KURESSAARE LINNA UUE ÜHISTRANSPORDIVÕRGU KAVANDAMINE

Transcription

1 Helina Turja KURESSAARE LINNA UUE ÜHISTRANSPORDIVÕRGU KAVANDAMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2014

2 Helina Turja KURESSAARE LINNA UUE ÜHISTRANSPORDIVÕRGU KAVANDAMINE LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Transport ja logistika Tallinn 2014

3 Tõendan, et lõputöö on minu, Helina Turja kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- ja teadustööde seisukohad on viidatud. Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. Lõputöö autor: Helina Turja... (allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood Õpperühm TLI Lõputöö vastab ülesandele ja kehtivatele nõuetele. Juhendajad: Kirke Williamson... (allkiri ja kuupäev) Sven Andersen... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud a Transporditeaduskonna dekaan Aimar Lukk... 6 (allkiri)

4 SISUKORD SISSEJUHATUS ÜHISTRANSPORDI ROLL Ühistranspordi kasutus Teenuse kvaliteedi indikaatorid VÕRGUSTIKU PLANEERIMINE Sõiduvahendi valik Piletimüügi süsteemid Bussipeatuste taristu Peatuste optimaalse kauguse arvutamine Liini tüübid Liini võimsustegurid Tasuvusanalüüs sõitjateveo hinnakujunduses ÜHISTRANSPORDI OLUKORD EESTIS PAIKNEMINE JA LIIKUMISVAJADUS Õppeasutuste ja töökohtade paiknemine Teenindusasutuste paiknemine Roomassaare sadam Kuressaare lennujaam Muud asutused KURESSAARE ÜHISTRANSPORDI VÕRGU HETKESEIS Reiside täituvus ja efektiivsus Kuressaare linnaliinide ülesehitus UUS ÜHISTRANSPORDI VÕRK Kriteeriumid planeerimisel Bussipeatuste planeerimine Tehnoloogia valik

5 6.4. Uus sõidugraafik Bussiliin nr Bussiliin nr Bussiliin nr Piletimüügi süsteem Ühistranspordi tasuvus KOKKUVÕTE SUMMARY KASUTATUD KIRJANDUS Lisa 1. Erinevad liinitüübid Lisa 2. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 1 sõidugraafik E-R Lisa 3. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 2 sõidugraafik E-R Lisa 4. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 3 sõidugraafik E-R Lisa 5. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 4 sõidugraafik E-R Lisa 6. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 12 sõidugraafik L-P ja riigipühad Lisa 7. Kuressaare linna bussipeatuste olukord Lisa 8. Kuressaare linna bussipeatuste vahelised kaugused Lisa 9. Stratos LE37 minibuss Lisa 10. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 1 uus sõidugraafik E-R Lisa 11. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 2 uus sõidugraafik E-R Lisa 12. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 3 uus sõidugraafik E-R Lisa 13. Saare Maavalitsuse tõend

6 SISSEJUHATUS Autotööstuse ja majanduse kiire areng on aastast aastasse väikelinnades pannud inimesed üha enam kasutama oma isiklikku autot ühistranspordi asemel. Eesti majanduslik olukord ja Euroopa Liidu ühise tööturu avanemisel on toimunud Eestist suur inimeste väljaränne ja eeskätt Eesti väiksematest linnadest. Suurt populaarsust on kogunud terves maailmas roheline mõtlemine ja keskkonnasäästlik majandamine. Kõikides uutes transpordi arenguplaanides on see mõttekäik väga tihedalt läbi põimitud. Autor ise on elanud terve oma lapsepõlve Kuressaares ja selle aja jooksul pidevalt kasutanud kohalikke bussiliine. Viimastel aastatel on kohalik meedia sageli kajastanud Kuressaare linna ja Saare maakonna bussiliikluse vähendatud nõudlusest ja sellega seoses muudetud sõidugraafikutest. Autor kasutas ka ise sageli Kuressaarde liikumiseks kohalikke maaliine olles sageli silmitsi probleemidega. Ühel korral näiteks bussi liiga väikese pagasiruumi tõttu juht ei saanud peale võtta lapsevankrit. Terve Saaremaa liinid luubi alla võtta on liialt mahukas töö ja seega sai valitud Kuressaare linna ühistranspordivõrk. Kuressaare bussiliinide kasutajate hulgas on valdav enamus õpilased ja pensionärid. Pensionäridel on sageli see ainus võimalus liikuda sihtpunkti. Inimeste harjumused ja võimalused ning linna struktuur on aastatega läbinud suuri muutusi. Samas ühistranspordivõrk on jäänud samaks, mis ei sobi eriti tööinimestele. Projekti eesmärgiks ongi Kuressaare linna uue ühistranspordivõrgu kujundamine, läbi mille loodab autor tõsta linna bussiliinide populaarsust ja optimeerida ühistranspordivõrk. Tuleb analüüsida olemas olevat liini graafikut ja selgitada välja inimeste tegelikud liikumisvajadused. Transpordivõrk hõlmab nii peatusi, piletite müügi süsteemi kui sõidugraafikuid. Uurimus määratleb Kuressaare suurimad elamurajoonid ja erinevate asutuste paiknemised. Vaatluse all on mitmeid tootmisettevõtted, mis pakuvad tööd sageli ligi sajale elanikule. 6

7 Järgneva uuringu alustaladeks on võetud Ühistranspordiseadus ja selle seaduse raames välja antud aktid. Läbi erinevate uurimismetoodikate pakutakse välja uued võimalikud sõidugraafikud koos seda hõlmava taristuga, mis on kooskõlas Eesti seadustega ja loodetavasti täidavad võimalikult kõrgelt inimeste liikumisvajadusi. Kasutatavad uurimismeetodid: 1. Andmeanalüüs, statistiline võrdlus Kasutatud on 2013 aasta linnaliinide bussipiletite statistikat, infokeskkonnas olemasolevate liinide puhul erinevate bussipeatuste läbimiste arvusid. 2. Vaatlus Vaatluse käigus on jälgimise all bussipeatuste olukord, sõidugraafikud, tehnoloogia valik ja selle sobivus. Erinevaid bussiliine läbides jälgib autor reisijate arvu erinevatel teelõikudel. Autor kaardistab olukorra ja pildistab või teeb vajalikke märkmeid probleemide fikseerimiseks. 7

8 1. ÜHISTRANSPORDI ROLL Ühistransport on igasugune reisijate vedu, mida võib määratleda kui transpordi võimalust suurele hulgale inimestele liikuda punktist A punkti B. Siia alla käib nii maakonna kui linnasisene bussivedu, rongiliiklus, lennuliiklus ja ka taksondus jne. [1] 1.1. Ühistranspordi kasutus Ühistranspordi kasutuse statistikat on võimalik mõõta mitmel viisil: [2] Kõikide reiside arv: tavaliselt tuleb see info operaatoritelt, mis on tuletatud müüdud piletite arvust. Selle punkti all saame pigem arvu, mis näitab palju reisijad on bussi sisenenud, kuna iga inimene, kes ostab uue pileti loetakse uueks reisijaks; Läbitud vahemaa, teiste sõnadega sõitjakilomeeter (Skm); Ühistranspordi kasutajate kulutused, mida saab arvestada indikaatorina, mis näitab minimaalselt nõutud majanduslikku kasu; Reiside hulk elaniku kohta, mis tuletatakse aastase statistika põhjal. Kõikide ühistranspordi liikide seas on populaarsemaks vanuse grupiks tööealised inimesed vanuses aastat. Bussiliikluses on selles vanuses inimeste seas kasutus kõige vähem populaarsem. Paljuski on see seotud auto omamise võimalusega ja sellega kaasnev mugavus asendab bussi. Nooremal vanusegrupil puuduvad selleks õigused ja vanem generatsioon on harjunud kasutama ühistransporti. [2] Ühistranspordi kasutus sõltub ka suures osas kellaajast ja nädalapäevast. Esmaspäev kuni reede ehk tööpäevadel ja koolipäevadel jääb põhiline kasutusaeg vahemikku 08:00-09:00 ja 16:00-17:30. Teadaolevalt on koolipäevad lühemad kui tööpäevad siis õhtune tippaeg jaguneb mitmesse 8

9 vahemikku. Väikelinnades on muidugi vahemaad lühemad ja paljud tööreisid ja kooli minekud lahendatakse ära autoga, jalgrattaga või käies jalgsi. [2] Erinevusi võib tuua ka hooaegadel, suveperioodil ja koolivaheaegadel, kui õpilaste seas on kasutus väiksem. Laupäevadel ja pühapäevadel kasutatakse ühistransporti enamasti poodide külastamiseks ja vaba aja veetmiseks Teenuse kvaliteedi indikaatorid Igasuguse reisijate veo puhul, kus klient on otsustanud reisida kahe punkti vahel, reisimise meetodi valikus võrdleb ta erinevate valikute hindasid. Tingimusel, et on valida mitme veoviisi vahel, siis otsustab kindlasti reisija odavama kasuks ja olukorras, kus on võimalus valida erinevate sihtkohtade vahel, siis langeb otsus kindlasti sellele, kus reisija saab suuremat tarbija ülejääki-kasu. [3] Iga reisija on omaette indiviid ja teeb omi valikuid ja tal on omad eelistused. Selleks, et välja selgitada reisi nõudlus ja reisiviisi valikut, peame teadma just konkreetseid eelistusi. Vastavalt erinevate isikute eelistustele saame jagada nad gruppidesse ehk segmentidesse, kus nad jagunevad sarnaste eelistuste järgi (nt. õpilased, pensionärid jne). [4] Kriteeriumid, mis panevad paika hinna, mida reisija on valmis oma reisi eest maksma: [3] a) ooteaeg ja usaldusväärsus; b) erinevate transpordi võimaluste hind reisijale, et jõuda sihtkohta; c) reisi kestvus; d) erinevate reiside ajaline kestvus (teatud juhtudel on reisijad valmis rohkem maksma kiirema reisi eest); e) reisi mugavus; f) võimalus kasutada ühissõidukit erivajadustega inimestel ja lapsevankriga reisijatel. Eelnevast valikust on kõige olulisemad indikaatorid valikute tegemiseks ooteaeg ja usaldusväärsus. Bussitranspordi puhul löövad need indikaatorid välja ilmastikuolude halvenemise tõttu või sageli ka avariidest põhjustatud ummikute tõttu. [2] Väiksemate linnade puhul peavad ajad veelgi täpsemalt kokku jooksma, kuna liinid liiguvad harvemini. Samal põhjusel ei tohiks buss kunagi väljuda peatusest varem kui sõiduplaaniga kehtestatud. Järgnevalt mängib valikute tegemisel väga olulist rolli kogu reisi mugavus. Aeg on suures sõltuvuses reisija mugavusega põhjusel, et ooteaeg kuulub reisi mugavuse tegurite alla ja sõiduaeg 9

10 on meeldivam kui ooteaeg. Muidugi mugavuse kriteeriumeid on väga raske määratleda ja need on väga varieeruvad. Vaatamata sellele, et viimasel ajal on välja töötatud erinevaid mugavuse tegureid, saame siiski lahendada vaid kvaliteedi küsimusi. Eelkõige on mitmed kvaliteedi tegurid seotud bussijaamade ja peatustega. Peatusega soetatud kvaliteedi teguriteks võib nimetada ümbritsevat keskkonda, mis peaks olema inimesele meeldiv vaadata, vihma- ja tuulekaitse, kus ooteplatvormid peaksid kaitsma reisijat nii vihma kui tuule eest, puhtus ja muidugi turvalisus. Lisaks eelnevale on olulisteks kvaliteedi teguriks hästi toimivad funktsioonid nagu liini logistika, informatsioon (liinide kellaajad ja peatused) ja juhi teenused. [1] Tänapäeva pakkumine transpordis on suures osas seotud transpordi süsteemi ajaloolise evolutsiooniga. Kunagist transpordi süsteemi, mis juba toimib, on väga raske asendada uuega. Osaliselt on see ka seotud kohaliku poliitikaga, kuna ilma rahaliste vahenditeta pole võimalik süsteemi töös hoida. Kui inimesed peavad minema tööle või kooli, siis kasutavad nad transporti, mis seda võimaldab ja mis on saadaval. Oluline on eristada erinevad ühistranspordiviisid, mis võivad pakkuda sama teenust erinevatel viisidel. [3] 10

