OTEPÄÄ VALLA AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE

Transcription

1 OTEPÄÄ VALLA AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinimi: Otepää Vallavalitsus Aadress: Lipuväljak 13, Otepää Äriregistri nr.: Telefon: E-post: Interneti kodulehekülg: Põhitegevusala: kohaliku elu korraldamine Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Audiitor: Audiitorbüroo Fides OÜ Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 1

2 Sisukord 1. Tegevusaruanne Ülevaade vallast ja selle juhtimisest Konsolideerimisgrupi koosseis Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad Ülevaade majanduskeskkonnast Ülevaade valla peamistest arengusuundadest Ülevaade valla arengukava täitmisest Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevusest Ülevaade sisekontrollisüsteemist Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Eelarve täitmise aruanne Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid Lisa 3 Maksud, lõivud ja trahvid Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed Lisa 5 Varud Lisa 6 Osalused sihtasutustes Lisa 7 Osalused tütarettevõtjates Lisa 8 Finantsinvesteeringud Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud Lisa 10 Materiaalne põhivara Lisa 11 Muud kohustused ja saadud ettemaksed Lisa 12 Laenukohustused Lisa 13 Saadud toetused Lisa 14 Tulud kaupade ja teenuste müügist Lisa 15 Muud tegevustulud Lisa 16 Antud toetused Lisa 17 Tööjõukulud Lisa 18 Muud tegevuskulud Lisa 19 Seotud osapooled Lisa 20 Bilansipäeva järgsed sündmused Lisa 21 Konsolideerimata finantsaruanded Lisa 22 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Allkiri majandusaasta aruandele Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 2

3 Tegevusaruanne 1. Ülevaade vallast ja selle juhtimisest. Otepää Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste eesmärgiks on jätkusuutliku, koostööalti ja teotahtelise omavalitsusüksuse tagamine. Olles piirkonna keskuseks, soovib omavalitsus pakkuda oma kogukonna liikmetele ja külalistele parimat keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Oma tegevuses juhindub vallavalitsus seadustest, Otepää valla põhimäärusest, riiklikest ning omavalitsuse õigusaktidest. Valla esinduskoguks on vallavolikogu, mis töötab täiskogu ja kaheksa komisjoni kaudu. Täitevorganiks on vallavolikogu poolt moodustatud vallavalitsus. Otepää vald moodustati aastal Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisel. Valla üldpindala on 217 km² ning tema territooriumil asub 21 küla ja üks vallasisene linn. Suuremad asustatud punktid on Otepää linn, Sihva küla, Otepää küla, Pühajärve küla ja Vana-Otepää küla. Valla demograafilist olukorda iseloomustab vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik. 1. jaanuaril aastal elas valla territooriumil rahvastiku registri andmetel inimest s.h. linnas ja maal Elanike arv vähenes negatiivse iibe ja migratsiooni tõttu aasta jooksul 26 inimese võrra. Rahvastiku struktuuris on kõige enam tööealisi, kes moodustavad valla elanike arvust 60,3%, teise suure grupi moodustavad pensionärid 21,7%, kolmandal kohal on kooliealised lapsed 10,9% ja kõige vähem on eelkooliealisi lapsi 7,1%. Eesti Töötukassa andmetel oli vallas aasta lõpus 62 registreeritud töötut. 2. Konsolideerimisgrupi koosseis ja struktuur. Otepää Vallavalitsuse majandusaasta aruanne on konsolideeritud, sisaldades informatsiooni valla ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ning valla valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse kohta. Valla täielikul või osalisel finantseerimisel on gümnaasium, põhikool-lasteaed, lasteaed, muusikakool, kultuurikeskus ja kaks raamatukogu. Konsolideerimisgruppi kuuluvad konsolideeriva üksusena Otepää Vallavalitsus ning konsolideeritud üksused - AS Otepää Veevärk, OÜ Otepää Maamõõdubüroo ja SA Otepää Tervisekeskus. Otepää Vallavalitsus omab 100 % AS Otepää Veevärk aktsiaid ning 100% OÜ Otepää Maamõõdubüroo osakuid. 3. Konsolideerimisgrupi finantsnäitajad ja suhtarvud Bilansilised näitajad: Varad Kohustused Netovara Tulemiaruande näitajad: Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulem Finantstulud- ja kulud Aruandeaasta tulem Muud näitajad Likviidsus 1,38 0,71 0,88 0,98 0,78 Lühiajaline maksevõime 2,41 1,40 1,49 1,91 1,55 Võlakordaja 18,11 15,82 14,84 13,03 11,47 Kapitaliseerituse kordaja 0,13 0,07 0,07 0,08 0,05 Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 3

4 Põhitegevuse tulem Netovõlakoormus Netovõlakoormuse piirmäär (60% põhitegevuse tuludest) Likviidsus= likviidsed varad/lühiajalised kohustused. Lühiajaline maksevõime = käibevara/lühiajalised kohustused. Näitab asutuse võimet lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Maksevõime üldine tase üle 1,6 on hea; 1,2 1,59 on rahuldav; 0,9-1,19 on mitterahuldav; alla 0,9 on nõrk; Võlakordaja = (lühi- ja pikaajalises kohustused /varaga)*100. Näitab kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Pikaajalise maksevõime seisukohast on seda parem, mida madalam näitaja on. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused/pikaajalised kohustused+omakapital. Näitab, pikaajaliste kohustuste osakaalu kapitalis. Mida kõrgem on näitaja, seda rohkem on varaga katmata kohustusi või näiteks maksmata arvetest tingitud pikaajalisi kohustusi. Põhitegevuse tulem = põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS 33 null (ei tohi olla negatiivne); Netovõlakoormus = KOFS 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on 60% põhitegevuse tuludest. 4. Ülevaade majanduskeskkonnast. Eesti majandust iseloomustas aastal stabiilne kasv. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli jooksevhindades ,4 mln. eurot, kasvades aastaga 1,6%. Positiivne oli kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe. Kasvas sisenõudlus ja suurenesid SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Keskmine brutokuupalk oli aastal eurot, võrreldes aastaga tõusis brutokuupalk 7,6 %. Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga keskmisega 0,1%. Selle suurimateks mõjutajateks olid alkohoolsete jookide ja tubaka hinnamuutused. Sealjuures kallinesid alkohoolsed joogid 6,7% ja tubakatooted 5,5%. Suuremat mõju aastamuutusele avaldasid veel elektri, soojusenergia ja kütte kallinemine. Töötuse määr oli aastal 6,8%, tööhõive 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%. Nii kaupade eksport, kui ka import kasvas aastaga 3% aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Eestist viidi enam välja elektriseadmeid, puitu ja puidutooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mitmesuguseid tööstustooteid. Suurim ekspordipartner oli Rootsi, järgnesid Soome ja Läti. Eestisse imporditi kõige enam elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kaupu imporditi Soomest, Saksamaalt ja Leedust. 5. Ülevaade valla peamistest arengusuundadest. Otepää vald, olles piirkonna keskuseks, soovib pakkuda oma kogukonna liikmetele ja külalistele parimat keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Vallavolikogu poolt kinnitatud arengukavas on sõnastatud neli strateegilist eesmärki: 1.Otepää majanduskeskkond on mitmekesine, võimaldades töötamise võimalusi igasuguse haridustaseme ja võimetega inimestele sõltumata aastaajast ja poliitilisest kliimast. 2.Otepää vald on avatud ja toimiv kogukond, kus koostöö kaudu on tagatud sotsiaalne ja füüsiline turvalisus ning kõigi vallaelanike võimaluste ja huvidega arvestamine. 3.Otepää kultuuripärand on hoitud ja väärtustatud, samas pidevalt arenev ning uutele tegijatele ja ettevõtmistele võimalusi pakkuv. 4.Otepää loodus on ilus ja puhas, seda aitavad hoida inimeste teadlikkus ning säästliku tehnoloogia ja infrastruktuuri kasutamine. Suuremad arengukavas toodud investeeringud on: Otepää kultuurikeskuse renoveerimine ja sisustamine, efektiivsema tänavavalgustuse sisseseadmine, valla teede tolmuvabaks muutmine, kergliiklusteede võrgustiku arendamine, Otepää Tervisekeskuse Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 4

