Aktuaalseimad raamatupidamisküsimused. Rando Rand 14. veebruar 2018

Transcription

1 Aktuaalseimad raamatupidamisküsimused Rando Rand

2 Millest täna räägime? Krüptovaluutade kajastamine Arendusväljaminekute kapitaliseerimine Kas bruto või neto? Tarnetingimuste mõju tehingute ajastusele Varade väärtuse testid Sihtfinantseerimine Varade klassifitseerimine Likvideerimis- ja lõpparuanded 2

3 Krüptovaluutade kajastamine 3

4 Krüptovaluuta millega tegemist? Krüptovaluutaks nimetatakse digitaalses vormis ühikut, mis esindab mingisugust vääringut. See ei ole seotud ühegi valuutaga, samuti ei ole see tagatud ühegi riigi, keskpanga või juriidilise isiku poolt, või tagatud mõne alusvara või kaubaga. Krüptovaluutaks nimetatakse süsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel (matemaatilistel) alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus. ( 4

5 Krüptovaluuta kajastamine bilansis IFRS, US GAAP ega ka RTJ krüptovaluutade kajastamist ei reguleeri. Kuidas võiks krüptovaluutat siis kajastada? 1) Sularahana? 2) Raha ekvivalendina? 3) Finantsinstrumendina? 4) Materiaalse põhivarana? 5) Varuna? 6) Immateriaalse põhivarana? Kajastamine õiglases väärtuses ainult juhul, kui olemas aktiivne turg. 5

6 Krüptovaluuta kajastamine - kasumiaruandes Krüptovaluuta õiglase väärtuse muutused kajastatakse: 1) Enne ärikasumit? 2) Peale ärikasumit? 3) Koondkasumiaruandes? Kuigi investorid soovivad oma varade õiglase väärtuse muutust näha läbi kasumiaruande, siis korrektne on krüptovaluuta väärtuse muutust näidata läbi koondkasumiaruande. 6

7 Arendusväljaminekute kapitaliseerimine 7

8 Kulutuste kapitaliseerimine immateriaalse varana Immateriaalset varaobjekti kajastatakse bilansis ainult juhul, kui (RTJ 5.33): (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu; (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. Eelpool toodu kehtib ka arendusväljaminekutele koos täiendavate nõuetega, mida käsitleb eraldi RTJ 5 paragrahv 40! 8

9 Kulutuste kapitaliseerimine immateriaalse varana Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste teadmiste või vastava informatsiooni kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uurimistegevusega seotud väljaminekud (ehk uurimisväljaminekud) kajastatakse kuluna nende tekkimise hetkel! Arendustegevus on uurimistulemuste rakendamine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks (näiteks uue retsepti või tootmisprotsessi väljatöötamine). Arendusväljaminekud tuleb: Kajastada kuluna nende tekkimise hetkel või Kapitaliseerida immateriaalse põhivarana kui on täidetud teatud tingimused (RTJ5.40) Kui pole võimalik uurimisfaasi eristada arendustegevusest, siis tuleb kõiki projektiga seotud kulutusi lugeda uurimisväljaminekuteks! 9

10 Kulutuste kapitaliseerimine immateriaalse varana Arendustegevuse väljaminekute immateriaalse varana klassifitseerimise eeltingimused: (i) on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; (ii) ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara; (iii) immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste jaoks); (iv) arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. 10

11 Kulutuste kapitaliseerimine immateriaalse varana Ettevõte teeb aasta jooksul erinevaid äri edendamisele suunatud tegevusi. Milliseid alljärgnevatest kulutustest tohib kapitaliseerida immateriaalse põhivarana ja millised tuleb kajastada kuluna? Kulutus Turuanalüüs, uute võimalike müügikanalite ja toodete uuring, projekti äriplaani ja eelarve väljatöötamine Uue müügitarkvara, mis võimaldab automatiseerida saabunud ostutaotluste läbivaatamist, üldise tehnilise lahenduse väljatöötamine Müügitarkvara täiendav muutmine, viimaks programmi kooskõlla erinevate osakondade spetsiifiliste vajadustega Müügitarkvarasse hetkel müüdavate toodete andmete ja kehtivate hindade sisseviimiseks tehtud kulud Asutamisväljaminekud (majandusüksuse asutamisega seotud kulud, nagu näiteks riigilõivud, juristidele makstud tasud jne) Töötajate koolituskulud, mida tehakse uue veebilehe kasutamise õpetamiseks Tarkvara arendamise jooksul tekkinud laenukasutuse kulutused Uue toote retsepti väljatöötamine (toote müük järgmise 3 aasta jooksul) Jah/Ei 11