11 2. VÕRGUSTIKU PLANEERIMINE Transpordi planeerija ülesandeks on leida optimaalne tasakaal omaduste vahel nagu kiiruse, võimsuse, maksumuse ning individuaalse kasutaja soovi uksest-ukseni transpordi vahel. Erineva liiklustihedusega peab kasutama erinevaid ühistranspordi liike. Bussitranspordi puhul oleks miinimum reisijate arv reisijat pidevalt bussis. Madalama liiklustiheduse puhul on mõistlik kasutada väiksemaid sõiduvahendeid nagu minibussid. [2] Rahvastiku tihedusel on tohutu mõju ühistranspordi nõudluse osas. Suurema rahvastiku tihedusega asutustes võib nõudlus ühistranspordi järgi kesta ööpäeva ringselt. Siinkohal eluasemete tihedus on isegi kõige olulisem faktor, kuna kooli ja tööle minejaid on tihedama asutuse puhul rohkem ja busside mahutavus peab olema suurem. [2] Madalama asutustihedusega piirkondades tuleb leida lahendusi kulude optimeerimise ja nõudluse vahel. Peamiselt saab seda varieerida teeninduse tihedusega. Võrgustiku tihedust saab reguleerida kui jätta ära teatud kellaaegadel/päevadel teatud teelõigud (nt. pühapäevad ja õhtused ajad). [1] 2.1. Sõiduvahendi valik Nagu juba eelnevalt nimetatud sai, siis sõidukit valides saab päris mitmeid kulusid optimeerida. Väikese asutustihedusega kaasneb ka väiksem nõudlus ja vale bussi valikuga võib põhjustada liigseid kulutusi. Busside tüübid: [2] M2 kategooria bussid, kus on istumiskohti 16 või alla selle ja ei ole disainitud linnaliini veoks. Pigem kasutatakse isiklikul otstarbel ja laiaulatuslikku kasutust on leidnud invabussidena, kuhu on lisadena külge monteeritud invabussidele vajalikud liftid jm. Siia alla lisandusid hiljem ka masstoodangusse läinud kuni 30 istmega bussid, mida on täiendatud laiemate ustega ja lisa pakiruumiga; 11

12 M2 ja M3 kategooria bussid, kus istmete arv jääb vahemikku 30-35, mida saab kasutada eelneva punkti asendusena; M3 kategooria bussid, tüüpiliselt 12 meetri pikkused, istme kohaga, linnaliikluses muudetud istmete arv 44 peale ja lisandunud 20 seisukohta; M3 kategooria korrusbussid, tavaliselt kuni 12 m pikkused ja umbes 75 istekohaga, linnaliikluses kasutatakse esimesel korrusel madalat põrandat, et ratastooliga ja vankriga liiklejatel oleks mugavam bussi siseneda. Erinevate nõudmiste ja regulatsioonide baasil ei lasta linna liiklusesse enamasti vanemaid busse kui 10 aastat. Riigiti on see küll erinev. Diislikütuse kulu kahe viimase punkti puhul jääb vahemikku l/100 km kohta. Kütuse kulu sõltub paljuski peatuste arvust. Minibussidel on kütuse kulu umbes 25 l/100 km kohta. [2] Paljudes Euroopa linnades nii linna liikluse puhul on bussidele regulatsioonidega määratud nõuded mootorile. Järgnevas tabelis nr. 1 toome välja erinevate mootori tüüpide õhu- ja mürasaaste näitajad g/kwh kohta. Tabel nr. 1 EU õhu- ja mürasaaste standardid g/kwh [2] CO HC NOx Tahked osakesed EURO III EURO IV EURO V Sõiduvahendite valiku puhul on veel väga oluline määraja sõitjate turvalisus, mille tagamiseks peab valima õiget tüüpi sõidukid õigetesse tingimustesse. Paljudes linnaliini bussides on ettenähtud reisijatele seisukohad, mida saab lubada reisijate turvalisuse huvides vaid teatud kiiruse juures Piletimüügi süsteemid Piletite soetamiseks on olemas mitmeid võimalusi. Üks vanemaid ja kõige laialdasema kasutusalaga Euroopa ja Ameerika riikides on bussijuhilt pileti ostmine (enamasti sularahas) või pileti vabastuse tõendi näitamine. Selles olukorras muutub reisi pikkus olulisemalt pikemaks olenevalt reisijate arvust, kuna ühe pileti ostmisele ja tagastusraha otsimisele võib kuluda kuni 6 sekundit reisija kohta. [2] 12

13 Antud olukorras oleks parimaks lahenduseks piletite eelmüük läbi interneti või müügipunktide. Enamus reisijad sisenevad bussi juba piletiga, vaid üksikud lähevad piletit ostma bussijuhilt. Risk, mis siinkohal tekib, on see, et sõidetakse ilma piletita. Antud riski maandamiseks on ainus variant pisteline pileti kontroll ja trahvi süsteemid. [2] Eestis kui IT riigis on lahenduseks ka mobiili rakendus pileti ostmiseks, mille kaudu saab osta nii tunni pileteid kui ühe sõidu korra pileteid ja pikemaajalisi pileteid. Pileti olemasolu saab kontrollida läbi ID kaardi. Selle lahenduse puhul peavad kontrolöridel olemas olema vastav seade, millega saab läbi ID kaartide pileti olemasolu ja kehtivust kontrollida Bussipeatuste taristu Järgnevalt väike illustratiivne näide kuidas on asutustihedus ja teenidustase omavahel seoses. Näites on arvestatud keskmiselt 5 km pikkune sõit kesklinna, mis teeb ühe inimese keskmiseks reisi pikkuseks 2,5 km. Valgala suuruseks on arvestatud mõlemalt poolt teed 500 m (see on 100 ha ruutkilomeetrile) ja keskmise bussireisi määraks on arvestatud 100 reisi elaniku kohta aastas (see teeb 50 reisi igas suunas). Teenindusperioodi puhul on arvestatud 16 h päevas, mis teeb 5840 h aastas. Terve päeva keskmiseks on võetud 12 reisijat. [2] Tabel nr. 2 Suhe asutustiheduse ja sõitude sageduse vahel [2] Asutustihedus (elanikku hektaril) km aastas Keskmine sagedus ,6 väljumist/tunnis (20 min) ,2 väljumist/tunnis (8 min) ,8 väljumist/tunnis (6 min) väljumist/tunnis (3 min) Näitena, 20 isikut hektaril, asutustiheduse puhul: 20x100 (reisi aastas)x100 (ha/km²) = Reisija km igale ruutkilomeetrile tuleb ja kuna arvestasime keskusesse sõidu pikkusega keskmiselt 5 km siis 5x teeb aastas. Kui jagame selle keskmise koormusega 12- ga saame bussi km aastas. Bussi ringiga keskusesse ja tagasi tuleb pikkuseks 10 km, mis teeb umbes bussi graafiku reisi aastas, jagame selle 5840 h (16 h päevas) ja saamegi 3,6 reisi tunnis, mis teeb kahe reisi vaheks 20 min. See on muidugi iga päeva keskmine, küll aga reaalses elus on muidugi tööpäevade hommikuti ja õhtuti nõudlus suurem (vast 15 min reiside vahe) ja pühapäeva õhtuti päris vaikne (1h reiside vahe). [2] 13

14 Peatuste optimaalse kauguse arvutamine Arvutades bussi liikumiskiirust peame arvestama peatuste sagedustega ja sealse ajakuluga, mis kulub aeglustamisele, seisuajale peatuses ja kiirendusele. Tavaliselt arvestatakse tüüpilise 18 km/h kiirusega. Kui peatused paiknevad väga lähestikku, siis üleüldine reisi aeg muutub väga pikaks ja kui peatused asuvad liiga kaugel üksteisest, siis vastupidiselt muutub inimese jalutusaeg peatusesse pikaks ja reisija jaoks on endiselt ühe reisi kestvus liialt pikk. Optimaalset peatuste vahelist kaugust on võimalik välja arvutada. Arvestades 5 km sõidu pikkusega keskusesse, jalakäija kiiruseks on arvestatud 1 m/s ja bussi kiirenduseks on arvestatud 1 m/s² ja ühtlaseks kiiruseks 12 m/s. Siit tuleb välja, et sõidu aeg on minimaalne kui peatuste vahemaad on 550 m. [2] Tegevused/komponendid, mida sisaldab reisi aeg terviklikult: [2] jalutuskäigu pikkus lähimasse peatusesse; bussi ooteaeg; inimeste bussi sisenemiseks kulumise aeg; bussi liikumine; peatuses seisuaeg; reisijate väljumine sõidukist; jalutuskäik sihtkohta. Valemist nr (1) [2] näeme kuidas peatuste vahekauguse optimaalset pikkust leida: =T 2 F Kus: (AB [m]- kogu reisi pikkus; T [m]- jalutuskäigu pikkus peatuseni konstantne suurus 0,25D; F[(m/s²]- konstantne suurus; L [m] keskmine liini pikkus reisija kohta; S [s] bussi seisuaeg peatuses; D [m] kahe peatuse vaheline optimaalne kaugus; B [s] bussi kiirendus, sõiduaeg ja aeglustus kahe peatuse vahel; A [m]- bussi kiirendusele, sõidule ja aeglustusele kuluv teepikkus kahe peatuse vahel; V [m/s] bussi keskmine püsikiirus) Valemis (1) [2] on näha bussi sisenemise aeg ja ooteaeg on juba arvestatud jalutuskäigu sisse lähtekohast peatuseni. A ja B väärtusteks on arvutatud etteantud suurustest nagu kiirendusest ja maksimum kiirusest. [2] (1) 14

15 Paljud uuringud on näidanud, et liiga pika jalutuskäigu ja ooteaja tõttu kaotab reisija silmis teenindus väärtust. Ooteaeg on otseses sõltuvuses teeninduse sagedusest ja ei ole mõjutatud peatuste kaugusest ja sel põhjusel seda järgmises arvutuses ei käsitleta, küll aga on jalutuskäigu pikkus otseselt seotud peatuste vahekaugusest ja sellel on otsene mõju kogu reisi pikkusele. [2] 2.4. Liini tüübid Linna ühissõidukite liikumine on piiratud liinide ülesehitusega ja sõiduplaanidega. Ühe marsruudi ja ajakava kombinatsiooni nimetatakse liiniks. Liinid võib jagada eri kategooriatesse nt. marsruudist ja lõpppunktist sõltuvalt, funktsioonist ja tööpõhimõttest sõltuvalt jne. Asukohast ja marsruudist lähtuvalt saame eristada järgmisi liini tüüpe (vt. lisa 1 lk 55 [1]): [1] 1. Keskuse siseliin- toimetab keskuse piirkonnas; 2. Radiaalliin- on sirge liin, mille üks ots asub keskuses ja teine linna mingis piirkonnas; 3. Pendelliin- seda liinitüüpi võib vaadata kui kahte radiaalliini, mis on ühendatud kesklinnaga. Liini kompenseerivad topeltajad keskuses ja otspunktides; 4. Rõngasliin- liin moodustab suletud ringi, mis pöörleb ainult ühes või mõlemas suunas; 5. Põiksuunaline liin, mis teenindab äärelinna ja ei tule keskusesse. Keskuse suhtes liigub diagonaalselt. 6. Liidesliinid- kaks liini on kokku liidetud - üks liin vähendab reisijate jalutusaega ja radiaalliin ühendab seda keskusega. 7. Kombineeritud liin- liin on kokku kombineeritud erinevatest liinitüüpidest. Populaarsemad nende seast on: a) kaheksakujuline liin, kus liin koosneb kahest rõngasliinist; b) rõngasradiaalliin- mis koosneb rõngasliinist ja radiaalliinist Liini võimsustegurid Üks tähtsamaid liini ülesandeid on rahuldada praegust või võimalikku nõudlust. Liini reisija mahutavus oleneb mitmetest teguritest nagu: [1] (tehnoloogia valik- sõltub kasutatava transpordi liigi piiratud tootmisvõimsusest rahuldada nõudlust. Raudteetransport nõuab suuri investeeringuid, kuid tee kapitali kulud on väiksed. Reisijate arvu kasvades peab vahetama ka kasutatavat tehnoloogiat, et oleks endiselt suuteline nõudlust rahuldama. 15

