Veekasutus Gauja/Koiva vesikonnas
|
|
- Alvin Cooper
- 5 years ago
- Views:
Transcription
1 Veekasutus Gauja/Koiva vesikonnas
2 Koostajad: Līga Bieziņa Edgars Bojārs Merle Kuris Karin Pachel Dace Strigune Iveta Teibe Kristīna Veidemane Peatoimetaja: Edgars Bojārs Fotod: Jānis Knāķis (kaanefoto) Rolands Bruzgulis Lolita Piterniece Anda Ruskule Joonistus: Anneli Lupp (lk 2-3) Kaart: Sandra Sprukta (lk 10-11) Balti Keskkonnafoorum, 2012 Kujundus: Max Mor Trükk: OÜ Gandrs, Riia, 2012 Trükitud taaskasutatud paberile
3 Sissejuhatus Vesi on meie igapäevase elukvaliteedi tagamiseks väga oluline me kasutame seda joomiseks ja majapidamises; me ujume, sõidame paadiga, kalastame ja puhkame veekogude läheduses. Seetõttu on vee kvaliteet tähtis meist igaühe jaoks. Koiva (läti k Gauja) jõgi on piiriülene jõgi, mis jaguneb kahe riigi Eesti ja Läti vahel. Gauja/Koiva vesikonnas ületavad nii jõed ja ojad kui ka põhjavesi korduvalt Eesti-Läti piiri; seega kasutatakse ühiseid veevarusid. Gauja/Koiva vesikonna kogupindala on 8900 km 2, millest suurem osa 7790 km 2 ehk 88% asub Lätis. Eesti poolele jääb vaid 12% vesikonnast. Brošüüri eesmärk on anda võrdlev ülevaade põhilisest veekasutusest vesikonna Eesti ja Läti osas ning edendada vee säästlikku tarbimist. Brošüür on mõeldud kasutamiseks koolides ja kohalikele inimestele täiendava informatsiooniallikana. Siit leiavad kasulikku teavet ka turistid reisimarsruutide kavandamiseks. Brošüüri sisu jaguneb kuueks peatükiks elanikkond, põllumajandus/ talupidamine, tööstus, energia tootmine, turism ja kalastamine mis võimaldab igaühel leida informatsiooni teda huvitava veekasutuse kohta. Lisatud on nimekiri allikatest, kust võib saada täiendavat teavet vastava teema kohta. Trükise koostasid Läti ja Eesti veemajanduse ning keskkonnateadlikkuse spetsialistid. Eksperdid töötavad koos Eesti-Läti programmi projektis Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused (projekt nr EU 38839). Projekti üldine eesmärk on edendada ühiste pinna- ja põhjaveevarude haldamist piiriülesele Gauja/Koiva vesikonnale ühise veemajanduskava koostamise kaudu. 1
4 2 VESIKOND on maa-ala, kust jõgi saab oma vee. See on maa-ala, mille kõigi ojade, jõgede ja järvede vesi voolab merre ühe suurema jõe suudme kaudu. Vesikond on just nagu kauss, millesse sattuv vesi valgub kesksesse jõkke ja suundub sealtkaudu mere poole.
5 Vesikonnapõhine veemajandus on terviklik lähenemine veevarude haldamisele, mille puhul haldamine toimub vesikondade kaupa ja mille sihiks on saavutada määratud aja jooksul vee hea seisund, sh nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed eesmärgid. Seatud eesmärgid ja kavandatud tegevused on kirjeldatud vesikondade veemajanduskavades. Tegevusi koordineeritakse riiklikult (Lätis) või piirkondlikult (Eestis). Veemajanduskavad sisaldavad ka veekasutuse analüüsi, mis võimaldab planeerida meetmeid konkreetsete olemasolevate ja potentsiaalsete probleemide lahendamiseks. 3
6 Elanikkond Elanikkond ja majapidamised on olulised vee kvaliteeti mõjutavad veekasutajad igas vesikonnas, piirkonnas või riigis. Gauja/Koiva vesikonnas elab ligikaudu inimest, neist 97% Läti poolel. Üldiselt jaguneb olmeveekasutus majasiseseks ja -väliseks veetarbimiseks. Õues kasutatakse vett peamiselt aias taimede ja muru kastmiseks. Majasisene veekasutus hõlmab joogivett, toiduvalmistamist, vannis ja duši all käimist, nõude- ja pesupesemist, hambapesu ja koristustöid. Vannitoas ja WC-s kulub põhiosa maja sees kasutatavast veest. Enamik seal tehtavaid igapäevaseid tegevusi nõuab suure koguse vett. Näiteks kasutavad vanemad WC-potid ühe loputuskorraga l vett. Uuemate WC-pottide puhul on veekulu siiski oluliselt (75 80%) väiksem. Lekkiv tualett võib raisata kuni 750 l vett kuus 1. Joomiseks ja toiduvalmistamiseks kasutatakse Euroopa Liidus keskmiselt vaid 5% kodumajapidamistes kasutatavast veest. Põhiosa kulub pesemiseks ja WC loputuskastides 2. Joonis 1: Keskmine olmeveekasutus Euroopa Liidus Allikas: Juris Benders (2011). Ūdens saimniecības audita pārskats. Metodiskais materiāls Olmeveekasutust mõõdetakse liitrites inimese kohta ööpäevas (l/in/ööp). Samal ajal kui Euroopa keskmine olmeveekasutus on 150 l/in/ööp ja Soomes koguni 200 l/in/ööp, vähenes Eestis ühisveevarustussüsteemiga liitunud majapidamiste veekulu selle sajandi algul oluliselt, olles keskmiselt 90 l/in/ööp aastal ning püsides samal tasemel ka viimased viis aastat. Kuigi olmeveekasutus sõltub suures osas elanike veekasutusharjumustest, võib arenenud Euroopa riikides üldiselt täheldada keskmiselt 5%-list veekasutuse langust viimase 15 aasta jooksul. Samal ajal on veekasutus Ida-Euroopas vähenenud ligikaudu 18% Juris Benders (2011). Ūdens saimniecības audita pārskats. Metodiskais materiāls 3 Keskkonnateabe Keskus (2010). Eesti Keskkonnaülevaade
7 2006. aasta andmete kohaselt kasutas 56% Läti Gauja vesikonna elanikest ühiskanalisatsiooni teenuseid. Ühisveevarustusega liitunuid oli pisut rohkem. Seejuures varieerub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga liitumise osakaal erinevates asulates oluliselt, olles Siguldas, Cēsises ja Vangažis üle 90%, samal ajal kui mõnes maapiirkonnas on ühiskanalisatsiooniga liitunuid alla 30%. Suhteliselt sarnane on olukord ka vesikonna Eesti osas. Koiva vesikond on võrdlemisi väike ala, kus ei ole suuri linnu. Ühisveevarustuse teenuseid kasutab umbes 31% elanikest ning ekspertide ennustuse kohaselt jääb see number samale tasemele ka aastal Kuigi mõne majapidamise puhul võib individuaalne veevarustus tähendada väiksemat veekulu, nagu see oli vanasti, kui vett võeti kaevust ämbriga, asen datakse praegusel ajal üha rohkem traditsioonilisi kaevusid puurkaevudega. Eramajades nauditakse tänapäeval kõiki mugavusi, sh vannis ja duši all käimine, pesumasinad jms, mille puhul ilma veeta hakkama ei saa. Madal liituvus ühisveesüsteemidega tähendab, et paljud individuaalsed veekasutajad vastutavad ise oma veevarustuse eest. Tihti tuleb neil paigaldada individuaalsed eelpuhastusseadmed ja kontrollida regulaarselt vee kvaliteeti. Ühisveevarustuse puhul vastutab vee kvaliteedi ja varustuse eest vee-ettevõte. On oluline teada, et nii Gauja/Koiva vesikonna Eesti kui ka Läti poolel võetakse kogu joogivesi põhjaveest. Nõuandeid vee säästmiseks kodumajapidamises Paranda lekkivad kraanid ja torud. Keera kraan hammaste harjamise ajaks kinni. Pese aedvilju kausis, mitte voolava vee all. Duši all kulub vähem vett kui vannis käimiseks, kuid ainult sel juhul, kui seal liiga pikalt ei olda. Kasuta vee survet kompenseerivaid kraaniotsikuid, mis säästavad vett, säilitades samal ajal kasutusmugavuse. Ära käivita pesu- või nõudepesumasinat pooltühjana, vaid pese korraga maksimaalne lubatud kogus. Uute kodumasinate ostmisel vali võimalikult tõhusa veekasutusega seadmed. WC-poti ostmisel vali kahesüsteemne mudel. Kasta aeda õhtul, mil aurumine on väiksem. Kogu vihmavett aia kastmiseks. 5