12 Kas bruto või neto? 12

13 Müügitulu kajastamine Agent või otsustaja (IFRS 15 B37, SME IFRS 23.4) Kriteeriumid, mis viitavad üldjuhul olukordadele, kus ettevõte on otsustaja ja kajastab kogu müügitulu: - ettevõte on peamine vastutaja kauba või teenuse müügitehingu täitmises; - ettevõttel on õigus määrata müügihinda. Vastupidises olukorras saab kindlaks määratud vahendustasu (fikseeritud tasu või protsent tehingust); - ettevõttel lasub varude risk (näiteks väärtuse langus); - ettevõte kannab tehingust krediidiriski (ainult SME IFRS). Vastasel juhul: ettevõte on agent ja kajastab ainult agenditasu. 13

14 Müügitulu kajastamine Praktiline näide - agent või otsustaja Eestis asuva tütarettevõtte tegevuseks on grupi emaettevõtte poolt toodetud elektroonikaseadmete turustamine jaekettidele. Emaettevõttega on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt teenitakse müüdud kaubalt marginaali 3%, millega kaetakse tütarettevõtte tegevuskulud. Kaubad liiguvad otse grupi kesklaost Eesti klientideni ning tagastuste ja garantiijuhtumitega tegeleb Eesti tütarettevõte, kellele grupi emaettevõte hüvitab seonduvad kulud. Küsimus: kuidas peaks ettevõte kajastama tehingust saadavaid tulusid ja kulusid enda raamatupidamises? 14

15 Müügitulu kajastamine Praktiline näide - agent või otsustaja Lahendus: 15

16 Küsimus Tootmisettevõte saab oma tarnijalt kreeditarvena nn ostuboonuseid lõppenud aasta ostumahtude eest. Kuidas kajastada saadud boonuseid raamatupidamises? a) Müügitulu b) Muu äritulu c) Kaubakulu vähendus d) Kaubakulu ja varude vähendus 16

17 Boonuste ja allahindluste kajastamine Tulu mõõdetakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ette nähtud hinnavähendusi. Olukordades, kus sooritatakse mitu sellisel määral seotud tehingut, et nende majanduslikku sisu saab objektiivselt kajastada ainult üheskoos, kajastatakse selliseid tehinguid ühe tehinguna. Juhul kui müügil antakse lisaks müüdud kaubale/teenusele ka muid soodustusi, tuleb müügitehingust saadud tasu jagada kaheks: Müüdud kaupade ja teenuste eest saadud tasu kajastatakse tuluna müügitehingu toimumise hetkel Tulevikusoodustuste eest saadud tasu kajastatakse algselt kohustusena, tulu kajastamine toimub soodustuste andmise või soodustuse aegumise hetkel. Tulevikusoodustustega komponendi õiglane väärtus on summa, mille eest ettevõte müüks nimetatud soodustusi eraldi 17

18 Boonuste ja allahindluste kajastamine Praktiline näide Mahlatootja esitas jaeketile aasta jooksul müüdud toodete eest kokku 700 teur ulatuses arveid. Jaekett esitas mahlatootjale vastu järgmised arved: a) Atraktiivsemale riiulile paigutamise tasu 3 teur b) Aasta jooksul toimunud reklaamikampaania läbiviimise tasu 2 teur Lisaks sellele esitas mahlatootja aasta lõpus jaeketile mahuboonuse eest kreeditarve summas 20 teur ning andis jaeketile aasta jooksul tasuta reklaammaterjale, mille maksumus oli 7 teur. Kui suure müügitulu kokku peaks mahlatootja kajastama aastal müügist jaeketile? 18

19 Tarnetingimuste mõju tehingute ajastusele 19

20 Raamatupidamise tekkepõhisus Praktiline näide Incoterms 2010 Millal kajastada tehing kaupade müügil või ostul juhul kui need tehingud on tehtud vastavalt järgnevatele tarnetingimustele? EXW FCA, CPT, CIP DAT, DAP, DDP FAS, FOB, CFR, CIF 20

21 Müügitulu kajastamine Müügitulu tekkimise hetk tarnetingimused Praktikas kõige levinumad eksimused järgmistes olukordades: - kaubad võetakse arvele nende saabumisel olenemata tarnetingimustest, mis tihtipeale on EXW - müük kajastatakse kauba teele panemisel (müügiarve tegemisel), olenemata sellest, et tarnetingimus on DAT, DAP või DDP - kuigi kauba üleandmisel allkirjastatakse üleandmis-vastuvõtu akt, toimub tehingu kajastamine vastavalt müügiarve väljastamisele 21

