Mina ja Mäksa mõnusalt koos! Mäksa valla arengukava Tegevuskava

Transcription

1 Mina ja Mäksa mõnusalt koos! Mäksa valla arengukava Tegevuskava

2 Sisukord Mäksa Sissejuhatus Arengukavas kasutatavad mõisted Mäksa valla üldiseloomustus Üldandmed Elanikud Mäksa valla ajalooline kujunemine SWOT- analüüs Mäksa valla visioon, missioon ja arengueesmärgid Mäksa valla visioon: Mäksa valla missioon: Mäksa valla arengueesmärgid aastaks 2026: Mäksa valla olukord ja tegevused Valla juhtimine Olukorra kirjeldus Valla juhtimise tegevused: Avalik kord Olukorra kirjeldus Avaliku korra tegevused: Majandus Olukorra kirjeldus Majanduse valdkonna tegevused: Keskkonnakaitse Olukorra kirjeldus Keskkonna valdkonna tegevused: Elamu- ja kommunaalmajandus Olukorra kirjeldus Elamu- ja kommunaalmajanduse tegevused: Tervishoid Olukorra kirjeldus Tervishoiu valdkonna tegevused: Vaba aeg Olukorra kirjeldus Vaba aja valdkonna tegevused: Kultuur Olukorra kirjeldus Kultuuri valdkonna tegevused: Haridus Olukorrra kirjeldus Hariduse valdkonna tegevused: Sotsiaalne kaitse Olukorra kirjeldus Arengukava elluviimine...34 Lisa Lisa

3 1. Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määratleb kohaliku omavalitsuse arengukava mõiste. Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suunad ja eelistused. Arengukava on strateegiline dokument, mis aitab luua tervikpildi omavalitsusest ning selle koostamise protsess haarab võimalikult laia huvigruppide ning osalejate ringi. See on kohaliku omavalitsuse juhtimise abivahendiks, mis aitab kaasa sihipärasele tegevusele ning vähendab riske ja ebakindlust. Seadusjärgselt peab omavalitsus tagama oma territooriumil erinevate eluvaldkondade toimimise, samas ka piirkonna stabiilse arengu. Arengukava eesmärk on formuleerida tulevikku suunatud tegevused, nendega kaasnevad projektid, mis arvestaksid valla arengueeldustega ning kõigi huvigruppide vajadustega. Mäksa valla arengu eesmärk on kõigi seal elavate inimeste heaolu kindlustamine. Seda saavutatakse just nende samade inimeste koostegutsemise kaudu majanduse arendamisel, infrastruktuuride ülesehitamisel, sotsiaalsete teenuste pakkumisel ning kultuuri- ja spordi edendamisel. Mäksa valla edasine areng sõltub valla elanike, ettevõtjate ja juhtide pürgimustest ning tegevusest. Käesoleva arengukava koostamisel on võetud aluseks aastal valminud Mäksa valla arengukava Mäksa valla arengukava eesmärgid ja strateegiad põhinevad eelkõige Mäksa valla tugevustele ja võimalustele ning visioonidele valla tulevikust. Samas on arvestatud ka järgmiseid vallas koostatud või koostamisel olevaid temaatilisi arengukavasid: Melliste Algkool-lasteaia arengukava aastateks Mäksa valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava Mäksa valla jäätmekava aastateks Mäksa valla sotsiaalhoolekande arengukava (koostamisel). Mäksa valla teehoiukava (koostamisel). Käesoleva arengukava esimeses osas antakse ülevaade Mäksa valla paiknemisest, elanikest ja ajaloolisest kujunemisest. Arengukava teise osa moodustab omavalitsuse hetkeolukorra analüüs SWOT-metoodika abil ja visioon ning missioon Mäksa vallast aastal Seejärel on kirja pandud omavalitsuse arengueesmärgid ja tegevused nende elluviimiseks. Arengudokumendi viimases osas kirjeldatakse arengukava elluviimise põhimõtteid. Arengukava lisadest võib leida lühiülevaate Mäksa valla teiste arengukavade kohta ning ülevaate omavalitsuse tuludest, kuludest ja kohustustest aastatel Me ei päri maapinda mitte esivanematelt, vaid me laename seda meie lastelt on öelnud Theodore Roosevelt. See on juhtmõte ka Mäksa valla arengu juhtimisel ja kavandamisel ning tuletab meile meelde, et tänased tegemised on tihedalt seotud tulevikuga. 3

4 2. Arengukavas kasutatavad mõisted Areng - majanduslikke, sotsiaalsete ja looduskeskkonna muutuste protsess, millel puudub ühtne ja lihtne määratlus. Tavapäraselt nähakse arenguna positiivseid muutusi, kvaliteedi muutus soovitud suunas. Arengueesmärk - visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav, reaalselt elluviidav ja liigendatav. Arengukava - visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arengueeldusi, -eesmärke ja kavandatud tegevusprioriteete. SWOT-analüüs meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb inglisekeelsete sõnade (strengths tugevused, weaknesses nõrkused, opportunities võimalused, threats ohud ) algustähtedest. Tegevus - kasusaaja poolt elluviidav toiming või projekt. Tegevuskava - loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. Visioon - soovitud seisund, tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuse kaudu püüeldakse. 4

5 3. Mäksa valla üldiseloomustus 3.1 Üldandmed Mäksa vald paikneb Tartu maakonnas, asudes Tartu linnast kagus. Omavalitsuse piir kulgeb põhjast mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ning Vara ja Võnnu valdadega, lõunast Võnnu vallaga ning läänest Haaslava vallaga. Joonis Mäksa valla paiknemine *Allikas: Mäksa valla pindala on km 2, olles suuruse järgi kuuendal kohal Tartumaa üheksateistkümne valla hulgas. Mäksa valla ulatus läänest itta on umbes 25 kilomeetrit ja põhjast lõunasse umbes 9 kilomeetrit. Omavalitsuses on kokku 4700 ha metsamaad, 600 ha rohumaad ja 4600 ha haritavat maad. Looduslikult asub Mäksa vald Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaa vahel. Maastikku iseloomustab lainjas tasandik, mis kohati omandab väikekühmustikulise ilme. Valda läbib Võrtsjärvest alguse saav ning Peipsi järve suubub Suur-Emajõgi, mis on ainsa jõena Eestis täies ulatuses laevatatav. Mäksa vald jääb Ida-Eesti suurte soomassiivide piirkonda, rohkem kui kolmandiku omavalitsuse pindalast hõlmab looduskaitse alla kuuluv Emajõe-Suursoo. Emajõe-Suursoo puhul on tegemist ühe vanima Tartumaa sooga. Aegade jooksul on soomassiiv välja kujunenud Eesti suurimaks deltasoostikuks, mille ulatus põhjast lõunasse on 30 kilomeetrit ja läänest itta 18 kilomeetrit. Soo pindala on umbes 200 km 2. Emajõe-Suursoo põhiline väärtus on märgade elupaikade suur mitmekesisus ning ulatuslik ja terviklik, regioonile ainuomane Emajõe deltasoostik, koos haruldaste, ohustatud ja kaitsealuste liikide ning kooslustega.

