Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise testi tulemuste näitel

Transcription

1 Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise testi tulemuste näitel 27 Tervise Arengu Instituut, SJKK Sissejuhatus Viimastel aastatel on rohkem hakatud tähelepanu pöörama meeste tervisele. Erinevad organisatsioonid ja ühendused, ka KOV tasemel asutused on selleks korraldanud seminare (Põlva MV, meesteseminar Mehed meestega meestest ) ja konverentse Tallinna LV, konverents Meeste tervis ), mis aitaks selgemini mõista, miks on eesti meeste eluiga 10 aastat väiksem võrreldes naistega või miks on meestel tervelt elatud eluaastaid vähem kui on samaealistel naistel. Ka viimased uuringud on väga sihipäraselt suunatud meeste sotsiaalprobleemide lahendamisele ja väljarände selgitamisele. Meeste tervisega seotud küsimused mõjutavad otseselt ka Eesti kaitsevõimet. Laiapõhjaline riigikaitse eeldab, et riigil oleks piisavalt hea tervise ja füüsilise võimekusega mehi reservis ja iga armee vajab terveid, kehaliselt ja tahteomadustelt hästi ettevalmistatud isikkoosseisu, kes on suuteline lahendama püstitatud ülesandeid. Milline on meeste füüsiline võimekus ja tervis üldiselt, kas enesehinnanguliselt või objektiivselt mõõdetuna ja millised on tervist mõjutavad tegurid, mis aitavad prognoosida nii ajateenistusse kui reservi hea tervisega mehi? Millised on andmeallikad, mis aitavad leida vastuseid eelnimetatud küsimustele? Erinevate ametkondade kasutada on hulk andmestikke, milles on kogutud erineva tasemega terviseinfot rahvastiku tervise kohta: Statistikaamet (SA), Kaitseressursside amet (KRA), Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Lisaks ülikoolid ja teaduasutused, nagu Tartu Ülikool (TÜ), Kaitseväe ühendatud õppeasutus (KVÜÕA) või Tervise Arengu Instituut (TAI), omavad teatud detailsusega infot, mis iseloomustab samuti rahvastiku tervist. Samas kogub

2 28 KV noorte ajateenijate üldfüüsilise testi (ÜFT) andmeid, mille alusel saadakse ülevaade noorte üldfüüsilisest võimekusest. Loetelust võiks arvata, et andmestikke on piisavalt, mis annavad ülevaate meeste tervisest ja võimaldaks teha järeldusi - siiski see pole nii. Tulenevalt andmete kogumise eesmärgist ja detailsuse/ või üldistuse astmest pole saadud tulemused alati võrreldavad. Käesolevas ülevaates tutvustatakse rahvastikupõhiseid tervise- ja tervisekäitumise uuringuid, mis on seotud meeste tervisega. Ajateenijate ÜFT testi, kui tervisenäitaja andmeid, kõrvutatakse rahvatervise andmestikuga. Rahvastiku tervisenäitajad Rahvusvaheliselt iseloomustatakse rahvastiku tervist mitmete indikaatorite kaudu. Rahvastiku tervise näitajaid on tervelt elatud aastad (healthy life years), või enesehinnanguline tervis /self-estimated health/ või ka eeldatav eluiga. Selgituse kohaselt on tervena elatud aastad see aeg elust, mis tõenäoliselt möödub pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Statistikaameti (2012) andmetel oli aastal sünnimomendil prognoositav eesti mehe tervena elatav aeg 54,8 aastat ja naisel 59,5 aastat. Enesehinnanguline tervis on lihtsaim rahvastikupõhine terviseseisundi näitaja, mida mõjutab vastaja vanus, haridus ja sugu (Tekkel ja Veideman 2008). Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO andmetel oli aastal eestlaste keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel 72,6 aastat (meestel 67,3 ja naistel 78,1 aastat). Äsjaavaldatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD kogumik (2014) Health at a Glance: Europe 2014 näitab Euroopa Liidus esinevat ebavõrdsust tervises. Kuigi andmed näitavad üldist eluea tõusu, on riikidevaheline erinevus ligikaudu kaheksa aastat. Kõige madalama elueaga riikide hulka kuuluvad Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeenia, alla 75 aastaga. Euroopa Liidu elanike keskmine eeldatav eluiga sünnil on 79,2 aastat. Eestis on eeldatav eluiga sünnil 76,7 aastat (OECD 2014). Eesti enneaegse suremuse näitajad on Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas. Vigastused ja südame-veresoonkonna haigused on peamiseks surma põhjuseks noorte ja keskealiste meest hulgas (Zatoński jt 2008). Keskmise eeldatava eluea tõstmine oli üheks oluliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud dokumendis Rahvastiku tervise arengukava Arengukava järgi peaks meeste keskmine eeldatav eluiga aastaks 2020 tõusma 75 ja naistel 84 eluaastani.

