Veekasutus Gauja/Koiva vesikonnas

Transcription

1 Veekasutus Gauja/Koiva vesikonnas

2 Koostajad: Līga Bieziņa Edgars Bojārs Merle Kuris Karin Pachel Dace Strigune Iveta Teibe Kristīna Veidemane Peatoimetaja: Edgars Bojārs Fotod: Jānis Knāķis (kaanefoto) Rolands Bruzgulis Lolita Piterniece Anda Ruskule Joonistus: Anneli Lupp (lk 2-3) Kaart: Sandra Sprukta (lk 10-11) Balti Keskkonnafoorum, 2012 Kujundus: Max Mor Trükk: OÜ Gandrs, Riia, 2012 Trükitud taaskasutatud paberile

3 Sissejuhatus Vesi on meie igapäevase elukvaliteedi tagamiseks väga oluline me kasutame seda joomiseks ja majapidamises; me ujume, sõidame paadiga, kalastame ja puhkame veekogude läheduses. Seetõttu on vee kvaliteet tähtis meist igaühe jaoks. Koiva (läti k Gauja) jõgi on piiriülene jõgi, mis jaguneb kahe riigi Eesti ja Läti vahel. Gauja/Koiva vesikonnas ületavad nii jõed ja ojad kui ka põhjavesi korduvalt Eesti-Läti piiri; seega kasutatakse ühiseid veevarusid. Gauja/Koiva vesikonna kogupindala on 8900 km 2, millest suurem osa 7790 km 2 ehk 88% asub Lätis. Eesti poolele jääb vaid 12% vesikonnast. Brošüüri eesmärk on anda võrdlev ülevaade põhilisest veekasutusest vesikonna Eesti ja Läti osas ning edendada vee säästlikku tarbimist. Brošüür on mõeldud kasutamiseks koolides ja kohalikele inimestele täiendava informatsiooniallikana. Siit leiavad kasulikku teavet ka turistid reisimarsruutide kavandamiseks. Brošüüri sisu jaguneb kuueks peatükiks elanikkond, põllumajandus/ talupidamine, tööstus, energia tootmine, turism ja kalastamine mis võimaldab igaühel leida informatsiooni teda huvitava veekasutuse kohta. Lisatud on nimekiri allikatest, kust võib saada täiendavat teavet vastava teema kohta. Trükise koostasid Läti ja Eesti veemajanduse ning keskkonnateadlikkuse spetsialistid. Eksperdid töötavad koos Eesti-Läti programmi projektis Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused (projekt nr EU 38839). Projekti üldine eesmärk on edendada ühiste pinna- ja põhjaveevarude haldamist piiriülesele Gauja/Koiva vesikonnale ühise veemajanduskava koostamise kaudu. 1

4 2 VESIKOND on maa-ala, kust jõgi saab oma vee. See on maa-ala, mille kõigi ojade, jõgede ja järvede vesi voolab merre ühe suurema jõe suudme kaudu. Vesikond on just nagu kauss, millesse sattuv vesi valgub kesksesse jõkke ja suundub sealtkaudu mere poole.

5 Vesikonnapõhine veemajandus on terviklik lähenemine veevarude haldamisele, mille puhul haldamine toimub vesikondade kaupa ja mille sihiks on saavutada määratud aja jooksul vee hea seisund, sh nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed eesmärgid. Seatud eesmärgid ja kavandatud tegevused on kirjeldatud vesikondade veemajanduskavades. Tegevusi koordineeritakse riiklikult (Lätis) või piirkondlikult (Eestis). Veemajanduskavad sisaldavad ka veekasutuse analüüsi, mis võimaldab planeerida meetmeid konkreetsete olemasolevate ja potentsiaalsete probleemide lahendamiseks. 3