5 uue hoone ehitamine, Otepää küttevõrgu rekonstrueerimine, tuletõrje veevõtukohtade rajamine, reoveealadel veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine vastavalt ÜVK kavale, kiire interneti kättesaadavuse laiendamine. Haridusvaldkonnas tehakse tööd Otepääl gümnaasiumihariduse andmise jätkamise kindlustamiseks, õpilaskodu hoidmiseks. Võimalusel uuendatakse spordiväljakuid ja kaasajastatakse laste mänguväljakuid. Huvihariduse valdkonnas tagatakse muusikakooli jätkamine omaette haridusüksusena, võimalusel avades seal uusi lisaerialasid. 6. Ülevaade valla arengukava täitmisest aastal suurenesid konsolideerimisgrupi tulud võrreldes eelmise perioodiga kokku 12%. Kõige enam suurenesid toetused, neile järgnesid tulud kaupade ja teenuste müügist. Tulude struktuuris on kõige suurema osatähtsusega maksu ja lõivutulud 41%, järgnevad toetused moodustades 33%, ja teenuste ja kaupade müügist saadav tulu 26%-ga. Muutusi konsolideerimisgrupi tuludes aastatel 2012 kuni 2016 kajastab joonis 1: Joonis 1 Konsolideerimisgrupi tulude jaotus aastatel 2012 kuni 2016 Kulude struktuuris kulus kõige enam vahendeid tööjõukuludele, mis moodustavad 48% kulude mahust. Järgnevad majandamiskulud, mille osatähtsus on tõusnud 33 %-le. Toetuste osatähtsus on 6%. Põhivara amortisatsioon on suurenenud 13%-le. Muutusi konsolideerumisgrupi kulude struktuuris aastatel 2012 kuni 2016 iseloomustab joonis 2: Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 5

6 Joonis 2 Konsolideerimisgrupi kulude jaotus aastatel 2012 kuni 2016 Investeerimistegevus Suuremaks investeerimisobjektiks oli aastal kultuurikeskuse esimesel korrusel asuvate ruumide (saal, fuajee, galerii) renoveerimine ja sisustamine. Teostatud tööde maksumuseks kujunes eurot. Galerii rajamist toetas EAS, ülejäänud tööd tehti laenuraha abil aasta sügisel lõpetati aastal alustatud riigimaantee Rõngu-Otepää-Kanepi lõigul 3,6 km pikkuse Köstrimäe-Tõikamäe kergliiklustee ehitamine. Objekti töid rahastasid Maanteeamet ja Otepää Vallavalitsus Kaitseministeeriumist saadud toetuse abil. Vallapoolseks kuluks kujunes eurot. Otepää Gümnaasiumi õppehoonesse ehitati uus, soojusvahetiga soojasõlm eurot ja spordihoonesse rajati tuletõkkesektsioonid eurot, Otepää Lasteaias vahetati kinnistuid ümbritsevad vanad aiad uutega, tööde maksumuseks kujunes eurot, Pühajärve Põhikoolis renoveeriti dušširuumid maksumusega eurot ning suurendati toitealajaama peakaitse eurot. Riigiteele paigaldati osaline tänavavalgustus maksumusega eurot. Väiksemate investeerimistöödena võib nimetada Otepää linna viienda turvakaamera paigaldamist eurot; Linnamäe orgu kuivendus- ja sadeveetrassi ehitamist eurot ning vallamajja 17 akna paigaldamist eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis Otepää Vallale Riigimaantee nr Kirikumäe-Keskuse tee pikkusega 0,574 km, jääkväärtusega eurot ja Valga Maavalitsus andis munitsipaalomandisse 124 maaüksust kokku summas eurot. Vald toetas Hurda tänaval asuva kalmistu kuivendamist euroga aasta eelarvesse on kavandatud kultuurikeskuse teise korruse ja välisfassaadi renoveerimine orienteeruva maksumusega eurot. Tänavavalgustuse uuendamine orienteeruva maksumusega eurot, tervisekeskuse rekonstrueerimise toetamine euroga ning veevärgi aktsiakapitali suurendamine euro võrra. Taotletakse vahendeid spordiväljakute Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 6

