FÜSIOTERAPEUDID OLULISED MOMENDID TÖÖ ISELOOM

Transcription

1 Olulised momendid Töö iseloom Töötingimused Kutsenõuded ja -eeldused Haridus ja väljaõpe Tööväljavaated Lähedased ametid Palk ja muud soodustused Täiendav info OLULISED MOMENDID Füsioterapeut töötab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemis, aidates inimestel säilitada või taastada töö- ja tegevusvõimet. Füsioterapeut on rehabilitatsioonimeeskonna (taastusravi) liige. Eestis peab füsioterapeutide registrit ja omistab kutset Eesti Füsioterapeutide Liit. Füsioterapeutide koolitus põhineb akadeemilisel ja kliinilisel haridusel. TÖÖ ISELOOM Kaasaegse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üheks oluliseks osaks on füsioteraapia. Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev tegevus. Füsioteraapia ülesanneteks on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine. Maailmas tuntakse vastavat eriala nimetuste all physiotherapy, physical therapy või kinesitherapy. Füsioteraapia eesmärk on toetada ja arendada inimese iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes, parandades tema elukvaliteeti- näiteks täielikult või osaliselt taastada haigestunud tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et klient/patsient saaks kiiremini ning paremini tagasi oma normaalsesse elu- ja töökeskkonda naasta. Füsioterapeudid on erialase haridusega spetsialistid, kes taastavad või säilitavad kliendi häirunud liikumis- ja tegevusvõimet. Nende peamisteks tööülesanneteks on kliendi funktsionaalsete võimete hindamine ja parandamine, kliendi nõustamine, töö dokumenteerimine ning abivahendite kohandamine. Kliendi funktsionaalsete võimete parandamiseks kasutavad nad kehalisi harjutusi, erinevaid füüsikalise ravi meetodeid ja massaaži. Nad nõustavad abivajajat või tema lähedasi liigutusliku tegevusvõime säilitamisel või parandamisel. Patsientide juhendamiseks kasutab füsioterapeut suulist, visuaalset ja manuaalset instrueerimist. Näiteks halvatuse üleelanud patsiendile õpetatakse kõndimist nii ruumis, õues, trepil. Samuti õpetatakse patsiendile toolilt püstitõusmist, juuste kammimist, riietumist, siirdumist ühest asendist teise nii ettenäitamise kui otsese suunamise abil. Füsioteraapia muudab inimest tugevamaks, leevendades valu, aidates taaskasutada vigastatud jäset võib õppida uuesti selliseid igapäevaseid tegevusi nagu kõndimine, riietumine, pesemine jne. Töö eeldab järjepidevat suhtlemist ja informatsiooni vahetamist eri vanuses patsientidega ja ka teiste rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvate spetsialistidega. Füsioterapeutidel on tihe koostöö arstidega ning teiste rehabilitatsioonimeeskonna liikmetega. Enamjaolt on just arst see, kes otsustab, kas ja millist füsioteraapiat patsient vajab. Füsioteraapia