6 Elanikkond Elanikkond ja majapidamised on olulised vee kvaliteeti mõjutavad veekasutajad igas vesikonnas, piirkonnas või riigis. Gauja/Koiva vesikonnas elab ligikaudu inimest, neist 97% Läti poolel. Üldiselt jaguneb olmeveekasutus majasiseseks ja -väliseks veetarbimiseks. Õues kasutatakse vett peamiselt aias taimede ja muru kastmiseks. Majasisene veekasutus hõlmab joogivett, toiduvalmistamist, vannis ja duši all käimist, nõude- ja pesupesemist, hambapesu ja koristustöid. Vannitoas ja WC-s kulub põhiosa maja sees kasutatavast veest. Enamik seal tehtavaid igapäevaseid tegevusi nõuab suure koguse vett. Näiteks kasutavad vanemad WC-potid ühe loputuskorraga l vett. Uuemate WC-pottide puhul on veekulu siiski oluliselt (75 80%) väiksem. Lekkiv tualett võib raisata kuni 750 l vett kuus 1. Joomiseks ja toiduvalmistamiseks kasutatakse Euroopa Liidus keskmiselt vaid 5% kodumajapidamistes kasutatavast veest. Põhiosa kulub pesemiseks ja WC loputuskastides 2. Joonis 1: Keskmine olmeveekasutus Euroopa Liidus Allikas: Juris Benders (2011). Ūdens saimniecības audita pārskats. Metodiskais materiāls Olmeveekasutust mõõdetakse liitrites inimese kohta ööpäevas (l/in/ööp). Samal ajal kui Euroopa keskmine olmeveekasutus on 150 l/in/ööp ja Soomes koguni 200 l/in/ööp, vähenes Eestis ühisveevarustussüsteemiga liitunud majapidamiste veekulu selle sajandi algul oluliselt, olles keskmiselt 90 l/in/ööp aastal ning püsides samal tasemel ka viimased viis aastat. Kuigi olmeveekasutus sõltub suures osas elanike veekasutusharjumustest, võib arenenud Euroopa riikides üldiselt täheldada keskmiselt 5%-list veekasutuse langust viimase 15 aasta jooksul. Samal ajal on veekasutus Ida-Euroopas vähenenud ligikaudu 18% Juris Benders (2011). Ūdens saimniecības audita pārskats. Metodiskais materiāls 3 Keskkonnateabe Keskus (2010). Eesti Keskkonnaülevaade

7 2006. aasta andmete kohaselt kasutas 56% Läti Gauja vesikonna elanikest ühiskanalisatsiooni teenuseid. Ühisveevarustusega liitunuid oli pisut rohkem. Seejuures varieerub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumise osakaal erinevates asulates oluliselt, olles Siguldas, Cēsises ja Vangažis üle 90%, samal ajal kui mõnes maapiirkonnas on ühiskanalisatsiooniga liitunuid alla 30%. Suhteliselt sarnane on olukord ka vesikonna Eesti osas. Koiva vesikond on võrdlemisi väike ala, kus ei ole suuri linnu. Ühisveevarustuse teenuseid kasutab umbes 31% elanikest ning ekspertide ennustuse kohaselt jääb see number samale tasemele ka aastal Kuigi mõne majapidamise puhul võib individuaalne veevarustus tähendada väiksemat veekulu, nagu see oli vanasti, kui vett võeti kaevust ämbriga, asen datakse praegusel ajal üha rohkem traditsioonilisi kaevusid puurkaevudega. Eramajades nauditakse tänapäeval kõiki mugavusi, sh vannis ja duši all käimine, pesumasinad jms, mille puhul ilma veeta hakkama ei saa. Madal liituvus ühisveesüsteemidega tähendab, et paljud individuaalsed veekasutajad vastutavad ise oma veevarustuse eest. Tihti tuleb neil paigaldada individuaalsed eelpuhastusseadmed ja kontrollida regulaarselt vee kvaliteeti. Ühisveevarustuse puhul vastutab vee kvaliteedi ja varustuse eest vee-ettevõte. On oluline teada, et nii Gauja/Koiva vesikonna Eesti kui ka Läti poolel võetakse kogu joogivesi põhjaveest. Nõuandeid vee säästmiseks kodumajapidamises Paranda lekkivad kraanid ja torud. Keera kraan hammaste harjamise ajaks kinni. Pese aedvilju kausis, mitte voolava vee all. Duši all kulub vähem vett kui vannis käimiseks, kuid ainult sel juhul, kui seal liiga pikalt ei olda. Kasuta vee survet kompenseerivaid kraaniotsikuid, mis säästavad vett, säilitades samal ajal kasutusmugavuse. Ära käivita pesu- või nõudepesumasinat pooltühjana, vaid pese korraga maksimaalne lubatud kogus. Uute kodumasinate ostmisel vali võimalikult tõhusa veekasutusega seadmed. WC-poti ostmisel vali kahesüsteemne mudel. Kasta aeda õhtul, mil aurumine on väiksem. Kogu vihmavett aia kastmiseks. 5