22 Küsimus Millal kajastada tehingud järgnevate tarnetingimuste puhul? Ühenda tarnetingimus õige ajaga. FCA EXW DDP FOB Kaup on ostja jaoks kättesaadavaks tehtud Kaup jõuab laevale Kaup antakse transportijale Kaup jõuab ostjani 22

23 Varade väärtuse testid 23

24 RTJ 5 Varade väärtuse test Millistes olukordades on vaja koostada põhivara kohta väärtuse test/hinnata vara väärtust? Vara tüüp/olukord Kui tihti on vaja väärtust hinnata? 1) Firmaväärtus, määratud kasuliku elueaga immateriaalne põhivara, pooleliolev immateriaalne põhivara. Juhul kui esineb väärtuse võimaliku languse märke. 2) Muud põhivarad (ka investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse). Igal bilansipäeval peab juhtkond hindama, kas on märke, mis viitaksid varade väärtuse langusele; kui sellised märgid esinevad, tuleb läbi viia vara väärtuse test. 3) Eelnevalt alla hinnatud varad (v.a firmaväärtus). Igal bilansipäeval peab hindama, kas on märke väärtuse kasvust. 24

25 Väärtuse test = Kaetava väärtuse mõõtmine Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest. Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või kasutusväärtusest. Õiglane väärtus miinus müügikulutused: - siduvas müügilepingus kokkulepitud hind - vara väärtus aktiivsel turul - vara eeldatav müügihind hiljutise sõltumatute osapoolte vahelise tehingu baasilt sarnases tööstusharus Kasutusväärtus: - vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus 25

26 Hindamismeetodid Materiaalne ja immateriaalne põhivara (v.a. firmaväärtus) Võrreldavate turutehingute meetod Firmaväärtus Turukordajate meetod Õiglase väärtuse meetodil kajastatud kinnisvarainvesteeringud Võrreldavate turutehingute meetod Kapitalisatsioonimeetod Kapitalisatsioonimeetod Kapitalisatsioonimeetod Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) value in use vaade Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) fair value less cost to sell vaade 26

27 Hindamismeetodid - diskonteeritud rahavoogude meetod 1) Rahavoogude projektsiooni alus: juhtkonna poolt kinnitatud eelarved või prognoosid järgmiste perioodide kohta. 2) Rahavoogude pikkus: üldjuhul mitte üle 5 aasta. 3) Rahavoogude komponendid: - EBITDA - investeeringud (CAPEX), vara hoolduseks ja remondiks vajalikud rahavood - netokäibekapitali muutus - tulumaks - terminaalväärtus (piiramata elueaga projektide jaoks väärtust lisav komponent, piiratud elueaga objektide realiseerimisväärtus miinus tehingukulud). Valem: viimase aasta FCF (1+PA kasvumäär)/(diskontomäär PA kasvumäär) - pikaajaline kasvumäär (pikaajaline THI prognoos, ~2%) - Diskontomäär (WACC (maksujärgne) = Kd * (1-t) * (Võlakapital %) + Ke * (Omakapital %)) 4) Hinnatava vara/cgu kaetav väärtus vs bilansiline väärtus. Raha genereeriva üksuse (CGU) kaetav väärtus vs [CGU kõik põhivarad (sh GW) + netokäibekapital (LA varad raha LA kohustused)]. 27

28 Raha genereeriva üksuse (CGU) / firmaväärtuse allahindlus mida millega võrrelda allahindlusvajaduse tuvastamiseks? Raha teeniva üksuse bilansiline maksumus määratakse järjepidevalt kooskõlas raha teeniva üksuse kaetava väärtuse määramisega. Rahavood (Kaetav väärtus) Bilansiline väärtus Bilansiline väärtus FCF TV Omakapital Käibevara Bilanss Põhivara, sh. firmaväärtus Põhivara, sh. firma-! = väärtus Netokäibekapital Lühiajal. = Põhivarad (mat - ja immat. varad) + Netokäibekapital (LA varad- raha- LA kohustused) + Firmaväärtus (NB! Viia 100%-le) Intressi kandvad kohustused Kohustused DCF katab selle 28

29 Praktiline näide Ettevõte Aabits OÜ omandas % ettevõtte Vihik OÜ aktsiatest. Tehingu tulemusel tekkis firmaväärtus (GW) summas 2000 eurot, mille elueaks määrati 10 aastat. Juhtkond testib seisuga firmaväärtuse kaetavat väärtust Aabits OÜ konsolideeritud tasemel. Raha genereerivaks üksuseks (CGU), millele GW on jaotatud, on ettevõtte Vihik OÜ tase. Rahavoogude nüüdisväärtuseks (CGU kaetav väärtus) on testi tulemusel saadud 2300 eurot. Mis on CGU bilansiline väärtus mille vastu kaetavat väärtust võrrelda? Kas firmaväärtust tuleks alla hinnata? Bilansiline väärtus = 2500 Põhivarad Netokäibekapital -300 ( ) Firmaväärtus ( ) Kaetav väärtus = 2300 (rahavoogude nüüdisväärtus) Bilansiline väärtus > Kaetav väärtus => Firmaväärtust tuleks alla hinnata 200 euro võrra. 29

