Laste heaolu poole Euroopas Selgitustekst laste vaesusest Euroopa Liidus

Transcription

1 Laste healu ple Eurpas Selgitustekst laste vaesusest Eurpa Liidus EAPNi ja Eurchild i selgitustekst EUROOPA VAESUSVASTANE VÕRGUSTIK EUROPEAN ANTI-POVERTY NETWORK RÉSEAU EUROPÉEN DE DE LUTTE CONTRE LA LA PAUVRETÉ ET ET L EXCLUSION SOCIALE SQUARE DE DE MEEÛS, BRUXELLES Tél: Tél: (0) team@eapn.eu EUROCHILD AVENUE DES ARTS, BRUXELLES Tél Tél : +32 : (0) inf@eurchild.rg ISBN

2 Sissejuhatus 25 miljnit last Eurpa Liidus (EL) elavad vaesusriskis või n stsiaalselt tõrjutud - see n üks laps neljast. Enamik neist lastest kasvavad vaestes peredes, kes üha enam näevad vaeva ma lastele inimväärse elu pakkumisega. Eurpa Liidus, mis uhkustab stsiaalse mudeliga, n see stsiaalne kuritegu, rünnak põhiõigustele ning suutmatus investeerida inimestesse ja meie kõigi ühisesse tulevikku. Kas EL saab seda endale lubada? Käeslev selgitustekst laste vaesuse khta n kirjutatud Eurpa Vaesusvastase Võrgustiku (EAPN) ja Eurchildi kstöös, et: - tõsta üldsuse teadlikkust selle khta, mida tähendab laste vaesus Eurpa kntekstis, selgitada vaesuse põhjuseid ning kuidas see mõjutab laste ja nende perede elu; - tõsta esile tõhusaid lahendusi, mis aitavad võidelda laste vaesusega ja edendada kõigi laste ja perede healu, eriti eelarvekärbete ning stsiaalkulutustelt kkkuhiu ajastul. Ldame, et see aitab mbiliseerida laialdast avalikku ja pliitilist tetust tõhustamaks meetmeid, et vähendada laste vaesust ja edendada laste healu, ning järgimaks Eurpa Kmisjni svitusi laste vaesuse leevendamiseks 1. EAPN n juba avaldanud 3 selgitusteksti (tõlgitud ka eesti keelde): Vaesus ja ebavõrdsus Eurpa Liidus ( 2009 ), Miinimumsissetulekute piisavus Eurpa Liidus ( 2010 ) ja Jõukus, ebavõrdsus ja stsiaalne plariseerumine Eurpa Liidus ( 2011 ). Tekstid n leitavad kdulehelt. 1 EK svitus (20 Feb 2013): Investing in children: breaking the cycle f disadvantage.

3 Sisukrd Sissejuhatus...2 Sisukrd...3 MIS ON LASTE VAESUSE PÕHJUSED?...13 KES ON NEED VAESUSES ELAVAD LAPSED NING KUI PALJU NEID ON?...16 MIS ON LAHENDUSED?...28 OLULISTE ALLIKATE TEAVET JA ANDMEID...46 MIS ON LASTE VAESUS JA MIKS SEE ON OLULINE? Laste vaesus Eurpa kntekstis Võitlus laste vaesuse vastu Eurpas n lahutamatu sa glbaalsest slidaarsusest. Laste vaesust sestatakse kõige sagedamini arengumaadega, sõdadega, alatitumusega, haigustega ning enneaegste surmadega. Tänases Eurpa Liidus kgevad lapsed vaesust, khati isegi äärmuslikku vaesust. See mure ngi käesleva selgitusteksti fkuseks. Muidugi ei kahanda see vaesuse tõsidust mujal maailmas. See, kuidas me khtleme lapsi kdule lähemal, n lahutamatult setud meie psitsiniga ülemaailmse arengu suunajana ja humanitaarabi andjana. Me ei saa prpageerida põhimõtteid, mida me ise ei praktiseeri. Laste väärikas khtlemine meie endi riikides peab lema meie enda arengu pririteet, aga ka meie panus glbaalsesse visini slidaarsusest ja ressursside õiglasest jatusest. Vaesus tähendab palju enamat kui madala sissetulekuga timetulemine Laste vaesus tähendab eelkõige üleskasvamist vaeses peres - ebapiisav sissetulek ei enneta materiaalset ilmajäetust ning ei taga peredele inimväärset elu. Vaesus n palju enamat kui lihtsalt rahaliste vahendite ebapiisavus. Vaesus tähendab ka elamist halbades tingimustes ning ligipääsu puudumist kvaliteetsele haridusele ning tervishiule. Vaesust kgevatel inimestel n ebavõrdsed võimalused ühisknnaelus salemiseks ja arenemiseks võrdsetel tingimustel teiste samas riigis elavate inimestega. See n laste võimetus ma häält kuuldavaks teha. Need pered võitlevad iga päev, et raskustele vaatamata tagada ma

4 lastele väärikas elukeskknd. Ebapiisav sissetulek ks juurdepääsuta avalikele teenustele tähendab ühtlasi seda, et lastel ple võimalik kaasa lüüa teistele lmulikes igapäevastes tegevustes ja neile jäävad kättesaamatuks kliekskursinid, ujumistunnid, sõprade sünnipäevad ning puhkusreisid, nad ei saa sõpru külla kutsuda ning nad ei saa ka ise sõpru külastada. Laste vaesuse definitsin Käesleva selgitusteksti kirjutamisel leppisid EAPN - i ja Eurchildi töögrupp kkku järgmise definitsini: Lapsed elavad vaesuses, kui tulud ja vahendid nende kasvatamiseks n nii puudulikud, et need välistavad ühisknnas nrmiks peetava elustandardi ning ei taga neile stsiaalset, emtsinaalset ning psüühilist healu ja eakhast arengut. Vaestes peredes kasvades võivad lapsed ja nende vanemad kgeda mitmeid erinevaid takistusi nagu madal sissetulek, puudulikud elutingimused - ja keskknd, kättesaamatu arstiabi ning halva tasemega haridus. Nad n sageli ilma jäetud stsiaalsest suhtlusest, mis teiste laste jaks n nrm. Nende juurdepääs ma põhiõigustele võib lla piiratud, nad võivad kgeda diskriminieerimist ning häbimärgistamist ja nende hääled ei pruugi lla kuuldavad ja arvestatavad. Vaesuse Eurpas n peamiselt suhteline kntseptsin Üldiselt peetakse laste vaesust arenenud Eurpa riikides suhteliseks kntseptsiniks. See n lapse halvem timetulek võrreldes ma reginis nrmiks leva elustandardiga. Vaeste perede laste elu n igapäevane võitlus nrmaalse elu ja salemise eest tavalises majanduskeskknnas, stsiaalsetes ja kultuurilistes tegevustes. Mida see tähendab, ning kui tõsine see mõju n, erineb riigiti, lenedes elustandardist, mida enamus selle riigi kdanikest naudib. Kuigi mitte nii tõsine kui absluutne vaesus, n suhteline vaesus siiski väga tõsine ning kahjulik. Eurpa ple vaba ka absluutsest vaesusest Eurpas n kahjuks ka selliseid lapsi, kes kgevad sügavat ilmajäetust. Seda kutsutakse tavaliselt absluutseks või äärmuslikuks vaesuseks. See n ilmajäetus põhiliste vajaduste rahuldamisest nagu igapäevane tervislik tit, küte, krralik elukht, puhas vesi, piisav hulk riideid, ravimid ja arstiabi. Iga päev n võitlus ellujäämise eest. Lmulikult n see rhkem mane arengumaadele, kuid see n ka kasvav reaalsus mõnede laste jaks EL - is, näiteks rmade lastele, kdututele lastele, saatjata migrantide lastele, dkumentideta migrantide lastele ning väga vaestes reginides elavate laste jaks. Nendel lastel palju suurem risk halva tervise tõttu nrelt surra. Absluutset vaesust võib leida kõikidest liikmesriikidest