8 Põllumajandus Põllumajandus ehk talundus on looma- või taimekasvatus toidu, kiu või muude eluks vajalike saaduste tootmiseks. Levinuimad põllumajanduse vormid on veise-, lamba-, sea- ja linnukasvatus ning erinevate taimede kasvatus nii söögiks kui ka muuks, nt biokütuste tootmiseks. Igasugune põllumajandus vajab aga vett. Põllumajandusmaa moodustab ligikaudu 1/3 vesikonna Läti osast ja umbes 1/3 sellest on haritav maa. Enamikul sellest kasvatatakse söödakultuure ja teravilja. Kogu Euroopa veetarbimisest kasutatakse põllumajanduses 24%, samal ajal kui Lõuna-Euroopas on see näitaja 60% ja mõnes piirkonnas koguni 80%! Eestis on põllumajanduslik veekasutus umbes 4 5 miljonit m 3 aastas ehk 5% kogu veekasutusest 4. Lätis kasutatakse 26% kogu veest põllumajanduses (2007. a andmed) 5. Vesi on vajalik kasvatatavate taimede optimaalsete füsioloogiliste protsesside tagamiseks. Vesi aitab ka väetistel ja taimekaitsevahenditel paremini imenduda. Läti ja Eesti asuvad kliimavööndis, kus sademeid on palju ja aurumine väike, mistõttu täiendav kastmine ei ole enamasti vajalik. Niisutust on vaja vaid vähestes kohtades ja suvisel ajal põuaga. Suur osa maid kannatab liigniiskuse all ja vajab põllumajandusliku kasutamise puhul hoopis kuivendamist. Lätis on umbes 60% Gauja vesikonna põllumajandusmaadest rajatud kuivendussüsteemid. Vesikonna Eesti osas on see näitaja sarnane 50%. Kuivendus on vastuoluline teema see võib mõjutada looduskeskkonda negatiivselt, kuid samas on mittetöötavate kuivendussüsteemide tagajärjeks põldude ja teede üleujutused. Loomakasvatuses on vett vaja nii loomade joogiveeks kui ka farmide hooldamiseks ja puhastamiseks. Koduloomad vajavad vett keha füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks. Ligikaudu 60 70% looma kehast moodustab vesi. Kui loomad kannatavad veepuuduse all, väheneb ka piima-, liha- ja munatoodang. Loomade veevajadus suureneb temperatuuri tõusuga. Loomade veenõudlus sõltub mitmest tegurist nagu looma liik, aktiivsus, sööda kogus ja koostis, olemasoleva vee kvaliteet ja temperatuur ning ümbritseva keskkonna temperatuur. Loomade päevane veevajadus varieerub märkimisväärselt, sõltuvalt loomaliigist ja kasvustaadiumist. Samal ajal kui mujal Eestis koondub loomakasvatus suurtesse farmidesse, on Koiva vesikonnas peamiselt väikesed looma- ja piimafarmid. Piirkonnas on vaid neli farmi, kus on üle 300 loomühiku. 4 Keskkonnateabe Keskus (2010). Keskkonnaülevaade

9 Joonis 2: Keskmine päevane veevajadus (l/ööpäevas) eri loomaliikide suurematel isenditel Allikas: Ylva Ran (2010). Consumptive water use in livestock production Assessment of green and blue virtual water contents of livestock products, gu.se/digitalassets/1312/ _ylva-ran.pdf Gauja/Koiva vesikonna Eesti poolel peeti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmete kohaselt aastal 5100 veist, siga ja ligi 3600 lammast. Et vesikonna Läti pool on palju suurem, on suurem ka põllumajandusloomade hulk: umbkaudsete arvutuste kohaselt veist, siga, lammast ja kodulindu (2010. a andmed). 6 Kuigi veepuudust Lätis ega Eestis ei ole, tasub siiski järgida nõuandeid vee säästmiseks põllumajanduses: Arvesta kastmisvee kogust vastavalt kultuurile ja pinnasetüübile. Kontrolli regulaarselt kastmissüsteeme ja paranda vajadusel lekked. Ära kasta päeva kõige kuumematel tundidel, vaid tee seda varahommikul või hilisõhtul, kui aurumine on väiksem. Kasta tuulevaiksetel päevadel, vältimaks tuulega ärakannet ja aurumist. Kasta aeglaselt, vältimaks äravoolu ja kindlustamaks vee pinnasesse imendumist. Vali tõhus niisutussüsteem. Taimede lähedale maapinnale paigaldatud automaatne niisutussüsteem kastab pinnast vaid seal, kus vaja. Väga tõhusad on tilk-niisutussüsteemid, mis annavad vett aeglaselt mulla sees otse taimejuurtele. 6 Läti Statistikaamet, Põllumajandusloendus