8 Põllumajandus Põllumajandus ehk talundus on looma- või taimekasvatus toidu, kiu või muude eluks vajalike saaduste tootmiseks. Levinuimad põllumajanduse vormid on veise-, lamba-, sea- ja linnukasvatus ning erinevate taimede kasvatus nii söögiks kui ka muuks, nt biokütuste tootmiseks. Igasugune põllumajandus vajab aga vett. Põllumajandusmaa moodustab ligikaudu 1/3 vesikonna Läti osast ja umbes 1/3 sellest on haritav maa. Enamikul sellest kasvatatakse söödakultuure ja teravilja. Kogu Euroopa veetarbimisest kasutatakse põllumajanduses 24%, samal ajal kui Lõuna-Euroopas on see näitaja 60% ja mõnes piirkonnas koguni 80%! Eestis on põllumajanduslik veekasutus umbes 4 5 miljonit m 3 aastas ehk 5% kogu veekasutusest 4. Lätis kasutatakse 26% kogu veest põllumajanduses (2007. a andmed) 5. Vesi on vajalik kasvatatavate taimede optimaalsete füsioloogiliste protsesside tagamiseks. Vesi aitab ka väetistel ja taimekaitsevahenditel paremini imenduda. Läti ja Eesti asuvad kliimavööndis, kus sademeid on palju ja aurumine väike, mistõttu täiendav kastmine ei ole enamasti vajalik. Niisutust on vaja vaid vähestes kohtades ja suvisel ajal põuaga. Suur osa maid kannatab liigniiskuse all ja vajab põllumajandusliku kasutamise puhul hoopis kuivendamist. Lätis on umbes 60% Gauja vesikonna põllumajandusmaadest rajatud kuivendussüsteemid. Vesikonna Eesti osas on see näitaja sarnane 50%. Kuivendus on vastuoluline teema see võib mõjutada looduskeskkonda negatiivselt, kuid samas on mittetöötavate kuivendussüsteemide tagajärjeks põldude ja teede üleujutused. Loomakasvatuses on vett vaja nii loomade joogiveeks kui ka farmide hooldamiseks ja puhastamiseks. Koduloomad vajavad vett keha füsioloogiliste funktsioonide toimimiseks. Ligikaudu 60 70% looma kehast moodustab vesi. Kui loomad kannatavad veepuuduse all, väheneb ka piima-, liha- ja munatoodang. Loomade veevajadus suureneb temperatuuri tõusuga. Loomade veenõudlus sõltub mitmest tegurist nagu looma liik, aktiivsus, sööda kogus ja koostis, olemasoleva vee kvaliteet ja temperatuur ning ümbritseva keskkonna temperatuur. Loomade päevane veevajadus varieerub märkimisväärselt, sõltuvalt loomaliigist ja kasvustaadiumist. Samal ajal kui mujal Eestis koondub loomakasvatus suurtesse farmidesse, on Koiva vesikonnas peamiselt väikesed looma- ja piimafarmid. Piirkonnas on vaid neli farmi, kus on üle 300 loomühiku. 4 Keskkonnateabe Keskus (2010). Keskkonnaülevaade
9 Joonis 2: Keskmine päevane veevajadus (l/ööpäevas) eri loomaliikide suurematel isenditel Allikas: Ylva Ran (2010). Consumptive water use in livestock production Assessment of green and blue virtual water contents of livestock products, gu.se/digitalassets/1312/ _ylva-ran.pdf Gauja/Koiva vesikonna Eesti poolel peeti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmete kohaselt aastal 5100 veist, siga ja ligi 3600 lammast. Et vesikonna Läti pool on palju suurem, on suurem ka põllumajandusloomade hulk: umbkaudsete arvutuste kohaselt veist, siga, lammast ja kodulindu (2010. a andmed). 6 Kuigi veepuudust Lätis ega Eestis ei ole, tasub siiski järgida nõuandeid vee säästmiseks põllumajanduses: Arvesta kastmisvee kogust vastavalt kultuurile ja pinnasetüübile. Kontrolli regulaarselt kastmissüsteeme ja paranda vajadusel lekked. Ära kasta päeva kõige kuumematel tundidel, vaid tee seda varahommikul või hilisõhtul, kui aurumine on väiksem. Kasta tuulevaiksetel päevadel, vältimaks tuulega ärakannet ja aurumist. Kasta aeglaselt, vältimaks äravoolu ja kindlustamaks vee pinnasesse imendumist. Vali tõhus niisutussüsteem. Taimede lähedale maapinnale paigaldatud automaatne niisutussüsteem kastab pinnast vaid seal, kus vaja. Väga tõhusad on tilk-niisutussüsteemid, mis annavad vett aeglaselt mulla sees otse taimejuurtele. 6 Läti Statistikaamet, Põllumajandusloendus
10 Tööstus Tööstus on üks majandusharudest, kus vesi on hädavajalik. Tööstuse põhieesmärk on kaupade tootmine tarbijatele. Erinevate toodete puhul võib vajaminev veekogus olla erinev, kuid päris ilma veeta enamasti tootmisprotsessis läbi ei saa. Tööstuses kasutatakse vett tootmiseks, töötlemiseks, pesemiseks, lahustamiseks, jahutamiseks või toote transportimiseks; vesi võib olla ka toote koostises ja vett vajatakse ka tootmisruumide ja -seadmete puhastamiseks. Veekvaliteet on eriti oluline toiduainetetööstuse jaoks. Gauja/Koiva vesikonnas on tööstus suhteliselt väheoluline veekasutaja. Vesikonna Eesti osa on väike ja võrdlemisi looduslik ala, kus erinevalt kahest ülejäänud Eesti vesikonnast (Lääne-Eesti ja Ida-Eesti) puuduvad olulise veekasutusega ettevõtted. Gauja/Koiva vesikonna Eesti poolel töötavad vaid mõned puidutöötlusettevõtted. Vesikonna Läti poolel on rohkem tööstusettevõtteid, millest enamik tegeleb toiduainete ja jookide tootmisega. Suurimad ettevõtted on Līgatne paberivabrik, klaaskiu tootja Valmieras stikla šķiedra, piimatööstusettevõte Valmieras piens, tellisetootja Lode ja õlletehas Cēsu alus aastal rajatud Līgatne paberivabrik on Läti ainus paberitootmisettevõte. Vabrikus kasutatakse toormaterjalina vanapaberit. 7 Traditsioonilise paberitööstuse veekulu on väga suur ühe tonni paberi tootmiseks kulub ligikaudu m 3 vett. Valge paberi puhul on veekulu täiendava pesemise ja pleegitamise tõttu suurem. Vanapaberist paberi tootmine on tavapärasega võrreldes vettsäästvam. Paberivabrikus kasutatakse 1 tonni paberi tootmiseks keskmiselt 44 m 3 vett. Vabrik kasutab nn märga tehnoloogiat, mille puhul vanapaber lahustatakse vees. Tootmisprotsessis ja tootmisruumide puhastamiseks vajalik vesi võetakse Ligatne jõest. Paberivabriku veevõtt on üks suurimaid Gauja vesikonnas, olles m aastal 8. Praeguseks ületab vabriku veekasutus m 3 ja arvestades planeeritud tootmise kasvu, võib tõusta kuupmeetrini. 9 Osaliselt rakendab paberivabrik suletud veeringlust. AS Valmieras stikla šķiedra toodab klaaskiudu ja klaaskiutooteid, mida saab kasutada edasiseks töötlemiseks, termo- ja tehnoisolatsioonimaterjalina ning valmis ehitusmaterjalina. Tootmisprotsessis kasutatakse vett klaaskiudmaterjalide kuumakindlaks muutmisel, mille käigus töödeldakse tooteid väävelhappega ning loputatakse seejärel veevannis. Vett võetakse neljast puurkaevust aastal kasutas vabrik m 3 vett Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 9 Atļauja A kategorijas piesārņojošai darbībai Nr.VA11IA Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 8