5 aga eriti vaesematest liikmesriikidest. Samuti n mõnedes liikmesriikides vähem krralikke kle, halvem ligipääs tervishiule ja sprdile, meelelahutusele ja kultuurile. Kõigile lastele ja peredele kõrgema elatustaseme tagamine jääb suureks väljakutseks. Laste healu tähendab enamat kui võitlust laste vaesuse vastu Healu saavutamine n palju laiem kntseptsin kui üksnes võitlus laste vaesuse vastu. Sellega kaasneb lapse perspektiivi nägemine, mis arvestab lapse elu mitmedimensinilist lmust, sh suhete tähtsust. Laste healu hõlmab tervist, haridust, pereknna tuge, kaitset kurja eest ning lapse võimet täielikult saleda tsustes, mis neid puudutavad. Adekvaatne elustandard n eeltingimus laste füüsilise, vaimse, mraalse ja stsiaalse arengu tagamiseks. Defineerides laste healu Learning fr Well Being Cnsrtium f Fundatins in Eurpe n defineerinud lapse healu kui indiviidi unikaalse ptentsiaali realiseerumist läbi füüsilise, emtsinaalse, vaimse ja meelelise arengu...suhtes enda, teiste ning keskknnaga. See põhineb nägemusel ühisknnast, kus kõik inimesed saavad realiseerida ma võimeid, kasvades üles ning elades keskknnas, mis kultiveerib neid võimeid ning lubab igaühe unikaalsusel lahti rulluda. See n pühendumus, mis nõuab kõikidelt ühisknna sadelt panustamist laste healusse ning peab lapse healu prgressi luliseks ( Kickbush et al., 2012). Üks tähtsaimaid tegevusi knsrtsiumi töös n lnud laste võimete ning keskknna tetuse mõõtmise, mnitringu ning indikaatrite väljatöötamine. ( UNICEF n identifitseerinud kuus erinevat lulist lapse healu aspekti. Need n: materiaalne healu, tervis ja turvalisus, hariduslik healu, suhted maealistega ning perega, käitumine ja riskid ning subjektiivne healu (sh kuidas lapsed ennast tunnevad, UNICEF, 2010). Kõigele vaatamata n suhted sissetulekute vaesuse ning healu vahel keerulised. Mitte kõik lapsed, kes elavad madala sissetulekuga leibkndades, ei le ka madala healu tasemega, eriti kui nad elavad armastavas ja turvalises perekeskknnas ning neil n ligipääs samadele

6 teenustele ja võimalustele kui teistel lastel. Samuti n võimalik, et suure sissetulekuga peres elav laps kgeb ebaturvalist ning armastuseta perekeskknda või n ära lõigatud mõnedest võimalustest. Siiski n tõenälisem, et madala sissetulekuga perede lastel n raskem saavutada healu. Laste õigused nõuavad erinevat lähenemist võitlusele laste vaesusega. Vaesus röövib lastelt ligipääsu ma õigustele, nagu neid määratleb ÜRO laste õiguste knventsin (UNCRC). ÜRO lapse õiguste knventsinis kirja pandud õigused kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja nrele inimesele kgu maailmas, hlimata välimusest, nahavärvist, sst, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest. ÜRO lapse õiguste knventsin Igale lapsele n vajalik ja tähtis üles kasvada pereknnas. Vanemad n need, kellel n esmane khustus last hida, kaitsta ning tagada tema eakhane ja igakülgne areng. Kõik lapsed kgu maailmas n üheväärsed. Täiskasvanud, kes tsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad ma tegevuses lähtuma laste huvidest. Igal lapsel n õigus ma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. Lapsel n õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kdus, klis ning ametiasutustes. Igal lapsel n õigus klis käia, õppida ja teadmisi saada. On tähtis, et igaüks saaks klis julgustust ja tetust ma võimete ja skuste arendamiseks. Kui laps haigestub, n tal õigus saada vajalikku ja parimat arstiabi raviks ja tervise taastamiseks. Igal lapsel n õigus elada täisväärtuslikku elu. Lapsel, kellel n vaimne või füüsiline puue, n õigus erihlitsusele ja abile. Igal lapsel n õigus väljendada ennast ma emakeeles, saada sa ma kultuurist ja rahvuslikest väärtustest. Igal lapsel n õigus puhkusele ja vabale ajale, et kasutada seda mänguks ja meelepäraseks tegevuseks. Igal lapsel n õigus lla ks ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela ks. Igal lapsel n õigus lla kaitstud hletu ja julma khtlemise eest, samuti ei thi ühtegi last khelda ebaväärikalt ja alandavalt. Kellelgi ei le õigust kasutada last ära makasupüüdlikel eesmärkidel, kaasa arvatud seksuaalselt. Igal lapsel n õigus ma eraelu puutumatusele. Lapsele adresseeritud kirja ning lapse isiklikke märkmeid ei le õigus ilma lapse lata lugeda. Riigi valitsus peab hlt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused leks tagatud. UNCRC-s sätestatud laste universaalsed õigused, mis peavad lema tagatud igale lapsele igal pl, n: õigus elada, areneda; lla kaitstud kahjustava mõju, kuritarvitamise ning ärakasutamise eest; saleda täieõiguslikult pereelus, kultuurilises - ning stsiaalses elus. Knventsini 4 põhiprintsiipi n võrdne khtlemine, pühendatus lapse parimatele huvidele, õigus elule ning arengule ning laste vaadete austamine. UNCRC rõhutab, et laps ei le passiivne tetuse vastuvõtja vaid aktiivne lend, kel n võimu mõjutada ma keskknda ning suhteid.

7 Kõik liikmesriigid n laste õiguste knventsini ratifitseerinud ja alla kirjutanud ning see dkument n seaduslik ning siduv rahvusvaheline õigusakt. Seega n liikmesriigid võtnud khustuse laste õigused tagada. UNCRC annab erakrdselt kasuliku ja dünaamilise tööriista tetamaks ning kaitsmaks laste õigusi ning healu, nii valitsustele kui gruppidele ning indiviididele, kes lastega töötavad. Õiguspõhise lähenemise 7 eelist laste vaesusega võitlemisel ning nende healu edendamisel. 1) Õiguspõhine lähenemine n laste vaesuse ennetamise võti. Kui kõik laste õigusi austatakse ja kaitstakse, ei ela ükski laps vaesuses. 2) See paneb lapse õigused pliitikakujundamise keskmesse. Laste vajadustega arvestamine muutub põhiliseks pliitiliseks khustuseks ning mitte üksnes võimalikuks valikuks; 3) See paneb fkuse laste spetsiifiliste vajaduste täitmisele ning parandab ka nende pereknna psitsini kguknnas,kus nad elavad ; 4) See lb vajaliku raamistiku laste vaesust ennetava ning vähendava laiaulatusliku strateegia lmiseks. Näiteks Rtsis n õiguspõhine lähenemine tugevalt mõjutanud ja nähtavaks muutnud laste vaesuse ja stsiaalset tõrjutuse ennetamise; 5) See lb seb laste healu ning vanemate ja perede healuga ning paneb perede tetamise laste vaesusega võitlemise pliitikate keskmesse. Näiteks UNCRC ütleb, et täieliku ja harmnilise arengu tagamiseks ning isiksuse arenguks peaks laps üles kasvama õnnelikus, armastavas ja mõistvas perekeskknnas; 6) See rõhutab tugeva diskrimineerimisvastase seadusandluse tähtsust vaesuse ja stsiaalse tõrjutuse ennetamises ning vähendamises ; 7) See rõhutab lapse õigust lla kaasatud, ära kuulatud ning arvestatud teda puudutavate ja mõjutavate küsimuste tsustusprtsessides. Vaesuses elavate laste igapäevane reaalsus Mida vaesuses üleskasvamine lastele ning nende peredele reaalselt tähendab? Ametlikud määratlused ning kirjeldused ei peegelda tihti laste igapäevaelu raskusi ning tegelikkust ning seda kuidas vaesus nende elu mõjutab. Nad ei näita raskusi, millega tavaline pere vaesuses elades igapäevaselt silmitsi seisab ja rabeleb, püüdes tagada krralikku kdu ning elu ma lastele, seistes sageli samal ajal silmitsi thutu kriitika ja sildistamisega. Mitmemõõtmeline lähenemine laste vaesusele näitab, et see võib lapsi mõjutada mitmel erineval mel. Vaesuses elamine tähendab lapse jaks: Ebapiisavat või ebatervislikku titu Uute riiete või krralikke jalanõude puudumist ja võimetust neid muretseda