10 Tööstus Tööstus on üks majandusharudest, kus vesi on hädavajalik. Tööstuse põhieesmärk on kaupade tootmine tarbijatele. Erinevate toodete puhul võib vajaminev veekogus olla erinev, kuid päris ilma veeta enamasti tootmisprotsessis läbi ei saa. Tööstuses kasutatakse vett tootmiseks, töötlemiseks, pesemiseks, lahustamiseks, jahutamiseks või toote transportimiseks; vesi võib olla ka toote koostises ja vett vajatakse ka tootmisruumide ja -seadmete puhastamiseks. Veekvaliteet on eriti oluline toiduainetetööstuse jaoks. Gauja/Koiva vesikonnas on tööstus suhteliselt väheoluline veekasutaja. Vesikonna Eesti osa on väike ja võrdlemisi looduslik ala, kus erinevalt kahest ülejäänud Eesti vesikonnast (Lääne-Eesti ja Ida-Eesti) puuduvad olulise veekasutusega ettevõtted. Gauja/Koiva vesikonna Eesti poolel töötavad vaid mõned puidutöötlusettevõtted. Vesikonna Läti poolel on rohkem tööstusettevõtteid, millest enamik tegeleb toiduainete ja jookide tootmisega. Suurimad ettevõtted on Līgatne paberivabrik, klaaskiu tootja Valmieras stikla šķiedra, piimatööstusettevõte Valmieras piens, tellisetootja Lode ja õlletehas Cēsu alus aastal rajatud Līgatne paberivabrik on Läti ainus paberitootmisettevõte. Vabrikus kasutatakse toormaterjalina vanapaberit. 7 Traditsioonilise paberitööstuse veekulu on väga suur ühe tonni paberi tootmiseks kulub ligikaudu m 3 vett. Valge paberi puhul on veekulu täiendava pesemise ja pleegitamise tõttu suurem. Vanapaberist paberi tootmine on tavapärasega võrreldes vettsäästvam. Paberivabrikus kasutatakse 1 tonni paberi tootmiseks keskmiselt 44 m 3 vett. Vabrik kasutab nn märga tehnoloogiat, mille puhul vanapaber lahustatakse vees. Tootmisprotsessis ja tootmisruumide puhastamiseks vajalik vesi võetakse Ligatne jõest. Paberivabriku veevõtt on üks suurimaid Gauja vesikonnas, olles m aastal 8. Praeguseks ületab vabriku veekasutus m 3 ja arvestades planeeritud tootmise kasvu, võib tõusta kuupmeetrini. 9 Osaliselt rakendab paberivabrik suletud veeringlust. AS Valmieras stikla šķiedra toodab klaaskiudu ja klaaskiutooteid, mida saab kasutada edasiseks töötlemiseks, termo- ja tehnoisolatsioonimaterjalina ning valmis ehitusmaterjalina. Tootmisprotsessis kasutatakse vett klaaskiudmaterjalide kuumakindlaks muutmisel, mille käigus töödeldakse tooteid väävelhappega ning loputatakse seejärel veevannis. Vett võetakse neljast puurkaevust aastal kasutas vabrik m 3 vett Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 9 Atļauja A kategorijas piesārņojošai darbībai Nr.VA11IA Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 8

11 OÜ Lode on Balti riikide suurim keraamiliste ehitusmaterjalide tootja 11, mis on tuntud eelkõige erinevat tüüpi keraamiliste telliste valmistajana. Tehas kasutab nii pinna- kui ka põhjavett. Joogivesi kommunaalteenusteks ja olmevajadusteks saadakse põhjaveest m sügavuselt. Tootmisprotsessis vajalik tehniline vesi võetakse Gauja jõest. Tehnilist vett kasutatakse savimassi niisutamiseks, territooriumi kastmiseks, seadmete jahutamiseks ja pesemiseks ning vajadusel tule kustutamiseks aastal kasutas tehas m 3 vett 12, millest 3/4 pärines pinnaveest ja 1/4 põhjaveest. AS Valmieras piens on üks suurimaid piimatööstusettevõtteid Lätis 13. Ettevõte kogub toorpiima ja valmistab sellest erinevaid piimatooteid. Vesi on üks olulisemaid loodusvarasid, mida ettevõte kasutab. Joogivett saadakse kuuest ettevõtte territooriumil asuvast puurkaevust ja ka kommunaalteenuste pakkujalt Valmieras ūdens. Kokku kasutab ettevõte tootmisvajadusteks m 3 vett aastas (2007) 14. Ettevõte kogub eraldi kaht tüüpi heitvett vihmavett ehk suhteliselt puhast heitvett (sh vihmavesi, jahutusvesi, veepumbajaama filtritest pärinev vesi ja boilerite läbipesemiseks kasutatav vesi) ning tootmisest pärinevat ja reovett aastal asutatud AS Cēsu alus on väidetavalt vanim õlletehas Põhja- Euroopas aastal oli ettevõte suuruselt teine õlletootja Lätis ja purgiõlle tootmises esikohal. Hea kvaliteediga joogivesi on tehasele ülioluline õlle ja mitte-alkohoolsete jookide valmistamiseks. Vett kasutatakse ka tootmisvahendite puhastamiseks aastal võttis tehas m 3 põhjavett kahest kohalikust puurkaevust. Lisaks sai tehas m 3 vett Cēsise linna vee-ettevõttelt. 15 Mõned üldkehtivad nõuanded veekasutuse vähendamiseks tööstuses: Kontrolli korrapäraselt ettevõtte veevarustussüsteeme ja kui esineb lekkeid, siis paranda need koheselt. Kasuta vettsäästvaid tootmistehnoloogiaid ja -seadmeid. Pesemiseks kasuta kõrgsurvesüsteeme. Kasuta vett korduvalt. Paljudel juhtudel saab tehnoloogistest protsessidest pärinevat heitvett kasutada veel muudeks vajadusteks Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 15 Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 9