11 OÜ Lode on Balti riikide suurim keraamiliste ehitusmaterjalide tootja 11, mis on tuntud eelkõige erinevat tüüpi keraamiliste telliste valmistajana. Tehas kasutab nii pinna- kui ka põhjavett. Joogivesi kommunaalteenusteks ja olmevajadusteks saadakse põhjaveest m sügavuselt. Tootmisprotsessis vajalik tehniline vesi võetakse Gauja jõest. Tehnilist vett kasutatakse savimassi niisutamiseks, territooriumi kastmiseks, seadmete jahutamiseks ja pesemiseks ning vajadusel tule kustutamiseks aastal kasutas tehas m 3 vett 12, millest 3/4 pärines pinnaveest ja 1/4 põhjaveest. AS Valmieras piens on üks suurimaid piimatööstusettevõtteid Lätis 13. Ettevõte kogub toorpiima ja valmistab sellest erinevaid piimatooteid. Vesi on üks olulisemaid loodusvarasid, mida ettevõte kasutab. Joogivett saadakse kuuest ettevõtte territooriumil asuvast puurkaevust ja ka kommunaalteenuste pakkujalt Valmieras ūdens. Kokku kasutab ettevõte tootmisvajadusteks m 3 vett aastas (2007) 14. Ettevõte kogub eraldi kaht tüüpi heitvett vihmavett ehk suhteliselt puhast heitvett (sh vihmavesi, jahutusvesi, veepumbajaama filtritest pärinev vesi ja boilerite läbipesemiseks kasutatav vesi) ning tootmisest pärinevat ja reovett aastal asutatud AS Cēsu alus on väidetavalt vanim õlletehas Põhja- Euroopas aastal oli ettevõte suuruselt teine õlletootja Lätis ja purgiõlle tootmises esikohal. Hea kvaliteediga joogivesi on tehasele ülioluline õlle ja mitte-alkohoolsete jookide valmistamiseks. Vett kasutatakse ka tootmisvahendite puhastamiseks aastal võttis tehas m 3 põhjavett kahest kohalikust puurkaevust. Lisaks sai tehas m 3 vett Cēsise linna vee-ettevõttelt. 15 Mõned üldkehtivad nõuanded veekasutuse vähendamiseks tööstuses: Kontrolli korrapäraselt ettevõtte veevarustussüsteeme ja kui esineb lekkeid, siis paranda need koheselt. Kasuta vettsäästvaid tootmistehnoloogiaid ja -seadmeid. Pesemiseks kasuta kõrgsurvesüsteeme. Kasuta vett korduvalt. Paljudel juhtudel saab tehnoloogistest protsessidest pärinevat heitvett kasutada veel muudeks vajadusteks Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 15 Läti riiklik statistika Nr.2-Vesi 9
12 Energia tootmine Hüdroenergia kasutamisel inimkonna vajadusteks on pikk ajalugu. Vesiveski oli üks esimesi seadmeid, kus vee jõud aitas jahvatada teradest jahu, töödelda lambavilla ja puitu. Vesiveskeid mainitakse juba 13. sajandi Liivimaa kroonikas. Vesiveskitel ja väikestel tiikidel oli oluline osa maapiirkondade huvitava kultuurilise maastiku loomisel. Praeguseks on säilinud vesiveskite väärtus peamiselt kultuuripärandina. Tänapäeval on hüdroenergia maailmas kõige laiemalt elektri toomiseks kasutatav taastuvenergia vorm. Suuri hüdroelektrijaamu (HEJ) on jõgede paisutamise ja veehoidlate rajamise teel ehitatud peaaegu igas riigis. Ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema elektrijaama turbiinid, tootes nii elektrit aastal toodeti Euroopas 28% elektrist hüdroenergiast. Lätis on hüdroenergia osakaal tänu Daugava jõel paiknevale kolmele suurele hüdroelektrijaamale veelgi suurem 49%. Eestis on see number vaid 0.2%. Kaart. Hüdroelektrijaamad Gauja/Koiva vesikonnas Pärnu alamvesikond Salatsi ja Eesti vahelised valgalad Salatsi vesikond Liivi laht Gauja ja Salatsi vahelised väikesed valgalad Kocēnu Limbažu Brasla Pārgaujas Braslas HEJ Kalna dzirnavu HEJ Lenčupe Burtnieku Brandeļu HEJ Valmiera Abula HEJ Kocēnu Beverīnas Jumara Gauja Priekuļu Rauna Abuls Lisa Raunas Raunas dzirnavu HEJ Strenču Trikātas HEJ Skripstu HEJ Brutuļu HEJ Nigras HEJ Tiltleju HEJ R Smiltenes HEJ dzir Nigra Vija Rauza V n Šep Smilte nova Jeiskas dzirnavu HEJ Carnikavas Ādažu Garkalnes SējasKatrīndzirnavu HEJ Gauja Loja Inčukalna Krimuldas Siguldas Līgatnes Līgatne Kārļu aizsprosta HEJ Billes HEJ Daugava vesikond Amata Nediene Cēsu Zāģeru dzirnavu HEJ Amatas Vecpiebalgas Augstāres HEJ Palsa Dūniju HEJ Raunas Gauja Ga Ilzēnu HEJ Jaunpieb nova Madon novad 10
13 Võrtsjärve alamvesikond alkas ovads Koiva Elektri tootmine vee jõul algas Gauja/Koiva vesikonnas 19. sajandil aastal hakati Bille vildivabrikus tootmiseks vajaliku elektri saamiseks kasutama Amata jõe, mis on üks suurimaid Gauja lisajõgesid, veevoolu aastal rajati Abulsi jõele Smiltene HEJ aastal ehitati sinna uus HEJ, mis oli sel ajal üks moodsamaid Euroopas. Gauja vesikonna jõed, nagu näiteks Vaidava, Brasla ja Amata, olid kiire veevoolu tõttu sobivad hüdroenergia tootmiseks Lätis jätkus väikeste hüdroelektrijaamade ehitus kuni 1960-ndate aastate keskpaigani. Pärast suurte hüdroelektrijaamade rajamist Daugava jõele kaotasid väikesed HEJ-d järk-järgult oma tähtsuse ja lammutati. Paljudes kohtades on säilinud vaid paisude ja ehitiste varemed. Väikeste jõgede paisutamise uus buum algas 1990-ndatel aastatel pärast iseseisvuse saavutamist Nõukogude Liidust. Riigi toetused väikestest hüdroelektrijaamadest saadavale nn rohelisele energiale motiveerisid inimesi taastama vanu paise või ehitama uusi, kuid samal ajal unustati pöörata tähelepanu paisude negatiivsetele keskkonnamõjudele: loodusliku voolurežiimi ja veeökosüsteemi muutustele ning kalavarude langusele. Laanemetsa Valga maakond Peetri Peipsi alamvesikond Mustjõgi Pärlijõgi Võru maakond Grūbes HEJ Praegu on Gauja/Koiva vesikonna Läti poolel 34 väikest hüdroelektrijaama ja Eesti poolel vaid üks, mis hiljuti lõpetas töötamise. Nende osa kogu riigi elektritoodangus on tühine aastal tootsid Gauja vesikonna väikesed hüdroelektrijaamad umbes 12.5 GWh elektrit, mis moodustab Läti kogu elektritoodangust vaid 0.25%. Seetõttu on Saarlasõ HEJ neil vaid kohalik tähtsus talude ja väikeettevõtete jaoks. Saarlasõ HEJ Pärlijõel tootis ligikaudu 0.01 GWh elektrit aastas, kuid on praeguseks lõpetanud tegevuse 18. Pērļupīte Kuura Vaidava ka auzas navu HEJ Palsmanes nesūdensdzirnavu HEJ ds ujas HEJ Lācīšu HEJ algas ds as s Vecpalsa Vizla Rankas HEJ Variņu HEJ Vizlas HEJ Tirza Cesvaines Paideru HEJ Pilskalna HEJ Gulbenes Āžu HEJ Apes Sudaliņa Lejasdzirnavu HEJ Sinoles ūdensdzirnavu HEJ Galgauskas HEJ Ainavu HEJ Vijata km Melnupe Alūksnes LEGEND: Hüdroelektrijaamad (HEJ) Piirkonnad Jõed Järved Riigipiir Vesikondade piirid 16 Kārlis Siļķe (2012). Ūdens enerģijas izmantošanas vēsture Latvijā 17 Latvenergo apkopojums portal/latvian/files/latvenergo_hronologija.pdf 18 Valdur Tiit et al (2006). Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine. Seitsmenda konverentsi kogumik. Peatoimetaja: TEUK7Kogumik.pdf 11
14 Turism ja puhkemajandus Loodus ja turism, loodusturism, turism looduses keskkonna- ja loodusesõbralik reisimine ehk nn ökoturism on tänapäeval muutumas üha populaarsemaks. See on säästev ja keskkonnasõbralik individuaalne reisimine ilma kiirustamise ja tormamiseta, mille peamiseks eesmärgiks on õppida tundma kohalikku loodust ja kultuuri (erinevalt suurtest turismigruppidest, mis üritavad näha võimalikult kiiresti võimalikult palju, jätmata aega koha nautimiseks ja tunnetamiseks). Gauja/Koiva vesikond pakub mitmekesiseid võimalusi loodusturismiks: avastada siinset loodust, näha Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti tüüpilisi maastikke, vaadelda taimi ja loomi nende looduslikus keskkonnas ning tutvuda looduskaitsealadega. Vesikonna territooriumil leidub rahvusparke, loodusparke, maastikukaitsealasid ja biosfäärikaitseala. Gauja/Koiva jõgi on juba pikka aega olnud populaarne veematkajate hulgas, kuna siin on paadisõiduks piisavalt vett varakevadest hilissügiseni. Päikeselisel päeval võib jõelõik Gauja rahvuspargis meenutada tiheda liiklusega maanteed! Paadisõiduks kasutatakse ka teisi vesikonna jõgesid, nagu näiteks Amata ja Brasla. Piirkond pakub võimalusi matkaradadel matkamiseks, linnuvaatluseks, ilusa maastiku, sh liivakivipaljandite ja koobaste nautimiseks, kultuuriliste ja ajalooliste vaatamisväärsustega tutvumiseks või uute arheoloogiliste avastuste tegemiseks. Gauja rahvuspark ja seal asuv kaunis Gauja jõe org on tõenäoliselt vesikonna tuntuim turismisihtkoht. Siiski leidub põnevaid ja ilusaid kohti mõlemal pool Eesti-Läti piiri, mistõttu soovitame lugejal neid külastada. 