7 korrastamiseks. Alustatakse Otepää muuseumi arendamise, Otepää südalinna atraktiivsemaks muutmise ning lasteaia hoone rekonstrueerimise töödega, jätkatakse teede, tänavate renoveerimist ning gümnaasiumi õppehoonesse ja administratiivhoonesse rajatakse tuletõkkesektsioonid. Turvalisus Õigus- ja korrakaitse alase tegevuse eesmärgiks on inimestele turvatunde tagamine aastal paigaldati linna kaks uut turvakaamerat. Pühajärve rannas osutas rannavalve teenust euro eest lihthanke võitnud AS-le G4S. Maaelu ja keskkond Ehitus- ja planeerimistegevust ning maadega seotud toiminguid korraldab valla planeerimis- ja ehitusteenistus. Valla üldplaneeringuga tehti ettepanek muuta Otepää linna ning Otepää, Kastolatsi, Pühajärve ja Nüpli külade asustusüksuste vahelist lahkmejoon. Vallavolikogu algatas 19. mail a asutusjaotuse piiride muutmise. Riigihalduse minister kinnitas selle ning määrus jõustus 23. septembril 2016.a. Peale piiride muutmist suurenes Otepää linnas elanike arv 1982-lt 2244-le aastal algatati 4 detailplaneeringut ja kehtestati 9. Projekteerimistingimusi väljastati 59, ehituslube 58 ning kasutuslube 36. Omavalitsustel oli kohustus hiljemalt aasta 30. juuniks esitada taotlused maade munitsipaalomandisse saamiseks. Otepää vallavalitsus esitas need tähtajaliselt. Hetkel on pooleli munitsipaalomandisse antud maade registreerimine maakatastris aastal teostati 16 maaüksuste jagamisega seotud toimingut, 4 piiride muutmist ja 1 maade tagastamine aastal korraldatud hanked: Jrk nr Hanke nimi Esitatud pakkum uste arv Võitja Pakkumise summa (eurot) ilma km-ta Hankemenetlus e liik 1. Otepää haljastus Kanepi Aiand OÜ 11995,79 Lihthange 2. Pühajärve rannavalve 2 AS G4S Eesti Lihthange teenuse ostmine Otepää valla tänavate 3 RoadWest OÜ 15981,19 Lihthange remont Otepää Vana-Otepää kergliiklustee projekteermine 2 Tuulekaru OÜ Lihthange 5. Otepää Kultuurikeskuse 4 OÜ Pixner 9626 Lihthange saalitoolid 6. Otepää Kultuurikeskuse 2 OÜ Kraft Wood Avatud hange mööbel 7. Investeerimislaen Danske Bank A/S 6 kuu Euribor+ Avatud hange Eesti filiaal marginaal 0,84% 8. Elektrienergia ostmine aastaks 2017 Lihthange 9. Otepää Kultuurikeskuse heli- ja valgustehnika ostmine Hanke I osas 6 Hanke II osas 6 Hanke I osas Imatra Elekter AS Hanke II osas Eesti energia AS 2 OÜ EW Sound&Light Hanke I osas börsihind + 0,67 eurot/mwh Hanke II osas börsihind + 0,30 eurot/mwh 53606,22 Lihthange Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 7

8 Teed Teederegistri andmetel on Otepää vallas 51 tänavat, kogupikkusega 21,383 km ja 64 kohalikku teed, kogupikkusega 90,057 km aastal teostas Otepää tänavate remonttöid lihthanke võitnud OÜ RoadWest. Pindamistöid koos alustöödega tehti ruutmeetril. Erinevate killu struktuuridega pinnati kiriku esine parkla, Oru, Põllu, Tähe, Tehvandi tänavad, Tamme puiestee ning teelõigud Munamäe põik, Lipuväljaku, Sulaoja tänavatel. Pühajärve kergliiklusteel parandati veekahjustusi emulsiooni ja purukilluga. Valla kruusateede remondi ja hooldustöid teostasid OÜ Bergermaster ja TREV-2 Grupp AS. Parandati aluspinnast, hööveldati, vajadusel veeti kruusa, profileeriti, paigaldati uusi truupe ja tasandati teeääri. Talihooldustöid teostasid AS Teede REV-2, OÜ Bergermaster ja Kinnisvara Kiirabi OÜ. Lumetõrjele kulus aastal eurot aastal jätkatakse tänavate parandamise ja pindamistöödega ning vallateedele kruusaveo ja hööveldamisega. Suurema mahuga töid planeeritakse teha Savi teel (UPM tehase juures) ja Kopli tänavas. Transport Vallasisest bussiliiklust korraldab AS GoBus ning see toimub liinil Otepää-Kääriku-Otepää, veoteenuse maht oli aastal kilomeetrit ning ühistranspordi doteerimisele kulus eurot. Bussiliin on tasuta ja leping aktsiaseltsiga kehtib aasta lõpuni. Õppeperioodil korraldab õpilaste transporti OÜ ESNO aastal toimis kuus koolitranspordiringi. Lisaks õpilasveo ringidele sõlmiti õpilaste kooli ja koju sõidutamise lepinguid AS-ga Gobus, AS-ga ATKO Bussiliinid ja OÜ-ga Taisto Liinid. Koolitranspordile kulus aasta eelarvest eurot aastal ostetakse teenust samas mahus. Heakord Vabariigi President tunnustas Otepää valda Kaunima omavalitsuse tiitliga. Heakorratöid valla territooriumil teostas OÜ Kinnisvara Kiirabi. Tööde eest tasuti eurot. Linnahaljastust osteti OÜ-lt Kanepi Aiand euro eest. Otepää linna erinevatel tänavatel, linnamäel ja Pühajärve pargis lõigati ohtlikke puid ning valla territooriumil koristati tormimurdu, uusi pinke paigaldati linnamäele ja külastuskeskuse juurde. Pühajärve pargis pandi teedele sõelmeid ja laululava ette graniitkillustikku, Pühajärve randa veeti uut liiva. Jõulukaunistustega linna dekoreerimine, jõulukuuse transport ja paigaldamine maksis kokku eurot. Piirkonna elanikud kasutavad aktiivselt Otepää jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kogumiskulud olid aasta kuludest väiksemad aastal tasuti nende eest kokku eurot. Tänavavalgustus Elektrienergiat ja võrguteenust osteti AS-lt Eesti Energia. Tänavavalgustusele kulutati aastal kokku eurot. Sellest elektrile ja võrguteenusele kulus eurot. Tänavavalgustussüsteemi hooldustöid teostas OÜ Kagu Elekter, teenuse eest tasuti eurot. Riigiteele nr projekteeriti ning paigaldati 6 LED valgustit maksumusega (12 984) eurot. Veemajandus Jätkub vallale kuuluvate sadeveetrasside ja kaevude remondi- ja korrashoiutööd ning tuletõrjehüdrantide hooldamine. Linnamäe oru kinnistule rajati sadevee kogumise kollektor aastal võttis Otepää vald osa ka üleriigilisest hajaasustuse programmist, mille eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata seeläbi kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Esitatud 14-st taotlusest rahuldati ja rahastati 5. Vald osales programmis euroga aastal plaanitakse rajada kaks uut tuletõrje veevõtu kohta ning osaletakse hajaasustuse programmis. Kalmistud Otepää linna Hurda tänava kalmistul tehti euro eest kuivendustöid ja üks peatee kaeti sõelmetega. Ilmjärve surnuaias raiuti ohtlikke puid. Suvel aitas õpilasmalev Ilmjärve kalmistul üldist heakorda paremaks muuta. Jätkati Otepää Hurda tänava kalmistu digitaliseerimisega mõõdistatud Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 8