12 Energia tootmine Hüdroenergia kasutamisel inimkonna vajadusteks on pikk ajalugu. Vesiveski oli üks esimesi seadmeid, kus vee jõud aitas jahvatada teradest jahu, töödelda lambavilla ja puitu. Vesiveskeid mainitakse juba 13. sajandi Liivimaa kroonikas. Vesiveskitel ja väikestel tiikidel oli oluline osa maapiirkondade huvitava kultuurilise maastiku loomisel. Praeguseks on säilinud vesiveskite väärtus peamiselt kultuuripärandina. Tänapäeval on hüdroenergia maailmas kõige laiemalt elektri toomiseks kasutatav taastuvenergia vorm. Suuri hüdroelektrijaamu (HEJ) on jõgede paisutamise ja veehoidlate rajamise teel ehitatud peaaegu igas riigis. Ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema elektrijaama turbiinid, tootes nii elektrit aastal toodeti Euroopas 28% elektrist hüdroenergiast. Lätis on hüdroenergia osakaal tänu Daugava jõel paiknevale kolmele suurele hüdroelektrijaamale veelgi suurem 49%. Eestis on see number vaid 0.2%. Kaart. Hüdroelektrijaamad Gauja/Koiva vesikonnas Pärnu alamvesikond Salatsi ja Eesti vahelised valgalad Salatsi vesikond Liivi laht Gauja ja Salatsi vahelised väikesed valgalad Kocēnu Limbažu Brasla Pārgaujas Braslas HEJ Kalna dzirnavu HEJ Lenčupe Burtnieku Brandeļu HEJ Valmiera Abula HEJ Kocēnu Beverīnas Jumara Gauja Priekuļu Rauna Abuls Lisa Raunas Raunas dzirnavu HEJ Strenču Trikātas HEJ Skripstu HEJ Brutuļu HEJ Nigras HEJ Tiltleju HEJ R Smiltenes HEJ dzir Nigra Vija Rauza V n Šep Smilte nova Jeiskas dzirnavu HEJ Carnikavas Ādažu Garkalnes SējasKatrīndzirnavu HEJ Gauja Loja Inčukalna Krimuldas Siguldas Līgatnes Līgatne Kārļu aizsprosta HEJ Billes HEJ Daugava vesikond Amata Nediene Cēsu Zāģeru dzirnavu HEJ Amatas Vecpiebalgas Augstāres HEJ Palsa Dūniju HEJ Raunas Gauja Ga Ilzēnu HEJ Jaunpieb nova Madon novad 10