16 ühistranspordi kiirus- teatud liine saab hõlbustada läbi viivituste vähendamise. Kiirendamist saab teostada läbi valgustuse ja juurdepääsu parendamise ning samuti peatuse korralduse läbi, lisaks ka pileti ostu korra muutmisega ja uste avamise süsteemi muutmisega. Läbi selle saame hõlbustada tegevusi just tipptundide olukorras parendades bussiliini suutlikkust ja liiklusolusid.) 2.6. Tasuvusanalüüs sõitjateveo hinnakujunduses Sõitjateveo hinnakujunduse puhul mängib väga suurt rolli ühistranspordi dotatsioon/ kompensatsioon ja teekasutuse maksustamine. [5] Ühistranspordis, kus nt. buss liigub ühest punktist teise, on transpordi kulud samad vaatamata reisijate arvust punktini, kus nõudluse kasvu tõttu peab lisama liinile kas lisabussi või asendama olemasoleva suurema vastu. [6] Dotatsiooni suuruse määramiseks on kasutusele võetud ühistranspordis tasuvusanalüüs. Dotatsiooni õigustavad argumendid: [5] Julgustamaks pakkuda ühistranspordi teenust tihedussäästu kui keskkonnakaitse seisukohalt lähtudes; Ühistransport genereerib positiivset mõju; Tagada sotsiaalset võrdsust; Transporditaristu tänapäevastamine linna arengu soodustamiseks. Tasuvusanalüüsi piires annab dotatsioon otsest kasu sõitjatele tarbija hinnalisa suurendamisest ja välist kasu kõigile tee kasutajatele teeliikluse negatiivsetest mõjudest tekkivate kulude vähenemisest. [5] 16

17 ÜHISTRANSPORT VEDAJA KULUD PILETITULU DOTATSIOON Joonis 1. Ühistranspordi hinnakujundus [5] 17

18 3. ÜHISTRANSPORDI OLUKORD EESTIS Transpordisüsteemide kõige olulisem ülesanne on tagada inimestele ja erinevatele ettevõtetele võimalikku juurdepääsu vajalikele objektidele nagu arst, postikontor jne ja sel põhjusel on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengus üheks olulisemaks eeltingimuseks. Väga oluline aspekt transpordisüsteemis on ühistransport, mille eesmärgiks on tagada liikumisvajadus võimalikult võrdselt, toetades samal ajal säästva ja jätkusuutlikku ühiskonna arengut. [7] Avaliku ühistranspordi missiooniks ja ülesandeks on pakkuda inimestele liikumisvõimalust ja õigust liikuda ühest punktist teise, suurendades seeläbi elukvaliteeti. See on riigi sotsiaalpoliitika ja regionaalpoliitika osa. Mingis osas on jäetud ühistransport turu reguleerida, mistõttu erinevad institutsionaalsed mehhanismid siin kombineeruvad. Erinevate linnade lõikes on toestuste suurus varieeruv, kuna linnad on erinevate suurustega ja ühistranspordi vajalikkus erinev. [8] Aja jooksul on muutunud ka inimeste liikumisviisid ja oluline muutus on siinkohal toimunud autokasutuse suurenemise ja teiste liikumisviiside osakaalu vähenemise suunas. Olulisemaid põhjuseid selle muutuse põhjustamiseks on inimestel autokasutuse tajumine teistest liikumisviisidest mugavamana ja kiiremana. Sissetulekute suurenemisest on paranenud autode kättesaadavus ja valglinnastumine. Valglinnastumine on viinud liikumiste vahemaade suurenemiseni ning asutuse tekkimiseni kohtades, kus puudub ühistranspordi ühendus või kus ei ole võimalik konkurentsivõimelist ühistransporditeenust pakkuda. Autokasutuse suurenemine on suurendanud transpordisektori energiakasutust, negatiivseid keskkonnamõjusid ning leibkondade kulutusi transpordile. [9] Lisaks liikumisviiside jaotusele on Eestis demograafiline probleem. Peale Euroopa Liiduga liitumist on avanenud ja lihtsustunud Euroopa tööturg, mis on kaasa toonud rahvastiku suurenenud ja kiirenenud väljarände. Väljaränne toimub ka Eesti väiksema asutusega piirkondadest suurema asutusega piirkondadesse, kus on inimestel tööalaselt suuremad väljavaated. Eelneva tulemusena väheneb ka ühistranspordi kasutajate arv väiksemates piirkondades ja ühistranspordi üleval hoidmine muutub selle tulemusena üha kulukamaks omavalitsustele. 18

19 4. PAIKNEMINE JA LIIKUMISVAJADUS Eesti Statistikaameti andmete järgi on Kuressaares elavate inimeste arv on ja asustustihedus on 880,7 elanikku km² kohta [10] Õppeasutuste ja töökohtade paiknemine Kuressaares saab algharidust omandada kolmes koolis ja põhiharidust neljas koolis, keskharidus baasil on Kuressaares 4 õppeasutust, millest üks on õhtuse õppe vormis töötavale inimesele. Kuressaares ja Saaremaal üleüldiselt on võimalik kõrgharidust omandada vaid Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledžis. Joonis 2. Lasteaedade ja koolide paiknemine [11] 19

20 Tabel nr. 3 Kuressaares asuvad koolid. Õppeasutus [12] Lähim bussipeatus [13] Kuressaare Gümnaasium Saaremaa Ühisgümnaasium Kuressaare Vanalinnakool Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kuressaare Ametikool Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž Kuressaares tegutseb viis munitsipaallasteaeda ja kaks eralasteaeda: Nooruse Kingu, Smuuli Koja Ruubi Ametikool, Ametikool (Upa) Ametikool Tabel nr. 4 Kuressaare Lasteaiad Lasteaed [12] Lähim Bussipeatus [13] Kuressaare Pargi lasteaed Kuressaare Rohu Lasteaed Kuressaare Ida-Niidu Lasteaed Kuressaare Ristiku Lasteaed Kuressaare Tuulte-Roosi Lasteaed Kuressaare Eralasteaed Naerusuu Kõige Suurem Sõber Päevakeskus Ametikool Niidu, Mooni Kingu Põduste Kesklinn Kivi Kuressaares on põhitööandjad erinevad tootmisfirmad, mis on kolinud Kuressaare lähiümbrusse ja Kuressaarele lähematesse asutustesse nagu Nasva, Vätta jne. Tööajad enamasti algavad hommikuti kell 8:00 ja lõppevad 17:30, kuid osades asutustes on vahetuste põhised tööajad, mille tõttu on vajadus ka liikuda päevasel ja õhtul hilisemal ajal. Suuremad tööandjad on Kuressaare haigla, Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, Trelleborg, Enerpoint ja Ionix Systems Teenindusasutuste paiknemine Kuressaares suur osa teenindusasutusi paiknevad Kuressaare kesklinnas ja neid me siinkohal eraldi välja tooma ei hakka, küll aga vaatame lähemalt kesklinnas kaugemal asuvaid asutusi Roomassaare sadam Roomassaare sadamasse saabub Ruhnu ja Abruka liinilaevad. 20

21 Tabel nr. 5 Nädalapäev Reisilaev Abro suvine sõidugraafik [12] Roomassaarest Abrukalt Roomassaarest Abrukalt T 9:30 8:30 14:30 13:30 N 9:30 8:30 17:30 16:30 R 17:30 14:30 L 9:30 8:30 P 14:30 13:30 17:30 16:30 Talvel sõidab laev olenevalt jääoludest ja enamasti kokkuleppel kapteniga vastavalt vajadusele. Tabel nr. 6 Reisilaev Runö sõidugraafik [14] Nädala- päev Suund Väljumine Saabumine T Ringsu-Roomassaare 7:00 9:00 T Roomassaare-Ringsu 18:00 20:00 iga kuu teisel teisipäeval Roomassaare-Ringsu 10:00 12:00 iga kuu teisel teisipäeval Ringsu-Roomassaare 15:00 17:00 N Ringsu-Roomassaare 7:00 9:00 N Roomassaare-Ringsu 16:00 18:00 Tabel nr. 7 Tabel nr. 8 Reisilaev Runö sõidugraafik [14] Nädala- päev Suund Väljumine Saabumine T Ringsu-Roomassaare 7:00 9:00 T Roomassaare-Ringsu 18:00 20:00 iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval Roomassaare-Ringsu 10:00 12:00 iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval Ringsu-Roomassaare 15:00 17:00 N Ringsu-Roomassaare 7:00 9:00 N Roomassaare-Ringsu 16:00 18:00 Reisilaev Runö sõidugraafik [14] Nädala- päev Suund Väljumine Saabumine T Roomassaare-Ringsu 16:00 18:00 21

22 K Ringsu-Roomassaare 10:00 12:00 N Roomassaare-Ringsu 16:00 18:00 R Ringsu-Roomassaare 18:00 20:00 Alates toimub saare vahel vaid lennuliiklus. [14] Kuressaare lennujaam Kuressaare lennujaamas toimuvad regulaarlennud Tallinna ja Ruhnu vahel. [15] Tabel nr. 9 Tabel nr Muud asutused Kuressaare Lennujaama saabuvad lennud [15] Väljub Saabub Lähtekoht Nädalapäevad Lend nr 7:45 8:30 Tallinn U :30 9:55 Ruhnu LFH 10:45 11:10 Ruhnu LFH 11:50 12:15 Ruhnu LFH 18:15 19:00 Tallinn U :30 19:15 Tallinn 7 U Kuressaare Lennujaamast väljuvad lennud [15] Väljub Saabub Sihtkoht Nädalapäevad Lend nr 8:45 9:30 Tallinn U :00 11:25 Ruhnu LFH Cargo 11:30 11:55 Ruhnu LFH 15:10 15:35 Ruhnu LFH 19:15 20:00 Tallinn U :30 20:15 Tallinn 7 U Päevakeskus aadressil Tolli 9 on avatud E-R 09:00-17:00, lõuna alates 12:00-15:00 [16] Kuressaare Spordibaasid Vallimaa 16a, avatud E-R 08:00-22:00, L 10:00-21:00, P 10:00-20:00. Sageli õhtuti toimuvad erinevad spordiüritused ja spordiklubide treeningud. [17] Kuressaare linnastaadion asub aadressil Staadioni 6 ja tennisekeskus staadioni 3, mis hetkel on ehituses ja avatakse uuel hooajal. [17] ARK asub aadressil Marientali tee 27 ja büroo avatud E,K,N 9:00-17:00 ja T 10:00-18:00 [18] 22

23 Auriga keskus, mis asub aadressil Tallinna 88 ja avatud E-L 10:00-20:00 ja P 10:00-18:00. Keskuses asub Rimi kauplus, mis on avatud E-P 08:00-22:00. [19] Auriga keskuse kõrval asub veel Bauhof ja K-Rauta, mille lahtiolekuajad jäävad keskuse aegade sisse. 23

24 5. KURESSAARE ÜHISTRANSPORDI VÕRGU HETKESEIS 5.1. Reiside täituvus ja efektiivsus Olemasolevate liinide efektiivsust analüüsime sõitjakäibe (Skm) ja liini täituvuse põhjal ühe liini ulatuses. Toome välja pensionäride ja õpilaste osakaalu ja keskmise aastase sõitjakäibe vahel läbitud km kohta (Skm/LI). Kõik andmed põhinevad Saare Maavalitsuse koostatud statistika põhjal. Sõitjakäive liinikilomeetri kohta on aastast aastasse pidevalt kahanenud (vt. Joonis 3). Aastatel 2007 kuni 2009 on toimunud järsk langus ja sealt edasi stabiliseerunud. 2,50 reisijaid km kohta 2,00 1,50 1,00 0,50 0, Joonis 3. Reisijad Kuressaare linnaliinil 1 km kohta [20] Saare Maavalitsuse statistika andmetel oli aastal 2007 reisijaid , mis teeb 2,28 reisijat liinikilomeetri kohta ja aastaks 2013 on see arv langenud peale, mis teeb kõigest 0,96 reisijat liinikilomeetri kohta. Kõikide reiside kilometraaž aastal 2013 oli ,90 km. Linnaliinide kilometraaž on aastatega kõikunud kuni km (Joonis 4, lk 25). 24