9 hauaplatsidele anti HAUDI süsteemis aadressid ning viidi kokku kirikuraamatu andmetega aasta lõpuks on digitaliseeritud ligi 25%, töödega minnakse edasi ka aastal aastal kaetakse Hurda tänava kalmistu veel üks tee sõelmetega ja siis oleksid kõik kolm põhiteed korraliku kalde ja kattega. Kultuur, sport, noorsootöö Arengukavas nähakse ette valla kultuuri- ja spordikollektiivide ning traditsiooniliste spordi- ja kultuuriürituste toetamine, talvepealinna projekti arendamine, spordirajatiste korrashoiu tagamine aastal möödus 900 aastat Otepää esmamainimisest Novgorodi kroonikates, mil Novgorodi vürst Mstislav vallutas karupea kujulise linnuse. Juubeliaastal toimus hulgaliselt aastapäevale pühendatud sündmusi. Valmis Otepää 900 seinakalender ning koostöös GMP Pühajärve Restoraniga korraldati rahvusköökide aasta, mil ühel õhtul kuus sai nautida erinevate maade toite. Suurematest juubelile pühendatud sündmustest peeti 9.märstil 2016 ajaloopäeva Otepää 900, kus räägiti Novgorodi vürsti Mstislavi vallutusretkest aastal. 1. aprillil tähistati juubeli raames ka Otepääle linnaõiguste andmise 80.aastapäeva. Korraldati Otepää 900. juubelile ja linna 80.aastapäevale pühendatud konverents Otepäälaselt otepäälasele ning vastuvõtt tantsuõhtuga. Konverentsil esitleti Otepää 900 juubeliks valminud postmarki. Tähtsündmuseks kujunes 1.-2.juulil Pühajärvel toimunud suur retromuusikafestival Retrobest. Festivali väliskülalisteks olid Thomas Anders ja Modern Talking, DJ Bobo, Haddaway, Boney M, F.R. David, N-Trance, Maria Nayler ja ABBA muusika live. Otepää 900 pidustuste raames toimus 2.juulil teemapäev Nuustaku-Pariis, päeva jooksul olid avatud koduaiad- ja kohvikud, toimusid kontserdid erinevates kohtades. Samal ajal avati Otepää Keskväljakul esmamainimise puhul paigaldatud pronksplaat. 2. juulil külastas Otepääd ka sõpruspiirkonna Vihti harrastusteater, kes andis Villa Müllerbecki õuel etenduse Viimase hetke reis Tallinna. Otepää juubelipidustustele tulid külla ka Otepää pikaajalised sõpruspiirkondade esindajad. Külalisi oli Saksamaalt, Tarpist, Soomest, Vihtist, Venemaalt Toksovost ja Novgorodist, Lätist Daugavpilsist ning Rootsist Ekeröst. 18. septembril toimus Otepää 900 matk koos giid Ene Poolandiga. Kuulutati välja foto- ja videokonkurss Otepää 900. Kultuurikollektiivide ja spordiorganisatsioonide rahastamise aluseks on pearaha aasta eelarvest toetati 11. aktiivset kultuuriseltsi ja 15. nende poolt korraldatud üritust kokku summas eurot. Pearaha said 12 aktiivselt tegutsevat spordiklubi (250 noorsportlase ja 10 koondislase eest), kokku summas eurot. Rohkem kui varasematel aastatel on spordiklubid kaasa haaranud lasteaedade viimaste rühmade lapsi (suusatamine ja jalgpall). Vald toetas rahaliste vahenditega 30. spordiklubi korraldatud üritust. Enamik üritusi on aastate ja aastakümnete pikkuste traditsioonidega. Uued on Pühajärve Matkamaraton Tõukekelkudel talvel ja tõukerattamatk suvel. Täiendavalt sai korraldatud Volbriöö teatejooks, Eesti valdade ja linnade talimängud, matkad looduslikel radadel kevadel ja sügisel, I Otepää Nooruse Matk jne. Vald toetas rahaliste vahenditega rahvusvaheliste spordirürituste toimumist. Suuremad neist olid: rahvaspordiürituste sari Tartu Maratoni Kuubik 2016, talialade Põhjamaade noorte meistrivõistlused ja murdmaasuusatamise Skandinaavia karikavõistluste etapp, IRONMAN 70.3 Otepää, IBU SBWCH 2016 Otepää ja Auto24 Rally Estonia Otepääl on üksteist aktiivselt tegutsevat isetegevuskollektiivi 188 taidlejaga. Vastavalt võimalustele ja esitatud taotlustele toetatakse külaseltside tegevust, seda jätkatakse ka aastal. Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupist saadi ürituste korraldamiseks eurot. Otepää Vallavalitsus annab koostöös Palupera, Sangaste ja Puka Vallavalitsustega välja infolehte Otepää Teataja aastal ilmus 21 lehenumbrit ning valla eelarvest tasuti eurot ajalehe trüki-, kojukande ja küljendamiskulude katteks aastal jätkatakse lehe välja andmist samas mahus. Vallas töötab kaks avalikku raamatukogu. Raamatukogudes on avatud internetipunktid, mille külastatavus on langenud. Olulise osa külastajatest moodustavad turistid, kes soovivad oma meile lugeda või pangaülekandeid teha. Otepää raamatukogus on raamatut ja käib ligi viiskümmend erinevat perioodilist väljaannet, mis arvestatavalt tõstab lugejate ja külastajate arvu. Aruandeaastal vähenes raamatukogus lugejate, laenutuste arv ja külastatavus. Oma osa languses oli teostatud remonditöödel ja kogu raamatufondi inventuuril, mil raamatukogu oli külastajatele suletud. Pühajärve Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 9