13 Võrtsjärve alamvesikond alkas ovads Koiva Elektri tootmine vee jõul algas Gauja/Koiva vesikonnas 19. sajandil aastal hakati Bille vildivabrikus tootmiseks vajaliku elektri saamiseks kasutama Amata jõe, mis on üks suurimaid Gauja lisajõgesid, veevoolu aastal rajati Abulsi jõele Smiltene HEJ aastal ehitati sinna uus HEJ, mis oli sel ajal üks moodsamaid Euroopas. Gauja vesikonna jõed, nagu näiteks Vaidava, Brasla ja Amata, olid kiire veevoolu tõttu sobivad hüdroenergia tootmiseks Lätis jätkus väikeste hüdroelektrijaamade ehitus kuni 1960-ndate aastate keskpaigani. Pärast suurte hüdroelektrijaamade rajamist Daugava jõele kaotasid väikesed HEJ-d järk-järgult oma tähtsuse ja lammutati. Paljudes kohtades on säilinud vaid paisude ja ehitiste varemed. Väikeste jõgede paisutamise uus buum algas 1990-ndatel aastatel pärast iseseisvuse saavutamist Nõukogude Liidust. Riigi toetused väikestest hüdroelektrijaamadest saadavale nn rohelisele energiale motiveerisid inimesi taastama vanu paise või ehitama uusi, kuid samal ajal unustati pöörata tähelepanu paisude negatiivsetele keskkonnamõjudele: loodusliku voolurežiimi ja veeökosüsteemi muutustele ning kalavarude langusele. Laanemetsa Valga maakond Peetri Peipsi alamvesikond Mustjõgi Pärlijõgi Võru maakond Grūbes HEJ Praegu on Gauja/Koiva vesikonna Läti poolel 34 väikest hüdroelektrijaama ja Eesti poolel vaid üks, mis hiljuti lõpetas töötamise. Nende osa kogu riigi elektritoodangus on tühine aastal tootsid Gauja vesikonna väikesed hüdroelektrijaamad umbes 12.5 GWh elektrit, mis moodustab Läti kogu elektritoodangust vaid 0.25%. Seetõttu on Saarlasõ HEJ neil vaid kohalik tähtsus talude ja väikeettevõtete jaoks. Saarlasõ HEJ Pärlijõel tootis ligikaudu 0.01 GWh elektrit aastas, kuid on praeguseks lõpetanud tegevuse 18. Pērļupīte Kuura Vaidava ka auzas navu HEJ Palsmanes nesūdensdzirnavu HEJ ds ujas HEJ Lācīšu HEJ algas ds as s Vecpalsa Vizla Rankas HEJ Variņu HEJ Vizlas HEJ Tirza Cesvaines Paideru HEJ Pilskalna HEJ Gulbenes Āžu HEJ Apes Sudaliņa Lejasdzirnavu HEJ Sinoles ūdensdzirnavu HEJ Galgauskas HEJ Ainavu HEJ Vijata km Melnupe Alūksnes LEGEND: Hüdroelektrijaamad (HEJ) Piirkonnad Jõed Järved Riigipiir Vesikondade piirid 16 Kārlis Siļķe (2012). Ūdens enerģijas izmantošanas vēsture Latvijā 17 Latvenergo apkopojums portal/latvian/files/latvenergo_hronologija.pdf 18 Valdur Tiit et al (2006). Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine. Seitsmenda konverentsi kogumik. Peatoimetaja: TEUK7Kogumik.pdf 11

14 Turism ja puhkemajandus Loodus ja turism, loodusturism, turism looduses keskkonna- ja loodusesõbralik reisimine ehk nn ökoturism on tänapäeval muutumas üha populaarsemaks. See on säästev ja keskkonnasõbralik individuaalne reisimine ilma kiirustamise ja tormamiseta, mille peamiseks eesmärgiks on õppida tundma kohalikku loodust ja kultuuri (erinevalt suurtest turismigruppidest, mis üritavad näha võimalikult kiiresti võimalikult palju, jätmata aega koha nautimiseks ja tunnetamiseks). Gauja/Koiva vesikond pakub mitmekesiseid võimalusi loodusturismiks: avastada siinset loodust, näha Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti tüüpilisi maastikke, vaadelda taimi ja loomi nende looduslikus keskkonnas ning tutvuda looduskaitsealadega. Vesikonna territooriumil leidub rahvusparke, loodusparke, maastikukaitsealasid ja biosfäärikaitseala. Gauja/Koiva jõgi on juba pikka aega olnud populaarne veematkajate hulgas, kuna siin on paadisõiduks piisavalt vett varakevadest hilissügiseni. Päikeselisel päeval võib jõelõik Gauja rahvuspargis meenutada tiheda liiklusega maanteed! Paadisõiduks kasutatakse ka teisi vesikonna jõgesid, nagu näiteks Amata ja Brasla. Piirkond pakub võimalusi matkaradadel matkamiseks, linnuvaatluseks, ilusa maastiku, sh liivakivipaljandite ja koobaste nautimiseks, kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsustega tutvumiseks või uute arheoloogiliste avastuste tegemiseks. Gauja rahvuspark ja seal asuv kaunis Gauja jõe org on tõenäoliselt vesikonna tuntuim turismisihtkoht. Siiski leidub põnevaid ja ilusaid kohti mõlemal pool Eesti-Läti piiri, mistõttu soovitame lugejal neid külastada. 24 km ulatuses ei ole Koiva mitte lihtsalt jõgi, vaid piirijõgi Eesti ja Läti vahel. Läti poolel jääb see jõelõik Ziemeļgauja (Põhja-Gauja) maastikukaitsealale. Kaitseala moodustati aastal Gauja oru ja vanajõgede ning niidu-, metsa- ja vee-elupaikade kompleksi kaitseks. Jõgi on sel piirialal lai, kiirevooluline ja ka paadiga sõidetav. Paljud jõe kallastel asuvad ehitised on ajalooliste väärtustena kaitse all ning annavad tunnistust siin ammustel aegadel elanud inimeste elust ja tegevusest. Need, kes eelistavad pärast paadisõitu peatuda Eesti poolel, võivad teha seda näiteks Ähijärve ääres, Karula rahvuspargis. Rahvuspark on loodud, et säilitada, kaitsta, taastada, uurida ja tutvustada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspark pakub palju erinevaid võimalusi puhkamiseks võib jalutada, järves ujuda, kala püüda, matkata ühel kolmest matkarajast, vaadata Herefordi veiseid karjamaal või kobraste ehitisi jõgedel. Võib ka ronida 30 m kõrgusse Tornimäe vaatetorni ning nautida vaadet Otepää, Haanja ja Alūksne kõrgustikele. Tornist paistab ka Kaika kuppelmaastik. 12