24 km ulatuses ei ole Koiva mitte lihtsalt jõgi, vaid piirijõgi Eesti ja Läti vahel. Läti poolel jääb see jõelõik Ziemeļgauja (Põhja-Gauja) maastikukaitsealale. Kaitseala moodustati aastal Gauja oru ja vanajõgede ning niidu-, metsa- ja vee-elupaikade kompleksi kaitseks. Jõgi on sel piirialal lai, kiirevooluline ja ka paadiga sõidetav. Paljud jõe kallastel asuvad ehitised on ajalooliste väärtustena kaitse all ning annavad tunnistust siin ammustel aegadel elanud inimeste elust ja tegevusest. Need, kes eelistavad pärast paadisõitu peatuda Eesti poolel, võivad teha seda näiteks Ähijärve ääres, Karula rahvuspargis. Rahvuspark on loodud, et säilitada, kaitsta, taastada, uurida ja tutvustada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspark pakub palju erinevaid võimalusi puhkamiseks võib jalutada, järves ujuda, kala püüda, matkata ühel kolmest matkarajast, vaadata Herefordi veiseid karjamaal või kobraste ehitisi jõgedel. Võib ka ronida 30 m kõrgusse Tornimäe vaatetorni ning nautida vaadet Otepää, Haanja ja Alūksne kõrgustikele. Tornist paistab ka Kaika kuppelmaastik. 12
15 Külastada tasub ka Võru maakonnas asuvat Haanja loodusparki (Haanja kõrgustik), mis jääb Karulast mõnikümmend kilomeetrit ida poole. Looduspargi eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kõrgustikku, vanu orge, loodust ja traditsioonilisi maastikke, edendada säästvat puhkemajandust ning kaitsta kaitstavate liikide elupaiku. Kes soovib heita pilgu Gauja/ Koiva vesikonnale ülevalt poolt, võib ronida vesikonna piirist kõigest 1.5 km kaugusel asuva Baltimaade kõrgeima tipu Suure Munamäe otsa. 318 m kõrguse Suure Munamäe tipus asub vaatetorn, kust meetri kõrguselt võib näha 50 km kaugusele; muu hulgas paistab sealt Eesti sügavaim järv Rõuge Suurjärv (38 m) ning ulatuslikud Läti alad. Läti poolel Ape (Hopa) ja Alūksne piirkonnas asub Veclaicene maastikukaitseala, mis on loodud, et kaitsta Põhja-Vidzeme iseloomulikku pärandkultuurmaastikku ja loodusväärtusi. Veclaicene maastikukaitsealal leidub selliseid väärtuslikke elupaiku nagu nõlvade ja jäärakute metsad, märjad metsad, soometsad ja looduslikud niidud. Maastikku ilmestavad järsud nõlvad, sügavad orud ja suured puud. Eriti iseloomulik on dolomiidi- ja liivakivipaljanditega Vaidava jõgi, mille kaldal Ape piirkonnas asuvad ka kuulsad roosast ja kollasest liivakivist Nõiakaljud (Raganu klintis). Looduses paadiga sõites või muul moel puhates on tähtis meeles pidada järgmisi lihtsaid, kuid väga olulisi reegleid: Kaitsmaks loodusväärtusi, on kaitsealadel külastajatele kehtestatud erireeglid. Näiteks ei ole lubatud parkida autot maastikul, lõket võib teha ainult selleks ettenähtud kohtades, koer peab olema rihma otsas jne. Telkida tohib ainult olemasolevatel/tähistatud telkimisplatsidel, lõkke tegemiseks on soovitav kasutada mahakukkunud puid, nõusid tuleks pesta suuremas kausis ja valada pesuvesi pärast maha (mitte tagasi jõkke või järve). Samblikke, samblaid ja soontaimi tuleb kaitsta nende kasvupaikades tallamise vältimiseks kasutada liikumiseks ainult teid ja radu ning mitte korjata taimi kaitsealadelt. Looduses on soovitav käia vaikselt, et mitte häirida metsaelanikke. Tekitatud prügi (sh toidujäätmed) tuleb lahkudes endaga kaasa võtta. Soovitav on vältida ühekordsete nõude kasutamist. 13
16 Kalastamine Mõlemas naaberriigis nii Lätis kui ka Eestis leidub rikkalikult veekogusid järvi, jõgesid, allikaid. Need veekogud võivad aga olla väga erinevad on nii kivise põhja ja kiire vooluga kärestikulisi jõgesid kui ka liivase või mudase põhjaga aeglasevoolulisi jõgesid. Neist omadustest sõltub ka veekogu taimestik ja loomastik erinevad liigid on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Mõned mageveekalad on eriti nõudlikud elutingimuste suhtes. Sobivuse järgi teatud kalaliikidele võib jõed ja järved jagada kahte rühma lõhilastele sobivad mageveekogud ja karplastele sobivad mageveekogud. Gauja/Koiva vesikonnas on palju lõhilastele sobivaid jõgesid. Selliseid jõgesid iseloomustab kiire vool (ja suur langus), kärestikud, kivine jõesäng, varjulised kaldad ja külm vesi; järved on suhteliselt sügavad ja toitainetevaesed (ei kasva kinni). Gauja/Koiva vesikonnas elab üle 20 kalaliigi, nt ahven, säinas, harjus, latikas, haug, särg, teib, luts ja siig, ning ka üks vähiliik. Majanduslikku tähtsust omavad siirdeliigid lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Kalastamine on Gauja/Koiva vesikonnas oluline ja armastatud aktiivse puhkuse osa, kuid seejuures tuleb loomulikult järgida kalapüügieeskirju. Vesikonnast on püütud nii mõnegi kalaliigi rekordsuurusega isendeid. Gauja jõest püütud 1.02 kilogrammine harjus hoiab Lätis esikohta juba aastast. Ja keegi pole ametlikult löönud ka aastal Gauja rahvuspargist ilusast Ungursi järvest püütud kilogrammise haugi rekordit 19. Enne kui minna kalastama, eriti juhul, kui seda kavatsetakse teha naaberriigis, tuleb välja uurida olulisemad kalapüügieeskirjad. Vastavad õigusaktid on Lätis ja Eestis erinevad. Vältimaks konfliktolukordi Eestis, tuleb arvestada kalapüügieeskirja ja loanõuetega juhul kui harrastuskalastaja kasutab püügiks midagi enamat kui üht lihtkäsiõnge: Eestis kalastamiseks tuleb tasuda püügiõiguse eest, vastasel juhul tuleb maksta trahv ebaseadusliku püügi eest ja hüvitada ka kalastikule tekitatud kahju; Harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puudega isikud (vastava dokumendi olemasolul); Erinevate kalaliikide alammõõdud Eestis: siig 35 cm, meritint 12 cm, haug 45 cm, vimb 30 cm, latikas 35 cm, luts 40 cm, ahven 19 cm. Harrastupüügil või õngepüügil püütud kala on keelatud müüa. Täpsem teave Eesti kalapüügieeskirjade kohta: 19 Läti kalarekordid 14
17 Alates 1. jaanuarist 2010 kehtib Lätis uus harrastuskalapüügi määrus, milles on varasemaga võrreldes olulisi muudatusi, nt: Kalastamise ajal peab lisaks kalastuskaardile olema kaasas ka kehtiv isikut tõendav dokument (täieliku ees- ja perekonnanime ning isikukoodiga); Uue nõudena peab kalastuskaardil olema lisaks ees- ja perekonnanimele ka isikukood; Muudetud on ka lubatud püügikoguseid üks kalastaja tohib ühel püügikorral püüda: kolm säinast, tõugjat või meriforelli (mitte viis, nagu oli lubatud varem); ühe siia ja ühe harjuse (mitte kolm isendit, nagu varem). Meritinti võib siseveekogudes püüda kuni 10 kg (nagu mereski) varem selle liigi puhul piirangut ei olnud; Haugi on keelatud püüda 1. märtsist 30. aprillini (varem oli püügikeeluaeg 16. märtsist 30. aprillini); Tühistatud on kevadine püügikeeld (1. aprillist 30. maini) Gauja jões suudmest kuni Tallinn-Riia maantee sillani, Līgatne suudmest Amata suudmeni ja Valmiera sõuderajal ning ka Brasla jões suudmest kuni kalakasvatuse paisuni; Olulised muudatused puudutavad kalapüüki jõgedes sügisesel piiranguperioodil novembrini. Lisandunud on jõgesid, kus kalapüük on sel ajal keelatud, ja piirangutega jõed jagunevad kahte rühma: jõed, kus kalapüük on täielikult keelatud, ning jõed, kus kalapüük teatud söödaga on keelatud. Uus Läti harrastuskalapüügi määrus on kättesaadav: No._1498_-_Regulations_On_Angling.doc Teave Läti kalastuskaardi kohta: 15