6 Maavaradest leidub Mäksa vallas ehitusliiva, ehituskruusa, hästilagunenud turvast, järvemuda ja järvelupja. 3.2 Elanikud Mäksa vallas elab seisuga 1720 inimest. Tabel 1 Mäksa valla elanike arv ja vanuseline jaotus ja Vanus Elanike arv Elanike arv ja vanemad KOKKU *allikas: Rahvastikuregister Kokku on omavalitsuses 16 küla, millest suurimad on Melliste, Kaagvere, Võõpste ja Mäksa. Keskmine asustustihedus on 12 inimest ruutkilomeetri kohta (suure osa valla pindalast moodustab Emajõe-Suursoo). Tabel 2 Mäksa valla elanike arv külade jaotuses Küla/aasta Aruaia Kaagvere Kaarlimõisa Kastre Melliste Mäksa Mäletjärve Poka Sarakuste Sudaste Tammevaldma Tigase Vana- Kastre Veskimäe Võruküla Võõpste valla täpsusega Kokku *allikas: Mäksa vallavalitsus aastal laekus omavalitsuse tuludesse tulumaksu krooni, mis on 13% väiksem kui aastal laekunud krooni. Aastal 2007 laekus tulumaksu krooni ning aastal krooni aastal on prognoositav tulumaksu laekumine krooni. Mäksa vallas oli a seisuga ametlikult töötutena registreeritud 39 inimest ning seisuga 94 inimest. Tartu maakonna valdades tervikuna oli töötuid a seisuga kokku 2253 inimest. Allikas:

7 3.3 Mäksa valla ajalooline kujunemine Vald omavalitsusüksusena sätestati seadusega 1866.a. Maakogukonnaks nimetati teatud territooriumil elavat ja teatud seisusesse kuuluvat rahva hulka aasta seadus määras kogukonna alammääraks 200 meeshinge ndail aastail valdade arvu vähendati - Tartumaa elanikku kuulus 73 valla alla. Seniste väikeste valdade (Kaagvere, Mäksa, Sarakuste ja Poka) liitumisega moodustus ühine Mäksa vald. Omaette üksus oli seni Kastre vald aastal liideti Kastre ja Võnnu valla külad ning moodustus Kastre-Võnnu vald aasta lõpuks oli Tartumaal 63 valda, Mäksa elanike arv oli 3942, mis oli maakonnas suuruselt teine a. valla piiride reformiga liideti Kastre-Võnnu valla idapoolne osa ja Kastre asundus Mäksa vallaga. Valla piir ulatus veel Peipsini aastal toimus uus haldusreform, mille tulemusena tekkisid valdadest väiksemad omavalitsusüksused - külanõukogud. Tartu maakonna 9 vallast moodustati 22 külanõukogu. Mäksa valla piires moodustati 3 külanõukogu: Melliste külanõukogu, Mäksa külanõukogu ja Võõpste külanõukogu a. oli oluline muudatus külanõukogude arvu kärpimisel Mäksa - Melliste ja Võõpste külanõukogust moodustati Mäksa külanõukogu a. piirimuudatusega pidi Mäksa külanõukogu oma Peipsiäärse ala loovutama Koosa külanõukogule (284 ha) aasta haldusreform nägi ette pisikülade liitmise, kas omavahel või suurematega. Mäksa külanõukogus moodustus 16 küla: Aruaia, Kaagvere, Kaarlimõisa, Kastre, Melliste, Mäksa, Mäletjärve, Poka, Sarakuste, Sudaste, Tammevaldma, Tigase, Vana-Kastre, Veskimäe, Võruküla, Võõpste küla aastal võeti vastu kohaliku omavalitsuse aluste seadus ja haldussüsteemi loomise seadus. 16. mail aastal omistati Mäksa vallale omavalitsuslik staatus. 4. SWOT- analüüs Mäksa valla hetkeolukorrast ettekujutuse saamiseks viidi läbi Mäksa valla tugevusi ja nõrkusi, väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid kajastav SWOT-analüüs. Hetkeolukorra kaardistasid Mäksa valla ametnikud ja allasutuste juhid novembris 2008.a. SWOT-analüüsi eesmärgiks on fikseerida omavalitsuse hetkeolukord, et antud näitajate kaudu leida piirkonna arengu korraldamiseks vajalikud strateegiad. SWOT-analüüsi tulemused on esitatud järgnevas tabelis.

8 Tabel 3 Mäksa valla SWOT- analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED 1. Elanikkonna stabiilne suurus ja nende 1. Paiknemine Tartu linna kui regiooni igakülgne väärtustamine omavalitsuse poolt; tõmbekeskuse vahetus läheduses Mäksa vald kui magala, konkureerimine Tartuga 2. Paiknemine Tartu linna kui regiooni tõmbekeskuse läheduses; inimeste vaba ajaga seotud harjumuste ja tegemiste osas; 3. Mäksa valla territooriumil paiknev 2. Elanike vähene aktiivsus omavalitsuse ja Emajõe-Suursoo kui omanäoline kogukonna tegemistest osavõtmisel; looduskeskkond Eestis ja lähivälismaal; 3. Kiriku ja kalmistu puudumine omavalitsuse 4. Pikaajaliste põllumajandustraditsioonide territooriumil; olemasolu ning hästi arenenud 4. Ühistranspordi puudulik korraldus põllumajandusettevõtted; omavalitsuse sees, omavalitsuste vahel ning 5. Erinevate ettevõtete olemasolu ja tegevus maakonnakeskusega; piirkonna tööandjatena; 5. Vähene inimeste ettevõtlusaktiivsus; 6. Kaasaegne haridussüsteem ja võimalused 6. Töökohtade vähesus omavalitsuses; huvitegevuseks (Melliste Algkool- 7. Asulate osaliselt amortiseerunud vee- ja Lasteaed, noortekeskus, spordihoone, kanalisatsioonisüsteemid; raamatukogud); 8. Erinevate loodus-, kultuuri- ja ajalooobjektide 7. Tartu-Räpina maantee kui piirkonna vähene eksponeerimine; peamise liikumistrajektoori ja 9. Sportimis- ja aktiivse vaba aja veetmise arengumootori kulgemine läbi võimaluste vähesus väljaspool keskasulat ning omavalitsuse territooriumi; seltsitegevuseks vajalike ruumide puudumine 8. Huvi- ja seltsitegevuse hea korraldus, omanäoliste ja pikaajaliste traditsioonidega kultuuri- ja spordiürituste läbiviimine (Kastre pargipeod, vanavara laat, Melliste triatlon); Mäksa külas; 10. Kohalike avalike teede halb olukord ja küladevaheliste riigimaanteede tolmuvaba katte puudumine; 9. Puhkekohtade (veekogud) olemasolu valla asulates; 10. Kavastu parve kui Eesti kontekstis ainulaadse ja eriilmelise turismiobjekti olemasolu; VÕIMALUSED OHUD 1. Ettevõtete loomisele ja arengule 1. Võimalik ääremaastumine Tartumaa ja Eesti kaasaaitamine ning ettevõtlusega seotud kontekstis (elanikkonna vähenemine, investeeringute ligimeelitamine ettevõtete ümberpaiknemine, omavalitsusse; regionaalpoliitika suund suuremate 2. Looduse ja kalastusega seotud tõmbekeskuste väljaarendamisele); turismivaldkondade arendamine, Emajõe 2. Piirkonna omavalitsuste planeerimata ning Ahja jõe turismikoridori ning Emajõe- liitumine või liitmine; Suursoo looduspiirkonna arenguga seotud arendustegevuste elluviimine; 3. Eesti riigi ühekülgne energiamajandus ja poliitika; 3. Erinevate siseriiklike ja Euroopa Liidu 4. Omavalitsuse tulubaasi vähenemine toetusvõimaluste laialdasem kasutamine pikaajalise majanduslanguse tingimustes; omavalitsuse investeeringute teostamisel; 5. Omavalitsuse elanikkonna kiire vananemine 4. Planeeritud ja hästi ette valmistatud haldusreformi läbiviimine; ja tööealise elanikkonna väljaränne. 5. Maade munitsipaliseerimine ning nende kasutuselevõtmine ettevõtluskeskkonna arenguks ja avalike teenuste pakkumiseks.