2 2 protsess koosneb erinevatest etappidest: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest. Füsioterapeudid võivad spetsialiseeruda laste-, töö- või vanemaealiste füsioteraapia valdkonda. Samuti on võimalik spetsialiseeruda lähtuvalt kliinilisest valdkonnast: neuroloogiline füsioteraapia skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia sisehaiguste füsioteraapia pediaatriline füsioteraapia geriaatriline füsioteraapia. Lisaks tuntakse veel eraldi valdkondadena spordifüsioteraapiat, tööfüsioteraapiat, ortopeedilismanuaalset füsioteraapiat ning loomafüsioteraapiat. Sõltuvalt töökohast erinevad füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuri instruktor, ravivõimlemise instruktor, liikumisravi spetsialist, taastusravi õde, elektriravi õde ja füsiaatria õde aastaks planeerib Eesti Füsioterapeutide Liit saavutada kõikide füsioteraapia valdkonna teenuste osutajate puhul ühtse ametinimetuse füsioterapeut kasutusele võtmist. Selleks peavad kõik füsioterapeudi ametinimetuse taotlejad läbima kutseomistamise protseduuri. TÖÖTINGIMUSED keskkond vahendid ja materjalid tööaeg Enamus füsioterapeutidest töötavad tervishoiuasutustes, osutades teenuseid nii haiglaravil viibivatele kui ka ambulatoorsetele patsientidele. Vajadusel külastavad füsioterapeudid patsienti tema enda kodus. Füsioterapeutide töö iseloom ja tingimused varieeruvad sõltuvalt sellest, kus nad töötavad- haiglates, hooldusasutustes, tervisekeskustes. Lähtuvalt tööst ja tasustamissüsteemist kutsutakse ka füsioterapeudi hoolealust vastavalt kas patsient või klient. Enamus füsioterapeutidest osutab teenust korraga ühele inimesele, kuid on võimalik tegelemine ka patsientide rühmaga. Kuna kehalised harjutused on enamlevinuim meetod kaasaegses füsioteraapias, kasutab füsioterapeut oma töös palju erinevaid kehalise võimekuse arendamiseks mõeldud vahendeid. Nendega on võimalik arendada vastupidavust, jõudu, koordinatsiooni, tasakaalu, painduvust, lihaste elastsust, liigeste liikuvusulatust jne. Füsioterapeudid kasutavad oma töös ka igapäevases elu- ja töökeskkonnas kasutatavaid esemeid, lastefüsioteraapias kasutatakse palju arendavaid mänguasju. Siiski viiakse suurem osa füsioteraapiast läbi füsioteraapiaks kohandatud spordisaalis, individuaalteraapia ruumis, mille minimaalne suurus võib olla 12m 2 või basseinis. Füsioterapeut kasutab oma töös kehalise võimekuse arendamiseks vajalikke vahendeid (kummilindid, hantlid, tredmill, varbsein, võimlemiskepp jne), füsioterapeutilise hindamise vahendeid (goniomeeter, dünamomeeter, stetoskoop, sfügomanomeeter, mõõdulint, pulsstester, liigutuste videoanalüüs, EMG jne) sh erinevaid teste (Bartheli indeks, FIM, GMFM, ASIA Scale, Berg Balance Scale jne), igapäevases tegevuses kasutatavaid esemeid (trepp, laud, tool, lauanõud, hambahari, kamm jne), abivahendeid (kargud, kepp, ratastool, seisulaud jne), füüsikalise ravi vahendeid (sooja- ja külmakotid, elektriravi- ja ultraheliaparaadid jne), teraapialauda koos suure hulga massaaži ja mobiliseerimise vahenditega jne.

3 3 Füsioterapeudi tavapärane tööpäev kestab 8 tundi. See algab hommikul kell 8 ja lõpeb õhtul kell 5. Järjest enam kogub populaarsust töötamine osakoormusega pool päeva tervishoiuasutuses ja pool päeva erapraksises. Puhkus kestab 28 tööpäeva. KUTSENÕUDED JA EELDUSED Füsioterapeudi põhioskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad: Eelkliiniline valdkond inimese anatoomia ja füsioloogia, biomehaanika, kinesioloogia, ergonoomika, sotsioloogia, rahva- ja tervisesport, uurimistöö metoodika statistika, patoloogia, tervishoiukorraldus. Füsioteraapia valdkond erialane terminoloogia, terapeutiline harjutus, massaaž, füüsikaline ravi, füsioterapeutiline uurimine ja hindamine, neuroloogiline füsioteraapia, skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia, sisehaiguste füsioteraapia, lastehaiguste füsioteraapia, geriaatriline füsioteraapia, graviidsete füsioteraapia, spordifüsioteraapia, tööfüsioteraapia, kutse-eetika, abivahendite kohandamine ja kasutamine, erivajadustega inimeste kehaline kasvatus ja sport, füsioterapeutiline nõustamine ja konsultatsioon. Kliiniline valdkond traumatoloogia ja ortopeedia, neuroloogia, sisehaigused, lastehaigused, geriaatria, psühhiaatria, esmaabi. Füsioterpautide lisaoskustena võib nimetada teadmisi tegevus- ja manuaalteraapiast, vesiravist, ratsutamisteraapiast, abivahendite valmistamisest, tervisedendusest ning elu- ja töökeskkonna kohandamisest. Samuti peab füsioterapeut omama teadmisi majandusest, kutsealast tegevust puudutavatest õigusaktidest, töökeskkonna ohutusest (tööohutus, tervishoid, töö hügieen, esmaabi), klienditeenindusest, organisatsioonikäitumisest, asjaajamisest ja dokumenditööst. Olulised on meeskonnatöö-oskus, juhendamisoskus, samuti keelte- ja arvutioskus. Füsioterapeudilt eeldatakse analüüsi- ja koostöövõimet, iseseisvust, korrektsust, usaldusväärsust ja empaatiavõimet, samuti väga head suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist. Füsioterapeutide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Füsioterapeut III, IV, V. Füsioterapeut III kutse taotlemise eelduseks on erialane kõrgharidus, III kutsetaset võib taotleda ka meditsiinilise kutsekeskhariduse baasil taastusravialase töökogemusega vähemalt 10 aastat; meditsiinilise või kehakultuurialase kõrghariduse baasil taastusravialase töökogemusega vähemalt 8 aastat. Füsioterapeut IV kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine ning füsioteraapiaalane töökogemus vähemalt 3 aastat või III kutsekvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus, füsioteraapiaalane töökogemus III kutsekvalifikatsiooni tasemel vähemalt 8 aastat ning vähemalt 1 artikli avaldamine eelretsenseeritavas eriala ajakirjas. Füsioterapeut V kutse taotlemise eelduseks on füsioterapeut IV kutse olemasolu, erialane täiendkoolitus, füsioteraapiaalane töökogemus vähemalt 10 aastat ning vähemalt 2 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates eriala ajakirjades. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Eestis põhineb füsioterapeudi koolitus akadeemilisel ja kliinilisel haridusel. Nõuded füsioteraapia õppekavale on sätestatud järgmiste dokumentidega:

4 4 Eesti Füsioterapeudi Kutsestandard European Physiotherapy Benchmark Statement Eestis koolitatakse füsioterapeute riikliku koolitustellimuse alusel Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Tartu Ülikoolis alustati füsioterapeutide ettevalmistamist aastal. Õppetöö toimub 3+2 süsteemis. 3-aastane bakalaureuseõpe: annab üliõpilastele laiapõhjalised ja mitmekülgsed teadmised inimese organismi ehitusest ja talitlusest ning liigutustegevuse ja kehalise aktiivsusega kohanemise seaduspärasustest; loob terviklik ettekujutus füsioterapeudi ja füsioteraapia rollist ning tähtsusest sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis; annab üliõpilastele vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused vastavalt füsioterapeudi kutsestandardi III kutsekvalifikatsioonitaseme nõuetele; tagab piisava ettevalmistuse jätkamaks õpinguid magistriõppes füsioteraapia või mõnel lähedasel erialal. 2-aastane magistriõpe: annab süvendatud teoreetilised teadmised ja mitmekülgsed professionaalsed oskused vastavalt füsioterapeudi kutsestandardi IV ja V kutsetaseme nõuetele; tagab võimalus spetsialiseerumiseks laste, täiskasvanute, geriaatrilise või spordi füsioteraapia valdkonnale; süvendab erialaste probleemide teadusliku analüüsi oskust; annab esmane teadusliku uurimistöö kogemus ning valmistada üliõpilasi ette jätkamaks õpinguid doktoriõppes. Alates aastast korraldab Tartu Ülikooli Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut täiendõpet füsioteraapia alal. Täiendõpe on suunatud eelkõige inimestele, kes töötavad füsioteraapia alal, kuid ei ole läbinud vastavat õpet. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kestab füsioterapeutide väljaõpe 3 aastat. Esimesel õppeaastal õpitakse põhiaineid: anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat, biomehaanikat, taastusravi ja füsioteraapia aluseid jt aineid. Teisel aastal õpetatakse erinevaid haigusi ja taastusravi nende korral ning algavad kliinilised praktikumid. Kolmandal aastal õpitakse alternatiivkommunikatsiooni, tegevusteraapiat, neuroloogiat jt aineid ning jätkuvad kliinilised praktikumid. Füsioteraapia õpe lõpeb diplomitöö kaitsmisega. TÖÖVÄLJAVAATED Füsioterapeudid töötavad tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Nad leiavad tööd haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskustes, abivahendite- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad füsioterapeudid leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus jne. Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti aastal 900 füsioterapeuti.

5 5 Eestis töötavad praegu füsioteraapia alal lisaks füsioterapeutidele väga erineva haridusega inimesed: keskeriharidusega meditsiinitöötajad (valdavalt õed), kõrgharidusega kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid, arstid, massöörid jne. Enamus neist on küll läbinud lühiajalised spetsialiseerumiskursused, kuid need ei ole piisavad ega anna füsioterapeudi kvalifikatsiooni. Nii nagu arenenud läänemaailmas on ka Eestis vajadus füsioterapeutide järele kasvanud. Seda enam, et enne aastat Eestis füsioterapeute spetsiaalselt ei koolitatud. Arenenud Euroopa riikides on ligikaudu 1000 elaniku kohta üks füsioterapeut, kuid Eestis on a. seisuga üks füsioterapeut 5744 elaniku kohta (Tabel 1). Haiglad näevad lisaks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses nimetatud tervishoiutöötajate (arst, hambaarst, õde, ämmaemand) vajadusele oluliselt suuremat nõudlust füsioterapeutide järele aastal läbiviidud tööjõu-uuringu andmetel vajasid uuringus osalenud haiglad lähiaastatel üle 100 füsioterapeudi. Lisaks praktilisele füsioterapeudi tööle on järjest enam füsioterapeute leidnud rakendust rehabilitatsiooniosakondade juhatajatena ja vanemfüsioterapeutidena. Samuti on mitmed ülikooli füsioteraapia eriala lõpetanud siirdunud tööle põhjamaadesse ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Tabel 1: Füsioterapeutide arv erinevates Euroopa riikides Euroopa Füsioterapeutide Liidu ( ) ja Eesti Füsioterapeutide Liidu ( ) andmetel. Riik Elanike arv Füsioterapeutide arv Elanikke FT kohta 1. Itaalia Belgia Soome Norra Island Taani Šveits Rootsi Holland Saksamaa Prantsusmaa Austria Luxemburg Bulgaaria Tšehhi Küpros Hispaania Ungari Poola Portugal EESTI Läti Vaata lisaks >> Kutseala hõive

6 6 LÄHEDASED AMETID Tegevusterapeut Taastusarst Manuaalterapeut Kiropraktik Osteopaat Taastusravi õde Massöör Toitumisspetsialist PALK JA MUUD SOODUSTUSED Ligi pooled tervishoiuasutused kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Vähem leiab kasutamist tükitöö. Füsioterapeudi palk sõltub suuresti Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kuuluvate taastusravi alaste teenuste hindadest. Lisaks eelpool märgitule on suurenenud viimasel ajal patsientide omaosalus füsioteraapia teenuste eest tasumisel. Samuti on suurenenud füsioterapeutide osakaal individuaalsete rehabilitatsiooniplaanide koostamisel, mida rahastatakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Regiooniti on füsioterapeutide palk erinev. Kuupalk on sõltuvalt töökohustusest ja kvalifikatsioonist krooni. Vaata lisaks >> Palgastatistika TÄIENDAV INFO Füsioteraapia valdkonnas töötavaid inimesi ühendav kutseliit ja füsioterapeudi kutset omistav organ on Eesti Füsioterapeutide Liit. Liidu põhiülesanded on: järelevalve teostamine füsioterapeudi kutse-eetika reeglite järgimise üle; tingimuste loomine füsioterapeutide ja liikumisravi spetsialistide kutsetöö korraldamiseks; kutsealase koolitustegevuse koordineerimine, seminaride ja konverentside korraldamine, kirjanduse ja õppematerjalide levitamine; soovituste ja ettepanekute tegemine füsioteraapia teenuse efektiivsuse tõstmiseks; liidu ja liidu liikmete huvide esindamine ja kaitsmine riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, kohtus ja muudes asutustes ning väljaspool Eestit; tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine; koostöö arendamine World Confederation for Physical Therapy, European Region of WCPT ja teiste rahvusvaheliste erialaühendustega ning välisriikide erialaliitudega; stipendiumide maksmine. Eesti Füsioterapeutide Liit on Euroopa Füsioterapeutide Liidu (WCPT-Europe) ja Ülemaailmse Füsioteraapia Konföderatsiooni (World Confederation for Physical Therapy) liige. Eesti Füsioterapeutide Liit Postiaadress: Lai 37, Tartu Tel/faks: E-post:

7 7 FÜSIOTERAPEUTIDE EETIKAKOODEKS 1. Füsioterapeudid respekteerivad kõikide inimeste õigusi ja väärikust. 2. Füsioterapeudid nõustuvad kehtivate seaduste ja eeskirjadega, mis käivad füsioteraapia alase praktiseerimise kohta. 3. Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse õigete harjutuste valiku üle otsustamisel. 4. Füsioterapeudid toetavad ja soodustavad kõrgeid standardeid füsioteraapia praksises, hariduses ja uuringutes. 5. Füsioterapeudid otsivad võimalusi, et saada oma töö eest väärikat ja mõistlikku tasu. 6. Füsioterapeudid annavad tarbijale täpset ja adekvaatset informatsiooni erialast ja teenustest mida nad pakuvad. 7. Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse kaitsta rahvast ja eriala ebaeetilise, ebapädeva või illegaalse tegevuse eest. 8. Füsioterapeudid püüdlevad selle poole, et suunata rahvast oma tervist väärtustama.

8 8 Kutseala hõive 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed) Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229)* 219 Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) 692 KOKKU 911 * ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi Eesti Füsioterpeutide Liidu andmetel oli a. seisuga Eestis 238 füsioterapauti. Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes* Aasta Ametinimetus Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) Tööpakkumised Tööotsijad töösoovi järgi Tööotsijad omandatud eriala järgi Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) * väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist

9 aastased hõivatud tegevusala järgi, (tuhat) Statistikaamet Tegevusalad kokku 595,5 607,4 646,3 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 31,4 29,4 29,9 Kalandus 3,6 2,8 2,2 Mäetööstus 8 5,9 5,2 Töötlev tööstus 140,9 139,5 136,4 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 12 12,5 12,4 Ehitus 46,8 48,7 62,8 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 80 80,6 88,7 Hotellid ja restoranid 16,2 22,1 22,3 Veondus, laondus ja side 51,5 54,6 61,5 Finantsvahendus 7,9 6,9 7,3 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 39,4 46,4 48,1 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 36,9 37,2 39 Haridus 54,5 54,9 58,5 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 37, ,5 Muud tegevusalad 28,8 31,1 34,3

10 10 Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, , arv Statistikaamet Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus Kalandus Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhooldus Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus Tegevusalad kokku Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

11 11 PALGASTATISTIKA Statistikaameti andmetel oli aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% aastal. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud. EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 II kvartal 2007 (krooni) Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Keskmine brutokuupalk, (krooni) Tegevusala Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne aasta III kvartalis oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori töötajate keskmine brutokuupalk krooni. * Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.

12 12 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006 Finantsvahendus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Veondus, laondus ja side Mäetööstus Ehitus Tegevusalade keskmine Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Töötlev tööstus Haridus Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus Kalapüük Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hotellid ja restoranid

13 13 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, Finantsvahendus 88,01 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 65,96 Mäetööstus 64,17 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 63,59 Ehitus 60,29 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 60,25 Veondus, laondus ja side 58,08 Tegevusalade keskmine 55,54 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 54,15 54,13 53,81 52,87 Haridus 48,32 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 46,02 Kalapüük Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hotellid ja restoranid 41,76 40,32 37,49

14 14 Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, (krooni) ja kasv %- des võrreldes eelmise aastaga Statistikaameti andmed kasv %- des 2006 kasv %- des Tegevusalade keskmine , ,5 Põllumajandus ja jahindus , ,0 Metsamajandus , ,8 Kalandus , ,3 Mäetööstus , ,3 Töötlev tööstus , ,5 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus , ,8 Ehitus , ,8 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont , ,1 Hotellid ja restoranid , ,4 Veondus, laondus ja side , ,3 Finantsvahendus , ,2 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus , ,6 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus , ,7 Haridus , ,1 Tervishoid ja sotsiaalhooldus , ,3 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus , ,8 Keskmine brutopalk tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).

15 15 Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, (krooni) Statistikaameti andmed Maakond Harju Tallinn Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru EESTI