3 Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise 29 Rahvastikupõhine terviseinfo kogumine Terviseinfot kogutakse nii institutsionaalsetest andmestikest kui uuringutest. Institutsioonideks on näiteks SA, Haigekassa, SKA, TAI, KRA. Eestis kogutakse regulaarselt kogu rahvastiku kohta tervishoiuteenuse osutaja poolt registreeritud esmahaigusjuhtude andmeid. Kuna andmeid kogutakse arstidelt, mõjutab haigusjuhtude arvu arsti poole pöördumiste sagedus. On teada, et naised pöörduvad sagedamini ja arstiabi mittepiisava kättesaadavuse korral jäetakse arstivastuvõtule minemata (Kambek jt 2010). TAI-s läbiviidud rahvastikupõhised uuringud on Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU), mille vastajateks on elanikud vanuses aastat ja Eesti Terviseuuring, mille vastajateks on elanikud vanuses aastat. TKU toimub igal paarisaastal alates aastast 1990 ja moodustas kuni aastani osa ühisuuringust, milles osalesid veel Leedu, Läti ja Soome (Finbalt Health Monitor - Finbalt). Kuna EL valmistab ette uut liikmesriikidele kohustuslikku tervise jälgimissüsteemi, siis otsustas Finbalt uuringu juhtkomitee ühisuuringu lõpetada, kuid kõik selles osalenud riigid jätkavad tervisekäitumisuuringutega aasta uuringu teostamisel lähtuti endiselt ühisuuringu metoodikast ja kokkulepetest, et säilitada võrreldavus varasemate uuringute tulemustega (Tekkel ja Veideman 2013). Küsitlus sisaldab nii tervisekäitumisega kui ka riskikäitumisega seotud teemasid. Laiahaardelist tervisetemaatikat käsitlev Eesti Terviseuuring (ETeU) sisaldab küsimusi Euroopa terviseuuringust (EHIS), mille andmed on võrreldavad teiste liikmesriikide tervisenäitajatega (Matsi ja Oja 2009) aastal viidi Statistikaameti ja Tervise Arengu Instituudi koostöösi läbi kolmas Eesti Terviseuuring. TAI poolt komplekteeritud ankeedi alusel viis küsitlustöö läbi Statistikaamet. Uuringute tulemusena selgitatakse järgmised tervisenäitajad: terviseseisund, haigused, vigastused, tervisekäitumine ja riskikäitumine, ravimite tarvitamine, tervishoiuteenuse kasutamine ja paljud muud tervisega seotud teemad. Meeste tervis TKU (2012) andmetel oli noorte meeste seas, vanuses a pikaajaline haigus või tervise probleem 28,8% vastanutest. Diagnoositud ja ravitud terviseprobleemide seas oli ülekaal või rasvumine 3,6% vastanutest, liigeshaigused ligi

4 30 8% ja traumasid, mis vajasid arstabi ligi neljandikul vastanutest. Nimetatud terviseprobleemid piirasid igapäeva tegevusi vaid 7% noortest meestest (joonis 1). Samas ka KRA (2012) andmetel haiguse või tervisehäire tõttu said aastal ajapikendust 7,2% arvel olevatest kutsealustest. Ülekaal või rasvumus (3,6%) 3% 0,4% Kõrgenenud vererõhk (5,1%) 4% 1% Lülisambahaigused (7,2%) 6% 1% Traumad (23,4%) 20% 3% Depressioon (6,2%) 5% 1% Liigesteheigused (7,9%) 7% 1% 0% 5% 10% 15% 20% 25% pole piiranud igapäevategevusi on oluliselt piiranud igapäevategevusi Joonis a meeste terviseprobleemid ja igapäeva toimetulek, TKU (2012). Enesehinnanguliselt on TKU (2012) andmetel keskmiselt 47,1% meestest väga hea ja hea tervisega ja 12 % peab oma tervist halvaks või väga halvaks. Vanusega need hinnangud muutuvad ja 64-daks eluaastaks on proportsioonid võrdsed. Samas vanuses keskmise enesehinnanguga meeste osakaal tõuseb peaaegu kaks korda (joonis 2). Kui rahvastikupõhise uuringu tulemusel hindab noorte meeste seas vaid ligikaudu 5% oma tervise halvaks ja väga halvaks, siis KRA arstlike komisjonide otsuste alusel on täheldatud, et Eesti noormeeste tervislik seisund on halvenenud (Õun 2010). Prevaleerivad kolm haigusgruppi: lihas-luukonna-ja sidekoehaigused (M00-M99), psüühika- ja käitumishäired (F00-F99) ning hingamiselundite haigused (J00-J99). Ka Soome ajateenijate hulgas on vaimse tervise probleemid ja käitumishäired (29%), vigastused ja liigeshaigused (44%) peamisteks põhjusteks ajateenistusest väljalangemisel (Taanila jt 2011). Samad põhjused on ka Eestis tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamise sageda-