9 5. Mäksa valla visioon, missioon ja arengueesmärgid Mäksa valla visioon: MÄKSA VALD PARIM PAIK ELAMISEKS TARTUMAAL Mäksa vallal kui Tartu linna lähipiirkonnas asuval vallal on mitmeid võimalusi kujuneda kvaliteetse elukeskkonnaga omavalitsuseks, kus on arenenud elamu- ja puhkemajandus ning ettevõtlus Mäksa valla missioon: KINDLUSTADA MÄKSA VALLA ELANIKELE KÕRGE ELUKVALITEET Mäksa valla arengu keskseks näitajaks aastani 2026 on inimene ja tema elukvaliteedi tagamine Mäksa valla arengueesmärgid aastaks 2026: E 1 E 2 E 3 Efektiivne ja kodanikulähedane juhtimine: - kõigile soovijatele on tagatud e-omavalitsuse võimalus; - vallavalitsuses töötavad motiveeritud, arenguvõimelised ja pädevad teenistujad; - küladele ja seltsidele on üle antud osaliselt valla funktsioone; - piirkonna kohalike omavalitsuste vahel toimub efektiivne; - toimib koostöö kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda sektori vahel; - valla arengusse on kaasatud hulgaliselt eelarveväliseid ressursse. Turvalisuse säilitamine ja suurendamine: - Mäksa konstaablipunkt on kaasaegsete ruumide ja võimalustega konstaablipunkt; - vallas tegutseb aktiivselt kaitseliidu/naiskodukaitse üksus, kaasates 100 osalejat. - tegutseb kohalik pritsimeeste ühendus. Elanikele on tagatud vajalikud (era)teenused: - vallas on kaasaegsete ruumide ning võimalustega perearsti- ja hambaraviteenus ning apteek ja veterinaararstipunkt; - vallasisene ja maakonnasisene ühistransport võimaldab vallaelanikel saada osa vallas pakutavatest teenustest (huvi ja spordiringid). - kõigil vallaelanikel on oma koduvallas mugavalt võimalus sooritada esmased ostud; - ilmavaatlus on muudetud valla põllumajandusettevõtjatele tõhusaks abivahendiks; - postipunkti- ja pangateenus on elanikele mugavalt kättesaadav;

10 E 4 E 5 E 6 E 7 E 8 E 9 Tagatud on valla teede heal tasemel hooldus ja olulisematele teedele on paigaldatud kõvakate: - valla teed on hästi hooldatud, rekonstrueeritud ja tehakse tolmutõrjet suure liiklusintensiivsusega kruusateedele; - rekonstrueeritud on teede kõvakate Kaagvere ja Melliste külades; - Melliste-Võõpste ja Melliste-Heiti riigimaanteed on kaetud mustkattega. - Kaagvere Roiu riigimaanteede vaheline kruusatee on muudetud tolmuvabaks. - On rajatud kergteid liiklemiseks jalgratastega Vallas on jätkusuutlikud ettevõtted ja töökohad: - Vana-Kastres on välja arendatud tööstuspark; - valla põllumajandusettevõtjad teevad koostööd (ühise turunduse eesmärgil) ning on oluliselt suurendanud mahepõllumajanduse osakaalu; - vallas on erinevate majandussektorite ettevõtted. Miljööväärtuslik ja heakorrastatud elukeskkond: - valla üldplaneering arvestab valla erinevate piirkondade eripära; - elanikud on informeeritud ja kaasatud erinevatesse keskkonna säästmise projektidesse; - toimub heal tasemel jäätmekäitlus, mis on maksimaalselt suunatud taaskasutusele; - suuremates külades (Melliste, Kaagvere, Mäksa ja Võõpste) on mängu- ja puhkeplatsid ning on loodud tingimused tervisespordiks; - bussiootekohad on kaasaegsed; - suuremad liiklussõlmed, külad ja bussiootekohad on kaasaegselt valgustatud; - vallale kuuluvad eluruumid on remonditud ja vald teenib nende üürimisest üüritulu. - probleemsetes piirkondades on olemas sademevete äravoolusüsteem Elanikud on kindlustatud puhta joogivee ja reovee puhastamisega: - Melliste, Kaagvere, Võõpste, Poka, Vana-Kastre ja Mäksa külade elanikud ning seal asuvad ettevõtted ning asutused on kindlustatud puhta joogivee ja reovee puhastamisega; - vee-ettevõtja pakub mõistliku hinnaga teenust ja majandab edukalt; - kõik valla majapidamised on kindlustatud puhta joogiveega. Emajõe ääres on meeldiv elada ja puhata: - Emajõe ääres on säilitatud võimalikult traditsiooniline asustus; - Kavastu parv täidab elanike jõe ületamise funktsiooni ja on turistidele atraktiivne; - Emajõe ääres on loodud avalikud kohad telkimiseks ja kalastamiseks; - Emajõe ääres on avalikud kohad paatide vette laskmiseks (Kikassaare, Kastre ja Kaagvere). Külades on tugevad kogukonnad: - igal külal on kohalike elanike poolt koostatud oma küla arengukava; - külades tegutsevad külaseltsid ja on valitud külavanemad; - igas külas on elanike poolt avalikult kasutatav külaplats; - suuremates külades (Melliste, Kaagvere, Mäksa ja Võõpste) on elanike poolt avalikult kasutatav hoone või tuba.