15 Külastada tasub ka Võru maakonnas asuvat Haanja loodusparki (Haanja kõrgustik), mis jääb Karulast mõnikümmend kilomeetrit ida poole. Looduspargi eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kõrgustikku, vanu orge, loodust ja traditsioonilisi maastikke, edendada säästvat puhkemajandust ning kaitsta kaitstavate liikide elupaiku. Kes soovib heita pilgu Gauja/ Koiva vesikonnale ülevalt poolt, võib ronida vesikonna piirist kõigest 1.5 km kaugusel asuva Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe otsa. 318 m kõrguse Suure Munamäe tipus asub vaatetorn, kust meetri kõrguselt võib näha 50 km kaugusele; muu hulgas paistab sealt Eesti sügavaim järv Rõuge Suurjärv (38 m) ning ulatuslikud Läti alad. Läti poolel Ape (Hopa) ja Alūksne piirkonnas asub Veclaicene maastikukaitseala, mis on loodud, et kaitsta Põhja-Vidzeme iseloomulikku pärandkultuurmaastikku ja loodusväärtusi. Veclaicene maastikukaitsealal leidub selliseid väärtuslikke elupaiku nagu nõlvade ja jäärakute metsad, märjad metsad, soometsad ja looduslikud niidud. Maastikku ilmestavad järsud nõlvad, sügavad orud ja suured puud. Eriti iseloomulik on dolomiidi- ja liivakivipaljanditega Vaidava jõgi, mille kaldal Ape piirkonnas asuvad ka kuulsad roosast ja kollasest liivakivist Nõiakaljud (Raganu klintis). Looduses paadiga sõites või muul moel puhates on tähtis meeles pidada järgmisi lihtsaid, kuid väga olulisi reegleid: Kaitsmaks loodusväärtusi, on kaitsealadel külastajatele kehtestatud erireeglid. Näiteks ei ole lubatud parkida autot maastikul, lõket võib teha ainult selleks ettenähtud kohtades, koer peab olema rihma otsas jne. Telkida tohib ainult olemasolevatel/tähistatud telkimisplatsidel, lõkke tegemiseks on soovitav kasutada mahakukkunud puid, nõusid tuleks pesta suuremas kausis ja valada pesuvesi pärast maha (mitte tagasi jõkke või järve). Samblikke, samblaid ja soontaimi tuleb kaitsta nende kasvupaikades tallamise vältimiseks kasutada liikumiseks ainult teid ja radu ning mitte korjata taimi kaitsealadelt. Looduses on soovitav käia vaikselt, et mitte häirida metsaelanikke. Tekitatud prügi (sh toidujäätmed) tuleb lahkudes endaga kaasa võtta. Soovitav on vältida ühekordsete nõude kasutamist. 13