30 Sihtfinantseerimine 30

31 RTJ 12 Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimise kajastamisel peab ettevõte valima ühe alljärgnevatest arvestuspõhimõtetest (valitud arvestuspõhimõtet rakendatakse järjepidevalt kõikide varade sihtfinantseerimisele): (a) brutomeetod - sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) ja kajastatakse vastavalt RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad ; vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui laekumine on praktiliselt kindel ja sisulised tingimused on täidetud. (b) netomeetod - sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema netosoetusmaksumuses s.o vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise summa (tasuta saadud vara soetusmaksumus on null). Soetatud vara kajastatakse edaspidi vastavalt RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad. 31

32 RTJ 12 Sihtfinantseerimine Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustisena. Vastavat kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine. 32

33 IAS 20 Riiklikud toetused (sihtfinantseerimine) Ettevõte omandas a. toetusfondi toetusega masina, mille kasulik eluiga on 5 aastat, omafinantseerimisega 10%, ostuhinnaga eurot (st. toetusfond maksab 90%), tingimusel, et ta ei tohi seda müüa enne 5 aastat. Müügi korral tuleb tagastada kogu toetus. Kuidas kajastada masina ostu aruannetes ja millised kanded tuleb teha? Kajastatakse kas bruto- või netomeetodil: Brutomeetod: D: Põhivara K: Raha K: Tulevaste perioodide tulu Netomeetod: D: Põhivara K: Raha

34 IAS 20 Riiklikud toetused (sihtfinantseerimine) Kuidas kajastada tehingut, kui ettevõte otsustab masina müüa kolmanda aasta lõpus hinnaga ? Brutomeetod: K: Põhivara ( miinus 3 aasta amortisatsioon ) K: Tulevaste perioodide tulu (3 aasta amortisatsioon) D: Raha K: Kasum põhivara müügist D: Tulevaste perioodide kulu/k: Raha Netomeetod: K: Põhivara ( miinus 3 aasta amortisatsioon ) K: Tulevaste perioodide tulu (kohustus tagastada sihtfinantseerimine) D: Raha K: Kasum põhivara müügist D: Tulevaste perioodide kulu/k: Raha

35 Varade klassifitseerimine 35

36 Varade klassifitseerimine bilansis Enamlevinud klassifitseerimisvead varade kajastamisel: Raha versus nõue Varu versus materiaalne põhivara Materiaalne põhivara versus kinnisvarainvesteering 36

37 Varade klassifitseerimine bilansis Raha versus nõue Ettevõttel on eurot vaba raha, mida ta otsustab seisuga hoiustada lühiajaliselt SEB pangas 2-kuulises deposiidis. Küsimus: kas ettevõte peab nimetatud deposiidi bilansis kajastama seisuga raha või nõudena? 37

38 Varade klassifitseerimine bilansis Raha versus nõue Lahendus: 38

39 Varade klassifitseerimine bilansis Raha versus nõue Ettevõtte on hoiustanud seisuga eurot vaba raha kontsernikontol, mida haldab emaettevõte Soomes. Ettevõttel on sõlmitud emaettevõttega kirjalik leping, mille kohaselt on raha tagastamise tähtajaks hiljemalt , kuid vajadusel võib ettevõte 1-kuulise ette teatamisega kogu summa ka varem kätte saada. Küsimus: kas ettevõtte peab nimetatud deposiidi bilansis kajastama raha või nõudena? 39

40 Varade klassifitseerimine bilansis Raha versus nõue Lahendus: Küsimus: kas tegemist on lühiajalise või pikaajalise nõudega? Lahendus: 40

41 Varade klassifitseerimine bilansis Varuosad Varuosad kajastatakse reeglina varudena ja kajastatakse kasumiaruandes kuluna nende kasutusele võtmise hetkel (RTJ 5.12). Varuosad, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta või mida saab kasutada ainult konkreetse põhivara objekti juures, käsitletakse samuti materiaalse põhivarana (RTJ 5.12). NB! Põhivarana käsitlemine tähendab, et neid peab amortiseerima alates kasutusvalmis saamise (st soetuse) hetkest (RTJ 5.29). NB! Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara amortiseerimist ei peatata (RTJ 5.29). 41

42 Varade klassifitseerimine bilansis Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering - maa või hoone (või osa hoonest), mida ettevõte hoiab väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil. Kas järgmised varaobjektid on kinnisvarainvesteeringud? Maa, mida hoitakse pikaajaliselt turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ettevõte ise ei kasuta Hoone, mis on välja renditud kasutusrendi tingimustel Hoone, mis on välja renditud kapitalirendi tingimustel Hoone, mida arendatakse/ehitatakse eesmärgiga võtta see valmides kasutusse kinnisvarainvesteeringuna 42

43 Varade klassifitseerimine bilansis Põhivara versus kinnisvarainvesteering Hoone, mida ettevõte omab või rendib kapitalirendi tingimustel ning kasutab enda äritegevuses Hoone, mida ettevõte soovib välja rentida, kuid hetkel on kasutuseta, kuna rentnikke pole leitud Maa/hoone, mida ettevõte müüb tavapärase äritegevuse käigus või mida ta ise ehitab/arendab sellise müügi eesmärgil Hoone, mida ehitatakse või arendatakse kolmandate osapoolte nimel 43

44 Likvideerimis- ja lõpparuanded 44

45 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded tuleb rakendada aruannetes, mida koostatakse ettevõtete suhtes, mille puhul jätkuvuse printsiip on kaotanud kehtivuse, s.o: (a) majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel (likvideerimisaruanded); (b) likvideerimismenetluse käigus (likvideerimise vahearuanded); ja (c) likvideerimismenetluse lõpetamisel (lõpparuanded). RTJ 13 ei rakendata ettevõtte ühinemisaruannete koostamisel. Ühendatava ettevõtte lõppbilanss koostatakse samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi kasutades, mida kasutati viimase majandusaasta aruande osaks oleva bilansi koostamisel. 45

46 Likvideerimisaruanne Likvideerimisaruanne on ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel koostatav likvideerimiseelse majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne. Ettevõtte majandustegevuse lõpetamisel ja likvideerimismenetluse alustamisel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. 46

47 Praktiline näide likvideerimisaruande perioodid Ettevõtte tavapäraseks majandusaastaks on kalendriaasta. Mis perioodi kohta koostab ettevõte likvideerimisaruande võttes arvesse ettevõtte likvideerimise alustamise kuupäeva? (a) Ettevõtte omanikud otsustavad likvideerida ettevõtte seisuga (b) Ettevõtte omanikud otsustavad likvideerida ettevõtte seisuga Omanike otsus ettevõtte likvideerimise kohta on juba a raamatupidamise aastaaruande koostamise hetkeks teada. (c) Seadustele mittevastavuse tõttu kuulutatakse ettevõte seisuga sundlikvideerimisele. 47

48 Likvideerimisaruande osad ja arvestuspõhimõtted Likvideerimisaruanne koosneb likvideerimise algbilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Likvideerimisaruande koostamisel lähtutakse varade ja kohustiste hindamisel järgmistest põhimõtetest: (a) raha kajastatakse nominaalsummas; (b) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; (c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (d) teadaolevad kohustised kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate kohustuste suhtes. 48

49 Likvideerimise vahearuanne Likvideerimise vahearuanne on likvideerimismenetluse käigus koostatav aruanne, mis koosneb likvideerimise vahebilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest. Likvideerimisotsuse vastuvõtmisega lõpeb ettevõtte seni kestnud majandusaasta ning sellele järgnevast kuupäevast algab uus majandusaasta. Juhul kui uue majandusaasta algusest (likvideerimismenetluse alustamise kuupäevast) on möödunud 12 kuud ja likvideerimisprotsess ei ole veel lõppenud, on likvideerijad kohustatud koostama likvideerimise vahearuande. Likvideerimismenetluse jätkumisel koostatakse likvideerimise vahearuanne iga majandusaasta lõpu seisuga. 49

50 Lõpparuanne Lõpparuanne on ettevõtte likvideerimismenetluse lõpetamisel koostatav aruanne, mis koosneb lõppbilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest, muust käesoleva juhendiga nõutud informatsioonist ning seaduses ettenähtud juhtudel vara jaotusplaanist. 50

51 Tänan! Täiendava huvi korral: Rando Rand Tel: AS PricewaterhouseCoopers Kõik autoriõigused kaitstud. viitab Eesti seaduste alusel asutatud ja tegutsevale äriühingule AS PricewaterhouseCoopers või PricewaterhouseCoopers International Limited rahvusvahelise võrgustiku liikmetele, kellest igaüks on eraldiseisev ja sõltumatu juriidiline isik.