18 Informatsiooniallikad Eesti: Koiva vesikonna veemajanduskava: Reisimine Eestis: Turismiinfo Eesti Maaturism Võrumaa turismiinfo Valgamaa turismiinfo Puhkus looduses Teave Suure Munamäe kohta Paadirent ja aktiivne puhkus: Loodusväärtused: Haanja looduspark Karula rahvuspark Otepää looduspark Läti: Gauja vesikonna veemajanduskava: (kategooria Vide peatükk Ūdens alapeatükk Ūdens apsaimniekošana ) Reisimine Lätis: Läti ametlik turismiportaal Läti reisijuht internetis Kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused Maaturismi portaal Läti Riiklik Turismiarendusagentuur Ape (Hopa) piirkonna turismiinfo Paadirent ja aktiivne puhkus: Loodusväärtused: Läti Looduskaitseamet Läti järvede andmebaas Gauja rahvuspark Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala Veclaicene maastikukaitseala 16
19
20 Trükis on valminud projekti Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused (Gauja/Koiva, projekt nr EU 38839) raames, mida rahastavad Eesti-Läti programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partnerid Läti Hüdroökoloogia Instituut (juhtpartner) Läti Vabariigi Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeerium Läti Ülikooli Bioloogiainstituut Balti Keskkonnafoorum Läti Balti Keskkonnafoorum Eesti ESTONIA Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool Projekti koduleht:
Projects and special orders. Projektid ja eritellimused
Projects and special orders Projektid ja eritellimused Private residence in Tallinn Eramu Tallinnas Your idea is our creative challenge! Sinu idee teostamine on meile loominguliseks väljakutseks! We have
More informationCLASSIC Page 8-9. Classic 018 Classic 018 Classic 019 Classic 019 Classic 022. Classic 024 Classic 024 Classic 025 Classic 026 Classic 026
Spirit Collection Spirit Collection Made of 100% New Zealand wool Spirit is soft and durable a perfect material for carpets with a colourbox of 99 shades. To recieve a perfect carpet choose a design from
More informationMMSi ümbermõtestamine raku tasandilt
MMSi ümbermõtestamine raku tasandilt http://phaelosopher.com/2012/10/01/rethinking-mms-a-cells-eye-view/ Ma ei võta seda teemat, mida sa parasjagu loed, kergelt. Ma ei saa isegi öelda, et minu arusaam
More informationSten Urbanik Harrastusliku ahvenapüügi efektiivsus Saaremaa järvedel. Efficiency of hobby fishing for perch on lakes of Saaremaa
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Sten Urbanik Harrastusliku ahvenapüügi efektiivsus Saaremaa järvedel Efficiency of hobby fishing for perch on lakes of Saaremaa Magistritöö Maastikukaitse
More informationADDITIONS TO THE EARLY CONSTRUCTION HISTORY OF THE KURESSAARE BISHOP S CASTLE
ADDITIONS TO THE EARLY CONSTRUCTION HISTORY OF THE KURESSAARE BISHOP S CASTLE GAREL PÜÜA and GUIDO TOOS Agu EMS OÜ, Roosikrantsi 17, 10119 Tallinn, Estonia; garel.pyya@gmail.com KAUR ALTTOA Tartu Ülikool,
More informationINVESTIGATION OF THE MEDIEVAL AND EARLY POST-MEDIEVAL KARJA GATE AND THE SUBURB IN FRONT OF IT IN TALLINN
ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2010, 115 126 INVESTIGATION OF THE MEDIEVAL AND EARLY POST-MEDIEVAL KARJA GATE AND THE SUBURB IN FRONT OF IT IN TALLINN RAGNAR NURK, VILLU KADAKAS, GAREL PÜÜA and GUIDO
More information8. Looduse mitmekesisus
8. Looduse mitmekesisus 8. Looduse mitmekesisus Eesti väikese rahvaarvuga võrreldes tundub kaitsealuse maismaa pindala, mis on ligi 18% riigi maismaast, suhteliselt kõrge ja võiks arvata et Eesti loodus
More information1. Sissejuhatus Kuidas peaksid intellektipuudega inimesed tervisealast teavet saama? Millised on teie õigused teabele? Millist t
Inclusion Europe The European Association of Societies of Persons with Intellectual Disabilities and their Families Kuidas saada lihtsalt mõistetavat teavet tervishoiu kohta Enese-esindajate teavitus-
More informationMürareostus. ajab loomad segadusse. Sademed ja nende mõõtmine Unesco kaitseala Lääne-Eestis Austraalia loodus
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 OKTOOBER 10/2017 Mürareostus ajab loomad segadusse ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Sademed ja nende mõõtmine Unesco kaitseala
More informationAHJA JÕEL SAESAARE PAISULE KALAPÄÄSUDE RAJAMISEST. EKSPERTHINNANG. Tauno Jürgenstein, MSc
AHJA JÕEL SAESAARE PAISULE KALAPÄÄSUDE RAJAMISEST. EKSPERTHINNANG. Tauno Jürgenstein, MSc 2013 Sisukord 1. Ahja jõe kalastik...3 2. Saesaare paisu mõju vee elustikule...6 3. Võimalikud lahendused, soovitused
More informationTransport and communication
Transport ja side 1. Tallinna ühistransport. 97 2. Tallinna ühistransport erinevate transpordivahendite lõikes... 98 3. Tallinna ühistranspordi kulud ja kulude kate (mln kr) 99 4. Tallinna Lennujaam.......
More informationLaagri Kool. Uurimistöö. Tsunami
Laagri Kool Uurimistöö Tsunami Autor: Simon Suvemaa Juhendaja: Siiri Evard 2012 Sisukord LK 1 Tiitelleht. LK 2 Sisukord. LK 3 Eesmärk ja Mis on Tsunami? LK 4 Toimunud Tsunamid. LK 5-7 Mis on Tsunami tagajärjed?
More informationEesti põllumajandustootjate konkurentsivõimelisus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimustes
Riikliku programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 2014 lisa 4 Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimelisus Euroopa
More informationÜLEUJUTUS KUI ILMARISK
ÜLEUJUTUS KUI ILMARISK Maailmas peetakse üleujutusi ehk uputusi sagedaimaks looduskatastroofiks. Statistika järgi hukkuvat loodusõnnetustest just üleujutustes kõige rohkem inimesi. Üleujutus tähendab seda,
More informationKALAKASVATUSLIKU TAASTOOTMISE TEGEVUSKAVA , perspektiiviga kuni Koostajad
KINNITATUD 19.05.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/307 KALAKASVATUSLIKU TAASTOOTMISE TEGEVUSKAVA 2017 2019, perspektiiviga kuni 2023 Ohustatud sh kaitsealuste ja vääriskalaliikide seisundi parandamiseks vajalikud
More informationKuressaare Tori linnaosas toimunud muutuste põhjused, iseloom ning tagajärjed
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimistöö aines Linnaplaneerimine ja - keskkond Kuressaare Tori linnaosas toimunud muutuste põhjused,
More informationMina olen muinasjutuliselt rikas
Mina olen muinasjutuliselt rikas Kuidas saavutada elus kõike, mida igatsed Thomas L. Pauley Penelope J. Pauley Kirjastus Valgusesaar Originaali tiitel: I m Rich Beyond My Wildest Dreams I m. I m. I m.
More informationEESTI LOODUSTURISMI PAKKUMISE UURING
EESTI LOODUSTURISMI PAKKUMISE UURING Juuli 2008 Teostaja: SISUKORD 1. EESMÄRGID JA ÜLESEHITUS... 3 UURINGU EESMÄRGID... 3 UURINGU ÜLESEHITUS... 3 UURINGU TEOSTAJAD... 4 2. SISSEJUHATUS LOODUSTURISMI...