10 raamatukogus jäi lugejate arv samale tasemele, kuid suurenes külastuste ja laenutuste arv. Kokku külastati raamatukogusid korral. Otepää raamatukogus teostati ja Pühajärve raamatukogus laenutust aastal korraldasid raamatukogud 49 üritust ja 48 temaatilist näitust, väljapanekut, kus anti ülevaade kirjanike elust ja loomingust, tutvustati riiklikke tähtpäevi ja eesti rahvakalendri pühi. Õpilastele korraldati raamatukogutunde, viktoriine, joonistusvõistlusi ja ettelugemisi. Otepää Raamatukogu korraldas mälumängu Otepää 900, mis oli ühtlasi ka Eesti meistrivõistluste etapp mälumängus. Otepää raamatukogu sai 2 tuba juurde, mis uuel aastal remonti ja sisustamist ootavad. See annab võimaluse muuta raamatukogu kaasaegsemaks ja pakkuda paremaid teenindusvõimalusi külastajatele aastal jätkab Pühajärve raamatukogu tegevust kohaliku külakeskusena, pakkudes raamatute ja perioodika laenutamise või kohal lugemise võimalusele lisaks ka printimise-paljundamise-skaneerimise teenust, kirjandusüritusi. Erilist tähelepanu pööratakse tööle lastega. Otepää Muusikakoolis käis 1. jaanuari aasta seisuga 98 last. Koolis õpetatakse erinevaid puhkpille, klaverit, viiulit, akordioni, klassikalist kitarri ja löökpille. Enne aasta lõppu soetati kooli saali uued toolid. Muusikakooli õpilaste kaasabil toimusid mitmel pool Valgamaal advendikontserdid. 2016/2017 õppeaasta suuremateks eesmärkideks on koostada koolile uus arengukava, avada pop-jazz osakond ja pärimusmuusika osakond. Muudatused tuleb teha lauluõppe erialas, mis hetkel toimib lisapilli õppena. Selleks on vaja täiendada õppekava ja koostada ainekava. Plaanis on teha koolile koduleht ja soetada mitmete projektide kaasabil uusi pille aastal külastati noortekeskust korral. Kord kuus külastab noortekeskust orienteeruvalt 58 erinevat noort. Toimunud sündmustest võib ära märkida turniiride korraldamine- piljard, lauajalgpall, õhuhoki; Halloween i pidu ja erinevad diskod koostöös Otepää Gümnaasiumi õpilasesindusega, kalastusringi algatamine ning ehete valmistamise töötuba. Toimusid projektipõhised tegevused nagu Eesti Noorsootöö Keskuse poolt rahastatud projekt Uus vaba aja võimalus noortekeskuses noorte initsiatiivil. Mille eesmärgiks oli noortele uue tegevusvõimaluse loomine soetades norotekeskusesse piljardilaud. Seeläbi toimusid noortele piljardikoolitused ning turniirid nii Otepää noorte vahel kui ka Valga noortekeskuse noorte vahel. Esimest korda korraldati noortele õpilasmalev, kus osales 21 noort vanuses Toetust saadi Eesti Noorsootöö Keskuse töösuve hankest eurot. Maleva kulud kokku olid eurot aastal osaleb Otepää ANK programmis, mille tegevusi rahastab haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programm "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine". Antud programmi raames teevad koostööd 5 kohalikku omavalitsust (Rõngu, Puka, Palupera, Sangaste ja Otepää) ning seeläbi luuakse piirkondadesse uusi noorsootöö võimalusi ja tegevusi (õppepäevad, lastejooga, robootika- ja teadusring, programm Murdepunkt, sotsiaalsete oskuste õpetamise töötoad jne). Inventari soetati euro eest. Lisaks korrastati trummid, et noortebänd saaks uuesti oma tegevust alustada. Teostati noortekeskuse töökeskkonna riskianalüüs ja ohutusjuhendid. Haridus aasta oli tegus tervet valda hõlmavate haridusürituste poolest. Lasteaiaõpetajad kirjutasid neli õppekava toetavat projekti. Silmaringi laiendamiseks korraldati neli koolituspäeva nii lasteaia- kui ka kooliõpetajatele. Lasteaialapsed osalesid joonistusvõistlusel Minu Otepää. Õpilasvõistluste võitjatele, kuld- ja hõbemedalistidele ning kiitusega lõpetajatele korraldati pidulik vastuvõtt. Tähistati õpetajate päeva ning tunnustati Aasta Õpetajat. 2016/2017. õppeaasta alguses läksid Otepää Gümnaasium ja Otepää Muusikakool trimestritele. Aktiivselt osaleti Valgamaa kooli- ja haridusjuhtide nõupidamistel, seminaridel ja koolitusreisil. Noortele ja lastega peredele korraldati I Otepää Nooruse Matk, Getter Jaani kontsert ning koolitus mille teemad olid seotud laste probleemidega ja elus toimetulekuga. Valla suurim haridusasutus on mitme erineva struktuuriharuga Otepää Gümnaasium aasta lõpus töötas koolis 23 klassikomplekti ning EHIS-e andmetel õppis 395 õpilast aasta oli Otepää Gümnaasiumi ja selle struktuuriüksuste majandamisel pigem pingeline. Laias plaanis täitis kool endale püstitatud eesmärgid. Kodundusklassi rajamistööd läksid pisut kallimaks kui esialgsetes pakkumistes, kuna projekteerimisel oli osa töid kalkulatsioonist välja jäänud. Spordihoonesse ehitati Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 10