5 Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise 31 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 69,5 65,8 49,6 51,1 51,5 25,9 28,8 45,5 31,5 23,3 4,7 5,5 4,9 17, Hea või väga hea Keskmine Halb või väga halb Joonis 2. Enesehinnanguline tervis meestel vanuses 16-64, TKU (2012) 30% 25% 24% 20% 15% 10% 5% 15% 18% 6% *TKU, 2012 diagnoositud ja ravitud haigused *KaM, 2012 Tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamise põhjused 0% lihasluukonna ja sidekoehaigused depresioon/psüühika- ja käitumishäired Joonis a a meeste haiguste ja tegevteenistuseks mittekõlbulike põhjused *TKU Täiskasvanud rahvastiku Tervisekäitumise uuringu 2012a andmed, 16-27aastaste noorte meeste viimase 12 kuu jooksul diagnoositud ja ravitud haiguste levimus; KaM Kaitseministeeriumi 2012a tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamise põhjused semad põhjused: psüühika- ja käitumishäired; lihasluukonna- ja sidekoehaigused ja närvisüsteemihaigused (Morell 2012). Kaitseväeteenistuskohustuse täitmise aruandest ilmneb, et 2012.a. omas kehtivat ajapikendust haiguse või tervisehäire ravimiseks 3398 isikut. Samas terviseseisundi tõttu on ajateenistusse kutsumisest vabastatud ning registrist kustutatud isikut (28,6 % arvelevõetutest), neist 1162 on tegevteenistuseks mittekõlblikuks ja ravi vajavateks tunnistatud pärast ajateenistuskohustuse täitmisele asumist. Samal aastal küsitletud noorte meeste rahvastikupõhise küsitlusuuringu kohaselt (Oja jt 2014) vaid 5% vanuses aastat ja 11% vanuses aastat, hindavad oma füüsilist võimekust kas halvaks või väga halvaks.

6 32 Kui võrrelda 2012 aastal kogutud noorte meeste (16-27a) tervise andmeid, siis ilmneb suur vahe psüühika- ja käitumishäirete esinemises võrreldes KRA andmetega, milles on 24% täheldatud psüühika- ja käitumishäireid, mis ei võimalda neid tegevteenistusse asuda (joonis 3). Meeste üldfüüsiline võimekus Madal kehaline võimekus on üheks oluliseks põhjuseks ajateenistusest väljalangemisel enne sõduri baaskursuse (SBK) lõppu vigastuste või ilmnenud terviseprobleemide tõttu (Talbot jt 2009, Taanila jt 2011). Selleks, et analüüsida, kui kõrgelt mehed ise oma füüsilist võimekust hindavad ja milline on objektiivselt hinnatud üldfüüsilise võimekuse tase, kasutati 2012a teenistust alustanud ajateenijate üldfüüsilise testi (ÜFT) tulemusi ja kõrvutati samal aastal läbiviidud TKU uuringu tulemusi enesehinnangulise füüsilise võimekuse osas, milles analüüsiti 16-27a (n=295) noori mehi. 60% 50% 40% 28% 30% 23,9% 20% a 10% 26% 15,3% 1,9% a 0% 4,8% hea rahuldav halb Kuidas Te hindate oma praegust füüsilist vormi/kehalist võimekust? Joonis 4. Enesehinnanguline kehaline võimekus 16-27a noormeestel, (TKU, 2012) Enesehinnangulise füüsilise võimekuse vastused kodeeriti kolme kategooriasse: hea-keskmine-halb. Analüüsitud vastajate hulgas oli enesehinnanguliselt hea füüsilise võimekusega mehi 54% (28% vanuses 22-27a ja 26% vanuses 16-

7 Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise 33 21a), rahuldava võimekusega 39,2% (15,3% nooremas ja 23,9% vanemas rühmas) ja enda füüsilist võimekust pidas halvaks 6,7% vastanutest (joonis 4). ÜFT tulemuste analüüsimiseks kasutati 788 ajateenija tulemusi enne ja peale SBK juhuvaliku alusel viiest erinevast KV üksusest. 55% ajateenijatest täitsid ÜFT miinimumnõuded juba enne SBK. ÜFT testidena kasutati kolme testi: 3,2km jooksu, istesse tõusu ja kätekõverduste testi 2 minuti jooksul. ÜFT tulemuste analüüs näitas, et ka peale SBK-d ei suutnud 15% ajateenijatest täita kehtestatud miinimumnõudeid. Testide lõikes olid negatiivsed sooritused erinevad (kätekõverdused 3.1%; istesse tõus 26.9% and jooksutest 15.4%) (joonis 5). 70% 60% 62% 50% 40% 36% 38% enne SBK 30% 27% pärst SBK 20% 16% 10% 0% 3% istesse tõusu test kätekõverduste test jooksutest Joonis 5. Mittearvestatud ÜFT tulemused enne ja peale SBK (%). Kui kodeeritud testitulemused summeerida (miinimum 190 punkti), siis peale SBK oli testi edukalt läbinuid 90,5 ja mitte läbinuid vaid 9,5%. Saadud tulemus annab eksitava pildi ajateenijate üldfüüsilisest ettevalmistusest peale SBK-d. Jooniselt 5 ilmneb, et positiivse tulemuse tagab kätekõverduse testi väga edukas sooritus SBK järgselt, samas kui ligikaudu kolmandikul ajateenijatest pole piisav kerejõu ettevalmistus. Kõrvutatud küsitlusuuringu andmeid, milles 54% noored mehed hindavad oma kehalist vormi heaks, siis samaealiste ajateenistuses läbiviidud ÜFT tulemuste alusel selgub, et alla poolte pole suutelised läbima ÜFT miinimum tasemel. Saadud tulemus näitab, et koolinoortele peab võimaldama hinnata oma füüsilist võimekust ja saada objektiivset tagasisidet tasemest ja soovitusi harjutamiseks.

8 34 Kokkuvõtteks ÜFT kodeeritud tulemuste summeerimine ei võimalda objektiivset hinnangut ajateenijate üldfüüsilist ettevalmistust. Erinevate andmestike võrdlemisel ilmnes, et enese füüsilist võimekust pidas rahuldavaks15% noormehi ja ajateenistuses oli 19% neid, kes ei olnud suutelised ka peale SBK läbimist täitma ÜFT miinimumnõudeid. Sellest ilmneb, et noormehed hindavad oma füüsilist võimekust liiga kõrgelt. Enesehinnangulise füüsilise võimekuse ja objektiivselt hinnatud tulemuste analüüsiks on vajalik täiendav uuring sama valimi baasil. Kirjandus Kambek L., Trummal A., Rätsep M., Varava L., Streiman K. (2010). Noorte tervis. Noorte monitor Eesti Noorsoo Instituut, Tallinn: Morell G. (2012). Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest riigis 2012, Kaitseministeerium, OECD (2014). Health at a Glance: Europe OECD Publishing. dx.doi.org/ /health _glance_eur-2014-en Oja L., Märks H., Stamm M. (2014). Young men s self-assessed fitness status and recruits physical fitness test results. 3rd International Congress on Soldiers`Physical Performance, Boston, USA, august 2014, Programm and Abstracts: 86. Statistikamet (2012). Eesti elu arvudes. Tallinn, Statistikaamet. Taanila H., Hemminki A.J.M., Suni J.H., Pihlajamäki H., Parkkari J. (2011). Low physical fitness is a strong predictor of health problems among young men: a follow-up study of 1411 male conscripts. BMC Public Health, : 590. Talbot L.A., Weinstein A. A., Fleg J. L. (2009). Army Physical Fitness Test Scores Predict Coronary Heart Disease Risk in Army National Guard Soldiers. Military Medicine 174, 3: 245. Tekkel M., Veideman T. (2006). Tervise enesehinnangu seos tervisekäitumisega: Eesti terviseuuring Eesti Terviseuuring 2006, Eesti Arst 2008: 88(Lisa2):

9 Meeste tervis: rahvastiku terviseuuringute ja ajateenijate üldfüüsilise 35 Tekkel M., Veideman T. (2012). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Health Behavior among Estonian Adult Population, Tervise Arengu Instituut, Õun M. (2010). Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide tööst viie aasta jooksul. Kaitseressursside amet 5.aastapäeva raamat. Kaitseressursside amet: Zatoński W., Mańczuk M., Sulkowska U. (2008). Terviselõhe ületamine Euroopa Liidus, Riigi ülevaade: Eesti. PRAXIS, HEM (Health Evolution Monitoring).