusi vana ruumi liitmiseks kaasaegse keskkonnaga ja kaasaegsete funktsioonidega. Et aga vana hoone, millega on harjutud, uuesti linnapildis esile kerkiks, on oluline uue ja vana vastandamine. Leian, et arhitektuur, mis loob kontrasti ja silmapaistvad erisused, oma olemusega ei lämmata vana arhitektuuri, vaid just jätab sellele ruumi hingata. Seda teevad näiteks uute elementide jaotused, eri materjalid, dekoratsioonide puudumine ja tänase arhitektuuri üldine geomeetriline lihtsus. Ignasi de Sola-Morales Rubio on öelnud: Just as collage and photomontage develop techniques of extracting new and specific meanings from the confrontation of autonomous fragments, architecture, by contrasting ancient with new structures, finds the ground and the form in which the past and the present recognize each other [9]. Ja võibolla ei peagi alati uus vääriliselt hindama vana või vastupidi, vana hindama uut. Need peavad vääriliselt üksteise eksisteerimist tunnustama - inimesed seda tegema Loomekvartali idee Erinevad funktsioonid toovad kokku erinevad inimesed. Leian, et Kuressaare noorte huvikeskus võiks saada osaks suuremast loometegevusega seotud kompleksist, kus tegevused ja võimalused üksteist toetavad. Oma projekti teemani jõudsin soovist katsetada ja sobitada erinevaid funktsioone, mis koos toimida saaksid ja mis Kuressaare elu parendada ja aktiviseerida võiksid. Kuressaare väikese mastaabi juures on oluline mõelda ka mingil määral multifunktsionaalselt. Otstarbekas on, kui ühte ruumi saab kasutada mitme tegevuse tarvis ja seda just loomekvartal võimaldabki. Ideena võiks Kuressaare loomekvartal olla elamise, loomise ja tarbimise koht, kus on piisavalt avalikku ruumi, et end linnakeskkonnas mõnusalt tunda ja seda nautida. Probleemidest lähtuvalt on käesoleva projekti eesmärgid: Loome- ja sellega seotud tegevuste koondamine ühele alale, erinevate huvialaringkondade koostöö Funktsioonide paljusus loometöö, äri ja elu (koostegutsemine ja koostoimimine, sünergia) Loomingu tegemise ja eksponeerimisvõimaluste pakkumine Bussijaama funktsiooni säilitamine uues struktuuris Kinomaja loomine ( linnaelanikele kinoelamuste pakkumiseks, noortele filmiõpinguteks jne) Pakkuda üks võimalus, kuidas kvartal linna ja inimeste heaks tööle panna 8

9 Aktiviseerida kesklinna elu ja luua ühendus keskväljaku ja kvartali vahel Arhitektuursed eesmärgid: Tiheda linnalise ruumi tekitamine Avara, aga piiritletud väljaku loomine Mugava ja jalakäijasõbraliku avaliku ala loomine Bussijaama kui linna lävepaku ja visiitkaardi atraktiivseks muutmine Omapärase arhitektuurse struktuuriga, samas vanalinna miljöösse sulanduva kompleksi loomine Kuressaarde 9

10 3 PROJEKTLAHENDUSE SELETUSKIRI 3.1 Asukoht, ajalooline ülevaade Planeeringuala asub Saare maakonnas, Kuressaare linnas, vanalinna ja aedlinna piiril. Tegu on kolmnurkse kvartaliga, mis on kujunenud kahe suurema tee Tallinna tänava ja Pihtla tee ristumiskohta. Olgugi, et umbes sajand tagasi kuulus seesama asukoht vaevalt linna piiridesse, siis tänasel päeval jääb see plaaniliselt täiesti linna geomeetrilisse keskmesse (Joonis 1) Linnajaotuslikult jääb aga kesklinn (sh vanalinn) kvartalist peamiselt lääneküljele. Põhja, ida ja lõuna poole jäävad elamualad, osaliselt ka tööstuspiirkonnad. Linna haldusjaotuslik piir jääb kvartalist ligikaudu 2.5 km raadiusesse. Kvartal jääb osaliselt linna muinsuskaitsealasse ning osaliselt selle kaitsevööndisse. Joonis 1. Situatsiooniskeem [4] 10

11 Kuressaare (Arensburg) asula tekke ajendiks peetakse üldtunnustatult 14. saj keskel rajatud Saare- Lääne piiskopilinnust. Asulat ennast on esmakordselt mainitud aastal. On arvatud, et enne linnuse rajamist asetses Kuressaare kohal muinasaegne eestlaste asula või kaubitsemiskohaga sadam. [1] Linna areng on alguse saanud selgelt linnuse juurest lähtuvate teede suunas, mis on plaanivaates tinginud sealt kiirtena kulgeva hoonestuse. Üks nendest teedest ongi varemmainitud Tallinna tänav, millega külgneb ka käsitletav planeeringuala. Kuni 19. sajandi lõpuni planeeritaval alal veel linnalist hoonestust ei eksisteerinud. Joonis a linnaplaan [1] 17. saj. I poolel rajati Kuressaare linna kirdepiirile, Kihelkonnale ja mandrile viiva tee vahele välikindlustus, mis on selgesti loetav a linnaplaanil (Joonis 2). Plaani selgituses nimetatakse seda Taani ajal rajatuks. Tõkkeehitise pikkuseks oli 320 meetrit. Selle kaks bastioni-kujulist sakki olid suunatud põhja. Nimetatud kaitseehitis on linnaplaanidel märgitud 19. saj. lõpuni, mil see juba oluliselt piiras linna arengut põhja suunas. [1] 11