11 tuletõkkesektsioonid. Kooli peahoone küttesüsteem läks aasta jaanuaris katki, ning vajas renoveerimist. Aasta aastalt muutub keerulisemaks õppe korraldamine, seda mitmel põhjusel. Esiteks kasvab erivajadustega (õppe eritingimusi vajavate) laste hulk, mille kaudu kasvab õppekavajärgsete tundide arv, mis omakorda mõjutab õpetajate tunnikoormust ja vajadust osalise koormusega töötavate õpetajate järele. Õppe võimalikult elulisena hoidmise eesmärgil käiakse palju õppekäikudel. Suured summad kuluvad koolil võistlustel, olümpiaadidel ja konkurssidel osalemiseks, kuna enamik neist toimub maakonnakeskuses. Proovitakse tuua rohkem sündmusi Otepääle, et säästa sõidukuludelt. Järgmisest õppeaastast ei kasuta kool 3. kooliastmes ja gümnaasiumis enam töövihikuid, vaid vabanev toetussumma suunatakse uue, digiajastu õppimiskultuuri toetava õppevara loomisse. Seetõttu 2016.aasta sügisel nendes kooliastmetes enam töövihikuid ei tellitud. Järjest suurenev probleem on kooliturvalisus, seetõttu soovitakse turvaakaamerate võrgustiku laiendamist kooli kõikidesse ruumidesse. Samuti on vaja suurendada koolipsühholoogi ametikohta, et kool jõuaks õigeaegselt tegeleda kõikide ettetulevate juhtumitega. Kool on viimastel aastatel töökorralduse muutmise kaudu vähendanud küsitavate lisatasude maksmist, läinud nii spordihoones kui õpilaskodus üle summeeritud tööajaarvestusele. Pühajärve Põhikoolis õpivad peamiselt Otepää valla lapsed, nimekirjas oli 92 õpilast ja avatud oli 9 klassikomplekti. Igal õppeaastal sõnastatakse koolis aasta eesmärk, esimese poolaasta teemaks oli meedia ja motoks Ütlen sõna sekka!, teise poolaasta teemaks sai karjäär motoga Kaevame sügavamalt!. Kõige selle eesmärgiks on: -Soodsa õpikeskkonna kujundamine; tuua õppekavadesse ainetevahelised lõimingud; -Uurimusliku tegevuse rakendamine ainetundides; õpilaskonverentsid; -Õpiabi parendamine, kõik õpilased saavad võimetekohast õpetust, kaks tugiisikut on rakendatud tegevusse ja individuaaltunnid aineõpetajate poolt; -Infotehnoloogia edendamine, õpetajatel kaasaegsed arvutid, klassiruumides telerid (algklassid), projektorid (ainekabinetid) ja interaktiivne tahvel bioloogia ainekabinetis; e-kooli edendamine; arvutipõhise õppe viimine ainetundidesse. Koolis toimusid koolimeeskonna koolitused teemal Tulemuslik juhtimine klassiruumis ja Digipädevuse arendamine haridusasutuses. Viimane päädis kogu kollektiivi digipädevuste enesehindamisega, mille alusel valmis kogu kooli digimudel Digipeegel 2,0. Väga huvitav oli täita digiküpsuse hindamise instrumenti. See andis selgema ettekujutuse kooli hetkeolukorrast ja võimaluse uute eesmärkide seadmisteks aastaks On hea meel tõdeda, et valdav osa õpetajatest on kaasa tulnud muutustega õppetegevustes ja digivahendite kasutamisega ainetundides. Et leida parimad võimalused õpetajate digipädevuste realiseerimiseks on koolil vaja luua haridustehnoloogi ametikoht. Haridustehnoloog on pedagoogiline töötaja, kes omab õpetaja ja infotehnoloogi kompetentsi. Oli heameel, et tugiõpetajal oli võimalus ennast täiendada. KIK-i projektiga viidi ellu loodusalaseid ettevõtmisi. Soetati Kultuurkapitali toel rahvatantsuriided. Koguti õpilaste ideid projektile Lapsed kooliõue liikuma ja õppima!, mille eesmärgiks oli parandada laste liikumis- ja õppimisvõimalusi kooliõuedes, kaasates koolihoovide kujundusprotsessi kogu kooliperet ja KOV-i töötajaid. On soetatud interaktiivne tahvel bioloogia ainekabinetti, projektorid ainekabinettidesse, telerid algklassidesse, kaasaegsed arvutid õpetajatele ja uus kooli server. Pühajärve Lasteaia rühmade mänguala täienes uue atraktsiooni ja liivakastiga. Remonditud said kooli spordisaali riietus- ja duširuumid ja lihvitud ja lakitud klassiruumide ja koridori põrandad. Paigaldati kliimaseade spordisaali fuajeesse. Tänu sponsorile soetati muusikakeskus. Õpilastele korraldati huvitav koolipäev, mille raames külastati Tartu muuseume, aasta lõpus külastati Eesti Rahvamuuseumi. Koolil on olemas huvihariduse kontseptsioon, mille järgi on õpilased ise huvitegevuse kujundajad ja tegijad. On tagatud järjepidevus õpilasesinduse tegevuses, kuigi puudub huvijuhi ametikoht. Kooli arengukava prognoositud tegevused on enamjaolt täidetud. Täitmata on spordiväljaku renoveerimine, kooli aula remont ja laboriruumi uuendamine. Otepää Lasteaias käis eelmise aasta lõpu seisuga 176 last, tegutses 9 rühma, neist: 1 sõime-, 2 liit- ja 6 vanuserühma a. kinnitatud personali koosseis pole muutunud. Vastu võeti Otepää Lasteaia arengukava aastateks aastal täideti arengukavas ja riskianalüüsi tegevuskavas järgmised majandamist puudutavad eesmärgid: ehitati uued aiad ja väravad, õuealadele paigaldati Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 11

12 2015.aastal tellitud turvamatid, liivakastides vahetati liiv ja rajati turvaalad, alustati Pähklikese maja liitrühma õueala sisustamisega (piirdeaed, kiigud), soetati uued õuemänguvahendid (Pähklikese maja: liumägi väikestele, mänguauto; väikelaste kiik ja Võrukaela maja: õuetahvel; väikelaste kiik). Lasteaia hoonetes tehti remonte: lihviti ja lakiti Pähklikese maja saali- ja Võrukaela maja Marumürade rühma põrand. Soetati uut inventari: vahetati välja 9 lauaarvutit koos tarkvaraga, mõlemasse majja osteti uued printerid. Pähklikese maja saali osteti muusikategevuste läbiviimiseks vahendeid, kööki ja sõimerühma paigaldati uued rulood, mõlema maja tualettruumides ja köökides vahetati välja paberi- ja seebihoidjad, rühmaruumidesse muretseti mänguasjariiuleid ja tahvleid (Võrukaela logopeed ja Pähklikese maja Sajajalgse rühm), Pähklikese maja logopeediruum sai 2 kõrget laste tooli. Tegemata jäi Pähklikese majas Mesimummi rühma, trepikoja ja saali seinte värvimine, sest pole selge, milline on Pähklikese maja renoveerimise käik. Lasteaias viidi aastal läbi arenguvestlused pedagoogidega (välisnõustaja nõustas 7 töötajat), koostati a. tervisekasvatuse tegevuskava, korraldati sisehindamisi (dokumentatsioon, koolitused jne) ja organiseeriti koolitusi, õppealajuhatajale, õpetajatele, ja lastevanematele. Personal kohaneb e-lasteaia kasutamisega. Raha saadi robootikaprojekti läbiviimiseks. UPM Otepää Vineeritehas toetas robootikaringi tegevust ja kinkis Võrukaela majale 25.sünnipäevaks legolaua. Majades tegutses 5 erinevat huviringi (inglise keel, kunst, jalgpall, show-tants, mäesuusatamine). Viidi läbi rahuloluküsitlused ja lasteaia tegevusi kajastati ajalehes Otepää Teataja. Sotsiaal- ja tervishoid Sotsiaalhoolekande korraldamine on vallavalitsuse sotsiaalteenistuse kohustuseks. Teenistuse koosseisu kuulub kuus töötajat: osakonna juhataja, lastekaitsespetsialist, sotsiaaltööspetsialist, 2 koduhooldustöötajat, tugiisikud (2,0 ametikohta) ja tegelusspetsialist. Sotsiaalhoolekande instrumendid Otepääl on nii rahalised toetused kui ka hoolekandeteenused. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tegevused ja arengud on üldiselt kooskõlas Otepää valla arengukavaga. Puudused ja probleemid on samuti samad nagu kirjeldatud arengukavas. Pakutavad toetused ja teenused 2016 aastal: Toetuse liik Inimeste arv Summa Raske puudega inimeste täiendav toetus Sügava puudega inimeste täiendav toetus Küttepuude toetus Ravi ja rehabilitatsioonitoetus Prillitoetus lastele Haridustoetus - tunnustamine Sünnitoetus 91 (48+43) Matusetoetus Toimetulekutoetus Vajaduspõhine peretoetus Raske puudega in hooldajatoetus Sügava puudega in hooldajatoetus Jõulutoetus eakatele Jõulutoetus lastele Kooli- ja lasteaiatoidu toetus Hoolekandeasutuses hooldamise toetus Eriti terav probleem on eakatele- ja erivajadustega inimeste päevakeskuse puudumine, mis toob kaasa erihoolekandeteenuste kasutajate arvu püsimise või ka languse. Erihoolekande toetavate teenuste kasutajate arv ei ole kasvanud (kuigi vallas abivajajaid on), sest ei ole teenuse osutamise kohta (päevakeskust) ja kodus vastavat teenust saada ei soovi kõik abivajajad. Eesti on võtnud suuna deinstitutsionaliseerimisele, mis tähendab, et järjest rohkem on vaja arendada koduseid ja kogukonna teenuseid nii eakatele kui ka puuetega inimestele. Koduste teenuse arendamist toetab ka see, et kodus osutatav abi on odavam ja ka abivajajatele meeldivam ning sobivam. Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 12