11 E 10 Elanike vaba aeg on huvitavate tegevustega sisustatud: - Melliste ja Võõpste raamatukogud on kaasaegsete ruumide ja võimalustega raamatukogu- ja infoteenuse pakkujad; - valla elanikud kasutavad raamatukogude ruume vaba aja tegevusteks ning täiendõppeks; - Melliste noortekeskusse on ühinenud kõikide lähemate külade noored ning toimub koostöö naaberomavalitsuste noortega, vallasiseselt toimib noorte liikumist soosiv bussiliiklus; - Melliste Algkool-lasteaia spordihoones tegutsevad mitmed noorte ja täiskasvanute spordiringid (klassikaline tõstmine, võrkpall, korvpall, sulgpall, aeroobika); - elanikud tegelevad huviharidusega Mäksa valla ja teiste kohalike omavalitsuste huvikoolides; - regulaarselt toimuvad külades traditsioonilised üritused erinevatele elanikkonna gruppidele; - valla infoleht Meie Kodu teeb tihedat koostööd naaberomavalitsustega ja ilmub vähemalt kord kuus. E 11 Lastele ja täiskasvanutele on olemas head võimalused õppimiseks: - Melliste Algkool-lasteaiast on kasvanud kaasaegsete ruumide ja võimalustega põhikool-lasteaed, mis mahutab 90 koolilast ja 80 lasteaialast; - Melliste Põhikool-lasteaias on olemas kõik vajalikud tugisüsteemid laste toetamiseks - töökasvatusega ühitatud huvitegevus aitab rahuldada laste ja noorte ühistegutsemisvajadust ning pakub neile kasulikku rakendust. (Suvised (töö)laagrid). - valla elanikud kasutavad algkool-lasteaia ruume vaba aja tegevusteks ning täiendõppeks; - Kaagvere Erikool on kaasaegsete ruumide ja võimalustega kool, mille ruume on valla elanikel võimalik kasutada vaba aja tegevusteks ning täiendõppeks; - kõikidele õpilastele on tagatud tasuta koolitransport lähima sobiva koolini maakonnas. E 12 Elanikud on sotsiaalselt kaitstud: - toimib heal tasemel koduteenus ja eakatel on võimalus võimalikult kaua elada oma kodus; - toimib puuetega inimestele teenuste ja toetuste süsteem ning puuetega inimesed tunnevad end täisväärtuslike kogukonna liikmetena; - toimivad peretoetused, millega on loodud peredele turvatunne; - eluasemeteenus on kättesaadav abivajajatele; - elanikud on informeeritud ja kaasatud erinevatesse tervise edendamise projektidesse; - Hooldekodu Härmalõng on 55-kohaline kaasaegsete ruumide ja võimalustega üldhooldekodu; - Hooldekodu Härmalõng teeb tihedat koostööd teiste hooldekodudega ja hooldekodu juhtimisse on kaasatud spetsialiste naaberomavalitsustest. E 13 Energiasäästlikus ja jätkusuutlikus on tagatud: - ehitiste planeerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel järgitakse energiat säästvaid põhimõtteid ning tehnoloogilisi lahendusi. - välja on arendatud ja toimivad säästlikud ning kohalikke olusid arvestavad (kesk)küttesüsteemid. - noorsootöös juurutatakse säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse ideid.

12 6. Mäksa valla olukord ja tegevused 6.1. Valla juhtimine Olukorra kirjeldus Mäksa vallavolikogu on 9-liikmeline. Vallavolikogu on moodustanud neli alalist komisjoni: revisjonikomisjon, eelarvekomisjon, maa- ja majanduskomisjon ning sotsiaal- ja hariduskomisjon. Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline ja komisjon kontrollib vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele, valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust, tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele, valla poolt sõlmitud lepingute täitmist ning vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. Eelarvekomisjon on viieliikmeline ja komisjoni peamiseks ülesandeks on valla eelarve, lisaeelarve ja eelarve muudatuste küsimustes vallavolikogule ja -valitsusele ettepanekute tegemine. Maa- ja majanduskomisjon on neljaliikmeline ja komisjoni peamisteks ülesanneteks on valla üldplaneeringu, detailplaneeringute, maakorraldustoimingute, avalike teede ja nende korrashoiu, ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni, avalike haljasalade, vaba aja veetmise kohtade, ühistranspordi, jäätmehoolduse ja valla hoonete küsimustes vallavolikogule ja -valitsusele ettepanekute tegemine. Sotsiaal- ja hariduskomisjon on kuueliikmeline ning komisjoni peamisteks ülesanneteks on hariduse ja huvihariduse, sotsiaalhoolekande, noorsootöö, tervise kaitse, tervise edendamise ja haiguste ennetamisega ettepanekute tegemine. Mäksa vallavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse organ, on 4-liikmeline. Tabel 4 Vallavolikogu ja tegevjuhtkonna liikmed 2010.a Tegev- ja kõrgema juhtkonna arv Volikogu liikmed 9 Vallavalitsuse ja teenistuste juhid Asutuste juhid 4 6 Mäksa vallavalitsuse, kui ametiasutuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste kuuluvad järgmised ametikohad (kokku 52,095 ametikohta): struktuuri Tabel 5 Mäksa valla ja ametiasutuste teenistujate koosseisude nimestik seisuga 1.detsember 2009 hõivatud Mäksa vallavalitsus Ametikohtade arv ametikohtade arv Vabade ametikohtade arv Vallavanem Kantselei

13 Vallasekretär Koristaja-majahoidja 0,5 0,5 0 Ilmavaatluse töötaja 0,1 0,1 0 Valla infolehe trükiettevalmistaja 0,1 0,1 0 Arvutispetsialist 0,2 0,2 0 Sotsiaalteenistus Sotsiaalnõunik Hooldustöötaja 1 0,86 0,14 Noorsootöötaja 0,5 0,5 0 Ringijuhid 0,53 0,53 0 Ehitus- ja keskkonnateenistus Ehitus- ja keskkonnanõunik Majandusteenistus Majandusnõunik Majandustööline Raamatupidamisteenistus Pearaamatupidaja Raamatupidaja Melliste raamatukogu Raamatukogujuhataja Raamatukoguhoidja 0,5 0 0,5 (eelarvestamata) Võõpste raamatukogu Raamatukogujuhataja Koristaja-majahoidja 0,5 0,5 0 Melliste Algkool-lasteaed Juhataja Algkooliõpetaja 7,2 7,2 0 Lasteaiaõpetaja Logopeed Lasteaiaõpetaja abi Koorijuht 0,34 0,34 0 Ringijuht 0,8 0,8 0 Majandusjuhataja 0,5 0,5 0 Kokk Kokaabi Köögi abitööline 0,43 0,43 0 Puhastusteenindaja-pesukorrastaja Aednik-majahoidja Toidulaohoidja 0,5 0,5 0 Tervishoiutöötaja 0,5 0,5 0 Pikapäevarühma õpetaja 1,12 1,12 0 Eripedagoog 0,77 0,77 0 Sotsiaalpedagoog 0,5 0,5 0 Huvijuht 0,3 0,3 0 Projektijuht 0,2 0,2 0 Kooli juhtivõpetaja 0,2 0,2 0

14 Spordisaali administraator 1,4 1,4 0 Puhastusteenindaja 2,1 2,1 0 Sekretär 0,5 0,5 0 Mäksa vallas on külaelanike poolt valitud külavanemad Melliste ja Tigase külades. Mitmetes külades tegutsevad külaliikumise eestvedajatena seltsid: Melliste külas MTÜ Kodukoht Mäksa, MTÜ Laulu- ja mänguselts Helin ja Seltsing Külavärav, Võõpste ja Aruaia külades MTÜ Võõpste Pereklubi Noorus, Mäksa Maanaiste Selts ja Kaagvere külas Külaselts Kawershof. Läbi aastate on mitmetel tasanditel käsitletud Tartumaa omavalitsuste liitumist suuremateks omavalitsusüksusteks või halduskoostöö arendamist: liitumist kõigi Tartumaa omavalitsustega, liitumist Kagu-Tartumaa omavalitsustega, ajaloolise Võnnu kihelkonna piirides ühise omavalitsuse loomist või ühinemist lähimate naabritega, halduskoostööd nii lähinaabritega, kui ka teiste ühiste huvidega kohalike omavalitsustega, s.t. eluvaldkondade ühisarendamist ja -haldamist Valla juhtimise tegevused: Arengueesmärk 1. Vallavolikogu ja komisjonide töö arendamine E 1 2. Vallavalitsuse, kui KOV organi arendamine E 1 3. Vallavalitsuse, kui ametiasutuse, haldussuutlikkuse arendamine, E 1 4. Külavanemate ja -seltside aktiivsuse suurendamine E 1, E 9 5. Piirkonna omavalitsuste halduskoostöö arendamine ühiste avalike teenuste pakkumiseks 6. Omavalitsuse, ettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonide koostöö arendamine 7. Eelarveväliste ressursside ärakasutamine omavalitsuse investeeringute teostamisel. Vastava spetsialisti tööle võtmine või teenuse sisse ostmine E 1 E 1, E 5, E 9 E 1

15 6.2. Avalik kord Olukorra kirjeldus Vallaelanike turvalisuse tagamisel on kesksel kohal päästeteenistus ja politsei. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Tartu Politseijaoskonna Mäksa konstaablipunkt asub Mäksa vallas Poka külas. Mäksa konstaablipunkt teenindab Luunja, Mäksa, Võnnu ja Piirissaare valdasid aastal registreeriti Mäksa vallas 233 sündmust, mille uurimiseks alustati väärteomenetlust ning 40 sündmust, milles tuvastati kuriteo tunnused. Registreeriti 136 liiklussüütegu, 19 avaliku korraga seonduvat süütegu, 18 teeseaduse rikkumist, 13 tubakaseaduse rikkumist, 18 kergemat varavastast süütegu ja 11 kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse rikkumist. Neljakümnest registreeritud kriminaalasjast moodustasid 15 karistusseadustik 121, s.t. kehaline väärkohtlemine järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Lisaks alustati 12 korral kriminaalmenetlust KarS 199 jäigi kvalifitseeritava varguse suhtes, kolmel korral oli tegemist laskemoona ebaseadusliku käitlemisega ning viiel juhul sõidukijuhtidega, kes on alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud kahel või enamal korral aasta võrdluses aastaga on väärtegude arv langenud üle kahe korra ja kuritegude arv tõusnud 38%. Toime pandud kuritegudest on käeolevaks hetkeks avastatud 62,5%. Kuritegevuse statistilise tõusu põhjuseks on Kaagvere Erikool, mis varsemast sagedamini kaasab politseid koolisiseste probleemide lahendamisse. Tuginedes aasta statistilistele näitajatele, võib õiguskorra seisundit Mäksa valla territooriumil vaatamata raskele majanduslikule olukorrale riigis hinnata heaks. Politseil on jätkuvalt plaanis pöörata suurt tähelepanu liiklusohutuse ja avaliku korra tagamisele. Samuti pööratakse edaspidi suurt tähelepanu alaealiste poolt ja alaealiste suhtes toime pandud süütegude avastamisele ja tõkestamisele. Koostöös Lõuna Prefektuuri Kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalitusega tehakse jätkuvalt koostööd takistamaks varavastaste kuritegude kasvu piirkonnas. Mäksa vald, kelle ruumides Mäksa konstaablipunkt asub, tasub kütte-, kommunaal- ja sidekulud. Lõuna Eesti Päästekeskuse Võnnu komando asub Võnnu vallas Võnnu alevikus. Kaitseliit on alaline, kõrge valmisolekuga vabatahtlik sõjaliselt organiseeritud jõud kõikjal Eestis eesmärgiga suurendada rahva turvalisust, liita rahvast ja kaitseväge riigi ühiseks kaitseks ning vajadusel kaitsta riiki sõjaliselt. Kaitseliit soovib kujuneda juhtivaks kaitsetahte esindajaks ning edendajaks koduvallas", sh tuleb edasi arendada Kaitseliidu tegevust vastavalt regionaalsetele eripäradele ning teha koostööd teiste jõustruktuuridega, valitsusasutustega, maavanematega, kohalike omavalitsustega ja teiste partneritega. Kaitseliitu kuuluvad mitmed Mäksa valla elanikud, kuid vallas eraldi üksust ei ole.

16 Avaliku korra tegevused: Arengueesmärk 1. Valla poolt koostöö arendamine politsei- ja päästeametiga E 2 2. Valla poolt koostöö arendamine Kaitseliiduga E 2

17 6.3. Majandus Olukorra kirjeldus Mäksa vallas domineerib väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus, mis on orienteeritud põllumajandussaaduste ja ehitusmaterjalide tootmisele ning puidu töötlemisele. Seisuga on Mäksa vallas kokku 89 äriühingut, millest 83 on osaühingud ning 36 inimest on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtlus aktiivsust Tartumaal ja Mäksa vallas iseloomustab järgnev tabel. Äriregistris registreeritud äriühingud ja FIEd haldusüksuse ja õigusliku vormi järgi Tartumaal seisuga a Ettevõtlusaktiivsus vald/lin n FIE Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühistu Üldkokkuvõte Elanike arv (ettevõtjate arv 1000 elaniku kohta) Alatskivi vald ,2 Elva ,5 Haaslav a vald ,4 Kallaste ,9 Kambja vald ,2 Konguta vald ,9 Laeva vald ,7 Luunja vald ,4 Mäksa vald ,4 Meeksi vald ,7 Nõo vald ,0 Peipsiääre vald ,1 Piirissaare vald ,6 Puhja vald ,9 Rannu vald ,6 Rõngu vald ,7

18 Tähtvere vald ,3 Tartu ,9 Tartu vald ,4 Ülenurme vald ,7 Vara vald ,3 Võnnu vald ,6 kokku ,3 (allikas: Tartu Ärinõuandla). Majandustegevuse registrisse on seisuga a. kantud 17 ettevõtet/ettevõtjat, kelle tegevuskohaks on Mäksa vald. 16 ettevõtet/ettevõtjat tegutsevad kaubandustegevusega ja üks majutusega. Suurimad põllumajandusettevõtted on taimekasvatusühistu Mäksa Seeme, OÜ Melmilk ja AS Tamme Kuivatid. Neid iseloomustab umbes 10 miljoni kroonine aastakäive, töötajate arv üle 10 inimese ja investeeringud umbes 1,5 3 miljonit aastas. Taimekasvatusühistu Mäksa Seeme peamine tegevusala on taimekasvatus (teravili, raps, põldhein, kartul), kuid kõrvalharuna tegeletakse ka mesindusega. Haritavat pinda on 1051 ha. OÜ Melmilk tegeleb tõuveisekasvatusega piima tootmise ja tõuloomade müügi eesmärgil. Kasvatatakse must-valget tõugu veiseid. Karja suurus hetkel on 280 tõulehma ja 312 noorlooma. Kõrvaltegevuseks on taimekasvatus loomasöödaks. AS Tamme Kuivatid tegeleb teraviljakasvatuse ja seakasvatusega. Haritavat põllumaad on 850 ha. Sudaste külas asuvas Kisla sigalas on 2400 siga. Põllumajandusega tegeleb Mäksa vallas 10 talupidajat. Peamiselt kasvatatakse köögivilja ja teravilja, vähesel määral ka maasikaid. Haritavat maad on keskmiselt ühe talupidaja kohta 20 ha. Palgatööjõudu kasutatakse vähesel määral, peamiselt hooajatöödel. Suuremad puidu- ja ehitusmaterjalide tööstuseettevõtted on Vana-Kastre külas asuvad AS Columbia Kivi, AS Flainest ja OÜ Kastre Tööstus. AS Columbia Kivi toodab betoonist õõnesja täisplokke, müüri-, sillutis-, ja äärekive. OÜ Kastre Tööstus tegeleb nii ehitusmaterjalide tootmise kui ka puidu töötlemisega. AS Flainest tegeleb puidu varumise ja töötlemise ning saematerjali tootmisega. Tegemist on üle 10 töötajaga ettevõtetega, kes tegelevad ka toodangu eksportimisega. Puidu töötlemise ja ehitusmaterjalide tootmisega tegelevad Mäksa vallas ka 7 väiksemat ettevõtet, kelle töötajate arv jääb alla 10 (enamusel 3-4). Mäksa vald on ühel korral aastas korraldanud ettevõtjate ümarlaua, kuhu on kutsutud kõiki Mäksa valla ettevõtjad üheskoos arutama ettevõtluse ja valla arengute üle. Ettevõtjate huvi kokkusaamise vastu ja osalemine sellel on olnud aktiivne.

19 Omavalitsuse ja ettevõtjate peamiseks probleemiks on kvalifitseeritud, motiveeritud ja kohusetundlike oskustööliste puudumine. Samas töötute arv kasvab. Töötute arvu kasvu vältimiseks on vaja luua kiireid ja tõhusaid täiend- ja ümberõppevõimalusi. Enamus kohalikust ettevõtlusest põhineb lihtsate ja tööjõumahukate toodete kasvatamisel ja valmistamisel, mida iseloomustab vähene innovatiivsus. See teeb antud ettevõtted haavatavateks majanduses toimuvate languste suhtes. Mäksa valla loodusressursse arvestades on liialt väike osakaal puhkemajanduse ja turismi alasel ettevõtlusel. Mäksa valla ja võrdlusena Tartu maakonna elanike aastasest keskmisest sissetulekust annab ülevaate tulumaksu laekumine omavalitsuste eelarvesse, mis on kajastatud järgnevas tabelis: Tulumaksu laekumine ja aastal. KOV elanike arv a. laekumine Tartu vald a. muutus +,- (kroonides) tulumaks 1 elaniku kohta laekumine % 2009.a % % Luunja vald Alatskivi vald % Konguta vald % Kallaste linn % Nõo vald % Elva linn % Rõngu vald % Haaslava vald % Tartu linn % Mäksa vald % Kambja vald % Tähtvere vald % Rannu vald % Võnnu vald % Puhja vald % Vara vald % Meeksi vald % Ülenurme vald % Laeva vald % Peipsiääre vald %

20 Piirissaare vald % Riigimaanteedest läbib Mäksa valda põhjast lõunasse Tartu Räpina Värska tugimaantee (nr 45). Lisaks paikneb vallas Lõuna Regionaalse Maanteeameti hallatav kõrvalmaanteede võrgustik. Kõrvalteedest on kõvakattega Roiu Vana-Kastre Kastre Võõpste lõik, Kaagvere külla kulgev tee ja Melliste Poka lõik. Riigimaanteede hooldus on hea. Kohalikke teid on kokku 88,5 km. Neist 1,9 km kõvakattega ja 85,9 km kruusakattega. Avalikud teed tagavad juurdepääsu avalikele asutustele, veekogudele ja rajatistele, majapidamiste kogumitele ning mille kaudu toimib läbiv liiklus. Teedevõrgustik on piisav. Kõvakattega teede olukord on rahuldav, kuid kõvakattega teede osakaal on kõigist valla teedest väike. Kruusakattega teede olukord on üldjoontes rahuldav, kohati veel mitterahuldav. Mitmed truubid ja kraavid on avariilises olukorras. Vallaelanike olulisim liikumissuund on Tartu suund, mis asub Vana-Kastrest ~10 km, Mellistest ~15 km, Kaagverest ~13 km, Võõpstest ~22 km ja Mäletjärvelt ~15 km kaugusel. Enamike valla asulatega on igapäevane ühistransport tagatud. Maakonnakeskuse Tartuga on halb ühendus Mäletjärve, Tigase ja Kaarlimõisa piirkondade elanikel. Mäksa vald maakonnaliine rahaliselt ei toeta. Koolipäevadel on võimalik kasutada valla õpilasliini hommikul algusega kell 7.20 marsruudil Võõpste Kastre - Veskimäe Mäksa - Sarakuste Vana-Kastre - Kaagvere Kisla ehk Sudaste Poka Melliste Oraviku Rookse Hammaste Võnnu ja õhtul algusega kell 15 Võnnu Hammaste Rookse Melliste Oraviku Kisla ehk Sudaste Kaagvere Vana- Kastre - Sarakuste Mäksa Veskimäe Kastre - Võõpste. Kord nädalas, neljapäeviti, sõidab vallabuss, millega saavad kaugemate külade (Aruaia, Võõpste, Veskimäe, Kaarlimõisa, Mäksa, Sarakuste, Vana-Kastre, Kaagvere ja Mäletjärve) inimesed vallakeskusesse, raamatukokku, spordihoonesse, arstipunkti, apteeki ja kauplusesse. Maareformi osas on vaja lõpule viia toimingud seoses ligikaudu 50 erineva objektiga. Maareformi eeltoimingute tegemiseks on sõlmimisel töövõtuleping. Ilmavaatlust on Mäksa vallas läbi viidud alates aastast. Ilmavaatluse andmed on alates aastast kõigile tutvumiseks kättesaadavad Mäksa valla kodulehel. Mäksa vallavalitsuses on moodustatud ilmavaatluse töötaja ametikoht kuluga 1,5 tuh krooni aastal. Põllumajandus- ja lemmikloomade ravi ning haiguste ennetamise eesmärgil on vallas veterinaar. Mäksa vald toetab veterinaari aastal rahaliselt 6,0 tuh krooniga. Sõlmitud on koostööleping kodutute loomade varjupaigaga. Kavastu parv pandi käima aasta suvel, mis lihtsustas märgatavalt ümbruskonna eluolu aastal parveliiklus katkes, kuna üleveo kett läks katki aastal taastati Kavastu parv ja parveliiklus kahe Emajõe kalda vahel koostöös Luunja vallaga. Käesoleval ajal on Kavastu parv ainuke Eesti siseveekogul asuv ametlik parv. Kuni 2009.a. lõpuni oli Mäksa vallavalitsuse majandusteenistuses kaks parvetöötajat ja Kavastu parve kuludest kattis Mäksa vald ⅓ (2009.a 50,0 tuh krooni aastas) ja Luunja vald ⅔ kuludest. Alates aastast korraldab ja rahastab Kavastu parvega seonduvat Luunja vald.

21 Melliste postipunkt on vallas ainuke postiteenuseid pakkuv postiasutus. Eesti Posti soov muuta postiasutused kasumlikeks, on tinginud olukorra, kus Mäksa vald, kellele Melliste postipunkti ruumid kuuluvad, ei võta Eesti Postilt teenindusruumide kasutamise eest üüri ning toetab seeläbi postipunkti säilimist. Autokauplus on valla kaugemate külade Aruaia, Võõpste, Veskimäe, Kaarlimõisa, Sarakuste, Vana-Kastre, ja Mäletjärve inimestele ainsaks kaupluseks lähipiirkonnas ning Mäksa ja Kaagvere elanikele alternatiivseks kaupluse võimaluseks. Mäksa vald toetab autokauplust rahaliselt aastal 24,0 tuh krooniga. Mäksa valda külastab regulaarselt Swedbank i pangabuss, mille lahtioleku aegade kohta saab infot Mäksa valla kodulehelt ning vallas asuvatelt infostendidelt Majanduse valdkonna tegevused: 1. Soodsa ettevõtluskeskkonna loomine läbi ettevõtlusega seotud infrastruktuuride rajamise, informatsiooni vahendamise, koolituste ja teabepäevade korraldamise ning ettevõtjate tunnustamise 2. Teede hoolduse arendamine, teekatete kapitaalremont läbipaistvate hangete abil. Valla traktori teenistusvalmiduses hoidmine. 3. Melliste-Võõpste tee mustkattega katmise soosimine 4. Kaagvere Roiu tee vahelise kruusatee tolmuvabaks soosimine muutmise Arengueesmärk 5. Melliste-Heiti tee mustkattega katmise soosimine E 4 6. Probleemsete piirkondade ühistranspordiga katmine ja ühistranspordi arendamine (reedene või laupäevane bussiring noortekeskuse, raamatukogude ja spordihoone külastamiseks). 7. Maareformi lõpule viimine. E 1 8. Ilmavaatluse traditsiooni säilitamine ja arendamine. E 3 9. Veterinaarteenuse kättesaadavuse tagamine ja aruandluse avaldamine. E Koostöös Luunja vallaga Kavastu parveliikluse arendamine ning Mäksa valla poolse toetuse taastamine. 11. Melliste postipunkti säilimise toetamine. E Kauplusauto ringi säilitamine valla kaugemates külades. E Renoveeritakse ja rekonstrueeritakse olemasolevaid energiamahukaid küttesüsteeme ning ehitatakse uusi lähtuvalt säästlikkuse põhimõttest. E 5 E 4 E 4 E 4 E 3 E 8 E Uute töökohtade loomise ning kohapeal toimuva väljaõppe toetamine. E 5

22 6.4. Keskkonnakaitse Olukorra kirjeldus Mäksa valla looduskeskkonna seisund on üldiselt hea. Maavaradest leidub Mäksa vallas ehitusliiva, ehituskruusa, hästilagunenud turvast, järvemuda ja järvelupja. Põllumajanduslikust suurtootmises on sõnniku ja väetisemajandust korraldatud keskkonnateadlikult. Tootjad on rajanud loomakasvatuse juurde eriehitisi ja peavad sõnniku laotamisel kinni heast tavast ja normatiividest. Mäksa vallas asuvad avalikud veekogud on Suur-Emajõgi (on valla põhjapoolseks piiriks), Luutsna oja, Poka järv (Poka külas), Tamme järv (Tigase külas), Melliste paisjärv (Melliste külas), Olli järv (paisjärv) (Tammevaldma külas), Võõpste paisjärv (Aruaia külas) ja Agali järv (Mäksa külas). Lisaks asuvad vallas veel Kaikjärv (Sudaste külas), Lavatsi järv (Poka ja Mäletjärve külas), Kaanjärv (Mäletjärve külas). Veel asuvad osaliselt Mäksa vallas Kalli järv (Kastre külas) ja Kriimani järv (Mäletjärve külas). Emajõe-Suursoo toimib ökoloogilise tervikuna ja inimtegevuse mõju sellele praktiliselt puudub. Soo põlenguid esinenud ei ole. Maakondlik rohevõrgustik taimede levikuala ja loomade liikumisteedena on toimiv eriti Emajõe kaldaaladel, kuid katkeb intensiivse põllumajanduse tõttu osaliselt põldudel. Emajõe kaldaaladel on pidev surve ehituskeeluvööndi vähendamiseks, rohevõrgustiku katkestamiseks ja uute paadikanalite rajamiseks. Natura võrgustiku alad: Lavatsi järve loodusala (5 ha) Poka külas, on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks. Kaitstav elupaigatüüp: vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130). Emajõe-Suursoo loodusala (22870 ha) on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: vähekuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Vallas on järgmised kaitsealused pargid: Kastre park, Mäksa park ning Kaagvere park ja puiestee. Põhjavesi on tänu savi kihile suuremas osas reostuse eest kaitstud, välja arvatud Kaagvere küla ja selle lähiümbrus ligikaudses suuruses 1,6 km2. Sellel alal tuleb eriti tähelepanelikult järgida reoveesüsteemide ehitust ning heakorda. Mäksa vallas korraldatud jäätmevedu käivitunud ei ole. Hajaasustuses puuduvad elanikel tihti jäätmeveolepingud jäätmekäitlusettevõtetega. Avalikud olmeprügi kogumise mahutid asuvad bussijaamades, avalike asutuste läheduses ja supluskohtades. Paberi ja pakendite sorteerimiseks on vastavad konteinerid paigutatud Melliste, Kaagvere, Sudaste, Mäksa, Võõpste ja Poka külades. Taaskasutusorganisatsioonide konteinereid on valla territooriumil piisavalt. Vallas puudub jäätmete ladestusala, kompostimisväljak, ümberlaadimisjaam, jäätmejaam ja jäätmete kogumise ning sorteerimise punkt.

23 Ohtlikke- ja suurjäätmeid kogutakse kogumisringidega üks kord aastas. Statsionaarsed ohtlike jäätmete konteinerid puuduvad. Vajalik on ohtlike jäätmete kogumiskoha rajamine või konteineri paigaldamine. Mäksa vald hooldab kahte supluskohta (Melliste ja Võõpste paisjärvede ääres) ja m² haljasalasid. Haljasalad, mida niidetakse kaks korda kuus: vallamaja ümbruses (ca 7500 m²), Melliste paisjärve rand (ca 5000 m²), Melliste Oraviku haljasala (ca m²; 6500 m² niitmise eest võimalik esitada arve AS-le Emajõe Veevärk), Melliste meditsiinikeskuse ümbrus (ca 900 m²), Kaagvere staadion (ca m²), Kaagvere küla laste mänguväljak (ca 1900 m²), Võõpste paisjärve äär (ca 250 m²). Kokku sisseostetava teenusena niidetav pindala umbes m² ja majandusteenistuse tehnikaga m². Haljasalad, mida niidetakse kaks korda suve jooksul või vastavalt vajadusele: Kaagvere katlamaja jt hoonete läheduses (ca 700 m²), Melliste kool (ca 5000 m²), bussipeatused, Mäksa pargi allee, teadetetahvlite ala (kokku ca 1000 m²). Kokku majandusteenistuse tehnikaga 2200 m². Parkide niitmine: Kaagvere park (ca 9000 m² sisseostetav teenus ratastaraktori ja hooldusniidukiga) toimub riigi rahastamisel, viimasel ajal hangete näol, vallal kohustused puuduvad, Kastre park nn õunaaed ja parkla (ca m² sisseostetav teenus ratastaraktori ja hooldusniidukiga), Kastre pargi ala (ca m² Hooldekodu Härmalõng poolt hooldatav ja niidetav). Suuremates külades (Melliste, Kaagvere, Mäksa, Võõpste) puuduvad praktiliselt mängu- ja puhkeplatsid ning -rajatised ja võimalused tervisespordi tegemiseks Keskkonna valdkonna tegevused: Arengueesmärk 1. Üldplaneeringu kehtestamise ja regulaarne uuendamine E 6, E 8 2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine läbi elanike teavitamise ja kaasamise E 6 3. Keskkonda säästva jäätmehoolduse käivitamine ja arendamine, sealhulgas korraldatud jäätmeveo kehtestamine 2010.aasta lõpuks 4. Bussipeatuste, supluskohtade ja haljasalade heakorrastamine E 6 5. Agali järve äärde piirkondliku avaliku supluskoha kavandamine ja rajamine 6. Kaagvere koolikompleksi ümberpaigutamisel aktiivne kaasaaitamine kasutusest väljalangenud hoonetele uue kasutusotstarbe leidmiseks (näiteks midagi seoses sisevete laevandusega). 7. Veskimäe külas Emajõe ja maantee vahelisel alal regionaalse avaliku puhkekoha kavandamine ja rajamine (jalgratta- ja veeturism). 8. Kaagvere ja Kastre parkides kauni ja kõigile kättesaadava looduskeskkonna kujundamine 9. Suuremates külades (Melliste, Kaagvere, Mäksa ja Võõpste) mängu- ja E 6 E 6 E 6 E 6 E 8 E 6