More informationINSPIRE metaandmed Eesti geoportaalis
INSPIRE metaandmed Eesti geoportaalis Sulev Õitspuu Geoinformaatika osakond Geoinfosüsteemide büroo Maa-amet 8. oktoober 2014, Seminar teemal Keskkonnaandmete analüüs, kasutamine ja e-teenused INSPIRE,
More informationVälisriigi lippu kandvaid laevu kontrolliva järelevalveametniku kvalifikatsiooninõuded ja laevakontrolli akti vorm
Väljaandja: Majandus- ja kommunikatsiooniminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 24.01.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 05.02.2005 Avaldamismärge: Välisriigi lippu
More informationKUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED
KUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED kohaliku tasandi organisatsioonidele KUIDAS EDENDADA ELANIKE TERVIST JA ENNETADA HAIGUSI 65 IDEED kohaliku tasandi organisatsioonidele Tervise
More informationVetikad. Erich Kukk. 1. Ajalooline ülevaade Uurituse ülevaade
Vetikad Erich Kukk 1. Ajalooline ülevaade 1.1. Uurituse ülevaade Esimesed andmed vetikate esinemisest praeguse Eesti alal leiame J.B. Fischeri töös Versuch einer Naturgeschichte von Livland (1778). Esimene
More informationRakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega
Rakvere linnaregioon ja seosed teiste piirkondadega Tellija: Rakvere linnavalitsus Täitja: Tartu Ülikooli Inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool; Siiri Silm, Rein Ahas Kontakt: siiri@ut.ee, rein.ahas@ut.ee
More informationVERONIKA JUSSI OSAWE LOOMETOO TURUNDUSE KASIRAAMAT: TEEME ARAI
VERONIKA JUSSI OSAWE LOOMETOO TURUNDUSE KASIRAAMAT: TEEME ARAI Loometöö turunduse käsiraamat: TEEME ÄRA! Veronika Jüssi Osawe Elukuiseiklus.ee/kunstimeistrid Tallinn 2015 Autor ja väljaandja: Veronika
More informationAjakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri.
NR 3/4 2017 (297) Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia ja merendusorganisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989. aastast alates. Ajakiri Meremees
More informationEesti Orienteerumisliidu koolitusseminar
EOL üldkogu, 14-15 november, Mooste Eesti Orienteerumisliidu koolitusseminar Rajameistri tegevused võistluste korraldamisel Sven Oras 1 Rajaplaneering: Üldpõhimõtted 2 Üldpõhimõtted IOF võistlusreeglid,
More informationTÖÖKESKKOND 2017 MÄRTS
TÖÖKESKKOND 2017 TÖÖKESKKOND 2017 SISUKORD Eessõna 3 1. Eesti töökeskkond tööinspektsiooni pilgu läbi 4 1.1 Tööõnnetused 7 1.2 Tööga seotud haigestumised 18 2. Riiklik järelevalve 22 2.1 Tööohutus 23 2.2
More informationTURISMISIHTKOHTADE ARENDAMINE PÕHJA-EESTIS RAKVERE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Margot Eimla TURISMISIHTKOHTADE ARENDAMINE PÕHJA-EESTIS RAKVERE NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Heli Müristaja, MSc Kaasjuhendaja: Monika Sooneste Pärnu 2013 SISUKORD
More informationRegionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta.
Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta Tartu 2015 Töö Tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Töövõtja:
More informationRapla maakond. Kivimustreid Raplamaa rändrahnudest / Rock patterns from erratic boulders in Rapla County
128 Rapla maakond Rapla maakonda pole silmapaistvate loodusmälestistega just liialt õnnistatud. Suur osa nendest on seotud paega, mis maakonna keskosas on kõikjal maapinna lähedal küntud põllud valendavad
More informationTransport and communication
Transport ja side 1. Tallinna ühistransport. 2. Tallinna ühistransport erinevate transpordivahendite lõikes... 3. Tallinna ühistranspordi kulud ja kulude kate (mln kr) 4. Tallinna Lennujaam....... 5. Turujaotus
More informationTervishoiukulud
Tervishoiukulud 2012 2014 Marika Inno Tervisestatistika teabepäev Kust tuleb raha ja kuhu kaob tervis? 10.12.2015 Sisukord Metoodika ja selle muudatused Andmeallikad Ümberarvutused Tulemused 2012-2014
More informationTšehhi: Blanka Lormanová, Barbora Horsáková, Helena Volavková, Martin Bohal, Oldřich Staněk.
Tänusõnad Me soovime tänada inimesi, kelle kaasabil sai reisijuht teoks: Küpros: Theodora Knais, George Michalopoulos, Savas Xiouris, Savas Theofanous, Anna Georgiou, Theodora Hadjikyprianou. Tšehhi: Blanka
More informationEESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT LIMNOLOOGIAKESKUS
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT LIMNOLOOGIAKESKUS HARKU JÄRV Meetmekava Koostajad: Merit Kreitsberg, Randel Kreitsberg, Lea Tuvikene TARTU 2016 SISUKORD: 1. Sissejuhatus... 4 2. INTERREG
More informationKALASTIKU JA PÜÜGIVAHENDITE EFEKTIIVSUSE UURING EESTI VÄIKEJÄRVEDES
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Limnoloogiakeskus KALASTIKU JA PÜÜGIVAHENDITE EFEKTIIVSUSE UURING EESTI VÄIKEJÄRVEDES Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, 216.a. projekt
More informationMalaariasse nakatumise risk ja soovitatavad ennetusmeetmed
Malaariasse nakatumise risk ja soovitatavad ennetusmeetmed Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab malaariasse nakatumise ohu vältimiseks kasutada järgmiseid ennetusmeetmeid: Malaariaoht ja profülaktika
More informationANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISESÜSTEEMI RAHASTAMISE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKS
ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD TERVISESÜSTEEMI RAHASTAMISE JÄTKUSUUTLIKKUSE TAGAMISEKS Sissejuhatus Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit vahel 23.11.2016
More informationPääsemine ainult usu läbi: PAULUSE KIRI ROOMLASTELE
Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid oktoober november detsember 2017 Pääsemine ainult usu läbi: PAULUSE KIRI ROOMLASTELE ABSG ehk hingamispäevakooli õppetükkide
More informationkohtumiste ja ürituste
Praktiline käsiraamat Keskkonnasõbralike kohtumiste ja ürituste korraldamine Tartus Milleks see käsiraamat? Sisukord Tartus on 70 konverentsi ja seminari pidamise kohta kokku enam kui 8000 osaleja jaoks.
More informationVIGASTUSTE JA VIGASTUSSURMADE ENNETAMISE POLIITIKA KOORDINEERIMISE RAKKERÜHM
VIGASTUSTE JA VIGASTUSSURMADE ENNETAMISE POLIITIKA KOORDINEERIMISE RAKKERÜHM Riigikantselei 214 1 SISUKORD KOKKUVÕTE... 6 1. OLUKORRA KIRJELDUS... 9 2. VIGASTUSTE VALDKONNA KAETUS STRATEEGIATE JA EESMÄRKIDEGA..
More informationSisukord. Sissejuhatus. Eessõna Rohkem tähelepanu naabritele Marianne Mikko. Piiriülene koostöö rahvusvaheliste suhete osana
Eesti, Venemaa, Moldova, Valgevene, Ukraina PIIRIÜLESE KOOSTÖÖ KÄSIRAAMAT Sisukord 3 5 7 9 15 23 25 29 31 Sissejuhatus Eessõna Rohkem tähelepanu naabritele Marianne Mikko Piiriülene koostöö rahvusvaheliste
More informationautoriõigus MTÜ Loodusajakiri
Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 3,50 AUGUST 8/2014 Teod aednike ja loodusesõprade lemmikud ISSN 0131-5862 (trükis) ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) Vikerkaare värviline ilu Karst Nabala
More informationTervise infosüsteemi kasutamise võimalused ja probleemid
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Tervise infosüsteemi kasutamise võimalused ja probleemid Seminaritöö Autor: Polina Rubtsova Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus...3 1 Tervise
More informationRegionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta.