8 Asjade ja esemete, mida teised samal maal elavad lapsed peavad iseenesestmõistetavaks, puudumine. Näiteks raamatud, klitarbed, jalgratas või rula. Elamist kehvas või ülerahvastatud ruumides jagades tuba mitme inimesega, elamist pead jalad ks. Elamist külmas või niiskes kdus. Tunda puudust vaiksest khast või piisavast valgusest klitööde tegemiseks. Ilmajäetust piisavalt heast tervishiu- või lapsehiuteenusest, heast klist või vajadusel abi saamisest Väheseid võimalusi mängida krras mänguväljakutel, võtta sa sprdi-, kultuuri- või lvustegevustest. Võimaluste puudumist kaasa rääkida ma igapäevaelu puudutavates küsimustes. Mitte kõik vaesuses elavad lapsed ei kge tingimata kõiki neid puudujääke. Enamikes riikides enamus vaesuses elavatest lastest ei ela mahajäetud ning htlikes piirkndades, kuid mõnedes riikides või piirkndades siiski. Seega mõistmaks paremini vaesuses elavaid lapsi, peame me nende laste ning vanemate häält kuulda võtma. Siin n mõned näited sellest, mida vaesust kgevad inimesed mõtlevad:

9 Mida tähendab vaesus laste endi jaks? 2 Ma panen igal õhtul akna kinni, sest teistest krteritest minuni kanduv tidulõhn muudab mind veel näljasemaks. - Andra, Eesti Mu riided n puhtad, aga vanad ja teised lapsed naeravad minu üle. Kaisa, Ungari Ma vihkan ma sünnipäeva, sest ma ei saa kunagi kingitusi nagu teised lapsed! Olev, Rtsi Ma häbenen sõpru ma kju kutsuda, sest kui nad tulevad, siis neil hakkab külm ja nad tahavad ruttu ära minna. Megan, Suurbritannia Kui ma vaatan ma ema ja seda kui palju ta töötab klmel erineval töökhal, siis ma ei taha kunagi suureks saada. See n nii halb. Jerzy, Pla Ma ei taha minna kliekskursinile, sest ma ei taha ma vanematele krmaks lla! - Demetra, Kreeka Üksildus ja tunne, et sind ei taheta, n kõige õudsem vaesus! Elisabet, Eesti Ple mõtet unistadagi, see ei lähe nagunii kunagi täide! Dylan, Suurbritannia Mida tähendab vaesus perede jaks? 3 Töötu vanemana näen ma alati süüdistavaid pilke nende plt, kes töötavad. Ma tahan ühisknnas saleda. Ma tahan saata ma lapsed kli. Ma tahan täita vajalikud vrmid. Aga mulle ei meeldi näha end funktsinita ühisknnaliikmena. Nad ei pea mind süüdistama selles, et n barjäärid, mis takistavad inimestel minemast klitusele või leidmaks tööd. Jhn, Suurbritannia On väga raske töötada ja kasvatada lapsi üksikvanemana. Lisaks väga limiteeritud tööturule võivad ka varakult suletavad lastehiud lla põhjuseks, miks üksikvanemad ei tööta. Ingrid, Nrra Ma len pärit mitmete prbleemidega rmade perest. Rmad n diskrimineeritud ning peavad võitlema steretüüpidega. Mul n 5 last ning neil n risk jääda vaesuslõksu. Parem rahade jatus aitaks seda situatsini lahendada. Maria, Slvakia Kui sa led ema, pead sa töötama järjest rhkem, et teenida raha ning näed üha vähem ma lapsi. Kui mu leping juunis lõppeb, ei le mul mingit sissetulekut, ma pean võib-lla jätma ma kdu ja võin katada ma lapsed. Nrmaalne sissetulek n kõige alus. See n absurdne.. Lapsed pärivad nüüd 2 Qutes frm children which are used in the Explainer cme frm: Estnian children and yung peple engaged in lcal prjects; The Speak Up! prject run by Eurchild and eight partner rganisatins frm acrss Eurpe: Greece, Pland, Hungary, Bulgaria, Sweden, the Netherlands, the UK and Ireland; frm a cnsultatin prject Children in Wales did n fuel pverty in 2010; and a presentatin at Eurchild s 2011 Annual Cnference in Wales. T preserve annymity the names f children have been changed. 3 Qutes frm parents which are used in the Explainer cme frm the reprts f the 9th EU Meeting f Peple Experiencing Pverty in 2010 (Starting Pint fr a New Deal) and the 10 th EU Meeting f Peple Experiencing Pverty in 2011 (Emplyment, Wrk and Jbs), crdinated by EAPN. T preserve annymity, the names f parents have been changed.

10 ma vanemate võlad. Kasia, Pland Ma ei saa lasta ma lastel saleda meelelahutuslikes tegevustes, sest mul ple võimalik selle eest maksta. Grete, Eesti Milline n vaesuse mõju lastele, peredele ning ühisknnale? Lapsed n hustatud Varajane lapsepõlv n inimese arengus kõige kriitilisem faas. Põhjalikud ja vaieldamatud teaduslike uuringute andmed näitavad, et just varasel eluperidil arenevad lapse kgnitiivsed, füüsilised ja emtsinaalsed võimed kõige kiiremini. Varase lapsepõlve kgemusel n sügav mõju inimese kgu ülejäänud elu tervisele ning healule. Vaesus varajases eluetapis võib kahjustada last füüsiliselt, emtsinaalselt ning psühhlgiliselt ning mõjutada negatiivselt nende healu nii sel eluetapil kui tulevikus. See takistab aju arengut ning seega mõjutab ka kgnitiivseid ning keelelisi võimeid. Mida kauem lapsed vaesuses elavad, seda tõsisem n kahjustus ning seda suurem tõenäsus ilmajäetuseks ka täiskasvanuna, juhul kui riiklikul tasandil ei le võetud ennetavaid meetmeid. Pikaajalised uuringud näitavad, et enamikes riikides n vaeseimad lapsed nii arengus kui tervises teistest tugevalt maha jäänud juba 2 -aastaselt. Lmulikult saavutavad mõned vaesuses elavad lapsed tänu ma vanemate pingutustele häid tulemusi. Seega vaesuses veedetud lapsepõlv küll suurendab riske, kuid ei määra tingimata ette halbu tulemusi täiskasvanuna. Siiski suurendab vaesus alati laste ja perede stressi ning vähendab nende igapäevast elukvaliteeti. On palju viise, kuidas madala sissetulekuga, halbades elutingimustes, kehva ligipääsuga teenustele ja võimalustele üleskasvamine mõjutab negatiivselt laste elu. Uuringud n näidanud (nt Helscher 2004), et see võib: Võimendada kehva füüsilist ja vaimset tervist: vaesuses üleskasvanud lapsed n ma eluajal tihedamini haiged ning surevad nremalt kui nende hästi timetulevad eakaaslased; neil n suurem risk surra sünnitusel või lapsena ning nad kannatavad lastena rhkem krniliste haiguste käes või n puudega. Ohustada õigust turvalisele ning hlitsevale pereelule: igapäevane pinge vaesuse ja stsiaalse tõrjutusega timetulemisel võib vanemate ja sugulaste jaks muutuda talumatuks ning see võib viia veelgi suurema eraldatuse ning sildistamiseni. See alandab pere healu, vähendab pereelu kvaliteeti ning suurendab pere lagunemise riski. Sealjuures teevad kõik

11 vanemad endast leneva, et kaitsta ma lapsi kõige hullemate vaesuse mõjude eest. Mõjutada stsiaalset elu, kuna see mõjutab laste sõprussuhteid ja stsiaalset võrgustikku, ei luba neil saleda tegevustes ks teiste lastega, suurendab võimalust saada kiusatavaks ning võimendada nende hirmu lla erinev, tuues endaga kaasa häbimärgistamise, tõrjutuse ning eraldatuse. Limiteerida ja kahjustada võimalusi laste emtsinaalseks, stsiaalseks ja intellektuaalseks arenguks: mõju tervisele ning kgnitiivsele arengule n seda suurem, mida nrem n laps Päädida õpilangusega kõikides haridusastmetes, mis makrda viib haridusliku ebavõrduseni ning klist väljalangemiseni. Eraldada lapsi eakaaslastest, häbimärgistada neid ning tekitada nende peredele üha suurenevat stressi; Omada pikaajalist effekti nende tulevasele healule ning tööturu väljavaadetele. Vähendada laste tusi nende endi elule. Selle tulemusena katavad lapsed mtivatsini ning tahte, heidavad kõrvale ltuse ning unistused paremale elule. Need vaesuse ja stsiaalse tõrjutuse erinevad dimensinid kipuvad lema üksteisest sõltuvad ning tugevalt mavahel setud. Lapsed, kes kasvavad üles madala sissetulekuga peredes, elavad hiljem suurema tõenäsusega kitsastes ludes ning vaestes piirkndades. See makrda võib kaasa tuua halva tervise, madala haridustaseme ning kahanda nende elu võimalusi, samal ajal suurendades juhuslike õnnetuste ning vigastuste htu. Lmulikult ei kge kõik vaesuses elavad lapsed kõiki neid ilmajäetuse aspekte. Pered murdumispunktis. Enamus vaeseid lapsi kasvab üles vaestes peredes. Vanemad, kes peavad vaesuses elades päevast päeva heitlema ma perede ellujäämise eest, n sunnitud tma hvreid, et kaitsta ma lapsi halvima eest. Näiteks peavad nad esmatähtsaks titu ning riideid lastele, püüavad meeleheitlikult leida timivaid lahendusi enda ja laste jaks. Sellest hlimata süüdistatakse vanemaid tihti timetulematuses ning ma lastest mitte hlimises, vaadates mööda faktist, et nad n teinud ma parima asjalusid arvestades. Vanemad vastutavad laste healu eest. Sageli süüdistatakse lapsevanemaid kui prbleemi ljaid ning tihti suunatakse pliitikaid kujundades tegevused just neile. Näiteks igasugused tööturu aktiveerimismeetmed. Sageli n vanemad ilma jäetud piisavatest vahenditest, nõustamisest ning tõhusast ja prfessinaalsest abist, mis tks psitiivseid lahendusi nende endi ja laste jaks. Samuti n see võtmefaktr perede võlgade ja laenude puhul. Vanemad peavad suutma katta kli tagasimineku kulud, kulutused pühadeks või sünnipäevadeks esmatarbekaupade ja vältimatute kulutuste kasvamise lukrras. Vanemad n sa lahendusest, mitte prbleemist, ja nad vajavad aktiivset tuge.

12 Letledes kulusid ühisknnale Laste vaesusel n ka ühisknnale tervikuna tugev negatiivne mõju. Ühisknd katab klmel põhjusel: Esiteks, laste vaesus õõnestab ühisknna slidaarsust ja stsiaalset sidusust. Veelgi enam, see n Eurpa stsiaalmudeli, mis lubab kaitsta kõigi haavatavamate gruppide huvisid, reetmine. On raske näha, kuidas Eurpa saab ma pead ülejäänud maailma ees püsti hida kui selles suhteliselt rikkas maailmasas keelatakse lastele võimalusi heaks arenemiseks. Teiseks, laste vaesus tb endaga kaasa suurenenud stsiaalkulutused. Laste vaesus n lahutamatult setud halvema tervisega, põhjustades pikaajalisi terviseprbleeme. Majanduslikult viib see luliselt suuremate meditsiinikulutusteni ning stsiaalkulutusteni. Investeerides laste vaesuse ennetamisse täna, vähendaksime tervise - ning stsiaalkaitse kulutusi tulevikus, mis makrda viiks suurema stsiaalse võrdsuseni. Nagu ka Uue Majanduse Fnd (New Ecnmics Fundatin) n näidanud, ennetamine n parem kui ravi, ning tavaliselt ka davam. Kulud, mis n setud pere lagunemise, halva füüsilise ja vaimse tervisega, n palju suuremad kui varajane sekkumine ning ennetamine (Cte, 2012). Klmandaks, ühisknd katab, kuna majanduslik prduktiivsus väheneb. Kuna vaesuse üles kasvanud laps tavaliselt ei saavuta ma täit ptentsiaali, kipuvad nad mandama vähem skusi, mis makrda vähendavad nende võimalusi saada krralik töö, elada aktiivset ja lvat elu ning panustada psitiivselt nii majanduslikku arengusse kui nende ma kguknda. See makrda viib väiksemate maksukasumiteni ning seega ka väiksemate investeerimisvõimalusteni nii stsiaalsesse kui majanduslikku arengusse. Kkkuvõtteks võib öelda, et kui laste vaesuse ennetamiseks ning selle tõrjumiseks ei tehta investeeringuid, maksab ühisknd tervikuna, ja mitte ainult lapsed ja pered, pikaajalises võtmes väga kõrget hinda (vt ka Griggs ja Walker 2008 ning Actin fr Children 2009). Laste vaesuse hind Aastal 2008 Štimaal tehtud uuring näitas, et pikaajalises perspektiivis leks võimalik võita laste vaesuse katamisega aastas umbes 13 miljardit naela (u 16 miljardit eurt). See n see hind, mis kulub lapsepõlves ilmajäetusest tekkinud tagajärgede likvideerimiseks nagu kehv tervis, madal haridustase, kuritegevus ning astsiaalne käitumine (Hirsch, 2008).

13 Seega n lemas nii majanduslik kui õiguslik argumentatsin laste vaesuse ning haavatavuse vähendamiseks või katamiseks. Arenguteriate autrid Prebisch, Sen ja Slw n rõhutanud haridusse ning tervisesse investeerimise vajadust, et sdustada majanduse kasvamist ning arenemist. Vaestele täiskasvanutele teise võimaluse andmine maksab palju rhkem kui õigeaegne sekkumine lapsepõlves. Õige tit, vaktsineerimine, puhas vesi, hügieeni- ning õppimisvõimalused annavad võimaluse haridusest ning stsiaalteenustest rhkem kasu saada ning heades tingimustes kasvanud täiskasvanutel n hiljem suurem tõenäsus lla terve ja õnnelik, elada prduktiivset elu ning lla kaasatud. MIS ON LASTE VAESUSE PÕHJUSED? Kui me kavatseme laste vaesuse sas midagi ette võtma, peame me kõigepealt mõistma vaesuse põhjuseid, et me suudaksime peatada laste vaesumise prtsessi. Laste vaesuse põhjused n tihedalt setud vaesuse põhjustega üldisemalt. Enamus vaesuses elavaid lapsi elavad vaestes peredes, kes makrda elavad piirkndades, kus vaesus n üldlevinud. Laste vaesuse ja healu erinevused riigiti peegeldavad nii erinevaid sissetulekute tasemeid erinevates liikemsriikides kui ka erinevaid viise, kuidas ühisknd n rganiseeritud ning kuidas n ressursid ja võimalused ühisknnas jagatud. Kuidas vaesuse struktuurseid põhjuseid ära tunda? Ressursside ebavõrdne jagamine n peamine mõjutegur laste vaesuse kujunemisel. Liikmesriikides, kus laste vaesus n kõige väiksem (Rtsi ja Taani), n ka ebavõrdus ja üleüldine vaesus kõige väiksem. See n peamiselt tingitud rahade ümberjagamise pliitikatest, millega tagatakse lapsevanematele piisav sissetulek kas läbi tööturu võimaluste või stsiaaltetuste. Samuti jagatakse neis riikides jõukust õiglasemalt ringi läbi maksusüsteemi ning stsiaalse kaitse, mis tagab hea kvaliteediga teenused ning võimalused enamikule lastele ning peredele (Eurchild 2010). Laste vaesuse vähendamine leneb pliitilistest valikutest Kõrge laste vaesuse ning madal laste healu tase näitab tihti pliitilist läbikukkumist struktuurse ebavõrdsuse vähendamisel ühisknnas. Need ühe mündi kaks plt iselmustavad ühtlasi pliitikakujundjate küündimatust tunnustada laste õigusi ning lapsi ja peresid tetavate lahenduste väljatöötamist ja elluviimist. Need pliitilised valikud n sageli setud liigselt turu ja majanduskasvuga, püüdes lahendada kõiki stsiaalseid prbleeme krraga ja ka kalduvusega võtta lühiajalisi pliitilisi suundi, selle asemel, et investeerida pikaajalistesse strateegilistesse lahendustesse. Seda eriti majandusliku kkkuhiu ajal.

14 On lihtne süüdistada vaesuses vanemaid ning peresid, kes peaksid lapsele tagama kõik vajaliku. Reaalsuses n lapsevanemaks lemise ebaõnnestumise kui vaesuse põhjuse välja valimine lihtsalt sügaval istuvate struktuursete puudujääkide eitamine. Lapsevanemate süüdistamine süvendab samuti stsiaalset lõhet ning marginaliseerib kõige haavatavamaid. Teised riskifaktrid Võtmefaktrid, mis tõstavad laste vaesusriski, n muuhulgas: Töötud või madalalt tasustatud töökhtadel töötavad vanemad Kui üks või mõlemad vanemad n töötud või madalalt tasustatud, lepinguta või saajaga tööl, siis lapse vaesusrisk kasvab aastal elas 9% EL lastest madala hõivemääraga leibkndades a 10,7% töötavast rahvastikust, kellel lid alaealised lapsed, elas sissetulekuga, mis jäi alla riikliku vaesusriski piiri. EL-is n üksikvanematel hõives lles suurim vaesusrisk (21,6% aastal) (Vt Stsiaalkaitse Kmitee 2012). Neid riske võib süvendada piiratud ligipääs teenustele või lastehiuvõimalustele või selle liiga kõrge hind ning peresõbraliku töökeskknna puudumine. Ebapiisav sissetuleku tetamise süsteem Stsiaalsed siirded mängivad võtmerlli laste vaesuse vähendamisel Eurpa Liidus, kusjuures mõnedes liikmesriikides vähendavad need laste vaesust ligi 60% (nt Austria, Sme, iirimaa, Rtsi ja Suurbritannia) ning teistes (Bulgaaria, Rumeenia, Kreeka) n need luliselt vähem efektiivsed ligi 20%-ga või vähem (Vt Stsiaalkaitse Kmitee raprtit 2012). Vähene ligipääs põhilistele teenustele Laste healu ning areng n löögi all seal, kus tervishiu - ning stsiaalteenused n arendatud ebaühtlaselt ning kättesaadavus ei le garanteeritud kõigile lastele ühtemdi, kus klieelne lapsehid ja alusharidus ple taskukhane, kdulähedane ega kättesaadav, kus hea kvaliteediga klid n puuduvad või asuvad kaugel ja ple kättesaadavad, kus klid ei võta piisavalt arvesse vaesuses elavate laste kultuurilist ja stsiaalset tausta, kus teenuseid sutatakse killustatult, bürkraatlikult või häbimärgistades,. Hea kvaliteediga ja kättesaadava eluaseme või stsiaalmajade puudus

15 Piiratud ligipääs stsiaalmajutusele või muule hea kvaliteediga eluasemele võib sundida madala sissetulekuga peresid halva kvaliteediga eluasemetes elama ning võimendab getstumist. Mängu-, meelelahutus- ning sprdirajatiste puudus. Kui puudu n tasuta või taskukhased mängu-, meelelahutus- või sprdirajatised, siis madala sissetulekuga perede lasped ei saa tõenäliselt võimalust saleda. Elamine vaeses linnasas või piirknnas Lapsed, kes kasvavad üles khas, kus vaesuse ja ebavõrdsuse kntsentratsin n kõrge, nagu näiteks lagunevad piirknnad, tööstuslinnad või eraldatud maapiirknnad, saavad tõenäliselt vähem võimalusi ligipääsuks teenustele ning rajatistele ning võivad lla suuremas vägivalla hvriks langemise ning kuritarvituse riskis. Kuuludes päritlult etnilisse vähemusse või lles migrandi taustaga Etnilise vähemuse taustaga (eriti rmade) lapsed ja nende vanemad kgevad tõenälisemalt diskrimineerimist, rassismi ning n suuremas vaesusriskis. Nad võivad kgeda raskusi võrdses ligipääsus teenustele ja eluasemele, kuna nende stsiaalset ja kultuurilist tausta ei võeta piisavalt arvesse. Samuti kgevad nad tõenälisemalt praktilisi ja administratiivseid barjääre asjaajamisel ma residendi saatuse tõttu. Olles puudega Laste või nende vanemate terviuseprbleemid ja puuded n eriliseks vaesusriskiks. Puuded takistavad vanematel tööturul saleda, kuigi töötamine tagaks neile nrmaalse sissetuleku lukrras, kus puuded tvad endaga kaasa paratamatuid kulutusi. Olles eraldatud vanematest või tetavast võrgustikust On palju nri vaesuses elavaid inimesi, kes ei ela ega saa elada ks ma vanematega. Mõne sellise nre jaks, kes n põgenenud vägivalla eest, ei le kdu turvaline paik. Sellistes siutuatsinides kgevad nred tihti vaesust, kdutust ning turvatunde puudumist. Sissetuleku kadumine lapse varastel eluaastatel Laste vaesus n eriti terav esimestel eluaastatel, mis n elutähtsad nende arengus. Paljud pered kannatavad vähemalt ajutiselt sissetulekute vähenemise all seses emade sissetulekute vähenemisega lapse sünni järel. Eriti hull n lukrd üksikvanematel. Peredele, kes sõltuvad stsiaaltetustest, võib imikule kõige eluks vajaliku stmise maksumus saada takistuseks. Kui ema naaseb tööle, võib taskukhase lapsehiuvõimaluse puudumine paljudes riikides tähendada seda, et suur hulk ema töötasust läheb lapsehiu eest maksmiseks. Paljud riigid võimaldavad küll tasuta eelkliealiste laste lapsehidu, kuid harva alla 3- aastastele lastele, mis makrda teeb nremate laste lastehidmise kõige kallimaks.

16 Vaesust ühelt põlvknnalt teisele edasi andes Ses perede/vanemate vaesuse ja laste vaesuse vahel tähendab, et tihti kantakse vaesust edasi põlvest põlve. Seda võimendab madal ja veelgi vähenev stsiaalne mbiilsus mõnedes riikides. Sageli näeme, et vaestes leibkndades üles kasvanud lapsed n ma täit ptentsiaali saavutada püüdes silmitsi teatud takistustega. Tõenälisemalt jäävad nad vaesusesse ka täiskasvanuna, kui ei le astutud knkreetseid samme nende võimaluste suurendamiseks. Seda võib iselmustada kui mustrit, mida nimetatakse põlvkndadevaheliseks vaesuse ja ebavõrdsuse edasikandumiseks. KES ON NEED VAESUSES ELAVAD LAPSED NING KUI PALJU NEID ON? 4 Kuidas mõõdetakse laste vaesust ja laste healu? Kes vaesuses elavad lapsed n? Kuidas me mõõdame nende arvu ning hindame nende healu? Selleks, et mõista, millised lapsed n vaesusest enim mõjutatud ning kui palju neid n, n tarvis kkku leppida sbivates indikaatrites ning kguda regulaarselt vajaminevaid andmeid. Viimastel aastatel n laste healu ning vaesuse sügavuse ja ulatuse mõõtmine lnud paljude uuringute ning debattide teemaks. Minevikus n tendents lnud keskenduda ainult sissetulekute mõõtmisele. Praeguseks n aga pliitikakujundajate plt tekkinud arusaam, et multidimensinilise ja keerulise lmuga laste vaesuse ning healu mõõtmiseks n vaja välja töötada ka laiaulatuslik valik indikaatreid. 5 4 The exact numbers f children at risk f pverty and scial exclusin in the EU vary smewhat frm year t year. T find the mst up-tdate figures g t the Eurstat web site at: 5 Much wrk has been dne by academics and research institutes as well as the Indicatrs Sub-Grup f the EU Scial Prtectin Cmmittee and ther key internatinal institutins such as UNICEF and the OECD t develp a much mre cmprehensive and child specific set f indicatrs. (see last chapter fr references).

17 Eurpa 2020 vaesuse ja stsiaalse tõrjutuse indikaatrid Eurpa 2020 strateegia sana lepiti juunis 2010 riikide plt kkku vaesusriski ning stsiaalse tõrjutuse indikaatr (AROPE- at risk f pverty r scial exclusin), et mõõta sellealaste eesmärkide saavutamist EL-is. See n kmbinatsin klmest indikaatrist: Standartne EL vaesusriski indikaatr ehk madala sissetuleku suhteline mõõtmine: vaesusriskis n inimesed, kes elavad leibknnas, mille sissetulek n alla 60% rahvuslikust leibknna mediaansissetulekust (reeglina mõõdetuna eelmise kalendriaasta järgi) Tõsise materiaalse ilmajäetuse indikaatr: inimesed elavad tõsises materiaalses ilmajäetuses kui nende kdus puuduvad vähemalt 4 9-st eluliselt vajalikust bjektist (mõõdetakse spetsiaalse nimekirja järgi). Indikaatr leibknna madal töökrmus: Inimesed madala töökrmusega leibkndades n inimesed vanuses 0-59, kes elavad töötus või peaaegu töötus peres- teiste sõnadega leibknd, kus täiskasvanud pereliige töötab vähem kui 20% täisajast sissetuleku arvestamise peridi jksul Eurpa 2020 vaesuse mõõtmise indikaatrit võib sadeks jagada, et näidata nii vaesuses kui stsiaalses tõrjutuses elavate laste arvu. Kuigi see n kasulik viis saamaks aimu üleüldisest laste vaesuse ja stsiaalse tõrjutuse mõõtmest, ei le see piisav näitamaks kõiki lapse healu, vaesuse või tõrjutuse dimensine. On vajalik lai valik indikaatreid, mis peegeldaksid lapse healu erinevaid aspekte 6, sh fkusseeriks laste tervele arengule ning õppimisele kui ka näitaks laste vanuselist jatust ning leibkndade staatust. Samuti n luline näidata vaesuse intensiivsust ja sügavust, selle ajas muutumist ning mis ulatuses n lapsed pikaajaliselt või pidevalt vaesed. Palju sellest infrmatsinist n nüüd kättesaadav ning Stsiaalkaitse Kmitee 2012 nõuandev aruanne laste vaesuse ennetamise ning sellega võitlemise ning lapse healu khta annab kasuliku sünteesise indikaatritest, mida saaks kasutada laste vaesuse ja healu mnitringuks üle Eurpa. Põhiline EL statistikaressurss laste vaesuse ja healu mõõtmiseks ja jälgimiseks n EL statistika sissetuleku ning elutingimuste khta (EU-SILC), mis enamikes riikides n 4-aastase intervalliga tehtav pikaajaline uuring (inimesi jälgitakse 4 aasta jksul). Oluline prbleem selle uuringuga n halb ajakhasus, isegi kui Eurpa Statistika Süsteem üritab lukrda parandada. Teine EU-SILC-i prbleem n laste elutingimuste khta käiva inf puudumine uuringus. Laste materiaalse ilmajäetuse 6 Fr instance, extent and depth f relative incme pverty, emplyment status f parents, extent f deprivatin (i.e. lack f necessities), husing situatin, access t child care, health status, educatinal status, participatin in sprting, recreatinal and cultural activities, etc.

18 mdul lisati uuringusse aastal 2009 ning see sutus nii kasulikuks, et järgmistel perididel hakatakse seda samuti kasutama. Teistest uuringutest n saadud kasulikku infrmtasini tervise ja hariduse khta. Siiski, kui laste healu kavatsetakse võtta tõsiselt, n vaja Eurpa-ülest uuringut, mis mnitriks laste helu, vaesust ja tõrjutust igal aastal või vähemalt üle aasta. Pikaajalised uuringud (uuringud, mis jälgiksid lapsi pikemas ajaperspektiivis) leksid eriti kasulikud tabamaks laste healu ning vaesuse dünaamikat. Mitmes liikmesriikides (nt Iirimaal) selliseid uuringuid ka juba tehakse. Ka EU-SILC annab pikaajalist infrmatsini, kuigi uuringuga uuritakse leibkndade ja täiskasvanute timetulekut ning mitte laste situatsini peres eraldi aastal lisatud põlvkndadevahelise vaesuse dimensini mdul EU-SILC-i annab samuti kasulikku inft. 7 Isegi kui kättesaadav infrmatsin n limiteeritud, annab see võimaluse uurida mõnda laste vaesuse dünaamika aspekti. Üleüldine laste healu uuringu andmete kgumine nii rahvuslikul kui Eurpa tasandil n luline, kuid mitte piisav. See ei kajasta selliste laste gruppide tõsist vaesust ja tõrjutust, kes ei le andmete kgumiseks kättesaadavad, nagu näiteks raskes peresituatsinis levad lapsed, kdutud ja tänavalapsed, institutsinides elavad lapsed, dkumentideta migrantide lapsed (PICUM 2009 ja UNICEF 2012), või etnilisest vähemusest lapsed (rmad). On vaja kiiresti lisauuringuid ka nende laste lukrra jälgimiseks. Administratiivse inf parem kasutamine saab siinkhal abiks lla. Nii statistilised kui kvalitatiivsed andmed n samuti lulised saamaks selgemat ülevaadet. Lõpetuseks, kuna n luline, et välja töötatavad indikaatrid tõesti mõõdaksid õigeid asju, peavad vaesed lapsed ja pered lema sa prtsessist. See tähendab kaasavate metdikate väljatöötamist, mis arvestaks ka laste ja vanemate arvamust sellest, milliseid faktreid peaks arvesse võtma, et väljatöötatavad indikaatrid kajastaksid reaalsust. Üks valdknd, mis vajab enamikes riikides arendamist, n laste, ja mitte ainult vanemate, arvamuse arvesse võtmine. Kui palju lapsi elab vaesuses? Kui tõsine n laste vaesus päriselt? Milline n laste lukrd võrreldes täiskasvanutega? Kas mingid laste grupid n erilises riskis? Vaesus, ja eriti laste vaesus n lnud juba kaua Eurpas tõsine prbleem ning paljudes maades n lukrd muutunud tõsisemaks ka majanduskriisi valguses. Mõned võtmefaktrid Hetkel n u 25 miljnit last ehk 1 4-st lapsest vaesuse või stsiaalse tõrjutuse riskis. (AROPE ) AROPE numbrid erinevad riigiti väga suurel määral. (17% või vähem Taanis, Smes, Slveenias ja Rtsis võrreldes 40% või rhkemaga Ungaris, Lätis, Rumeenias ja Bulgaarias. ); 7 These indicatrs are fr 2011, except fr the child deprivatin indicatr which is based n a thematic mdule n material deprivatin cllected in 2009.

19 Mõnedes riikides n vaesuses elavad lapsed pärit põhiliselt teatud riskigruppidest, nagu näiteks migrandi päritluga, samas kui teistes riikides n laste vaesus laiemalt levinud; Lapsed n rhkem varesusriskis kui täiskasvanud enamikes (19) liikmesriikides (keskmiselt n Eurpa riikide vahe u 3 prtsendipunkti); Laste vaesuse ja tõrjutuse tõsisus varieerub riigiti suuresti. Näiteks üks uuring näitab, et riikides nagu Rtsi, Taani, Hlland, Sme ja Luksemburg, n vaesuse prtsent alla 10%, samal ajal kui Prtugalis, Lätis, Ungaris, Bulgaarias ja Rumeenias n see vahemikus 40% kuni 80% (vt Gui, Grdn and Marlier, 2012). 8 Kas mõned lapsed n suuremas riskis? Suurimas vaesusriskis n üksikvanemate ja paljulapseliste (vähemalt 3 alaealist last) perede lapsed (vt Stsiaalkaitse Kmitee, 2012). Enamus üksikvanematest vaesusriskis inimestest n naised. See ei näita, et üksikvanemaks lemine või suur pere iseenesest leks prbleem, kuid tb välja reaaluse, et paljud sellised pered n raskustes leibknna ülalpidamiseks töö kaudu piisava sissetuleku hankimisega. Vaesusriski määrad Üksikvanemaga üleskasvavad lapsed: 40.2% Lapsed, kes elavad suures peres, kus n 2 täiskasvanut ja vähemalt 3 alaealist last 26.5% Kahe täiskasvanu ja kahe lapsega leibknnad: 14.6 % Eelnevalt näidatud laste vaesuse numbrid annavad ainult sa pildist, kuna need n lisafaktrid, mis asetavad mõned lapsed rhkem riskisituatsini. On mõned peidetud laste grupid, kes kgevad eriliselt sügavat vaesust ja tõrjutust, kuid kes n nähtamatud. Seda seetõttu, et nad kas ei ela uuringute kajastatavates leibkndades või n nende grupid liiga väikesed usaldusväärsete andmete kgumiseks. Sellised lapsed n näiteks: Lapsed, kes elavad rasketes ja htlikes peresituatsinides, näiteks hlitsuseta, hüljatud, seksuaalselt ärakasutatud, alkhli-või narksõltuvuses ning vaimse puudega lapsed. Kuritegevuse, vägivalla ning inimkaubanduse riskis lapsed Need, kes ei ela peres, nagu näiteks: 8 It is imprtant t nte that these wide differences in levels f deprivatin are, in part, because deprivatin aims at measuring the differences in actual standard f living n the basis f an EU standard whereas incme pverty is a relative measure using a natinal threshld.

20 Saatjata lapsed Hlekandeasutustes elavad lapsed või nred, kes n hle alt lahkunud Lapsed, kes elavad ajutistes kdudes Välismaal töötavate vanemate kaasaslevad lapsed Dkumentideta migrantide lapsed Kdutud ja tänavalapsed Lapsed kes elavad halbades tingimustes (ruumid ülerahvastatud, niisked või külmad) Lapsed, kes n katanud kdu väljatõstmise läbi Need lapsed, kes elavad vaesuse ja stsiaalse tõrjutuse kõrge kntsentratsiniga piirkndades nagu näiteks: Tööstuspiirknnad linnades Eraldatud maakhad Milline n majanduslanguse ning kärbete mõju? Majanduslangus ja kärped sellega seses n halvendanud laste vaesust paljudes riikides(vt Ruxtn, 2012). Vahemikus vaesuse - ja stsiaalse tõrjutuse riski (AROPE) määr tõusis 17-s liikmesriigis ning langes ainult 4-s. On tõusnud ka kdutute laste arv. Seda nii seses pere kdutuks jäämise kui peresuhete halvenemise ning katkemisega majanduskriisi tõttu ( Vt Fndeville ja Ward, 2011). Kuna kriis kestab, n liikmesriikides tõusuteel ka nrte kdutus. See jääb tihti märkamata, kuna paljud nred leiavad ajutist peavarju sõprade ja sugulaste juures või jagavad kitsastes ludes elukhta. Kõige nähtavam nrte kdutuse määra tõus li Taanis, kus li aastal kdutut vanuses See li võrreldes aastaga 58%-line tõus (FEANTSA 2012). Eurpa kntekstis n tõusuteel ka perede kdutus aastal raprteeris 21-st liikmesriigist 6 perede kdutuse tõusu viimase 4 aasta jksul (Tšehhi, Sme, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Slveenia). Nagu lahutuste arvu kasv ning perede lagunemine, peegeldab seegi muutusi ühisknnas. Siiski n luline faktr perede kdutuks jäämisel haavatavas lukrras lastega perede võlgade tõttu väljatõstmine (FEANTSA, 2013). 9 The Danish Natinal Centre fr Scial Research Hmelessness in Denmark 2011.

21 Paljudes vaesemates reginides n vanemad sunnitud jätma ma kdumaa, et minna tööd tsima mujalt, sageli jättes lapsed vanavanemate või teiste pereliikmete hlde, või institutsinidesse, mis ei kanna nende eest pisiavalt hlt raha puuduse tõttu. Kriis lükkab üha uusi peresid vaesusesse- sageli neid, kes ple kunagi varem vaesusriskis lnud. Järsk elukvaliteedi muutus n laste jaks emtsinaalselt väga suur škk, ning n väga raske khaneda uue lukrra ning muutustega, mille see tb nende igapäevaellu. Teiseks, kärped süvendavad vaesuse tõsidust ning sügavust, eriti nende gruppide jaks, kes juba n suures riskis, nagu näiteks immigrantidest (ja eriti ilma dkumentideta) vanemate lapsed. Osaliselt n prbleem tingitud tõusvast töötuse määrast, eriti pikaajalisest töötusest, halvenevatest töötingimustest, palgakärbetest ning vähendatud töötundidest. Samuti n see setud halbade sissetulekut tetavate süsteemidega, sh lastetetuste süsteemiga ning sissetulekute üleüldise langusega tidu-ja esmatarbekaupade samaaegse tõusu lukrras. Avalike ja klmanda sektri plt pakutavate teenuste kärped mõjutavad kõige tugevamalt just madala sissetulekuga perede timetulekut. Kriisi mõju sümptmiteks n üha suurenev vajadus tiduabi ning muude esmatarbeteenuste suhtes. Tidupanga näide Walesist Rahvusliku Statistika numbrid ütlevad, et ktbrist 2009 kuni nvembrini 2010 keskmine nädalane sissetulek Suurbritannias langes 373-lt 359-le. Walesis n leibknna sissetulek keskmiselt 12% madalam riigi keskmisest. Samal ajal tõusis laialijagatud tidupakkide arv rekrdilise 23,000- ni. On avatud uusi tidupanku, et vaesuses inimesi aidata. Trussell Trust, kes tidupanku töös hiab, ütleb, et umbes 1-l neljast perest, keda nad aitavad, n sissetulek lemas, kuid sellest ei piisa. Flintshire Tidupank, mis avati maikuus Mldis, n juba aidanud 400 inimest, andes neile klm tidukrda päevas klmel päeval nädalas. Tidupangad avatakse nüüd Wrexhamis, Denbighis, Caernarfnis ja Pwllhelis, smal ajal kui Lõuna- Walesis n hiljuti avatud 3 tidupanka: Abergavenny, Chepstw ja Vale f Glamrgan. Walesis n nüüd 23 tidupanka. Allikas: Reprt fr BBC Wales by Sarah Dickins, BBC Wales ecnmics crrespndent, 2 nd Octber

22 Müüdipurustaja: Esitame väljakutse steretüüpidele! Müüdipurustaja sa püüab anda mõned vastused ning kutsuda üles mõtlema tüüpilistele steretüüpidele laste vaesuse khta tänases Eurpas. Müüt nr 1- Jõukas Eurpas ei le lemas mingit laste vaesust. Päris vaesus eksisteerib ainult Aafrikas. Kuigi Aafrikas ning teistes arengumaades n äärmist vaesust rhkem ning lapsed surevad tihedamini nälja, haiguse ning vägivalla tõttu, n siiski igas Eurpa riigis palju vaesuses elavaid lapsi, kes kgevad nälga, halba tervist, vähenenud datavat eluiga, kes elavad halbades tingimustes ja htlikus keskknnas, kes kannatavad haridusliku puudujäägi tõttu, kgevad diskrimineerimist, häbimärgistamist, tõrjutust ning ilmajäetust asjadest, mida nende eakaaslased peavad enesestmõistetavaks. Iga neljas laps Eurpa Liidus n stsiaalse tõrjutuse- või vaesusriskis. Üks viiest n materiaalses puuduses (vt Gui, Grdn and Marlier, 2012). Eile õhtul lin väga kurb. Mu väike õde li väga haige aga emal ei lnud raha rhtude jaks. Lapsetetuse saamiseni n veel 3 päeva aega, ma len väga mures. - Anu, Eesti Nad võiksid alandada (kütte)hinda, sest inimesed ei saa seda endale lubada ja siis nad võivad külma kätte ära surra ja see leks siis nende inimeste pärast, kes selle hinna määrasid - Gareth, Suurbritannia Müüt 2- Vastutustundetud vanemad n laste vaesuse põhiliseks põhjuseks. On pere enda süü, et nad n vaesed. On liiga lihtne süüdistada laste vanemaid ning peret nende lukrras. Mitte keegi ei taha lla vaene ega vali seda elustiili. Vaesusel n palju sügavaid põhjuseid ning sageli n vaesust kgevad vanemad ka ise vaesuses üles kasvanud ning see n pärssinud nende arenguvõimalusi lapsepõlves. Raskustes perede häbimärgistamine ning nende üle khtumõistmine ainult tõrjub neid veelgi ning tekitab stsiaalset eraldatust. Enamus vaeseid vanemaid teeb ma parima, et kaitsta ma lapsi vaesuse eest ning leida lahendusteid lukrrast väljumiseks. Tihti hverdavad nad ma huvid, et kaitsta laste mi. Näiteks jätavad nad vahele