12 Linna pindala on sajandeid püsinud muutumatuna. 19. saj. lõpul rajati endisele karjamaale linna idaosas Uus tänav. Kuid sellega oli linna territoorium ammendatud - edasi algasid Saaremaa Rüütelkonnale kuuluva Kaarma-Suuremõisa maavaldused. [1] (Joonis 3) Joonis 3. Linna arengu piiranguid illustreeriv plaan [1] Planeeringuala jääbki suuremalt jaolt ajaloolistele Kaarma-Suuremõisa maavaldustele, Tallinna tänava poolne külg linna valdustele, mis tähendab, et juba ajalooliselt on see paik olnud nö Kuressaare lävepakuks ühe olulisema Tallinna tänava poolse sissesõidu juures aastast pärinevalt kaardilt näeb selgesti planeeringu piirkonna ajaloolist tänavafronti, mis moodustus 7 hoonest. (Joonis 4) Nendest on tänaseks säilinud algupäraselt vaid 2, kolmas hoone on säilinud mahult, kuid on ümber ehitatud. Tänavafrondis tegi hävitustööd II Maailmasõda. Kõige rohkem sai kannatada Tallinna tänava alguse hoonestus. AIgselt paiknesid majad mõlemal pool tänavat üksteise kõrval. Linna hõivamisel Punaarmee poolt aasta sügisel põlesid mitmed kesklinna majad maha, täielikult hävisid kaks esinduslikku kahekordset ühiskondlikku hoonet. Viimaste asemel haigutab tänavapildis praegugi tühimik. [1] 12

13 Joonis 4. Ajalooline kaart aastast 1935: punasega märgitud ajaloolise tänavafrondi hoonestus [5] 3.2 Olemasolev olukord Tegemist on rangelt tänavatega piiritletud kolmnurkse põhiplaaniga kvartaliga. Seal on kuus olemasolevat hoonet, millest üks bussijaama hoone on ehitismälestisena võetud kaitse alla (Foto 1). Teistest hoonetest neli on ärihooned ja üks eramu. Ala on jaotatud kuueks krundiks, millest üks on hoonestamata. Foto 1. Olemasolev bussijaamahoone 13

14 Teised kvartalis asuvad ehitised on kahekorruselised kivihooned. II MS laastamistööde järgselt on kvartali Tallinna tänavafrondis (Foto 2) säilinud 7 hoonest vaid 3 ja seetõttu struktuur väga kaootiline. Sellest ajast on planeeringualale juurde ehitatud vaid bussijaamahoone. Tallinna tänav 28 (planeeritav) ja Tallinna tn 30 (üks olemasolevatest hoonetest) ning bussijaamahoone vahelisele alale on koostatud detailplaneering aastal Planeeringu seletuskiri ütleb: Tallinna tn 30 hoone ei kujuta endast arhitektuurset väärtust muinsuskaitse seisukohalt, seetõttu võib hoone rekonstrueerimisel lähtuda kaasaegsest arhitektuurikeelest, pidades siiski silmas hoone asumist Kuressaare muinsuskaitse ala tsoonis, mis eeldab teatud kooskõla vana ja uue vahel [2]. Nii on ka toimitud. Foto 2. Vaade Tallinna Tänavalt, kesklinna poolt Hoonestamata krunt, mis asub Tallinna tn ääres ja linna seisukohast vaadates väga esinduslikul alal, on pinnakatteta (kruusane ala) ja funktsioonita - see ei toimi korralikult isegi parkimisplatsina, kuigi seda nii kasutatakse (Foto 3). Kvartali keskne ala toimib praegusel hetkel täies ulatuses parkimisplatsina, kus jalakäijale suunatud linnaruumi ei eksisteeri väga palju asfaltpinda, vähe jalakäiguteede sillutist ja haljastust. Jalgrattateid planeeritava kvartali läheduses eristatud ei ole. Kogu kvartali ulatuses on haljastuse ja tänavapinnaga tegeletud veidi vaid bussijaama ümbruses, kuna see on linna käsutuses. Teised kvartalid on hetkel eraomandis. Kvartali Pihtla ja Tallinna tänava poolsetel külgedel asuvad ühistranspordipeatused. Kõigil kvartali kolmel küljel, eriti aga Tallinna tänava ääres on jalakäiguteed katkendlikud - seda parklasse sissesõiduteede, hoonestamata ja eramuga kruntide tõttu. 14

15 Foto 3. Vaade kvartali keskele, olemasolevale parkimisplatsile Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringus on hetkel kvartali alal kehtestatud kaks maakasutusotstarvet: vanalinna segahoonestusala ning asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala Olemasoleva bussijaamahoone olukord Kuressaare bussijaam on 1-korruseline, osaliselt keldrikorrusega ~7000-ruutmeetrine hoone. Bussijaama funktsioneerimiseks tänapäeval aga nii suure ruumi järgi vajadust ei ole. Seetõttu on kaalutud hoonele ka muu kasutusotstarbe andmist tänaseks on linna poolt otsustatud, et ruumides hakkab tegutsema ka noorte huvikeskus. Hoone välisilmet kujundavad ehitusmaterjalid on seinte ehitusmaterjalina punane tellis ning varikatuste kandekonstruktsioonil ja lael, avade sillustel, seinte parapetil viimistlemata betoonpinnad. Nii Pihtla tee poolsel peasissepääsul kui bussiooteplatvormi kohal domineerivad raskepärased betoonist varikatused (Foto 4). [3] Mälestise tunnusteks on hoonel Eksperthinnangus välja toodud järgmine: 1. Hoonel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid. 2. Ainus aastate arhitektuurile iseloomulikke bussijaama hooneid Eestis, olles hea näide kaasaegse arhitektuuri sobitamisest vanalinna konteksti. [3] 15

16 Veel on kaitse alla võtmist põhjendatud sellega, et tulenevalt soodsast asukohast kesklinna sõidutee ääres on oht bussijaama laiendamiseks või lammutamiseks, et sellesse kohta rajada suurem kaubanduskeskus[3]. Foto 4. Vaade bussijaama ooteplatvormidele Bussiooteplatvormid asuvad hoone idaküljel. Platvormide vahel ei ole eristatud saabumis- ega lähteplatvorme. Seetõttu ei soosi praegune olukord ka kesklinna poole liikumist - miski ei suuna bussilt saabujaid linna keskme poole vaid vastupidi platvormid on suunaga linna keskmest eemale (Foto 4). Bussiooteplatvorme on tänasel päeval 7. Neid aga reaalselt kõiki enam ei kasutata, kuna bussiliiklus ei ole nii tihe, kui ta oli jaamahoone algusaastatel. 3.3 Lähipiirkonna iseloomustus Kuressaare on oma mastaabilt väike, mistõttu võib kogu linna käsitleda lähipiirkonnana. Nagu eelnevalt öeldud, jääb linn planeeritavast kvartalist ligikaudu 2 km raadiusesse (Joonis 5), mis tähendab, et pea kõik on jalutuskäigu kaugusel. Kuna vahemaad on väikesed ja hõlpsasti läbitavad nii jala kui jalgrattaga, panustan ka planeeringus just kergliikluse edendamisse. Planeeringualast läände jääb Kuressaare kesklinn ja vanalinn valdavalt kahekorruselise kivihoonestusega, millel kelp-kivikatused. Alast põhja, läände ja lõunasse jäävad viikatustega elamualad. Kvartali kõrvalt kulgev Tallinna tänav on Kuressaare aktiivseim tänav, mis viib keskväljakuni, ja sealt edasi Lossi tänavana Kuressaare oluliseima vaatamisväärsuseni - linnuseni. Erinevad ärifunktsioonid, kaubandus-teenindus, aga ka ühiskondlikud asutused on Kuressaares koondunud põhiliselt Tallinna tänava äärde. Planeeritavale kvartalile väga lähedale jääb näiteks 16

17 linnateater ja täiskasvanute gümnaasium, kus tegutseb ka Kuressaare kunstikool. Kvartalini jõudev Pihtla tänav on oluline just selle seotuse poolest maakohtadega - see tänav on üks olulistest linna suubuvatest maanteedest ja selle serva jäävad enamjaolt elamud. Joonis 5. Kaugused planeeritavast kvartalist 17

18 3.3.1 Planeeritava ala asukoht linna tsoonides Nagu eelnevalt selgitatud, saab Kuressaare tsoneerida suures plaanis kolmeks: mere poole jäävaks rekreatsioonialaks, vanalinnaks (Joonis 6) ning põhja poole jäävaks linnalisemaks elamualaks (Joonis 7). Planeeritav kvartal jääb elamupiirkondade keskmesse, kuid samas ka kesklinna ja elamutsoonide piirile. Planeeritav kvartal loomelinnak - on suunatud peamiselt linnarahvale huvitegevuseks, töötamiseks ja vaba aja veetmiseks, mida asukoht hästi soosib. Planeeringuala jääb Joonis 6. Vanalinna ja rekreatsioonialade tsoneeringud 18

19 elamualadest kesklinna poole või mere äärde liikuvatele inimestele tee peale. Tänu bussijaama olemasolule kvrtalis on asukoht samas turismialaga tihedalt seotud: see on bussiga reisijatele linna saabumise ja sealt lahkumise punkt. Võib öelda, et vanalinn, aga väiksemas plaanis ka planeeritav kvartal, on kahe tsooni turismi- ja elamutsooni ühisosa. Joonis 7. Elamualad 19

20 Planeeritavat kvartalit võib vaadelda kui linna väravat. Peale selle, et planeeringualaga algab Tallinna poolt tulles kesklinn ja ka vanalinn, on see punkt Kuressaares, kus saavad kokku kõik maakonna suuremad maanteed (Joonis 8). Bussijaam on juba ajalooliselt kujunenud sellisesse punkti, kus suuremad tänavad kokku saavad. Arvan, et loometegevuse jaoks on see asukoht samuti soodne, kuna needsamad tänavad juhivad inimesed ka linnakusse. Joonis 8. Linna suubuvad teed ja maakonnaliinide bussipeatused 20

21 3.3.2 Ümberkaudsed hooned Planeeritav kvartal jääb linnas kahe olulisema keskkooli Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Kuressaare Gümnaasiumi vahelisele alale, mis sobib hästi noortele kooliväliste tegevustega toimetamiseks. Lähedal kesklinna piiril asuvad ka Kuressaare Ametikool, TTÜ Kuressaare Kolledž ja Täiskasvanute Gümnaasium. Kõikidest koolidest on kvartalini mugavalt lühike tee. Teisi huvitegevusega seotud asutusi on Kuressaares mitmeid, kuid need asuvad hajutatult ja kaootiliselt üle linna laiali ja ei vasta tihtipeale ruumivajadusele. Planeeritava kvartali lähiümbruses, 500 m raadiuses asuvad veel näiteks Kuressaare Linnateater, apteek, kolm kodumajutust, külaliskorterid, rattalaenutus, üks kiirtoidukoht, pubi, kaks kohvikut, hambakliinik ning Politsei- ja Päästekeskus Kuressaare keskus ja selle seotus planeeeritava alaga Keskväljak asub planeeritavast kvartalist ligikaudu 500 m kaugusel ja on seega oluline mõjutaja, kui küsimuseks kujuneb kvartali külastatavus. Keskväljaku ja selle jalakäijasõbralikumaks muutmise üle on palju arutletud. Probleemiks üleüldiselt kesklinnas on ka äripindade järkjärguline kandumine äärelinna kaubanduskeskustesse. Leian, et keskväljakul ja planeeringualal on nii sarnaseid puudusi, kui ka potentsiaali. Kui nende alade võimalusi mõistlikult ära kasutada, mõlemad funktsioonidele vastavalt toimima panna, võivad nad üksteist täiendavalt väga hästi koos toimima hakata. Joonis 9. Linnamärgid [1] Joonis 10. Planeeritav kvartal kui üks linnamärk 21

22 Kuressaare linnaatlases on eesmärgiga tutvustada erinevaid olulisi linnaehituse aspekte kirjeldatud linnaehituse kooslusi, mis on jagatud kolme gruppi: linnamärk, linnamuster ja linnakujund. Linnamärk on visuaalselt silmatorkav, arhitektuurselt väärtuslik ning selgelt eristatav kujund linnaplaanil, omades tähtsat kohta linnaelus [1]. Atlases on linnamärkidena välja toodud Lossi ja Tallinna tänavad, keskväljak ning kindlus (Joonis 9). Veel on märgitud, et Tallinna ja Lossi tänavad moodustavad koos keskväljakuga linna tuiksoone. Planeeringuga soovin luua sellele tuiksoonele tervikliku ja märgilise alguse linna värava (Joonis 10). Märgilisus oleks loomekvartali identiteedi üks osa. 3.4 Planeeringu põhimõtted ja ettepanekud Loomekvartali idee tekkis soovist pakkuda atraktiivset, võimalusterohket ja mugavat ruumi linnarahvale ning esinduslikku ruumi linnale. Sellist ruumi, mis oleks suunatud kõigile- nii linnaelanikule, maalt tulijale kui turistile, nii noorele kui vanale. Joonis 11. Kesklinna ja Ida tn siht 22

23 Olemasolevas olukorras nägin probleeme kvartalisse sisenemises ja kvartali keskses alas, mis on suur parkimisplats. Praeguses olukorras toimub kvartalisse sisenemine ümber nurga. Planeeringu üheks ideeks on luua jalakäijatele kesklinna sihis mugav liikumine. Teisest küljest suubub kvartalisse Ida tänav, mida jätkaksin läbi kvartali jalakäigutänavana (Joonis 11). Praegu kasutatakse kvartalisisest ala parklana. Planeeringus pakun välja autode viimist kvartali perimeetrisse, et kvartali keskset ala oleks võimalus kasutada jalakäijatel- jalgratturitel (Joonis 12) Joonis 12. Parkla viimine kvartali perimeetrile Planeeringuettepaneku üheks oluliseks lähtepunktiks said suunad, mis lõid kvartalile struktuuri ja pakuvad palju erinevaid liikumisvõimalusi läbi kvartali. Kavandatav kvartal toimib kui üks hoone keskse elutoa - väljaku - ja sellega piirneva hoonestusega, millel igal on linnaku toimimiseks täita oma funktsioon. Planeeritav ruum on väliselt kui üks tükeldatud tervik, sisemiselt aga koostoimiv ja sidus kompleks. Suunad, mis said planeeringu ülesehitusel määravaks, on sisenemisteed kvartalisse, inimeste harjumuspärased liikumissuunad, vaatekoridorid ning idakaarest kvartalisse suubuv Ida tänava siht, 23

24 mis lõpetab selle avara jalakäigutänavana ja saab olema kvartali peatänav (Joonis 13). Kui tänasel päeval on kvartali nurgad täis hoonestatud ja näiteks bussijaama jõudmiseks peab nii Tallinna tänava poolt kui ka kesklinna poolt tulles ümber nurga käima, siis oma planeeringus loon vaated väljakule ja võimalused siseneda kvartalisse kohe kvartali nurkadest. Lisaks pakun palju teisigi liikumisvõimalusi läbi kvartali ja seega ka erinevaid vaateid kvartali keskmesse. Kitsad tänavad hakkaksid toimima tõmbeelementidena, mis kutsuvad inimesed kvartalisse ja panevad inimvoolud seal liikuma. Joonis 13. Liikumissuunad läbi kvartali, tiheda struktuuri tekkimine Väljakuga soovin oma planeeringus pakkuda inimestele jällegi võimalusi tegutsemiseks ja olemiseks: tegemist on multifunktsionaalse väljakuga ürituste korraldamiseks, turu ja laatade pidamiseks, vabaõhulavaga kontsertide pidamiseks ja välikino näitamiseks. Kvartali tiheda struktuuri ja selle keskel oleva avara väljakuga soovin luua linlastele hea avaliku ja poolavaliku ruumi vahekorra, et oleks võimalust tegutseda ka olenemata ajast, ilmast või temperatuuurist. Kesksel platsil saaks toimuda koostöös keskväljakuga erinevad Kuressaare linnaelu tähtsad sündmused nagu näiteks kammermuusikapäevade kontserdid, turupäevad, merepäevade või Saaremaa ralli avamine, ooperipäevade, filmi- või teatrifestivalide ülekanded välikino ekraanile jne. Läbi Kuressaare tuiksoone kulgevad rongkäigud saaksid alata või lõppeda planeeritavas kvartalis. 24

25 3.4.1 Bussijaama funktsiooni säilitamine väiksemas mahus Bussijaam on oluline komponent loomelinnakus. Kuressaare on küll väike, aga ainuke linn Saaremaal, mistõttu loome- ja huvitegevuses osalejatest on suur hulk ka maakohtadest pärit inimesi. Tänu bussijaamale saabuvad maainimesed otse linnaku südamesse. Samuti saabuvad bussiga ka reisivad turistid. Kuna bussi tagasireisi aeg ei klapi alati linnas planeeritud tegemistega, siis on tihtipeale ooteaega palju. Loomelinnakus oleks aga mitmeid võimalusi selle sisustamiseks alates raamatu lugemisest käsitööringini või ronimisseinal turnimiseni. Planeeringuga pikendan bussiooteplatvormide sammaskäiku Tallinna tänava suunas ja eraldan sellega bussisõidutee väljakust aga samal ajal ühendan bussiga reisijad ja kvartali keskse platsi. Nagu eelnevalt juba selgitatud tänasel päeval bussijaama funktsioneerimiseks nii suure ruumi järgi vajadust ei ole. Seega näeb planeering ette hoone jaotamise erinevateks osadeks, mis esiteks, mängivad olulist rolli krundi struktuuris ja selle terviklikkuses, ning teiseks, eraldavad loogiliselt uued funktsioonid, mis hoone endale juurde saab Krundijaotuse ettepanek Planeering näeb ette kvartali jaotamise neljaks krundiks. Kuna planeeringu üks mõte on ühtse ja tervikuna toimiva kvartali loomine, siis suurem osa hoonestust (kvartali põhjakülge ja läänenurka jääv osa) jääb ühele krundile. Eraldi katastriüksused jäävad vähendatud bussijaama osale (olemasoleva hoone lõunapoolsem kolmandik), bussisõiduteega eraldatud majutushoonele ja väljakule. Katastriüksuste sihtotstarbed on järgmised: 1) loomelinnaku hoonestus: sotsiaalmaa- ühiskondlike ehitiste maa 2) väljak: sotsiaalmaa- üldkasutatav maa 3) hostel: ärimaa- majutusehitiste maa 4) bussijaam: ärimaa- reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sh lennu-, raudtee-, bussijaama, sadamahoonete maa Hoonestuse ettepanek; funktsioonid Olemasolevate hoonete funktsioon on peamiselt kaubandus-teenindus. Üheks põhimõtteks planeeringus on pakkuda kõigile praegusel hetkel töötavatele äripindadele uus ruum ka 25

26 kavandatavas situatsioonis ning lisaks veel täiendavaid rendipindasid loometegevusega haakuvatele kaubandus- ja teenindusettevõtetele. Seetõttu domineerib planeeringus 1. korrusel äripindade funktsioon. Lisaks asuvad 1. korruse tasapinnas loomelinnaku infopunkt, avatud noortekeskus, galeriid, rattalaenutus ja rattaparkla, kaks kohvikut, bussijaam ning hosteli fuajee ja ühisruumid. Kõrgemate korruste järgi jaotuvad hooned erinevateks loomelinnaku komponentideks. Kesklinna poole ja kvartali peatänavast põhja poole jääb kunstihoone galerii ja ateljeedega. Sellest lääne poole järgmine maja on stuudiokorteritega elamu ja ateljeed. Kvartali keskele jääb kinomaja, mille idatiib on kinosaalile, läänetiib erinevate filmi- ja fotoõpperuumide ja -ringide tarvis. Kvartali südamesse jääb ka loomelinnaku klubimaja, kus saavad tegutseda erinevad kultuuriklubid, noorteorganisatsioonid või -bürood. Klubimajaga on ühenduses õppemaja, kus asuvad huviringide ruumid ja õpperuumid koolitööde tegemiseks. Lisaks veel rekreatsiooniruumid vaba aja sisustamiseks: raamatulugemissaal ja puhkeruumid lauamängudega, muusika kuulamiseks, teleri vaatamiseks jne. Kvartali kirdeosasse jäävad käsitöömajad, galeriimaja ja kohvik. Kohvikust on pääs bussijaama ooteplatvormide sammaskäigu peale väljaku kohale. See on kõrgendatud käiguteega ühendatud väljakust lõuna poole jääva olemasoleva hoone osaga multifunktsionaalse saali 2. korrusega. Hoone, mida eraldab teistest bussisõidu-jalakäijate ühisala ja jääb kvartali kagunurka on kavandatud hosteli-tüüpi majutusele. See on mõeldud näiteks maalt pärit gümnaasiumiõpilastele, välistudengitele jt. Kesklinna poolsesse nurka, linnaku peatänavast lõuna poole jäävad veel kaks hoonet, millest üks on mõeldud büroomajaks (loomelinnaku tööd organiseerivad kontorid) ja teine, läänepoolne velokuurile-rattaklubile, kus asuks ka rattalaenutus Bussijaama hoone jaotamine Planeering näeb ette hoone jaotamise erinevateks osadeks, mis eraldavad sellele planeeringus kavandatavad uued funktsioonid. Kuna olemasolev ootesaal koos rendipindadega on väga suur, siis on seda võimalik jaotada nii, et säilib ka piisav ruum uue bussijaama ootesaalile. Hetkel seal asuvad rendipinnad saavad kolida teistesse hoonetesse. Üks väljakuäärsetest osadest (praegune ootesaal külgnevate rendipindadega) saab multifunktsionaalseks saaliks, mis on lükand-vaheseintega eraldatav väiksemateks boksideks. Seal saab tegutseda turg, korraldada töötubasid või muid üritusi. Kui hetkel on see ruum ainult ootesaali kohalt kõrgem, siis planeeringujärgselt saab antud osa hoonest viilkatusega pealeehituse

27 korruseliseks avatud saaliks. Saali kesksest alast viivad kaks treppi teisele korrusele. 2. korruse tasapind asub saali perimeetris, keskele jääb õhuruum. Teine väljakuäärne osa olemasolevast hoonest, mis on koos keldrikorrusega kahekorruseline, on kavandatud avatud noortekeskuseks. Esimesel korrusel on noortekeskuse ühisruumid, nõupidamiste ruumid ja kontorid, keldrikorrusel saaksid olla bändiruumid ja näiteks paar bowling u rada Hoone on jaotatud täpselt sellelt kohalt, kust see kahekorruseliseks muutub. Nii 1. korrusele, mis on tänavatasapinnast pool korrust kõrgem, kui ka keldrikorrusele sisenemine jääb välisruumist idaküljelt. Keldrikorrusele on sissepääs ka väljakupoolselt maja küljelt. Kahe korruse vahel saab olema ühendus ka siseruumis. Lõunapoolsem osa hoonest jääkski uuele, väiksemale, aga vastavalt vajadusele kohandatud bussijaamale - seal asuksid ootesaal, müügipunktid, kiosk, pakihoid ja kontoriruumid Hoonestuse tingimused planeeringus Katuse viilu- ja kaldesuunad on planeeringujärgselt paika pandud. Hoonestuse kõrgus on planeeritud kuni 4 korrust (korterelamu). Antud hoone kõrguspiirang on 17 m. Olemasolev hoone jääb valdavalt ühe korruse kõrgusega, osaliselt pealeehitusega. Teised ühiskondlikud hooned on 2-3 korruselised Liikluskorralduspõhimõtted ja parkimine Autosõiduteed ja parkimine Planeeritav kvartal piirneb kõigist kolmest küljest kahesuunalise autoteega. Parkimine on plaanitud paralleelsena Tallinna, Pihtla ja Transvaali tänavate ääres 3-4-ste gruppidena. Lisaks mugavale parkimisvõimalusele loob paralleelne parkimise vöönd koos haljastusega puhvertsooni sõidutee ja jalakäigutee vahele, mis teeb jalakäija liikumise tänavate ääres oluliselt meeldivamaks. Lisaks jääb parkimise võimalus Komandandi ja Gonsiori tänavate nurka (Joonis ). Planeeringus pakun välja, et nii Komandandi kui Gonsiori tänavad oleksid lääne poole ühesuunalised. See tagab mugava sissesõidu ja parkimisvõimaluse Kuivastu mnt poolt tulles. Kesklinna poolt tulles leiab vajaliku parkimiskoha tee kvartalipoolsetel külgedel. 27

28 Bussijaam ja bussiliiklus Tüüpilist asfaltkattega sõiduteed kvartalisse kavandatud ei ole. Kvartali idaosasse jääv bussi sissesõit, parklaala ja väljasõit on planeeritud sillutatud õuealana, kus jalakäijad ja mootorsõidukid jagavad sama teepinda (Joonis 14). Bussidele ja teenindavale transpordile on seal planeeritud ühesuunaline liiklus, kus sissesõit on Transvaali tänavalt ja väljasõit Pihtla tänava poole. Busside parklaalasse on planeeritud üks saabumisplatvorm ja kolm lähteplatvormi, arvestades kohti korraga Tallinna ja Tartu bussidele ning ühele maakonnaliinile. Saabumisplatvorm on mõeldud väljaku idapoolsele küljele, eraldatuna sellest vaid sammaskäigul varjualusega, et bussilt tulijal jalakäijal - tekikskohe hea side nii platsi, linnaku kui ka kesklinna suunaga. Joonis 14. Bussiliiklus ja kergliiklus läbi kvartali Kergliiklus Jalakäija seisukohalt on praegune olukord kõige ebamugavam just kesklinna poolsel ristmikul, kuna sealt liikudes on vaja ületada alati mitu sõiduteed. Leian, et oluline on luua hea side kesklinnaga, kuna sellel suunal on inimeste nii liikuvus praegu kui ka planeeritavas kvartalis kõige suurem. 28

29 Kergliiklejale mõeldes on kvartali peatänav pikendatud kesklinna suunas Pihtla tänavale välja. Sõiduteel kujutab see endast laia künniseala ja asfaltteest erinevat sillutisega pinnakatet. Tallinna tänava ja Pihtla tee poole on planeeritud kergliiklusteed, kus ühiselt võivad sõita nii jalakäija kui ka jalgrattur, ning mis saavad olema osa Kuressaare kergliiklusplaanist (Joonis 14). Pihtla tee poole kergliiklustee äärde jääb ka rattaparkla ja rattarent, väiksemad parklad jäävad ka kvartali nurkadesse. Teenindav transport ja jäätmekäitlus Teenindav transport saab sisenenda kvartalisse samast kust ühistransport. Väljakule ja vajadusel hoonete väljakupoolsele küljele pääseb transport Pihtla tänavalt olemasolevast hoonest lääne poole jääva sissepääsu või Tallinna tänavalt kinomaja ja kortermaja vahelise sissepääsu kaudu. Jäätmekogumispunkt on planeeritud Transvaali tänava ja busside sissesõidu nurka kinnisesse alasse Haljastus ja heakord Paralleelsete parkimisgruppide vahele kvartali külgedel on mõeldud kõrghaljastus, osaliselt üksikute puudena, osaliselt paaridena, mis loovad mõnusa rohelise rütmi sõidutee äärde. Puud on kavandatud koos metallist tüvekaitsetega ja istutuskoha mulla katmiseks ja õhutamiseks ette nähtud kaitserestiga sillutise sees. Kõrghaljastusena on mõeldud kitsavõraline harilik haab Erecta. Parkimiskohad on planeeritud katta sillutisega muruvuugil. Bussijaama Pihtla tänava poolses küljes on juba olemasolev efektne haljastus. Eksperthinnang ütleb selle kohta: Hoone ümbruse haljastus on kujundatud betoonmüüritisega ümbritsetud aladena, olles sellisena oluline väliskujunduse osa[3]. Need alad on haljastatud põõsaste ja pinnakattetaimedega. Olemasolevate tugimüüride eeskujul on kesklinnapoolsesse kvartali sissepääsu alasse ja ka väljakule väljaulatuvalt kavandatud kõrgendatud haljasalad. Alade servad (betoonist) on teatud kohtadest kaetud puiduga, millest kujunevad istepingid. Üks selline haljasala jääb ka sammaskäigust Transvaali tänava poole. Kõrghaljastusena on nendes alades planeeritud harilik haab Erecta, lisaks sellele kõrgemaid põõsaid ja pinnakattetaimi nagu Thunbergi kukerpuu, Jaapani enelas, Siberi kontpuu ja põõsasmaran. Madalamat haljastust on mõeldud ka kitsaste hoonetevaheliste tänavate keskele saarekestena, mis on eraldatud killustikuga, kust saaks aeg-ajalt teisele poole tänavat põigata. 29

30 Kvartali peatänav ja väljak on kaetud 600x1200 mm graniitkiviplaatidega poolseotises, mujal on kasutatud punast ja antratsiitpruuni klinkersillutist, mille suund aeg-ajalt vastavalt tänava ja hoonestuse suundadele muutub. Busside ja jalakäijate ühisala on kaetud antratsiitpruuni paksema klinkersillutisega, mis kannab ka busside sõidukoormust. Väljak on kavandatud multifunktsionaalsena, mis tähendab, et seda saab kasutada väga erinevate ürituste jaoks. Igapäevaselt võivad väljakul asuda teisaldatavad disainpingid ja platvormid, kus istuda või pikali visata, ning konteinerhaljastus. Need teisaldades saaks aga avara ja vaba platsi. Väljaku keskel asuvad kolmes alas sillutise sees ja sellega samal tasapinnal purskkaevud. Väljaku lõunaküljel asub multifunktsionaalne vabaõhulava kontsertide jm korraldamiseks. Lavale on pääs otse noortekeskuse hoonest Tehnovarustus Projekteeritud hoonestus jääb Kuressaare kesklinna alasse. Kõik trassid: sidekaabel, kanalisatsioon, veetorustik, maakaablid jm on võimalik ühendada olemasolevate trassidega. Vanad tehnovõrgustikud uuendatakse pidades silmas kõiki ehitusnõudeid. Eraldi trasside rajamine on vajalik vaid kvartalisiseselt Tulekaitse Hoonete tuleohutus tagatakse kasutusviisi järgi määratud tulepüsivusklassi alusel. Selle järgi valitakse projekteeritavatele hoonetele nende klassi kuuluvad ehitus- ja viimistlusmaterjalid. Konstruktsiooni osas võetakse materjalide valikul arvesse tulepüsivusaja nõuet ja selle täitmist. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Üldjuhul peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele. Kuna käesolevas planeeringus on mitmes kohas eraldiseisvad hooned üksteisest 4-6 m kaugusel ehk hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, siis tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. 30

31 4 KOKKUVÕTE Kuressaare on Saaremaa pealinna ja olulise turismilinnana atraktiivne ja oluline koht väliskülalistele aga ka hubane kodu linnaelanikele. Kui turismi valdkond Kuressaares alati niigi aktuaalne on, siis oma lõputööga proovin välja pakkuda just midagi linnaelanikule ja maainimestele ja sellega anda väärtust juurde linnale kui tervikule. Kuressaares võib täheldada linnast väljavooge nii inimeste kui funktsioonide näol. Suuremate kaubanduspindade tekkimine äärelinnadesse on tänapäeval loogiline suund, mis tuleneb inimeste liikuvusest ja mugavusest. Leian, et seda võib tolereerida ja samal ajal mõelda, kuidas muuta kesklinn atraktiivseks ja võimalusterohkeks, et inimesi äärelinnadest jälle keskusse kutsuda. Inimesi võiks jätkuda nii siia kui sinna. Oma lõputöö planeeringuga loon sellise ruumi, mis oleks inimestele kutsuv ja samas linna kui tervikut täiendav osa kesklinnast, mis aktiivsust sinna juurde tooks. Linnaline ruum, kus saaksid toimuda avalikud üritused ja kus saaks lihtsalt vaba aega veeta, oleks tasakaalustavaks elemendiks linna turismialasse või äärelinna kaubanduskeskustesse vajumise vastu. Hetkel on Kuressaares loometegevusega seotud organisatsioonid ja ettevõtted laiali üle linna. Nende osaline koondamine, liitmine ja sobitamine teiste tegevuste-funktsioonidega looks kindlasti teatud sünergia, millest võidaksid nii inimesed kui terve linn. Oma lõputööga katsetasin, kuidas kvartal linna ja inimeste heaks tööle panna, liites olemasolev hoone uusehitusega. Struktuur, kus hooned lähestikku, ning seega ka loometegevus, äri, teenused, kaubandus, tööpinnad ja elamispinnad tihedalt asetsevad, ei loo tihedust mitte ainult ruumiliselt, vaid ka eluliselt. Usun, et lahendus võiks linnaelanikule ja külalisele pakkuda nii sotsiaalseid kui ka eneseteostusvõimalusi, huvitavaid elamusi ja ruumikogemusi. 31

32 5 SUMMARY This urban planning project is a thesis work in architecture, in the Faculty of Architectural and Environmental Engineering in TTK University of Applied Sciences. It includes analysis and planning proposals of a quarter in the center of Kuressaare, in Estonia. In the quarter there is an existing bus station, which will be preserved and extended. The work focuses on creating an area for creative industries and an interesting, attractive, and feature-rich space, while preserving the function of the bus station. The thesis analyzes possibilities in the city and the current quarter. It also suggests a creative building block layout, land distribution, and public area plans. Kuressaare, as the capital city of Saaremaa, is an important tourist attraction in Estonia. It is an attractive place for foreign guests, but also a cozy home for the residents. Tourism is constantly a vital sector in Kuressaare, that is why this thesis project is targeted at the opposite - the city residents and local people. In Kuressaare, outflows can be observed both in the number of residents and in terms of functions. Larger commercial premises emerge on the outskirts of the city. This is a logical direction as a result of people's mobility and comfort. I believe that this has to be accepted, but at the same time we have to think about about how to make the city center attractive, and comfortable. The thesis project creates a space that is a part of the city center and actively related to the center square. This urban space, where public events could take place, where one could spend leisure time or take part of an creative activity, it would be a balancing element between the tourist area of the city and the suburban shopping centers. At the present time creative activities, organizations and businesses in Kuressaaare are scattered around the city. Merging and matching activities with other functions could result in certain synergies from what people and the whole city could benefit. This thesis project activates a quarter with revitalizing an existing building, adding new structure and public space. The structure where buildings are close to each other, and thus the arts, services, shopping, offices and living are located closely, creates density not only spatially, but also vitally. I believe that the proposal would provide both social and self-realization opportunities and interesting experiences of space. 32

33 6 VIIDATUD ALLIKAD [1] Eva-Maria Basihhina, Lilian Hansar, Kuressaare Linnaatlas. Linna kujunemise, linnaehituse arengu ja arhitektuuriväärtuste ülevaade, Kuressaare: OÜ Tormikiri, 1999, pp [2] T. Org, Kuressaares, Tallinna tn 30, Tallinna tn 28 ja autobussijaama vahelise ala detailplaneerimise projekti seletuskiri, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 10. veeburar, 2014]. [3] Lilian Hansar Eksperthinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 12. detsember, 2012]. [4] geoportaal.maaamet.ee, Maa-ameti Geoportaal, [Võrgumaterjal]. Available: [ Kasutatud 10. mai, 2014]. [5] Ajalooline kaart aastast 1935 [Võrgumaterjal]. Kasutatud [10. veebruar 2014]. [6] Hannes Koppel Kuressaare loome- ja huvikeskuse väljaarendamise ideekirjeldus, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 05. mai, 2014]. [7] Taniel Vares Noorte huvikeskuse lõpp-peatus... bussijaam? [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 25. aprill 2014]. [8] T. Ojari Klaasist kast mäe otsas: Fahle maja Tallinnas kogumikus Positsioonid. Lugemik uuest Eesti arhietktuurist, T.Ojari, Toim, Tallinn: Solnessi arhitektuurikirjastus, 2012, p [9] Ignasi de Sola-Morales Rubio From Contrast to Analogy kogumikus Theorizing a New Agenda for Architecture, Kate Nesbitt, Toim, Princeton: Princeton Architectural Press, 1996, p

34 7 LISAD 34

35 7.1 Jooniste loetelu Leht 1: Fotod olemasolevast olukorrast, linnaanalüüsi ja kvartali skeemid Leht 2: Põhiplaan 1:500; 3D pilt Leht 3: Haljastuse ja liikluse plaan, 1:400 Leht 4: 1) I-III korruse funktsionaalsed skeemid 2) Olemasoleva hoone jaotamise skeem 3) Hoonestuse I korruse plaan, 1:400 4) Hoonestuse II korruse plaan, 1:400 Leht 5: Hoonestuse III korruse plaan, 1:400; 3D pilt Leht 6: Lõige 1 ja 2, 1:250; Lõige 3, 1:300; 3D pilt Leht 7: 3D pildid 35