Regionaalsete reoveesette käitlemise lahenduste väljatöötamine ja jäätmete lakkamise kriteeriumite väljatöötamine reoveesette kohta Tartu 2015 Töö Tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Töövõtja:
More informationLaste heaolu poole Euroopas Selgitustekst laste vaesusest Euroopa Liidus
Laste healu ple Eurpas Selgitustekst laste vaesusest Eurpa Liidus EAPNi ja Eurchild i selgitustekst EUROOPA VAESUSVASTANE VÕRGUSTIK EUROPEAN ANTI-POVERTY NETWORK RÉSEAU EUROPÉEN DE DE LUTTE CONTRE LA LA
More informationTondipoiste mälestussammas
President Ilves: poliitilise kultuuri kohaselt vajab uus valitsus Riigikogult uut mandaati Taasavati mälestusmärk Tondi sõjakooli kursantidele. Tondipoiste mälestussammas taastatud Vabariigi Presidendi
More informationII VÕHANDU JÕE ALAMJOOKSU ÖKOLOOGILINE SEISUND
Loodushoiu Ühing LUTRA II VÕHANDU JÕE ALAMJOOKSU ÖKOLOOGILINE SEISUND Töö tellija: Projekteerimisbüroo MAA ja VESI O/Ü Täitja: Loodushoiu Ühing LUTRA Koostas: Nikolai Laanetu TARTU 2004 1 SISUKORD SISSEJUHATUS
More informationBRÄNDI TUNTUSE JA TAJUTUD KVALITEEDI MÕÕTMINE MINERAALVEE BRÄNDI DEVIN NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Instituut Turunduse õppetool Kairi Kiivit BRÄNDI TUNTUSE JA TAJUTUD KVALITEEDI MÕÕTMINE MINERAALVEE BRÄNDI DEVIN NÄITEL Magistritöö Juhendaja: dotsent
More informationVaata, kes on sotsiaaldemokraatide linnapeakandiaadid. Sotsiaaldemokraat. Tallinn Foorumi keskus Kristiine keskus
SOTSIDE TOETUSE KASVAB: Kolmandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille toetus tõusis võrreldes aprilliga 15,4 protsendilt 17,8 protsendile. (Kantar Emor) Vaata, kes on sotsiaaldemokraatide linnapeakandiaadid
More informationKALASTIKU JA PÜÜGIVAHENDITE EFEKTIIVSUSE UURING EESTI VÄIKEJÄRVEDES
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Limnoloogiakeskus KALASTIKU JA PÜÜGIVAHENDITE EFEKTIIVSUSE UURING EESTI VÄIKEJÄRVEDES Uuringut toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, 214.a. projekt
More informationTervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine
Tervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiutöötajate statistika kogumise uuendamine Tallinn 2012 Tervisestatistika osakonna missioon:
More informationSINDI HÜDROSÕLME REKONSTRUEERIMINE KMH ARUANNE
Tellija AS RAJU Dokumendi tüüp Kuupäev August 2013 Lepingu nr 2011-0142 SINDI HÜDROSÕLME REKONSTRUEERIMINE KMH ARUANNE Versioon 3 Printimise kuupäev Koostatud: Kontrollitud: 2013/08/15 Kooskõlastatud:
More informationEESTI MAAÜLIKOOL. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Siim-Martin Tirmaste
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Siim-Martin Tirmaste EESTI SÜGAVATE VÄIKEJÄRVEDE SOOJUSKIHISTUS JA GAASIREŽIIM KUI INIMMÕJU NING KLIIMAMUUTUSTE PEEGELDAJA THERMAL STRATIFICATION AND
More informationROHELINE RAAMAT. mobiilse tervishoiu ehk m-tervise kohta. {SWD(2014) 135 final}
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.4.2014 COM(2014) 219 final ROHELINE RAAMAT mobiilse tervishoiu ehk m-tervise kohta {SWD(2014) 135 final} ET ET Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. M-tervise võimalused... 4 2.1.
More informationTERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2011
Tervisestatistika aastaaruanne 2011 TERVISESTATISTIKA AASTAARUANNE 2011 Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tallinn 2012 1 Tervisestatistika osakonna missioon: Rahva tervis ja heaolu parema
More information5 VEEKOGUDE AEREERIMINE JA HÜPOLIMNIONIST VEE ÄRAJUHTIMINE
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus 5 VEEKOGUDE AEREERIMINE JA HÜPOLIMNIONIST VEE ÄRAJUHTIMINE Arvo Tuvikene 5.1 Sissejuhatus Järvede ja veehoidlate eutrofeerumine on tänapäeval üha süvenev probleem.
More informationPühast Võhandust, Pühalättest ja ohvrijärvest Otepää lähistel
Ajalooline Ajakiri, 2015, 1/2 (151/152), 3 37 Pühast Võhandust, Pühalättest ja ohvrijärvest Otepää lähistel Heiki Valk Tähtis allikas usuolude kohta varauusaegses Lõuna-Eestis on Urvaste kirikuõpetaja
More informationArstieetika käsiraamat. Maailma Arstide Liit
1 Arstieetika käsiraamat Maailma Arstide Liit Arstieetika käsiraamat 2 Originaal: Williams, John R. Medical Ethics Manual Ethics Unit of the World Medical Association ISBN 92-990028-0-0 2005 The World
More informationAURINKO TERVITAB TEID REISIL KORFULE
AURINKO TERVITAB TEID REISIL KORFULE Meie reisiesindajad Korful on: Kairi Noot + 372 5191 8981 Reena Väli + 372 5191 8404 NB! Need on Eesti mobiilinumbrid, valige numbri ette Eesti riigikood +372. Esindajad
More informationTULGE KÕIK LAEVA UUDISTAMA!
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 9 (173) Uus le he külg lae va liik lu ses Küsimustele vastab AS Kihnu Veeteed juhatuse esimees Andres Laasma. Kih nu ini me sed oo ta vad pi ki sil mi
More informationKukulinna mõisa pargi kaitsekorralduskava
Kukulinna mõisa pargi kaitsekorralduskava 2012-2021 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS... 6 1.1.1. Asukoht... 6 1.1.2. Ajalooline ülevaade... 6 1.1.3. Suurus ja piirid... 7 1.1.4. Reljeef...
More informationTurism. Tourism. Keskaegne pärl Tallinn. Tallinn a medieval pearl
Turism Tourism Keskaegne pärl Tallinn Eesti on põnev maa, parim teistest klassikaaslastest endistes Ida-Euroopa riikides. Tallinn pakub reisisihina paljudele huvi. Fakt, et riik oli vaene ajal, mil ülejäänud
More informationProf Jorma Lauharanta: Eesti-Soome koostöö võiks kasvada
Eesnäärme koesisene kiiritusravi LK 3 Ühendlabor 15 LK 4 Kvaliteedist õendusabis LK 8 Eskiisprojekt sai valmis LK 10 SISELEHT nr 135 oktoober 2011 www.kliinikum.ee/leht Prof Jorma Lauharanta: Eesti-Soome
More informationTG EXPRESS DETSEMBER 2014 TAPA GÜMNAASIUMI HÄÄLEKANDJA HIND 0,20 BIOLOOGIA ÕPIKODA SÕLME 35. JUUBEL IZFM 2014 ETLUSKONKURSS ENTRUM AVAŠOU
EXPRESS DETSEMBER 2014 TAPA GÜMNAASIUMI HÄÄLEKANDJA HIND 0,20 BIOLOOGIA ÕPIKODA BIOLOOGIA ÕPIKODA VIKTORIIN ÜHESKOOS SOOME LAHE HEAKS ROBOTEX 2014 ROBOOTIKARING SÕLME 35. JUUBEL IZFM 2014 ETLUSKONKURSS
More informationSüsteemide modelleerimine: praktikum
Süsteemide modelleerimine: praktikum Kasutuslood Oleg Mürk SÜSTEEMIDE MODELLEERIMINE: PRAKTIKUM Lähteuuring (inception) Peamised töövood: talitluse modelleerimine (business modeling) nõuete püstitamine
More informationLennuta mind Kuule. Õnnelik raha
1 Osta elamusi Pärast kaht või kolme imetoredat päeva ettevalmistusi koos meeskonnaga olete viimaks varustuse selga saanud ja kibelete teele minema. 50 000 jala [u 15,2 km tlk] kõrgusele tõusmine teeb
More informationTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL NAHKTOOTED JA NENDE VALMISTAMINE ETTEVÕTTE STUUDIO NAHK OÜ NÄITEL
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL POLÜMEERMATERJALIDE INSTITUUT TEKSTIILITEHNOLOOGIA ÕPPETOOL NAHKTOOTED JA NENDE VALMISTAMINE ETTEVÕTTE STUUDIO NAHK OÜ NÄITEL Bakalaureusetöö Mirjam Kolga Juhendaja: Tiia Plamus,
More informationSuur Tõll 100 muuseumlaev või laevmuuseum
Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseumi XIV teaduskonverents Suur Tõll 100 muuseumlaev või laevmuuseum Tallinn 2014 Christian Ostersehlte (1959) Lõpetanud Kieli Ülikooli ajaloo erialal (PhD). Töötanud muuseumides,
More informationAutorid Eesti Arengufondist: Kitty Kubo, arenguseire juht Imre Mürk, teenusemajanduse ekspert
Raport on valminud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS ja Eesti Arengufondi koostöös. Autorid PRAXISest: Ain Aaviksoo, juhatuse liige, tervisepoliitika programmi direktor Indrek Vainu, projektijuht Gerli
More informationEesti astub olulise sammu ravimite turvalisema käitlemise suunas. 3 Paratsetamoolimürgistus ja apteegikülastaja nõustamine
Sisukord Eesti astub olulise sammu ravimite turvalisema käitlemise suunas 3 Paratsetamoolimürgistus ja apteegikülastaja nõustamine 5 E-tervise lahendused Euroopa apteekides 7 Ravimtaimede turustamisest
More informationSPETSIALISTIDE INFOKÄITUMINE JA ORGANISATSIOONI INFOKULTUUR SYNLAB EESTI JA SYNLAB SOOME NÄITEL