23 tidukrdi, et lastele jätkuks rthkem. Nende vaesus n tihti struktuursete puudujääkide süü- näiteks ebaühtlane ligipääs õigustele, ressurssidele ning teenustele. Näiteks piisav sissetulek, krralik tööhõive, elementaarsed teenused ning krralik elukht. Kõikidel vanematel n mingid käitumismustrid, mis mõjuvad nende lastele halvasti. Vanemad, kes püüavad ts tsaga kkku tulla, või kes alles saavad üle maenda piinarikkast alpsepõlvekgemustest, võivad lla ma laste jaks emtsinaalset tuge sutades vähem kättesaadavad. Väike sa neist võib lla sõltuvusprbleemiga, pannes sellega ma lapsed hüljatuse või kuritarvituse htu. Parim viis tetada lapsi sellistes peredes n mitte karistada vanemaid vaid tagada neile nii piisavad materiaalsed võimalused kui ka stsiaalse sekkumise, mis lubab vanematel ma lapsevanema khustusi täita. Teenused peaksid lema kättesaadavad. Mitte ainult lapsehid, vaid ka näiteks meditsiiniteenused, et inimesed saaksid töötada Rsalia, Hispaania Kui sa led rma, siis n sul võimatu tööle saada kui sul n lapsed Mara, Ungari Müüt 3- Lapsed ei saa lla vaesed kui neil n kõik kaasaegsed vidinad ning materiaalsed võimalused. Vaesuses elavatel lastel reeglina ei le lahedaid vidinaid, mis nrmaalsetel lastel. Siiski, mõnel n. See sõltub paljuski sellest, mida peetakse nrmaalseks selles riigis või reginis. See ei le nii seetõttu, et vanemad leksid vastutustundetud vaid pigem seetõttu, et nad ei svi, et nende lapsi kiusatakse või tõrjutakse kui neil ei le samu asju kui eakaaslastel. Arvuti mamine kdus võib tunduda rhkem kui elementaarne vajadus kuid see mõjutab lulisel määral seda, kuidas lapsed saavad saleda klis ja stsiaalses meedias. Uued riided, meelelahutus, sprt, kultuuriüritused ning selleks vajalik varustus ei le küll ellujäämiseks vajalik kuid n fundamentaalne lapse arenguks ja enesekindluseks. Vanematele n pandud thutu stsiaalne surve varustada lapsi vajalike tdetega- sünnipäevaped, klivarustus, uued riided- nii tunnevad lapsed end kaasatuna. Sageli hiavad vanemad selle kõige võimaldamiseks kkku elementaarsete asjade pealt nagu küte või tit, või laenavad raha ning jäävad võlgadesse. Vaesus n see, kui mul ple mänguasjade jaks raha Jaquin, Hispaania Kas jõuluvana teab, et me leme vaesed? Antn, Eesti Naabrid kritiseerivad mind, et ma stan ma lastele samu mänguasju, mis nende klikaaslastel n. Nad arvavad, et teavad paremini, mis minu pririteedid lema peaksid. Seda n raske taluda, kuid ma eelistan seda sellele, et näha kuidas mu lapsi klis kiusatakse või tõrjutakse. Kes ei tahaks siis, et ta lapsed leksid õnnelikud? Alain, Prantsusmaa Müüt 4- enamus vaeseid vanemaid n laisad ja ei taha töötada. Enamike vanemate jaks n lukrd vastupidine. Enamus vanemaid tahab töötada. Enamikes maades n leibkndades vähemalt 1 töötav vanem.töölkäivate lastega

24 perede vaesusrisk n Eurpas ligi 11% võrreldes peredega, kel ei le alaealisi lapsi. Üksikvanema puhul tõuseb see risk keskmiselt 19,5 %-ni ning mõnedes maades lausa üle 24% (Läti, Leedu, Rtsi, ja Luksemburg). Prbleem ple mitte laiskus vaid madalad palgad ning töö tuvalisuse puudumine, mõnikrd sunnitud saajaga töö, hästitasustatud töökhtade puudus, mis võiks pered vaesusest välja tõsta. Tegelikult rabavad paljud vanemad tööd teha mitmel khal, et ts tsaga kkku tulla, mis ei jäta neile aega pere ühistegevusteks ega ma laste tetamiseks ja arendamiseks. Paljude vanemate jaks, kes tahaksid töötada, n just krralike töökhtade puudus kõige suurem prbleem. Lisafaktrid nagu näiteks puuduvad lastehiuvõimalused, peresõbraliku töökrralduse puudumine, mis laseks vanematel ma lastega ka kvaliteetaega veeta, teevad asja ainult hullemaks. Slveenias, u 300 inimest, keda me teame ma linnas, n katanud töö ning kõikide pered n mõjutatud. Lapsed näevad, et vanemad ei suuda enam midagi sta. Inimesed n liiga häbistatud, et tsida stsiaalabi võimalusi, mis tähendaks ka palju paberitööd. Seaduse järgi, kui sa saad stsiaalset tuge, pead sa ma maja riigi nimele kirjutama. Selle asemel paljud jätakavad võlgade kuhjamist ning pärandavad need ma lastele. Mu lapsed näevad, et neil ei le samu asju, mis teistel. Vanemad ei suuda maksta laste õppemaksu. Kui sa näed ametnikku ja ta küsib Mida ma teie heaks teha saan?, n vastus: Mul ple piisavalt raha, et ära elada. - Martina, Slvenia Meie üksikvanemate vabaühendus Hllandis rääkis palju sellise seaduse eest, mis võimaldaks üksikvanematel töötada ainult 25 tundi nädalas kuid annaks täispalga. Seadus võeti vastu aga seda ei rakendatud. Lisa, Hlland. Müüt 5 vanemate tööhõive tõstmine n peamine lahendus laste vaesusele. Juurdepääsu suurenemine tööturule n väga luline vahend perede vaesusest välja tõstmiseks. Siiski n see vaid sa lahendusest ja alati ei legi see lahendus. Mitte kõik tööd ei taga adekvaatset sissetulekut ning ei le peresõbralikud (vt müüt 4). Halva kvaliteediga töö ei tõsta ühtki peret vaesusest välja. Tihti ei le piisavalt kvaliteetset tööd, mis inimestele sbiks, üldse piirknnas lemas. Veelgi lulisem n, et mitte kõik vanemad ei le võimelised töötama. Seda kas puude või haiguse tõttu, madalate skuste või hlduskhustuse tõttu. Ka kvaliteetse lapsehiuteenuse kättesaadavuse puudumine kdu lähedal n suur barjäär tööturule sisenemisel. Samuti taskukhase ning efektiivse ühistransprdi puudumine. Vanematel ei pruugi lla raha, et tööl käia, või n transprt lihtsalt puudu. Parim viis ennetamaks laste vaesust n tagada ligipääs õigustele, ressurssidele ning kvaliteetsetele teenustele nii lastele kui peredele. Ühes maksusüsteemiga, mis tetaks lastega peresid, stsiaalse tega lastega peredele, lastetetustega n vaja aidata ka peredel leida krralik töö, mis kataks ära igapäevased kulutused või tagada adekvaatne miinimumsissetulek peredele, kes ei saa mingil põhjusel töötada. Laste healu sõltub ka ligipääsust kvaliteetsetele teenustele ning kui need ple kättesaadavad ning taskukhased, n nende healu hus, isegi kui nende vanemad töötavad.