25 Liinide km-d , , , , ,00 0, Joonis 4. Kuressaare linnaliinide aastane läbisõit [20] Linnaliine kasutavatest reisijatest on väga suur osakaal pensionäridel. Joonisel 5 on toodud välja pensionäride osakaal üldisest reisijate arvust. Aastatel 2007 ja 2008 puudus statistika pensionäride osakaalu kohta Reisijad linnaliinil s.h. pensionärid Joonis 5. Pensionäride osakaal reisijate arvust [20] 5.2. Kuressaare linnaliinide ülesehitus Kuressaare linnaliini võrk on üles ehitatud nelja liini põhiselt. Kõik järgnevad neli liini liiguvad tööpäevadel. Skeemidel punase joonega on tähistatud: (bussi liikumise trajektoor, kollasega peatused, mis jäävad antud bussiliini trajektoorile, rohelisega on tähistatud bussiliini alguspunkt ning roosaga lõpppunkt.) Liin nr. 1 teeb linnas 14 ringi (vt. Lisa 2 lk. 56 [13]). Liin on oma ehituselt kombineeritud liin (vt. lisa 1 lk. 55 [1]), mis koosneb kahest rõngasliinist (vt. joonis 6, lk 26). Paljud peatused on kaetud liialt tihedalt. Aastal 2013 oli liini kilometraaž kokku , 2 km (vt. Tabel nr. 11 lk. 26). 25

26 Tabel nr. 11 Joonis 6. Kuressaare linnaliin nr. 1 [13] Kuressaare ühistranspordi linnaliinide kilometraaž kuu lõikes aastal 2013 [20] 2013 liin nr.1 liin nr.2 liin nr.3 liin nr.4 liin nr 12 Liinide km-d kokku 2013 jaanuar 4 518, , , , , ,4 veebruar 4 108, , , , , ,0 märts 4 108, , , , , ,4 aprill 4 518, , , , , ,0 mai 4 518, , , , , ,4 juuni 3 902, ,8 305, , , ,9 juuli 4 724, ,6 226, , , ,5 august 4 313, ,2 226, , , ,9 september 4 313, , , , , ,6 oktoober 4 724, , , , , ,8 november 4 313, , , , , ,6 detsember 3 902, , , , , ,4 KOKKU , , , , , ,90 Liin nr. 2 (vt. Lisa 3 lk. 57 [13]) on oma olemuselt pendelliin ja lisaks on sinna külge haagitud radiaalliin (vt. lisa 1 lk. 55 [1]). Antud bussiliin teenindab kolme äärelinna rajooni: Roomassaare 26

27 sadam, Lennujaam, Sikassaare ja Kudjape. Antud liini aasta kilometraaž on , 60 km (vt. Tabel 11 lk. 26) Joonis 7. Kuressaare linnaliin nr. 2 [13] Liin nr 3 (vt. Lisa 4 lk. 58 [13]) kattub rõngasradiaalliini olemusega, mis kahel kellajal teenindab roomassaare sadamat ja lennujaama. Antud bussiliin teenindab linna piiridest väljas olevat asulat Muratsit (vt. joonis 8 lk. 28). Antud liini 2013 aasta kilometraaž on km. 27

28 Joonis 8. Kuressaare linnaliin nr. 3 [13] Järgnevalt neljas liin (vt. Lisa 5 lk. 59 [13]), mis oma olemuselt on rõngasliin, aga katab enamuse Kuressaare keskuse ümbrusest ja kattub palju esimese liiniga (vt joonis 6, lk 26) aasta kilometraaž oli 51232,5 km. Joonis nr. 9. Kuressaare linnaliin nr. 4 [13] 28

29 Nädalavahetustel ja riigipühadel liigub liin nr 12, mis teenindab ära kõik piirkonnad, aga liigub harvemini aastal oli selle liini aasta kilometraaž kokku 7744, 40 km Eelmisel aastal kulud ühe liini km kohta tulid 1,22 ja kulud kõigest 1,10 (vt. tabel 12), mis teeb kilomeetri kohta kahjumit 0,12. Seega eelneval aastal oli Kuressaare linnale kahjumit kokku ,75. Eelpool nimetatud tabelitest võime välja lugeda, et Kuressaare linna ühistransport on olnud kahjumis kõik aastad alates aastast 2007 välja arvatud aastal 2009, kui tulud katsid kulud. Tabel nr. 12 Tulud kokku Tulud km kohta Kulud ja tulud km kohta aastate lõikes [20] Kulud kokku Kulud km kohta Tulude kulude vahe km kohta , ,8 0, , , ,9 1, , , ,4 1, , , ,4 1, , , ,4 1, , , ,9 1, , , ,1 1, ,12 Allolevas tabelis nr 13 on välja toodud reisijate arv aastal 2013 erinevatel liinidel kuude lõikes. Kõige rohkem reisijaid käib läbi liinilt nr. 1 ja 4. Vaadates joonist 6 lk. 26 ja joonist 9 lk. 28, siis on näha, et need kaks liini on põhimõtteliselt identsed ja läbivad samu peatuseid. Tabel nr. 13 Reisijate arv liinide ja kuude lõikes aastal 2013 [20] s.h. pensio- KOKKU s.h. s.h. s.h. s.h. s.h. närid Reisijad liin pensio- pensio- liin pensio- liin pensio- liin pensio- reisijad kokku 2013 nr.1 närid liin nr.2 närid nr.3 närid nr.4 närid nr.12 närid jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember KOKKU

30 Kõige vähem reisijaid oli liinil nr. 3, Muratsi liin. Reisijate arv aastas antud liinil oli vaid 3487, aga kui vaadata pensionäride osakaalu, siis erinevalt teistest liinidest, kus pensionäride osakaal ulatub 50%-ni või üle selle, siis antud liinil ei moodusta pensionäride osakaal isegi 10 %. 30

31 6. UUS ÜHISTRANSPORDI VÕRK 6.1. Kriteeriumid planeerimisel Uue ühistranspordi liinivõrgu planeerimise kriteeriumid on sätestatud seadusandlusega ja koostööga Saare Maavalitsusega. Planeerimise kriteeriumid on järgnevad: Kuressaare linna ühistranspordi võrk peab: [20] tagama tööpäeva alguses inimeste ja õpilaste tööle ja kooli liikumise võimaluse ja samuti peale tööpäeva/koolipäeva koju naasemise võimaluse; arvestama pensionäride liikumisvajadusega erinevate asutuste, linna ja kodu vahel; arvestama nädalavahetustel ja riigipühadel väiksema liikumisvajadusega; peab arvestama laevade graafikuga roomassaare sadamasse ja lennuliikluse graafikuga Kuressaare lennujaama. Linna ühistransporti reguleerib Eestis Ühistranspordiseadus RT I 2000, 10, 58 ja linna ühistranspordi normid on välja toodud Teenindustaseme soovituslikud normid avalikule kohalikule liiniveole (RT I 2000, 10, 58) paragrahv 8 lõike 1 alapunkti 4 alusel, vastu võetud [21] Linna ühistranspordi avalikul liiniveol on soovitav määrata normid järgmistele teenindustaseme näitajatele: [21] liinitööaeg; ühissõiduki täituvus; liiklusintervall; jalgsikäigu tee pikkus peatusesse; ümberistumiste arv. Liinitööaja alguse ja lõpu soovitulikud normid on toodud tabelis 9 [21, p. 4] 31

32 Tabel nr. 14 Ühistranspordi liikluse alguse ja lõppemise ajad [21, p. 4] Tööpäevadel Laupäevadel Pühapäevadel Esimesed väljumised kesklinna 5:00 5:30 7:00 Esimesed väljumised kesklinnast 5:45 6:15 7:45 Viimased väljumised kesklinna 0:00 0:00 0:00 Viimased väljumised kesklinnast 0:45 0:45 0:45 Planeerimisel lähtutakse liiklusintervalli normist eelkõige väikese sõidunõudlusega liinidel ja ajaperioodidel. [21, p. 6] Tabel nr. 15 Liinid Bussiliinid elamurajoonist kesklinna Liiklusintervalli soovituslikud normid [21, p. 6] Liiklusperiood Tippaeg Päev ja õhtu Hilisõhtu 5-8 min 8-10 min min Jalgsikäigu tee pikkus peatusesse võib olla seda suurem, mida väiksem on ooteaeg peatuses ehk mida väiksem on liiklusintervall. Pikema liiklusintervallikorral peab jalgsikäigu tee pikkus peatusesse olema lühem. [21, p. 7] Jalgsikäigu tee pikkus peatusesse võib olla pikem individuaalelamurajoonides, kus asutustihedus on hõre ja ühistranspordi liikluseks tänavate võrk sageli ebapiisav. [21, p. 7] Tabel nr. 16 Jalgsikäigu tee pikkuse soovituslikud normid [21, p. 7] Liiklusintervall lähtepeatusest kesklinna suunduvatel liinidel alla 8 min 8-15 min üle 15 min Kesklinnas m m m Elamurajoonis, kus valdav m m m on kõrgehitus, tööstusrajoon Individuaalelamurajoonis m m m Ümberistumise vajadus vähendab teenindustaset isegi siis, kui selleks ei kulutata märkimisväärset osa sõiduajast. [21, p. 8] Ümberistumiseks vajalik jalgsikäigu tee pikkus ei tohi olla suurem kui jalgsikäigu tee pikkus lähtepeatusesse. [21, p. 8] 32

33 Tabel nr. 17 Ümberistumiste arvu soovituslikud normid [21, p. 8] Liiklus Ümberistumiste arv Liiklus kesklinna ja lähimasse Ilma ümberistumiseta ümberistumiskohta Liiklus elamu- ja töökoharajooni vahel Mitte üle ühe ümberistumise Liiklus ümberistumiskohast kesklinna Ilma ümberistumiseta Liiklus muudes piirkondades Mitte üle kahe ümberistumise 6.2. Bussipeatuste planeerimine Ühistranspordivõrgu üks väga oluline osa on bussipeatuste asukoht elurajoonide suhtes ja nende omavaheline kaugus. Bussipeatused on teeninduskvaliteedi üks olulisemaid aspekte. Peatustel peavad olema teatud omadused nagu vajaliku sõiduinfo olemasolu, terved ja viisakad pingid ning bussipeatus peab tagama reisijale kaitset ilmastikuolude eest nagu vihm ja tuul (vt. joonis 10). Hetkel vajavad Kuressaare bussipeatused hooldust ja täiendust nii info kui tuule- ja vihma kaitse osas (vt. lisa 7 lk. 63 (autori fotod)). Joonis 10. Sobiv bussipeatus (autori foto) Bussipeatused peavad sisaldama reisija jaoks infot sõidugraafiku kohta. Sõidugraafikute info leht peaks asetsema bussipeatuse varjualuse info tahvlil, kus on seda reisijal mugav lugeda (vt. joonis 11 lk. 34). Varjualuse puudumisel peab infotabel asuma bussipeatuse posti küljes mõistlikul kõrgusel 33

34 (vt. joonis 12 lk. 34). Hetke oludes on infotabelid paigutatud liiga kõrgele ja nii pensionäridel kui lastele on see kahjuks loetamatu. Joonis 11. Bussipeatuses olev info tahvel (autori foto) Joonis 12. Sobival kõrgusel olev sõidugraafiku info (autori foto) 34