24 puhkeplatside rajamine ning tingimuste loomine tervisespordiks 10. Kompostimisväljaku rajamise soosimine ning loodava teenuse pakkumine koduvallas ja väljaspool valla piire E 6, E Elamu- ja kommunaalmajandus Olukorra kirjeldus Mäksa vallale kuulub 12 korterit, mis paiknevad Mellites, Kaagveres ja Mäksal. Valla omandis olevates korterites paiknevad Melliste raamatukogu ja Melliste postipunkt, 4 korterit on sotsiaalkorterid, 1 tööandja eluruum ja 7 korterit üüritakse elanikele. Elamumajanduse eesmärgiks oli läbi korterite üürimise tuua valda noori perekondi, kuid huvi vähesuse tõttu ollakse sunnitud neid üürima kõigile soovijatele. Korterite üldine olukord on rahuldav. Korterite üürimisel eraisikutele on probleemiks üürivõlad. Mäksa vallas on ühisveevärk- ja kanalisatsioon viies külas: Melliste, Kaagvere, Võõpste, Mäksa ja Poka külades. Kokku teenindab nimetatud süsteeme 6 puurkaevu, millest üks on reservis. Kaevud on üldkokkuvõttes heas olukorras. Kaasajastatud on Mäksa pumpla, mis on suures osas 2008.a rekonstrueeritud, Kaagvere ja Võõpste pumplad on rekonstrueeritud 2009.a. Rahuldavas olukorras on ka Melliste pumpla, mis on 1999.a rekonstrueeritud. Mitmes valla puurkaevus on vesi kare, raua- ja mangaanirikas. Vesivarustuse jaotustorustik ja jaotuskaevud on amortiseerunud Melliste, Mäksa ja Poka külades, tihti esineb purunemisi. Torustik on enamjaolt metallist. Nõuetekohased kinnistute liitumispunktid praktiliselt puuduvad. Rekonstrueeritud on täielikult Kaagvere ja Võõpste asula vesivarustuse jaotustorustik. Kanalisatsioonirajatised on halvas olukorras Mäksa külas ja osaliselt Võõpste külas. Torustik on amortiseerunud ja ebatihe, tihti esineb ummistusi a. on rekonstrueeritud Melliste reoveepuhasti ja reoveetorustik, rajati Kaagvere reoveepuhasti ja rekonstrueeriti reoveetorustik. Võõpste ja Mäksa reovesi kogutakse lõppfaasis biotiikidesse, kust see voolab edasi suublasse. Biotiigid on halvas olukorras: setet täis, ümbrus võsastunud ja ligipääsuvõimalused halvad. Poka külas ühiskanalisatsioon puudub, reovesi immutatakse, kogutakse kinnistupõhiselt kogumiskaevudesse või kogumismahutitesse. Melliste, Kaagvere, Mäksa, Poka ja Võõpste ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatised on võõrandatud AS-le Emajõe Veevärk, et viia läbi Euroopa Liidu struktuurfondide abil rekonstrueerimistöid. Eelnimetatud rajatiste alused kinnistud on AS-le Emajõe Veevärk üleandmisel. AS Emajõe Veevärk on määratud Mäksa vallas vee-ettevõtjaks. Mäksa vald on AS-i Emajõe Veevärk üks asutajatest ning väikeaktsionär. Vastavalt asutamislepingule peavad omanikud kandma äriühingu halduskulud seni, kuni asutajate veevarustus- ja reoveesüsteemid on rekonstrueeritud ning rekonstrueeritud süsteemid on äriühingule majandamiseks üle antud. Üle-eestilise Hajaasustuse veeprogrammiga soovitakse tagada või parandada kõigi maakondade hajaasustusega piirkondades majapidamiste joogivee kättesaadavust. Toetuse suurus on kuni ⅔ projekti abikõlblikest kuludest s.h. kohaliku omavalitsuse toetus peab olema ⅓. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt

25 ⅓ projekti abikõlblikest kuludest a laekus 10 taotlust, milleks eraldati Mäksa valla poolset toetust kokku 322,0 tuh krooni a laekus 3 taotlust ja eraldati valla poolset toetust kokku 60 tuh krooni. Tänavalgustus on Melliste külas (Oraviku ringtee, koolimaja piirkond ja Mäe-Järve tänav, lisaks Tartu-Räpina mnt. ülekäiguraja ja kõnnitee läheduses), Kaagvere külas (korterelamute piirkond), Mäksa külas (bussipeatus, korterelamute juurde viiv tee, Kaia ja Maia uuselamurajoon), Võõpste külas (bussipeatuse ja riigimaantee läheduses), Kastre külas (bussipeatuse läheduses ja parki viiv tee) ja Poka külas (riigimaantee ja vallamaja läheduses). Tänavavalgustuse süsteemid on üldkokkuvõttes heas korras. Tänavavalgustus vajab laiendamist Vana-Kastre ristmikule Elamu- ja kommunaalmajanduse tegevused: 1. Vallale kuuluvate eluruumide majandamine läbi üüritulu teenimise ja mittevajalike eluruumide võõrandamise 2. Normidele vastava ning elanike, ettevõtete ja asutuste vajadusi rahuldava ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine Arengueesmärk 3. AS-i Emajõe Veevärk eduka majandamise tagamine E 7 4. Hajaasustuse veeprogrammi kaudu hajaasustuse elanikele kvaliteetse joogivee tagamine 5. Melliste asulas luua võimalused üksikelamute püstitamiseks korterelamutest ümberasujate tarbeks 6. Tänavavalgustuse (Vana-Kastre ristmik) ja sadevee äravoolu süsteemide arendamine 7. Vallale kuuluvate hoonete energiasäästlikkuse suurendamine E Vallas toimuvate energiasäästlikkust suurendavate projektide soosimine E 13 E 6 E 7 E 7 E 9 E Tervishoid Olukorra kirjeldus Perearstiteenust osutab Mäksa vallas OÜ Melliste Perearst Melliste Meditsiinikeskuse ruumides. Perearst teenindab kokku üle 1280 inimese. Meditsiinikeskuses töötavad perearst ja pereõde. Meditsiinikeskuse ruumide üldpind on 180 m² ja hoone kuulub Mäksa vallale. Samas hoones asuvad veel hambaravikabinet ja apteek. Hoone vajab remonti ja hambaravi nõuetele vastavat hambaravitehnikat. Mäksa vald toetas Melliste Meditsiinikeskuse ülalapidamist aastal 30,0 tuh krooniga Tervishoiu valdkonna tegevused: Arengueesmärk 1. Perearstiteenuse, apteegi ja hambaravi teenuste säilitamine ja E 3