13 Tugiisikuid puudega lastele oli tööl aastal 4 inimest, aastal 2. Puudega laste arv kasvab ja rohkem on vaja tugiisikuid, et abivajadusega lapsed saaksid käia nii koolis kui ka lasteaias aastal koolitasime ühe tugiisiku juurde ja loodetavasti alustab ta ka 2017 tööd vastaval ametikohal. Tugiisiku vajadus on ka toimetulekuraskustes peredel ja psüühikahäirega tööealistel inimestel aasta näitas, et tugiisiku abi vajas 7 erivajadusega inimest. On suurenenud ja tõuseb edaspidigi ilmselt toimetuleku ja hoolekandeasutuses hooldamise toetuse saajate arv. Esimeste arv seoses töövõimereformiga ja teise grupi suurus seoses eakate arvu tõusuga ja abivajaduse suurenemisega. Arengukava tabelis Sotsiaalhoolekande teenuste olemasolu ja vajaduse prognoos toodud andmed ja aasta tegelike teenuse kasutajate arvude võrdlusest nähtub, et paljud näitajad on prognoositust väiksemad see ei tähenda, et ei ole vajadust teenuste järele, vaid pigem seda, et vastavad teenused ei ole kättesaadavad. Teenus 2015 tegelik tegelik prognoos Tugiisiku teenus Isikliku abistaja teenus Lapsevanemaks olemise koolitus Võlanõustamise teenus Perelepituse teenus Psühholoogi teenus Koduhooldustöötaja teenus Päevahoid dementsele eakale Intervallhooldus puudega täisealisele Asendushooldus Lapsehoiuteenus Intervallhooldus puudega lastele Tasandusrühm Sobitusrühm Transporditeenus (tervisekeskus) Sotsiaaleluruumid Toetatud elamine Igapäevaelu toetamine Vald ostis osaliselt rahastatavat hoolekandeteenust kokku 25 kliendile: SA-lt Otepää Tervisekeskusest 20 ülejäänud 5 klienti asusid Lõuna Eesti hooldekeskuses, Tilsi Hooldekodus, SA Härmalõng, Karaski Pansionaadis ja Valga Haiglas. Hoolekande teenusele kulus aastal eurot. Kokkuvõtteks nähtub eelkirjutatust, et sotsiaalvaldkond vajab pidevat tähelepanu ja arendamist, et kõik valla abivajajad saaksid neile vajalikke toetusi ja teenuseid. 7. Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevusest. SA Otepää Tervisekeskus Sihtasutus Otepää Tervisekeskus on Otepää vallavolikogu poolt asutatud sotsiaal- ja tervishoiuasutus, mis tegeleb sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumisega piirkonna elanikele. Sihtasutus asub kahes hoones a. moodustas SA Otepää tervisekeskuse müügitulu 717 tuhat eurot. Müügitulust moodustas 27,6% tervishoiuteenuste, 11,1% sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste ja 53,2 % üldhooldekodu teenuste müük ning ca 10% muud tulud. Aruandeaastal pakuti Eesti Haigekassa lepingute alusel laste hambaravi ja koolitervishoiuteenust ning koostöös Tõrva Tervisekeskusega koduõenduse ja üldkirurgia teenust. Tervisekeskuses jätkatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni- ja Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 13