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut Infoteadus SPETSIALISTIDE INFOKÄITUMINE JA ORGANISATSIOONI INFOKULTUUR SYNLAB EESTI JA SYNLAB SOOME NÄITEL Magistritöö Autor: Gerli Õunapuu Juhendaja: lektor
More informationPARFÜMEERIATOODETE MAKSUSTAMISE TULUD EESTIS
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Mirell Mühlberg PARFÜMEERIATOODETE MAKSUSTAMISE TULUD EESTIS Lõputöö Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2016 SISEKAITSEAKADEEMIA LÕPUTÖÖ ANNOTATSIOON Finantskolledž
More informationTervislik toitumine töökohal
Tervislik toitumine töökohal Tervislik toitumine töökohal Tallinn 2014 Trükis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel aastal 2014. Materjali ebaseaduslik reprodutseerimine ega levitamine ei ole
More informationReview of transactions database
Review of transactions database The fourth quarter of 2003 The present review is the first quarterly statistics compiled by the Estonian Land Board. The purpose of this review is not to estimate or give
More informationEesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Getter Kristen Rang Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad
More informationMihus17. Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas
Mihus17 Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas Sisukord MIHUS / Noorsootöö ja noorte tervis muutuvas maailmas 3 Sissejuhatus Gea Grigorjev ja Marit Kannelmäe-Geerts 5 Eesti noorte tervise olukorrast
More informationAlati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal Neljapäev, 28. aprill 2005
Kuressaare linn sai turismitrükiste väljaandmiseks ligi miljon krooni. / LK 4 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 17 (24) Linnavalitsuse heakorrakomisjon
More informationHIV/AIDS-I ENNETUSTEGEVUS EESTIS JA AASTAL. Aire Trummal, Liilia Lõhmus
HIV/AIDS-I ENNETUSTEGEVUS EESTIS 2004. JA 2005. AASTAL Aire Trummal, Liilia Lõhmus Tallinn 2006 Kujundus ja küljendus: Bookmill OÜ Käesolev raport on finantseeritud ülemaailmse fondi Global Fund to Fight
More informationRannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas
Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus Toimetaja: Mati Kose Toimetuskolleegium: Mati Kose Kaja Lotman Ingmar Ott Monika Übner
More informationPilk tervishoiumajanduse tulevikku ja Eesti võimalustesse. Ain Aaviksoo Indrek Vainu Gerli Paat
Pilk tervishoiumajanduse tulevikku ja Eesti võimalustesse Ain Aaviksoo Indrek Vainu Gerli Paat Hüpotees testimiseks Eesti tervishoiuteenustel on ekspordipotentsiaali Tervishoiu tähtsus kavab Rahvastik
More informationTargad lahendused inimestele
Turvaline Tallinn - 16. oktoober 2014.a Targad lahendused inimestele Ain Aaviksoo, MD MPH! Eesti E-tervise strateegia rakkerühma juht / HealthIN! Kaugmeditsiin Rene Theophile Laennec (1816) Science Museum/Science
More informationKoalitsioonilepe lubab linlastel raha säästa
Maamaks linnas jääb samaks Kuressaare linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku järgmisel aastal maamaksu mitte tõsta, volikogu arutab küsimust 24. novembri istungil. Nii jääb linna I ja II tsoonis maamaksumääraks
More informationVõistlesid põhiklasside parimad ainetundjad vene keeles
Juhtkond tänab Juhtkond tänab Mai Randa ja segakoori Ave eduka esinemise eest Eesti Muusikaõpetajate Liidu koolide segakooride konkursil. Laine Lehtot muusikalis-teatraalsete vahetundide korraldamise eest.
More informationPoti laat. Kus on potid?
Vigala valla ajaleht Nr. 8 (51) September 2004 Hind 3.- Poti laat SELLES NUMBRIS: Tantsurühm Kullerkupp Saksa keele laager Kivi-Vigala noored Baltimaade meistrid Vallavalitsuses ja volikogus Rummu Jürid
More informationARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Reelika Piiskoppel ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks
More informationVanemate täiskasvanute vaimne tervis KASVAV MURE
Vanemate täiskasvanute vaimne tervis KASVAV MURE Maailma rahvastik pole kunagi olnud küpsem kui praegu. Praeguse seisuga on üle 60.aastaste inimeste arv maailmas üle 800 miljoni. Prognoosid ennustavad,
More informationVõõrkeelsed sildid linnaruumis
Võõrkeelsed sildid linnaruumis Ilmar Tomusk Keeleinspektsiooni peadirektor Olen avaliku ruumi keelekasutust varem mitut puhku käsitlenud, 1 kuid kuna meie linnade välisilme kipub üha võõrkeelsemaks muutuma,
More informationTEENUSEDISAINI PÕHIMÕTETE JA MEETODITE KASUTAMINE EESTI RAVISPAADES
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Laura Lutter TEENUSEDISAINI PÕHIMÕTETE JA MEETODITE KASUTAMINE EESTI RAVISPAADES Lõputöö Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus... 3 1.
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 9308-1:2014+A1:2017 VEE KVALITEET. ESCHERICHIA COLI JA COLI-LAADSETE BAKTERITE LOENDAMINE. OSA 1: MEMBRAANFILTREERIMISE MEETOD MADALA BAKTERIAALSE FOONIGA VEELE Water quality
More informationBalti riikide rahvatervise konverents
. Detsember 2010 Hea lugeja! Hoiad enda käes juba üheksandat ja ühtlasi ka selle aasta viimast tervisedenduse teabelehte Tervist. Käesoleva lehe põhiteema on vaimne tervis, selle edendamine ja probleemide
More informationTERVISHOIUTÖÖTAJATE ROLL TUBAKA TARBIMISE LEVIKU VÄHENDAMISEL TERVISHOIUTÖÖTAJAD TUBAKA VASTU
Ülemaailmne tubakavaba päev 31. mai TERVISHOIUTÖÖTAJATE ROLL TUBAKA TARBIMISE LEVIKU VÄHENDAMISEL TERVISHOIUTÖÖTAJAD TUBAKA VASTU 1 Täname kõiki, kes aitasid oluliselt kaasa raamatu valmimisele: Jarno
More informationKuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu. keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tartu-Kuressaare 2011 Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktala ühisplaneeringu KSH aruanne
More informationINSPIRE Euroopa ruumiandmete infrastruktuur. INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne
INSPIRE Euroopa ruumiandmete infrastruktuur INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne Mai 2016 Tiitel INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 21(2) aruanne Autor Maa-amet Kuupäev Subjekt INSPIRE
More informationKLIINILISTE AUDITITE KOOSTAMISE KÄSIRAAMAT
KLIINILISTE AUDITITE KOOSTAMISE KÄSIRAAMAT Sisukord Sisukord... 1 1. Kliiniline audit tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamismeetodina... 2 1.1. Kliiniliste auditite ajalugu ja kliinilised auditid Eestis...
More informationEAS Turismiarenduskeskus Soomes Hetkeseis ja tulevikuplaanid 8. september 2009, Reval Hotel Olümpia
EAS Turismiarenduskeskus Soomes Hetkeseis ja tulevikuplaanid 8. september 2009, Reval Hotel Olümpia Malle Kolnes & Toomas Tärk EAS Turismiarenduskeskuse Soome tiim Milline on meie sõnum? Eestis leidub
More informationSuur su vi sai lä bi ja taas al gas uus kooliaas
VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2011 nr. 8 (130) TÄNA LEHES Kümneaastane rahvamaja kostitas ja tantsitas hoogsal peol Muinastuled süttisid tugeva tuule tõttu Reisimuljeid Ahvenamaalt Laagrites
More informationRANNAMÕISA MAASTIKUKAITSEALA
RANNAMÕISA MAASTIKUKAITSEALA kaitsekorralduskava 2008-2017 Kaheastmelise klindi üleminek üheastmeliseks. Tiskre supelrand TALLINN 2008 2 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Rannamõisa maastikukaitseala üldiseloomustus...
More informationMis on füsioteraapia?
FT Eesti Füsioterapeutide Liidu ajaleht nr.4 oktoober 2014 Mis on füsioteraapia? Füsioteraapia on meie töö, meie kirg, rõõm ja mure, meie kunst, unistus ja painaja. Füsioteraapia on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
More information(3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) 10 RIIK/ state. R N L DG A OLEMASOLEVA LENNULOA NUMBER / existing DIC number
Vabariigi Valitsuse määrus Välisriigi sõjalaevale territoriaal- või sisevetesse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile õhuruumi sisenemise loa andmise kord Lisa 2 Lennuloa taotluse vorm
More informationEESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut. Tarmo Tamm
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Tarmo Tamm MAAVARADE KAEVANDAMINE JA SELLE MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE PÄRNUMAAL MINING MINERAL RESOURCES AND ITS IMPACT ON THE SURROUNDING ENVIRONMENT
More information