35 Kuressaare on oma olemuselt väike linn ja nõudlus ühistranspordi järgi küllaltki väike. Bussi graafikute vaheline aeg jääb harva alla 15 minuti. Vaadates Tabelit nr. 13 lk. 29, siis võime sealt välja lugeda, et veerandtunnise intervalliga peaks peatused ära katma kesklinnas m raadiusega ala ja elamurajoonides m suuruse ala enda ümber. Joonis 13. Bussipeatuste ja elukohtade kaugused [11] Ülemiselt jooniselt 13 võime näha, et bussipeatused katavad ära nõutud ala enda ümber. Üksikud rajoonid, mis on punasega pindalaga katmata on peamiselt individuaalelamurajoonid ja miinimumnõuete puhul võib peatuseni olla m. Selle skaala juures oleksid ka need alad täidetud. Arvutame välja peatuste optimaalse vahekauguse vastavalt valemile (1) lk 14. Kiiruste ja bussiliini pikkuste mõõtmisel on kasutatud mobiilse navigatsiooni programmi abi. L= 4500 m A= 100 m B= 20 s V= 12 m/s S= 10 s T= 0,25D F= 1m/s 35

36 Lisame väärtused valemisse. = 0, ! " +#! " $ "%!! " =0,5+&'!!! " + (!!!! + &'!!"%&'!!!! =0,5+ '&!!!!)!*!!!!)&'!!"%&'!!!! = 0,5+ +!!!! + &'!!" =0,5+ " " " " " % +375 /00 /" = 97500% +0,50 0= % +0, Arvutuse tulemusena saame teada, et antud näitajate juures on peatuste optimaalne vahekaugus 450 m. Antud valemis on konstantideks arvestatud peatuses seisu aegasid 4s + inimeste peale tuleku aeg ( 2s). Tegelikkuses sõltub peatuses seisuaeg nõudlusest ehk peatuses ootavate inimeste arvust. Peatuste reaalseid kaugusi näeme Lisas nr. 8, lk 65, kus on toodud punasena välja peatuste vahekaugused, mis ületavad optimaalse suuruse kuni 150 m ja rohelisena on toodud välja need vahemikud mis on suuremad kui 600 m, mis on eraldi välja toodud ka allolevas tabelis nr 18. Teatud lõikudel asustus puudub ja seetõttu on ka hõredam peatuste paiknemine õigustatud nagu Lennujaama suund, Kellamäe suund ja Sikassaare suund, kuhu jääb tee peale Lihatööstus ja Piimatööstus. Tabel nr. 18 Peatus Kuressaare linna bussipeatuste vahelised kaugused, mis ületavad 600 m [13] [11] Peatus Vahemaa (m) Peatus Peatus Peatuste vahekaugused Vahemaa (m) Peatus Peatus Vahe-maa (m) Põduste Abaja 723 Pargi Abaja 608 Piimatööstus Lihatööstus 1213 Pargi Kesklinn 610 Tooma Ruubi 644 Tooma Suuresilla 733 Kellamäe Aia Vahtra 708 Aia Tooma 708 Suuresilla ringi 745 Kellamäe Bussipargi Nooruse 774 Lille Auriga 976 ringi Kiviraie 928 Nooruse Arhiivi 1001 Auriga Bauhof 850 Kiviraie Suuresilla 745 Arhiivi Kudjape 606 Nooruse Bussipargi 785 Suuresilla Tooma 733 Kudjape Lille 815 Arhiivi Nooruse 1059 Keskväljak Vallikraavi 623 Kudjape Sinilille 660 Roomassaare Lennujaam 1447 Päevakeskus Koja 932 Lille Kudjape 847 Lennujaam Kullimäe 635 Lennujaam Roomassaare 1447 Ruubi Suuremõisa 672 Kullimäe Sadama 1011 Kullimäe Lennujaam 635 Sadama Kullimäe

37 Kuressaare koosneb suures osas vanalinnast ja sealsete kitsaste liikumistingimuste tõttu pole võimalik peatusi lisada. Uued peatused lisaks: Nooruse ja Bussipargi vaheline kaugus, mis on 785 m. Lisaks talve tänavale peatuse, mis katab ära sealse individuaalelamurajooni ja jalgpalliväljaku, kus toimuvad Saaremaa suurima jalgpalli klubi FC Kuressaare treeningud ja võistlused; Saaremaa Valsi ette, kuhu kolisid mitmed perearstid Tehnoloogia valik Vastavalt Avaliku teeninduse lepingule ei tohi olla teenindust osutavad bussid vanemad kui 10 aastat ja peavad vastama EURO V nõuetele. [22] Olulisemad nõuded bussidele: [22] bussid peavad olema oma ehituselt sobivad sõitjate veoks linna- ja linna lähiümbruse bussiliinidel ning vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri a määruses nr 141 Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri ja teede- ja sideministri a määruses nr 50 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded ja muudele Eestis sõidukitele kehtestatud nõuetele ning olema läbinud sõidukite korralise tehnoülevaatuse; bussides peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta eelkooliealistele lastele ja puuetega inimestele; bussi peab olema võimalus siseneda lapsevankriga; bussi peab olema võimalus siseneda ratastooli või käimisraamiga; bussid peavad olema töökorras sõitjatesalongi kütteseadmetega (radiaatoritega) ja valgustusega; bussides peab olema sõitjatele nähtavas kohas kehtiv teave piletihindade, sõidusoodustuste ja piletita sõidu eest määratavate trahvimäärade kohta; bussis peab olema vähemalt üks prügikast iga teenindusukse juures; bussidele paigaldatud reklaam peab olema kooskõlastatud tellijaga ja ei tohi katta ühegi akna pinda rohkem kui 10% ulatuses ning segada sõitjatel aknast väljavaadet, samuti välivaatluste läbiviimisel busside täituvuse määramist. Erimeelsuste korral on määrav tellija seisukoht; bussid peavad olema garaažist liinile sõites nii seest kui väljast puhtad; 37

38 bussid peavad olema korrektse välimusega (sealhulgas roosteplekkideta, märgatavate värviparandusteta kerel, korras istmetega jne); bussis olevate seisukohtade arv peab olema märgitud bussi registreerimistunnistusel. Kuressaare linna ühistransporti sobiks kõige paremini teenindama M2 kategooria bussid Stratos LE 37, kus on 38 reisijakohta (vt. joonis 14). Joonis 14. STRATOS LE37 minibuss [23] Buss on ehitatud spetsiaalselt linnaliikluse teenindamiseks. Vankriga ja ratastooliga reisjatele on olemas kaldplatvorm bussi sisenemiseks ja tähistatud koht, kus bussis viibida (vt. Lisa 9 lk. 69 [23]) [23]. Sõidukil on EEV-EURO V standarditele vastav 240 hj diiselmootor. Sõiduki sisu omab kliendi heakskiitu. [23] 6.4. Uus sõidugraafik Kuressare linna ja selle ümbrust suudavad ära teenindada kolm bussiliini. Uute liinide sõidugraafikud välja toodud lisas [13]. Sõidugraafikute kaardistamisel on kasutatud mobiilset navigatsiooni süsteemi. 38

39 Bussiliin nr. 1 Bussiliin number üks teenindab Kuressaare põhja ja lääne poolset osa, mis hõlmab Sikassaare, Kellamäe, Smuuli elamurajooni, haiglat ja tuulteroosi. Peatuste vaheline intervall on tipptundidel minutit. Liin läbib üle ühe ringi Kellamäed, mis jääb Kuressaare asulast väljapoole ja sealne intervall graafikutel on 1 h. Bussiliin nr 1-1 (vt. joonis 15) sõidab üks kord päevas E-R välja arvatud riigipühadel ja pikkuseks on ümardatult 16,96 km. Antud liini tüübiks on rõngasradiaalliin (vt. lisa 1 lk 55, 7b [1]) Joonis 15. Bussiliin nr. 1-1 [24] 39

40 Joonis 16. Bussiliin nr. 1-2 [24] Bussiliin nr. 1-2 (vt. joonist 16) teenindab Kuressaare linna viis korda päevas ja ühe ringi pikkuseks on 22,3 km ja päevane kilometraaž tuleb 111,45 km. Antud liin töötab tööpäevadel. Liin nr. 1-2 koosneb rõngasliinist ja kahest radiaalliinist (vt. lisa 1 lk. 55 [1]). Joonis 17. Bussiliin nr. 1-3 [24] 40

41 Bussiliin nr. 1-3 (vt. joonis 17 lk. 40) on rõngasradiallliin (vt. Lisa 1 lk. 55 [1]) ja läbib liini kaksteist korda päevas E-R välja arvatud riigipühadel ja ühe ringi pikkuseks on 8,64 km. Päeva kilometraažiks tuleb 103,68 km. Tabel nr. 19 Bussiliini nr aasta kilometraaž kuude lõikes (autori koostatud) Kuu Kokku km km km km km Jaanuar ,9 2280, , ,64 Veebruar , , , ,78 Märts , , , ,02 Aprill , , , ,02 Mai , , , ,02 Juuni , , , ,78 Juuli , , , ,26 August ,6 2449,8 7192,4 September ,9 2280, , ,64 Oktoober , , , ,26 November ,6 2449,8 7192,4 Detsember ,6 2449,8 7192, ,62 Joonis 18. Bussiliin nr. 1-4 [24] 41

42 Bussiliin nr. 1-4 (vt. joonis 18 lk. 41) koosneb rõngasliinist ja kahest radiaalliinist, millest üks teenindab Roomassaaret ja teine Kellamäed (vt. lisa 1 lk. 55 [1]). Antud bussiliin teenindab Kuressaare linna üheksa korda päevas ja ühe ringi pikkuseks tuleb 13,61 km, mis teeb päevaseks kilometraažiks 122,49 km. Antud liin töötab tööpäevadel. Bussiliin nr aastaseks kilometraažiks on ümardatult km (vt. tabel nr. 19 lk. 41) Bussiliin nr. 2 Bussiliin nr. 2 teenindab Kuressaarest ida ja lõuna osa, mis hõlmab kaubanduskeskuse Auriga, Ida- Niidu ja Kudjape elamurajooni, Kuressaare Gümnaasiumi ja seda ümbritseva individuaal elmaurajooni ning Roomassaare sadamat ja lennujaama. Peatuste vaheline intervall vaheldub kahekümne ja neljakümne minuti vahel. Joonis 19. Bussiliin nr. 2-1 [24] 42

43 Bussiliin nr. 2-1 (vt. joonis 19 lk. 42) liigub tööpäevadel ja päevas kuusteist ringi. Liini tüübiks on rõngasradiaalliin (vt. lisa 1 lk. 55 [1]), millest radiaalliin teenindab Roomassaare sadamasse saabuvaid liinilaevu Abro ja Runö ning lennujaama saabuvaid Tallinna ja Ruhnu lennuliine. Rõngasliin Marientali ja Ida-Niidu elamurajooni. Ühe ringi pikkuseks on 16,72 km, mis teeb päevaseks kilometraažiks 267,52 km. Joonis 20. Bussiliin nr. 2-2 [24] Bussiliin nr. 2-2 (vt. joonis 20) on rõngasliin (vt. lisa 1 lk. 55 [1]) ning töötab tööpäevadel ja läbib etteantud ringi päevas kolmteist korda. Ühe ringi pikkuseks tuleb 10,29 km, mis teeb päevaseks kilometraažiks 133,77 km. Antud bussiliin teenindab linna piiril asuvat Kuressaare suurimat kaubanduskeskust Auriga ja populaarset ehituskeskust Bauhof. 43

44 Tabel nr. 20 Busslillin nr aasta kilometraaž kuude lõikes (autori koostatud) Kuu Kokku km km km Jaanuar 2280, , ,74 Veebruar 1969, , ,23 Märts 2177, , ,57 Aprill 2177, , ,57 Mai 2177, , ,57 Juuni 1969, , ,23 Juuli 2384, , ,91 August 2073,6 2449,8 4523,4 September 2280, , ,74 Oktoober 2384, , ,91 November 2073,6 2449,8 4523,4 Detsember 2073,6 2449,8 4523, ,67 Bussiliin nr aasta kilometraažiks tuleb ümardatult km (vt. tabel nr. 20) Bussiliin nr 3 Bussiliin nr. 3 teenindab Nasva ja Muratsi alevikku, millega toimetab Muratsist kooliõpilased ja tööealised elanikud linna ja Kuressaare linnaelanikud Nasvale tööle. Liin sõidab kolm korda päevas, kus ühel korral ta ei läbi Nasva alevikku. Muratsisse liigub liin vaid talve perioodil. Joonis 21. Bussiliin nr. 3-1 [24] 44

45 Bussiliin nr. 3-1 (vt. joonis 21 lk. 44) on pendelliin (vt. lisa 1 lk. 55 [1]), mis töötab tööpäevadel ja läbib etteantud ringi päevas ühe korra. Ühe ringi pikkuseks tuleb 39,35 km. Antud liin võimaldab tööliste liikumist Nasval paiknevatesse tootmisfirmadesse ja Muratsi õpilastel hommikul Kuressaared kooli jõudmiseks. Kuressaare ja Nasva vahelise liini paneks prooviks tööle kaheks kuuks, mille jooksul näeb ära vastaval linnaliinil nõudluse. Paljud on avaldanud antud liini suhtes soovi, kaasa arvatud AS Baltic Workboats tootmisjuht. AS Baltic Workboatsis töötab ligi 100 töölist ja umbes pooled neist elavad Kuressaares ja liiguvad oma isiklike autodega. Joonis 22. Bussiliin nr. 3-2 [24] Bussiliin nr. 3-2 (vt. joonis 22) näol on tegemist radiaalliiniga (vt. lisa 1 lk. 55 [1]), mis ühendab Kuressaaret ja Muratsi alevikku. Antud bussiliin töötab tööpäevadel ja läbib etteantud ringi päevas ühe korra. Ühe ringi pikkuseks tuleb 17,46 km. 45

46 Joonis 23. Bussiliin nr. 3-3 [24] Bussiliin nr. 3-3 (vt. joonis 23) on nagu liin number 3-1 pendelliin, mis liigub tööpäevadel ja üks kord päevas. Antud liini pikkus on 37,29 km ja võimaldab Nasvalt töölistel naaseda Kuressaarde ja Muratsi õpilastel ja töölistel koju. Tabel nr. 21 Bussiliini nr aasta kilometraaž kuude lõikes (autori koostatud) Kuu Kokku km km km km Jaanuar 865,7 384,12 820, ,2 Veebruar 747,65 331,74 708, ,9 Märts 826,35 366,66 783, ,1 Aprill 826,35 366,66 783, ,1 Mai 826,35 366,66 783, ,1 Juuni 521,93 482, ,72 Juuli 631,81 584, ,24 August 549,4 508,2 1057,6 September 865,7 384,12 820, ,2 Oktoober 905,05 401,58 857, ,3 November ,2 745, Detsember ,2 745, ,46 Aastal 2014 tuleb bussiliini nr. 3 läbisõiduks ,1 km (vt. tabel nr. 21). Lennuliiklus on äärmiselt sõltuv ilmastiku oludest, mille tõttu võivad lennuliinid oma graafikujärgsest ajast hiljem jõuda. Selleks, et ka nendel reisijatel oleks võimalus liikuma pääseda 46

47 peaks lennujaamal olema bussi tellimise süsteem. Tellimusbussiks on võimalik kasutada liini nr. 3 teenindavat bussi Piletimüügi süsteem Hetkel toimub piletite müük otse bussijuhilt ning kuukaarte on võimalik soetada Auriga keskusest ja postkontorist. Piletite hinnad on järgmised: [12] täispilet 0,50 sooduspilet 0,30 kuupilet kehtivusajaga 30 päeva 12 kooduskuupilet kehtivusajaga 30 päeva 7 Tasuta sõiduõigus Kuressaare bussiliinidel on Kuressaares elavatel pensionäridel, eelkooliealistel lastel ja puudega isikutel. Sooduspiletiga sõiduõigus kuulub Eesti Vabariigi pensionäridele, õpilastele vastava tunnistuse ette näitamisel. [12] Eesti on tuntud kui IT riik oma kiire infotehnoloogiliste lahendustega, seega peaks ka Kuressaare linnaliinides olema võimalik osta mobiilne bussipilet, mida saab kontrollida näiteks ID kaardi valideerimisel. Kindlasti peaksid bussis olema iseteenindusega pileti valideerimise võimalus, et säästa bussijuhi aega ja bussi seisuaega peatuses. Kuukaarte peaks olema võimalik osta lisaks eelnevale ka bussijaamast, kuhu saabuvad paljud maapiirkondadest saabuvad elanikud. Kuressaare on tuntud oma arvukate spa-hotellide poolest ja sealsetes asutustes viibivate arvukate turistide poolest. Turistidele peaks spades olema bussiliinide info ja pileti ostu võimalus. Bussipiletite valikule lisaks veel päeva pileti, mis oleks kindlasti atraktiivne nii turistidele kui maapiirkondadest linna külastavatele elanikele Ühistranspordi tasuvus Väga raske on prognoosida uute liinide nõudlust, seepärast võtame arvesse aasta 2013 nõudluse (vt. tabel nr. 13, lk. 29). Tabelist nr. 13 näeme ära ka aasta 2013 kulud, tulud [20] ja vastavalt lepingule sõidutariif ja pilatihinnad ning dotatsiooni suuruse ühe kilomeetri kohta [22]. 47

48 Liin nr. 12 jääb samaks, mis siiani olnud, mille aasta kilometraaž on 23029,4 km Tabel nr. 22 Aasta 2014 tulude prognoositav tulude ülevaade (autori koostatud) 2014 liini km kokku Reisijaid kokku Pileti tulu kokku Piletitulu liini km kohta 2014 Õpilasveo toetus kokku Õpilasveo toetus liini km kohta Muu toetus kokku Muu toetus liini km kohta Tulud kokku liini km kohta , ,83 0, ,00 0, ,25 0,25 0,40 Ühe liini kohta tuleb tuluks 0,40, millele lisandub 0,74 [22] dotatsiooni liini km kohta (lepingus määratud [12]), kokku 1,14. Kuludeks ühe liini kilomeetri kohta on toodud välja lepingus 1,22 [22], mis teeb kahjumiks kilomeetri kohta 0,08. Prognoosides Nasvat läbivale liinile 40 reisijat päevas, mis teeb reisijat 2014 aastal. Antud nõudluse juures tuleks piletituluks Tabel nr. 23 Aasta 2014 tulude prognoositav tulude ülevaade koos prognoositava reisijate arvuga Nasva liinil (autori koostatud) 2014 liini km kokku Reisijaid kokku Pileti tulu kokku Piletitulu liini km kohta 2014 Õpilasveo toetus kokku Õpilasveo toetus liini km kohta Muu toetus kokku Muu toetus liini km kohta Tulud kokku liini km kohta , ,83 0, ,00 0, ,25 0,25 0,43 Antud hetke arvutustega on liin kahjumis -0,05. Antud arvutuste juures on võetud liini km hinnaks 1,22. Uute sõidugraafikute kohaselt on linna teenindusest varasema graafiku kohaselt eemaldatud üks teenindav buss, mis vähendab kilomeetri hinnast selle bussi püsikulud. Vastvalt sellele kahaneb ka bussi ettevõtte poolt määratud kilomeetri hind. Hetkel on dotatsiooni piirmäär 0,74 km kohta ja uute sõidugraafikute kohaselt katab vastav dotatsioon kulutused antud nõudluse korral. 48

49 KOKKUVÕTE Uuringu eesmärgiks oli kavandada Kuressaare linna uus ühistranspordivõrk, mis toetaks paremini inimeste liikumisvajadusi ja pakuks mugavamat teenindust. Autor koostas uuringu toetudes teoorias Peter White raamatule Public Transport, Its planning, management and operation. Ühistranspordi teeninduskvaliteedi parandamiseks võeti luubi alla lisaks sõidugraafikutele ka bussipeatused, pileti müügi süsteem kui tehnoloogia valik. Uurimismeetodiks oli vaatlus ja andmeanalüüs, mille käigus autor läbis erinevaid bussiliine aprilli kuu jooksul. Tähelepanekud ehk puudused tähendas autor bussi valiku osas, bussipeatuste seisukorras, piletite müügi süsteemis ja sõidugraafikutes. Uue koostatud transpordivõrguga kaasneb parem kättesaadavus, sobivam planeering, sobivamad bussid reisijate jaoks ja parandatud bussipeatuste olukord. Kuressaare bussipeatuste paiknemise osas nägi autor antud uuringu raames vajadust lisada juurde vaid kaks bussipeatust.paljud olemasolevad bussipeatused vajavad renoveerimist ja info täiendust. Sõidugraafikute koostamisel kaotas autor ära ülearused pikad seisuajad erinevates peatustes ja selle tulemusena muutes sõidugraafikut tihedamaks ja reisijale kättesaadavamaks. Pakuti välja ka katseajaga proovida linnaliini pikendust Nasvale hommikusel ja õhtusel kellaajal. Kaotati ära üleliigne buss ja lahendati uus sõidugraafik kolme bussiga, mis peaks alandama püsikulusid. Lisaks kolmele teenindavale bussile peaks kasutuses olema ka varubuss, kes teostab lisareise lennujaama vastavalt tellimusele ja näiteks suvisel ajal turismi gruppidele tellimussõite linna piires (näiteks kaubanduskeskuse külastamist) ja asendab välja rikkega või teenindust vajavaid busse. Olenevalt vajadusest tellimussõitude järgi saab kasutada ka liini nr. 3 teenindavat bussi. Sõidugraafikute info peab olema väljas igas peatuses, mis on selge ja loetav ning lisada info ka bussijaama. Piletite müük peab toimima lisaks bussijuhilt sularaha eest ostes ka mobiilselt, mis muudab reisid mugavamaks noortele ja turistidele. 49

50 Uue bussigraafiku välja töötamisel tegi autor tähelepanekuid ka linna planeerimisel. Selleks, et tõsta bussi kasutamise populaarsust võiks linnas näiteks luua tasulise parkimise tsoon ja võimalusel muuta kesklinn jalakäijate alaks, kuhu pääseb vaid linnaliiklust teenindav buss. Antud teema on juba aastaid ka linnavalitsuse arutlusel, aga senini ei ole kindlat otsust vastu võetud. Hetkel on linn üle pargitud ja suvisel ajal väga väikse läbilaskevõimega tekitades ummikuid kesklinna rajooni. Saaremaa on väga suur turismi ja spa de keskus, kus käib erinevatest sihtkohtadest sadu turiste. Linnaliini busse oleks võimalik ka ära kasutada reklaamina tutvustades Saaremaa suurimaid vaatamisväärsusi nagu Kuressaare linnus, Angla tuulikud, Panga pank, Kaali kraater jne. Võimalus kasutada ära bussi tühja valget pinda illustreerides bussid vaatamisväärsuste piltidega, mis muudaks inimeste jaoks bussid ka lõbusamaks. Antud töö täitis oma eesmärki kujundada uus ühistranspordivõrk Kuressaare linnale. Loodetavasti on Kuressaare linnavalitsusele ja Saare maavalitsusele antud uuringust kasu ja neil õnnestub populariseerida ühistranspordi kasutust ja viia bussiliiklus Kuressaares jälle kasumlikuks. 50

51 SUMMARY The aim of the work was the design of the new public transport network in Kuressaare, which will provide better support and navigation service needs of people with mobility. The author has produced a study of the theory on the basis of the White Peter "Public Transport, Its planning, management and operation" In order to improve the service quality of public transport the author monitored timetables, bus stops, ticket sales system and technology of choice. The new public transport network in Kuressaare provides better accessibility, more suitable planning, more suitable planning, appropriate technology for passengers and improved situation in bus stops. As regards the location of public bus stops in Kuressaare, the author saw the need to add only two bus stops. Existing bus stops need renovation and supplement information. Preparation of the schedules, the author lost redundant scheduling long turnaround times as a result of this, making it more accessible and closer to the passengers service schedule. Also out was offered an extension to Nasva of the probationary period in the morning and evening times. Abolished redundant bus and new schedule was solved with three buses, which should lower fixed costs. In addition to the three bus service should also be a replacement bus, which carries additional trips to the airport according to the order, during summer trips to the spa bookings for groups within the city borders and will replace the defective or out of service requiring buses. Depending on the order of entries according to needs can also be used the bus, which operating on line number three. Scheduling info must be outside every bus stop that is clear and legible. Scheduling info should be also in bus station. Ticket sales must operate in addition to the buying for cash from bus driver also buying a mobil basis, which makes travel more comfortable. While author was developing new schedules, also made an observation in urban planning. In order to increase the popularity of the use of public transport should to lose free-parking zone in downtown area and the possibility of changing city center pedestrian area, which can be accessed only by bus serving the city traffic. This topic has been discussed for many years in city government, but so far on firm decisions has been taken. 51

52 Saarema is a major tourist and Spa center with the works of hundreds of tourists from different destinations. Urban buses were also to be able to take advantage of the provisions introducing the Saaremaa s biggest attractions such as the fortress of Kuressaare, Angla windmills, Kaali crater, etc. The opportunity to take advantage of the bus empty white space to illustrate the buses with pictures of the attractions, which also makes buses more fun to watch for people. The objective of this work was filled with creating a new public transport network of the city of Kuressaare. It is hoped that this work gives the County of Kuressaare and Saare County Government will benefit from the study, and they are managed to popularize the use of public transport and the bus service to be profitabel again in Kuressaare. 52

53 KASUTATUD KIRJANDUS [1] M. P. Jouni Ojala, Taajamien joukkoliikenteen suunnittelu ja hoito, [2] P. White, Public Transport, Its planning, management and operation, [3] T. Powell, The Transport System Markets, Modes and Policies, London: PTRC Education and research Services Ltd, [4] D. A. Hensher ja A. M. Brewer, Transport an economics and management perspective, Oxford university press, [5] M. Villemi, Transpordiökonoomika, Tallinn: TTÜ Kirjastus, [6] T. Powell, The principles of transport economics. [7] M. Tiru, O. Järv ja E. Saluveer, Saaremaa ühistranspordi uuring, Positium LBS, Tartu, [8] J. Sepp ja E. Tomson, Reisijateveo riikliku korralduse probleemid ja võimalused Eesti bussitranspordi näitel, Tartu Ülikool, Tartu, [9] Transpordi arengukava , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [10] Eesti Statistikaamet, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 21 Jaanuar 2014]. [11] Maa-amet geoportaal, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 09 Aprill 2014]. [12] Kuressaare, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 23 Jaanuar 2014]. [13] YTRIS reisiplaneerija, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 23 Jaanuar 2014]. [14] S. Maavalitsus, Pärnu-Ringsu-Roomassaare laevaliini leping, Kuressaare,

54 [15] Kuressaare Lennujaam, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 Veebruar 2014]. [16] Kuressaare Hoolekanne SA, [Võrgumaterjal]. Available: i_9. [Kasutatud 5 Veebruar 2014]. [17] Kuressaare Spordikeskus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 Veebruar 2014]. [18] Maanteeamet, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 Veebruar 2014]. [19] Auriga Täht keset saart, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 5 Veebruar 2014]. [20] S. Maavalitsus, Kirjanik, [Performance]. [21] Teenindustaseme soovituslikud normid avalikule kohalikule liiniveole, Teede- ja siseminister, Kuressaare, [22] Saare maavalitsus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10 Aprill 2014]. [23] Stratosbus, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 15 Aprill 2014]. [24] Endomondo, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud Aprill 2014]. 54

55 Lisa 1. Erinevad liinitüübid 55

56 Lisa 2. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 1 sõidugraafik E-R Peatuse nimi nr. Kesklinn 6:30 7:10 7:50 16:59 18:10 19: :10 11:10 12:10 13:10 14:10 15:10 16:10 17: Ruubi 6:31 7:11 7:51 17:00 18:11 19: :11 11:11 12:11 13:11 14:11 15:11 16:11 17: Raudtee 6:32 7:12 7:52 17:02 18:12 19: :12 11:12 12:12 13:12 14:12 15:12 16:12 17: Kingu 6:33 7:13 7:53 17:03 18:13 19: :13 11:13 12:13 13:13 14:13 15:13 16:13 17: Smuuli 6:34 7:14 7:54 17:04 18:14 19: :14 11:14 12:14 13:14 14:14 15:14 16:14 17: Tooma 6:35 7:15 7:55 17:05 18:15 19: :15 11:15 12:15 13:15 14:15 15:15 16:15 17: Koja :16 11:16 12:16 13:16 14:16 15:16 16:16 17: Kauba :17 11:17 12:17 13:17 14:17 15:17 16:17 17: Päevakeskus :18 11:18 12:18 13:18 14:18 15:18 16:18 17: Aia 6:36 7:16 7:56 17:06 18:16 19: Vahtra 6:37 7:17 7:57 17:08 18:17 19: :19 11:19 12:19 13:19 14:19 15:19 16:19 17: Haigla 6:38 7:18 7:58 17:09 18:18 19: :20 11:20 12:20 13:20 14:20 15:20 16:20 17: Tori 6:39 7:19 7:59 17:10 18:19 19: :21 11:21 12:21 13:21 14:21 15:21 16:21 17: Abaja 6:40 7:20 8:00 17:11 18:20 19: :22 11:22 12:22 13:22 14:22 15:22 16:22 17: Põduste 6:41 7:21 8:01 17:12 18:21 19: :23 11:23 12:23 13:23 14:23 15:23 16:23 17: Tuulte Roos 6:42 7:22 8:02 17:14 18:30 19: :30 11:30 12:30 13:30 14:30 15:30 16:30 17: Põduste 6:43 7:25 8:05 17:15 18:31 19: :31 11:31 12:31 13:31 14:31 15:31 16:31 17: Abaja 6:44 7:26 8:06 17:17 18:32 19: :32 11:32 12:32 13:32 14:32 15:32 16:32 17: Pargi 6:45 7:27 8:07 17:24 18:43 19: :33 11:33 12:33 13:33 14:33 15:33 16:33 17: Kesklinn 6:50 7:30 8:10 17:25 18:44 19: :40 11:40 12:40 13:40 14:40 15:40 16:40 17: Ruubi 6:51 7:31 8:11 17:17 18:32 19: :41 11:41 12:41 13:41 14:41 15:41 16:41 17: Suuremõisa 6:52 7:32 8:12 17:23 18:42 19: :42 11:42 12:42 13:42 14:42 15:42 16:42 17: Säästu 6:53 7:33 8:13 17:24 18:43 19: :43 11:43 12:43 13:43 14:43 15:43 16:43 17: Niidu 6:54 7:34 8:14 17:25 18:44 19: :44 11:44 12:44 13:44 14:44 15:44 16:44 17: Mooni 6:55 7:35 8:15 17:26 18:45 19: :45 11:45 12:45 13:45 14:45 15:45 16:45 17: Lille 6:56 7:36 8:16 17:26 18:46 19: :46 11:46 12:46 13:46 14:46 15:46 16:46 17: Kudjape 6:57 7:37 8:17 17:27 18:55 19: :55 11:55 12:55 13:55 14:55 15:55 16:55 17: Sinilille 6:58 7:38 8:18 17:28 18:56 19: :56 11:56 12:56 13:56 14:56 15:56 16:56 17: Marientali 6:59 7:41 8:21 17:29 18:57 19: :57 11:57 12:57 13:57 14:57 15:57 16:57 17: Arhiivi 7:00 7:42 8:22 17:31 18:58 19: :58 11:58 12:58 13:58 14:58 15:58 16:58 17: Nooruse 7:01 7:43 8:23 17:34 18:59 19: :59 11:59 12:59 13:59 14:59 15:59 16:59 17: Bussipargi 7:02 7:44 8:24 17:36 19:00 20: :00 12:00 13:00 14:00 15:00 16:00 17:00 18: Bussijaam 7:03 7:45 8:25 17:38 19:01 20: :01 12:01 13:01 14:01 15:01 16:01 17:01 18: Keskväljak 7:04 7:46 8:26 17:39 19:02 20: :02 12:02 13:02 14:02 15:02 16:02 17:02 18: nr. 56

57 Lisa 3. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 2 sõidugraafik E-R Peatuse nimi Liini nr Liini nr Liini nr Liini nr Kesklinn 6:45 17: :55 12:20 18: :00 13:10 19: :40 16: Vallikraavi 6:46 17: :56 12:21 18: :01 13:11 19: Kivi 6:47 17: :57 12:22 18: :02 13:12 19: Roomassaare 6:48 17: :58 12:23 18: :03 13:13 19: Lennujaam 6:49 17: :59 12:24 18: :04 13:14 19: Kullimäe 6:50 17: :00 12:25 18: :05 13:15 19: Merevärav 6:55 17: :01 12:26 18: :06 13:30 19: Kullimäe 6:56 17: :05 12:31 18: :10 13:31 19: Lennujaam 6:58 17: :06 12:32 18: :11 13:32 19: Roomassaare 7:00 17: :07 12:33 18: :12 13:33 19: Kivi 7:01 17: :08 12:34 18: :13 13:34 19: Vallikraavi 7:02 17: :09 12:35 18: :14 13:35 19: Ruubi :41 16: Raudtee :42 16: Pargi 7:04 17: :10 12:36 18: :15 13:36 19: Kesklinn 7:15 17: :20 12:40 18: :20 13:40 19: Ruubi 7:16 17: :21 12:41 18: :21 13:41 19: Raudtee 7:17 17: :22 12:42 18: :22 13:42 19: Kingu 7:18 17: :23 12:43 18: :23 13:43 19: :43 16: Kadaka 7:19 17: :24 12:44 18: :44 16: Tehnika 7:20 17: :25 12:45 18: :45 16: Piimatööstus 7:21 17: :26 12:46 18: :46 16: Lihatööstus 7:22 17: :27 12:47 18: :47 16: Sikassaare 7:23 17: :28 12:48 18: :48 16: Lihatööstus 7:24 17: :29 12:49 18: :48 16: Piimatööstus 7:25 17: :30 12:50 18: :50 16: Tehnika 7:26 17: :31 12:51 18: :51 16: Kadaka 7:27 17: :32 12:52 18: :52 16: Smuuli 7:28 17: :33 12:53 18: :24 13:44 19: :53 16: Tooma 7:29 17: :34 12:54 18: :25 13:45 19: :54 16: Suuresilla 7:30 17: :35 12:55 18: :26 13:46 19: :55 16: Kellamäe ringi 7:31 17: :36 12:57 18: :27 13:47 19: :58 16: Kaiviraie 7:34 17: :30 13:50 19: :00 16: Kellamäe 7:39 18: :45 12:58 18: :35 13:55 20: :05 17: Kellamäe ringi 7:40 18: :46 13:01 19: :36 13:56 20: :06 17: Suuresilla 7:41 18: :47 13:02 19: :37 13:57 20: :07 17: Tooma 7:42 18: :48 13:03 19: :38 13:58 20: :08 17: Smuuli 7:43 18: :49 13:04 19: :39 13:59 20: :09 17: Kingu 7:44 18: :50 13:05 19: :40 14:00 20: :10 17: Raudtee 7:45 18: :51 13:06 19: :41 14:01 20: :11 17: Ruubi 7:46 18: :52 13:07 19: :42 14:02 20: :12 17: Keskväljak 7:47 18: :53 13:08 19: :43 14:03 20: :13 17:

58 Lisa 4. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 3 sõidugraafik E-R Peatuse nimi Liini nr Liini nr Kesklinn 7: :20 18: Vallikraavi :21 18: Kivi :23 18: Roomassaare :25 18: Lennujaam :40 19: Roomassaare :45 19: Kivi :46 19: Vallikraavi :48 19: Pargi :49 19: Kesklinn :50 19: Bussijaam 7: Sinilille 7:24 14:15 17: Muratsi 7:26 14:16 17: Muratsi 1 7:28 14:17 17: Muratsi 2 7:29 14:18 17: Muratsi 2 7:31 14:21 17: Muratsi 1 7:32 14:22 17: Muratsi 7:34 14:24 17: Kudjape 7: Sinilille 7:36 14:26 17: Marientali 7: Arhiivi 7: Nooruse 7: Bussipargi 7: Bussijaam 7:45 14:29 17: Ruubi 7: Raudtee 7: Kingu 7: Tooma 7:

59 Lisa 5. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 4 sõidugraafik E-R Peatuse nimi Liini nr Liini nr Kesklinn 7: : :05 10:05 11:05 12:05 13:05 14:05 15:05 16:05 17:05 18: Pargi 7: Abaja 7: Põduste 7: Tuulte Roos 7: Põduste 7: Suur-sadama 7: Tori 7: Haigla 7: Aia 7: Tooma 7: Smuuli 7: Kingu 7: Raudtee 7: Suuremõisa 7: Säästu 7: Niidu 7: Mooni 7: Lille 7: Bussijaam : :06 10:06 11:06 12:06 13:06 14:06 15:06 16:06 17:06 18: Bussipargi : :07 10:07 11:07 12:07 13:07 14:07 15:07 16:07 17:07 18: Nooruse : :08 10:08 11:08 12:08 13:08 14:08 15:08 16:08 17:08 18: Arhiivi : :09 10:09 11:09 12:09 13:09 14:09 15:09 16:09 17:09 18: Marienthali : :10 10:10 11:10 12:10 13:10 14:10 15:10 16:10 17:10 18: Sinilille : :11 10:11 11:11 12:11 13:11 14:11 15:11 16:11 17:11 18: Kudjape 7: : :15 10:15 11:15 12:15 13:15 14:15 15:15 16:15 17:15 18: Lille : :16 10:16 11:16 12:16 13:16 14:16 15:16 16:16 17:16 18: Auriga : :19 10:19 11:19 12:19 13:19 14:19 15:19 16:19 17:19 18: Kalmistu : :20 10:20 11:20 12:20 13:20 14:20 15:20 16:20 17:20 18: Bauhof :21 10:21 11:21 12:21 13:21 14:21 15:21 16:21 17:21 18: Roonimäe : :22 10:22 11:22 12:22 13:22 14:22 15:22 16:22 17:22 18: Säästu : :23 10:23 11:23 12:23 13:23 14:23 15:23 16:23 17:23 18: Suuremõisa : :24 10:24 11:24 12:24 13:24 14:24 15:24 16:24 17:24 18: Sinilille 7: Marientali 7: Arhiivi 7: Nooruse 7: Bussipargi 7: Bussijaam 7: Ruubi : :25 10:25 11:25 12:25 13:25 14:25 15:25 16:25 17:25 18: Liini nr 59

60 Keskväljak 7: : :30 10:30 11:30 12:30 13:30 14:30 15:30 16:30 17:30 18: pargi : :31 10:31 11:31 12:31 13:31 14:31 15:31 16:31 17: Abaja : :32 10:32 11:32 12:32 13:32 14:32 15:32 16:32 17: Põduste : :33 10:33 11:33 12:33 13:33 14:33 15:33 16:33 17: Tuulte Roos : :45 10:45 11:45 12:45 13:45 14:45 15:45 16:45 17: Põduste : :46 10:46 11:46 12:46 13:46 14:46 15:46 16:46 17: Suur-Sadama : :47 10:47 11:47 12:47 13:47 14:47 15:47 16:47 17: Tori : :48 10:48 11:48 12:48 13:48 14:48 15:48 16:48 17: Haigla : :49 10:49 11:49 12:49 13:49 14:49 15:49 16:49 17: Päevakeskus :50 10:50 11:50 12:50 13:50 14:50 15:50 16:50 17: Koja :51 10:51 11:51 12:51 13:51 14:51 15:51 16:51 17: Aia : Tooma : :52 10:52 11:52 12:52 13:52 14:52 15:52 16:52 17: Smuuli : :53 10:53 11:53 12:53 13:53 14:53 15:53 16:53 17: kingu : :54 10:54 11:54 12:54 13:54 14:54 15:54 16:54 17: Raudtee : :55 10:55 11:55 12:55 13:55 14:55 15:55 16:55 17: Suuremõisa : Säästu : Säästu : Suuremõisa : Ruubi : :56 10:56 11:56 12:56 13:56 14:56 15:56 16:56 17: Keskväljak : :57 10:57 11:57 12:57 13:57 14:57 15:57 16:57 17:

61 Lisa 6. Kuressaare ühistranspordi liini nr. 12 sõidugraafik L-P ja riigipühad Peatuse nimi Liini nr. Liini nr. Kesklinn 7:30 11:10 13:10 15:10 17: :00 9:40 11:40 13:40 15:40 17: Ruubi 7:31 11:11 13:11 15:11 17: :01 9:41 11:41 13:41 15:41 17: Raudtee 7:32 11:12 13:12 15:12 17: Kingu 7:33 11:13 13:13 15:13 17: Smuuli 7:34 11:14 13:14 15:14 17: Tooma 7:35 11:15 13:15 15:15 17: Aia 7:48 11:16 13:16 15:16 17: Kauba 11:17 13:17 15:17 17: Päevakeskus 11:18 13:18 15:18 17: Vahtra 7:49 11:19 13:19 15:19 17: Haigla 7:50 11:20 13:20 15:20 17: Tori 7:51 11:21 13:21 15:21 17: Abaja 7:52 11:22 13:22 15:22 17: Põduste 7:53 11:23 13:23 15:23 17: Tuulte Roos 7:55 11:30 13:30 15:30 17: Põduste 7:56 11:31 13:31 15:31 17: Abaja 7:57 11:32 13:32 15:32 17: Pargi 7:58 11:33 13:33 15:33 17: Kesklinn 7:59 11:34 13:34 15:34 17: Suuremõisa :02 9:42 11:42 13:42 15:42 17: Säästu :03 9:43 11:43 13:43 15:43 17: Niidu :04 9:44 11:44 13:44 15:44 17: Mooni :05 9:45 11:45 13:45 15:45 17: Auriga :46 11:46 13:46 15:46 17: Kalmistu :47 11:47 13:47 15:47 17: Bauhof :50 11:50 13:50 15:50 17: Lille :06 9:52 11:52 13:52 15:52 17: Kudjape :07 9:55 11:55 13:55 15:55 17: Sinilille :08 9:56 11:56 13:56 15:56 17: Marientali :09 9:57 11:56 13:56 15:56 17: Arhiivi :10 9:58 11:58 13:58 15:58 17: Nooruse :11 9:59 11:59 13:59 15:59 17: Bussipargi :12 10:00 12:00 14:00 16:00 18: Bussijaam :13 10:01 12:01 14:01 16:01 18: Keskväljak :14 10:02 12:02 14:02 16:02 18:

62 Peatuse nimi Liini nr. Liini nr. Kesklinn 10:10 14:10 16:10 18: :30 10:40 14:40 16:40 18: Vallikraavi 10:11 14:11 16:11 18: Kivi 10:12 14:12 16:12 18: Roomassaare 10:13 14:13 16:13 18: Lennujaam 10:14 14:14 16:14 18: Kullimäe 10:15 14:15 16:15 18: Merevärav 10:30 14:30 16:30 18: Kullimäe 10:31 14:31 16:31 18: Lennujaam 10:31 14:31 16:31 18: Roomassaare 10:33 14:33 16:33 18: Kivi 10:33 14:33 16:33 18: Vallikraavi 10:34 14:34 16:34 18: Ruubi :31 10:40 14:40 16:40 18: Raudtee :32 10:42 14:42 16:42 18: Kingu :33 10:44 14:44 16:44 18: Smuuli :34 10:46 14:46 16:46 18: Tooma :35 10:48 14:48 16:48 18: Pargi 10:35 14:35 16:35 18: Kesklinn 10:37 14:37 16:37 18: Suuresilla :36 10:46 14:46 16:46 18: Kellamäe ringi :37 10:47 14:47 16:47 18: Kaiviraie :39 10:49 14:49 16:49 18: Kellamäe :45 11:00 15:00 17:00 19: Kellamäe ringi :46 11:01 15:01 17:01 19: Suuresilla :47 11:02 15:02 17:02 19: Tooma :48 11:03 15:03 17:03 19: Smuuli :49 11:04 15:04 17:04 19: Kingu :50 11:05 15:05 17:05 19: Raudtee :51 11:06 15:06 17:06 19: Ruubi :52 11:07 15:07 17:07 19: Keskväljak :53 11:08 15:08 16:08 19:

63 Lisa 7. Kuressaare linna bussipeatuste olukord 63

64 64

65 Lisa 8. Kuressaare linna bussipeatuste vahelised kaugused Peatus Peatus Peatuste vahekaugused Vahemaa (m) Peatus Peatus Vahemaa (m) Peatus Peatus Vahemaa (m) Tuulte Roos Põduste 428 Põduste Tuulte-Roos 457 Kingu Kadaka 252 Põduste Abaja 723 Abaja Põduste 502 Kadaka Tehnika 547 Abaja Pargi 419 Pargi Abaja 608 Tehnika Piimatööstus 402 Pargi Kesklinn 610 Keskväljak Pargi 488 Piimatööstus Lihatööstus 1213 Kesklinn Ruubi 360 Ruubi Keskväljak 451 Lihatööstus Sikassaare 533 Ruubi Raudtee 567 Raudtee Ruubi 644 Sikassaare Lihatööstus 533 Raudtee Kingu 462 Kingu Raudtee 428 Lihatööstus Piimatööstus 1113 Kingu Smuuli 283 Smuuli Kingu 249 Piimatööstus Tehnika 543 Smuuli Tooma 245 Tooma Smuuli 215 Tehnika Kadaka 547 Tooma Aia 598 Aia Tooma 708 Kadaka Smuuli 323 Aia Vahtra 708 Lille Auriga 976 Tooma Suuresilla 733 Vahtra Haigla 288 Auriga Kalmistu 327 Suuresilla Kellamäe ringi 745 Haigla Tori 307 Kalmistu Bauhof 850 Kellamäe ringi Kiviraie 928 Tori Abaja 229 Bauhof Roonimäe 514 Kiviraie Kellamäe 566 Põduste Suur-Sadama 332 Roonimäe Säästu 454 Kellamäe Kellamäe ringi 331 Suur-Sadama Tori 200 Mooni Lille 211 Kellamäe ringi Suuresilla 745 Kesklinn Bussijaam 400 Bussijaam Keskväljak 501 Suuresilla Tooma 733 Bussijaam Bussipargi 439 Bussipargi Bussijaam 488 Koja Tooma 361 Bussipargi Nooruse 774 Nooruse Bussipargi 785 Keskväljak Vallikraavi 623 Nooruse Arhiivi 1001 Arhiivi Nooruse 1059 Vallikraavi Kivi 563 Arhiivi Marientali 565 Marientali Arhiivi 470 Kivi Roomassaare 395 Marientali Sinilille 316 Sinilille Marientali 374 Roomassaare Lennujaam 1447 Sinilille Kudjape 606 Kudjape Sinilille 660 Lennujaam Kullimäe 635 Kudjape Lille 815 Lille Kudjape 847 Kullimäe Sadama 1011 Niidu Mooni 358 Säästu Niidu 99 Sadama Kullimäe 1011 Säästu Suuremõisa 457 Suuremõisa Säästu 351 Kullimäe Lennujaam 635 Suuremõisa Ruubi 651 Ruubi Suuremõisa 672 Lennujaam Roomassaare 1447 Haigla Päevakeskus 440 Päevakeskus Vahtra 276 Roomassaare Kivi 395 Päevakeskus Koja 932 Kauba Päevakeskus 304 Kivi Vallikraavi 563 Koja Kauba 458 Tooma Koja 425 Vallikraavi Pargi

66 Lisa 9. Stratos LE37 minibuss Pilt 1, pagasiruum Pilt 2, koht vankriga või ratastooliga reisijale 66

67 Pilt 3, seisukohtade kinnihoidmisraam Pilt 4, abiraamid bussi sisenemiseks 67

68 Pilt 5, Bussi sisenemise platvorm Pilt 6, Bussi sisemus 68