14 füsioteraapiateenuste ning üldhooldekoduteenuse pakkumist. Lisaks eelpoolnimetatud teenustele renditakse ruume kolmele piirkonna elanikke teenindavale perearstile aastal viidi hooldekodu hoones tuleohutusnõuetega vastavusse trepikojad ning uuendati keldri põrandat ja küttesüsteemi. Vallavalitsuse abiga soetati funktsionaalseid voodeid nii õendusabi osakonda kui ka hooldekodusse kokku 14 komplekti. Jätkusid projekti Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine ettevalmistustööd: alustati detailplaneeringu ja eskiisprojekti koostamist uue hoone rajamiseks aadressile Tartu mnt 2. Tervisekeskuse suurimad investeeringud 2017 aastal on seotud Esmatasandi tervisekeskuse kaasajastamine projekti ettevalmistuse, detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamisega. AS Otepää Veevärk AS Otepää Veevärk põhieesmärgiks on kvaliteetse veevarustuse, reovee kogumise ja puhastamise teenuse ning tsentraalse soojaenergia tootmise tagamine Otepää linna elanikele, ettevõtetele ja asutustele. Majandusaastal moodustas AS-i Otepää Veevärk müügitulu 509 tuhat eurot, suurenedes aastaga 5%. Müügitulust moodustas 45% toodangu ja 55% teenuste müük. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste mahtude suurenemine 1% oli eelkõige tingitud uute tarbijate tulekuga ja inimeste teadlikkuse suurenemisega keskkonnaalasest käitumisest. AS Otepää Veevärgi puurkaevudest pumbati vett eelmisel majandusaastal m³. Mitte-tulutoova vee osatähtsus moodustas 23% pumbatust. Majandusaastal müüdi klientidele 83 tuh.m³ vett ja osutati kanalisatsiooniteenust 105 tuh.m 3. Joogiveega on kindlustatud Otepää linnas 100% ja Otepää vallas 63% elanikest, ühiskanalisatsiooniga Otepää linnas 100% ja Otepää vallas 61% elanikest aasta märtsist kehtib nii majapidamistel kui ka ettevõtetel ühtne kombineeritud tariif 3,04 euro/m3, hind on kinnitatud Konkurentsiameti poolt. AS Otepää Veevärgi katlamaja tootsid majandusaastal MWh soojusenergiat. Soojusenergiat ja sooja vett müüdi ettevõtetele ja elanikkonnale kokku MWh. Aruandeaasta lõpuks oli tsentraalse soojatarbimise püsikliente 51. Tariife ei muudetud ja piirhinnaks jäi 46,66 EUR/MWh. Majandusaastal investeeriti kokku eurot. Rekonstrueeriti keskkatlamaja soojasõlm, katlamajja paigaldati õlikütte katel ning rekonstrueeriti keskküttetorustikke. AS-i Otepää Veevärk eesmärgiks aastal on tagada häireteta veevarustus, reovee kogumise ja puhastamise teenus Otepää linnas, Keskuse, Kannistiku ja Sihva külades ning tsentraalne soojavarustus Otepää linnas. Hoitakse veekadusid alla 25 protsendi ning struktuurtoetuse meetme abil alustada Otepää linna soojamajanduse renoveerimist nii soojatootmise kui ka soojatorustike osas. OÜ Otepää Maamõõdubüroo Otepää Maamõõdubüroo asutati aasta aprillis Otepää Linnavalitsuse munitsipaalettevõttena maareformitööde teostamiseks aasta 12. septembril nimetati munitsipaalettevõte ümber osaühinguks, mille omanikuks on Otepää Vallavalitsus. Tema eesmärgiks on Otepää piirkonnale erinevate ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste teenuste pakkumine (kadastriüksuste moodustamine ja jagamine, mõõdistusprojektide teostamine, piirimärkide otsimine ja taastamine, geoaluse ja geodeetiliste tööde teostamine). OÜ Otepää Maamõõdubürood juhib üheliikmeline juhatus. Teenus on seotud ehitus- ja kinnisvara turul toimuvaga, kui kinnisvara soetatakse aktiivselt on käive suurem, kui vähem, on käive väiksem aastal vähenes käive võrreldes eelmise aastaga 3 %. Maamõõdubüroo ei oma olulist vara, sellest tulenevalt on varade maht seotud üksnes käibevaraga. 8. Ülevaade sisekontrollisüsteemist. Vallavalitsuse struktuuris ei ole siseaudiitori ametikohta. Sisekontrollisüsteem hõlmab asutusesiseste protseduuride olemasolu, nende täitmise jälgimist, mis annab mõistliku kindlustunde, et tegevus on seaduspärane ja otstarbekas. Kontrolli teostab vallavolikogu revisjonikomisjon, vajadusel kaasatakse sõltumatuid kontrollijaid, valla majandusaasta aruannet auditeerib vähempakkumise võitnud audiitorfirma. Kontrollimiste käigus esitatakse ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks. Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste kontrolli tõhususe tagavad: -ametiasutuste tegevuse reglementeeritus; -ühtse finantsarvestuse (Pmen) ja dokumendihalduse (Amphora) tarkvarasüsteemide pidev täiendamine ja kaasajastamine ning nende kasutamine vallavalitsuses; Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 14

15 -infosüsteemidele juurdepääs ainult selleks volitatud ametnikele; -raamatupidamise sisekorra eeskirjade kohaste inventuuride läbiviimine; -vallavara kasutamise, käsutamise korra kehtestamine; -revisjonikomisjoni poolt pistelise kontrolli teostamine; -raamatupidamise algdokumentide kinnitamine ja kontrollimine; -pidev finantstulemuste võrdlemine eelarvestatud summadega; Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 15

16 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss VARAD Lisa Käibevara Raha Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Põhivara kokku VARAD KOKKU KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlad tarnijale Võlad töötajatele Muud kohustised ja saadud ettemaksed Laenukohustised Lühiajalised kohustised kokku Pikaajalised kohustised Võlad tarnijale Laenukohustised Pikaajalised kohustised kokku KOHUSTISED KOKKU NETOVARA Kassareserv Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem NETOVARA KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 16

17 Konsolideeritud tulemiaruanne Lisa Maksutulud ja riigilõivud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadud toetused Muud tegevustulud Tegevustulud kokku Antud toetused Tööjõukulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9, Tegevuskulud kokku TEGEVUSTULEM Intressikulu Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Tulem osalustest Muud finantstulud ja-kulud Finantstulud ja -kulud kokku ARUANDEAASTA TULEM Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 17

18 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9, Käibemaksukulu põhivara soetuselt Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute ja põhivaramüügist Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus Rahavood põhitegevusest kokku Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara eest Laekunud kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara müügist Laekunud sihtfinantseerimisest põhivara soetuseks Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks Laekunud intressid ja muud finantstulud Rahavood investeerimistegevusest kokku Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laene Tasutud laene Tasutud kapitalirendikohustised Tasutud intresse ja muid finantskulusid Rahavood finantseerimistegevusest kokku Rahavood kokku Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses SA Otepää Turism rahavoogude elimineerimine Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus Raha ja selle ekvivalendi muutus Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 18

19 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Lisa Kassareserv Akumuleeritud tulem Kokku Saldo seisuga Põhivara ümberhindlus Kassareservi suurendamine Aruandeperioodi tulem Saldo seisuga Põhivara ümberhindlus Kassareservi suurendamine Aruandeperioodi tulem Saldo seisuga Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 19

20 Eelarve täitmise aruanne Eelarveklassifikaator Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine Põhitegevuse tulud Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud Vallavolikogu Vallavalitsus Reservfond Omavalitsuste liidud ja ühisüritused Korrakaitse Päästeteenistus (rannavalve) Valla teed Transpordikorraldus Arendusprojektid Planeerimis- ja ehitusteenistus ja kommunaalteenistus Jäätmekäitlus Parkide ja haljasalade heakord Elamumajandus Veemajandus Tänavavalgustus Kalmistud Külastuskeskuse hoone haldus Otepää Tervisekeskus Spordirajatised Spordiorganisatsioonid Otepää Muusikakool Otepää Avatud Noortekeskus Spordiüritused Rahvusvahelised spordiüritused Otepää Linnaraamatukogu Pühajärve Raamatukogu Otepää Kultuurikeskus Muuseumid Kultuuriüritused Toetus kultuuriseltsidele, organisatsioonidele Meedia Religiooniteenused Otepää Lasteaed Pühajärve Põhikooli lasteaiarühmad Pühajärve Põhikool Otepää Gümnaasiumi põhihariduse otsekulud Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 20