16 Kalastamine Mõlemas naaberriigis nii Lätis kui ka Eestis leidub rikkalikult veekogusid järvi, jõgesid, allikaid. Need veekogud võivad aga olla väga erinevad on nii kivise põhja ja kiire vooluga kärestikulisi jõgesid kui ka liivase või mudase põhjaga aeglasevoolulisi jõgesid. Neist omadustest sõltub ka veekogu taimestik ja loomastik erinevad liigid on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Mõned mageveekalad on eriti nõudlikud elutingimuste suhtes. Sobivuse järgi teatud kalaliikidele võib jõed ja järved jagada kahte rühma lõhilastele sobivad mageveekogud ja karplastele sobivad mageveekogud. Gauja/Koiva vesikonnas on palju lõhilastele sobivaid jõgesid. Selliseid jõgesid iseloomustab kiire vool (ja suur langus), kärestikud, kivine jõesäng, varjulised kaldad ja külm vesi; järved on suhteliselt sügavad ja toitainetevaesed (ei kasva kinni). Gauja/Koiva vesikonnas elab üle 20 kalaliigi, nt ahven, säinas, harjus, latikas, haug, särg, teib, luts ja siig, ning ka üks vähiliik. Majanduslikku tähtsust omavad siirdeliigid lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Kalastamine on Gauja/Koiva vesikonnas oluline ja armastatud aktiivse puhkuse osa, kuid seejuures tuleb loomulikult järgida kalapüügieeskirju. Vesikonnast on püütud nii mõnegi kalaliigi rekordsuurusega isendeid. Gauja jõest püütud 1.02 kilogrammine harjus hoiab Lätis esikohta juba aastast. Ja keegi pole ametlikult löönud ka aastal Gauja rahvuspargist ilusast Ungursi järvest püütud kilogrammise haugi rekordit 19. Enne kui minna kalastama, eriti juhul, kui seda kavatsetakse teha naaberriigis, tuleb välja uurida olulisemad kalapüügieeskirjad. Vastavad õigusaktid on Lätis ja Eestis erinevad. Vältimaks konfliktolukordi Eestis, tuleb arvestada kalapüügieeskirja ja loanõuetega juhul kui harrastuskalastaja kasutab püügiks midagi enamat kui üht lihtkäsiõnge: Eestis kalastamiseks tuleb tasuda püügiõiguse eest, vastasel juhul tuleb maksta trahv ebaseadusliku püügi eest ja hüvitada ka kalastikule tekitatud kahju; Harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puudega isikud (vastava dokumendi olemasolul); Erinevate kalaliikide alammõõdud Eestis: siig 35 cm, meritint 12 cm, haug 45 cm, vimb 30 cm, latikas 35 cm, luts 40 cm, ahven 19 cm. Harrastupüügil või õngepüügil püütud kala on keelatud müüa. Täpsem teave Eesti kalapüügieeskirjade kohta: 19 Läti kalarekordid 14

17 Alates 1. jaanuarist 2010 kehtib Lätis uus harrastuskalapüügi määrus, milles on varasemaga võrreldes olulisi muudatusi, nt: Kalastamise ajal peab lisaks kalastuskaardile olema kaasas ka kehtiv isikut tõendav dokument (täieliku ees- ja perekonnanime ning isikukoodiga); Uue nõudena peab kalastuskaardil olema lisaks ees- ja perekonnanimele ka isikukood; Muudetud on ka lubatud püügikoguseid üks kalastaja tohib ühel püügikorral püüda: kolm säinast, tõugjat või meriforelli (mitte viis, nagu oli lubatud varem); ühe siia ja ühe harjuse (mitte kolm isendit, nagu varem). Meritinti võib siseveekogudes püüda kuni 10 kg (nagu mereski) varem selle liigi puhul piirangut ei olnud; Haugi on keelatud püüda 1. märtsist 30. aprillini (varem oli püügikeeluaeg 16. märtsist 30. aprillini); Tühistatud on kevadine püügikeeld (1. aprillist 30. maini) Gauja jões suudmest kuni Tallinn-Riia maantee sillani, Līgatne suudmest Amata suudmeni ja Valmiera sõuderajal ning ka Brasla jões suudmest kuni kalakasvatuse paisuni; Olulised muudatused puudutavad kalapüüki jõgedes sügisesel piiranguperioodil novembrini. Lisandunud on jõgesid, kus kalapüük on sel ajal keelatud, ja piirangutega jõed jagunevad kahte rühma: jõed, kus kalapüük on täielikult keelatud, ning jõed, kus kalapüük teatud söödaga on keelatud. Uus Läti harrastuskalapüügi määrus on kättesaadav: No._1498_-_Regulations_On_Angling.doc Teave Läti kalastuskaardi kohta: 15

18 Informatsiooniallikad Eesti: Koiva vesikonna veemajanduskava: Reisimine Eestis: Turismiinfo Eesti Maaturism Võrumaa turismiinfo Valgamaa turismiinfo Puhkus looduses Teave Suure Munamäe kohta Paadirent ja aktiivne puhkus: Loodusväärtused: Haanja looduspark Karula rahvuspark Otepää looduspark Läti: Gauja vesikonna veemajanduskava: (kategooria Vide peatükk Ūdens alapeatükk Ūdens apsaimniekošana ) Reisimine Lätis: Läti ametlik turismiportaal Läti reisijuht internetis Kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused Maaturismi portaal Läti Riiklik Turismiarendusagentuur Ape (Hopa) piirkonna turismiinfo Paadirent ja aktiivne puhkus: Loodusväärtused: Läti Looduskaitseamet Läti järvede andmebaas Gauja rahvuspark Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala Veclaicene maastikukaitseala 16

19

20 Trükis on valminud projekti Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused (Gauja/Koiva, projekt nr EU 38839) raames, mida rahastavad Eesti-Läti programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid Läti Hüdroökoloogia Instituut (juhtpartner) Läti Vabariigi Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeerium Läti Ülikooli Bioloogiainstituut Balti Keskkonnafoorum Läti Balti Keskkonnafoorum Eesti ESTONIA Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Projekti koduleht: