SINDI HÜDROSÕLME REKONSTRUEERIMINE KMH ARUANNE

Transcription

1 Tellija AS RAJU Dokumendi tüüp Kuupäev August 2013 Lepingu nr SINDI HÜDROSÕLME REKONSTRUEERIMINE KMH ARUANNE

2 Versioon 3 Printimise kuupäev Koostatud: Kontrollitud: 2013/08/15 Kooskõlastatud: AS Raju Eike Riis, Aune Aunapuu, Veronika Verš, Martin Kesler, Jukka Jormola, Otso Lintinen, Raimo Pajula, Kersti Ritsberg, Esta Rahno, Urmas Nugin Hendrik Puhkim, Aune Aunapuu, Veronika Verš, Merle Pabbo Projekti nr Ramboll Eesti AS Laki Tallinn T F / 316

3 SISUKORD KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise taust ja eesmärk KMH osapooled KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatava tegevuse etapid Kavandatava tegevuse elluviimise eeldatav ajakava Alternatiivsete võimaluste kirjeldus ja eelvalik Sindi paisuga seotud varasemates töödes käsitletud alternatiivide analüüs Reaalsed alternatiivid Ebareaalsed alternatiivid ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST KMH läbiviimise ajakava KMH aruande avalikustamine KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE ARENGUDOKUMENTIDELE Veejaama kinnistu detailplaneering Teised detailplaneeringud piirkonnas Sauga valla üldplaneering ja arengukava Sindi linna üldplaneering ja arengukava Lääne-Eesti vesikonna ja Pärnu alamvesikonna veemajanduskavad Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Riiklikud arengu- ja tegevuskavad EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA HINNANG PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDILE Kavandatava tegevuse asukoha, maa-ala ja rajatiste ning piirkonna maakasutuse lühikirjeldus Lühiülevaade paisu ajaloost Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Pinnavesi Piirkonna veevarustus Pärnu jõe vee kasutajad Sindi paisu piirkonnas Pärnu jõe reostusallikad Paisutuse mõjuala Klimaatilised tingimused Välisõhk ja välisõhu kvaliteet Müraallikad Pärnu jõe elustik Kalastik Muu vee-elustik Maismaaelustik Kaitstavad alad ja objektid Loodus- ja maastikukaitsealad Muud kaitstavad loodusobjektid Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud / 316

4 6.16. Sotsiaalne keskkond Kultuurimälestised Pärandkultuuriobjektid KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODITE KIRJELDUS KMH metoodika Muud kasutatud metoodikad KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Mõjuala ulatus Mõju kalastikule Kalapääsude toimivus Siirdekalade allavooluränne Mõju paisualusele kudealale Sindi veehoidla mõju Jõgede kalastiku indeksi prognoos Martin Kesleri hinnangu põhjendused käsitletud alternatiividele Erinevad turbiinid ja nende kombinatsioonid Eelprojekti lahendus Ülevoolukärestikus vabas voolus töötavad turbiinid Muud kalasõbralike turbiinide variandid Vooluhulkade erinevad proportsioonid Sindi paisul Hüdrosõlme rajamise asukoha maalihkeohtlikkus ja kavandatava tegevuse seosed maalihkeid vallandavate teguritega Paisutusest tingitud niiskusrežiimi muutuse ulatus ja veekaitse nõuded Mõju välisõhu kvaliteedile Müra mõju Mõju looduskooslustele (v.a kalastik) Mõju taimkattele Mõju maismaaloomastikule Mõju põhjaloomastikule Mõju kaitsealustele liikidele Mõju rohe- ja sinivõrgustikule ning väärtuslikele maastikele Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Mõju tervisele Mõju heaolule Mõju varale Elanikkonna küsitluse tulemused Mõju piirkonna teistele tegevustele OÜ Raho kalakasvanduse ja Sindi Lanka AS-i veevõtt Pärnu jõest Kalapüük Mõju kultuurimälestistele Mõju Sindi paisule kui pärandkultuuriobjektile Kliimamuutuste mõju jõgede ökosüsteemidele Ülevaade paisu tehnilisest seisukorrast, remondivajadusest ja avariiohtlikkusest Võimalikud avariiolukorrad Ehitusaegsed avariiolukorrad Käitamisaegsed avariiolukorrad Inimeste ohutuse tagamine paisul Kalapääsude rajamise ehitusaegne mõju KUMULATIIVNE MÕJU ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE / 316

5 10.1. Alternatiivide hindamise protsess Kriteeriumid ja alternatiivide võrdlemise tulemused MÕJU HINDAMINE NATURA 2000 ALADELE Taustinformatsioon kavandatava tegevuse kohta Etapp 2: Asjakohane hindamine Asjaosaliste nimed ja kontaktaadressid Samm 1: Informatsiooni koondamine Samm 2: Tõenäoliselt olulise negatiivse mõju prognoosimine Natura-ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele saavutamisele Samm 3: Leevendusmeetmete kavandamine ja nende tõhususe hindamine Samm 4: Alternatiivide võrdlemine Natura-hindamise järeldused OLULISE NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU LEEVENDUSMEETMED Meetmed siirdekalade ülesvoolurände parandamiseks Paremkalda looduslähedase kalapääsu rajamine Vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine pilupääsuks Paisu ümberehitamine tehiskärestikuks Meetmed siirdekalade võimalikult ohutu allavoolurände tagamiseks Vooluhulgad ja peibutusvool Paisutuse tõttu kaduma läinud kärestikuosa kompenseerimine Ajaline piirang ehitustööde läbiviimiseks paisul jt ehitusaegsed meetmed Inimeste tervisele, heaolule ja varale tekitatava negatiivse mõju leevendamine Organisatoorsed meetmed ETTEPANEKUD SEIREMEETMETE RAKENDAMISEKS Paisu omaniku seirekohustus paisutamisel Paisu tehnilise seisukorra ülevaatamise sagedus Veetaseme ja vooluhulga mõõtmise viis ja sagedus Veetaseme mõõtmine HEJ paisust üles- ja allavoolu ning andmete kogumise viis ja sagedus Läbi kalapääsude liikuvate kalade seire viis ja sagedus Piirkonna salvkaevude kaardistamine ja salvkaevude veetaseme seire Ehitusaegne seire ETTEPANEKUD EDASISEKS TEGEVUSEKS Ettepanekud kavandatava tegevuse rakendamiseks koos leevendusmeetmetega Ettepanekud projektlahenduse täpsustamiseks Ettepanekud ehitustööde organiseerimiseks Täiendavad ettepanekud kalastiku kaitseks KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATUD ALLIKAD / 316

6 LISAD Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. Lisa 4. Lisa 5. Lisa 6. Lisa 7. Lisa 8. Lisa 9. Lisa 10. Lisa 11. Lisa 12. Lisa 13. Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH programm (lisadega) ja Keskkonnaameti a kiri nr PV 6-7/12/ : Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi heakskiitmine Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine. Eelprojekti joonised. Inseneribüroo Urmas Nugin töö nr IB02/2010, Tartu 2010 Vee erikasutusluba L.VT.PM Kalapääsude 0-alternatiivi alamalternatiivide skeemid Küsitluse ankeet Pärnu jõe ristlõiked pikettide 13, ja 18 juures (vt Joonis 31 KMH aruandes) Kalade rändevõimaluste tagamine Sindi hüdrosõlmes (joonis; eksperdirühma poolt välja pakutud leevendusmeetmetega lahendus) Jukka Jormola CV Otso Lintineni CV Sindi hüdrosõlme KMH aruande kohta laekunud arvamused ja AS-i Raju vastused neile koos esitatud arvamuste analüüsitabeliga Sindi hüdrosõlme KMH aruande avaliku arutelu protokoll koos lisade (KMH tulemusi tutvustava ettekande slaidid ja osalejate nimekiri) ning kaaskirjaga Total project survival for fish passing downstream at the Sindi hydroelectric project. ALDEN Research Laboratory, Inc., USA. June 2013 (Hinnang allavoolu rändavate kalade ellujäämisele seoses kavandatava tegevusega Sindi hüdrosõlmes. Aruanne inglise keeles) Sindi hüdrosõlme KMH aruande täiendava avalikustamise käigus laekunud arvamused ja AS-i Raju vastused neile koos esitatud arvamuste analüüsitabeliga LÜHENDID DP EL EOLPN HEJ KeHJS KMH LoD TAP VRD ÜP detailplaneering Euroopa Liit Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (raamatu) kategooria hüdroelektrijaam Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus keskkonnamõju hindamine loodusdirektiiv (Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta) tehnilise abi projekt (Ühtekuuluvusfondi projekt Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks ) veepoliitika raamdirektiiv üldplaneering 6 / 316

7 KOKKUVÕTE Paisu omanik AS Raju esitas Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile veeerikasutusloa taotluse Pärnu jõel Sindi paisul hüdroelektrijaama (HEJ), uue kalapääsu ja kalakoelmu rajamiseks ning vana kalapääsu rekonstrueerimiseks. Kavandatav tegevus eeldab paisu säilitamist. Kavandatava tegevuse eesmärk on Sindi paisukompleksi energeetilise potentsiaali kasutuselevõtmine elektrienergia tootmiseks koos kalapääsude rajamisega/rekonstrueerimisega siirdekalade rändeks kudekohtadele tingimustel, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivi kriteeriumitega, tagades Pärnu jõel ökoloogiliselt hea seisundi ning säilitades Sindi veehoidla piirkonnale väärtusliku puhke- ja turismiobjektina. Keskkonnaamet koostas keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse selgitamiseks eelhinnangu. Eelhinnangus leiti, et kuigi kavandatava tegevuse kohta on varasemalt koostatud erinevaid eksperthinnanguid ja keskkonnamõju hindamisi, ei ole otsustajal vee-erikasutusloa andmiseks piisavat teavet ning kõiki eeldatavaid mõjusid ei ole asjakohaselt hinnatud. Lähtudes eelhindamise tulemustest algatas Keskkonnaamet kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lg 1 punktile 21 (tundlikule suublale hüdroelektrijaama rajamine või rekonstrueerimine). KMH algatamisotsust muudeti , millega täpsustati uuringute läbiviimise vajadust. Sindi pais praegusel kujul on oluline rändetõke siirdekaladele ning paisu tõttu ei pääse siirdekalad paisust ülesvoolu asuvatele kudealadele. Pärnu jõgi on ka Natura 2000 loodusala. Tulenevalt õigusaktide nõuetest ei ole olemasoleva olukorra jätkumine Sindi paisul aastast 2013 enam õigusaktidega kooskõlas. KMH eesmärk oli hinnata, kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia. KMH läbiviimiseks koostati Ramboll Eesti AS-i juhtimisel KMH programm (hindamise lähteülesanne) ja moodustati rahvusvaheline eksperdirühm, mille koosseisu kuulus lisaks Eesti spetsialistidele ka vastavaid asjatundjaid Soomest. Oluline eesmärk oli ka korrektse Natura-hindamise läbiviimine, mis vastaks õigusaktide nõuetele ning oleks kooskõlas asjakohaste juhendmaterjalidega. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon kiitis KMH programmi heaks a. KMH läbiviimisel hinnati nelja reaalset alternatiivset lahendust: eelprojektiga kavandatav tegevus koos võimalike alamalternatiividega: - Pärnu jõe paremkaldal asuvale Veejaama kinnistule rajatakse hüdroelektrijaam ja looduslähedane kalapääs ning rekonstrueeritakse jõe vasakkaldal olev kalatrepp. Kalapääsule rajatakse lõhelistele koelmuala ja seirejaam. Ehitustööde käigus toimub jõesängi osaline süvendamine. Hüdroelektrijaama rajamine eeldab paisu säilimist; lahendused varasematest töödest (ilma hüdroelektrijaamata): - vasakkalda kalatrepp rekonstrueeritakse ja rajatakse looduslähedane kalapääs jõe paremkaldale. Pais säilib praegusel kujul; - pais ja olemasolev kalatrepp lammutatakse ning asendatakse tehiskärestikuga; - paisu keskosa lammutatakse ja sinna rajatakse kalaramp. Mõjude hindamise käigus töötati välja leevendusmeetmed, mille põhjal arendati eelprojektiga kavandatava tegevuse lahendust edasi, ning kujunes välja uus lahendus (alamalternatiiv): - Pärnu jõe paremkaldale (Veejaama kinnistule) rajatakse hüdroelektrijaam ja looduslähedane kalapääs, mida pikendatakse, võrreldes algse lahendusega, ülesvoolu suunas osaliselt riigimaale. Astmetega looduslähedase kalapääsu asemel ehitatakse jämeda kivimaterjaliga kärestikuline sängistruktuur, mis loob head ujumisvõimalused ka nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele. Kalapääs sisaldab koelmuala. Elupaikade ala saab suurendada vastavalt kalapääsu sängi laiusele. Kalapääsule rajatakse seirejaam. Vasakkalda kala- 7 / 316

8 trepp rekonstrueeritakse pilupääsuks (kambrite vaheseintesse rajatakse põhjani ulatuvad pilud). Pais ehitatakse ümber tehiskärestikuks (looduslähedane põhjaülevool), mis on vajalik hea ujumisvõimega siirdekalade (eelkõige lõhe ja forell) ülesvoolurände tagamiseks suurte vooluhulkade tingimustes. Koos paremkalda looduslähedase kalapääsuga ja pilukalapääsuks ümberehitatud vasakkalda kalatrepiga tagab lahendus tõenäoliselt kõikide siirdekalaliikide ülespääsu Sindi paisust. Ehitusjärgselt säilib veehoidla veetase praegusel tasemel. KMH läbiviimisel hinnati kavandatava tegevuse võimalikke ehitus- ja toimimisaegseid ning hüdroelektrijaama sulgemisega seotud mõjusid. Mõju hindamisel lähtuti Eesti ja Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. Mõju hindamisel kalastikule võeti muuhulgas aluseks järgmised dokumendid: Järeldused - EL-i veepoliitika raamdirektiiv, mille kohaselt tuleb saavutada veekogude hea seisund aastaks 2015; - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu 2011/0206 (COD), millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava. Määruse eelnõu kohaselt looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud määruse jõustumise ajaks 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 75%-ni. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud määruse jõustumise ajaks 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50%-ni ja kümne aasta möödumisel 75%-ni. Kavandatav tegevus ja selle leevendusmeetmetega lahendus vastavad strateegilistele arengudokumentidele (planeeringutele ja arengukavadele). Kavandatava tegevuse põhialternatiiviga (eelprojekti kohase lahendusega) pole võimalik tagada siirdekalade ülesvoolurännet vajalikus ulatuses. Kui edasisel projekteerimisel võetakse arvesse esitatud soovitusi parem- ja vasakkalda kalapääsude tõhusamaks muutmiseks ja teisi kavandatud leevendusmeetmeid (sh tehiskärestiku ehitamine paisule), on siirdekalade ülesvoolu ränne võimalik tagada praktiliselt kõikide oluliste siirdekalaliikide jaoks ja Pärnu jõe erinevate vooluhulkade korral (sh hea ujumisvõimega liikide nagu lõhe ja meriforell jaoks 100%), mis loob head eeldused kalastiku loodusliku taastootmise vajaliku taseme ja Pärnu jõe hea loodusliku seisundi saavutamiseks. Paremkalda pikendatud kalapääsu rajamiseks, mis ulatub jätkuvalt riigi omandis olevale maale, on vaja riigipoolset otsust selle maa kasutamise võimalikkuse kohta ning sellekohaste planeeringudokumentide ettevalmistamist ja menetlemist. Allavoolu rändavate siirdekalade jaoks tuleb kavandatava HEJ juures rakendada parimaid võimalikke leevendusmeetmeid, kuid need ei lahenda 100%-liselt noorkalade suremuse probleemi hüdrosõlme, sh turbiinide läbimisel. Eelprojektis kavandatud kaitsevõre korral (ribide puhasvahe 25 mm) ei satu HEJ turbiinidesse pärast kudemist merre rändavad suguküpsed lõhe, meriforelli, hõredapiilise siirdesiia ja vimma isendid. Kõikide Pärnu jões esinevate siirdekalade merre laskuvad noorjärgud on piisavalt väiksed, et sellisest kaitsevõrest läbi mahtuda. Lähtuvalt siirdekalade allavoolurännet puudutavate erinevate uuringute tulemustest tuleb projekteerida kaitsevõre ribide puhasvahe maksimaalselt kuni 20 mm ja läbi võre voolava vee kiirus võre juures peab olema alla 0,5 m/s. HEJ juures olev kalade allvoolupääsu süsteem peab töötama ühe tervikuna ja täitma järgmised kriteeriumid: takistama maksimaalselt kalade sattumist turbiinidesse; kontsentreerima võre ees peatunud kalad ühte kindlasse punkti ja suunama või peibutama need kalad allvoolupääsule. 8 / 316

9 Allavoolu rändavate noorkalade sattumise võimalus HEJ turbiinidesse sõltub peamiselt HEJ ette paigaldatud kaitsevõrest (koos kalade allavoolupääsule juhtimise võimalusega) ja rändeaegsete vooluhulkade jaotusest paisul. Turbiinidesse ei satu kõik allavoolu rändavad kalad, kuid turbiine läbivate noorkalade vigastuste ja suremuse osakaal on oluline näitaja liigi seisundi kujunemisel. Kalade ellujäämus/suremus kavandatava HEJ turbiinide läbimisel sõltub paljudest faktoritest (sh kala suurusest, turbiini ehitusest, vooluhulgast ja -kiirusest jms) ning on üldjuhul määratav konkreetsetes reaalsetes tingimustes. Kasutatakse ka mitmeid modelleerimismeetodeid, mis kõiki olulisi aspekte arvesse võttes prognoosivad kalade võimalikku ellujäämust/suremust kavandatavates hüdrosõlmedes. Kuna erinevates artiklites jm allikates esitatud näitajad allavoolu rändavate siirdekalade ellujäämuse/suremuse kohta turbiinide läbimisel on väga erinevad ja kõiguvad suurtes piirides, otsustati pikaajalise kogemusega USA firmalt Alden Research Laboratory, Inc. (edaspidi Alden) tellida täiendavalt spetsiaalne uuring, mille eesmärk oli lähtudes Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekti lahendusest hinnata Pärnu jões allavoolu rändavate siirdekalade võimalikku ellujäämust/suremust Sindi hüdrosõlmes, sh kavandatava HEJ turbiinides. Uuringu aluseks on konkreetsed Pärnu jõe, allavoolu rändavate siirdekalade, Sindi paisu ja kavandatava tegevuse parameetrid. Sellist uuringut Pärnu jõe ja Sindi paisule kavandatava tegevuse kohta varem läbi viidud ei ole ning sedalaadi uuring on tõenäoliselt esmakordne kogu Eestis. Uuringu peamine eesmärk oli anda hinnang, milline on oluliste siirdekalaliikide ja nende noorjärkude ellujäämus kogu Sindi hüdrosõlme ulatuses allavoolurände perioodil lähtudes sel ajal esinevatest Pärnu jõe keskmistest vooluhulkadest. Siirdekalade, sh noorjärkude otsese ja kaudse ellujäämuse tõenäosust modelleeriti ja hinnati kogu hüdrosõlme ulatuses, st kõikide allavoolurände trajektooride osas: läbi HEJ turbiinide ja allavoolupääsu ning üle paisu harja. Kalade otsese ellujäämuse hindamiseks Sindi hüdrosõlme kavandatavate turbiinide läbimisel kasutati spetsiaalset mudelit, mis arvestab turbiinilabadest põhjustatud löökide ja suremusega. Üle paisu harja ja allavoolupääsu kaudu rändavate kalade ellujäämust hinnati teiste hüdrosõlmede juures siirdekaladega (peamiselt lõhelised) läbi viidud uuringute põhjal. Erinevaid allavoolu rändeteid kastutatavate kalade proportsioon põhineb vooluhulkade jaotusel erinevate allavooluteede vahel, füüsilisel välistamisel HEJ sissevoolu ette paigaldatava kitsa (20 mm) võrevahega kaitsevõre tõttu ning käitumuslikul vältimisel turbiini sissevoolu juures, sh allavoolupääsu efektiivsuse hinnangul. Ellujäämus turbiinide läbimisel osutus suhteliselt kõrgeks (90% või enam) kõikide liikide jaoks. Enamike liikide ja vanusejärkude jaoks oli ellujäämus turbiinide läbimisel suurem kui 95%. Sindi turbiine läbivate kalade ellujäämise tase on kõrge eelkõige seetõttu, et 20 mm võrevahega kaitsevõre välistab suuremate kalade sattumise turbiinidele ning turbiinide tööparameetrid (ainult 4 laba ja aeglane pöörlemiskiirus) põhjustavad vähem lööke ja suremust. Alljärgnevalt uuringutulemuste lühikokkuvõte allavoolu rändavate siirdekalade ellujäämuse tõenäosuse kohta Sindi hüdrosõlmes hinnatud liikide kaupa: - lõhe kogu projekti keskmine otsene ellujäämus on noorkalade puhul 0,988 (ligi 99%) ja täiskasvanud isendite puhul 0,990 (99%). Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb nii lõhe täiskasvanud isendite kui ka noorjärkude puhul 92-96% vahemikku; - meriforelli kogu projekti keskmine otsene ellujäämus on noorkalade puhul umbes 0,988 (ligi 99%) ja täiskasvanud isendite puhul 0,990 (99%). Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb nii meriforelli noorjärkude kui ka täiskasvanud isendite puhul 92-96% vahemikku; - merisiia kogu projekti keskmine otsene ellujäämus on noorkalade (vastsete) puhul 0,986 (ligi 99%) ja täiskasvanud isendite puhul 0,990 (99%). Kogu projekti keskmine 9 / 316

10 ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb nii merisiia noorjärkude (vastsete) kui ka täiskasvanud isendite puhul 92-96% vahemikku; - meritindi kogu projekti keskmine otsene ellujäämus on noorkalade (vastsete) puhul 0,987 (ligi 99%) ja täiskasvanud isendite kolme pikkusrühma puhul 0,986 (ligi 99%). Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb nii meritindi noorjärkude (vastsete) kui ka täiskasvanud isendite puhul 92-96% vahemikku; - vimma kogu projekti keskmine otsene ellujäämus on noorkalade puhul 0,988 (ligi 99%) ja täiskasvanud isendite puhul 0,989 (99%). Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb nii vimma noorjärkude kui ka täiskasvanud isendite puhul 92-96% vahemikku; - jõesilmu kogu projekti keskmine otsene ellujäämus on noorkalade puhul 0,987 (ligi 99%) ja täiskasvanud isendite puhul 0,978 kuni 0,989 (98-99%). Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb jõesilmu noorjärkude puhul 92-96% vahemikku ja täiskasvanud isendite puhul 91-96% vahemikku; - angerja kogu projekti keskmine otsene ellujäämus on täiskasvanud isendite puhul 0,986 kuni 0,990 (99%). Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb angerja täiskasvanud isendite puhul 92-96% vahemikku. Lähtudes eeltoodud uuringu tulemustest on kalade keskmine otsene ellujäämuse tase, mis arvestab allavoolurändel põhjustatud letaalsete vigastustega, kõikide liikide ja vanusejärkude puhul üle 97%. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsese kui ka kaudse suremusega, on üldiselt kõrge (üle 90%) kõikide liikide ja vanusejärkude puhul, arvestades kaudse ellujäämuse kolme tasemega, mille juures seda hinnati. Lähtudes Sindi eelprojekti lahendusest (st väike paisutuskõrgus, 20 mm võrevahega kaitsevõre suuremate kalade turbiinidesse sattumise vähendamiseks, turbiini sissevoolu juures olev allavoolupääs) võib eeldada, et kaudne ellujäämus Sindi hüdrosõlmes võib kujuneda suhteliselt kõrgeks (üle 95%), eriti kui võrrelda seda suure paisutuskõrgusega objektidega, kus lõheliste kaudseks ellujäämuseks on hinnatud umbes 93-95%. Sindi hüdrosõlmes 97%-lise kaudse ellujäämuse taseme saavutamine ei ole sugugi võimatu ning see annab kogu projekti keskmiseks ellujäämuseks umbes 96%. Kogu projekti keskmise ellujäämuse kõrge taseme saavutamiseks Sindi hüdrosõlmes on tähtis allavoolupääsu asjatundlik projekteerimine ja paisust ülevoolu tingimused, mis minimeerivad vigastuste ja suremuse tõenäosust. Lähtudes Aldeni uuringu tulemustest (kogu projekti keskmine ellujäämus lõhe puhul, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb nii täiskasvanud isendite kui ka noorjärkude puhul 92-96% vahemikku) ning sellest, et kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus võimaldab lõhele 100%-lised ülesvoolurände tingimused, on Sindi HEJ rajamise puhul võimalik saavutada 75% lõhe taastootmise potentsiaalist. Aldeni uuring ei käsitle otseselt noorkalade suremust rändel läbi Sindi veehoidla, kuid arvestatud on kaudse 3-7%-lise suremusmääraga, mis hõlmab kalade hukku surmavate vigastuste, desorientatsiooni ja paisuületuse aegse stressi tõttu, samuti mõningast kaotust rände hilinemise tõttu veehoidla läbimisel. Kaasaegsed turbiinid on reeglina disainitud arvestades kaladele võimalikult ohutu allarände tingimustega, kuid need ei lahenda 100%-liselt noorkalade suremuse probleemi turbiinide läbimisel. Koostatud uuringu kohaselt osutus siirdekalade ellujäämuse tõenäosus Sindi HEJ-sse kavandatud Kaplan-tüüpi turbiinide läbimisel suhteliselt kõrgeks (90% või enam) kõikide uuringus käsitletud liikide korral. Enamike liikide ja vanusejärkude puhul oli ellujäämus turbiinide läbimisel suurem kui 95%, v.a angerja ja jõesilmu puhul, kelle ellujäämuseks on (erineva kehakuju tõttu) hinnatud vähemalt 90%. Sindi turbiine läbivate kalade ellujäämise tase on kõrge eelkõige seetõttu, et 20 mm võrevahega kait- 10 / 316

11 sevõre välistab suuremate kalade sattumise turbiinidele ning turbiinide tööparameetrid (ainult 4 laba ja aeglane pöörlemiskiirus) põhjustavad vähem lööke ja suremust. Vee kõrvalejuhtimist (ärajuhtimist) jõest ja veetaseme kõigutamist ning sellega kaasnevaid ohtusid Sindi paisule kavandatava HEJ tegevusega ei kaasne. Turbiinidesse juhitav vesi väljub vahetult paisualusele kärestikule, kuid peavoolu kandumine paremkaldasse (turbiinidele) mõjutab paisualust veerežiimi lokaalselt (vahetult paisu all ja saarega külgnevates jõeharudes) ning selle kaudu veevoolu jaotumist paisualusel koelmualal. Selline olukord kehtiks ainult eelprojekti kohase lahenduse korral, kuid kuna eelprojektiga kavandatud lahendus ei taga kalade ülesvoolurändeks piisavalt sobivaid tingimusi, siis see teema langeb ära (vt järgmine punkt). Paisualuse koelmuala kuivaksjäämist ei ole karta, sest jõe väikeste vooluhulkade korral tagatakse prioriteetsena sanitaarvooluhulk üle paisu harja ja kalapääsudes. Paisu ümberehitamisel tehiskärestikuks (leevendusmeetmena) ja 0-alternatiivi alamalternatiivi 02 korral (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine) on vajalik paisu all oleva saare eemaldamine, mis tähendab jõe loodusliku sängi muutmist selles piirkonnas, sest tehiskärestik ulatub mõlemal juhul olulisel määral saare asukohale. Seda tegevust tuleb mõlema nimetatud alternatiivi korral lugeda kalastiku jaoks soodsaks ning see on kooskõlas looduskaitseseaduse -ga 51, sest see aitab parandada kalade kudemisvõimalusi Pärnu jões. Sindi veehoidla näol on tegemist selgelt jõelise režiimiga veekoguga (veevahetus hinnanguliselt üle 200 korra aastas). Lähtudes riikliku vooluveekogude seire käigus läbi viidud uuringute tulemustest ei esine seal veekvaliteedi halvenemist, vetikate vohamist, mudastumist ja veetemperatuuri tõusu. Vastavate uuringute puudumise tõttu ei ole võimalik täpselt hinnata laskuvate noorkalade suremust ekslemise käigus röövloomade saagiks langemise tõttu Sindi veehoidlas. Kalastikuekspert Martin Kesleri hinnangul võib see ulatuda kuni 25%-ni, kuid see hinnang tugineb järvelise iseloomuga veehoidlate (paisjärvede) kohta tehtud uuringutel. Seejuures pole teada, milline on laskuvate noorkalade suremus Pärnu jõe looduslikes jõelõikudes ning pole võimalik hinnata, kas noorkalade suremus veehoidlas looduslikust erineb. Vajalik on vastavate telemeetriliste uuringute läbiviimine. Lähtudes riikliku seire tulemustest ja eeldusest, et kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahenduse korral saavad Sindi paisust üles praktiliselt kõik siirdekalaliigid ning allavoolurändel jääb kalade kogusuremus hüdrosõlmes alla 10% (st ellujäämus on üle 90%; vt Aldeni uuringu tulemused eespool), on jõgede kalastiku indeksi (JKI) arvutusliku prognoosi kohaselt tõenäoline saada JKI üle 0,4 ehk saavutada kalastiku hea seisundiklass Pärnu jõe seirepunktides kuni Jändja paisuni. Kalastikuekspert Martin Kesleri seisukoht kalastiku hea seisundi saavutamise võimalikkuse kohta Pärnu jões ei ühti jõgede kalastiku indeksi (JKI) arvutusliku prognoosiga. Samuti vastab see näitaja kalade kogusuremus laskuval rändel jääb alla 10% vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhendis esitatud kriteeriumile (vt ptk 8.2). Arvestades Aldeni uuringu tulemusi (vt eespool), Sindi paisu paisutuskõrgust, Pärnu jõe vooluhulkasid, vee sügavust, jääolusid jm looduslikke tingimusi ning arendaja huvisid leiti, et kaasaegsed, aeglaste pööretega Kaplan-tüüpi turbiinid, mille disain ja paindlik töörežiim arvestavad maksimaalselt kalastiku vajadustega, on kavandatava HEJ jaoks antud tingimustes tõenäoliselt kõige sobivamad. Vooluhulgad kalapääsudes sõltuvad Pärnu jõe vooluhulkadest ja veetasemest veehoidlas ning on vahemikus 2-4 m 3 /s. Siirdekalade peamine ränne toimub kevadel ja sügisel, kui vooluhulk Pärnu jões ja sellega seotud veetase veehoidlas on keskmisest suuremad. Nendele juhtudel on ka vooluhulgad kalapääsudes suuremad, mis soodustab kalade rändetingimusi. 11 / 316

12 Lähtudes geoloogilistest tingimustest tuleb Sindi paisust ülesvoolu jääva, paisutuse mõjualas oleva jõelõigu (kuni 3,5 km ülesvoolu) ning paisust allavoolu kuni Tammiste külani ulatuva jõelõigu kaldavööndeid lugeda piirkonnaks, kus maalihkeohtu ei saa välistada ilma täiendavate uuringuteta. Maalihkeoht võib suureneda, kui muudetakse Pärnu jõe veetaset ja seeläbi jõe kaldavööndi põhjaveetaset. Kõige riskantsem aeg veetaseme muutmiseks on lume sulamise ja jõe suurvee periood ning periood vahetult pärast seda, mil tuleb vältida jõe veetaset muutvaid töid. Alternatiivid, millega ei muudeta Pärnu jõe veetaset Sindi paisu piirkonnas, ei too endaga kaasa olulist maalihkeohu suurenemist juhul, kui peetakse kinni ehitustingimustest. Paisu lammutamine võib tuua kaasa maalihkeohu suurenemise nii Sindi paisust ülesvoolu kui ka allavoolu ehitustööde perioodiks ja ka pärast seda kuni veerežiimi stabiliseerumiseni (10-20 aastat). Paisu lammutamisel hakkab praeguse paisutatud jõelõigu veetase rohkem sõltuma jõe veetaseme looduslikust kõikumisest, mis võib suurendada maalihkeohtu. Maalihkeoht võib suureneda selleks soodsate ilmastiku- ja pinnasetingimuste korral kuni 3,5 km kaugusele paisust ülesvoolu (praeguses paisutuse mõjualas). Paisust allavoolu võib muutuv olukord maalihkeohtu mõjutada tõenäoliselt vähemal määral, kuid ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib oht suureneda jääminekuaegsel perioodil kuni Tindisaarteni, mis asuvad ca 3,5 km paisust allavoolu. Maalihked võivad kahjustada inimeste vara. Paisu lammutamisega kaasneva jõe veetaseme pöördumatu langetamisega kaasneb jõe vahetus läheduses ülemise põhjaveetaseme langemine kuni 1,5 meetrit. See võib olla oluline m jõe kaldast ja kuni 3,5 km paisust ülesvoolu asuvate madalate salvkaevude kasutajate jaoks. Mõju salvkaevudele võib avalduda ka veetaseme ajutise alandamise korral (ehituse ajaks) veevaesel perioodil. Puurkaevuvee kasutajaid veetaseme alandamine tõenäoliselt ei mõjuta. Paisu lammutamise korral tuleb läbi viia võimalikku mõjupiirkonda jäävate salvkaevude inventuur ning tagada elanikele joogivesi kas puurkaevude või ühisveevarustuse abil. Veevarustuse tagamine ei ole paisu omaniku kohustus. Muude alternatiivide korral, kui on tegemist salvkaevude kuivaksjäämisega veehoidla veetaseme ajutise alandamise tõttu, tuleb vajaduse tekkimisel korraldada sel perioodil elanike varustamine puhta joogiveega. Veejaama kinnistul ei esine väärtuslikke taimekooslusi (elupaiku loodusdirektiivi mõistes) ning Sindi piirkonna looduslik mitmekesisus ja looduslike koosluste esindatus on võrdlemisi hea, mistõttu taimestiku kadumine Veejaama kinnistul piirkonna taimestikule olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Paisu likvideerimise ja veehoidla allalaskmise korral muutub kaldaäärsete koosluste veerežiim ning kaldaäärsed niiskuslembesed serva kõrgrohustud jäävad kuivale ja hakkavad võsastuma. Muutuda võivad ka loomade väljakujunenud liikumisteed ja veekogust vee joomise võimalused. Kunagiste (paisutuseelsete) kaldakoosluste taastumine nõuab nende alade traditsioonilist majandamist (hooldamist) ning võib nõuda aastakümneid. Need alternatiivid, millega paisutuse taset ei muudeta, ei avalda paisutatud jõelõiguga piirneva ala taimestikule ja loomastikule olulist mõju. Põhjaloomastiku seisund Pärnu jões ülalpool Sindi paisu on hea ja kavandatav tegevus seda ei mõjuta. Ehitusaegne negatiivne mõju põhjaloomastikule avaldub heljumi leviku tõttu ehitusalast allavoolu suuremahuliste jões toimuvate ehitustööde korral. Paisu lammutamise ja veetaseme alandamise korral on vaja planeeringutega ümber kavandada rohevõrgustik Pärnu jõe kaldal ning kallasrajad ja pääsud nendeni, samuti lahendada vee alt vabaneva maa omandi- ja hooldamise küsimused. Kavandatava tegevuse ehitusaegne ja käitamisaegne mõju inimese tervisele, heaolule ja varale sõltub muudest mõjudest ja nende olulisusest (põhjaveetase, maalihked, müra, vaated jms) ning avaldub reeglina kaudselt teiste mõjutegurite kaudu. Müra ja õhusaaste mõju võib avalduda ehitusperioodil. Neid mõjusid on võimalik hoida normide piirides, rakendades vajadusel leevendusmeetmeid. Müra mõju häiringuna (allpool normi) sõltub otseselt erinevate alternatiivide ehitusmahtudest ja ehitustööde eeldatavast ajalisest kestusest. 12 / 316

13 Lahendused (alternatiivid), mis näevad ette paisu säilitamise ja paisutuse olemasoleval kõrgusel, ei mõjuta rekreatsioonivõimalusi ja nende arendamist veehoidla ümbruses. Paisu lammutamisel alandatakse veehoidla veetaset normaalveetaseme korral 1,5 m ja veepiir võib kohati (sõltuvalt jõesängi ristlõike profiilist) taganeda 50 m ja rohkem. See muudab küsitavaks veehoidlaga seotud rekreatsioonivõimaluste arendamise vastavalt Sindi linna üldplaneeringule ja arengukavale, sest veesügavus jões väheneb piirini (normaalveetaseme korral ja sõltuvalt jõe põhja reljeefist kõige sügavamad kohad jõe keskel ca 1,5 m), kus supluskohtade rajamise mõttekus muutub küsitavaks ja jõe äärde tekivad liigniisked, perioodiliselt üleujutatavad (ja aja jooksul võsastuvad) servaalad, mida ei saa rekreatiivsetel eesmärkidel kasutada. Ilusad vaated Sindi veehoidlale ja Sindi pais pärandkultuuriobjektina on kohaliku omavalitsuse, kogukonna ning piirkonna ettevõtluse ja külastajate jaoks olulise tähtsusega. Paisu lammutamisel ei ole neid võimalik säilitada. KMH käigus viidi läbi kohalike elanike küsitlus, mille tulemusena selgus, et piirkonna elanikud on projektist teadlikud, kuigi palju infot nad selle kohta ei oma. Suuremal osal küsitletutest on seos Pärnu jõega (vaba aja veetmine või elukoht jõe ääres). Peamised probleemid kohalike arvates on kalade ränne, ohutus ning kalavarude olemasolu ja säilimine. Lahendusena kalarände probleemi osas pooldasid kohalikud peamiselt olemasoleva kalatrepi rekonstrueerimist ja paremkaldale looduslähedase kalapääsu ehitamist. Vähesel määral toetati ka paisu lammutamist. Paisu lammutamise kohta arvati, et kaovad ära vaba aja veetmise võimalused, muutuvad kalastusvõimalused ja vaade jõele ning maastikule, kaob Sindi linnale omane maastikumärk ning kaevud võivad ära kuivada. Enamus küsitletutest leidis, et pais on Sindi linna sümbol ja identiteet. Enamus vastajaid oli hüdrosõlme rekonstrueerimise suhtes positiivsel (37%) või pigem positiivsel (31%) arvamusel. Neutraalseks jäi 19% vastajatest. Negatiivsel ja pigem negatiivsel seisukohal oli vastavalt 4% ja 9% vastajatest. Seega kokkuvõttes suhtus 2/3 vastanutest kavandatavasse tegevusse positiivselt, 1/5 neutraalselt ja ainult 13% oli neid inimesi, kelle jaoks hüdrosõlme rekonstrueerimine on vastumeelne. Paisu lammutamisel ja veehoidla veetaseme alandamisel kaotavad OÜ Raho kalakasvandus (endine omanik Articer OÜ) ja Sindi Lanka AS (tekstiiliettevõte) võimaluse saada Pärnu jõest (veehoidlast) tootmisvett isevoolselt. Uute veehaarete ehitamine mõjutab ettevõtete majandustegevust. Lahendamata on, kes katab ettevõtete uute veehaarete ehituskulud, kui riik teeb otsuse paisu lammutamiseks. Ettevõtete tootmisveega varustamise tagamine ei ole paisu omaniku kohustus. Kalade rändeteede avamine Sindi paisul loob eeldused Pärnu jõe kalastiku arvukuse suurenemiseks, mis tõenäoliselt parandab nii kutseliste kui ka harrastuskalameeste kalapüügivõimalusi. Kuna Keskkonnainspektsiooni haldusalas pannakse jätkuvalt enim õigusrikkumisi toime kalapüügivaldkonnas, siis tuleb leida tõhusad lahendused röövpüüdjate korralekutsumiseks (nii kutseliste kui ka harrastuskalapüüdjate seas). Ehitusaegsed avariiolukorrad Sindi paisul on põhimõtteliselt samad kõikide reaalsete alternatiivide korral, kuid ohu ja tagajärgede suurus sõltub oluliselt ehitusmahtudest. Otseselt jõesängis toimuvate tööde puhul (tehiskärestike või rambi rajamisel) on vaja oluliselt rohkem kasutada ehitusaegseid tõkketamme ja ehitusmasinaid, mis toob endaga kaasa ka avariiolukordade tekkimise suurema tõenäosuse. Toimimisaegsetest avariiolukordadest võib keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale enim kahju põhjustada paisu purunemine. Kõige suurem oht paisu purunemiseks on suurveega. Paisu purunemine kalastikule otsest negatiivset mõju tõenäoliselt ei põhjusta, sest suurvee ajal kalade rännet ei toimu. Kaudne negatiivne mõju avaldub paisualusele kärestikule (kudealale), kuhu kanduvad veehoidlas olevad setted. HEJ turbiinide või automaatika rikke, kaitsevõrede ummistuse vms korral sõltub mõju olulisus siirdekalade rändetingimustele eelkõige sellest, millisel perioodil avariiolukord tekib. Avariiolukorras tegutsemise kava koostamisel on soovitav välja töötada erinevad käitumisjuhised erine- 13 / 316

14 vate võimalike olukordade tarbeks, arvestades prioriteetsena siirdekaladele rändetingimuste tagamist peamistel rändeperioodidel kevadel ja sügisel. Kõige suurem ehitusaegne mõju jõekeskkonnale on tehiskärestiku rajamisel (paisu lammutamisega) ja kalarambi rajamisel (paisu osalise lammutamisega). Nendest väiksem on ehitusaegne mõju kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendusel, sest paisu lammutamist ei toimu ning rajatava tehiskärestiku ehitusmahud on tõenäoliselt pisut väiksemad võrreldes eelnimetatud alternatiividega. Kõige väiksemad on ehitusaegsed mõjud eelprojekti kohasel lahendusel ja kalapääsude rajamisel/rekonstrueerimisel mõlemale kaldale, sest ehitustööde maht jõesängis on suhteliselt väike. Alternatiivide hindamise ja võrdlemise tulemuste kokkuvõte: - üldine seaduspärasus on see, et mida väiksem on (alam)alternatiivi ehitusaegne (lühiajaline, negatiivne) mõju, seda väiksem on ka selle lahenduse toimimisaegne (pikaajaline, positiivne) mõju, eelkõige kalastiku seisukohalt; - looduskeskkonnale avalduvate toimimisaegsete mõjude seisukohalt on parim lahendus paisu lammutamine ja selle asemele tehiskärestiku rajamine (alternatiiv 02), sest see tagab siirdekaladele kõige paremad rändetingimused ning selle kaudu eeldused jõe elukeskkonna oluliseks paranemiseks. Paremuselt järgmine, kuid põhimõtteliselt samas suurusjärgus tulemuse said kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ning kalaramp (alternatiiv 03) ja kõige väiksema positiivse mõjuga on alternatiiv 01 (kalapääsud mõlemal kaldal); olemasolevat olukorda ei paranda eelprojekti järgne tegevus. Eesti kalastikuekspert Martin Kesler hindas kalapääsude toimimise seisukohast paremateks 0-alternatiivi alamalternatiivid 01, 02 ja 03 ehk lahendused, mis ei näe ette HEJ rajamist. - toimimisaegsete mõjude osas inimese tervisele, heaolule ja varale sai ainsana negatiivse hinnangu alternatiiv 02 (tehiskärestik), sest sellega kaasneb veetaseme alandamine paisust ülesvoolu jäävas jõelõigus (veehoidlas), mis omakorda avaldab negatiivset mõju piirkonna rekreatsioonivõimalustele, elanike ja ettevõtete veevarustusele, pärandkultuurile ja väärtuslikuks hinnatud vaadetele ning võib suurendada maalihkeohtu. Seega kalastiku seisukohalt parim lahendus osutus inimese tervise, heaolu ja vara seisukohalt halvimaks. Inimese ohutuse seisukohalt on eelistatud need kaks lahendust, mis näevad ette tehiskärestiku rajamise paisule: kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ning alternatiiv 02 (tehiskärestik paisu asemele); - (alam)alternatiivide hindamise ja võrdlemise käigus ei selgunud asjaolusid, mis välistaksid HEJ rajamise Sindi paisule koos siirdekalade üles- ja allavoolu rändetingimuste tagamisega vastavalt KMH käigus välja töötatud leevendusmeetmetele; - kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahenduse rakendamisel on välistatud oluline negatiivne mõju Pärnu jõe loodusala väärtustele (kaitse-eesmärkidele) ning see loob eeldused Pärnu jõe hea seisundi saavutamiseks; - kokkuvõttes parimaks osutus kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus, sest see arvestab nii looduskeskkonnale kui ka ümberkaudsele elanikkonnale avalduvate mõjudega, luues eeldused Pärnu jõe hea seisundi saavutamiseks ja arvestades piirkonna elanike ja ettevõtete vajadustega. Suhteliselt võrdsel positsioonil järgnevad tehiskärestik (alternatiiv 02) ja kalaramp (alternatiiv 03). Lähtudes pikast perspektiivist (eelkõige ebapiisavast positiivsest mõjust looduskeskkonnale) ei ole otstarbekas ellu viia eelprojekti kohast lahendust ja alternatiivi 01 (kalapääsud mõlemal kaldal). Mõju Natura 2000 aladele hinnati vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide ja juhendmaterjalide nõuetele. Natura hindamise tulemusel leiti, et kavandatav tegevus: - on osaliselt (siirdekalade rändetingimuste tagamine), kuid nimetatud osas otseselt seotud ja vajalik Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks; Pärnu jõe 14 / 316

15 loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ei ole vajalik HEJ rajamine ja hüdroenergia tootmine; - ei avalda negatiivset mõju käsitletud Natura-alade esmatähtsatele liikidele ega elupaigatüüpidele, sest käsitletud Natura-aladel ei ole määratletud esmatähtsaid elupaigatüüpe ja liike, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada; - mõjub kokkuvõttes (st koos leevendusmeetmete rakendamisega) positiivselt Pärnu jõe loodusala terviklikkusele ja loob eeldused Natura elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks, Kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahenduse rakendamisel tagatakse Sindi paisul kõikide siirdekalaliikide jaoks soodsad üles- ja allavoolu rändetingimused Pärnu jõe erinevate vooluhulkade korral; - kavandatava tegevuse, sh HEJ turbiinide poolt allavoolurändel kahele Natura siirdekalaliigile (lõhe, jõesilm) põhjustatav negatiivne mõju (hinnaguline ellujäämus üle 90%) ei ole liigi soodsa seisundi saavutamise võimalikkuse seisukohalt oluline ega pärsi oluliselt jõesilmu ja lõhe looduslikku taastootmist ning arvestades leevendusmeetmetega kavandatud häid ülesvoolurände tingimusi, on liikide soodsa seisundi saavutamine väga tõenäoline. - avaldab koos rakendatavate leevendusmeetmetega eeldatavasti kaudset positiivset mõju Soomaa loodus- ja linnualale ning Navesti ja Saarjõe loodusaladele. Martin Kesleri järeldused, mille osas ta on eksperdirühmast erineval seisukohal Töös käsitletud ning reaalseteks hinnatud alternatiivide paremusjärjestus kalastiku ülesja allavoolu rändetingimuste tagamisel (põhjendused vt ptk 8.2.6): 1 - soodsaim on 0-alternatiivi alamalternatiiv 02 (paisu asendamine tehisliku kärestikuga ning veetaseme alandamine keskmiselt 1,5 m); - paremuselt teine on 0-alternatiivi alamalternatiiv 03 (50 m laiuse kalarambi rajamine paisu keskele); - paremuselt kolmas on 0-alternatiivi alamalternatiiv 01 (olemasoleva kalatrepi rekonstrueerimine ja jõe paremale kaldale looduslähedase kalapääsu rajamine); - paremuselt neljas on 0-alternatiivi alamalternatiiv 05 (olemasoleva vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine); - paremuselt viies (ehk kõige halvem) on eelprojekti põhialternatiiv. Lõhe ja meriforelli noorkaladel võib läbi paisjärvede rännates esineda potentsiaalselt väga suur suremus. Sindi veehoidla läbivool on suhteliselt hea, mistõttu ei saa kirjanduses esitatud paisjärvede pessimistlikemaid noorkalade suremushinnanguid siia üle kanda ning soovitatavalt tuleb suremust hinnata eraldi. Ettevaatusprintsiibile tuginedes tuleb eeldada, et Sindi veehoidlas on laskuvate siirdekalade noorjärkude suremus vähemalt 18%. Ülevaade HEJ rajamisega kaasnevatest negatiivsetest keskkonnamõjudest (vt täpsemalt ptk 8.2.2): - allavoolu rände tagamiseks pole seni üldtunnustatud ja aktsepteeritava tõhususega lahendusi välja töötatud. Mitmed käesolevas aruandes viidatud teaduspublikatsioonid rõhutavad, et noorkalade sattumine turbiinidesse on otseses seoses voolu jaotusest turbiini ja paisu erinevate komponentide vahel ning Sindi kavandatava HEJ puhul suunatakse kevadisel kalade peamisel rändeperioodil turbiinidesse ligikaudu 3/4 veest. 1 Juhteksperdi märkus: Martin Kesler ei ole andnud eraldi hinnangut käesoleva KMH käigus koostöös välisekspertidega välja töötatud kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendusele. Martin Kesleri järeldused põhinevad otseselt TAP 2007 järeldustel. TAP 2007 lähtus aga märkimisväärselt teistsugusest hüdrosõlme, sh HEJ lahendusest, kui käesolev KMH, eriti, mis puudutab kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendust, mistõttu need tulemused ei ole võrreldavad. 15 / 316

16 Alden väitis oma töös, et 90-95%, et lõhe ja meriforelli noorkaladest väldivad turbiine. kuid pole alust järeldada, et Sindi HEJ puhul hakkavad noorkaldad turbiinidesse suunatava peavoolu juurest teisi väiksema vooluhulgaga ja seega vähem atraktiivseimaid alla pääsu võimalusi otsima. - Martin Kesleri poolt viidatud uuringute (viidati looduses läbi viidud katsete tulemustele) kohaselt on lõhe ja meriforelli noorkalade kohene suremus kavandatava Sindi HEJga sarnastes oludes vahemikus 10-35%. Aldeni mudeli kohased suremuse hinnangud (1,8-4,2%) on äärmiselt optimistlikud, sest kohesele suremusele lisaks moodustab hilisem vigastustest tulenev suremus 46-70% kogusuremusest. Alden on esitanud ka teiste Pärnu jõe oluliste siirdekalade puhul ülimalt optimistlike suremushinnanguid, kuigi puudub teave nende liikide suremuse kohta HEJ turbiinide läbimisel ning sisuliselt puuduvad ka võimalused Aldeni poolt esitatud hüpoteeside kontrollimiseks. Martin Kesler ei toeta spetsiaalselt Sindi hüdrosõlme kohta koostatud Aldeni uuringu tulemusi ja on veendunud, et planeeritava Sindi HEJ rajamise korral ei ole tõenäoliselt võimalik saavutada lõhe looduslike laskujate hulka, mis moodustaks 75% maksimaalsest potentsiaalist ning ka 50% saavutamine on väga ebatõenäoline. Tõenäoliselt pole tema arvates võimalik saavutada ka meriforelli, vimma, hõredapiilise siirdesiia ja jõesilmu head ökoloogilist seisundit ja seega jääb Martin Kesleri arvates väga tõenäoliselt siirdekalade osas jõe hea ökoloogiline seisund HEJ rajamise korral saavutamata. Keskkonnamõju hindamisel tuleks tema arvates kriitilise tähtsusega mõjude puhul eelkõige arvestada pessimistlike stsenaariumitega. Lõhe noorkalade suremus Sindi hüdrosõlme läbimisel on suure tõenäosusega suurem kui 25% ja veehoidla poolt põhjustatud suremus on suure tõenäosusega suurusjärgus ligikaudu 18%, mistõttu kavandatava HEJ rajamine ei võimalda lõhel saavutada taastootmistaset, mis vastaks 75% looduslikust potentsiaalist Pärnu jões. Siinkohal tuleb pidada meeles, et sel juhul on eeldatud ülesvoolurände efektiivsuseks 100%, mis on omakorda äärmiselt optimistlik hinnang ja mida tõenäoliselt igal aastal siiski saavutada ei õnnestu. HEJ töö tõttu kujuneb jõe peavool vahetult jõe paremasse kaldasse ning suureneb vooluhulk paisust allavoolu asuva saare ja parema kalda vahelises harus. Seega muudetakse HEJ rajamisel paisust allavoolu jõe voolurežiimi, mis on vastuolus looduskaitseseadusega ( 51 lõige 1). Vasaku kalda juures väheneb jõe kulutav toime, mis soodustab taimestiku kasvu ja setete akumuleerumist. Seega muutub HEJ rajamise puhul Sindi paisust allavoolu asuv koelmuala kvaliteedilt halvemaks. Vooluhulk vahetult paisu all hakkab sõltuma turbiinide töötamisest ning see mõjutab negatiivselt paisust allavoolu asuvate koelmualade hüdroloogilist režiimi. 2 Kõige suurem ehitusaegne mõju jõekeskkonnale on leevendusmeetmena pakutud paisualuse kalarambi rajamisel, tehiskärestiku rajamisel (paisu lammutamisega) ja kalarambi rajamisel (paisu osalise lammutamisega). Kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahenduse rakendamisel ei ole välistatud oluline negatiivne mõju Pärnu jõe loodusala väärtustele (kaitse-eesmärkidele) ning eeldused Pärnu jõe hea seisundi saavutamiseks ei ole täidetud. Kokkuvõttes parimaks hindas Martin Kesler 0-alternatiivi alamalternatiivi 02 (paisu asendamine tehisliku kärestikuga ning veetaseme alandamine keskmiselt 1,5 m), sest see arvestab kõige paremini looduskeskkonnale avalduvate mõjudega, luues eeldused Pärnu jõe hea seisundi saavutamiseks. Suhteliselt võrdsel positsioonil järgneb kalaramp (alter- 2 Juhteksperdi märkus: see seisukoht kehtib kavandatava tegevuse eelprojekti kohase lahenduse kohta, mis on eksperdirühma poolt hinnatud mittesoovitavaks (vt ptk ja 10.2) just seetõttu, et siirdekalade rändetingimused ei ole piisaval määral tagatud. 16 / 316

17 natiiv 03) 3. (Alam)alternatiivide hindamise ja võrdlemise käigus selgus, et HEJ rajamine Sindi paisule isegi koos siirdekalade üles- ja allavoolu rändetingimuste tagamiseks KMH käigus välja töötatud leevendusmeetmetega on olulise negatiivse keskkonnamõjuga. Ainult 0-alternatiivi alamalternatiiv 02 (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine) on otseselt seotud ja vajalik Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks, mõjub positiivselt Pärnu jõe loodusala terviklikkusele ja loob eeldused Natura elupaiga soodsa seisundi saavutamiseks ja tagab Sindi paisul kõikide siirdekalaliikide jaoks soodsad ülesja allavoolu rändetingimused Pärnu jõe erinevate vooluhulkade korral. Leevendusmeetmed Peamised ettepanekud kavandatava tegevuse oluliste negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks on järgmised: kalade ülesvoolurände parandamiseks: - saavutada paremkalda looduslähedasel kalapääsul 1%-line kalle, mis suure tõenäosusega tagab paisust ülespääsu kõikidele siirdekalaliikidele. Selleks tuleb rajada 300 m pikkune looduslähedane kalapääs kärestikulise kanalina. Sobiva pikkuse saavutamiseks tuleb pikendada kalapääsu ülesvoolu suunas osaliselt riigimaale; - vasakkalda kamberkalapääs rekonstrueerida pilupääsuks ning selle põhi katta kivide ja kruusaga; - pais ehitada ümber tehiskärestikuks, säilitades olemasoleva paisu uue põhjaülevoolu alusena ja kattes selle loodusliku kiviga. Tehiskärestiku soovitatav kalle allavoolu on 1: 20 (5%) ja ülesvoolu 1:5 (20%). Tehiskärestiku mõlemasse otsa rajada madalveesängid veevoolu kontsentreerimiseks väiksemate vooluhulkade korral; siirdekalade võimalikult ohutu allavoolurände tagamiseks (ettepanekud tuginevad vastava parima praktika soovitustele, kuid nende leevendusmeetmete rakendamine ei pruugi Eesti kalastikueksperdi arvates anda Pärnu jõe siirdekalade jaoks soovitud tulemusi): - minimeerida kalade sattumist HEJ turbiinisüsteemi mehhaanilise barjääri (kaitsevõre) abil. Kaitsevõre puhasvahe peaks olema maksimaalselt 20 mm; - tagada voolu kiirus kaitsevõrede juures <0,5 m/s. Kalade allavoolupääs dimensioneerida selliselt, et voolu kiirus allavoolupääsus ületaks kaladele tajutavalt voolu kiiruse läbi kaitsevõre ning suunaks kalad allavoolupääsule; - minimeerida turbiinisüsteemi sattunud kalade vigastusi ja surma, nähes ette parimad võimalikud kaasaegsed topeltreguleeritavad Kaplan-tüüpi turbiinid, mille disainimisel on maksimaalselt arvestatud kalastiku kaitse vajadusega; - põhjendatud vajadusel rakendada turbiinide töö seiskamist või väiksema võimsusega töötamist siirdekalade noorjärkude allavoolurände peamisel perioodil. Vastavate uuringute ja võimaluste korral kaaluda tulevikus eelhoiatussüsteemi rakendamist; rajada paremkalda looduslikule kalapääsule koelmuala paisutuse alla jäänud kärestikuosa osaliseks kompenseerimiseks; ehitustööde läbiviimisel arvestada Pärnu jõe kalastiku kaitseks soovitatud ajalise piiranguga (ehitustööd on võimalikud 2,5 kuu jooksul juuli keskpaigast kuni septembri lõpuni). Suuremahuliste ehitustööde puhul jõesängis võib see piirang osutuda oluliseks takistuseks tööde katkestusteta läbiviimisel. Et saavutada pikaajaliselt head tulemust võib osu- 3 Juhteksperdi märkus: Martin Kesler on teinud alternatiivide järjestamisel paremuse järgi vea. Tabel 41 kohaselt on kokkuvõttes parim alternatiiv 02 (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine), millele järgnevad kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ja alternatiiv 03 (kalaramp). Vt ka ptk / 316

18 tuda vajalikuks pikendada ehitusmahukate ning jõe veekvaliteeti ja paisualust koelmuala mõjutavate alternatiivide ehitusperioodi (st loobuda ajalise piirangu rakendamisest põhjendatud ulatuses), et ehitustööd saaksid algusest lõpuni katkestusteta läbi viidud. Sel juhul on oluline rakendada võrdse kohtlemise printsiipi, st kui tehakse põhjendatud otsus ehituse ajalise piirangu vähendamiseks (ehitusperioodi pikendamiseks), siis peab see kehtima sõltumata valitavast alternatiivist; inimeste ohutust paisul suurendab selle ümberehitamine tehiskärestikuks (kas kavandatava tegevuse leevendusmeetmena või paisu lammutamisel); tagada piirkonna elanikele ja ettevõtetele veevarustus; seoses mälestiste (Sindi kalevivabriku hooned) kaitsevööndit läbiva Vabriku kanali veetaseme pöördumatu mõjutamisega paisu lammutamisel tuleb seisukohta küsida Muinsuskaitseametilt. Kuna menetlemisel on vasakkaldal asuva Sindi hüdroelektrijaama tunnistamine mälestiseks, siis tuleb Sindi hüdrosõlmega jõe vasakkalda poolel seotud projektid ja tegevused kooskõlastada Muinsuskaitseametiga; organisatoorsed meetmed: - kaaluda aastaringse kalapüügikeelu rakendamist Pärnu jõestikus ülalpool Sindi paisu kuni kalastiku hea seisundi saavutamiseni; - võimalikult kiiresti koostada ja kehtestada Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava ning sellel põhinev tegevuskava; - kaaluda kalapüügieeskirja 39 lg 8 p 1 muutmist, asendades sõna kalatrepp laiema mõistega (nt kalapääs ), mis hõlmaks nii looduslähedased kui ka tarindkalapääsud. Seiremeetmed Ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks on järgmised: paisu omaniku seirekohustustest tulenevalt: paisu tehnilise seisukorra ülevaatamine; veetaseme ja vooluhulga mõõtmise registreerimine; läbi kalapääsu liikuvate kalade püsiseire; hüdrosõlme, sh HEJ turbiine läbivate siirdekalade vigastuste ja suremuse seire (telemeetriliste uuringutega); piirkonna salvkaevude kaardistamine ja salvkaevude veetaseme seire; ehitusaegne seire; paisu omanikul tuleb koostada asjakohane seirekava; seireandmed tuleb dokumenteerida ja säilitada ning vajadusel teha kättesaadavaks vee erikasutusloa andjale ja Keskkonnainspektsioonile, et seiretulemusi oleks võimalik järelevalve korras kontrollida: soovitav on määrata konkreetne isik, kes vastutab paisu seire läbiviimise, andmete dokumenteerimise ja säilitamise ning aruandluse eest. Isik, kellel on paisutamiseks vee erikasutusluba, on kohustatud pidama paisu hoolduspäevikut, mis peab sisaldama vähemalt: 1) üks kord aastas uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta; 2) teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta; 3) teavet vee erikasutusloaga kohustuslikuks tehtud seire andmete kohta. Tuvastamaks Sindi veehoidla võimaliku negatiivse mõju ulatust, on soovitav telemeetriliste märgiste abil tuvastada lõhe ja meriforelli noorkalade suremuse ulatus nende allavoolurändel läbi veehoidla. 18 / 316

19 1. SISSEJUHATUS AS Raju taotleb vee erikasutusluba Pärnu jõel Sindi paisul (vt Joonis 1) elektrienergia tootmiseks, Pärnu jõe vasakkaldal vana kalatrepi rekonstrueerimiseks, loodusliku kalapääsu ja kalakoelmu rajamiseks jõe paremkaldale, samuti paisutuse säilitamiseks. Keskkonnaamet algatas vee erikasutusloa taotlusega kavandatavale tegevusele keskkonnamõju hindamise (KMH) a kirjaga nr PV 7-6/10/ : Eelhinnang AS Raju planeeritava tegevuse kohta Pärnu jõel Sindi paisul ning keskkonnamõju hindamise algatamine (vt Lisa 1, KMH programmi Lisa 1). Keskkonnaameti a kirjaga nr PV 7-6/10/ (vt Lisa 1, KMH programmi Lisa 2) muudeti eelnimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise otsust täiendavate uuringute vajaduse osas. Keskkonnamõju hindamise algatamise teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded (vt Lisa 1, KMH programmi Lisa 3). Joonis 1. Sindi paisu asukoht Pärnu jõe alamjooksul KMH eesmärk on hinnata, kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia. Kui KMH tulemusena selgub, et kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid (vt ptk ) ei taga looduskaitse nõuete täitmist (st kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia), siis pakutakse otsustajale kaalumiseks välja lahendus(ed), kuidas oleks võimalik tagada looduskaitsenõuete nõuete täitmine (kalade rändetingimused) Sindi paisul ilma HEJ rajamiseta. Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole alates aastast õigusaktidega kooskõlas, sest kalade läbipääs tuleb igal juhul tagada 4. 4 Veeseaduse 17 lg 5: Arvestades eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemust, peab paisu omanik veeloa andja põhjendatud nõudmisel tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. 19 / 316

20 1.1. Keskkonnamõju hindamise taust ja eesmärk Käesoleva peatüki aluseks on Keskkonnaameti poolt koostatud Sindi hüdrosõlme keskkonnamõju eelhinnang (vt Lisa 1, KMH programmi Lisa 1). Taust: Sindi paisuga seoses on koostatud erinevaid keskkonnaalaseid töid. Keskkonnaameti hinnangul on teemat käsitlevate (ekspert)hinnangute järeldused vastuolulised ega anna adekvaatset ja ühest vastust AS Raju poolt taotletava tegevuse keskkonnamõju ja selle lubatavuse kohta antud tegevuskohas. Varasemad hinnangud ei ole teostatud viisil, mis lubaks väita, et Natura 2000 küsimustega seonduvad asjaolud on piisavalt käsitletud. Eesmärk: Algatatud KMH eesmärk on selgitada, kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia, ning anda Keskkonnaametile kui otsustajale tegevusloa andmise üle otsustamiseks piisavalt adekvaatset teavet. Eesmärgi täitmine eeldab kogenud eriala ekspertide kaasamist (sh kalastiku ja muu vee-elustiku ekspertide kaasamist vastava valdkonna teadusasutustest) professionaalse eksperthinnangu saamiseks. Oleme moodustanud rahvusvahelise ekspertrühma, mille koosseisu on arvatud lisaks Eesti spetsialistidele ka vastavaid asjatundjaid Soomest. Oluline eesmärk on korrektse Naturahindamise läbiviimine, mis vastab kehtivatele nõudmistele ning on kooskõlas asjakohaste juhendmaterjalidega. KMH lähtepositsioon Pärnu jõgi ja selle lisajõed kuuluvad Natura 2000 alade koosseisu, mistõttu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning loa andja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki. Seetõttu saab kavandatavaks tegevuseks loa anda üksnes siis, kui KMH lõppjäreldusena on leitud, et tegevus ei avalda Natura 2000 ala olulist negatiivset mõju (pakkudes vajadusel negatiivse mõju leevendamiseks või vältimiseks asjakohaseid meetmeid jms) ning loa andja on selles veendunud. Kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju Natura 2000 aladele ja puuduvad alternatiivsed võimalused, siis luba ei tohi anda. Samuti ei või luba anda, kui loa andja ei ole üheselt veendunud olulise negatiivse mõju puudumises, nt jääb kahtlus või olemasolevad andmed ei võimalda üheselt väita, et Natura 2000 ala oluliselt ei mõjutata (negatiivselt). Pärnu jõgi (ja selle mitmed lisajõed) kuuluvad keskkonnaministri a määruse nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu loendisse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava) eelnõu kohaselt tuleb Pärnu jõe puhul määruse jõustumisest viie aasta möödudes jõuda 50%-ni võimalikust noorlõhede taastootmise suutlikkusest, kümne aasta möödumisel 75%-ni (hiljem tuleb saavutatut säilitada). Ehkki nimetatud protsendimäärade näol on tegemist eelnõus toodud määradega, siis võrreldavuse ja ühtse lähtepunkti fikseerimiseks on siinkohal ettepanek nendest lähtuda st KMH käigus näidata, kas ja kuidas konkreetsel juhtumil nimetatud määrade täitmine saavutatakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (on ülevõetud veeseaduse 3 5 lõikega 2) kohaselt tuleb saavutada pinna- ja põhjavee hea seisund, kaasa arvatud tehisveekogumite ning tugevasti muudetud veekogumite hea keemiline seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal Kalastiku hea seisund eeldab, et kogu jõe ulatuses on kalastiku liigiline koosseis ja esinevate liikide arvukused lähedased looduslikele tüübiomastele tingimustele ja kalakoosluste vanuselises struktuuris ei esine suuri muutusi. Samuti sätestab Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, artikkel 3 lõige 1 kohustuse säilitada või vajadusel taastada (juhul kui soodne seisund ei ole saavutatud) Natura elupaikade ja liikide soodne seisund. Looduskaitseseaduse 3 lõike 1 kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimi- 20 / 316

21 vad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus vastavalt looduskaitseseaduse 3 lõikele 2. KMH käigus peab eelkõige selguma, kas mõlemad eelnimetatud põhimõtted (kavandatud tegevus ei kahjusta Natura alasid ja tagatud on soodne seisund, eelkõige kalastiku osas) on täidetud KMH osapooled Arendaja Raju AS Järvevana tee 5, Tallinn Tel ; e-post: info@maru.ee Kontaktisik: Andres Õis, mob , e-post: andres.ois@maru.ee mailto: Otsustaja (vee erikasutusloa väljaandja) Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Roheline 64, Pärnu Kontaktisik: Margit Kolk, veespetsialist; tel ja , e-post: margit.kolk@keskkonnaamet.ee KMH järelevalvaja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Roheline 64, Pärnu Kontaktisik: Toomas Kalda, keskkonnakorralduse spetsialist; tel ja , e-post: toomas.kalda@keskkonnaamet.ee KMH ekspert Ramboll Eesti AS Laki 34, Tallinn Tel E-post: info@ramboll.ee Kontaktisik: Eike Riis, tel , mob , e-post: eike.riis@ramboll.ee Eksperdirühma koosseis, positsioon rühmas, pädevus ja ülesanded KMH käigus vt Tabel 1. Tabel 1. Eksperdirühma koosseis Ekspert Eike Riis Hendrik Puhkim Aune Aunapuu Veronika Verš Positsioon rühmas ja pädevus juhtekspert, KMH litsents nr KMH0013; bioloog, =MSc keskkonnaekspert, KMH litsents nr KMH0135; geograaf, MSc keskkonnaekspert, KMH litsents nr KMH0139; keskkonnakorralduse MSc keskkonnaekspert; keskkonnakorralduse MSc Ülesanded KMH käigus KMH programmi ja aruande koostamine, eksperdirühma töö koordineerimine; mõju kalastikule; mõju inimese tervisele, heaolule ja varale; mõju kultuurimälestistele; avariiolukorrad; alternatiivide hindamine ja kaalumine, erinevate mõjude süntees, leevendus- ja seiremeetmed jms; Natura-hindamine KMH programmi koostamine; avalikud arutelud; suhtlemine arendaja ja Keskkonnaametiga KMH programmi koostamine; alternatiivide hindamine ja kaalumine, parima alternatiivi valik; mõju inimese tervisele, heaolule ja varale olemasoleva olukorra ülevaade; kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja arengukavadele; ülevaade KMH programmi ja aruande avalikustamisest, küsitluse läbiviimine, al- 21 / 316

22 Ekspert Martin Kesler Otso Lintinen Jukka Jormola Tommy Nyman Ari Hanski Raimo Pajula Kersti Ritsberg Esta Rahno Positsioon rühmas ja pädevus kalastiku ekspert; MSc, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut; soovitatud Keskkonnaameti poolt ihtüoloog, kalapääsude ekspert (Soome); vt CV Lisa 9 maastikuarhitekt (spetsialiseerumine: looduslähedane vesiehitus, keskkonnaehituse maastikuküsimused); kalapääsude ekspert (Soome); vt CV Lisa 8 paisude ja hüdroenergia ekspert (Soome) ihtüoloog, kalapääsude ekspert (Soome) keskkonnaekspert, KMH litsents nr KMH0140; ökoloog, MSc geoökoloogias geoloogia konsultant, hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 330; geoloog, BSc (MSc lõpetamata) keskkonnainsener; müra modelleerimine ja hindamine; keskkonnatehnika MSc; Ülesanded KMH käigus ternatiivide hindamine, kaalumine ja võrdlus, aruande sisukokkuvõte Pärnu jõe kalastiku kirjeldus; looduskaitse nõuetele vastavuse hindamine kalade rändeteede tagamisel, kalapääsude toimivuse ja alternatiivide hindamine looduskaitse nõuetele vastavuse hindamine kalade rändeteede tagamisel, kalapääsude toimivuse ja alternatiivide hindamine looduskaitse nõuetele vastavuse hindamine kalade rändeteede tagamisel, kalapääsude toimivuse ja alternatiivide hindamine looduskaitse nõuetele vastavuse hindamine kalade rändeteede tagamisel, kalapääsude toimivuse ja alternatiivide hindamine looduskaitse nõuetele vastavuse hindamine kalade rändeteede tagamisel, kalapääsude toimivuse ja alternatiivide hindamine piirkonna elustiku (v.a kalastik) ülevaade ja võimaliku mõju hindamine, kaitstavad loodusobjektid, Natura-hindamine, alternatiivide hindamine, kaalumine ja võrdlus piirkonna geoloogiline ja hüdrogeoloogiline ülevaade; Pärnu jõe ja olulisemate lisajõgede iseloomustus; Pärnu jõe hüdroloogilise režiimi analüüs; maalihkeohu hindamine; põhjaveetaseme muutuse ja veevarustuse olukorra hindamine, alternatiivide hindamine, kaalumine ja võrdlus hinnang piirkonna välisõhu ja müra olukorrale; piirkonna kliima ülevaade; kavandatavast tegevusest tuleneva mürataseme hindamine; küsitluse läbiviimine ja analüüs Liis Tikerpuu keskkonnaekspert elanike küsitluse läbiviimine ja analüüs Merje Lesta GIS spetsialist jooniste ja kaartide vormistamine Urmas Nugin Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, projekteerija vooluhulkade analüüs, alternatiivsete lahenduste tehnilise võimalikkuse hindamine Eksperdirühm on koostatud põhimõttel, et kõik olulised KMH käigus käsitletavad valdkonnad oleksid kaetud. Litsentseeritud keskkonnaeksperdid on lähtudes oma varasemast töökogemusest muuhulgas pädevad hindama kavandatava tegevusega kaasnevat mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kuna need mõjud avalduvad muude mõjude kaudu (nt müra mõju inimese tervisele), siis kujunes see hinnang peamiselt eksperdirühma koostöö tulemusena. 22 / 316

23 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS Kavandatava tegevuse eesmärk on Sindi paisukompleksi energeetilise potentsiaali kasutuselevõtmine elektrienergia tootmiseks koos kalapääsude rajamisega/rekonstrueerimisega siirdekalade rändeks kudekohtadele tingimustel, mis on kooskõlas EL Veepoliitika raamdirektiivi kriteeriumitega, tagades Pärnu jõel ökoloogiliselt hea seisundi ning säilitades Sindi veehoidla piirkonnale väärtusliku puhke- ja turismiobjektina. Kavandatava tegevuse vajadus seisneb selles, et võtta riigi poolt eraettevõtjale võõrandatud rajatis eesmärgipäraselt kasutusse, st: 1) toota energiat (ärihuvid, teenuse osutamine, riiklik huvi suurendada taastuvenergeetika osakaalu energiavarustuses, energiajulgeolek); 2) tagada kalade rändevõimalused kalapääsude rajamisega (Veepoliitika raamdirektiivist tulenev kohustus); 3) tagada paisule ohutu juurdepääs (avalik huvi, ohutusnõuded); 4) säilitada Sindi miljööväärtus (avalik huvi, kogukondlik huvi). 23 / 316

24 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE KIRJELDUS 3.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Arendaja poolt vee erikasutusloa taotluses kirjeldatud tegevus tugineb Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojektile (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr IB02/2010, Tartu 2010). Ka käesolevas peatükis toodud kirjeldus põhineb eelviidatud eelprojektil, mida KMH aruandes on edaspidi käsitletud kavandatava tegevuse põhilahendusena alamalternatiivide A1, B1, D1, E1, ja F1 koosseisus (vt Tabel 5). Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise asukohaskeem vt Joonis 2. Joonis 2. Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise asukohaskeem Hüdroelektrijaam (HEJ) on kavas rajada Pärnu jõe paremkaldal asuvale Veejaama kinnistule. Jaama paigaldatakse kaks Kaplan-tüüpi hüdroturbiini. Turbiinid on topeltreguleeritavad, st saab reguleerida nii turbiinidele voolava vee hulka kui ka turbiini labade asendit. Turbiinid võimaldavad hüdroelektrijaama ühtlast tööd vooluhulkade vahemikus Q min =3,75 m 3 /s kuni Q max =50 m 3 /s. Rajatav hüdroelektrijaam on täisautomaatne ning varustatud digitaalse juhtimis- ja kontrollsüsteemiga. Olenevalt jõe vooluhulgast ajahetkel valib programm HEJ töörežiimi selliselt, et on tagatud vajalik sanitaarvooluhulk ning turbiinid töötavad kas täieliku või osalise võimsusega või jaam seiskub täielikult. Jaama osalise võimsusega töötamisel tagab arvutiprogramm, et töötaks kalapääsule lähim turbiin, mis kindlustab vajaliku peibutusvoolu kalapääsu alguses. Turbiinide maksimaalne võimsus P maks = 2 x 645 = 1290 kw. Elektritoodanguks kahe turbiiniga planeeritakse 6,689 milj kwh/a. Elektri tootmiseks planeeritakse kasutada maksimaalset vooluhulka kuni 50 m 3 /s. Sanitaarvooluhulgaks kavandatakse 11 m 3 /s, sh jõe paremale kaldale rajataval kalateel 2 m 3 /s, laskuval kala- 24 / 316

25 teel 2 m 3 /s, olemasoleval kalapääsul jõe vasakkaldal 2 m 3 /s, pidev ülevool paisust 4 m 3 /s ja teistele veekasutajatele 1 m 3 /s. Sanitaarmiinimum (11 m 3 /s) jões tagatakse ja turbiinid lakkavad töötamast, kui jõe minimaalne vooluhulk langeb alla 11+3,75 ehk ca 15 m 3 /h. Jõe parempoolsele kaldale Veejaama kinnistule rajatakse looduslikku tüüpi möödaviik-kalapääs pikkusega 165 m ja põhjalanguga 2%, mille veehoidla poolsesse otsa ehitatakse kamberkalapääsu tüüpi regulaator, tagamaks kalapääsus kaladele ületatava voolurežiimi ka kõrgvee ajal. Kalapääsule rajatakse lõhelistele ca 300 m 2 suurune koelmuala, kalapääsu ülemisse otsa seirejaam (Joonis 3). Vasakkalda kalatrepp rekonstrueeritakse (vt Lisa 1, KMH programmi Lisa 4). Ehitustööde käigus toimub jõesängi osaline süvendamine HEJ sissevoolu esisel alal (süvendustööde maht m 3 ) ja kalapääsu sängi kujundamine Veejaama kinnistul (pinnasetööde maht m 3 ). Joonis 3. 3D vaade Pärnu jõe paremkaldale kavandatavale hüdroelektrijaamale ja looduslähedasele kalapääsule (OÜ Inseneribüroo Urmas Nugin) AS-ile Raju väljastatud vee erikasutusloas L.VT.PM (kehtiv kuni ; vt Lisa 3) on Keskkonnaameti poolt esitatud meetmed kavandatava tegevuse elluviimiseks, mis aitavad vähendada veekasutuse mõju veekogule Kavandatava tegevuse etapid Kavandatava tegevuse võib jagada etappideks: ettevalmistustööd, ehitustööd, käitamine ja sulgemine. Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise põhitegevused ja kaasnevad tegevused etappide kaupa vt Tabel 2. Tabel 2. Kavandatava tegevuse (põhitegevuse ja kaasnevate tegevuste) kirjeldus Põhitegevus Kaasnevad tegevused Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Mahud Käitlemine I Ettevalmistav etapp Raietööd Veejaama kinnistul Puude ja põõsaste raie Mõju kõrghaljastusele, raietehnika müra rm (hinnanguliselt) Kasutatakse küttepuuna 25 / 316

26 Põhitegevus II Ehitustööde etapp Kaasnevad tegevused 1. Paremkalda looduslähedane kalapääs 1.1. Pinnasetööd 1.2. Kalapääsu sissevooluosa rajamine 1.3. Kalapääsu sängi kujundamine maakividega 1.4. Ülepääsu rajamine kalapääsust 1.5. Piirdeaia rajamine a) jõesängi süvendamine kalapääsu ees ja järel b) kalapääsu aluse ja lähiümbruse täitmine pinnasega c) olemasoleva pinnastammi läbikaevamine, ehitusaegsete tõkketammide rajamine d) kalapääsu sängi kujundamine a) betoonist sissevooluosa rajamine b) automaatvarja paigaldamine c) seireruumi varustamine sisseseadega d) teenindussilla rajamine Maakivide kohalevedu ja paigaldamine Raudbetoonsilla rajamine Detailide kohalevedu ja paigaldamine Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Mõju pinnasele ja veekeskkonnale, ehitusmasinate müra Mõju pinnasele, ehitusmüra Mõju pinnasele ja veekeskkonnale, ehitusmasinate müra Mõju pinnasele, ehitusmüra Mõju pinnasele, ehitusmüra Ehitusmüra Puudub Ehitusmüra Mõju teedele, ehitusmüra Mõju teedele, ehitusmüra Vähene mõju teedele, ehitusmüra 2. Vasakkalda kamberkalapääsu rekonstrueerimine 2.1. Kamberkalapääsu rekonstrueerimine b) peibutusvoolurenni kujundamine c) sulgemisvarja pai- a) kambrite ümberkujundamine Transpordivahendite ja ehitusmasinate müra, mõju kohalikule juurdepääsuteele Mahud Ühekordne maht kokku ca m 3 (täpsem pinnasetööde bilanss koostatakse ehitusprojekti käigus) betoonist pilukalapääs L=22,5m, b=3,5 m 1 komplekt (automaatvari 3,5 x 1,5 m) 1 komplekt 1 tk kivide kogus 800 m 3 ; maakividega sängiosa pikkus l=142,5 m mõõtmed: b=5,0 m, l=3,5 m, h=6,0 m pikkus 470 m, kõrgus 2,0 m Vastavalt ehitusprojektile Käitlemine Ladustatakse kinnistul, kasutatakse vertikaalplaneerimisel ja haljastustöödel Täitepinnase kohalevedu Tõkketammid rajatakse kohapealsest pinnasest Pinnase teisaldamine ja planeerimine ehitusmehhanismidega Materjalide, detailide ja seadmete kohalevedu ning paigaldamine Kivide kohalevedu ja paigaldamine Materjali kohalevedu ja paigaldamine Detailide kohalevedu ja paigaldamine Vajalike materjalide ja detailide kohalevedu Veejaama 1 ja 3 (omanik OÜ Raho, endine 26 / 316

27 Põhitegevus 2.2. Seireseadmete paigaldamine Kaasnevad tegevused galdamine d) ohutuspiirde paigaldamine seadmete paigaldustööd ja ühenduste rajamine seirejaamaga 3. Hüdroelektrijaama rajamine 3.1. Jõesängi täiendav süvendamine 3.2. Muud pinnasetööd 3.3. HEJ hüdrotehnilise osa rajamine 3.4. Kalade allavoolupääsu rajamine 3.5. HEJ jõuhoone ja abiruumide rajamine a) süvendustehnika kohalevedu b) süvendustööde läbiviimine a) HEJ hoone alla jääva pinnaspaisu osa likvideerimine b) ehitusaegsete tõkketammide rajamine c) ülejääva pinnase äravedu ja ladestamine Tugiseinad, turbiinikambrid, sisse- ja väljavooluotsakud, regulaator, varjad jms a) raudbetoonrenni rajamine b) sulgemisvarjade paigaldamine c) kalakaitsevõre paigaldamine turbiinide pealevoolu ette Ehitustööd Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Puudub Mõju kohalikule juurdepääsuteele Mõju veekeskkonnale, süvendustehnika müra Mõju pinnasele, ehitusmasinate müra Mõju pinnasele ja veekeskkonnale, ehitusmasinate müra Mõju pinnasele, ehitusmasinate müra, võimalik mõju kohalikule juurdepääsuteele Mõju pinnasele, ehitusmasinate müra, võimalik mõju kohalikule juurdepääsuteele Ehitusmasinate müra, võimalik mõju kohalikule juurdepääsuteele Ehitusmasinate müra, võimalik mõju kohalikule juurdepääsuteele Mahud 1 komplekt vastavalt ehitusprojektile Ühekordne maht kokku ca m 3 (täpsem pinnasetööde bilanss koostatakse ehitusprojekti käigus) Käitlemine omanik Articer OÜ) kinnistute kaudu Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt Vastava kandevõimega treilerid, pikendatud noolega hüdraulilised ekskavaatorid Süvendatav pinnas tõstetakse kaldale ja kasutatakse vertikaalplaneerimisel ja haljastustöödel Pinnasetööd kohapeal Tõkketammid rajatakse kohapealsest pinnasest Ülejääva pinnase käitlemine sõltub selle mahust (täitepinnasena mujal, reljeefi korrigeerimiseks kohapeal vms); maht selgub ehitusprojekti koostamise käigus betoonitööd Materjalide ja detailide kohalevedu 2900 m 3 ning paigaldamine pikkus l=15 m mõõtmed 2,5 x 1,5 m mõõtmed 6,7x16 m, kaal 11,3 t Materjalide ja detailide kohalevedu ning paigaldamine 330 m 2 Materjalide ja detailide kohalevedu ning paigaldamine 27 / 316

28 Põhitegevus 3.6. Elektrialajaama paigaldamine 3.7. Hüdroturbiinide paigaldamine ja seadistamine 3.8. Kinnistu heakorrastustööd Kaasnevad tegevused a) komplektalajaama kohalevedu ja paigaldamine b) ühenduskaablite paigaldamine a) turbiinide kohalevedu b) turbiinide paigaldamine ja seadistamine a) välisvalgustuse paigaldamine b) juurdepääsutee korrastamine c) haljastustööd (sh istikute ja vajadusel kasvupinnase kohalevedu) Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Võimalik mõju kohalikule juurdepääsuteele Mõju pinnasele Võimalik mõju kohalikule juurdepääsuteele Puudub Positiivne mõju turvalisusele Positiivne (sama teed saab kasutada ka juurdepääsuks kallasrajale) Tulemusel on positiivne mõju 4. Paisu harja, galerii ja selle sissepääsude renoveerimine 4.1. Paisu harja renoveerimine 4.2. Paisu galerii ja sissepääsude renoveerimine III Käitamise etapp 1. Elektrienergia tootmine 2. Paisutuse tagamine 3. Kalapääsude regulaarne hooldus Betoonitööd jm projektikohased tööd Betoonitööd jm projektikohased tööd a) HEJ tavapärane töö b) HEJ seadmete ja konstruktsioonide regulaarne kontroll ja hooldus Paisu tehnilise seisukorra regulaarne ülevaatus Regulaatorite mehhanismide ja automaatika kontroll Võimalik mõju veekeskkonnale Võimalik mõju veekeskkonnale Mõju kalastikule ja vooluhulkade jaotusele, müra, vibratsioon Puudub Puudub Puudub Mahud Käitlemine 1 komplekt Vastavad veokid ja tõstemehhanismid, vastava ettevõtte poolt Vastavalt ehitusprojektile 2 Kaplantüüpi hüdroturbiini 2 Kaplantüüpi hüdroturbiini Vastavalt ehitusprojektile Vastavalt ehitusprojektile Vastavalt ehitus- või haljastusprojektile Kaevetööd kohapeal Vastavad raskeveokid ja tõstemehhanismid Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt 150 m Materjali kohalevedu ja paigaldamine 150 m Materjali kohalevedu ja paigaldamine Vastavalt jaama võimsusele (elektritoodang 6,689 mln kwh/a) Vastavalt hoolduseeskirjale Vastavalt paisu ülevaatamise eeskirjale Vastavalt hoolduseeskirjale Täisautomaatne Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt Kalapääsude sisse- Positiivne mõju Vastavalt va- Vastava spetsialisti 28 / 316

29 Põhitegevus Kaasnevad tegevused Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Mahud Käitlemine voolude puhastamine risust kalade rändetingimustele jadusele ja hoolduseeskirjale või ettevõtte poolt 4. Juurdepääsutee hooldus Kruusatee hööveldamine Puudub Vastavalt vajadusele Vastava ettevõtte poolt 5. Kalastiku rände seire a) Seireandmete edastamine ja töötlemine Puudub Vastavalt seireprogrammile Elektrooniliselt b) Seireseadmete regulaarne hooldus Puudub Vastavalt seadmete hooldusjuhendile Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt 6. Veejaama kinnistu regulaarsed hooldustööd Muru niitmine, nõlvade hooldamine, teede korrashoid Positiivne visuaalne mõju Vastavalt vajadusele Vastava spetsialisti või ettevõtte poolt IV Sulgemise etapp 1. HEJ seadmete demonteerimine ja äravedu Turbiinide äravedu raskeveokitega Mõju teedele 2 Kaplantüüpi hüdroturbiini Vastavad raskeveokid ja tõstemehhanismid 2. HEJ hoone sulgemine (või vajadusel lammutamine) Takistada kõrvaliste isikute pääs hoonesse Võimalik müra ja mõju teedele lammutusjäätmete äraveol, jäätmeteke Vastavalt vajadusele, täpsustatakse sõltuvalt otsustest Lammutusjäätmed antakse üle vastavale firmale 3. Kalapääsude töö kindlustamine või muul viisil kalade läbipääsu tagamine Konkreetsed tegevused määratakse HEJ sulgemisotsuse tegemise käigus Kalastiku rändevõimalused Sõltuvad tehtud otsustest ja esitatud nõuetest Paisu omanik, riiklikud institutsioonid Hüdrosõlme põhilised ehitustööd on planeeritud korraldada nii, et tööde ajal säilib tavaline veetasemete ja vooluhulkade režiim Pärnu jões, st toimub ülevool olemasolevast paisust. Veetaseme alandamine ja voolu kõrvalesuunamine on vajalik ainult olemasoleva paisu harja remondiks ja olemasoleva vasakkalda kalapääsu rekonstrueerimisel reguleerimisotsaku paigaldamiseks. Eeldusel, et paisu harja remonditakse kuni 10 m ööpäevas, on tööde eeskujuliku organiseerimise korral võimalik veetaseme alandamist või voolu kõrvalesuunamist vajavad tööd teostada paari kuuga. Ehitustööde orienteeruv kestus on ca 18 kuud; võimalike suurveest tingitud pauside korral kuud. Vastavalt koostatavale eelprojektile on üldine ehitustööde järjekord põhiliste konstruktsioonielementide ja tööoperatsioonide kaupa järgmine: 1. HEJ ehituskaeviku, peale- ja äravoolukanalite süvenduse, nõlvakindlustuste rajamise ja looduslähedase kalapääsu sissevoolu raudbetoonosa ehituse ala piiramine ja eraldamine jõest süvendatavalt alalt väljakaevatavast pinnasest vallidega; ehitustöödega alustatakse kohe pärast kevadise suurvee taandumist; 2. veetõrje; 29 / 316

30 3. HEJ ehituskaeviku ning peale- ja äravoolukanali süvendamine koos väljakaevatud materjali paigaldamisega täidetavatele aladele (kalapääsu rajamise ala); 4. HEJ nulltsükli, kalade allavoolupääsu ja avariiülevoolu raudbetoonkonstruktsioonide valamine; 5. looduslähedase kalapääsu sisse- ja väljavoolu ning seirejaama raudbetoonkonstruktsioonide valamine; 6. nõlvajalami toestuste rajamine, nõlvade kujundamine ja kindlustamine; 7. jäätõkke koonuste paigaldamine; 8. turbiinide, võrede ja reguleerimisseadmete paigaldamine; 9. kalapääsu alumise (allpool silda) loodusliku osa kujundamine; 10. alavee poolse ehitusaegse tõkketammi likvideerimine koos jõe põhja puhastamisega HEJ väljavoolu ees; 11. kalapääsu silla rajamine; 12. kalapääsu ülemise loodusliku osa kujundamine; 13. (kuivendussüsteemi rajamine); 14. ülavee poolse ehitusaegse tõkketammi likvideerimine koos jõe põhja puhastamisega HEJ sissevoolu ees; 15. ujuvate prahitõkke poomide paigaldamine; 16. paus ehitustöödes kevadise suurvee läbilaskmiseks või tööd nr 19, 20, 21,23; 17. ülavee veetaseme alandamine rajatud avariilasu kaudu; 18. olemasoleva raudbetoon-ülevoolupaisu harja remont ja vasaku kalda kalapääsu sissevoolu reguleerimise seadmete paigaldamine; vajaduse korral kasutada teisaldatavaid ehitusaegseid veetõkkevahendeid; 19. HEJ jõuhoone ja alajaama ehitustööd; 20. vaateplatvormi kujundamine; 21. elektripaigaldiste installeerimine ja seadistamine; 22. HEJ käivitamine ja reguleerimine; 23. platside ja teede kujundamine, piirete paigaldamine, heakorrastustööd; 24. vasaku kalda kalapääsu rekonstrueerimine Kavandatava tegevuse elluviimise eeldatav ajakava Hüdrosõlme rekonstrueerimisega seotud tööde etapid ja eeldatav ajakava vt Tabel 3. Tööde läbiviimise ajakava sõltub eelkõige Pärnu jõe vee tasemetest (jõega seotud tööd on võimalikud/lubatud ainult suvisel madalvee perioodil), aga ka projekti, KMH, vee erikasutusloa taotluse ja kalapääsude rajamise rahastustaotuse menetlemisest. Sindi paisul kehtib ajaline piirang ehitustöödele: piiranguaeg on 1. jaanuarist kuni 30. juunini ja 15. septembrist kuni 31. detsembrini, mil ehitustööd jões ja selle kallastel ei ole lubatud. Piirang on seotud kalastiku kaitsega, et jões ja selle kallastel tehtavate tööde tõttu ei satuks vette heljumit, mis halvendab kalade rändetingimusi ning ohustab kalamarja. Tabel 3. Hüdrosõlme rekonstrueerimise ja ekspluateerimisega seotud tegevuste etapid ja eeldatav ajakava Etapp Tegevus I etapp: ettevalmistus Puude ja põõsaste raie Veejaama kinnistul 1-2 nädalat II etapp: ehitustööd 1. Paremkalda looduslähedase kalapääsu rajamine 2. Kalade allavoolupääsu rajamine 3. Vasakkalda kamberkalapääsu rekonstrueerimine 4. HEJ rajamine Ajakava/orienteeruv tööde kestus (päevades) ehitustööd kokku võtavad aega kuud (eeldusel, et kaldal ehitamiseks antakse eriluba); sõltub ka sellest, kas suurveeaegne paus 30 / 316

31 Etapp Tegevus Ajakava/orienteeruv tööde kestus (päevades) 5. Paisu renoveerimistööd on vajalik või mitte III etapp: käitamine 1. Elektrienergia tootmine HEJ ja kalapääsud on 2. Paisutuse tagamine kavandatud töötama ilma suuremate rekonstrueerimistöödeta Kalapääsude regulaarne hooldus 4. Juurdepääsutee hooldus aastat ( ) 5. Kalastiku rände seire 6. Veejaama kinnistu regulaarsed hooldustööd IV etapp: sulgemine 1. HEJ seadmete demonteerimine ja äravedu Nähtavas tulevikus 2. HEJ hoone sulgemine (või vajadusel lammutamine) HEJ-d ei suleta 3. Kalapääsude töö kindlustamine või muul viisil kalade läbipääsu tagamine 3.2. Alternatiivsete võimaluste kirjeldus ja eelvalik Lisaks arendaja poolt pakutud põhilahendusele (vt ptk 3.1) on reaalsete alternatiivsete lahenduste käsitlemine ning nende mõju hindamine üks KMH aluspõhimõtteid, et leida sobivaim lahendus. Alternatiivid KMH tähenduses on arendaja eesmärgi saavutamise erinevad võimalused. Hüdroenergia tootmise põhieeldus on looduskaitse nõuetele vastava läbipääsu tagamine kaladele. KMH eesmärk on selgitada, kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia. Kavandatava tegevuse seisukohalt moodustavad HEJ rajamine, paisutuse säilitamine ja kalapääsude rajamine/rekonstrueerimine ühtse terviku. Nende eraldi hindamine ei ole antud KMH-s võimalik, sest eelprojektis toodud looduslähedase kalapääsu lahendus on kavandatud nii, et see töötab koos HEJ-ga (peibutusvool). Kui HEJ ei tööta (eri- või avariiolukorras), on paremkalda kalapääsule, lähtudes eelprojekti lahendusest, võimalik tagada peibutusvool vahetult jaama kõrvale ette nähtud kalade allavoolupääsu ja paisu avariilasu kaudu. Jaama väljalülitamise korral saab rakendada turbiinid tööle ka tühikäigu režiimil. Vt ka ptk Parim alternatiivne võimalus (variant) on see, mis saavutab eesmärgi olulist negatiivset keskkonnamõju tekitamata Sindi paisuga seotud varasemates töödes käsitletud alternatiivide analüüs Sindi paisuga seotud varasemates töödes käsitletud alternatiivide analüüs vt Tabel 4. Analüüsi esitamise vajadus tuleneb mitmetest aspektidest: - Sindi paisuga seoses on varasematel aastatel koostatud mitmeid töid, milles toodud lahenduste aktuaalsust on vaja analüüsida käesoleva KMH seisukohalt; - varasemate tööde analüüs aitas eristada reaalseid alternatiive ebareaalsetest; - analüüsi esitamist pidas vajalikuks ka Keskkonnaamet. 5 Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja K. Peterson. Keskkonnaministeerium, / 316

32 Tabel 4. Sindi paisuga seotud varasemates töödes käsitletud alternatiivide analüüs Alternatiivi kirjeldus Analüüs Projekti Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine insenerteenus. Kalade rändetee avamise eskiislahendused Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Sindi paisu kärestik ja hüdroelektrijaam. AS Merin. Tallinn, jaanuar 2009 Kalapääs tehiskärestikuna paisu keskel ca 50 m laiuselt vooluhulgaga 25m 3 /s koos HEJ-ga paremal kaldal. HEJ töösurve ca 2 m, võimsus 350 kw. Üks Kaplan-turbiin AD4-250, 4 labaga, vooluhulk 23 m 3 /s. Veehoidla tase langeb 1 m võrra. Kärestiku rajamisega kaasnevad põhilised ehitustööde mahud: pinnase-, täite- ja kivitööd kokku m 3, paisu harja lammutus 500 m 3, kivid ja rahnud looduslikule kärestikule 3000 tk. Võimsus on ca 3 korda väiksem arendaja poolt kavandatavast HEJ võimsusest. Peibutusvoolu tagamine kalapääsule on küsitav. Jõe keskel oleva kalapääsu hooldamine (puhastamine) on väga keeruline. Lahendus on ehitustehniliselt keeruline ning kallis ja selle majanduslik otstarbekus on küsitav. Veehoidla veetaseme alandamine ei ole kooskõlas valdade ÜP-ga. Veetaseme langetamine toob kaasa kallaste erosiooni. Eeltoodud põhjustel ei loeta lahendust kavandatava tegevuse suhtes reaalseks alternatiiviks ning seda edaspidi ei käsitleta. Ühtekuuluvusfondi projekt: Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks (TAP). Pärnu jõel paiknevatele Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine.. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu alternatiiv. Olemasoleva olukorra säilitamine Siirdekalade ülesvoolurände tingimused ei ole tagatud. Ei ole alates 2013.a õigusaktidega kooskõlas ja on seetõttu ebareaalne. Alternatiiv 1. Paisu omaniku poolt kavandatav tegevus paisu rekonstrueerimine, ca 1200 kw-se võimsusega HEJ (3 aeglaste pööretega reguleeritavat kaplanturbiini vooluhulgale 7 20 m 3 /s) ja looduslähedase kalapääsu rajamine paremkaldale, vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine. Arvestatud on vee erikasutusloa nr L.VT.PM tingimusi. HEJ juurdevoolukanal varustatakse jäätõkkega ja laskuva kala kaitseks tiheda prahivõrega (puhasava 25 mm). Laskuvate noorkalade allavoolurände soodustamiseks rajatakse allavoolupääs koos võimalusega väikeujuvvahendite transpordiks üle paisu. Paremkalda kalapääs on kindlustatud nõlvadega kanal pikkusega ca 150 m ja keskmise languga 2%. Peibutusvoolu tagamiseks paigutatakse kalapääsu sissepääs HEJ väljavoolu tsooni. Minimaalsete vooluhulkade jaotus normaalveetaseme korral vastavalt vee erikasutusloale: rajataval kalapääsul 2 m 3 /s, allavoolupääsul 2 m 3 /s, rekonstrueeritaval kalapääsul 2 m 3 /s, üle paisu minev 4 m 3 /s. Alternatiiv 2. Vasakkalda kamberkalapääsu (kalatrepi) rekonstrueerimine ja paremkaldale uue looduslähedase kalapääsu (möödaviikpääsu) rajamine. Möödaviikpääsu pikkus 250 m, keskmine lang on 1,5%, väljapääsu lõigus on Paisu omaniku poolt kavandatavat tegevust tehnilise abi projektis ( ) ei saa samastada käesoleva KMH käigus analüüsitava kavandatava tegevusega, sest Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekti on vahepeal edasi arendatud. Käsitletakse käesolevas KMH-s kui 0-alternatiivi ühte alamalternatiivi. 32 / 316

33 Alternatiivi kirjeldus lang 3%; sängi põhja laius on 5 m ja keskmine veesügavus 0,4 m; keskmine vooluhulk 2 m 3 /s ja keskmine voolukiirus selle vooluhulga juures on 0,7 m/s. Kamberkalapääsu ümberehitamiseks lammutatakse osa betoonkonstruktsioonidest ja pikendatakse kalapääsu tagasipöördega paisule lähemale (ümberehitatud kalapääsu pikkus 90 m, keskmine veesügavus kambris normaalveetaseme 4,80 m abs juures 1,2 m ja vooluhulk 0,75 m 3 /s). Alternatiiv 3. Paisu eemaldamine ja kärestiku rajamine. Pais likvideeritakse, lammutades paisu ca 3 m ülemise osa. Ala- ja ülaveepoolel säilib jõepõhja 1,5 m erinevus. Aste kujundatakse kaladele ületatavaks, jõepõhja kindlustatakse ärauhtumise eest. Lammutatakse olemasolev kalapääs, parempoolne kaldasammas ja ülevoolupaisu otstes olevad šahtid (lammutavate betoonkonstruktsioonide maht kokku ligikaudu 3000 m 3 ). Rajatakse kärestik pikkusega 185 m, languga 0,8% ja kogupindalaga 2 ha. Rajatavast kärestikust allavoolu osaliselt säilinud 150 m loodusliku kärestiku lõigu parendamiseks paigaldatakse sinna 0,5 1,2 m kive läbimõõduga. Prognoositav setete edasikanne maanteesillast ülesvoolu võib ulatuda m 3 -ni ja veehoidlast m 3 - ni. Voolu keskmine kiirus ristlõikes jääb piiridesse 0,5-0,6 m/s. Alternatiiv 4. Kalarambi rajamine. Eemaldatakse betoonpaisu ülaosa 50 m pikkune lõik ligikaudu kuni kõrguseni 0,00 m ja paisust ülesvoolu tugimüüride vahele jõesängi keskele rajatakse kruusaga tihendatud kivipuistematerjalist ca 200 m pikkune kalaramp. Alternatiiv 5. Vasakkalda HEJ taastamine kasutades ära juba olemasolevaid rajatisi ja looduslähedase kalapääsu rajamine mõlemale kaldale. Olemasolev kalapääs lammutatakse ja rajatakse uus. Paremkalda kalapääsu kirjeldus vt alternatiiv 2. Alternatiiv 6. HEJ rajamine paremkaldale ja vasakkalda HEJ taastamine ning looduslähedase kalapääsu rajamine mõlemale kaldale. Antud lahendus on kombinatsioon alternatiividest 1 ja 5, mille käigus rajatakse paremkaldale uus HEJ koos looduslähedast tüüpi kalapääsuga ja taastatakse endine HEJ vasakkaldal ning rajatakse selle juurde uus kalapääs. Alternatiiv 7. Looduslähedased kalapääsud mõlemal kaldal. Paremkalda kalapääsu (möödaviikpääs) kirjeldus vt alternatiiv 2 juures. Vasakkalda kalapääsu rajamiseks kasutatakse olemasolevat tehase veevõtukanalit. Kalapääs Analüüs Käsitletakse käesolevas KMH-s kui 0-alternatiivi ühte alamalternatiivi. Käsitletakse käesolevas KMH-s kui 0-alternatiivi ühte alamalternatiivi. Vt ka kommentaar Niras e töö võimaluse 1B kohta. Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. Käsitletakse käesolevas KMH-s kui 0-alternatiivi ühte alamalternatiivi. 33 / 316

34 Alternatiivi kirjeldus rajatakse betoontugimüüride vahele, kuhu kujundatakse pinnasest looduslähedane säng. Kalapääsu lang on ca 1,5%. Vooluhulk normaalveetaseme 4,70 m abs juures on ligikaudu 2 m 3 /s, keskmine veesügavus 0,4 m ja keskmine voolukiirus 0,7 m/s. Kalapääsude sissepääsude lähedusse kavandatakse suunata täiendav peibutusvooluhulk. Tõhusaks toimimiseks peaks kalapääsu ja peibutuse vooluhulk kokku moodustama 5 10% jõe vooluhulgast. Peibutusvooluhulga tekitamine lahendatakse paisu harja madalamaks tegemisega 20 cm võrra paisu mõlemas otsas kalapääsu vahetus läheduses 5 m ulatuses. Kahe kalapääsu vooluhulk kokku (koos peibutusvooluga) keskmise vooluhulga korral 5-10 m 3 /s ja kudemisrände ajal m 3 /s. Sindi hüdrosõlme KHM aruanne. Arvo Järvet, Tartu Analüüs Variandid on esitatud vooluhulkade erinevate jaotuste järgi erinevate veekasutajate vahel Variant 1. Vasakkalda HEJ ja vana kalatrepi rekonstrueerimine, uue kalapääsu rajamine Variant 2. Vasakkalda HEJ (vooluhulgale 20 m 3 /s) ja kalakäik (vooluhulgaga 7 m 3 /s) ning paremkalda uus HEJ (30-35 m 3 /s) Variant 3. HEJ ja kalapääs paremkaldal arendaja eelprojekti lahendus (ideekavand 2004). Vooluhulkade jaotus: 1) uus kalapääs 2 m 3 /s; 2) forellibasseinid talvekuudel 0,12, ülejäänud ajal 0,20 m 3 /s; 3) uus veejõujaam jõe paremkaldal maksimaalse võimsuse korral veevajadusega kuni 72 m 3 /s; 4) paisu ülevooluks on arvestatud ülejääv vooluhulk. Kavandatakse järgmised tegevused: 1) kalakäigu rajamine jõe paremkaldale; 2) uue veejõujaama (3-4- turbiini, igaüks vooluhulgale 4 18 m 3 /s) ehitamine paremkalda lähedale, millest kujuneb kalakäiguga funktsionaalselt seotud rajatis; 3) paisu remont ja korrastamine; 4) veehoidla kallaste, kalakäigu ja veejõujaama ümbruse korrastamine; 5) paisualuse jõelõigu ja koelmuala korrastamine. Variant 4. Uus HEJ ja kalapääs paremkaldale ning vana HEJ rekonstrueerimine ja kalapääsu rajamine vasakkaldale Variant 5. Sama, mis variant 3, kuid lisaks on arvestatud paisu ülevooluks 10 m 3 /s. Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. Arendaja tolleaegset lahendust on eelprojekti koostamise käigus edasi arendatud ja muudetud kalastiku seisukohalt paremaks. Seetõttu ei pea vajalikuks hakata käesoleva KMH käigus ühe alternatiivina hindama 2004.a lahendust ja võrdlema seda praeguse kavandatava tegevusega (eelprojekti lahendusega). Selles variandis pole arvestatud pideva ülevooluga paisust, mis tänaste otsuste kohaselt on vaja tagada, samuti vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimisega. Seetõttu on alternatiiv hinnatud ebareaalseks. Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. Arendaja tolleaegset lahendust on eelprojekti koostamise käigus edasi arendatud ja muudetud kalastiku seisukohalt paremaks. Seetõttu ei pea vajalikuks hakata käesoleva KMH käigus ühe alternatiivina hindama 2004.a lahendust ja võrdlema seda prae- 34 / 316

35 Alternatiivi kirjeldus Variant 6. Sama, mis variant 3, kuid lisaks on arvestatud paisu ülevooluks 25% koguäravoolust. Analüüs guse kavandatava tegevusega (eelprojekti lahendusega). Muuhulgas pole arvestatud vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimise vajadusega. Seetõttu on alternatiiv hinnatud ebareaalseks. Vt kommentaar eelmisele variandile. Gerd Marmulla (FAO kalanduse osakonna spetsialist) & Dr M. Larinier (FAO konsultant) aruanne, Paisu lammutamine Marmulla: on kalade migratsiooni seisukohalt parim lahendus. See on oluliselt efektiivsem kui ükskõik milline kalapääs, sest mitte ainule ei taastu kalade rändetee, vaid tekib võimalus luua uusi sobivaid kude- ja elukohti. Vajalik on jõesängi puhastamine setetest. Paisu lammutamiseks on vaja asjaomaste institutsioonide nõusolekut. Arvestades suuremahulisi ehitustöid ja veetaseme alandamist jões on lahendusel ka negatiivne keskkonnamõju. Ehitusseaduse järgi on lammutamine samuti ehitamine. Antud juhul kaasneb paisu lammutamisega (vähemalt ajutiselt) olulisi keskkonnamõjusid. Samuti kaasneb lammutamisega oluline jõe veetaseme muutus. Selline tegevus ei ole kooskõlas kehtivate üldplaneeringutega. Käsitletakse käesolevas KMH-s kui ühte 0-alternatiivi alamalternatiivi. 2. Paremkalda kalapääs ilma HEJ-ta Marmulla: eeldab uue kalapääsu ehitamist ja vana moderniseerimist. Vooluhulkasid ei saa reguleerida. Selle stsenaariumi peamine eelis on, et see ei suurenda probleeme kalade rändel allavoolu, sest kalad ületavad paisu ilma vigastusteta. Niras e paremkalda kalapääsu ettepanek (vt eespool) ei ole soovitatav tehnilistel põhjustel, sest kalapääsu sissepääs on liiga kaugel voolust paisu all. Käsitletakse käesolevas KMH-s kui ühte 0-alternatiivi alamalternatiivi. 3. Kalapääs(ud) kahe HEJ-ga Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. 4. Kalapääs(ud) koos vasakkalda HEJ rekonstrueerimisega Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. 5. Kalapääs(ud) uue HEJ-ga paremkaldal. Lahendus eeldab uue kalapääsu ra- Marmulla: ökoloogilisest vaatekohast parim variantidest, mis näevad 35 / 316

36 Alternatiivi kirjeldus jamist jõe paremale kaldale projekteeritava HEJ hoone ja kalda vahele. Ka olemasolev vana kalapääs tuleb modifitseerida. Analüüs ette hüdroenergia tootmise. Selle stsenaariumi pehmendav mõju on võrdne stsenaariumi 2 (kalapääs ilma HEJ-ta) mõjuga. Mis puutub allavoolu rändesse, siis kõik võimalikud soovitused tuleb arvesse võtta, et vähendada riske kalade allavoolurändel. See tähendab arukat turbiiniagregaatide valikut, õiget võrede asetust, samuti juurde- ja möödavoolukanali projekteerimist. Mida suurem on turbiini töörataste läbimõõt, seda väiksem on kalade vigastamise aste. Alternatiiv ühtib põhimõtteliselt käesoleva KMH käigus hinnatava arendaja poolt kavandatava tegevuse põhilahendusega, milles on neid soovitusi arvestatud. Sindi linnas; Kalamaja tee 1 kinnistu ja piirneva Pärnu jõe veeala ning kaldaala detailplaneeringu keskkonnamõju hindamine. Eesti Mereinstituut, Tallinn 2001 KMH käsitles kolme planeeringuvarianti, mis erinesid kalade migratsioonitee avamise lahenduse (1 olemasoleva kalatrepi täiustamine, 2A, 2B, 3 uue kalakäigu ehitamine) ja hotelli asukoha poolest. Kõik käsitletud alternatiivid (planeeringuvariandid) nägid ette Sindi HEJ tegevuse taastamist, mistõttu on need käesoleva KMH seisukohalt ebareaalsed. Kalojen kulun järjestäminen Sindin padolla. Yleissuunnitelma. Oulun yliopisto, 2000 [Kalade rände korraldamine Sindi paisul. Oulu ülikool, 2000] 1. Paisu lammutamine Oulu ülikool: Paisu lammutamine ei ole olulist keskkonnamõju tekitamata realistlik variant. Ökoloogiliselt on olukord jõesängis kindlaks kujunenud. Paisu lammutamine põhjustaks suuri ökoloogilisi muutusi, mis esialgu ei ole kindlasti positiivsed. Paisu lammutamine halvendab maastikku paisust ülalpool pikaks ajaks ja jätab jõe kaldad kuivale. Paisu lammutamine võib põhjustada ka paisust ülalpool elavate inimeste vastuseisu. Massiivsete paisu rajatiste lammutamistööd on väga kulukad ja raske on leida, kes selle eest tasub. 2. Vasakkalda vana kalatrepi rekonstrueerimine (paisu konstruktsiooni ei muudeta). Kalatee suudme juurde võib juhtida suuri täiendavaid vooluhulki. Kalatee veevoolu kiirustingimuste parandamiseks tuleks kalatee sektsioonid jagada täiendavate vaheseintega kaheks osaks ja paigaldada voolusuunajad. Käsitletakse käesolevas KMH-s kui ühte 0-alternatiivi alamalternatiivi. Oulu ülikool: Tuleb parandada kalatee atraktiivsust kalade jaoks, suunates sinna täiendava vooluhulga. Kalatee atraktiivsus on seda parem, mida vähem vett läheb üle paisu. Vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine võib parandada kalade rändetingimusi, seega käsitletakse varianti 0-alternatiivi alamal- 36 / 316

37 Alternatiivi kirjeldus Analüüs ternatiivina. Kas see on piisav looduskaitse nõuete täitmiseks, analüüsitakse käesoleva KMH käigus. 3. HEJ vasakkaldale koos vana kalatrepi rekiga Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. 4. Uus HEJ paremkaldale, uus looduslähedane või püstavadega kalatee. Võib rajada kas looduslähedase kalatee jaama hoonest kalda poole või püstavadega kalatee paisu poole. Soovitav on täiendavalt rekonstrueerida ka vasakkalda vana kalatrepp (vt p. 2), mis võimaldab kaladel paisu ületada mõlema kalda poolt. Oulu ülikool: HEJ ehituse asukoht on soodne, sest rajatised saab ehitada kaldal kuiva tööna. Eelistatum on looduslik kalatee, sest see sobib paremini ka nõrga ujumisvõimega kaladele. Röövpüügi vähendamise seisukohalt oleks aga parem rajada kalapääs HEJ ja jõe vahele, sest see on raskemini juurdepääsetav. Lähtudes kalade ujumisvõimest, ei kaaluta käesolevas KMH-s alternatiivina tehisliku püstavadega kalapääsu rajamist HEJ ja jõe vahele. Röövpüüki tuleb takistada muude meetmetega. Seetõttu on nimetatud alternatiiv ebareaalseks. 5. HEJ-d mõlemale kaldale Vasakkalda HEJ taastamist pole ette nähtud, seega on tegemist käesoleva KMH jaoks ebareaalse alternatiiviga. Kalade ränne Pärnu jões Sindi tammi [paisu] juures, Eestis. Teostatavuse eeluuring. Kolm võimalust kalade rände tagamiseks / Lõpparuande tööversioon. DANCEE, Niras Consulting Engineers and Planners A/S. Märts 2000 Võimalus 1A. Kogu 151 m pikkuse paisu eemaldamine. Tekib 66 m pikkune kärestik jõe pikiprofiili punktide 4533 m ja 4898 m vahel. Aasta keskmise vooluhulga juures langeb veetase 3,15-2,29 meetrini. Võimalus 1B. Kahe või kolme paisu sektsiooni eemaldamine (30-45 m) jätab paisust ülesvoolu tehisjärve jäänused. Niras: Paisu eemaldamine põhjustaks lühiajaliselt suuremahulise jõesetete edasikande, kuni jõesäng saavutab uuesti tasakaalu. Paisu täieliku eemaldamise tulemusel tekib looduslike mõõtmete ja loodusliku voolujaotusega jõgi. On kalade jaoks optimaalne lahendus, sest kõik kalaliigid pääsevad igal ajal liikuma ja seetõttu on antud võimalus soovitatav. On kalastiku seisukohalt tõenäoliselt parim lahendus, kuid pole arvestatud muude võimalike mõjudega (nt jõe ja piirkonna põhjaveerežiimi muutumine ning sotsiaalsed mõjud seoses veehoidla ja paisu kadumisega). On käesoleva KMH seisukohalt põhimõtteliselt reaalne 0-alternatiivi alamalternatiiv, sest lahendab kalade rändetingimused. Vt ka tehnilise abi projekti alternatiiv 3. Niras: 30 m pikkuse paisu lõigu lammutamise puhul tekkiv voolukiirus läbipääsus ületab 3,5 m/s keskmise maksimumvooluhulga juures. Erosioonipotentsiaal 331 m 3 /s keskmise maksimumvooluhulga juures on tohutult suur. Pealegi tekiks sageli olukordi, kus voolukiirus paisu teh- 37 / 316

38 Alternatiivi kirjeldus Võimalus 2. Möödapääsukanal Sindi poolsel jõekaldal (vasakkaldal), kasutades Sindi tehase vana veevõtukanalit. Kanali pikkus on 500 m, laius 10 m ja kalle 7-8. Möödavoolukanal koosneb mitmest kividest moodustatud basseinist. Basseinide pikkus on 25 m ja need koosnevad 3 m pikkusest topeltprofiiliga lävest sisselasul, mis veeb topeltprofiiliga 16 m pikkusele allapoole kaldu lõigule, mis suubub 5 m pikkusesse, vähemalt 1,0 m sügavusse puhketiiki, mille põhi langeb järk-järgult järgmise topeltprofiiliga läveni. Joonis vt Nirase töö lisa 1. Võimalus 3. Möödapääsukanal parempoolsel jõekaldal. Tegemist on ca 500 m pikkuse kärestikega möödavoolukanaliga, mille põhjalaius on 18 m ja keskmine kalle on 7-8, nõlvade kalle 1:2. Kaevetööde piiramiseks ehitatakse möödavoolukanal kaldaäärsele tasasele alale, teatud lõikudes võib osutuda vajalikuks kindlustada jõe ja möödavoolukanali vaheline ala terasest sulundseinaga. Joonis vt Nirase töö lisa 2. Analüüs tud läbipääsus on takistuseks kalade siirdele. Paisu lammutamine 45 m laiuselt tekitab analoogilisi probleeme, kuigi väiksemas ulatuses. Projekti eesmärkidega sobiva voolukiiruse saavutamiseks tuleks ehitada pikk (>250 m) kärestik. Tingituna suure vooluhulga korral tekkivast võimsast purustusjõust, on stabiilse kärestiku rajamise maksumus hinnanguliselt vastuvõetamatult kõrge. Pole soovitatav, sest kalade siire on võimalik üksnes jõe väikese vooluhulga juures. Eeltoodud põhjustel on see alternatiiv käesoleva KMH käigus hinnatud ebareaalseks ja edasisele analüüsimisele ei kuulu. Samuti ei ole pais rajatud sektsioonidest. Niras: Ehitustööd saab läbi viia kuivades tingimustes, milleks on vaja ehitada tööde ajaks vahetamm kanali sisselasule. Kanal toimib kalade läbipääsuna 7 m 3 /s vooluhulga juures. Projekteerimise tegevusvabadust piiravad oluliselt mitmed tegurid: möödavoolukanali pikkus ja asukoht on piiratud olemasolevate tingimustega, ehitised ja muud elemendid piiravad kanali laiuse valikut, olemasoleva paisu harja kõrgus määrab kanali sisselasu läve taseme, olemasoleva paisu pikkuse ja kanali laiuse suhe seab ülempiiri kanalit läbivale vooluhulgale, seda eriti arvestades nõutud madalat voolukiirust. See määrab ka kanalit läbiva ja paisu ületava vooluhulga suhte. Kui kanalit läbiv vooluhulk langeb alla 5% jõe koguvooluhulgast, on kaladel ilmselt raskusi kanalist väljuva juhtvoolu leidmisega. Võimaluse 2 efektiivsust kalade läbipääsuna on hinnatud optimaalsest väiksemaks, sest suhteline vooluhulk läbi kanali on madal. Pole soovitatav, sest on väga kaheldav, kas siirdekalad leiavad kanali väljavoolu kärestikust. Eeltoodud põhjustel on see alternatiiv käesoleva KMH käigus hinnatud ebareaalseks ja edasisele analüüsimisele ei kuulu. Niras: Looduslikud eeldused on paremad kui vasakkaldal. Ainus tehniline struktuur möödavoolukanali asukohas on pais, muid takistavaid ehitisi pole. Mida suuremad on kanali mõõtmed, seda suurem vooluhulk kanalit läbib, hõlbustades siirdekaladel läbipääsu leidmist. See põhjustab aga kaevetööde ja materjalide mahu kasvu. Samuti on voolukiirus suure laiusega kanalis tundlikum veetaseme muutuste suhtes sisselasul. 38 / 316

39 Alternatiivi kirjeldus Analüüs Kanali mõõtmed on seega kompromiss maksumuse ja efektiivsuse vahel. Suunatav juhtvool tuleb optimeerida detailuuringutes. On optimaalsele lahendusele väga lähedane ning seetõttu soovitatav. Lahendus ei arvesta olemasoleva maakasutusega (kinnistute piiridega) ja võib seetõttu osutuda ebareaalseks. Looduskaitse nõuete täitmise seisukohalt võib 0-alternatiivi ühe alamalternatiivina olla reaalne, kuigi kalapääsu suudme asukoht on paisust üsna kaugel allavoolu. Sindi paisu kalatrepi efektiivsuse hindamine. NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi Läänemere Kalamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudi Tallinna osakond, Töö eesmärk oli olemasoleva Sindi kalapääsu (kalatrepi) efektiivsuse uurimine. Töö tulemusena selgitati välja, et Sindi kalatrepp ei täida oodatud eesmärke. Muuhulgas on antud soovitusi kalatrepi rekonstrueerimiseks. Nimetatud tööd ei õnnestunud saada Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist ega Mereinstituudist. Eeldame, et soovitusi on arvestatud hilisemates töödes, mistõttu sellest uuringust käesoleva KMH jaoks konkreetset alternatiivi ei tulene. Vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine võib parandada kalade rändetingimusi, seega käsitletakse seda nii kavandatava tegevuse kui ka 0-alternatiivi alamalternatiivina. Kas see on piisav looduskaitse nõuete täitmiseks, analüüsitakse käesoleva KMH käigus. 39 / 316

40 Reaalsed alternatiivid Reaalsete alternatiivide määratlemisel on lähtutud järgmistest kriteeriumitest: 6 - alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga; - alternatiiv on vastavuses õigusaktidega; - alternatiiv on tehniliselt teostatav; - alternatiiv on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega; - alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga; - alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale; - arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama. Lähtudes Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH programmist (vt lähteülesande Lisa 1) ja varasemates töödes käsitletud alternatiividest (vt ptk 3.2.1) ning arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja selle iseloomu, samuti looduskaitse nõudeid kalade rändeteede tagamiseks, käsitletakse käesoleva KMH käigus mitmeid põhialternatiive ja nende alamalternatiive (Tabel 5). Tabel sisaldab alternatiividena (võrreldavate variantidena) ka eelprojektiga kavandatavaid tegevusi. Tabel 5. Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise põhialternatiivid ja alamalternatiivid Põhialternatiiv A. Paremkalda looduslähedane kalapääs Veejaama kinnistul* B. Vasakkalda kalapääsu (kalatrepi) rekonstrueerimine C. Muud alternatiivsed kalapääsud ja nende asukohad, kui need tagavad paisutuse säilimise ja kavandatava HEJ toimimise D. Erinevad turbiinid ja nende kombinatsioonid Alamalternatiiv A1 kavandatav tegevus vastavalt eelprojekti lahendusele: looduslähedane kalapääs pikkusega 165 m ja põhjalanguga 2% A2 looduslähedane kalapääs pikkusega 183 m, kaldega 1,8% A3 looduslähedane kalapääs pikkusega 220 m, kaldega 1,5% B1 kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojekti lahendusele: kalapääs jaotatakse püstavadega kalapääsuks (nn pilukalapääs), osa ristlõikest jääb peibutusvoolu renniks. Kalapääsu veehoidla poolsesse otsa ehitatakse regulaator, mis piirab kalapääsu vooluhulka suurvee ajal. B2 paisu alla pööratud sissepääsuga kalatrepp B3 rajada Veejaama 1 ja 3 kinnistutele (omanik OÜ Raho, endine omanik OÜ Articer) täiendav toru või osaliselt kaetud kanal, millest voolab läbi regulaatoriga reguleeritav vooluhulk vahemikus 2 3 m 3 /s, mis tekitab kalatrepi alumise otsa juurde kalade peibutusvoolu B4 kalatrepi asendamine looduslähedase kärestikuga C1 kalapääs tehiskärestikuna paisu keskel ca 50 laiuselt vooluhulgaga 25 m 3 /s C2 kalapääs kalarambina paisu keskel ca 50 laiuselt vooluhulgaga 25 m 3 /s D1 kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojektile: kaks topeltreguleeritavat Kaplan-tüüpi turbiini, igaüks vooluhulgale 3,75-25 m 3 /s; elektritoodang 6,689 milj kwh/a D2 kolm topeltreguleeritavat Kaplan-tüüpi turbiini, igaüks vooluhulgale 6 Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson. Keskkonnaministeerium, / 316

41 Põhialternatiiv E. Vooluhulkade erinevad proportsioonid ** F. Kalade allavoolurände tingimused 0-alternatiiv: alamalternatiividena käsitletakse varasemates töödes (vt ptk 3.2.1) analüüsitud vastavaid variante. Alamalternatiiv 4-20 m 3 /s; elektritoodang 6,922 milj kwh/a D3 ülevoolukärestikus vabas voolus töötavad turbiinid muud kalasõbralike turbiinide variandid (täpsustatakse KMH koostamise käigus) E1 kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojekti esialgsele lahendusele: HEJ veetarve vahemikus 4-50 m 3 /s. Sanitaarvooluhulk 11 m 3 /s, sh jõe paremale kaldale rajataval kalateel (möödaviikpääsul) 2 m 3 /s, laskuval kalateel 2 m 3 /s, olemasoleval kalapääsul jõe vasakul kaldal 2 m 3 /s, pidev ülevool paisust vähemalt 4 m 3 /s, teised vee erikasutajad 1 m 3 /s E2 kalapääsudele normaalveeseisu korral vooluhulgad 3-4 m 3 /s E3 vooluhulkade jaotus ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise korral F1 kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojekti lahendusele: laskuv kalapääs HEJ jõepoolsel küljel. HEJ juurdevoolukanalisse paigutatakse kaitsevõred (ribide samm 25 mm) kalade turbiinidesse sattumise vältimiseks, lisaabinõuna paigutatakse võred nurga all kalade suunamiseks allavoolurenni (laskuvale kalapääsule) 01 olemasoleva vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine ja looduslähedane kalapääs paremkaldal (vt TAP alternatiiv 2, Marmulla aruande võimalus 2) 02 paisu lammutamine ja asendamine kärestikuga (vt TAP alternatiiv 3, Marmulla aruande võimalus 1, Oulu ülikooli aruanne võimalus 1, Niras e eeluuringu võimalus 1A) m laiune kalaramp paisu keskel (vt TAP alternatiiv 4) 04 looduslähedased kalapääsud jõe parem- ja vasakkaldal (vt TAP alternatiiv 7) 05 vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine (vt Oulu ülikooli aruanne võimalus 2; Kalamajanduse TUI aruanne) m pikkune möödapääsukanal paremkaldal (vt Niras e eeluuringu võimalus 3) * Paremkalda looduslähedase kalapääsu muid täiendatud/modifitseeritud lahendusi Veejaama kinnistul (nt põhilahendusest erinev pikkus, kalle, laius, põhja ja nõlvade konstruktsioon jms), kui need on otstarbekad ja ettepanekud tehakse KMH tulemusena, käsitletakse eksperdirühma liikmete kokkuleppel leevendavate meetmetena. ** Hindamise käigus leitakse optimaalsed vooluhulgad, et kalapääsud toimiksid võimalikult paljude kalaliikide jaoks; konkreetsed alternatiivsed vooluhulkade suurused või vahemikud selguvad KMH koostamise käigus ja eksperdirühma liikmete kokkuleppel käsitletakse neid leevendavate meetmetena. Kui käesoleva KMH tulemusena selgub, et kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid ei taga looduskaitse nõuete täitmist (st kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia), siis pakutakse otsustajale kaalumiseks välja 0-alternatiivi lahendus(ed), kuidas oleks võimalik tagada kalade rändetingimused Sindi paisul ilma HEJ rajamiseta. 0-alternatiivi alamalternatiivide skeemid vt Lisa 4. Alternatiivide hindamine ja võrdlemine vt ptk Ebareaalsed alternatiivid Ebareaalsed alternatiivid on need, mis ei vasta reaalsete alternatiivide kriteeriumitele (vt ptk 3.2.2) ning lähtudes KeHJS-est ja KMH metoodikast, neid KMH käigus ei hinnata. Käesolevas KMH aruandes ei käsitleta neid alternatiive, mida varasemates töödes (vt ptk 3.2.1) on hinnatud ebasobivateks: 41 / 316

42 - Sindi linnale kuuluva Vabriku kanali kasutamine kalapääsuna (vt Niras e eeluuringu võimalus 2); - arendaja ideekavandi või eelprojekti varasemad lahendused, mis on kalastiku ja/või jõe vooluhulkade jaotuse seisukohalt ebasoodsamad võrreldes hinnatava eelprojekti lahendusega (vt TAP alternatiiv 1, 2004.a KMH variandid 3 ja 5; Marmulla võimalus 5; Oulu ülikooli aruande võimalus 4). Ei käsitleta ka HEJ alternatiivseid asukohaalternatiive, sest kavandatav tegevus on seotud arendajale kuuluva Veejaama kinnistu ja olemasoleva Sindi paisuga ega ole teostatav teiste omanike maal. Samuti ei kuulu hindamisele varasemates töödes käsitletud alternatiivid (vt ptk 3.2.1), mis sisaldavad vasakkalda HEJ rekonstrueerimist, sest teadaolevalt seda ei kavandata. Käesoleva KMH käigus ei käsitleta 0-alternatiivina olemasoleva olukorra säilimist, sest see ei ole alates aastast õigusaktidega (veeseadusega) kooskõlas ning kalade rändetingimused Sindi paisul tuleb tagada. Seega tuleb käesoleva KMH kontekstis lugeda ka olemasoleva olukorra säilimist ebareaalseks alternatiiviks. KMH käigus võib eksperdirühm mõne esialgu reaalseks hinnatud alternatiivi (vt ptk 3.2.2) mingitel põhjustel tunnistada ebareaalseks. Vastavad põhjendused ja järeldused tuuakse seejuures välja aruandes konkreetse teema juures. 42 / 316

43 4. ÜLEVAADE AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSTEST 4.1. KMH läbiviimise ajakava Alljärgnevalt (Tabel 6) on toodud KMH programmi ja KMH aruande koostamise ja menetlemisega seotud tegevuste ajakava. Tabel 6. KMH eeldatav ajakava Tegevus KMH eelhinnang ja KMH algatamine (Keskkonnaamet) KMH algatamise otsuse muutmine (Keskkonnaamet) Lepingu sõlmimine KMH koostamiseks Teostamise (eeldatav) aeg KMH programmi koostamine jaanuar-veebruar 2012 KMH programmi avalik väljapanek KMH programmi avalik arutelu märts 2012 KMH programmi täiendamine märts 2012 KMH programmi esitamine Keskkonnaametile heakskiitmiseks veebruar 2012 (kestus 14 päeva) aprill 2012 KMH programmi heakskiitmine (Keskkonnaamet) mai 2012 KMH aruande koostamine märts-detsember 2012 KMH aruande esitamine Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks detsember 2012 KMH aruande avalik väljapanek detsember 2012 jaanuar 2013 (kestus 30 päeva) KMH aruande avalik arutelu jaanuar/veebruar 2013 KMH aruande täiendamine veebruar 2013 KMH aruande esitamine Keskkonnaametile heakskiitmiseks KMH aruande heakskiitmine (Keskkonnaamet) märts 2013 aprill 2013 (30 päeva jooksul aruande saamisest) 4.2. KMH aruande avalikustamine KMH programmi Tabelis 3 (vt Lisa 1) on loetletud kavandatava tegevuse elluviimisega seotud võimalikud mõjutatud ja/või huvitatud isikud, keda teavitatakse KMH aruande avalikustamisest. Lähtudes KeHJS-i -st 21 toimus keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamine ja aruande avalikustamise tulemuste arvestamine nimetatud seaduse -des 16 ja 17 sätestatud korras ehk põhimõtteliselt samuti, kui see oli KMH programmi puhul. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest vt Lisa 1. Sindi hüdrosõlme KMH aruande avaliku väljapaneku korraldas Keskkonnaamet ning avaliku arutelu korraldas arendaja AS Raju. KMH aruande avalik väljapanek toimus jaanuarini 2013 Keskkonnaameti Pärnu kontoris ja veebilehel ( Sindi Linnavalitsuses ja Sauga Vallavalitsuses. Kõigil huvilistel oli võimalik selle aja vältel tutvuda aruandega ning esitada selle kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi aadressil Roheline 64, Pärnu; parnu@keskkonnaamet.ee. Avaliku väljapaneku käigus laekus 11 arvamust: - Eesti kärestikuaerutajate ja veematkajate ühendused (Hillar Irves); - Süstaslaalomiklubi Pirita, SK Ekstreempark ja SK Nelson (Lembit Uudsemaa); - Algatusrühm Sindi Pais (Hans Soll); 43 / 316

44 - Eesti Loodushoiu Keskus (Jaak Tambets); - TÜ Eesti Mereinstituut (Toomas Saat); - Ago Kungla; - Villem Laas; - AS Maves (Madis Metsur); - SEI Tallinn (Kaja Peterson); - SA Eesti Forell (Tauno Jürgenstein); - Keskkonnaamet (Sulev Vare). Avalik arutelu toimus Sindi Gümnaasiumis. Avalikul arutelul osalejad registreeriti ning koosoleku kohta koostati protokoll (vt Lisa 11). Registreerus 66 arutelust osavõtjat. Avalikul arutelul esitasid KMH aruande kohta oma arvamused kirjalikult MTÜ Ökosüsteemid (Mergo Kuntu) ja Raul Sarandi. Avalikul arutelul pikendati ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitamise tähtaega kuni , kuid pärast avalikku arutelu täiendavaid arvamusi Keskkonnaametile ei laekunud. Avaliku arutelu protokoll saadeti kõigile koosolekul osalejatele, kes märkisid registreerimislehele oma e-posti aadressi (vt kaaskiri Lisa 11). Alljärgnevalt antakse ülevaade avalikustamise käigus KMH aruande kohta esitatud olulisematest ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest. Laekunud kirjade koopiad ja AS-i Raju vastused neile ning laekunud arvamuste analüüsitabel on lisatud aruandele (vt Lisa 10). Ülevaade avalikustamise käigus laekunud olulisematest ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest: pöörati tähelepanu, et kavandatav tegevus võib avaldada mõju Pärnu jõe loodusalale (Natura ala); avaldati arvamust, et säästva arengu jt looduskaitselisi eesmärke ei saavutata alternatiivide puhul, mis sisaldavad HEJ rajamist; esitati röövpüüki, kalatoidulisi linde, kalapääsude toimivust ning kalastiku suremust puudutavaid täpsustavaid küsimusi; tehti ettepanekuid kavandatava tegevuse järjestuse muutmiseks (esmalt saada efektiivselt toimivaks kalapääsud ning alles seejärel, kui on selge, et kalapääsud toimivad ning veekogumite hea seisund saavutatakse, rajada HEJ); avaldati arvamust alternatiivide võrdlemise ja kriteeriumite kaalude leidmise kohta (eriarvamused seoses looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemisega); avaldati arvamust piirkonna maalihkeohtlikkuse ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta; avaldati arvamust salvkaevude kuivamisohu ja ettevõtete veevarustuse olulisuse üle; esitati arvamusi supluskohtade rajamise võimalikkuse kohta paisu lammutamisel; esitati küsimusi seoses võimalike muutustega jõe veerežiimis; tehti ettepanek uute rekreatsioonivõimaluste kasutamise kohta (rajada Sindi paisule (asemele) vee- ja aerutamisspordi keskus ja slaalomirada/kärestik süstaslaalomi harrastajatele; avaldati seisukohti esteetika ja loodusvaadete küsimustes seoses Sindi veehoidla veetaseme alandamisega; esitati täpsustavaid küsimusi KMH koostamise käigus läbi viidud küsitluse aluste ja metoodika kohta; tõstatati küsimus seoses sellega, et KMH käigus ei küsitletud eraldi harrastus- ja kutselisi kalamehi. 44 / 316

45 Pärast KMH aruande esitamist Keskkonnaametile heakskiitmiseks 2013.a juunis, otsustas Keskkonnaamet korraldada esitatud KMH aruandele täiendava avaliku väljapaneku kestusega kaks nädalat kuni ( a). Keskkonnaamet leidis, et see on vajalik arvestades KMH aruande avalikustamisel esitatud ettepanekuid ning aruandes tehtud muudatusi. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded a. Keskkonnaamet teavitas arendajat täiendavast avalikust artuelust kirjaga nr PV 6-7/13/ Täiendava avaliku väljapaneku ajal ja järgselt laekus Keskkonnaametile KMH aruande kohta kaheksa arvamust: - Ago Kungla; - Hans Soll, Algatusrühm Sindi Pais; - TÜ Eesti Mereinstituut (Toomas Saat); - Kalle Kroon, MTÜ Hõrnas; - Madis Metsur, AS Maves; - SA Eesti Forell (Tauno Jürgenstein); - Keskkonnaministeerium (Ado Lõhmus); - Keskkonnaamet (Sulev Vare). Keskkonnaamet edastas laekunud arvamused arendajale ja KMH koostajale a (kirjaga nr PV 6-7/13/ ). Alljärgnevalt on toodud ülevaade KMH aruande täiendava avaliku väljapaneku käigus esitatud olulisematest ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest. Laekunud kirjade koopiad ja AS-i Raju vastused neile ning laekunud arvamuste analüüsitabel on lisatud aruandele (vt Lisa 13). Ülevaade avalikustamise käigus laekunud olulisematest ettepanekutest, vastuväidetest ja küsimustest: esitati küsimusi ja avaldati arvamust Alden Research Laboratory, Inc. (Alden) koostatud uuringu metoodika ja tulemuste kohta; juhiti tähelepanu Natura-hindamise mõningase täpsustamise vajalikkusele; avaldati arvamust, et looduskaitselisi eesmärke ei saavutata alternatiivide puhul, mis sisaldavad HEJ rajamist; avaldati arvamust piirkonna maalihkeohtlikkuse ja salvkaevude kuivamisohu üle; juhiti tähelepanu kavandatava tegevuse ökoloogilis-majandusliku põhjendamise vajalikkusele. 45 / 316

46 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTE- LE ARENGUDOKUMENTIDELE Käesolevas peatükis antakse ülevaade kavandatava tegevuse seostest piirkonna üld- ja detailplaneeringute ning arengu- ja tegevuskavadega Veejaama kinnistu detailplaneering Veejaama kinnistu detailplaneering (DP) on Sauga Vallavalitsuses menetlemisel. Vastavalt DP eskiisi seletuskirjale ja joonisele on Veejaama kinnistule planeeritud HEJ ja uue kalapääsu rajamine ning avalikult kasutatava vaateplatvormi ja kallasrajale juurdepääsu rajamine. Lisaks on plaanis olemasoleva Sindi paisu ja kalapääsu rekonstrueerimine. Planeeringu elluviimisel korrastatakse olemasoleva Sindi paisu maapoolne osa ja säilitatakse Sindi pais olemasoleva tehnorajatisena nii, et selle taga olevat veetaset oluliselt ei muudeta. Planeeringu eesmärk vastavalt DP lähteülesandele on: kalapääsu ja HEJ väljaehitamise võimaldamine olemasolevale Sindi paisule; ehitus- ja hoonestusalade määramine rajatavale HEJ-le, kalapääsule, automaatsele lüüsregulaatorile, kalade allavoolupääsule, HEJ-d teenindavale komplektalajaamale, kalapääsu seirepunktile ja elektrikaablile. DP üks eesmärkidest on taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist kavandatud HEJ toimimiseks vajaliku teenindava tee, parkla ja vaateplatvormi ala ulatuses. Kuna HEJ on ise tehnorajatis, siis selle rajamine ehituskeeluvööndi vähendamist ei eelda. Kuna ka käesoleva KMH aluseks oleva Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekti järgi soovitakse rajada HEJ, uus looduslähedane kalapääs ja seotud rajatised ning rekonstrueerida olemasolev kalatrepp, siis võib öelda, et eelprojekt vastab koostatavale Veejaama kinnistu detailplaneeringule Teised detailplaneeringud piirkonnas Sauga Vallavolikogu otsusega nr 51 on kehtestatud Vainu külas Loori kinnistu DP ning Sauga Vallavolikogu otsusega nr 52 on kehtestatud Vainu külas Mäelttoa kinnistu DP 7. Nende DP-de põhieesmärk on muuta maatulundusmaa sihtotstarve elamumaaks (seitsme elamukrundi moodustamine). Loori ja Mäelttoa DP alade veevarustus on kavandatud rajatava puurkaevu baasil. Vastavalt koostatud DP-dele on Juhkama tee ette nähtud avaliku teena. Kõikidele piirkonna teedele on kavandatud omaette kinnistu (transpordimaa). Muid DP-sid eelpoolnimetatud DP-dega ja Veejaama kinnistuga külgnevalt algatatud ei ole 8. Sindi Vallavolikogu a korraldusega nr 14 on kehtestatud Kalamaja tee 1 kinnistu ja piirneva Pärnu jõe veeala ja kaldaala DP (koostaja arhitekt Tiina Taevere, töö nr 0103, Pärnu 2001) 9. DP eesmärk oli: 1) olemasoleva, Articer OÜ-le kuulunud (uus omanik OÜ Raho) m 2 suuruse kinnistu jagamine kaheks eraldi kinnistuks, uute tekkivate sihtotstarvete ja hoonestusprintsiipide määramine; 2) Sindi HEJ renoveerimiseks vajalike ehitiste põhiprintsiipide määramine; 3) kalade rändeteede avamise kindlustamise põhiprintsiipide äranäitamine Pärnu jõe 7 Sauga valla koduleht: 8 Info Sauga valla ehitusspetsialistilt Harri Aasalt a seisuga 9 Sindi linna koduleht: seisuga / 316

47 ülemjooksule; 4) kalakasvatusele vajalike tingimuste tagamine. DP-le on koostatud KMH (koostaja Eesti Mereinstituut, 2001). DP-d ei ole täies mahus realiseeritud (nt HEJ renoveerimine), sest ettevõtte arendusplaanid on aja jooksul muutunud. Koostamisel on Sindi linnas Kalamaja tee 1 ja Kalamaja tee 3 kinnistute detailplaneering (koostajad Marksi Projekt OÜ, OÜ Koduart töö nr T-4-11). DP on vastu võetud Sindi Linnavalitsuse a korraldusega nr 311 ning on menetlemisel. Vastavalt DP seletuskirjale on planeeringu eesmärgiks Kalamaja 1 ja 3 kinnistute liitmine ja ehitusõiguse seadmine. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,8 ha. Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistutel arendatakse kalakasvatust ja puhkemajandust. Kalamaja tee 3 kinnistul asub kunagine Sindi HEJ. Kalamaja tee 3 kinnistuga piirneb AS-ile Raju kuuluv tehnorajatis Sindi paisu vaskpoolne kaldakindlustus. Endisel Kalamaja tee 1 kinnistul soovitakse arendada kalakasvatust, rajades kalakasvatuseks kinnise kalakasvatushoone koos kaetava kalatiigiga, kalatiiki laiendada jõe poolsel küljel 2 m ning lüüside kohal 3 m jõe suunas, poolelioleva ehitise baasil rajada monitooringu- ja kalaseirejaam koos teenindusruumidega. Kinnistul paiknevad ka majutushoone ja teenindushooned. Kalamaja tee 3 kinnistul asuva HEJ fassaad on plaanis rekonstrueerida. Hoonet kavatsetakse kasutada muuseumelektrijaamana. Toitlustus-teenindushoone läänepoolset osa soovitakse laiendada. Teises järgus soovitakse välja ehitada kalasööda laohoone ja väiksemamahulisi ehitisi: pumpla ja grillimajakesed. Sindi paisu kaldakindlustuseni nähakse ette tee rajamise võimalus. Arvestades, et jõe kallas on väga järsk, on kallasraja jaoks ette nähtud võimalus liikuda mööda planeeritavat kinnistut kokkuleppel kinnistu omanikuga Sauga valla üldplaneering ja arengukava Sauga valla üldplaneering on kinnitatud (kehtestatud) Sauga Vallavolikogu otsusega nr 60. Uue üldplaneeringu koostamine algatati vallavolikogu otsusega nr 46. Üldplaneeringu (ÜP) projekt on vastu võetud vallavolikogu otsusega nr Sauga valla uue, koostamisel oleva üldplaneeringu KSH aruanne kiideti heaks (Pärnumaa Keskkonnateenistuse 11 kiri nr /08/ ). Sauga Vallavolikogu kehtestas uue üldplaneeringu osaliselt Tammiste küla osas määrusega. Ülejäänud valda käsitlev muudetud põhilahendusega Sauga valla üldplaneering võeti vastu otsusega nr 43 ning avalikud arutelud toimusid ja Kavandatava tegevuse maa-ala olemasolev maakasutuse juhtfunktsioon Sauga valla kehtiva ÜP järgi on 100% maatulundusmaa. Seoses HEJ rajamiseks vajaliku maa sihtotstarbe täpsustamisega Veejaama kinnistul muudetakse DP-ga kehtivat valla ÜP-d, muutes Veejaama kinnistu sihtotstarbe 50% tootmismaaks ja 50% maatulundusmaaks. Seega tegemist on ÜP-d osaliselt muutva DP-ga. Koostatava ÜP seletuskirja järgi on eelprojekti alal tegemist alaga, kus võivad olla ettevõtted, mille tootmistehnoloogia vajab insenerlikke meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks. Vajalikud meetmed ja keskkonnatingimused on toodud koostatavas DP-s. ÜP muutmise ettepanekust on toodud täpsem ülevaade DP seletuskirjas (ptk 3.2). Koostatavas valla ÜP-s on Veejaama kinnistu reserveeritud tootmisala juhtotstarbega maaks (põhijoonisel tähis T1, mis ÜP seletuskirja järgi lubab katastriüksusel tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa ja maatulundusmaa sihtotstarbeid). Sellega külgnev veehoidla äärne ala on kavas säilitada üldkasutatava alana (kompensatsiooniala), mis on ühtlasi rohelise võrgustiku koridor. Koostatava ÜP kohaselt tuleb DP koostada mh uue hoonestuse rajamisel Pärnu jõe kaldale. Juhul kui kehtestatakse koostatav Veejaama kinnistu DP, vastab Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekt nii kehtivale kui ka koostatavale valla ÜP-le. 10 Sauga valla koduleht: seisuga Nüüd Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon 47 / 316

48 Sauga valla arengukava aastateks on kinnitatud Sauga Vallavolikogu otsusega nr 16. Arengukava kohaselt on valla visioon järgmine: Sauga vald on kvaliteetse elukeskkonna, heal tasemel avalike teenuste, mitmekesise majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga omavalitsus, kus väärtustatakse haritust, kultuuritraditsioone, elanike sotsiaalset ühtekuuluvust ning aktiivset ja tervet eluhoiakut. Valla eesmärk on tingimuste loomine vallas elanike arvu säilitamiseks üle 4000 inimese. Arengukava tulevikuvisioon näeb ette turismi- ja puhkepiirkonna väljaarendamist Pärnu jõe kaldale. Valla arengukavas (ega selle tegevuskavas ) ei ole Sindi paisu ega hüdrosõlme rekonstrueerimise, sh kalapääsude, teemat käsitletud Sindi linna üldplaneering ja arengukava Sindi linna üldplaneering 13 on kehtestatud Sindi Linnavalitsuse otsusega nr 110. ÜP joonise (vt Joonis 4) kohaselt asub Sindi paisu piirkonnas Pärnu jõe vasakkaldal kehtiva planeeringuga ala (Kalamaja tee 1 ja piirneva Pärnu jõe vee- ja kaldaala DP, kehtestatud ). Sellest nii ülesvoolu (veehoidla äärde) kui ka allavoolu jõe äärde jäävad reserveeritud puhkealad (joonisel rohelisega, tähistatud P ning munitsipaalomandisse taotletavatena M2, M3, M24 ja M26). Pärnu jõgi avaliku veekoguna on linnamiljöö hinnatud element. Sindi linna läbib 0,25 km laiune rohevõrgustiku koridor K9, mis hõlmab Pärnu jõge ja jõekaldaid. ÜP-s on pööratud tähelepanu Pärnu jõe kallaste arendamisele, et tagada väärtuslikud alad elanikele ja linna külastajatele avalikuks kasutuseks linna ühtses rohevõrgustikus. Puhkealade arendamiseks on reserveeritud maid puhkeala põhisihtotstarbega (P), sh Pärnu jõe kaldad, mida tuleb suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Puhkealaga P/M2 seotult kavandatakse arendada üldkasutatavat supluskohta veehoidla ääres (vt Joonis 4). ÜP seletuskirjas (ptk 4.4.2) märgitakse väärtuslike maastike kohta järgmist: Väärtusliku maastiku moodustav piirkond haarab kauni looduse Pärnu jõe kallastel, kus jõe paremale kaldale jääb maastik hajali asetsevate taludega ning vasakule kaldale Sindi linnamaastik. Jõemaastiku muudab avaraks Sindi veehoidla, mis esialgselt rajati Sindi kalevivabriku elektrijaama tarbeks. Praegu on veehoidlal ka suur puhkemajanduslik tähtsus. Ilusatele jõevaadetele lisaks annab nauditava elamuse vee langemine paisult. Madalat jõge Sindi paisu all ilmestavad saarekesed ja see on tähtsaim kalakudemisala Pärnumaal. Paisu juures on forellikasvatus, mis on viimastel aastatel kujunenud puhkekohaks. Maastikuliselt on Pärnu jõega seotud looduskaitsealune Sõpruse park ja dendropark. Sindi linnamaastiku kujunemist võib siduda vabriku tekkimisega 19. sajandi esimesel poolel. Rohkem ei ole Sindi paisu ega hüdrosõlme rekonstrueerimise, sh kalapääsude, teemat üldplaneeringus käsitletud. Kavandatava tegevuse mõju väärtuslikele maastikele ning seost maakonna vastava teemaplaneeringuga on käsitletud KMH aruande ptk-s Sauga valla koduleht: seisuga Sindi linna koduleht: seisuga / 316

49 Joonis 4. Väljavõte Sindi linna üldplaneeringu joonisest Sindi paisu ja veehoidla piirkonnas Sindi linna arengukava aastani kohaselt on arengukava eesmärk linna tasakaalustatud ja stabiilse arengu tagamine, arenduslike meetmete järjepidev rakendamine ja ühiskondliku kokkuleppe alusel määratletud arengusuundade järgimine planeerimisperioodi vältel. Arengukavas on toodud linna visioon aastaks 2020 järgmiselt: Sindi on atraktiivse elukeskkonna, väärtustatud ajaloolise miljööga, ettevõtjasõbralik, koostööle avatud ja külalislahke väikelinn, kus elavad õnnelikud ja tegusad inimesed. Arengukavas märgitakse, et puhkemajanduse kaudu on võimalik vääristada ja arendada linna miljööd ning loodusmaastikke. Arengukava alusel kavandatakse parandada (aastatel ) puhkamis- ja vaba aja veetmise võimalusi Pärnu jõe äärsetel aladel. 14 Sindi linna koduleht: seisuga / 316

50 Arengukava ptk-s 2.4 (SWOT analüüs) on linna arengueelduste ühe ohuna nimetatud Sindi paisu tulevikku. Rohkem ei ole Sindi paisu ega hüdrosõlme rekonstrueerimise, sh kalapääsude, teemat arengukavas käsitletud Lääne-Eesti vesikonna ja Pärnu alamvesikonna veemajanduskavad Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010.a korraldusega nr Veemajanduskava lisades ja on toodud looduslike ja tugevasti muudetud veekogude seisundiklassid 2009.a seisuga ja seisundiklassi eesmärk aastaks (Tabel 7). Tabel 7. Pärnu, Vodja ja Esna jõgede pinnaveekogumid ja nende seisundiklassid 2009.a. Allikas: Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava lisad ja Veekogumi kood keskkonnaregistris Veekogumi nimi _1 Pärnu Vodja jõeni _2 Pärnu Vodja jõest Käru jõeni _3 Pärnu Käru jõest Sindi paisuni _4 Pärnu Sindi paisust suudmeni _1 Vodja Mäo sillani (tugevasti muudetud veekogum) _2 Vodja Mäo sillast suudmeni _1 Esna Pärnu jõe Natura ala alguseni (tugevasti muudetud veekogum) _2 Esna Pärnu jõe Natura ala algusest suudmeni Seisundiklassid 2009 FÜKE SUSE FÜBE KALA ÖSE/ ÖP hea väga hea väga hea hea hea väga hea väga hea hea KESE Seisundiklassi lõplik määrang 2009 hea hea hea* hea hea kesine kesine hea kesine hea hea hea kesine kesine hea kesine hea väga hea väga hea hea hea hea hea hea hea - - kesine kesine hea* kesine hea - kesine - kesine kesine hea kesine hea hea Tabelis kasutatud lühendid ja tähised: väga hea - kesine kesine hea* kesine hea - hea - kesine kesine hea* kesine hea Seisundiklassi eesmärk 2015 FÜKE ökoloogiline seisundiklass füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi; SUSE ökoloogiline seisundiklass suurselgrootute järgi; 15 Keskkonnaministeeriumi koduleht: Eesti+vesikonna+veemajanduskava.pdf, vaadatud / 316

51 FÜBE ökoloogiline seisundiklass fütobentose järgi; KALA ökoloogiline seisundiklass kalade järgi; ÖSE ökoloogiline seisundiklass looduslikel veekogumitel; ÖP ökoloogilise potentsiaali seisundiklass tugevasti muudetud veekogumitel; KESE keemiline seisundiklass; - kvaliteedielementi ei kasutatud seisundiklassi määramisel 2009; * veekogumi seisundiklass määrati analoogia ja survetegurite põhjal eksperdiarvamuste alusel, üksikute kvaliteedielementide kohta puuduvad andmed. Ülevaade käsitletavate veekogude seisundist uuemate seireandmete põhjal vt ptk-d 6.4 ja Veemajanduskavas (tabel 21) on välja toodud, et Pärnu jõe veekogumid Pärnu_2 (kood _2) ja Pärnu_3 ( _3) on kesises seisus paisutuse tõttu. Pärnu_3 veekogumi seisundi mõjutajaks on Sindi pais ja Pärnu_2 veekogumi mõjutajateks Kurgja, Jändja ja Türi- Särevere paisud ning kaudselt Sindi pais. Vodja ja Esna jõgede kesise seisundi põhjuseks on Pärnu jõe paisud. Pärnu jõe ja selle lisajõgede hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks on määrav siirdekalade läbipääsu tagamine kõigil Pärnu jõe paisudel alates Sindi paisust. Kalade rändeteede avamise meede on efektiivne eelkõige suurte merre suubuvate jõgede alam- ja keskjooksu paisude puhul. Samas märgitakse ka, et vajalik on suplus-, puhkeveekogude ja nende ümbruse korrastamine ning kohandamine puhkuseks. Paisjärvede korrastamine on oluline nende puhkemajandusliku kasutamise, sisekoormuse vähendamise ja ohutuse seisukohast. Veekogumite seisundi hoiuks ja hea seisundi taastamiseks tuleb koostada asjakohases mahus kavad ja projektid. Vajalik on rakendatud meetmete tulemuslikkuse seire. Veemajanduskava elluviimine eeldab pidevat koostööd eri ametkondade ja ettevõtetega. Veemajanduskava eesmärkide täitmine on võimalik ainult kõigi osapoolte tihedas koostöös. Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 254 (korrigeeritud 2008) 16. Veemajanduskavas on toodud alamvesikonna peamised keskkonnaeesmärgid. Pärnu jõe ja kavandatava tegevusega on neist seotud järgmised: pinnaveekogude hea seisundi hoid või saavutamine sõltuvalt veekogu tüübist ja kasutamisviisist; puhkemajanduslike võimaluste laiendamine; veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilimine; veekogude kasutamisvõimalused ja -piirangud on selgelt määratletud ning toetavad säästlikku majandusarengut. Vastavalt EL Veepoliitika raamdirektiivile tuleb soodustada jõgede looduslikku seisundit ja vältida jõgede äravoolu tõkestamist tammide ja paisudega. Peamised põhjused, mis piiravad kalade rännet, on inimeste poolt loodud tõkestusrajatised. Et tagada vääriskalaliikidele vajalikud rändening kudemisvõimalused, tuleb mittevajalikud paisud likvideerida või luua kalapääsud. Pärnu alamvesikonna hüdroenergeetiline potentsiaal on tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks, kuid leidub mitmeid suurema langusega jõeosi, kus oleks tehniliselt võimalik vee-energia kasutamine. Keskkonnaministri 15. juuni 2004.a määrusega nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kehtestatakse nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt Looduskaitseseaduse 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Lõhilaste elupaikadeks sobivad peamiselt just kiirema vooluga jõed, ent ka hüdroenergia tootmiseks on sellised suurema languga jõed eelistatud. 16 Keskkonnaameti koduleht: vaadatud / 316

52 Uurimistööst Hüdroenergia tootmise võimalikkus Pärnu jõel (2003) lähtuvalt on hüdroelektrijaamade rajamine Pärnu jõele tehniliselt võimalik. Jaamade vooluhulk on piisavalt suur (12-48 m 3 /s), kuid brutosurve (võimalik paisutuskõrgus paisul) on madal (1,5-3 m) ning jaamade võimsus ja energiatoodang jääb väikeseks. Arvestades jõe suurt vooluhulka ja laiust kujuneb uue paisu ja jaama ehitusmaht suhteliselt suureks. Jaama tasuvusaeg on väiksem, kui pais on olemas (nt Sindis), kuid tuleb rajada kalapääsud. Pärnu jõe kalastiku hea seisundi saavutamist ülalpool Sindi paisu takistavad jõel olevad rändetõkked. Sindi tammist ülevoolu puuduvad väidetavalt kõik siirdekalad (jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, vimb, angerjas). Sindi paisu tõttu on jões väike ka teiste tüübiomaste liikide arvukus (teib, säinas, latikas). Sindi paisu loetakse üleujutusohuga paisuks. Juhitakse tähelepanu, et hädavajalik on olemasolevate paisude tehnilise seisukorra põhjalik ülevaatus. Veemajanduskavas märgitakse, et olemasolevatele paisudele kalateede rajamine on omanike kohustus, kuid kaaluda tuleb ka riikliku toetusskeemi rakendamist. Vooluveekogude seisundi parandamise prioriteetseks meetmeks on kalade rändeteede avamine Pärnu jõel. Pärnu jõele tuleb koostada kaitsekorralduse kava, mis peab täpsustuma tegevuskava Pärnu jõe kaitseks. Veekogude hea seisundi hoidmise ja saavutamise eesmärki ei ole võimalik ilma inimmõju all olevaid veekogusid hooldamata ja perioodiliselt tervendamata saavutada. Ennetavad meetmed säilinud lõhejõgede lõikudele seisnevad selles, et vältida tuleb jõesängide füüsilist rikkumist (sealhulgas uute paisude rajamist) ja äravoolu liigvähendamist ning äravoolurežiimi kalastikku oluliselt häirivaid kiireid muutusi. Tuleb vältida kudepaikade rikkumist paisjärvedest allalastava settega. Paisude ja paisjärvede kasutamistingimused tuleb määrata vee erikasutuslubadega lõhilaste sigimispaikade kaitse nõuetest lähtudes. Veemajanduskavas märgitakse, et puhkajate surve veekogudele kasvab ja vajadus veekogude selleotstarbeliseks (ujumine, kalastus, matkamine veekogudel ja nende ääres) ettevalmistamiseks samuti. Veekogude puhkeotstarbeline korrastamine on laiem tegevusvaldkond kui veemajandus ja initsiatiiv selles osas peaks tulema turismiga tegelevatelt ettevõtetelt ning kohalikelt omavalitsustelt. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kummagi eelnimetatud veemajanduskavaga, sest sisaldab endas kalade rändetee avamist paremkalda looduslähedase kalapääsu rajamise ning vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimise abil. Kuna paisutuskõrgust ei ole kavas muuta, siis on piirkonna kohalikel omavalitsustel võimalik realiseerida ka Sindi veehoidla äärsete alade puhkeotstarbelise korrastamise kavad (vt ptk 5.4) Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused Pärnu maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on kehtestatud 2003.a. Teemaplaneeringus on Sindi veehoidlat käsitletud kui olulist maastikku kujundavat elementi. Kavandatava tegevuse ala asub teemaplaneeringu kohaselt maakonna väikesel rohekoridoril K9, Sindi väärtuslikul maastikul A2 ja Pärnu, Navesti ja Halliste jõe väärtuslikul veeteel VT21. Kavandatava tegevuse vastavust ja seoseid teemaplaneeringuga on käsitletud DP seletuskirja ptk-s 3.10 ning KMH aruande ptk-s / 316

53 5.7. Riiklikud arengu- ja tegevuskavad Vabariigi Valitsus kehtestas a korraldusega nr 368 Üleriigilise planeeringu Eesti Eesti KSH aruanne 18 kiideti Keskkonnaameti poolt heaks Üleriigilise planeeringu Eesti peamine eesmärk on koordineerida ja suunata harukondlikke ja regionaalseid arengukavasid ning poliitikaid viisil, mis tagavad riigi soovitud ruumilise arengu. Eesti ei asenda ühtegi harukondlikku ega regionaalset arengukava ega poliitikat, vaid tegeleb nende kavade ja poliitikate ruumilise väljundiga. Üleriigilises planeeringus Eesti (ptk 5.1) on energeetika valdkonnas nimetatud järgmised eesmärgid: 1. elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisvõimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult; 2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise Läänemereregiooni energiavõrkudega; 3. tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Üleriigiline planeering käsitleb taastuvenergeetika laiemat kasutamist kui olulist trendi ja toob taastuvenergeetika kohta välja järgmist: Kvaliteetse ja vastuvõetava hinnaga energia kättesaadavus kindlustab ettevõtluse arengu ja inimeste elamisvõimalused igal pool Eestis. Riigi energiajulgeolek on tagatud mitmekesise ja kestliku energiatootmise millest suure osa moodustab taastuvenergeetika ning kvaliteetsete välisühenduste toel. (ptk 2 lõik 13). Üleriigiline planeering toob välja energiatootmise mitmekesisuse ja hajutatuse põhimõtte järgmiselt: Elektritootmine Eestis on seni põhinenud peamiselt põlevkivienergeetikal, mis ei ole pika aja jooksul konkurentsivõimeline (nt keskkonnatasude kasvu tõttu). Energiajulgeoleku ja keskkonnaga seotud kaalutlustel ei ole otstarbekas ühe fossiilse energiaallika sedavõrd suur osakaal riigi energiabilansis, sest see on seotud varustuskindluse, energiaturu ja keskkonnakaitseriskidega. Seepärast on vaja suurendada teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda energiavaldkonnas ulatuslikumalt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Pikema aja jooksul vajab Eesti omatarbimise katteks uusi erilaadilisi energiatootmisüksusi, mille kavandamine ja rajamine peab toimuma ratsionaalselt ja kestlikult. (pk 5.2 lõik 3) ja Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil lisaks põlevkivienergeetikale keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. (ptk 5.2 lõik 4). Lisaks on toodud, et Senises energiatootmises on fossiilsed kütused olnud väga tähtsad. Arvestades keskkonnanõuete karmistumist ja ühiskonnas levivaid hoiakuid, tuleb Eesti-sisese energiavarustuse üheks oluliseks eesmärgiks seada fossiilsete kütuste kasutamise minimeerimine. (ptk 5.4 lõik 1). Kokkuvõttes eelistab üleriigiline planeering nii energiatõhususe suurendamist kui ka energiatootmise hajutamist ja taastuvenergeetika osakaalu kasvatamist. Selles kontekstis haakub Sindi HEJ rajamine riigi poolt seatud eesmärkidega. Looduskaitse arengukava aastani võeti vastu võetud Vabariigi Valitsuse a otsusega. Arengukavas märgitakse muuhulgas, et vee-elupaikade kaitse on võimalik ainult erinevate valdkondade vahelise koostööna. Jõe ökosüsteemile kujutavad märkimisväärset ohtu maa- 17 Üleriigilise planeeringuga Eesti ja selle menetluse raames koostatud dokumentidega saab tutvuda järgmisel internetilehel: Planeeringu kehtestamise otsus vt Elektrooniline Riigi Teataja: 18 Eesti KSH menetluse ülevaade: 19 Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: 53 / 316

54 paranduskraavidest suurveega jõkke uhutud setted, jõgedele ehitatud paisud ning põllumajandustootmisega kaasnev hajureostus. Jõgede ökosüsteemide seisundi parandamise üks eesmärke on võimaldada liikide juurdepääs kasutusest väljas olevatele potentsiaalsetele elu- ja sigimispaikadele. Tagada tuleb traditsiooniliste kalajõgede elujõulisus, hea seisund ja kalade läbipääs paisudest koelmualadele. Lõheliste elupaikade kaitse eesmärgiks on kaitsta ja taastada lõhe, meriforelli, harjuse ja jõeforelli asurkondi. Eesti algupärased lõhepopulatsioonid on olulised kogu Läänemere loodusliku lõhe säilimise seisukohalt. Pärnu jões on säilinud meie oludega kohastunud algupärase genofondiga lõhepopulatsioonid, mis vajavad kõige rangemat kaitset ja tuge, sest lõhe geneetiline mitmekesisus on meil esinevatest lõhelistest kõige suuremas ohus. Arengukava kohaselt tuleb saavutada olukord, kus hüdroenergeetika kasutamine ei sea ohtu jõgede elurikkust (vt arengukava ptk 3.7). Vee-elupaikade kaitsekorralduskavades tuleb käsitleda jõge tervikuna, arvestades jõekoridoriga seotud liikide kaitsevajadust. 20 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani (ELMAK) on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud a korraldusega nr 74. Keskkonnaamet kiitis 22 ELMAK KSH aruande 23 heaks a. ELMAK-i kohaselt toodeti 2007.a Eestis elektrienergiat põlevkivi baasil GWh, maagaasil 350 GWh, põlevkivigaasil 235 GWh, hüdroenergial 22 GWh, tuuleenergial 91 GWh, muudel taastuvatel energiaallikatel 36 GWh ning turbal 22 GWh. Põlevkivist toodetud elektri osakaal oli 93,6%. Taastuvelektri toodangu osakaal brutotarbimisest oli 1,75%. Elektrienergia toodang 2007.a kasvas ligi neljandiku võrra võrreldes aastaga. Toodangu kasv tulenes suurenenud elektrienergia ekspordist. Pidevalt on tõusnud ka elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest a töötas Eestis 22 hüdroelektrijaama ning 14 tuuleelektrijaama. Vastavalt ELMAK-is püstitatud eesmärkidele pidi aastaks 2010 taastuvenergia osakaal elektrienergia toodangust moodustama 5,1%. ELMAK-i kohaselt avaldub Eesti taastuvenergia potentsiaal eeskätt bioenergial baseeruvas elektri ja soojuse koostootmises, tuuleenergias ning vähesel määral ka hüdroenergeetikas, mille tootmisvõimsuse suurendamine kuni 10 MW-ni võimaldaks toota keskmise veehulgaga aastal GWh elektrit. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani (ETETK) on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud a korraldusega nr 452. Tegevuskava koostamise aluseks on Euroopa Liidu (EL) taastuvenergia direktiiv 2009/28/EÜ, millega kinnitati EL liikmesriikidele konkreetsed taastuvenergia eesmärgid. Tulenevalt direktiivist peab Eesti tagama, et aastaks 2020 moodustab taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest 25%. Pikaajalised konkreetsed energiapoliitika eesmärgid EL-is on heaks kiidetud aastal ning need on: - taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%-ni aastaks 2020; - biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-ni aastaks 2020; - energiasääst 20% aastaks 2020; - kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 20%. 20 Käesolevaks ajaks ei ole kinnitatud Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava ega ühegi kalaliigi kaitsekorralduskava. 21 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht: seisuga ELMAK KSH aruande heakskiitmise otsus: 23 ELMAK KSH aruanne: 24 Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020: seisuga / 316

55 Tegevuskava tabelis 10 on märgitud hüdroelektrijaamade hinnanguliseks panuseks seatud eesmärkide täitmises osas 7,8 MW ja 30 GWh (aastatel ). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2011.a koostatud aruande 25 põhjal oli hüdroenergia osakaal elektritootmisel 2009.a 7 MW ja 25 GWh ning 2010.a 6 MW ja 22 GWh. Taastuvenergia osakaal lõpptarbimises kujunes aastal kokkuvõttes suuremaks, kui planeeriti. Eesti taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020 ennustati taastuvenergia üldiseks osakaaluks aastal 20,9%, tegelikkuses moodustas taastuvenergia üldine osakaal lõpptarbimises 24,0%. Järelikult on hüdroenergia tootmise osakaal vaadeldud aastatel vähenenud 2007.a tasemele (vt ELMAK-i andmed eespool) ja seega seatud eesmärgist kaugenenud. Muude taastuvenergiaallikate osakaal on vaadeldud perioodil suurenenud. Lähtudes koostatud eelprojektist on Sindi HEJ kavandatav aastane elektritoodang 6,689 mln kwh (6,689 GWh) vt ptk 3.1. Sindi HEJ elektritoodang moodustaks hüdroenergia tootmisest märkimisväärse osa ning aitaks saavutada taastuvenergia tegevuskavas hüdroenergiale seatud eesmärki (30 GWh) viies hüdroenergia aastatoodangu 28,689 GWh-ni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel 27 oli aastal taastuvenergia lõpptarbimise osakaal energia lõpptarbimisest 23,8%. Kavandatav tegevus üldiselt (hüdroelektrienergia tootmine) aitab kaasa ELMAK, ETETK ja üleriigilises planeeringus Eesti nimetatud taastuvenergeetika eesmärkide saavutamisele (nt vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine) juhul, kui planeeritavad ja rekonstrueeritavad kalapääsud toimivad ega takista kalade läbipääsu. Säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riiklikus strateegias Säästev Eesti Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia elluviimine toimub läbi erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade ning lähtub üldisest põhimõttest, et otsuste tegemisel tuleb võtta majanduskaalutluste kõrval samaväärsena arvesse ka sotsiaalseid ning keskkonnakaalutlusi, rahuldades tänaseid vajadusi selliselt, et ka tulevatel põlvkondadel oleks võimalik oma vajadusi rahuldada. Arenguna ei peeta seejuures silmas lõputut majanduskasvu, vaid pigem üldise heaolutaseme säilitamist ja võimaluse korral tõstmist 29. Käesoleva KMH käigus on loodusvara kasutamise otstarbekuse ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hindamisel lähtutud eelnimetatud säästva arengu põhimõttest. Ülevaade Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavast ja Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna veemajanduskavast vt ptk Eesti Vabariigi aruanne Euroopa Komisjonile taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise ja edendamise edusammude kohta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tallinn 2011; vaadatud Hõlmab elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektori valdkondi 27 MKMi koduleht seisuga / 316

56 6. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA HINNANG PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDILE 6.1. Kavandatava tegevuse asukoha, maa-ala ja rajatiste ning piirkonna maakasutuse lühikirjeldus Kavandatava tegevuse ala asub Sauga vallas Vainu külas ca 15 km Pärnu jõe suudmest ülesvoolu (vt Joonis 1) Sindi paisul ja Pärnu jõe paremkaldal Veejaama kinnistul (katastritunnus 73001:008:1006; vt Joonis 5). Käsitletav ala piirneb põhjast ja läänest Juhkama kinnistuga (73001:008:1005). Paisu lõunapoolne osa ja vasakkalda kalatrepp asuvad Sindi linna territooriumil. Kalatrepp piirneb osaliselt Kalamaja tee 3 kinnistuga (74101:001:0089). Joonis 5. Veejaama kinnistu asukoht Pärnu jõe paremkaldal. Allikas: Maa-amet, mai 2012 Juurdepääs Veejaama kinnistule on Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteelt olemasoleva Juhkama tee kaudu, mis kulgeb mööda Allika (73001:008:1412), Loori (73001:008:0278), Mäelttoa (73001:008:0537) ja Juhkama (73001:008:1005) kinnistuid. Maantee ja Pärnu jõe vahelisel alal Sauga vallas Vainu külas on kehtestatud DP-d, mille alusel on kavas moodustada Juhkama teele omaette teemaa kinnistu (vt ptk 5.2). Osa vaadeldavast alast moodustavad Veejaama kinnistuga ida poolt piirnev Suuroja oja ning lõuna pool Pärnu jõgi ja sellel olev Sindi pais. Pais asub põhiosas riigi omandisse kuuluvas veekogus (Pärnu jões), jäädes Sindi linna ja Sauga valla territooriumile. Sindi pais ja Veejaama kinnistu kuuluvad AS-le Raju. Veejaama kinnistul asub tehnorajatis Sindi paisu pinnasvall (paisu muldkeha), mis on osaliselt kaetud betooniga. Hoonestus Veejaama kinnistul puudub. Maa-ala olemasolev maakasutuse juhtfunktsioon kehtiva Sauga valla ÜP järgi on maatulundusmaa. 30 Sauga valla uus ÜP ja Veejaama kinnistu DP on menetluses (vt ptk 5.3 ja ptk 5.1). Aastatel rajati uus hüdrosõlm, mida käsitletakse ühtse tehnorajatisena ja mille koosseisu kuulub ka raudbetoonpais (Foto 1). Koos selle ümberehitusega valmis ka olemasolev kala- 30 Veejaama maaüksuse detailplaneering. IB Urmas Nugin OÜ. Töö nr IB09/2006. Tartu 2006, täiendatud / 316

57 trepp jõe vasakkaldal. Ehituslikult koosneb Sindi pais 151 m pikkusest betoonist ülevoolupaisust ning 85 m pikkusest pinnaspaisust jõe paremal kaldal ja 35 m pikkusest pinnaspaisust vasakul kaldal. Betoonpaisu kõrgus on 4,3 m. Üla- ja alaveetaseme vahe (paisutuskõrgus) on ligikaudu 3 m, paisutuse mõju ulatub ca 3,5 km ülesvoolu. Erakordse suurvee puhul (1% tõenäosusega) võib vesi tõusta kõrguseni 6,30 m abs. Sindi paisu taga oleva Pärnu jõgikonna valgala pindala on 5242 m 2. Pais on oluline on hüdroenergia, rekreatsiooni ja veehaarde toimimise seisukohalt. Foto 1. Vaade Sindi paisule Pärnu jõe vasakkaldalt (Ramboll Eesti AS, ) Paisu oluline osa on koos paisuga ehitatud 70 m pikkune kalatrepp (kamberkalapääs; vt Foto 1 ja Foto 2). Lisaks paisule ja kalatrepile on hüdrosõlme osadeks jõe vasakkaldal asuvad vabriku rajamise ajal seadmete käitamiseks kasutatud pealevoolukanal, mittetöötav hüdroelektrijaam ning kalakasvatuse veehaare. Vee vool läbi pealevoolukanali on tõkestatud puitkilpidega. Elektrijaama pealevool on suletud betoonseinaga. Paisu ülevooluosa ja kalatrepp asuvad reformimata riigimaal, kuid kuuluvad vallasvarana Veejaama kinnistu omanikule. Endise hüdroelektrijaama hoone ja kalakasvatuse veehaare asuvad Kalamaja tee 3 kinnistul. 31 Endise pealevoolukanali jaoks on moodustatud Vabriku kanali kinnistu (74101:001:0290). Kalatrepi puudlikku toimimist on kirjeldatud mitmes varasemas töös. Peamised põhjused on toodud a koostatud teostatavusuuringus Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks : 1. kalatrepi konstruktsioonist tulenevalt (laiad ja madalad läbipääsuavad, väikesed kambrid) on voolurežiim ebasoodne ja see ei võimalda läbipääsu nõrgema ujumisvõimega kalaliikidele; 2. veetaseme reguleerimist Sindi paisu juures ei toimu ja ülaveetase kõigub. Veetaseme tõusu korral suureneb ka kalatreppi läbiv vooluhulk, muutes hüdraulilised tingimused veelgi ebasoodsamaks; 3. kalatrepi sissepääs asetseb paisust liiga kaugel ega ole seetõttu kaladele hästi leitav; 4. kalatreppi läbiv vooluhulk on liiga väike, et tekitada piisavat peibutusvoolu; 5. kalatrepi vaheseintes puuduvad põhjaavad, mis on vajalikud põhja lähedal rändavatele kalaliikidele. 31 TAP Teostatavusuuringu aruanne. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu / 316

58 Lühiülevaade Sindi paisu ajaloost vt ptk 6.2. Kavandatava tegevusega ala (Sindi pais ja veehoidla) Sindi linna poolne osa (jõe kallas) kuulub linna turismiga seotud alade hulka. Vahetult Sindi paisuga piirnevad OÜ Raho (endine omanik Articer OÜ; Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistud) kalakasvatusrajatised (forellikasvatus), Sindi Lanka AS-i ja AS-i Qualitex tööstusterritooriumid. Kalamaja tee 1 kinnistu on 20% tootmismaa ja 80% ärimaa ning Kalamaja tee 3 kinnistu on 100% tootmismaa. OÜ Raho ja Sindi Lanka AS on samuti Pärnu jõe vee kasutajad Sindi paisu piirkonnas (vt ptk 6.6). Foto 2. Olemasolev kalatrepp Pärnu jõe vasakkaldal (Ramboll Eesti AS, ) Pärnu jõgi on üks populaarsematest (koos Kasari ja Narva jõega) kalastuskohtadest kalameestele. Nendel jõgedel kalastab kokku ligi 30% Eesti harrastuskalameestest. Kaunite jõemaastikega leiab Pärnu jõe ümbrus kasutamist laialdaselt puhkeotstarbel, korraldatakse kanuu- ja süstamatku Lühiülevaade paisu ajaloost Sindi linnamaastiku kujunemine algas pärast seda, kui Preisi riigi peakonsul Riias J. C. Wöhrmann alustas aastal kalevivabriku rajamisega. Vabriku asukoha valikul kujutas endast kõige suuremat väärtust jõgi. Suhteliselt lähestikku asetsevad kõrged kaldad endise veski kohal võimaldasid kasutada odavat vee-energiat, mistõttu aastal rajati jõele pais KMH eelhinnang. KKA Pärnu regiooni kiri nr PV 7-6/10/ Sindi Linnavalitsuse koduleht (vaadatud ) 58 / 316

59 Foto 3. Vaade Sindi kalevivabrikule 19. sajandi lõpul. Ees vasakul pais. Allikas: Sindi Linnavalitsuse koduleht (vaadatud ) Algne pais (Foto 3) hävis 1919.a suurvee ajal ja taastati 1922.a. kapitaalsemana (Foto 4) 34 algsest paisust mõnevõrra (ca 15 m) allavoolu (vt Foto 5) a rajati jõe vasakkaldale paisu otsa hüdroenergiajaam, mis töötas kuni aastani 35. Foto a rajatud Sindi pais. Foto AS Raju kogust 34 (vaadatud ) 35 Info Sindi Muuseumi juhatajalt e-kirjaga 59 / 316

60 Foto 5. Lagunenud Sindi paisud paremal 1922.a rajatud pais, vasakul (ülesvoolu) sellest varasem. Pildistatud jõe paremkaldalt tõenäoliselt millalgi aastatel enne praeguse paisu ehitamist. Foto Sindi Muuseumi kogust Sindi paisu viimane betoonist ülevool (Foto 6) valmis aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus 4,6 m. Pais rajati eelmistest paisudest allavoolu (paisu vasakkalda poolne ots on 1922.a paisust ca 40 m ja parempoolne ots ca 60 m allpool). Pais on üks Sindi linna vaatamisväärsusi (vt ptk 5.4) ja kantud pärandkultuuri objektide nimekirja (vt ptk 6.18). Foto 6. Sindi pais (vaade edelast). Allikas: Ramboll Eesti AS, Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Vaadeldav ala paikneb Liivi lahe rannikumadalikul Pärnu jõe orus. Pärnu jõe org on m lai, maapinna absoluutkõrgus oru veergudel on 2 11 m. Sängi põhi jääb absoluutkõrgusele -0,2...3,5 m. Pinnakate koosneb jää- ja jõesetetest, mida katab muld või täitepinnas. Aluspõhjas avanevad siin Kesk-Devoni Narva lademe mergel, dolomiit ja lubjakivi. 60 / 316

61 Sindi paisu lähipiirkonna geoloogiline lõige on järgmine: 36 - jõe kallastel täite- või mullakihi lamam ehk maapinnalt esimene geoloogiline kiht on saviliiv või liivsavi, vasakul kaldal ka mudane turvas; - liivsavi- või saviliivmoreen lasub vahetult aluspõhjal, selle pealispind on absoluutkõrgusel 1,7 3,6 m; - Devoniaegse aluspõhja (D 2 nr) mergli, domeriidi ja lubjakivi pealispind on absoluutkõrgusel -1,1...-2,8 m; liivakivi (D 2 pr) pealispind on absoluutkõrgusel -2,8 m. Jõe orus levib vabapinnaline põhjavesi (Kvaternaari veekiht) täitepinnases ja moreenipealsetes purdsetetes. Selle veekihi tase sõltub veetasemest Pärnu jões ja on jõe läheduses jõe veetasemega võrdne. Veepidemeks on kõva liivsavi- või saviliivmoreen. Järgmine, Kesk-Alam-Devoni põhjaveekiht on seotud liivakiviga ja on survelise iseloomuga. Survekõrgus võib ulatuda üle maapinna. Sindis ja Sindi paisust ülesvoolu võib valdavalt seda põhjavett pidada keskmiselt kaitstuks. Sindist allavoolu on aga põhjavesi hästi kaitstud. Muda veehoidlas Jõesette osas on TAP-i käigus läbi viidud sondeerimised selle mahu määramiseks. Lisaks on mudast võetud 3 proovi raskmetallide (Cd, Cu, Zn, Pb, Hg), ph, kuivaine-, orgaanilise aine-, üldlämmastiku- ja üldfosfori sisalduse määramiseks. 37 Sondeerimisel selgus, et muda esineb õhukese, kuni 0,40 m paksuse kihina sängi keskosas ja kanali sissevoolu piirkonnas. Muda maht ei ületa 5 ha suurusel jõesängi lõigul 1300 m 3. Jõesetted olid esindatud peamiselt orgaanilist ainet sisaldava liiva kruusa ja veeristikuga, kohati ka saviliivaga. Võetud mudaproovide analüüsi tulemuste põhjal on muda raskmetallide sisaldus lähedane looduslikule foonile ega ületa sihtarvu pinnases. Veehoidla muda keskmine kuivaine sisaldus on 55%. Maalihkeoht Seoses Pärnu jõe valgalal (eriti Sindi paisust allavoolu) leviva viirsaviga tuleb arvestada, et veetaseme kõigutamine võib piirkonniti olla maalihke ohu tekitajaks. Maalihete alase uuringu ja lihkeohtlike alade kaardistamise Pärnu maakonnas on läbi viinud Tartu Ülikool. 38 Eesti tingimustes on eriti lihkeohtlikud savi- ja aleuriidi pinnased. Juhul kui sellised pinnased asuvad piisavalt järsul nõlval (Pärnu piirkonnas koguni 5-7⁰) ja pinnas satub ebastabiilsetesse tingimustesse veetasemete kõikumise, põhjavee kiire voolu ning surve (raskuse lisamise) tingimustes, toimubki lihe. Inimtegevuse mõju on looduslikke maalihkeid soodustavate tegurite kõrval oluline. Kuna just suuremate puude juurestik tungib üsna sügavale setetesse, toimides loodusliku pinnaseankruna, siis muudab nende hävitamine nõlva tavaliselt ebastabiilsemaks. Väga sageli vallandab lihkeid nõlva moodustava pinnase loodusliku veesisalduse muutmine (nt niisutamisega) või pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine. 39 Maalihkealad ja ka muud pehme pinnasega alad nagu Pärnu jõe turbased või savised kaldad on lisaks ka vibratsioonitundlikud. 36 Sindi tamm Pärnu jõel. AS Geotehnika Inseneribüroo (GIB) töö nr 978. Tallinn AS Maves Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks; Pärnu jõgi Sindi pais ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. 38 Kalm, V., Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., ja Kohv, M Maalihked Pärnu maakonnas. Käsikiri Pärnu Maavalitsuse planeeringute osakonnas, Tartu, 46 lk 39 Kaljund, E., Vilo, A Maalihkeoht Eestis. Ehitusgeoloogia kogumik II, Tallinn 61 / 316

62 Hinnang põhjavee seisundile ja kvaliteedile Sindi linnas ja ümbruskonnas on põhimõtteliselt võimalik kasutada järgnevalt loetletud põhjaveekihte. Kesk Alam Devoni (D2-1) veekihid levivad Lõuna Eestis Pärnu (D2 pr ) ja Rezekne (D1 rz ) ning Tilze (D1 tl ) lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte. Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes. Kesk Alam Devoni põhjavesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel kohati üle maapinna, põhjustades kaevudel ülevoolu. Suurim tähtsus on Kesk Alam Devoni Siluri põhjaveel Pärnu linna ühisveevarustuses, mis tugineb praegu Reiu ja Vaskrääma veehaaretele. Suuremal osal levikualast vastab põhjavee keemiline koostis joogivee normidele. Looduslikult on kõrgem raua (Fe üld keskmine sisaldus on 0,69 mg/l) ja kloriidide sisaldus. Kloriidiooni (Cl - ) esineb joogiveele lubatust (250 mg/l) suuremas koguses mereäärsete Pärnu linna veehaarde ja Reiu veehaarde vees. Mikrokomponentidest on täheldatud nikli (Ni 2+ ) ja baariumi (Ba 2+ ) suurenenud sisaldust. Siluri Ordoviitsiumi (S O) veekihid on oluline veevarustuse allikas pea kogu Eestis. Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. Karbonaatkivimite kuni 30 m paksune ülemine osa on lõheline ja karstunud ning põhjavesi liigub lõhedes. Sügavamal kui m kivimi lõhelisus väheneb ning praktiliselt pole seal ka vett. Siluri Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel. Madalamatel aladel võib Siluri Ordoviitsiumi põhjavesi olla surveline. Mereäärsetes piirkondades on põhjavee joogiveena kasutamisel sageli probleemiks suur kloriididesisaldus, ühtekokku kuni 7% puurkaevude vees. Esineb fluorisisaldusi üle 1,5 mg/l. Siluri Ordoviitsiumi veekihtides on kõige levinumaks joogivee kvaliteediprobleemiks siiski raud (Fe üld ), mille keskmine sisaldus põhjavees on 0,6 mg/l. Ordoviitsiumi Kambriumi (O Cm) veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam Ordoviitsiumi Pakerordi lademe (O1 pk ) ja Alam Kambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Veekihi põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes. Vee keemiline koostis vastab enamasti joogivee nõuetele. Ligikaudu 80% veekihi levikualast on pehme veega, üldkaredus 1,5 5 mg/l. Ligi pooltes puurkaevudes ei vasta looduslik vesi rauasisalduse osas joogivee nõuetele. Ordoviitsiumi Kambriumi põhjavett saab vaadelda kui taastuvat ressurssi, mille kasutamist piirab eestkätt põhjaveekihi väike veejuhtivus Pinnavesi Alljärgneva kirjelduse juures on põhiosas kasutatud projekti "Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks" 40 (TAP-i) raames a koostatud Pärnu jõge puudutavaid aruandeid. Pärnu jõgi algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte. Jõe pikkus on 144 km ja valgala pindala 6920 km 2. Jõe suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Tähtsamad lisajõed on Vodja, Esna, Reopalu, Prandi, Lintsi, Aruküla, Mädara, Käru, Vändra, Navesti, Kurina, Reiu ja Sauga jõgi (vt ka Tabel 8). 40 Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ ja Merin AS 62 / 316

63 Tabel 8. Pärnu jõega seotud olulisemad vooluveekogud (valgalaga üle 25 km 2 ) ja seisuveekogud (järved). Allikas: Keskkonnaregister Registrikood Nimetus Pikkus, km/ pindala, ha Valgala, km 2 Suubumine Pärnu jõkke; km suudmest Lisainfo 41 VEE Vodja jõgi 18,8 km 79,7 vasakult; 119,8 1) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaik Olliküla maantee sillast kuni suubumiseni Pärnu jõkke; 2) lõheliste elupaigana kaitstav veekogu; VEE Esna jõgi 24,2 km 175,7 vasakult; 119,5 1) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaik Esna allikajärvest kuni suubumiseni Pärnu jõkke VEE Reopalu jõgi 27 km 142,1 paremalt; VEE Prandi jõgi 26,6 km 281,2 vasakult; 99,5 1) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaik kogu ulatuses VEE Lintsi jõgi 73,7 km 285,1 paremalt; 84 - VEE Aruküla jõgi 30,5 km 80,3 vasakult; 77,7 - VEE Mädara jõgi 36,2 km 77,2 paremalt; 68,4 - VEE Käru jõgi 66,3 km 315,5 paremalt; 61,1 - VEE Vändra jõgi 50,9 km 254,9 paremalt; 46,4 - VEE Navesti jõgi 105,9 km 3004,2 vasakult; 38 1) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaik Tallinn Viljandi maantee sillast Taadikveres kuni Põltsamaa Võhma maantee sillani Loopres; VEE Kurina jõgi 25 km 126,1 vasakult; 19,1-2) lõheliste elupaigana kaitstav veekogu VEE Suuroja 16,1 km 43,1 paremalt; 15,7 suue vahetult ülalpool Sindi paisu VEE Reiu jõgi 76,5 km 905,5 vasakult; 9,1 1) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaik Humalaste jõe suudmest suubumiseni 41 1) Keskkonnaministri a määrus nr 73: Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (määrus on kehtestatud looduskaitseseaduse 51 lõike 2 alusel); Elektrooniline Riigi Teataja: 2) Keskkonnaministri a määrus nr 58: Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad (määrus on kehtestatud veeseaduse 38 lõike 7 ja keskkonnaseire seaduse 11 lõike 4 alusel); Elektrooniline Riigi Teataja: 63 / 316

64 Registrikood Nimetus Pikkus, km/ pindala, ha Valgala, km 2 Suubumine Pärnu jõkke; km suudmest VEE Sauga jõgi 78,4 km 576,5 paremalt; 1,3 - VEE VEE VEE Allikajärv (Roosna- Alliku Allikajärv) Tarbja järv (paisjärv) Jändja paisjärv Lisainfo 41 Pärnu jõkke; 2) lõheliste elupaigana kaitstav veekogu 1,6 ha - Pärnu jõe lähe looduslik järv; asukoht Roosna-Alliku vald, Allikjärve küla ja Roosna- Alliku alevik 18,4 ha 72,7 - paisjärv; asukoht Paide vald, Tarbija küla 6,2 ha paisjärv; asukoht Türi vald, Jändja küla Pärnu jõe valgala hõlmab suurema osa Pärnu madalikust, Sakala kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa ning Kõrvemaa edelaosa. Ülem- ja keskjooksul voolab jõgi õhukese pinnakatte ja paasaluspõhjaga alal. Jõesäng on seal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhja. Alamjooksul voolab jõgi devoni liivakivi- ja siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni, savi ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke esineb jõesängis paiguti. Pärnu jõgi on mõõduka kaldega: veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 76,2 m ja suudmes 0 m ning keskmine lang 0,53 m/km. Jõe piires on lang jaotunud suhteliselt ühtlaselt. Ülevaate jõe suurematest kärestikest annab Tabel 9. Tabel 9. Kärestikud Pärnu jõel (alamjooksult kuni Esna jõe suudmeni). Allikas: TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ ja Merin AS, 2007 Kärestiku nimi Kaugus suudmest, km Langus, m Pikkus, m Laius, m Pindala, m 2 Sindi 14,5-15,5 1, Taali "W" serv 23, Oore Virula 27, Tori kool (Lauritsa, Elpsoni) Torilt 1,5 km "NE" 31, Muraka (Levi) 33,5-34, Vangsi kärestik 37,0-37,7 1, Jõesuu 38,5-40 3, Tahkuse 43-43,8 0, Vihtra 52,5-53,5 0, Suurejõe 61, Suurejõelt 1,5 km "NE" 63, Suurejõelt 2,0 km "NE" 64, Valma 67, Särghaua Kurgja 75-75, / 316

65 Kärestiku nimi Kaugus suudmest, km Langus, m Pikkus, m Laius, m Pindala, Aru , Saara-Pärdi Rae 82-82,5 1, Raest "NW" Saarepealse/Metsaveere 85, m , Jändja 91-91, Laupa 94,5-95 0, Türi Särevere 101,5 0, Türi kuni Esna jõe suue Pärnu jõel on läbi aegade olnud mitmeid paise, kuid aegade jooksul on enamus neist lagunenud kärestikeks ega kujuta endast kaladele rändetakistust. Käesolevaks ajaks on kalade rändetõkked likvideeritud (rajatud kalatee) ka Türi-Särevere ja Kurgja paisudel. Tööd tehti vastavalt TAP-ile 2011.a. Tööde tellija oli Keskkonnateabe Keskus. Kalatee avamisega Jändja paisul hakatakse tegelema Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK-i) järgmises rahastamisvoorus. Kalateede toimivuse efektiivsuse tulemusi veel ei ole, sest ei ole läbi viidud antud objektide seiret. Tulemuslikkuse hindamiseks on kavas 2 aasta jooksul pärast rändetõkete likvideerimist teha seiret, milleks on kirjutatud vastav projekt ja taotletud rahalisi vahendeid. 42 Nende tööde teostamise järgselt on kaladele ületamatuks rändetakistuseks Pärnu jõel veel ainult Sindi pais. 42 Info: Keskkonnaamet, Margit Kolgi e-kiri; Keskkonnateabe Keskus, Koit Prantsu e-kiri / 316

66 Joonis 6. Pärnu jõe paisude (kalapääsude ja nende lävendite) valglate paiknemine. Allikas: TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks, 2007 A. Loopmanni (1979) järgi on Pärnu jõe alamjooksul aasta keskmine vooluhulk m 3 /s, maksimaalne vooluhulk m 3 /s ja minimaalne vooluhulk 2,5-3,5 m 3 /s. A. Reapi (1995) andmeil on aasta keskmine vooluhulk ülemjooksul Kükita lävendis (129 km suudmest) 0,74 m 3 /s (vaatlusperiood ), Türi-Alliku lävendis (108 km suudmest) 4,63 m 3 /s (vaatlusperiood ), keskjooksul Tahkuse lävendis (41,6 km suudmest) 19,9 m 3 /s (vaatlusperiood ) ja alamjooksul Oore lävendis (25,7 km suudmest) 48,4 m 3 /s (vaatlusperiood ). Ülemjooksul on jõgi valdavalt allikalise toitumisega aasta üldisest vooluhulgast moodustab põh- 66 / 316

67 Vooluhulk, m 3 /s Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine javesi Roosna-Alliku lävendis 79,2%, Kükita (Pudimäe) lävendis 75,5% ja Türi-Alliku lävendis 53%, kesk- ja alamjooksul suureneb sademevee osatähtsus. 43 Pärnu jõe Sindi lävendis hüdroloogilise režiimi iseloomustamisel ning võimalike muutuste selgitamisel on võimalik kasutada Pärnu jõe Oore (Oreküla) veemõõduposti äravoolu andmeid alates aastast. Seega on käsitletava vaatlusrea pikkus üle 80 aasta, mida saab lugeda pikaks aegreaks ja mis on piisav statistiliselt usaldusväärsete üldistuste tegemiseks. Vaatlusrida hõlmab nii veerikkaid (vaatluste algusest kuni aastani ning a) kui ka veevaeseid ( ja pärast 1992.a) perioode. Oore veemõõdupost paikneb Pärnu jõel 25,7 km kaugusel suudmest. Sindi hüdrosõlme (paisu) asukoht jääb Pärnu jõe suudmest ca 14 km 44 ülespoole (Sindi paisu lävend) ja selle lävendi valgla on 5342 km 2, mis erineb Oore posti valglast 188 km 2 ehk 3,5% võrra. Kahe lähestikku paikneva lävendi valgla erinevus on ainult 3,6%. Oore andmete ülekandmisel Sindi paisu lävendisse on need korrutatud valgla erinevuse teguriga ehk suurusega 1,04. Pärnu jõe Sindi lävendi keskmise aasta hüdrograaf vt Joonis 7 ning keskmise vooluhulga ja suurvee andmed vt Tabel ,0 125,0 100,0 Pärnu jõgi - Sindi paisu lävend keskmise aasta hüdrograaf 75,0 50,0 25,0 0, Joonis 7. Pärnu jõe Sindi paisu aasta keskmine vooluhulk (horisontaalteljel dekaadid). Allikas: TAP Hüdroloogilised arvutused, 2007 Tabel 10. Pärnu jõe keskmise vooluhulga ja suurvee andmed Sindi lävendis, m 3 /s. Allikas: TAP Teostatavusuuringu aruanne, 2007 Q aasta kesk Q max Q kevad- Q kevad- Q kevad- Q sügis- Q sügis- Q sügis- Q sügis- 50% suurvee 1% suurvee 5% suurvee suurvee 1% suurvee 5% suurvee suurvee 50% 10% 50% 51, Tabeli 10 järg Q suve Q suve Q talve Q talve Q min min 50% min 95% min 50% min 95% 6,96 3,31 10,21 4,31 2,52 Veetaseme reguleerimist Sindi paisul ei toimu ja ülaveetase kõigub. Veetase paisu harjal 95% miinimumvooluhulga puhul on 0,05 m ja 1% maksimumvooluhulga puhul 1,85 m (vooluhulgad vt Tabel 10). Seega veetase paisu harjal kõigub kuni 1,8 m. Eeldusel, et miinimum- ja maksimumvooluhulkade ajal kalade ränne praktiliselt puudub, võib piisavaks lugeda, kui kalapääsude jaoks 43 Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, Tartu Erinevates allikates on erinevaid andmeid vahemikust 13,5-15,5 km. 67 / 316

68 vooluhulkade kavandamisel arvestatakse vooluhulkade vahemikuga m 3 /s, millele vastav veetase paisu harjal on 0,10-1,1 m (kõikumine 1 m). Normaalveetase ehk veetase üle paisu harja keskmise vooluhulga puhul on 0,3 m. 45 Pärnu jõe valgala kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Vesikonna kohta on keskkonnaministri a käskkirjaga nr 254 kinnitatud veemajanduskava (täiendatud aastal). 46 Veemajanduskava kohaselt on Pärnu jõgi ülemjooksult kuni Tarbija paisuni heas seisundis, allavoolu aga kesises seisundis olev veekogu. Põhilise seisundi mõjutajana on välja toodud Sindi pais, mis on kalade rändeks ületamatu takistus. Alamjooksul mõjutab Pärnu jõe seisundit Pärnu linnast lähtuv koormus. Värskemat ülevaadet Pärnu jõe vee kvaliteedinäitajatest vt allpool. Veemajanduskavas on kalastiku seisukorra olulisus välja toodud ka seetõttu, et Pärnu jõgi kuulub keskkonnaministri 15. juuni 2004.a määruses nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. 47 Vastavalt looduskaitseseaduse lõikele 1 on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pärnu jõgi kuulub ka lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja. 49 Kõike eelnevat arvesse võttes on Pärnu alamvesikonna veemajanduskavas pinnavee põhimeetmena välja toodud, et vooluveekogude seisundi parandamise prioriteetne meede on kalade rändeteede avamine Pärnu jõel (Sindi, Kurgja, Jändja ja Türi-Särevere paisudel). Vt ka ptk 5.5. Käesoleva KMH kontekstis käsitletakse ka Sindi veehoidlat (paisust ülesvoolu jäävat paisutatud jõelõiku), kuid omaette veekoguna see veekogude registris ei esine. Veehoidla mõiste kasutamise põhjendus varem kasutusel olnud paisjärve mõiste asemel vt ptk 15. Pärnu jõe vee kvaliteedinäitajad 2011.a seireandmete järgi oli Pärnu jõe seisund füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi väga hea või hea (üldlämmastiku sisalduse järgi) ning ökoloogiline üldseisund väga hea (vt Tabel 11). Viie aasta ( ) seisundi koondhinnangu järgi oli Pärnu jõe ökoloogiline üldseisund valdavalt väga hea (vt Tabel 12). 50 Tabel 11. Pärnu jõe seisund füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate järgi ning ökoloogiline üldseisund 2011.a. Allikas: Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm: Siseveekogude seire. Eesti seirejõgede hüdrokeemiline seisund aastal. Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituut, Tallinn 2012 Lävend O 2, % BHT 5, mgo 2 /l NH 4, mgn/l N-üld, mg/l P-üld, mg/l ph Üldseisund Tahkuse 85,3 1,25 0,066 2,35 0,036 7,39 24 (väga hea) Oore 78,3 1,15 0,043 1,92 0,040 7,23 24 (väga hea) Kvaliteediklassid: sinine I klass (väga hea); roheline II klass (hea) 45 TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, detsember Keskkonnaameti koduleht: 47 Keskkonnaministri 15. juuni a määrus nr 73: Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Elektrooniline Riigi Teataja: 48 Elektrooniline Riigi Teataja: 49 Keskkonnaministri a määrus nr 58: Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad; Elektrooniline Riigi Teataja: 50 Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm: Siseveekogude seire. Eesti seirejõgede hüdrokeemiline seisund aastal. Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituut, Tallinn 2012; vt: Seireveeb 68 / 316

69 Tabel 12. Pärnu jõe ökoloogiline üldseisund aastatel Allikas: Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm: Siseveekogude seire. Eesti seirejõgede hüdrokeemiline seisund aastal. Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika instituut, Tallinn 2012 Lävend Ökoloogiline üldseisund hüdrokeemiliste näitajate järgi Tahkuse Oore Kvaliteediklassid: sinine I klass (väga hea); roheline II klass (hea) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt teostatud hüdrokeemilise seire tulemustel 51 oli 2012.a I kvartalis Pärnu jõe ökoloogiline seisundiklass füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi Oore (Oreküla) ja Tahkuse vaatluspunktides väga hea. Analüüsiti järgmiseid keemilisi parameetreid: O 2, ph, BHT 5, KHT Mn, NH + 4, NO - 2, NO - 3, ÜldN, PO 3-4, ÜldP, SO 2-4, Cl -, HCO 3, Ca + 2, Mg + 2, Na +, K +, Si, ÜldFe, üldkaredus, naftaproduktid, NH 3, fenoolid (1-ja 2-aluselised fenoolid, 4-nnonüülfenool, 4-tert-oktüülfenool, iso-nonüülfenool), klorofüll-a, TOC, raskemetallid (Cu, Cd, Pb, Zn, Hg, Cr, Ni). Muud näitajad: temperatuur, heljum, värvus, elektrijuhtivus. 52 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt kogutud ja määratud hüdrokeemiliste näitajate järgi oli Esna jõe esimese veekogumi Põhjaka seirelõigus 2011.a vee ökoloogiline seisundiklass väga hea. Hüdrobioloogilise seire andmed Riiklikku hüdrobioloogilist seiret Pärnu jõel ei ole viimastel aastatel teostatud, kuid on infot mõne Pärnu jõe lisajõe kohta, nt: - Esna jõgi, mis suubub Pärnu jõkke 119,5. kilomeetril Pärnu jõe suudmest (Paide linna servas); - Navesti jõgi, mis suubub Pärnu jõkke 38. kilomeetril Pärnu jõe suudmest a seire andmetel olid elustiku seire tulemused Esna jõe kohta järgmised: 53 - fütobentos: jõe seisund oli Põhjaka seirelõigus hea ning Öötla-Peetri mnt ja Kriilevälja seirelõikudes väga hea; - suurtaimestik: Öötla-Peetri seirelõigus kesine (indeksi arvutamisel arvesse minevate liikide vähesuse tõttu ei saa seda hinnangut pidada usaldusväärseks), Põhjaka seirelõigus hea ja Kriilevälja seirelõigus väga hea; - põhjaloomastik: Öötla-Peetri seirelõigus hea, Põhjaka ja Kriilevälja seirelõikudes väga hea; - kalastik: Palu peakraavi suudmest ülesvoolu kesine, allpool Palu peakraavi suubumist kesine, Põhjaka seirelõigus hea ja kesise piiril; teises seirelõigus kesine; veekogu kesise seisundi oluliseks põhjuseks kalastiku seisukohalt loetakse seda, et Pärnu jõel olevate rändetõkete tõttu ei jõua Esna jõkke kudealadele jõesilm ja meriforell. 51 Vastavalt keskkonnaministri 28. juuli a määrusele nr 44: Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord vt: Elektrooniline Riigi Teataja 52 Riikliku keskkonnaseire allprogramm: Kirde-, Lõuna- ja Edela-Eesti jõgede ning Võrtsjärve hüdrokeemiline seire. Vahearuanne, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus; vt Seireveeb: 53 Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm: Jõgede hüdrobioloogiline seire a aastaaruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, Tartu 2012; vt Seireveeb: 69 / 316

70 Navesti jõe seireandmed aasta 2006: 54 - fütobentos: kõikide ränivetikaindeksite järgi otsustades oli Navesti jõe seisund 2006.a enamuses jõelõikudes väga hea, ainult Pöörde lõigus oli see hea; - suurtaimestik: suurtaimestiku liigiline koosseis oli varasemaga võrreldes stabiilne; - põhjaloomastik: Eistvere seirelõik oli hea, ülejäänud (Loopre, Navesti, Vihiküla, Aesoo, Tohera) väga hea ökoloogilise kvaliteediga; - kalastik: seisund neljas seirelõigus (Eistvere, Navesti, Aesoo, Pöörde) hea, Loopre lõigus väga hea, Vihiküla lõigus hea ja kesise piiril olev; Navesti jõe püsikalastiku seisund enamikus jõelõikudes oli väga hea; kalade rändetee avamine Sindi paisu juures võimaldaks ka siirdekalade ja poolsiirdelise eluviisiga mageveekalade regulaarset rännet Navesti jõe kudealadele ning tagaks tõenäoliselt kalastiku hea ning väga hea seisundi Navesti jões Piirkonna veevarustus AS Pärnu Vesi varustab joogiveega Pärnu linna, osaliselt Paikuse valda (Sindist allavoolu asuv vald) ja Sindi linna. Sama kehtib ka reovee vastuvõtu kohta. AS Pärnu Vesi saab oma veed Vaskrääma ja Reiu veehaardest. Põhjaveevarud on antud piirkonnale kinnitatud aastani. Eeldatavalt kasutatakse praegu 3 korda vähem vett, kui seda oleks võimalik kasutada. 55 Sindi linna suurima veehaarde moodustavad AS Qualitex veevarustussüsteemi kuuluvad puurkaevud, mis on eraldatud Sindi linna ühisveevärgist. Tehasele kuulub 4 puurkaevu, millest on kasutusel peamiselt kaks. Vastavalt läbiviidud analüüsidele ei vasta tehase omanduses olevate puurkaevude vesi tekstiilitöötlemiseks ja -tootmiseks vajalikele nõuetele (samuti sotsiaalministri määrusega kehtestatud normidele) ning seetõttu toimub vee töötlemine tehasele kuuluvas veetöötlussõlmes, et tagada tootmisprotsessis vajalik vee kvaliteet. Eelkõige on vaja tagada tootmisprotsessi vee pehmus: tegemist ei ole reostusega, vaid looduslikult kõrgema veekareduse, raua ning mangaani sisaldusega. Tehase veesüsteemist vett linna ühisveevärki ei suunata, süsteemid on eraldatud. Ka linna vesi (Reiu veetöötlusjaamast) ei vasta oma kareduselt (pehmuselt) tootmisprotsessi nõuetele. 56 Sauga valla territooriumil on veehoidla äärsete kompaktsete elamualade (nt Pulli külas Kandle, Koolimaja, Lille, Pullijaani, Künka ja Aluste teede ümbrus) veevarustus lahendatud puurkaevude baasil 57. DP-dega kavandatavate uute elamualade veevarustus kavandatakse samuti puurkaevude baasil (vt ptk 5.2). Sindi veehoidlat ümbritseval alal olevad registreeritud puurkaevud saavad oma vee enamasti Siluri veekihist (vt Joonis 8). 54 Jõgede hüdrobioloogiline seire aasta aruanne. P. Pall, Rr Järvekülg, K. Käiro, K. Piirsoo, V. Porgasaar, T. Trei, M. Viik ja S. Vilbaste. Tartu 2007; vt Seireveeb: 55 Pärnu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastani Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 15.veebruari 2007 otsusega nr Sindi linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Kinnitatud Sindi Linnavolikogu 18. oktoobri 2007 määrusega nr Info: Sauga Vallavalitsuse ehitusnõunik Harri Aas, e-kiri 70 / 316

71 Joonis 8. Piirkonna puurkaevud. Allikas: Eesti Geoloogiakeskuse veebikaardirakendus Piirkonna elanike seas läbi viidud küsitluse tulemusena (vt ptk 8.13) võib väita, et 29% küsitletud elanikest saab vee puurkaevust ning sama paju elanikke saab vee salvkaevust. Ülejäänud (42%) saavad vee ühisveevarustusest. Seejuures tuleb aga märkida, et suurem osa ühisveevarustusest vee saajatest elab Sindi linnas, kus sai 70% küsitletutest vee ühisveevarustusest, 23% sai vett salvkaevust ning ülejäänud (7%) said vee puurkaevust. Kuna salvkaev on sademetest kõige enam mõjutatud, anti küsitluse käigus ka salvkaevu omanike poolt oodatult enam teada, et neil põua perioodil võib vett väheks jääda. Mure salvkaevu veetaseme kohta oli suurem Pärnu jõe läheduses elavatel elanikel, kus jõe dreeniv mõju on rohkem tuntav Pärnu jõe vee kasutajad Sindi paisu piirkonnas Alljärgnevalt on nimetatud veekasutajad, kellele on vee erikasutusloaga lubatud veevõttu Pärnu jõest, mis võivad mõjutada vooluhulkade jaotust Sindi paisul seoses kavandatava tegevusega. Articer OÜ-le on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/ (kehtiv kuni ). Luba on välja antud kalaturismi tiigi veehaardele. Lubatud veevõtt Pärnu jõest on 71 / 316

72 m 3 aastas ( m 3 kvartalis). 58 Maksimaalne lubatud veevõtt veehaardest on 150 l/s. Tegemist on isevoolse läbivoolutiigiga, kuhu tuuakse mujal ettekasvatatud kalu väljapüügiks turistidele. Vastavalt Articer OÜ poolt esitatud deklaratsioonidele on tiik töötanud vaid 2012.a kolmandas kvartalis. Seisuga ei ole Articer OÜ-l rohkem kehtivaid vee erikasutuslube Pärnu jõest pinnavee võtmiseks. 59 Keskkonnaametil oli Articer OÜ-le kavas väljastada veel teine vee erikasutusluba (nr L.VV/320681). 60 Luba oli mõeldud kinnise tsükli ja vee korduvkasutusega kalakasvatusele, kus planeeritakse kasutada nii Pärnu jõe kui ka puurkaevu vett. Kalakasvatuse töötamise ajal vajatakse 3-10 l/s vett. Kui tiigid on tühjad, vajatakse tiikide hoolduseks 0-10 l/s vett. Maksimaalne veevajadus 10 l/s ehk 0,01 m 3 /s moodustab Pärnu jõe antud lõigu keskmisest vooluhulgast (50-65 m 3 /s) ca 0,02%. 61 Selleks tegevuseks ettevõttel praegu vee erikasutusluba puudub. Kokku kahe loaga on lubatud Articer OÜ-l kasutada Pärnu jõe vett 160 l/s. 62 Sindi kalakasvatuse (Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistute) uus omanik on OÜ Raho. 63 omaniku plaanidest kalakasvatuse arendamisel vt ptk Ülevaade uue Sindi Lanka AS kasutab Pärnu jõe vett tehnoloogilise veena (vee erikasutusluba L.VV/322062, kehtiv kuni ). 64 Ettevõttele on lubatud veevõtt Pärnu jõest maksimaalselt m 3 /a ehk m 3 /kvartalis (330 m 3 /ööpäevas; 0,033 m 3 /s ehk 33 l/s 65 ). Ettevõtte veehaarde suue paikneb Vabriku kanalis. Keskkonnaameti andmetel oli ettevõtte keskmine veevõtt ja 2012.a m 3 kvartalis. Põuastel suvedel on esinenud probleeme tootmisvee kättesaamisega, kui Vabriku kanal jääb kuivaks või kui vett seal vajalikul hulgal ei jätku. 66 Seega on lubatud Articer OÜ-le ja Sindi Lanka AS-ile kasutada Pärnu jõe vett Sindi paisu piirkonnas kokku maksimaalselt kuni 193 l/s (0,193 m 3 /s), mis moodustab ca 0,3-0,4% Pärnu jõe antud lõigu keskmisest vooluhulgast (50-65 m 3 /s) Pärnu jõe reostusallikad Pärnu jõe ümbrus on tihedasti asustatud. Suuremateks asustusaladeks on Pärnu linn, Sindi linn ning jõe keskjooksul Türi ja Paide linnad. Pärnu jõega piirnevad näiteks Tammiste elurajoon Sauga vallas, Urumarja, Oore, Taali, Tori, Muraka ja Jõesuu elurajoonid Tori vallas, Vihtra ja Suurejõe küla Vändra vallas. Olulisemad ettevõtted Pärnu jõe lähiümbruses on põllumajanduslikud suurettevõtted: Pärnumaal OÜ Vändra, OÜ Selja, OÜ Pärnjõe VK, OÜ Piistaoja Katsetalu ja Järvamaal Mäo Põllumajandusühistu. Vahetult Sindi paisuga piirnevad Raho OÜ kalakasvatusrajatised (eelmine omanik Articer OÜ). Pärnu jõgi on suublaks Türi ja Paide linna ning mitmete asulate reoveepuhastite väljalaskudele. Vahetult Pärnu jõkke suunatakse Tori aleviku, Jõesuu, Suurejõe ja Vihtra küla heitveed, läbi Vändra jõe jõuab Pärnu jõkke Vändra alevi heitvesi. Pärnu jõgi on eesvooluks Eesti Juustu Tootmise OÜ Tori-Selja piimatööstuse, KÜ Taali Kodu ja Helmondi puhkemaja reoveepuhastite väljalaskudele. 58 Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS) 59 Keskkonnaamet, a kiri nr 6-7/12/ Keskkonnaameti e-kiri: luba ei ole KLIS-is nähtav, kuna on veel menetluse staadiumis; selle loa alusel praegu tegevust ei toimu, sest oodatakse PRIA rahastamise otsust 61 Articer OÜ Sindi kalakasvatuse vee erikasutusloa muutmise ja jätkamise keskkonnamõju hindamine. OÜ ELLE töö nr 10/KR/54, Tallinn Info: Keskkonnaamet (Toomas Kalda), e-kiri 63 OÜ Raho juhatuse liikme Margo Ofitserovi e-kiri 64 Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem; vaadatud Info: Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS) ja Keskkonnaamet (Toomas Kalda), e-kiri 66 Keskkonnaamet, a kiri nr 6-7/12/ / 316

73 Pinnaveekogumeid mõjutatavaks väga olulisteks surveteguriks loetakse reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem kui 2000 inimekvivalenti (ie). Sellised puhastid on Türi ja Paide linna reoveepuhastid. Oluliseks surveteguriks Pärnu jõe ja selle lisajõgede pinnaveekogumite seisundile on reoveepuhastid, mille reostuskoormus on väiksem kui 2000 ie, st kõik teised väikepuhastid, mille eesvooluks on Pärnu jõgi või selle lisajõed. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (ptk 4.3.1) 67 on märgitud, et vahemikus on aastane BHT 7 koormus vähenenud 94%, fosfori ja lämmastiku osas vastavalt 79% ja 71%. Koormuse vähenemine on toimunud tänu majanduse ümberkorraldustele ja märkimisväärsetele investeeringutele, mille tulemusel on ehitatud ja uuendatud mitmeid reoveepuhasteid. Reostuskoormuse vähenemise põhjuseks on ka saastemaksu määrade tõus ja karmistunud nõuded reoveepuhastamisele. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas prognoositakse põllumajanduse (nii hajukoormuse kui ka loomakasvatuse) negatiivse mõju suurenemise võimalust veekeskkonnale. Põllumajandusest tulenevat hajukoormust peetakse oluliseks surveteguriks vooluveekogude seisundile. Pärnu jõe ümbruses asuvad maakonna suurimad loomakasvatuskompleksid, kus kasutatakse põldude väetamisel vedelsõnnikutehnoloogiat ja selleks mõeldud laotusalad paiknevad Pärnu jõe läheduses või selle valgalal. 68 Vaatamata nimetatud reostusallikate olemasolule on riikliku keskkonnaseire raames läbi viidud uuringud näidanud, et Pärnu jõe vee füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad on viimase viie aasta jooksul ( ) olnud valdavalt väga head, üldlämmastiku näitajate poolest kohati head. Jõe ökoloogiline üldseisund on viimase viie aasta jooksul olnud vadavalt väga hea (vt ptk 6.4). Reostusallikate üle peetakse arvestust ja järelevalvet vastavalt väljastatud vee erikasutuslubadele (reoveepuhastid ja väljalasud) ning keskkonnakomplekslubadele (põllumajandusettevõtted). Sellekohase info leiab Keskkonnalubade infosüsteemist Paisutuse mõjuala Sindi paisu pikkus (ülevoolava laius) on 151 m, harja kõrgusarv 4,5 m ja surve 3 m. Paisutuse mõju ulatub kuni 3,5 km kaugusele ülesvoolu (Kurina jõe suudmeni), jõe keskmiste maksimaalsete vooluhulkade korral kuni 10 km kaugusele ülesvoolu (Oreküla peelini või Oore alumise kärestikuni). 70 Paisutuse mõjuala niiskusrežiimi on käsitletud täpsemalt peatükis 8.6, kus on toodud ka Joonis 30, mis näitab jõe veetaset juhul, kui Sindi paisu olemas ei oleks. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et otseselt jõest mõjutatud ala on umbes 50 meetri kaugusel jõe praegusest veetasemest ning sellel alal võib paisu eemaldamine põhjustada põhjaveetaseme languse kuni 1,5 m Klimaatilised tingimused Sindi HEJ-le lähim ilmajaama vaatluspunkt asub Saugas, mis jääb vaadeldavast alast linnulennult 5 km kaugusele. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) kodulehelt 71 saadud andmete kohaselt oli Pärnumaal Sauga vaatluspunktis aasta maksimumtemperatuur juulis ligikaudu 30 C ning minimaalne temperatuur veebruaris ligikaudu 30 C, aasta keskmine temperatuur oli 6 C (Joonis 9). Keskmine tuulekiirus oli 3,5 m/s (Joonis 10) ning valdavad on edelatuu Eesti+vesikonna+veemajanduskava.pdf 68 Eelhinnang AS Raju planeeritava tegevuse kohta Pärnu jõel Sindi paisul ning keskkonnamõju hindamise algatamine. Keskkonnaameti kiri nr PV7-6/10/ AS Maves Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Pärnu jõgi. Sindi pais ehitusgeoloogilise uuringu aruanne / 316

74 led. Keskmine sademete summa oli ligikaudu 800 mm (Joonis 11). Aasta suhteline õhuniiskus varieerus 70% ja 90% vahel (Joonis 12) aasta keskmised kliimanäitajad kuude lõikes Sauga 72 vaatluspunkti andmeil on toodud alljärgnevatel joonistel (Joonis 9 kuni Joonis 12). Joonis a keskmised õhutemperatuurid Pärnumaal, Saugas. Allikas: EMHI Joonis a keskmised tuule kiirused Pärnumaal, Saugas. Allikas: EMHI Joonis a keskmine sademete hulk Pärnumaal, Saugas. Allikas: EMHI Joonis a keskmine suhteline õhuniiskus Pärnumaal, Saugas. Allikas: EMHI / 316

75 aastate statistika põhjal oli keskmine sademete hulk Pärnumaal 711 mm aastas. Vegetatsiooniperioodi kestus on keskmiselt päeva. Keskmine õhutemperatuur on 6,0 C, mis on mõnevõrra kõrgem kogu Eesti keskmisest. Keskmine tuule kiirus on 4,3 m/s, mis on kõrgem, kui kogu Eesti keskmine Välisõhk ja välisõhu kvaliteet Vastavalt välisõhu kaitse seadusele 73 on välisõhk troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. Välisõhu keemiline mõjutamine on puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega. Saasteaine on keemiline aine või ainete segu, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi. Õhusaaste ulatus on erinevate komponentide jaoks lokaalsest mõjust kuni globaalse mõjuni. Eestis on välisõhu saasteainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri a määrusega nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad. 74 Sindi paisule lähim välisõhu seiret teostav jaam (Sindi seirejaam) asub Tori vallas Kõrsa külas, umbes 1 km kaugusel paisust. Seirejaam kuulub riiklikku keskkonnaseire programmi ning seal teostatakse raskemetallide sadenemise bioindikatsioonilist hindamist. 75 Välisõhu kvaliteedi seiret Sindi jaamas läbi ei viida. Seetõttu puudub ka informatsioon välisõhu üldise kvaliteedi kohta vaadeldavas piirkonnas. Olulisemad õhukvaliteeti mõjutavad ettevõtted Pärnu jõe ümbruses tegelevad peamiselt põllumajandusega: 76 - OÜ Vändra (Sõõrike veiselaut, Vaki küla, Vändra vald); piimakarjakasvatus (1816 loomakohta); keskkonnakompleksluba KKL/ (peamised välisõhu saasteained: metaan, ammoniaak ja CO 2 ); - OÜ Selja (Muraka veisefarm, Muraka küla, Tori vald); piimakarjakasvatus (620-pealine piimakari ja 80-pealine noorkari); keskkonnakompleksluba KKL/ (peamised välisõhu saasteained: metaan ja ammoniaak); - OÜ Pärnjõe VK (Pärnjõe veisefarm, Pärnjõe küla, Vändra vald); piimakarjakasvatus (300- pealine piimakari ja 230-pealine noorkari); keskkonnakompleksluba KKL/ (peamised välisõhu saasteained: metaan ja ammoniaak); - OÜ Piistaoja Katsetalu (Piistaoja küla, Tori vald); piimakarjakasvatus (440 pealine piimakari, 440 pealine noorkari, 120 vasika kohta); keskkonnakompleksluba KKL/ (peamised välisõhu saasteained: metaan ja ammoniaak); - Mäo Põllumajandusühistu (Mündi veisefarm, Mündi küla, Paide vald); piimakarjakasvatus (308 lüpsilehma, 410 noorlooma ja 335 vasikat); keskkonnakompleksluba L.KKL.JÄ (peamised välisõhu saasteained: metaan ja ammoniaak); - Mäo Põllumajandusühistu (Tarbija veisefarm, Tarbija küla, Paide vald); piimakarjakasvatus (456 piimalehma, 40 vasikat); keskkonnakompleksluba L.KKL.JÄ (peamised välisõhu saasteained: metaan ja ammoniaak). Nimetatud ettevõtetele väljastatud keskkonnakomplekslubades on muuhulgas kindlaks määratud saasteallikad ning nendest tulenev saaste ja selle kogused, mille ulatuses on ettevõtetel lubatud saasteained välisõhku eraldada. Vastavalt kompleksloas toodud andmetele jälgivad Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon ettevõtete tegevust. 73 Elektrooniline Riigi Teataja: 74 Elektrooniline Riigi Teataja: 75 Keskkonnaregister: ( ) 76 Info Keskkonnaametilt, Toomas Kalda e-kiri; Keskkonnalubade infosüsteem: ( ) 75 / 316

76 Välisõhu saastelubasid omavad Sindis järgmised ettevõtted: 77 - AS Pajo (trükikoda); välisõhu saasteload L.ÕV.PM ja L.ÕV/320200; saasteained: NO X, CO ja lenduvad orgaanilised ühendid katlamajast, 2-propanool ventilatsioonist; - Sindi Lanka AS (tegevusala: auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine); välisõhu saasteluba L.ÕV/319732; saasteained: NO X, CO ja lenduvad orgaanilised ühendid katlamajast; - AS Olerex (mootorkütuse jaemüük, sh tanklate tegevus), välisõhu saasteluba L.ÕV/319292; saasteained: ksüleen (dimetüülbenseen), ligoriin ehk toorbensiin; - AS Qualitex (tekstiilitootmise ettevõte); välisõhu saasteluba L.ÕV.PM ; saasteained katlamajast: CO 2, CO, NO 2, lenduvad orgaanilised ühendid; - OÜ Sindi Majavalitsus (soojatootmine); välisõhu saasteload L.ÕV.PM (katlamaja Ringi 2a, kütus: põlevkiviõli) ja L.ÕV.PM (Kooli 9a, kütus: turvas); saasteained: NO X, CO 2, CO, SO 2, tahked osakesed, lenduvad orgaanilised ühendid, raskemetallid. Lubades on kindlaks määratud saasteallikast tulenev saaste ja selle kogused, mille ulatuses on ettevõtetel lubatud saasteained välisõhku eraldada. Vastavalt välisõhu saasteloas toodud andmetele jälgivad Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon ettevõtete tegevust. Lisaks eeltoodule võivad piirkonna välisõhku mõjutada raudtee- ja autotransport emiteeritavate heitgaaside näol. Suurema õhusaastega (CO, NO X, CH, SO X, tahm, raskemetallid) piirkonnad on magistraalteede ja raudteede ümbrus. Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Lähim maantee Sindi paisule on ligikaudu 500 m kaugusel asuv põhimaantee nr 5 (Pärnu-Rakvere-Sõmeru), mille liiklussagedus vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse 78 andmetele on sõidukit ööpäevas. Lähim raudtee (Tallinn-Lelle-Pärnu) asub Sindi paisust ligikaudu 800 m kaugusel. Sindi piirkonna välisõhu kvaliteeti võib hinnata heaks, sest problemaatilisi saasteallikaid piirkonnas teadaolevalt ei esine. Välisõhu kvaliteedi teemalisi kaebusi Sindi linna ja lähiümbruse kohta Keskkonnainspektsioonis registreeritud ei ole Müraallikad Müra on inimtegevusest põhjustatud soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra määratletakse nii indiviidi kui ka keskkonna seisukohalt ebameeldivaks ja häirivaks heliks, mis koormab või kahjustab organismi kas füüsiliselt või psüühiliselt. Keskkonnaameti Pärnumaa kontori andmetel ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas suuremaid müraallikaid. Vahetult Sindi paisuga piirnevad OÜ Raho (eelmine omanik Articer OÜ) kalakasvatusehitised ja puhkemajandusega seotud ehitused), Sindi Lanka AS-i ja AS-i Qualitexi tööstusterritooriumid, mis teadaolevalt ei ole ülemäärase müra allikateks piirkonnas. Lähtudes piirkonda läbivate teede liiklusintensiivsusest, ei ole ka transpordimüra vaadeldavas piirkonnas oluline häirija. Lähim suurem maantee Sindi paisule on ligikaudu 500 m kaugusel asuv põhimaantee nr 5 (Pärnu-Rakvere-Sõmeru), mille liiklussagedus vastavalt Maa-ameti kaardirakenduse 80 andmetele on sõidukit ööpäevas. Lähim raudtee (Tallinn-Lelle-Pärnu) asub Sindi paisust ligikaudu 800 m kaugusel. 77 Keskkonnalubade infosüsteem: ( ) 78 Maa-ameti kaardirakendus: ( ) 79 Keskkonnainspektsiooni e-kiri Maa-ameti kaardirakendus: ( ) 76 / 316

77 Vastavalt Terviseameti Lääne talituselt saadud andmetele 81 pole aastatel müra kohta ühtegi kaebust Sindi piirkonnast esitatud Pärnu jõe elustik Pärnu jõe elustikku on uuritud erinevatel aegadel. Olulisemad uuringud on toimunud ja ning ja aastal 82. Viimastel aastatel pole põhjalikumaid uuringuid Pärnu jõel tehtud. Vooluveekogude riikliku seire raames teostatakse vastavalt seirekavale kalastiku ja muu elustiku regulaarset seiret. Kuna jõe seisundis, veekvaliteedis ja kalade rännet takistavate rajatiste osas pole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud, siis võib eeldada, et ka elustik ja selle seisund on võrdlemisi stabiilne ning viimasel kümnekonnal aastal läbi viidud uuringute andmed annavad adekvaatse pildi Pärnu jõe elustikust ja selle seisundist Kalastik Pärnu jõgi on üks Eesti kalarohkemaid ja liigirikkaima kalastikuga jõgesid olles liigirikkuselt koos Emajõega Narva jõe järel kohal. Ka kalavarude poolest kuulub ta kolme Eesti kõige olulisema jõe hulka. Oma eriilmeliste jõelõikude ja paljude lisajõgedega pakub Pärnu jõgi kogu veeelustikule ja ka kalastikule väga suurt elupaikade mitmekesisust. Merre suubuva jõena on Pärnu jõgi sigimispaigaks ka paljudele meres elavatele siirde- ning poolsiirdekaladele, rikastades niiviisi oluliselt ka rannikumere (eelkõige Pärnu ja Liivi lahe) kalastikku. 83 Erinevates jõelõikudes on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas, Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Pärnu jõe alamjooks suudmest kuni Sindi paisuni on valdavalt väikese languga ja aeglasevooluline. Piirkonna kõige olulisem kärestikuline lõik, mis on ühtlasi ka siirdekaladele (jõesilm, lõhe, meriforell, siirdesiig, tint, vimb) tähtsaimaks koelmu- ja noorkalade kasvualaks, asub Sindi paisust vahetult allavoolu. Selle koelmu suuruseks on mõõdetud 5,4 ha. 84 Pärnu jõe alamjooksule suubuvad Reiu ja Sauga jõed ja nendes olevad kärestikud on samuti osadele siirdekaladele (v.a lõhe ja siirdesiig) koelmuteks. Kärestike pindala ja kvaliteeti pole nende jõgedel puhul seni uuritud. Pärnu jõe alamjooksul leiduvad praktiliselt kõik jões esinevad kalaliigid, sealhulgas on esindatud ka kõik jões esinevad siirdekalad. Seetõttu on Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) kalastiku seisundit hinnatud alamjooksul lõigus suudmest kuni Sindi paisuni väga heaks. Koos Sindi paisu rajamisega ( ) rajati kalapääs jõe vasakule kaldale, mille toimivust ka hinnati. 85 Selgus, et Pärnu jõe olulised siirdekalad (lõhe, hõredapiiline siirdesiig, tint, vimb, angerjas ja jõesilm) kasutasid pääsu väga vähesel määral. Peamiseks probleemiks, miks kalad pääsu ei kasuta, on suudme halb asukoht. Suue asub paisust 40 m allavoolu ja kalad ei leia seda üles. Betoonist kastidest koosnevas kalapääsus sisuliselt puuduvad kalade varjevõimalused ning väiksematel liikidel võib kiskluse tõttu esineda kalapääsus suur suremus. Evolutsiooni käigus on 81 Terviseameti Lääne talituse vaneminspektori Kristel Kallaste e-kiri 82 Eesti jõed. Koostaja Arvi Järvekülg. Tartu 2001; TAP Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine. Pärnu jõel paiknevate Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, TAP Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine. Pärnu jõel paiknevate Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Juuli Erm, V Sindi kalatrepi efektiivsusest. Abiks Kalurile 1: / 316

78 kalad kohastunud sääraseid elupaiku vältima ning seetõttu võib nende motivatsioon pääsu kasutada olla väga väike. Vähemalt osaliselt kinnitavad seda ka Ermi (1978) saadud tulemused. Sindi paisust ülesvoolu kuni Jändja paisuni (15-92 km suudmest) on jõgi mõõduka languga ning kokku on selles lõigus mõõdetud 49,3 ha kärestikke, mis sobivad siirdekaladele koelmualana 86. Lisaks suubub sellesse lõiku mitmeid harujõgesid, kuid kärestike suurus on teada ainult Navesti (7,3 ha) ja Saarjõe (3,8 ha) puhul. Tõkestatuse tõttu Sindi paisul praktiliselt puuduvad kõnealusel lõigul kõik siirdekalad. Sindi paisust ülesvoolu tehtud TÜ Eesti Mereinstituudi seirepüükides pole siirdekalade noorjärke leitud. Tõkestatuse tõttu on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) kalastiku seisundit Sindi paisust ülesvoolu kuni Käru jõe suudmeni hinnatud kesiseks. Siirdekalade sigimis- ja noorjärkude kasvualad Pärnu jões ja selle olulisemates lisajõgedes ning hinnang lõhe ja meriforelli potentsiaalselt laskujate arvule vt Tabel 13 ja Tabel 14. Tabel 13. Siirdekalade sigimis- ja noorjärkude kasvualad Pärnu jões suudmest kuni Esna jõe suudmeni (0-119 km). Allikas: TAP Teostatavusuuringu aruanne, 2007 Asukoht Kaugus suudmest, km Pindala, m 2 Potentsiaalselt laskujaid (isendit/100 m 2 ) lõhe meriforell Sindi paisust allavoolu Kurgja ja Sindi paisu vaheline lõik Jändja ja Kurgja paisu vaheline lõik Esna jõe suudme ja Jändja paisu vaheline lõik Kokku: Tabel 14. Siirdekalade sigimis- ja noorjärkude kasvualad Navesti jõe alamjooksul (Vihikülani, 39 km), Saarjõe alamjooksul (Pikkmetsa jõe suudmeni, 14 km), Prandi jões (pikkus 25 km), Esna jões (Öötlani, 16 km) ja Vodja jões (Ollikülani, 11 km). Allikas: TAP Teostatavusuuringu aruanne, 2007 Jõgi Kaugus suudmest, km Pindala, m 2 Potentsiaalselt laskujaid (isendit/100 m 2 ) lõhe meriforell Navesti jõgi Saarjõgi Prandi jõgi kogu ulatuses Esna jõgi Vodja jõgi Kokku: Ülevaade Pärnu jõe kalastikust liikide kaupa Erinevate allikate ja jõel tehtud katsepüükide alusel on teada järgmiste kalaliikide esinemine Pärnu jões: lõhe, meriforell, jõeforell, vikerforell, hõredapiiline siirdesiig, meritint, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, nurg, vimb, koger, hõbekoger, karpkala, hink, trulling, luts, ogalik, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas. Jões esineb ka 3 sõõrsuuliiki: merisutt, jõesilm ja ojasilm. 86 TAP Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine. Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, / 316

79 Pärnu jões võib pidada juhukülalisteks merisutti, madunõela ja lesta ning liikideks, kelle esinemine sõltub peamiselt nende sisselaskmisest jõkke, vikerforelli ja karpkala. 33 kala- ja sõõrsuuliiki esinevad aga Pärnu jões kas püsivalt või on Pärnu jõgi neile oluliseks kudepaigaks (siirde- ja poolsiirdekalad) TAP Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine. Pärnu jõel paiknevate Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine.. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, / 316

80 Tabel 15. Pärnu jões esinevad kalaliigid (paksus kirjas on märgitud looduskaitseliselt ja majanduslikult tähtsad liigid, kelle jaoks Sindi pais on oluliseks rändetõkkeks) Jrk nr Klass: eesti k Selts: silmud Sgk: silmlased Liik ladina k Petromyzontida Petromyzontiformes Petomyzonidae 1. Merisutt Petromyzon marinus 2. Jõesilm Lampetra fluviatilis 3. Ojasilm Lampetra planeri Klass: kiiruimsed Selts: lõhelised Sgk: lõhilased Actinopterygii Salmoniformes Salmonidae Kirjeldus Siirdekala, kelle üksikuid isendeid on tabatud Pärnu jõe alamjooksult allpool Sindi paisu (Heli Špilev ja Rein Järvekülg, avaldamata andmed), st on harvaesinev juhukülaline Pärnu jões (ja ka Eesti vetes üldiselt). Sindi paisust ülesvoolu ei ole merisutti tabatud. Liik, kelle arvukust Sindi pais võib tõenäoliselt piirata. Majanduslikku tähtsust liik ei oma. Kaitsestaatus: LoD lisad II ja V, EOLPN hindamata (11) 88. Siirdekala, kelle koelmuteks on kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud. Praegu koeb jõesilm ainult Sindi paisu alusel kärestikul ning Reiu ja Sauga jões. Sindi paisul rändetee avamisel võiks jõesilm kudema rännata kuni Pärnu jõe ülemjooksuni ning enamikku Pärnu jõe lisajõgedesse. Ligikaudu 90% võimalikest koelmualadest Pärnu jõestikus on praegu jõesilmule kättesaamatud. Jõesilm on hinnaline töönduskala, kelle arvukus Pärnu jões on koelmute vähesuse tõttu tagasihoidlik, kuid rändetakistuste likvideerimisel suureneks püügiressurss oluliselt. Kaitsestaatus: LoD lisad II ja V, EOLPN ohuväline (8). Esineb praktiliselt terves jõestikus. Arvukuse kohta eri jõelõikudes on andmed ebapiisavad. Liigi arvukust Sindi pais ei mõjuta. Majanduslikku tähtsust liik ei oma. Kaitsestaatus: LoD lisa II, EOLPN puuduliku andmestikuga (9). 4. Lõhe (lõhi) Salmo salar Siirdekala, kelle koelmuteks on suurte jõgede kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga kärestikud. Praegu sigib lõhe ainult Sindi paisust vahetult allavoolu asuval 5,4 ha suurusel kärestikul. Lõhe arvukus on Pärnu jões väga madal ja asurkond on väljasuremisohus. Liigi Liigi seisund TAP-i (2007) kalanduslike uuringute järgi juhukülaline; paljunemise kohta Eesti jõgedes kindlad andmed puuduvad (eksperdi märkus) halb hea väga halb 88 Lühendite selgitused vt tabeli all 80 / 316

81 Jrk Liik Kirjeldus Liigi seisund TAP-i arvukust mõjutab Sindi pais olulisel määral. Lõhe on hinnaline töönduskala. Kaitsestaatus: LoD lisad II ja V, EOLPN äärmiselt ohustatud (4). Ohustatud liik, kelle looduslike populatsioonide arvukuse taastamine on rahvusvaheline kohustus. Vt ka tekst tabeli järel. 5a. Meriforell Salmo trutta Forelli siirdevorm, kelle koelmuteks on väiksemate jõgede ja ojade kiirevoolulised kivisekruusase põhjaga lõigud. Forelli noorjärke on Sindi paisu all asuvalt kärestikult tabatud vaid üksikuid ning see kärestik oma suure vooluhulga tõttu meriforellile oluliseks koelmualaks ei ole. Liigi arvukust mõjutab Sindi pais olulisel määral. Meriforell on hinnaline töönduskala. Ohustatud liik, kelle varusid majanduslikult kasutatakse ja kelle ränded ulatuvad väljapoole Eesti territoriaalvett. EOLPN ohulähedane (7). 5b. Jõeforell Salmo trutta fario 6. Vikerforell Oncorhynchu s mykiss 7. Merisiig (hõredapiiline siirdesiig) Selts: tindilised Sgk: tintlased Coregonus lavaretus Osmeriformes Osmeridae 8. Meritint Osmerus eperlanus Forelli paikne vorm, kelle koelmuteks on väiksemate jõgede ja ojade kiirevoolulised kivisekruusase põhjaga lõigud. Kõige arvukamalt esineb liik Pärnu jõe ülemjooksul ning mitmetes harujõgedes ja ojades, vähearvukalt ka jõe keskjooksul. Liik, kelle arvukuse suurendamine on vajalik paiguti kahjustatud asurkondade enesesäilitamisvõime taastamiseks, uute elujõuliste asurkondade loomiseks ja püügivõimaluste laiendamiseks. EOLPN ohulähedane (7). Vt ka tekst tabeli järel. Põhja-Ameerikast pärit võõrliik, on elulaadilt sarnane jõe- ja meriforelliga. Hoolimata arvukatest Pärnu jõe ülemjooksule tehtud asustamistest ei ole iseseisvat populatsiooni kujunenud. Esinemine sõltub peamiselt asustamisest ning põgenemisest kalakasvandustest. EOLPN mittehinnatav (10). Merisiia siirdevorm, kelle koelmuteks on suurte jõgede kiirema vooluga kruusase või kivise põhjaga lõigud. Liigi ainsaks teadaolevaks koelmuks on Sindi paisust vahetult allavoolu asuv kärestik. Rändetee avamise puhul rändaks siig vähemalt jõe keskjooksu kärestikele kudema ning seega suureneks kasutada olevate koelmute pindala üle 90%. Liigi arvukust mõjutab Sindi pais olulisel määral. On hinnaline töönduskala. Ohustatud liik, kelle varusid majanduslikult kasutatakse ja kelle ränded ulatuvad väljapoole Eesti territoriaalvett. Kaitsestaatus: LoD lisa V, EOLPN puuduliku andmestikuga (9). Siirdekala, kelle koelmuteks on jõe kiirema vooluga liivase, kruusase või kivise põhjaga lõigud. Kõige tähtsamad koelmud on Tindisaartest kuni Sindi paisuni. Praeguse seisuga väga halb kesine juhukülaline; võõrliik, kelle levikut ei peaks soodustama, st vältida asustamist jõgedesse, kus elavad teised lõhelised (eksperdi märkus) halb hea 81 / 316

82 Jrk Liik Kirjeldus Liigi seisund TAP-i Selts: haugilised Sgk: hauglased Esociformes Esocidae on tint majanduslikult kõige olulisem siirdekala Pärnu jõe alamjooksul ja Pärnu lahe piirkonnas. Aastased saagid kõiguvad t piires. Sindi paisu mõju osas tindi rändele on arvamused vastukäivad. TAP-is (Teostatavusuuringu aruanne, 2006, lk 39) on öeldud, et meritindi seisundile Sindi paisul negatiivsed mõjud puuduvad. Kirjanduses esineb ka andmeid, et liigi kuderänded võivad teatud olukordades olla isegi üle 100 km pikad, millest lähtuvalt võiks tindi kuderänne teoreetiliselt toimuda ka Sindi paisust ülesvoolu, ja sel juhul mõjutaks Sindi pais liigi arvukust olulisel määral. EOLPN ohulähedane (7). 9. Haug Esox lucius Esineb praktiliselt kogu Pärnu jõgikonna ulatuses. Kevadel tõusevad arvukalt rannikumerest jõkke kudema ka rannikumeres elutsevad isendid. Püügikala, kes pole Eestis liigina ohustatud. EOLPN ohuväline (8). Selts: angerjalised Sgk: angerlased Anguilliformes Anguillidae 10. Angerjas Anguilla anguilla Slts: karpkalalised Sgk: karpkalalased Cypriniformes Cyprinidae 11. Särg Rutilus rutilus 12. Teib Leuciscus leuciscus Katadroomne (magevees elutsev ja merevees sigiv) siirdekala, kes rändab merest jõgedesse toituma ja koeb ainult Sargasso meres. Pärnu jõel on Sindi pais angerjale ületamatuks rändetakistuseks ja seetõttu puudub liik kogu Pärnu jõgikonnast, mis asub ülalpool Sindi paisu. Looduslike eelduste poolest on terve Pärnu jõgikond angerjale sobilikuks turgutusalaks. Kalanduslikult tähtis liik, kelle varud olenevad ainult asustamisest. EOLPN puuduliku andmestikuga (9). Levinud kogu Pärnu jõe ulatuses, välja arvatud külmaveeline ülemjooks. Laialt levinud ka enamikus lisajõgedes. Kevadel tõusevad arvukalt rannikumerest jõkke kudema ka rannikumeres elutsevad särjed. EOLPN ohuväline (8). Esineb alam- ja keskjooksul, ning suuremates lisajõgedes. Kevadel tõusevad arvukalt rannikumerest jõkke kudema ka rannikumeres elutsevad teivid. EOLPN ohuväline (8). 13. Turb Leuciscus Esineb Pärnu jõe kesk- ja alamjooksul ning suuremates Pärnu jõe lisajõgedes. EOLPN puu- kesine hea väga halb väga hea hea halb 82 / 316

83 Jrk Liik Kirjeldus Liigi seisund TAP-i 14. Säinas Leuciscus idus 15. Lepamaim Phoxinus phoxinus 16. Roosärg Scardinius erythrophthalmus cephalus duliku andmestikuga (9). Esineb jõe alamjooksul. Kevadel tõusevad arvukalt rannikumerest jõkke kudema ka rannikumeres elutsevad isendid. Rändetee avamisel tõuseks tõenäoliselt oluliselt säina arvukus ka Pärnu jõe keskjooksul ja suuremates lisajõgedes. EOLPN puuduliku andmestikuga (9). Pärnu jões arvukas ja laialt levinud, puudub ainult jõe külmaveelisel ülemjooksul. EOLPN ohuväline (8). Esineb arvukamalt ainult jõe alamjooksul. EOLPN ohuväline (8). 17. Linask Tinca tinca Esineb jõe alamjooksul ning on enamasti vähearvukas. Püügikala, kes pole Eestis liigina ohustatud. EOLPN ohuväline (8). 18. Rünt Gobio gobio Esineb jõe kesk- ja alamjooksul ning enamikes lisajõgedes. Alamjooksul on kohati väga arvukas. EOLPN puuduliku andmestikuga (9). 19. Viidikas Alburnus alburnus 20. Tippviidikas Alburnoides bipunctatus 21. Latikas Abramis brama 22. Nurg Blicca bjoerkna Esineb jõe kesk- ja alamjooksul ning enamikes lisajõgedes. Alamjooksul on väga arvukas. EOLPN ohuväline (8). Esineb jõe kesk- ja alamjooksu kärestikel kiirevoolulistel lõikudel. Samuti esineb suuremates lisajõgedes. Liigi arvukust Sindi pais olulisel määral ei mõjuta. EOLPN puuduliku andmestikuga (9). Esineb alam- ja keskjooksul, ning suuremates lisajõgedes. Kevadel tõusevad arvukalt rannikumerest jõkke kudema ka rannikumeres elutsevad isendid. Sindis rändetee avamisel suureneks arvukus keskjooksul ja selle piirkonna lisajõgedes. EOLPN ohuväline (8). Esineb alam- ja keskjooksul ning suuremates lisajõgedes. Kevadel tõusevad arvukalt rannikumerest jõkke kudema ka rannikumeres elutsevad isendid. EOLPN ohuväline (8). 23. Vimb Vimba vimba Siirdekala, kelle koelmuteks on suurte ja keskmise suurusega jõgede kiirevoolulised kivisekruusase põhjaga alad. Praegu koeb vimb peamiselt Sindi paisu all asuval kärestikul ning vähearvukalt ka Reiu jões. Haruharva on üksikuid isendeid kohatud ka Sindi paisust kõrgemal. EOLPN puuduliku andmestikuga (9). 24. Koger Carassius carassius Esineb jõe alamjooksul. Seoses hõbekogre arvukuse kasvuga on kogre arvukus langenud. EOLPN ohuväline (8). halb väga hea hea liigi arvukus oli madal, muutusi oli raske prognoosida liigi arvukus oli madal, muutusi oli raske prognoosida hea hea hea kesine kesine halb liigi arvukus oli madal, muutusi oli raske prognoosida 83 / 316

84 Jrk Liik Kirjeldus Liigi seisund TAP-i 25. Hõbekoger Carassius auratus gibelio 26. Karpkala Cyprinus carpio Sgk: hinklased Cobitidae 27. Hink Cobitis taenia trullingla- Sgk: sed Balitoridae 28. Trulling Barbatula barbatula Selts: tursalised Sgk: lutslased Gadiformes Lotidae Eestisse sisse toodud võõrliik, kelle arvukus ja leviala on kiiresti kasvanud. Praegu esineb ta juba arvukalt jõe alamjooksul ja tõenäoliselt on levinud ka keskjooksule. EOLPN mittehinnatav (10). Looduslik leviala on Musta, Kaspia ja Araali mere vesikonnad. Eesti veekogudesse on ta sattunud kalakasvandustest või asustamise teel. Pärnu jões esineb karpkala vähearvukalt alamjooksul. Arvukus sõltub peamiselt asustamistest, kuid üksikutel juhtudel võib karpkala sigida ka looduslikult. EOLPN mittehinnatav (10). Esineb kogu Pärnu jõe kesk- ja alamjooksul ning suuremates lisajõgedes. Liigi arvukust Sindi pais oluliselt ei piira. Majandusliku tähtsust ei oma. Kaitsestaatus: LoD lisad II ja IV, LKS III kategooria, EOLPN puuduliku andmestikuga (9). Pärnu jões laialt levinud ning puudub ainult külmaveelisel ülemjooksul. Samuti on liik arvukas ka praktiliselt kõigis Pärnu jõe lisajõgedes. EOLPN puuduliku andmestikuga (9). 29. Luts Lota lota Esineb praktiliselt kogu Pärnu jõe ulatuses ning enamikus lisajõgedes. Kudeajal rändavad regulaarselt jõkke kudema ka rannikumeres elutsevad isendid. Sindis rändetee avamisel suureneks lutsu arvukus Pärnu jõe keskjooksul ja selle piirkonna lisajõgedes. EOLPN ohuväline (8). Sgk: ogaliklased Gasterosteiformes Gasterosteidae 30. Ogalik Gasterosteus aculeatus 31. Luukarits Pungitius pungitius ahvenali- Selts: sed ogalikuli- Selts: sed Perciformes Arvukas ainult jõe suudme-eelses lõigus. Kevadisel kudemisperioodil rändab ka ülesvoolu kuni Sindi paisuni. EOLPN ohuväline (8). Esineb enamasti vähearvukalt kogu Pärnu jõestiku ulatuses. EOLPN ohuväline (8). kesine; võõrliik, kelle levikut ei peaks soodustama (eksperdi märkus) juhukülaline; võõrliik, kelle levikut Pärnu jões ei peaks soodustama (eksperdi märkus) hea väga hea hea kesine hea väga hea hea 84 / 316

85 Jrk Liik Kirjeldus Liigi seisund TAP-i Sgk: ahvenlased Percidae 32. Koha Sander lucioperca 33. Ahven Perca fluviatilis 34. Kiisk Gynmocephalus cernua Selts: meripuugilised Sgk: võldaslased Scorpaeniformes Cottidae Esineb jõe alamjooksul peamiselt kevadisel kudeperioodil. Sindi paisust ülesvoolu ei ole tabatud. Rändetee avamise puhul laieneks liigi leviala ka jõe keskjooksule ja suurematesse lisajõgedesse. Püügikala, kes pole Eestis liigina ohustatud. EOLPN ohuväline (8). Pärnu jões arvukas laialt levinud liik. Liik puudub külmaveelisel ülemjooksul. EOLPN ohuväline (8). Esineb jõe kesk- ning alamjooksul. Arvukus on väga suur ainult Sindi paisust allavoolu. Vähearvukalt esineb samuti suuremates lisajõgedes. EOLPN ohuväline (8). 35. Võldas Cottus gobio Levinud praktiliselt terves Pärnu jõestikus, puudub ainult külmaveeliselt ülemjooksult. Arvukus on suurem kivise ja kruusase põhjaga lõikudes. Liigi arvukust Sindi pais oluliselt ei piira. Majanduslik tähtsus puudub. Kaitsestaatus: LoD lisad II ja IV, LKS III kategooria, EOLPN ohuväline (8). Selgitused tabeli juurde: 1) loodusdirektiivi (LoD) lisa II liigid, kelle kaitsmine nõuab loodushoiualade määramist; 2) loodusdirektiivi (LoD) lisa IV liigid, kes vajavad ranget kaitset; 3) loodusdirektiivi (LoD) lisa V liigid, kelle loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega; kesine väga hea hea hea väga hea hea 4) EOLPN tabelis kasutatud Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (raamatu) kategooriad (2008.a seisuga): 89 (4) äärmiselt ohustatud; (7) ohulähedane; (8) ohuväline; (9) puuduliku andmestikuga; (10) mittehinnatav; (11) hindamata; 5) LKS kaitsestaatus looduskaitseseaduse järgi; 6) süstemaatika vastavalt eelurikkuse andmebaasile ( 7) liigi seisundi hinnang: TAP Finantsanalüüs, sotsiaal-majanduslik ja tulu-kulu analüüs, tundlikkus- ja riskianalüüs. Lisa 6. AS K&H, Audacon Eesti OÜ, Marge Simo, Karin Lamp. Tallinn Eesti eelurikkus: 85 / 316

86 Lõhe on Pärnu jões elutsevatest siirdekaladest kõige voolulembelisem. Liik saab sigida ja noorkalad elutseda ainult kiirevoolulistel kruusase põhjaga kärestikel. Seetõttu on Sindi paisu alune suhteliselt lauge kärestik lõhele vähesobiv. Kõnealuse kärestiku kõige ülemine osa on merepinnast kõigest 1,5 m kõrgemal ning kõrge mereveetaseme puhul on kärestik suures osas või koguni terves ulatuses mereveetaseme poolt mõjutatud. Sellises olukorras on voolukiirus kärestikul väga väike ning sellest tulenevalt on nii lõhe sigimis- kui ka tähnikute elamistingimused raskendatud. Tõenäoliselt eelistaks vaba rände korral enamik lõhe sugukaladest kudema rännata Sindi paisust ülesvoolu asuvatele kärestikele. Enamikel aastatel on lõhe sigimine Pärnu jões vähearvukas ja mitmetel aastatel ei ole noorjärke leitud (Joonis 13). Parimatel aastatel on olnud looduslike laskujate hulk kuni 3000 isendit, kuid ebasoodsatel aastatel ei lasku jõest ühtegi lõhet. Praeguse väga madala arvukuse puhul on lõhepüük tugevalt piiratud ega oma piirkonnas olulist kalandusliku (nii kutselist kui ka harrastusliku) tähtsust. Rändetakistuste likvideerimisel võib lõhe olla Pärnu jões üks olulisemaid püügikalu. Joonis 13. Lõhe asustustihedus (is/100 m 2 ) Pärnu jões Sindi paisu all asuval kärestikul a seirepüükide andmetel. Allikas: TÜ Eesti Mereinstituut Praegu käib meriforell regulaarselt, kuid vähearvukalt kudemas ainult Reiu jões. Samuti rändab vähesel määral forelli noorkalu merre ka Pärnu jõe ülemjooksult ja Sindi paisust ülesvoolu jäävatest harujõgedest. Rändevõimaluste loomisel Sindi paisule suudaksid need meriforellid tõenäoliselt naasta jõe ülemjooksule ja harujõgedesse kudema ning suurendaksid olulisel määral sealset forelli arvukust. Üksikuid meriforelle on siiski tabatud ka Pärnu jõe ülemjooksult ja Navesti jõest. Uuringud on näidanud, et jõgedes, kus forellil on võimalik merre rännata, kujuneb populatsioonis domineerivaks rändav elustiil ja arvukus kujuneb 5-14 korda suuremaks võrreldes paikse jõeforelli populatsiooniga. 90 Arvukuse tõusu peamiseks põhjuseks on asjaolu, et rändavad isendid ei konkureeri enam jões noorkaladega toidu ja eluruumi pärast ning meres saavutatava kiirema kasvu tõttu on meriforellid suguküpsena suuremad ja viljakamad kui paikse eluviisiga jõeforellid. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Pärnu jões on halvas või väga halvas seisundis need siirde- ja poolsiirdekalade liigid, kes on majanduslikult olulised (inimeste jaoks ahvatlevad ja hinnatud söögikalad) ning kelle jaoks ka Sindi pais on oluline rändetakistus: jõesilm, lõhe, meriforell, merisiig, angerjas, teib, säinas ja vimb (vt Tabel 15). Seetõttu on ka enamiku nende liikide looduskaitseline olukord erilise tähelepanu all. 90 Bohlin T., Pettersson J. & Degerman E Population density of migratory and resident brown trout (Salmo trutta) in relation to altitude: evidence for a migration cost. Journal of Animal Ecology 70: / 316

87 Muu vee-elustik Käesoleva ülevaate koostamiseks kasutati jõgede hüdrobioloogilise seire aasta aruannet. 91 Pärnu jõe vee kvaliteedinäitajate ja seisundi kohta vt ka ptk 6.4. Põhjaloomastik Hüdrobioloogilise kompleksseire andmetel oli 1996.a põhjaloomastiku keskmine taksonite arv proovides 35, olles madalam Kükita (28) ning suurim Kurgja ja Vihta seirelõigus (43). Pärnu jõe seirepunktides domineerisid järgmised põhjaloomastiku taksonid: Kükita, Mündi kirpvähk Gammarus sp., Reopalu, Jändja, Vanksi, Sindi ühepäevikuline Ephemerella ignita, Türi, Vihta Leuctra digitata ning Kurgja Baetis sp. Ökoloogilise kvaliteedi hindamiseks kasutatud viis indeksit näitasid kas väga head, head või kesist kvaliteeti. Kokkuvõttes olid aastal 2006 hea ökoloogilise kvaliteediga Jändja, Kurgja, Vanksi, Sindi ning väga hea ökoloogilise kvaliteediga ülemjooksu ja keskjooksu seirelõigud (Kükita, Mündi, Reopalu, Türi ja Vihtra). Aastal 1996 oli Reopalu jõelõik halva kvaliteediga, mis on uurimisaastate jooksul paranenud, olles aastal 2006 väga heas seisundis. Türi ja Jändja seirelõikude kvaliteet on aastast 1996 veidi halvenenud, olles aastal kesine, samas aastal 2006 on olukord nendes seirelõikudes paranenud saavutades vastavalt väga hea (Türi) või hea (Jändja) kvaliteedi. Uurimisaastate jooksul on enamus seirelõike liigirikkad, vaid aastal 1996 oli Reopalu liigirikkus madal. Mündi, Reopalu ning Sindi jõelõikudes on arvukuse dominandid muutunud, surusääsk Chironomidae ning kahetiivaline Simuliidae on asendunud paremat kvaliteeti näitava ühepäevikulise Ephemerella ignita ning kirpvähiga Gammarus sp. Suurtaimestik 2006.a oli hüdrobioloogilise kompleksseire andmetel suurtaimestik enamasti rohke ja üsna mitmekesine. Jõe üheksas uurimislõigus registreeriti kokku 50 liiki soontaimi. Liikide arv jõelõigu kohta varieerus ni ning soontaimede üldkatvus varieerus 30 ja 90% vahemikus. Levinumad soontaimeliigid olid ainult haruline jõgitakjas (Sparganium erectum), järvekaisel (Schoenoplectus lacustris), luigelill (Butomus umbellatus), kollane vesikupp (Nuphar lutea), jõgiputk (Sium latifolium) ja päideroog (Typhoides arundinacea). Sammaltaimede ja makrovetikate katvus uurimislõikudes oli aastal 20% ja 90% vahemikus. Soontaimede katvus oli 2006.a võrreldes ja aastaga mõnevõrra vähenenud kolmes ülemjooksu lõigus ja keskjooksul Jändja lõigus. Katvus oli oluliselt suurenenud Türi, Kurgja, Vihtra ja Sindi lõigus, vähem Vanksi lõigus. Sindi seirelõigus leiti 2006.a 22 liiki soontaimi ja nende katvus oli 30%. Taimed paiknesid peamiselt jõe mõlema kalda ääres. Jõe keskosa oli üldiselt taimevaba, kuid mõnes madalamas kohas neid siiski leidus a domineerisid järvekaisel, haruline jõgitakjas ja jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia). Kividel valitses vesisammal (Fontinalis). Vetikatest domineeris Cladophora glomerata. Vähesel hulgal esines rohevetikaid Ulothrix zonata ja Oedogonium, ikkesvetikate hulka kuuluv keermikvetikas Spirogyra ja eriviburvetikas Vaucheria. Viimane domineeris koos ohtrate sinivetikatega Sindi paisu juures kividel a hüdrobioloogilise seire andmetel oli soontaimede katvus mõnevõrra vähenenud kolmes ülemjooksu lõigus ja keskjooksul Jändja lõigus. Katvus oli oluliselt suurenenud Türi, Kurgja, Vihtra ja Sindi lõigus, vähem Vanksi lõigus. Vaatamata muutustele liikide arvus, oli Pärnu jões liigiline koosseis 5 aasta vältel olnud suhteliselt stabiilne, st. teiste jõgedega võrreldes oli suhteliselt palju säilinud samu liike, mis loendati 2001.a. 91 Jõgede hüdrobioloogiline seire aasta aruanne. Eesti Maaülikool, PKI Limnoloogiakeskus. Tartu Vt Seireveeb: 87 / 316

88 Fütoplankton Fütoplanktoni keskmine biomass oli 2006.a hüdrobioloogilise seire andmetel 0,4 mg/l (varieeruvus 0,1-1,0 mg/l), keskmine arvukus 0,7 106 is./l (varieeruvus 0,1-2,3 106 is./l), keskmine liigirikkus (taksonite arv kvantitatiivses proovis) 26 (varieeruvus 17-40) ja keskmine FKI väärtus 9,3 (varieeruvus 5,0-15,0). Fütoplanktoni biomass ja arvukus võrreldes varasema seireperioodiga tõusid ülemjooksult kuni Reopalu jõelõiguni, langesid mõnevõrra Türil ja saavutasid uue tõusu Jändjal. Kurgja jõelõigus mõlemad näitajad langesid, kuid tõusid taas Vihtras ja Vanksis. Alamjooksul Sindi lõigus biomass ja arvukus langesid uuesti. Liigirikkus suurenes ülemjooksult kuni Reopalu jõelõiguni, vähenes Türi jõelõigus ja jäi enam vähem samale tasemele kuni alamjooksuni. Biomassis domineeris neelvetikas Cryptomonas cf erosa nii ülem-, kesk-, kui ka alamjooksu mitmetes jõelõikudes. Reopalu jõelõigus domineeris rohevetikas Coelastrum microporum. Teistes kesk- ja alamjooksu jõelõikudes biomassi dominant ei eristunud. Bakterplankton Saprobakterite arvukus oli 2006.a Sindi lõigus madal ning kõigis teistes uurimislõikudes keskmine. Coli-laadsete ja termotolerantsete coli-laadsete bakterite arvukus ei ületanud üheski peajõe lõigus ega ka lisajõgedes tervisekaitse nõudeid suplusveele. Fütobentos 2006.a varieerus bentiliste ränivetikaliikide arv 14-st Mündil 38-ni Sindi lõigus. Keskmine liikide arv uurimislõigu kohta oli 28, mis oli mõnevõrra väiksem kui 2001.a (31). Kogu jões, välja arvatud Reopalu lõik kus dominant ei eristunud, domineeris Achnanthidium minutissimum a varieerus ränivetikaliikide arv 26-st Reopalu lõigus 35-ni Kükital ja Türil. Kõikjal, kus dominant eristus oli selleks Achnanthidium minutissimum. Ränivetikaindeksite (IPS, Watanabe ja TDI) väärtused Pärnu jõe seirelõikudes näitasid valdavalt seisundi hinnangut väga hea või hea. Vaid IPS indeksi järgi eristus Vihtra lõik, kus seisund oli kesine Maismaaelustik Taimkate Maismaaelustiku puhul on otseseks mõjualaks kavandatava tegevuse maa-ala Veejaama kinnistu (Joonis 5) ja selle vahetu naabrus. Arvestades võimalikke kaudseid mõjusid, näiteks veetaseme alandamist (näiteks Sindi veehoidla võimalikku allalaskmise korral), käsitletakse mõjualana ka Pärnu jõe kaldavööndit, eelkõige jõeorus paiknevat ala kuni 3,5 km paisust ülesvoolu ning 0,5 km allavoolu. Spetsiaalseid maismaaelustiku inventuure antud alal ei ole läbi viidud ning ala kirjeldamisel on kasutatud olemasolevaid andmeid: elupaikade inventuurid, keskkonnaregistri andmestik, metsaregister, erinevad kaardimaterjalid ja aerofotod jms. Veejaama kinnistul (pindala 1,17 ha, sellest 0,4 ha veealust maad) levib pool-looduslik taimkate. Enamuse kinnistu maismaaosast katab noor või keskealine (25-40 a) lehtmets ja võsa. Domineeriv puuliik on hall lepp (Alnus incana), millele lisanduvad arukask (Betula pendula) ja jõeäärses osas remmelgad (Salix sp). Kinnistu jõest kaugemal ja kõrgemal reljeefil paikneval osal esineb ka üksikuid kuuski (Picea abies). Noor metsakooslus on kujunenud iseeneslikult endisele rohumaa alale (ilmselt endisele heina- või karjamaale). Kinnistu keskosas, paisu joonelt ida suunas, asub madalaveeline roostunud ala. Veejaama kinnistul leviv taimkate ei oma kõrget looduslikku väärtust. Veejaama kinnistu piiril, sellest edela suunas jõe ääres paikneb niitude inventuuri andmetel soise niidu ala pindalaga 1,3 ha. Alal on määratletud järgmised elupaigatüübid: põhjamaised lamminiidud (6450) ning aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230). Veejaama kinnistust põhja suunas levib 3,1 ha suurune inventeeritud niiduala, mis kvalifitseerub elupaigatüüpideks põhjamaised lamminiidud ja Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*). Uusima 88 / 316

89 (Maa-amet, 2010) ortofoto järgi on osa poollooduslikust elupaigast majandatav (niidetav), osa aga võsastunud ning väärtust kaotamas. Sindi veehoidla ulatub 4,5 m kõrguse paisu (3 m kõrguse paisutuse) tõttu jõeoru järsemate veerudeni ning lammialad paisutatud jõelõigul puuduvad. Järskudel oruveerudel levib jõekallastele iseloomulik puittaimestik, paiguti ka metsariba ja metsatukad. Puudest valdavad hall lepp ja remmelgad. Enamasti on puuderiba vaid 5-20 m laiune. Valdavalt on veehoidla kallastel elamumaa kinnistud, mistõttu oru servas tasasel alal paiknevad õuealad ja hooned, ning pool-looduslik puuderiba levib vaid oru järsematel veerudel. Veehoidla ülesvoolu asuva osa ääres, kus paisutuse kõrgus on väiksem, ääristab jõekallast m laiune kõrgrohustu vöönd. Paisust 1,1-1,5 km ülesvoolu on jõe paremkallas metsasem. Metsatukad kuuluvad angervaksa ja naadi kasvukohatüüpi, puistus domineerib kask ja haab. Sindi ja Tori vahelises jõelõigus paisutuse maksimaalse võimaliku mõju alal või mõjuala piiril (paisust 6-10 km ülesvoolu) levib Pärnu jõe kallastel inventeeritud niidualasid, mis kuuluvad järgmistesse elupaigatüüpidesse: põhjamaised lamminiidud (6450) ja Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (6210). Loomastik Loomastiku osas puuduvad spetsiaalsed inventuuriandmed kavandatava tegevuse ala (Veejaama maaüksus) ja selle vahetu naabruse kohta. Lähtudes alal levivast maastikust, taimkattest ja ala paiknemisest linna naabruses võrdlemisi tihedalt asustatud alal võib oletada, et imetajafauna ei ole ilmselt liigirikas ning inimpelglike ulukiliikide elutsemine alal ei ole kuigi tõenäoline. Linnustikus valdavad põõsastikele ja lehtmetsadele iseloomulik liigid. Ala paiknemine jõe kaldal muudab linnustiku ja loomastiku tõenäoliselt mõnevõrra liigirikkamaks. Kaitstavate või haruldaste liikide esinemist alal pole teada Kaitstavad alad ja objektid Loodus- ja maastikukaitsealad Kavandatava tegevuse alal ja selle vahetus mõjutsoonis paikneb Pärnu jõe hoiuala. Pärnu jõe hoiuala Pärnu jõe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO ) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaiga-tüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Hoiuala pindala Pärnu maakonna piires on (698,3 ha). Hoiuala kattub Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärnu jõe loodusalaga. Pärnu jõe hoiuala ja loodusalaga kui potentsiaalselt mõjutatava alaga seondub ruumiliselt rida kaitsealasid ja kaitstavaid objekte, millest annab ülevaate KMH programmis (vt Lisa 1) toodud Tabel 2. Reeglina on tegu valdavalt maismaal paiknevate objektidega, mis ei kuulu seetõttu kavandatava tegevuse vahetusse mõjualasse (kavandatav tegevus või selle alternatiivid ei avalda neile mõju) ja seetõttu neid käesoleva KMH mahus ei käsitleta. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark (KLO ) paikneb Pärnu vesikonnas ning teda läbivad mitmed jõed (Halliste, Raudna, Lemmjõgi). Mõju kaudu kalastikule on rahvuspark kaudseks mõjualaks. Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta: 89 / 316

90 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suurkuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine. Soomaa rahvuspargi pindala ,9 ha ja ta kattub kogu ulatuses Natura 2000 võrgustikku kuuluva Soomaa loodusala ja Soomaa linnualaga. Sindi kirikupark Kaitsealune Sindi kirikupark (KLO ) pindalaga 3,4 ha paikneb Sindi linnas, Pärnu jõe vasakkaldal paisust ca 0,8 km allavoolu. Kirikupark paikneb kõrgel kaldapealsel alal ning ei ole tõenäoliselt kavandatavate tegevuste reaalne mõjuala, kuid on siinkohal käsitletud suhtelise läheduse tõttu (vt ka ptk 6.17 ja ptk 8.15) Muud kaitstavad loodusobjektid Pärnu jõgikonnas elutseb looduskaitseseaduse alusel kaitstav II kategooria liik jäälind (Alcedo atthis). 92 Liik on kaitstud ka linnudirektiivi (Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta) alusel. Jäälind elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Sigimisaegseteks elupaikadeks on selgeveelised madalad jõed, ojad ja kraavid, mille kallastel leidub vähemalt meetrikõrgusi, enamasti liivakivist, vähem liivast, moreenist või savist järsakuid-paljandeid. Jäälind toitub peamiselt alla 6 cm pikkustest kaladest, kuid sööb ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub lind liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. 93 Toitu hangib jäälind pesast kuni 1 km kauguselt. 94 Pärnu jõel elutseb jäälind alamjooksult kuni keskjooksuni. Sindile lähima paigana on pesitsemine teada Toris Pärnu jõe vasakkalda liivakivipaljandis (nn Tori põrgu). 95 Jäälindu on vaadeldud ka Pärnu jõe ülemjooksul Roosna-Allikul ja korduvalt Pärnu linnas. 96 Muid kaitstavate liikide elupaiku (peale Pärnu jõe, mis on eelnevalt käsitletud) ja kaitstavaid looduse üksikobjekte, mida Sindi paisul kavandatav tegevus võiks mõjutada, kavandatava tegevuse alal, selle naabruses ega tegevuste mõjuraadiuses teada ei ole. Natura-alade (loodus- ja linnualade) kirjeldused vt ptk Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud Roheline võrgustik Pärnumaa rohevõrgustik on määratletud maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning täpsustatud omavalitsuste üldplaneeringutega. Rohelise võr- 92 Vabariigi Valitsuse a määrus nr 195: I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu; 93 Eesti selgroogsed: 94 Loomade elu. 6. köide, Linnud. N. A. Gladkov, G. P. Dementjev, A. V. Mihhejev, A. A. Inozemtsev; toimetanud R. Ling, Tallinn: Valgus 1980, 463 lk 95 Pärnu maakonna kaitstavad loodusobjektid; 96 eelurikkuse andmebaas: 90 / 316

91 gustiku kavandamise eesmärgiks oli luua eeldused Pärnumaale iseloomulike ökosüsteemide ja liikide säilitamiseks, looduslike, pool-looduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitseks ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimiseks. Suur osa rohevõrgustiku aladest paikneb kaitsealadel ja hoiualadel. Roheline võrgustik koosneb eritasemelistest ja -otstarbelistest elementidest, mis koos tagavad süsteemi kui terviku toimimise. Rohelises võrgustikus on eristatavad kolm komponenti: -tugialad (väärtuslikumaid tugialasid nimetatakse tuumaladeks); -ribastruktuurid ehk koridorid (rohekoridorid); -nullalad ehk neutraalalad. Maakonna teemaplaneeringu järgi kulgeb piki Pärnu jõge ja selle kaldavööndit maakonna tasandi väike rohekoridor (K9). Rohekoridori laius Sindi lõigul on m, hõlmates jõe veeala ja 100 m laiuse vööndi kummalgi kaldal. Nimetatud rohekoridor on oluline eelkõige vee-elustiku ja veega seotud liikide liikumise ja leviku aspektist. Paiknedes osaliselt ka urbaniseerunud aladel, kannab rohekoridori samal ajal ka puhke- ja virgestusala funktsiooni. Sinivõrgustik Sinivõrgustikuna käsitletakse veekogude võrgustikku koos nende puhvertsoonidega. Pärnu jõgi kuulub Eesti suurima jõgikonnaga jõgede hulka. Jõe suur, laia lehviku kujuline valgala (6920 km 2 ) on tiheda jõgedevõrguga. Tähtsamad lisajõed on Vodja, Esna, Reopalu, Prandi, Lintsi, Aruküla, Mädara, Käru, Vändra, Navesti, Kurina, Reiu ja Sauga jõgi. Jõe valgala hõlmab suurema osa Pärnu madalikust, Sakala kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa ning Kõrvemaa edelaosa. Pärnu jõe valgala Sindi paisu lähikonnas paiknevas Oore vaatluspostis on 5154 km 2, seega on valdav osa Pärnu jõgikonnast mõjutatud Sindi paisu kui kalade rändetõkke poolt. Pärnu jõgikond moodustab loodusliku tervikliku hüdro-ökoloogilise süsteemi, mille funktsioneerimise (kalade rände osas) on inimene kunstlike tõketega (paisudega) osaliselt katkestanud. Vaadeldes laiemalt, moodustab jõgikond ühtse süsteemi (võrgustiku) Pärnu ja Liivi lahega, sest sealsed siirdekalad suunduvad kudema Pärnu jõgikonda ning jõgi oma veekvaliteediga mõjutab Pärnu lahe veekvaliteeti. Väärtuslikud maastikud Pärnumaa väärtuslikud maastikud on määratletud maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Planeeringus on seatud tingimused väärtuslike maastike säilimiseks. Väärtuslike maastike valikul on lähtutud eelkõige Pärnumaa eripärast ning maastike kultuur-ajaloolisest, esteetilisest, loodus-, identiteedi- ja puhkeväärtusest. Väärtuslike maastikena on määratletud kuhjunud väärtustega maastike piirkonnad ning ka ilusad tee- ja jõelõigud, samuti silmapaistvalt kauni vaatega kohad. Väärtuslike maastike määratlemisel on võetud aluseks maastiku kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus, esteetiline väärtus. Kavandatav tegevuse ala paikneb 6,7 ha suurusel Sindi väärtusliku maastiku alal, millest annab teemaplaneering alljärgneva ülevaate. Sindi väärtuslik maastik Piirkond haarab kauni looduse Pärnu jõe kallastel, kus jõe paremale kaldale jäävad hajali asetsevad talud ja elamud ning vasakkaldale Sindi kalevivabriku ümber aja jooksul kujunenud linnamaastik. Maastiku läbiv element on järskude kallastega lammiorus voolav Pärnu jõgi. Sindi linna kohal jõeorg kitseneb, jõe linnapoolsed kaldad muutuvad eriti järsuks, tõustes kohati püstloodis kuni 10 meetrit üle veepinna. Kaunid vaated jõele avanevad Sindi vanalt raudteesillalt. Maastiku muudab eriti uhkeks Sindi veehoidla, mis esialgselt rajati Sindi kalevivabriku elektrijaama tarbeks. Sellest ajast on jõe vasakkaldal säilinud ka elektrijaama hoone. Uus nelja meetri kõrgune Sindi pais ehitati aastal Sindi vabriku tootmisveevaru tarbeks. Jõe vasakkaldal paisu juures on forellikasvatus, mis viimastel aastatel on kujunenud atraktiivseks puhkekohaks. Ilusatele jõevaadetele lisaks annab nauditava elamuse ka vee langemine paisult. Madalat jõge Sindi paisu all ilmestavad saarekesed, jõgi on ka tähtsaim kalakudemisala Pärnumaal. 91 / 316

92 Jõekallas mõlemal pool Sindi vabriku hooneid on kasutusel puhkealana. Maastikuliselt on Pärnu jõega seotud looduskaitsealune Sõpruse park ja dendropark. Looduslikult kaunis kaldapargis asub laululava, pargi põhjaossa jääb aastatel J. Kinnuneni projekti järgi ehitatud funktsionalistlik raekojahoone. Sindi linnamaastiku kujunemist võib siduda vabriku tekkimise ja arenemisega pärast seda, kui Preisi riigi peakonsul Riias J. C. Wöhrmann hakkas aastal Sindi mõisa maadele kalevivabrikut rajama. Vabrik kasvas juba 19. sajandil Eesti suurimaks 2000 töölisega ettevõtteks. Asukohavaliku põhjustas asjaolu, et Pärnu jõgi oli siis Sindini laevatatav ning jõevee omadused olid väga sobivad kasutamiseks tekstiilitööstuses. Sealsamas jõe kallastes leidus "rasvast" savi, mis tollajal oli üks tähtsamaid komponente kalevi pesemisel. Sindi tööstusasula sai linnaõigused aastal. Vanas linnakeskuses Pärnu maantee ääres on säilinud vabriku tootmishooned, osaliselt ka vanad puitelamud ning Sindi õigeusu kirik koos pargiga. Uued pereelamute linnaosad on kujunenud Pärnu jõe kaldale ning Paide maantee ja Kõrsa raba vahele. Sindi linnale on iseloomulik rikkalik rohelus ja rahulik elutempo. Tekstiilitööstuse ja Sindi 160- aastast arengulugu tutvustab Sindi linnamuuseum. Arhitektuurse väärtusega ja ajaloomälestisteks tunnistatud hooneid on Sindis 62: kalevivabriku hooned ja vabriku elamud Pärnu maantee ääres, endise Sindi raudteejaama hooned koos kõrvalasuva kolme puitelamuga Paide maantee ääres (ehitatud ), vanad puitelamud Kooli ja Raudtee tänava ääres, kalevivabriku meistrite elamud Wöhrmanni puiesteel. Peamiselt paiknevad riikliku tähtsusega mälestised grupiti kesklinnas, mistõttu puudereaga ääristatud tänavatel liikudes on hästi aimatav 20. sajandi alguse miljöö. Vanast Sindi raudteesillast ülesvoolu Pullioja kaldale jääb aastal avastatud Eesti vanim (üle 8000 aasta) Pulli asulakoht, mis on senini tuntuim kiviaja asustuspiirkond. Väga vanale asustusele viitavaid leide on saadud veel Pärnu jõe kallastelt allavoolu Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani. Silmapaistvalt ilusa vaatega kohad kavandatava tegevuse ümbruses on teemaplaneeringu järgi Sindi vana raudteesild ja Sindi kirikupark, kust avanevad vaated Pärnu jõele (Sindi veehoidlale) Sotsiaalne keskkond Sindi linn Sindi linn asub Pärnu jõe ja Kõrsa raba vahelisel alal. Kirdes piirneb Sindi linn Tori vallaga, lõunas Paikuse vallaga ja loodes Sauga vallaga. Linna pikkus on ligi 5 km ja laius 0,6-2,0 km ning pindala 5,02 km 2. Linna looduslikku miljööd kujundab kõige enam Pärnu jõgi, mis Sindis on meetrit lai. Sindis on 25 parki/haljasala kogupindalaga 47 ha. Sindi Linn jaotub pikuti kolmeks tsooniks Pärnu jõe ja Pärnu maantee vaheline ala, Pärnu ja Paide maantee vaheline ala ning Paide maantee ja Kõrsa raba vaheline ala. Jõepoolses vööndis, mis on parimaks puhketsooniks jõe ülemjooksul, paikneb Sindi vabriku territoorium. Keskmine vöönd linna südames on hoonestatud peamiselt tekstiilivabrikule kuulunud nõukogudeaegsete paneelelamutega. Nii ülal- kui allpool jõevoolu, arvestades kesklinnast, on erinevatel aegadel ehitatud eramajad. Paide maantee ja raba vaheline vöönd on individuaalelamute, suvilakooperatiivide ja köögiviljamaade rajoon. Omaette piiritletud linnaosa moodustab Viiraküla, mis liideti Sindiga aastal. Kauniks individuaalelamurajooniks on kujunemas uus Paikuse linnaosa, mis liideti Sindiga aastal. Igapäevases kõnepruugis tuntakse veel Rabaküla, Sitsiküla ja Veluuriküla mõisteid. Jõe ja raba vahel asuv linnamaa jaguneb ühtlase tihedusega individuaalkruntideks. Pärnu ja Sindi linna lahutab umbes 3 km pikkune maanteelõik Paikuse valla territooriumil Sindi linna kodulehekülg ja Sindi linna arengukava aastani 2020, / 316

93 2011.a 1. jaanuari seisuga oli Sindi linnas 4277 elanikku. 98 Sindi linnas on gümnaasium, muusikakool, lasteaed, raamatukogu, seltsimaja, muuseum, avatud noortekeskus, spordiklubi. Tegutsevad kultuuriühendused ja kogudused. Tagatud on esmatasandi arstiabi kättesaadavus ja tegutseb sotsiaaltöökeskus. Linnas tegutsevad järgmised ettevõtted: Fein-Elast Estonia OÜ (tekstiilitööstus), Sindi Lanka AS (tekstiilitööstus), Qualitex AS (tekstiilitööstus, linna suurim tööandja), AS Pajo (trükikoda), Novamotors OÜ (autoteenindus), vee- ja kanalisatsiooniettevõte Sindi Vesi, mitmed teenindusasutused jms. Valdav osa ettevõtetest on mikroettevõtted alla 10 töötajaga. 99 Sauga vald Sauga vald asub Pärnumaa keskosas ja piirneb lõunas Pärnu linnaga, läänes Audru vallaga, põhjas Halinga ja Are vallaga, idas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Valla üldpindala on 164,8 km 2. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~4058 elanikku ( ). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad ning teede ja jõgede ümbrused. Valla elanike arv kasvab kiiresti, peamiselt uuselamuehituse tõttu. 60% Sauga valla elanikkonnast on koondunud Sauga alevikku ja Tammiste külla, 20% Kilksama ja Eametsa küladesse. Vallas tegutsevad põhikool, kaks lasteaeda, kaks raamatukogu, Pulli küla muuseum, mitmed seltsid, avatud noortekeskus, spordiklubi, vabaajakeskus. Vallas on puudus töökohti pakkuvast ettevõtlusest. Kavandatava tegevuse võimalik mõjuala külgneb Sauga valla Kiisa, Vainu ja Pulli küladega a jaanuari seisuga elas Kiisa külas 79 inimest (2% valla elanikest), Vainu külas 69 inimest (2% valla elanikest) ja Pulli külas 144 inimest (4% valla elanikest). 100 Tegemist on valdavalt hajaasutusega. Transport piirkonnas Sindi linna läbib riigi tugimaantee nr 59 (Pärnu-Tori) ehk Paide maantee. See ning Pärnu jõe ja Paide maantee vahel kulgev Pärnu maantee on ühtlasi Sindi linna peatänavad. Maanteeameti liiklusloenduse andmetel oli Paide maanteel (kilomeetritel 3,595-9,711, sh Sindis) 2011.a ööpäeva keskmine liiklussagedus 4160 sõidukit. Sellest 94% moodustasid sõidu- ja pakiautod, 3% veoautod ja autobussid ning 3% autorongid. 101 Sindi linnal on väga hea ühistranspordiühendus (bussiühendus) Pärnu linnaga. Sauga valla pool kulgeb Pärnu jõega paralleelselt riigi põhimaantee nr 5 (Pärnu-Rakvere-Sõmeru). Maanteeameti liiklusloenduse andmetel oli põhimaanteel nr 5 Sindi linna lähedale jäävas lõigus (kilomeetritel 3,666-9,508) 2011.a ööpäeva keskmine liiklussagedus 3615 sõidukit. Sellest 93% moodustasid sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 5% autorongid. 102 Sindi linnal on väga hea ühistranspordiühendus (bussiühendus) Pärnu linnaga. Rööbiti maanteega nr 5 kulgeb piirkonnas Tallinn-Pärnu raudteeliin. Reisirongid peatuvad Pulli peatuses, mis lihtsustab ümbruskonna, sh Sindi linna elanike pääsu Tallinna suunduvale rongile. Harrastus- ja kutseline kalapüük Kalavarude seisund ja prognoos Keskkonnaministeeriumi andmetel olid Liivi lahe kalavarud 2006.a heas seisus (bioloogiliselt ohutus tsoonis). Pehmed talved soodustavad tugevate põlvkondade teket ja karmid talved võivad mõjuda vastupidiselt. Pärnu lahes oli koha, ahvena ja vimma varude olukord intensiivse püügi tõttu halvenenud. Tugevad põlvkonnad püütakse välja 1-2 aastaga. Olukorra parandamiseks tuleb vähendada kalastussuremust, tõhustada kontrolli ja takistada alamõõdulise kala püüki Statistikaamet, Sindi linna kodulehekülg ja Sindi linna arengukava aastani 2020, Sauga valla kodulehekülg ja Sauga valla arengukava , Maa-amet Maanteeameti kaardirakendus; Maa-amet Maanteeameti kaardirakendus; Kalavarude olukord ja kalapüügi korraldamine. Keskkonnaministeeriumi ettekanne konverentsil "Eesti kalanduse probleemid, tulevikuväljavaated ja Euroopa Kalandusfondi võimalused", märts 2006, Pärnu. 93 / 316

94 Keskkonnaministeeriumi andmetel 2010.a mai seisuga 104 toimus Eestis lõhe sigimine suuremal või vähemal määral mitmetes Soome lahte suubuvates jõgedes ja Pärnu jões. Eesti vetes oli lõhesaak suurim Soome lahe rannikumeres ja see sõltus esmajoones Põlula Kalakasvatuskeskuse poolt selle piirkonna jõgedesse asustatud laskujate hulgast ning vähemal määral ka populatsioonide looduslikust sigimisest. Liivi lahe, Väinamere ja Lääne-Eesti saarte lääneranniku lõhesaagid olid suhteliselt väikesed. Alates aastast on Läänemeres triivvõrgupüük keelatud. EL lõhe püügikvoot aastal Soome lahes oli kokku 1581 isendit ja Läänemere avaosas 6197 isendit aasta püügikvoodid olid vastavalt 1581 ja 6523 isendit aastaks Rahvusvahelise Mereuurimisnõukogu (ICES) soovitus Soome lahele ei muutunud, kogu Läänemere avaosale aga soovitati 120 tuhat isendit, mis oli võrreldes aasta kvoodiga ligikaudu 25% väiksem. Lisaks soovitas ICES püüda ainult Soome lahte suubuvatesse jõgedesse asustatud lõhet ja keelata igasugune loodusliku lõhe püük nii rannikumeres kui ka jõgedes, kus lõhe looduslikult sigib. Lõhe ja meriforelli looduslikku sigimist meie jõgedes pärsib peamiselt sobilike sigimise ja kasvualade vähesus jõgede tõkestatuse tõttu. Erinevate paisude ja muude tõkestusrajatistega on takistatud kaladele ligipääs ca 90% ajaloolistele koelmualadele ja noorjärkude kasvualadele. Nii hüdroenergia kasutamiseks kui ka muudel eesmärkidel rajatud tõkestusrajatistel puudub enamasti kalapääs üldse või on see ehitatud sisuliselt mittefunktsioneerivana. Meriforelli püütakse põhiliselt rannikumerest. Nagu lõhe puhul, nii on ka meriforelli jaoks olulisim püügipiirkond Soome laht. Liivi lahes sõltub varu sealsete väikeste ja vähese tootlikkusega forellijõgede ja -ojade laskujate hulgast. Saak on madal, viimasel 12 aastal alla ühe tonni, ja selle suurenemist prognoosida ei ole põhjust. Angerjavaru on vähenemas nii Läänemeres kui ka kogu Euroopas tervikuna. Katastroofiliselt on kahanenud Läänemerre tulevate angerja noorkalade arvukus. Võib üsna kindlalt prognoosida, et lähiaastatel jäävad angerjasaagid nii Eestis kui mujal Läänemeres senisest veelgi tagasihoidlikumaks. Väinamere ja Liivi lahe saagid näitavad langust, aga avamere piirkondades ei ole see tendents nii selgelt avaldunud. Tulevikuperspektiive silmas pidades on EL liikmesriikidel kohustus täita aasta Euroopa Nõukogu määruse 1100/2007 alusel vastu võetud angerja majanduskava, millest tulenevalt tuleb vähendada rändangerja püüke tagamaks senisest suurema arvu angerjate jõudmine kudealadele Atlandi ookeanis. Eesti angerja majandamiskava 105 kohaselt on peamine eesmärk merel määrusekohane kalapüügi vähendamine. Tänu nendele abinõudele on Lääne-Eesti vesikonnas garanteeritud 40% rändangerja rändele mineku nõue merel. Liivi laht on Eesti rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond siin on suurim arv kalureid ja saadakse suurimaid saake. Katse- ja töönduspüükide analüüsi põhjal on Pärnu lahe oluliste töönduskalade koha ja vimma varu olukord kehvavõitu ja saagis on hulgaliselt alamõõdulisi või äsja suguküpseks saanud isendeid. Aastal 2009 kogutud andmed näitasid pisut paremat olukorda kui paaril varasemal aastal. Ahvenavaru on keskmine, ent muret teeb samuti alamõõdulise kala suur osakaal püükides ja varu intensiivne kasutamine. Pärnu lahes on nimetatud liikide sigimise õnnestumine siiski suurem kui mujal rannikumeres ja olukorra parandamiseks tuleb tõhustada kontrolli püügipiirangute (eriti alamõõdulise kala püügi) üle. Meritindi varu Liivi lahes on rahuldavas seisus. Meritindi kudemisaegsete töönduspüükide saagid sõltuvad lisaks varu seisundile olulisel määral ka hüdrometeoroloogilistest tingimustest, sealhulgas jääoludest püügi ajal. Kihnu saare lähistel domineerib püükides ahven, mille saagikus on kolmel viimasel aastal tõusnud. Rannikumere kalavaru Kihnu vetes näitab nii lesta, koha kui ka vimma osas paranemise märke. Olukord oleks veelgi rõõmustavam, kui väheneks praegune väga kõrge püügikoormus. Samas on kalandus olnud selle väikesaare jaoks alati väga oluline ning alternatiivsete töökohtade nappuse tõttu ei ole kalurite arvu olulist vähenemist ette näha ppt; Keskkonnaministeeriumi koduleht: +prognoos+2010.pdf; Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: / 316

95 Kalavaru Saaremaa lõunarannikul Liivi lahes on püsinud viimastel aastatel küllaltki stabiilsel tasemel. Kunagine tugev püügisurve on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Harrastuskalapüük Keskkonnaministeerium korraldas aasta alguses küsitluse 106 sooviga teada saada harrastuskalapüügiga seotud probleeme, kalastajate arvamusi ja ideid. Ligi pool harrastuspüüdjatest eelistab püügikohana siseveekogusid (järved või järvedesse suubuvad jõed). Teise meeliskohtade grupi moodustavad merre suubuvad jõed (Pärnu, Kasari ja Narva), kus kalastab ligi kolmandik harrastajatest. Kolmas rühm on erinevad mereosad, sh Pärnu laht. Küsitlustulemustest lähtuvalt tuleb kutselise kalapüügi korraldamisel senisest enam arvestada eelpool mainitud piirkondades ka harrastuskalapüügiga, et suur püügikoormus ei tooks kaasa negatiivset mõju kalavarudele. Esimesed kuus enim püütavat kalaliiki on ahven, haug, särg, latikas, koger linask ja jõeforell. Nii haug, ahven kui ka särg on Eestis mageveekogudes laialt levinud ja hõlpsasti püütavad liigid. Kalaliigid, mida rohkem püüda soovitakse, on haug, ahven, jõeforell, latikas, koha, angerjas ja linask. Püüda soovitakse rohkem lõhelisi ja teisi väärtuslikke kalaliike (koha ja angerjas) ning vähem karplasi. Liigiliselt kõige rohkem püütavatest karplastest soovitakse püüda suuremakasvulisi liike, nagu latikas, linask, karpkala ja säinas, ka traditsioonilist särge. Merekalade vastu (tursk, kilu ja räim) on harrastajate huvi suhteliselt madal, v.a lest. Atraktiivsete kalaliikide loetelu põhjal on võimalik reastada nii kalade asustamist kui ka koelmute taastamisega seotud tegevusi. Väga suurt osa vastanutest häirib veekogudele ligipääsu puudumine ning veekogude halb olukord. Positiivse poole pealt leidis suure ülekaaluga enim märkimist lubade saamise ja nende eest tasumise lihtne kord. Paljud kalastajad oleksid nõus maksma kordades rohkem, kui nad teaksid, kuhu nende makstud raha paigutatakse. See tähendab, et inimesed vajavad rohkem teavet selle kohta, kuidas keskkonnatasudest laekuvat raha kalandusvaldkonnas kasutatakse. Eelnimetatud küsitluses saadud infot on kasutatud harrastuskalapüügi arengukava koostamisel (vt tagapool). Harrastuskalapüügi uuring 2010.a kohta 107 näitas, et Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest on 2010.a harrastuskalapüügiga kokku puutunud (st ise kalastanud või olnud kalapüügil abiks paadi juhtimisel või püügivahendi käsitsemisel) iga neljas (25%). Umbes kolmandikku kalapüügiga kokku puutunutest võib lugeda juhuslikeks kalastajateks olid sattunud kalastama aasta jooksul korra-kaks. Viiendik harrastuskalastajatest peab kalastamist enda jaoks oluliseks või kõige tähtsamaks hobiks. Haridustaseme järgi on enim harrastuskalastajaid (62%) kesk-, kesk-eri- ja kutseharidusega elanike hulgas. Sotsiaalselt seisundilt moodustavad 50% harrastuskalastajatest valgekraed. Nimetatud rühmadele on kalastamine ka oluline või kõige tähtsam hobi. Peamised püügivahendid olid spinning (45%), lihtkäsiõng (37%) ja käsiõng (36%); enimpüütud kalaliigid olid ahven, haug ja särg. Harrastuskalapüügile tegi 2010.a kulutusi ligikaudu inimest (73% kõigist kalastamas käinutest). Keskmine kulutus kõigi harrastuskalastajate seas oli kalastajate enda hinnangul ligikaudu 1700 krooni (siinjuures on peetud silmas kulutusi nii püügivahenditele, püügilubadele kui ka püügiga seotud transpordile ja majutusele). Harrastuskalastajate poolt 2010.a kalapüügile tehtud kulutused moodustasid kokku ligikaudu 500 milj krooni. Harrastuspüügiõiguste kehtivuse jaotus (%) ajavahemikul vt Joonis Harrastuskalapüük kümned tuhanded inimesed ning sajad miljonid kroonid. Ain Soome, Herki Tuus, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: ysitlusest.pdf 107 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring. CATI tarbijaküsitlus, mai-juuni TNS Emor; Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: Kalanduse harrastuspüügi infosüsteem; Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: / 316

96 Joonis 14. Harrastuspüügiõiguste kehtivuse jaotus (%) ajavahemikus kuni Allikas: Keskkonnaministeerium Harrastuskalapüügi arengukava 109 määratleb aastateks (perspektiiviga kuni 2018) harrastuskalapüügi arengusuunad ning prioriteetsed tegevused. Arengukava peaeesmärk on populariseerida, lihtsustada ja mitmekesistada harrastuskalapüüki kui tervislikku vaba aja veetmise võimalust ja säästlikku keskkonnakasutust ning suurendada seeläbi kalavaru säästva harrastuskalapüügiga tegelevate isikute arvu aastaks 2018 saja tuhande kalastajani (7,5% elanikkonnast). Peaeesmärgi saavutamiseks on vajalik järgmiste alameesmärkide seadmine ja saavutamine: harrastuskalapüügi kättesaadavuse parandamine ja lihtsustamine; harrastuskalapüügivahendite mitmekesisuse säilitamine; harrastuspüügivahendite kasutamistingimuste määratlemine ja ühtlustamine; harrastuskalapüügi populariseerimine ja olulise informatsiooni levitamine ning töö avalikkusega; ühistegevuse arendamine ja kalastajate kaasamine otsustusprotsessidesse; harrastuslikku kalapüüki toetava infrastruktuuri arendamine; keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi arendamine; kalandusturismi arendamine; harrastuskalapüügi sektori analüüs ja andmekogumine; kalavarude taastootmine. Harrastuskalapüük on praegu suhteliselt kergesti kättesaadav tänu tasuta igaüheõigusele lihtkäsiõngega püügil ning lihtsale harrastuspüügiõiguse soetamise võimalusele panga maksekorralduse ja innovaatilise mobiilimakse abil. Ülioluline on, et riik suudaks tagada kallasraja kasutamise kõigil avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel. Harrastuskalapüügialase informatsioonina võib käsitleda teavet sektori, statistika, sektori keskkonnateadlikkuse tõstmise, püügikorralduse ja selle muutuste, püügiõigustasudest laekuva raha kasutuse, kalavarude olukorra jms kohta. Harrastuskalapüüki aitab populariseerida teave püügiviiside, -vahendite, -taktika, -kohtade, kalapüügi eetika, kirjutamata reeglite ja looduses viibimise kohta. Harrastuskalapüüki toetava infrastruktuuri arendamist pole taasiseseisvunud Eestis riiklikult toetatud, mistõttu on see struktuur puudulik. Kalastajate kaasamiseks otsustusprotsessidesse ning kalakaitselisse ning keskkonnakaitselisse tegevusse üldisemalt on vajalik eelkõige kalastajate koondumine huvigruppidesse. Sellisel puhul oleks riigil võimalik suhelda sektori esindajatega kalanduspoliitika kujundamisel sektori arengusuundi ning olulisemaid probleeme lahendada. Peamise probleemina kalastusklubide moodustumisel ja aktiivse tegevuse tagamisel näevad ühendused eeskätt tegevuskulusid, aga ka motivatsiooni ja koondumisvajaduse puudumist. 109 Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: 96 / 316

97 Keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi arendamise eesmärk on säästa kalavaru, vältides eelkõige kalavaru ebaratsionaalset ja ebaeetilist kasutamist ning tagada kalavarude hea tase ja jätkusuutlik areng tulevikus. Seda on võimalik arendada ja propageerida läbi kalastajate keskkonnateadlikkuse tõusu. Kalandusturismi arendamiseks tuleb eelkõige analüüsida ja luua vajadusel soodne õigusruum kalandusturismiga kaasnevate teenuste osutamiseks. Selleks on vaja selgitada välja kitsaskohad, mis pärsivad olemasoleva õigusliku raamistiku puhul kalandusturismiga tegelemist ning leida lahendused takistuste kõrvaldamiseks. Eesti kalamajanduse arengukava koostamise käigus on märgitud, et kalaturismi piirab välismaalastele huvipakkuvate kalaliikide väga väike arv ja selle teenuse vähene pakkumine. Välismaalastele pakub huvi forellipüük. Siseturismi valdkonnas sõltub areng sellest, milliseid teenuseid soovivad kohalikud harrastuskalastajad võimalikelt teenusepakkujatelt osta. On tehtud ettepanek sõnastada harrastuskalapüügi eesmärk järgmiselt: populariseerida, arendada ja mitmekesistada harrastuskalapüüki ja kalaturismi ning selle teenuseid pakkuvaid majandusharusid. 110 Kutseline kalapüük Eesti kalanduse strateegia andmetel on Läänemere traalipüügi reguleeritud kalaliigid Läänemerel räim, kilu, tursk ja lõhe. Traallaevadel töötab ca 600 kalurit. Käesoleva KMH kontekstis on traalipüügi reguleeritud kalaliikidest oluline lõhevarude seis a seisuga moodustasid Läänemere avaosa lõhe varu põhiosa asustatud kalad, ca 27% laskujatest oli looduslik lõhe (peamiselt Botnia lahest). Soome lahe (alarajoon 32) loodusliku varu olukord oli väga halb: ainult 2% laskujatest oli looduslikku päritolu. Püük põhines peamiselt asustatud kalal (ca 90% saagist). Rannapüügi peamised piirkonnad on Pärnu laht, Väinameri ja Soome laht. Rannapüük toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjoones. Püütakse paljusid erinevaid liike, neist majanduslikult tähtsamad on ahven, räim, tint, koha, lest, angerjas samuti tuulehaug, meriforell vähemal määral ka lõhe ja haug. Püügivahendid on mõrrad, võrgud ja õngeliinid. Viimastel aastatel on järjest olulisemaks muutumas räimepüük kastmõrdadega. Rannapüügil kasutatavad püügivahendid on amortiseerunud ja osaliselt mitteselektiivsed. Rannapüüki raskendab püüniseid lõhkuvate hallhüljeste kasvav arvukus. Kormorani arvukuse märgatav suurenemine Väinameres takistab varude taastumist ning vähendab seeläbi kalurite väljapüüke. Rannapüügi kogused moodustasid aastal Eesti kogupüügi koguselisest mahust 8%. Rannakalureid oli aasta mai seisuga kokku 2572 koos abikaluritega, neist 1434 on püügiõiguse omanikke, kellest omakorda 92 kalurit omavad püügiõigust nii Soome lahes kui ka sisevetes. Abikalureid on 1138, kellest 106 töötavad ka sisevetel. Enamikul kutselistest rannakaluritest on kalapüük kujunenud täiendavaks sissetulekuallikaks muu teenistuse kõrval. Kolmandik rannakaluritest saab põhisissetuleku kalapüügist, ülejäänud aga muudest tegevustest. Ametivahetusest on huvitatud 20% ning järgmise 10 aasta jooksul 112 on pensionile jäämas 14% rannakaluritest. Rannakalurite keskmine vanus on üle 50 aasta aasta seisuga oli Pärnu lahes koha, ahvena ja vimma varude olukord intensiivse püügi tõttu halvenenud. Tugevad põlvkonnad püütakse välja 1-2 aastaga. Olukorra parandamiseks tuleb vähendada kalastussuremust, takistada alamõõdulise kala püüki ning tõhustada kontrolli. Kihnu uurimisalal pole väga tugevaid ahvena põlvkondi alates aastast ja aastal võib prognoosida varu vähenemist. Lestavaru on antud piirkonnas pisut suurenenud. Siirdekalade, eeskätt lõhe ja meriforelli varud Eesti rannikumeres on madalseisus. Selle üheks oluliseks põhjuseks on kudemiseks sobivate vooluveekogude tõkestatus paisudega, mis piiravad kalade pääsu sobilikesse sigimis- ning elupaikadesse, ning kudealade ja elupaikade hävimine. Varude olukorra parendamiseks tuleks taastada siirdekalade vaba liikumine vooluveekogudes ning säilitada või parandada koelmuid ja elupaiku. Pikemas perspektiivis peaks siirdekalade nagu lõhe, meriforell, siirdesiig jät- 110 Eesti kalanduse strateegia ettevalmistava ekspertkomisjoni istungi protokoll; protokoll.pdf; Põllumajandusministeeriumi koduleht: Alates aastast (juhteksperdi märkus) 97 / 316

98 kusuutlik varuhaldamine kätkema muuhulgas nende liikide sugukarja loomist kalakasvandustes kindlustamaks bioloogilise ja geneetilise mitmekesisuse säilimist 113. Kvoteeritud kalaliikidest vaadeldakse antud KMH käigus lõhe püüki Liivi lahest (püügiruut 28-1). Lõhet püütakse rannapüügil. Ilma püügikvoodita püütakse Liivi lahest traaliga jõgedes kudevat meritinti 114. Andmed vt Tabel 16. Tabel 16. Liivi lahel (püügiruut 28-1) deklareeritud lõhe ja meritindi püügikogused Allikas: Põllumajandusministeerium Liik Lõhe (rannapüük) Meritint (traalipüük) 203 tk (seisuga ) 4,46 t (seisuga ) 230 tk 800 kg Pärnu maakond 262,5 kg Saare maakond 423,6 kg 116,7 t 407 t Pärnu maakond 748 t Saare maakond 0,5 t Kogu maailma kalanduse keskseks küsimuseks on juba aastaid olnud järelevalve efektiivsus. Ainult eeldusel, et kontroll kalapüügi üle toimib ja teadushinnangud ning otsused kalapüügi korralduse üle on adekvaatsed, saavad kalandusettevõtjad realistlikult planeerida oma majandustegevust. Tulevikus peaks võimalikult vähe rakendama püügikorraldussüsteeme, kus kalurid võistlevad, kes kiiremini suudab kala välja püüda. Selline süsteem tekitab ühelt poolt nn võidurelvastumist, aga teisalt ei võimalda ettevõtetel planeerida oma kalapüüki vastavalt turunõudlusele. See vähendab aga tervikuna sektori konkurentsivõimet. Rannapüük on pelaagiliste kalade püügisektorist täiesti erinev. Traalisektorit iseloomustab ettevõtluse suhteliselt suur kontsentreeritus ja küllalt arenenud vertikaalne integratsioon (st kalalaevade omanikud on ise tihti ka kala käitlejad ja turustajad, sh eksportijad). Rannapüüki iseloomustab aga küllalt fragmenteeritud mikro- ja pereettevõtlus. Lisaks piiratud kalaressursile on rannakalandus seotud tihedalt kohaliku piirkonna arenguga. Traditsiooniline rannakalandus on paljudes piirkondades viimastel aastakümnetel pigem taandarenenud. Siin on põhjuseks üldine majandusareng ja ühiskonna areng tervikuna. Kuna muud majandusharud on teinud läbi kiirema arengu, on rannakalandus kaotanud oma atraktiivsuse uute noorte ettevõtjate seas. Analoogselt põllumajandussektorile, on ka rannakalanduse probleemiks põlvkondade vahetus. Noored ei ole traditsioonilisest kalurikutsest tihti huvitatud. Seda ka põhjusel, et rannakalanduse maine pole eriti kõrge. Eesti kalandusfondi vahenditest ligi veerand on suunatud rannapiirkondade arengu meetmele, eesmärgiga rannakalandust elavdada ja selle tehnilist baasi arendada. Teatud potentsiaali on kalaturismi arenguks. Peamine siht on kitsalt kalapüügile orienteeritud sektor kujundada toimivaks koostööorganisatsiooniks, mis on võimeline liikuma kalatoodete väärtusahelas võimalikult lähemale lõpptarbijale. Tihti on praegu traditsiooniline rannakalur Eestis oma tegevuses piiratud vaid kalapüügiga. Kuna turustamisele piisavat tähelepanu ei pöörata, siis müüakse kala esmakokkuostjatele väga madala hinnaga. Selle tulemuseks on madal sissetulek, tegevuse vähene tasuvus ning võimetus investeerida kaasaegsetesse keskkonnasäästlikumatesse ning kuluefektiivsematesse püügivahenditesse 115. Koostamisel on Eesti kalamajanduse arengukava Selle eesmärgiks kalavarude osas on seatud vee elusressursside hea seisundi saavutamine ja säilitamine rakendades ökosüsteemipõhist lähenemisviisi ning kalavarude maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine Eesti kalanduse strateegia Põllumajandusministeeriumi koduleht: Põllumajandusministeeriumi koduleht: Läänemere traali- ja rannapüügist. Toomas Kevvai, Põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler. Sõnavõtt Europarlamendile; DED/europarlamendileKevvai.doc; Toomas Kevvai ettekanne Eesti kalanduse strateegia ettevalmistava ekspertkomisjoni istungil, ; / 316

99 6.17. Kultuurimälestised Peatüki koostamisel on kasutatud kultuurimälestiste riiklikku registrit ja Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendust. Sindi linnas on kokku 63 kultuurimälestist. Enamus neist (60) on ehitismälestised, peamiselt hooned: - Sindi vabriku meistrite elamud Wöhrmanni pst 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14 ja 18; - kauplus-elamu Raudtee tn 20; - elamud Raudtee tn 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 15, 16, 18; - rullikuur Pärnu mnt 63a; - elamud Pärnu mnt 11, 12, 13, 15, 16, 17, 19, 21, 25, 51, 53, 54, 55, 56; - Sindi kalevivabriku hooned 1, 2 ja 3: Pärnu mnt 28 ja Kalamaja tee 4; - Sindi tarvitajate ühisuse hoone Pärnu mnt 42; - Sindi õigeusu kiriku park Kiriku park 1; - elamu ja kõrvalhoone Pikk tn 2; - raudteejaama peahoone, käimla ja pagasikuur Paide mnt 1; - elamud, kuurid ja kelder Paide mnt 3, 5, 7; - Sindi vanadekodu hoone Mänguvälja tn 7; - kool-kiriku hoone Kooli tn 9; - elamud ja kõrvalhoone Kooli tn 2, 3, 4, 6, 8; - Sindi linna haigla Jaama tn 1. Ajaloomälestistena on arvel Sindi ministeeriumikooli hoone (Pärnu mnt 38) ja Sindi Eesti Tarvitajate Ühisuse hoone (Pärnu mnt 26a) ning arheoloogiamälestisena asulakoht Uue tänava piirkonnas. Sauga valla territooriumil Veejaama kinnistu piirkonnas Pärnu jõe ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (riigimaantee nr 5) vahelisel alal kultuurimälestisi ei ole registreeritud. Kavandatava tegevuse mõju hinnang piirkonna kultuurimälestistele vt ptk Pärandkultuuriobjektid Sindi pais on määratletud pärandkultuuriobjektina (reg nr 730:VEV:002). Inventeerimise käigus (inventeerimise kuupäev ) on paisule antud hinnang, et see kuulub hästi või väga hästi säilinud objektide hulka. Kogutud pärimustes on esile toodud, et Sindi paisu alt läheb tunnel, mida mööda sai teisele poole kaldale, ehk paisu alt sai jalgsi üle jõe 117. Muid pärandkultuuriobjekte Sindi paisu lähemas ümbruses registreeritud ei ole. Lähim pärandkultuuriobjekt Taali koolimaja Pulli külas (reg nr 730:KOO:004) asub Sindi paisust enam kui 400 m kaugusel. Sindi sild Pärnu jõel (reg nr 730:RTR:001; kunagine raudteerajatis) oli Eesti pikim kitsarööpmelise raudtee sild 118, mis asub ca 1200 km paisust ülesvoolu. 117 Allikad: Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) ja Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus vaadatud Allikas: Histrodamus, sild&x=0&y=0, vaadatud / 316

100 7. KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMEETODITE KIRJELDUS 7.1. KMH metoodika KMH viidi läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) ning lähtudes KMH alastest juhendmaterjalidest. Keskkonnamõjude hindamisel ja KMH aruande koostamisel lähtuti KeHJS 20 nõuetest ja heakskiidetud KMH programmist. Keskkonnamõju hindamisel arvestati kõikide asjakohaste õigusaktidega ning analüüsiti vee erikasutusloa taotlusega kavandatava tegevuse (Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekti) ja selle alternatiivsete lahenduste seoseid asjassepuutuvate arengukavade, projektide ja planeeringutega. KMH protsessis kasutati nii subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused) kui ka objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel võeti aluseks olemasolevad varemkoostatud uuringud, analüüsid ja hinnangud. KMH käigus kasutati peamiselt kvalitatiivseid hindamismeetodeid: objekti asukoha ja selle võimaliku mõjuala välivaatlused, kirjeldamine ja analüüs; varemkoostatud uuringute, analüüside ja hinnangute aruannete, kehtivate strateegiliste dokumentide, teemakohase kirjanduse ning kaardimaterjali läbitöötamine; ekspertarvamused mõju ulatuse ja olulisuse selgitamiseks; konsultatsioonid olulist teavet omavate asutuste ja isikutega; konsultatsioonid avalikkuse ja kolmandate osapooltega; piirkonnas tegutsevate ettevõtete ja kohalike elanike küsitlemine; ruumiline analüüs kaardikihtide võrdlemise ja kõrvutamise meetod piirangute selgitamiseks; eelnevatest analoogsetest projektidest saadud kogemused. KMH teostamise käigus: 1. kirjeldati eelprojekti elluviimisega mõjutatava ala keskkonnaseisundit, keskkonnapiiranguid, kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive; 2. hinnati eelprojektiga kavandatud tegevuse vastavust muudele asjakohastele arengukavadele, planeeringutele ja õigusaktidele; 3. töötati välja keskkonnamõju hindamiskriteeriumid ja selgitati kriteeriumite kaalud. Kriteeriumiteks valiti eeldatavate keskkonnamõjudega seonduvad keskkonnaelemendid. Iga kriteeriumi suhtelise osakaalu leidmine on vajalik, sest kõik kriteeriumid ei oma reaalelus võrdset tähtsust. Kaalud leiti paaride võrdlemise meetodil; 4. analüüsiti ja hinnati keskkonnamõju ruumilist ulatust, ajalist kestvust (ehitus- ja kasutusaegsed mõjud), iseloomu ja olulisust eelnimetatud mõjutatavatele keskkonnaelementidele; 5. selgitati välja eelprojekti elluviimisega kaasnev otsene ja kaudne keskkonnamõju; 6. toimus alternatiivide võrdlemine ning parima alternatiivse lahenduse väljaselgitamine; 7. töötati välja võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimis- ja leevendusmeetmed ja tehti ettepanekud keskkonnaseire läbiviimiseks. Mõju olulisuse hindamiseks kasutati alternatiivide võrdlemisel järgmist skaalat: oluline positiivne (+2); väheoluline positiivne (+1); neutraalne / mõju puudub (0); väheoluline negatiivne (-1); oluline negatiivne (-2). Paaritivõrdluse meetodit kasutades saadi hinnatavate kriteeriumite erinevad kaalud. Vt ka ptk / 316

101 Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestati nii ehitusaegseid, elektrijaama toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitleti nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu ning see võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valiti töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul oli võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu (vt ptk 7.2). KMH käigus selgitati välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see: eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust, põhjustab kas looduses või sotsiaal-majanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi või seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara Muud kasutatud metoodikad Alljärgnevalt on peamiste valdkondade kaupa välja toodud kavandatava tegevuse võimaliku mõju hindamise metoodikad. Kalastik Mõju suuruse ja ulatuse määramiseks kasutati varasemalt teostatud kalastiku seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Kavandatava tegevuse mõjuala on Pärnu jõgi Jändja paisust (92 km suudmest) kuni suubumiseni Pärnu lahte. Mõjuallikatena käsitleti HEJ erinevate lahenduste rajamist paisule ja kalapääsude ning tehiskärestike rajamisega seotud tegevusi. Mõjude hindamisel arvestati pärast tööde teostamist tekkivate pikaaegsete ja pidevate mõjudega ning tööde teostamise ajal tekkivate ajutiste mõjudega. Erilist tähelepanu pöörati mõju hindamisel asjaolule, et Pärnu jõgi on lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas ning lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistus. Samuti kuulub Pärnu jõgi Natura-alade hulka. Mõju olulisuse hindamine viidi läbi Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse 5 lõige 1 määratlust arvestades keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kalastiku ja kalapääsude ekspertide ülesanded olid: 1. hinnata, milline on kavandatavate hüdroelektrijaamade alternatiivide mõju kalastikule; 2. hinnata erinevate alternatiivide mõju Sindi paisust allavoolu asuvale siirdekalade koelmule; 3. hinnata erinevate alternatiivide mõju Pärnu jõe hüdroloogilisele režiimile; 4. hinnata ja leida parim alternatiiv, mis tagab kalastiku rändetingimused (nii ülesvoolu kui ka allavoolu) Sindi paisul nõnda, et pikemas perspektiivis oleks võimalik saavutada EL Veepoliitika raamdirektiivi kriteeriumite järgi vähemalt hea seisund jõelõigus Sindi paisust ülesvoolu kuni Käru jõe suudmeni. Sealhulgas arvestati nõudega, et nii üles- kui ka allavoolu 101 / 316

102 kujunevad rändetingimused peavad olema piisavalt head, et Pärnu jõe lõhe populatsiooni arvukus saaks pikemas perspektiivis tõusta 75%-ni maksimaalsest potentsiaalist; 5. hinnata alternatiivide mõju Pärnu jõe Natura 2000 hoiuala kaitseväärtustele. Mõju hindamisel lähtuti sellest, et paisul kavandatavate tegevuste olulisemateks mõjuallikateks on vooluveekogu tõkestatus, muutused hüdroloogilises režiimis (eelkõige vooluhulkade jaotus HEJ ja kalapääsude vahel) ning tööde teostamise ajal võimalik sette kandumine paisualusele koelmule. Põhjaveetaseme muutused Põhjaveetaseme võimalike muutuste kindlakstegemiseks analüüsiti kõigepealt, milline on Pärnu jõe veetaseme muutus kavandatava tegevuse erinevate (alam)alternatiivide korral. Seejärel püüti välja selgitada, kui kaugele võiks jõe veetaseme muutuse mõju ulatuda põhjavee tasemete osas. Selleks, et kindlaks teha veetaseme muutuse võimalikku mõju piirkonna veevarustusele, koguti infot piirkonna veevarustuse kohta ja selgitati, kus asuvad lähipiikonnas suuremad veehaarded ja puurkaevud. Seejuures pöörati tähelepanu sellele, kas mõne veehaarde sanitaarkaitseala jääb põhjaveetaseme muutuse alasse ning kuivõrd see muutus võib ohustada veevõttu. Veevarustuse andmeid võrreldi ka piirkonna küsitluse tulemustega, mille käigus oli elanikelt küsitud, kust nende majapidamised vett saavad ja kas veetaseme alanemine võib mõjutada kaeve. Eelneva põhjal anti mõjuala ulatus, mille piires võidakse mõjutada salvkaevude veetaset. Kuna salvkaevude andmebaasi ei ole, siis tuleb seda teemat edasi käsitleda juhul, kui rakendatakse alternatiiv, mis toob endaga kaasa jõe veetaseme alandamise. Maalihkeoht Maalihkeohu väljaselgitamiseks analüüsiti kõigepealt Tartu Ülikooli poolt läbi viidud maalihete alase uuringu ja lihkeohtlike alade kaardistamise andmeid Pärnu maakonnas 119. Selle järgi saadi teada, kus on viimastel aastakümnetel toimunud maalihkeid. Lisaks andis antud töö selge ülevaate, millistel põhjustel on maakonnas maalihked toimunud (pinnasetingimused, setteline koostis, veetasemed ja nõlvakalded). Neid maalihke tekke tingimusi silmas pidades analüüsiti olemasolevaid Sindi paisu piirkonna geoloogilisi andmeid, võttes arvesse ka kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid. Selle alusel tehti kindlaks, millistel juhtudel võib käesoleva tegevuse korral maalihkeoht suureneda ja esitati edasiseks tegevuseks vajalik tegevuskava. Välisõhk, müra ja vibratsioon Välisõhu seisundi ning müra- ja vibratsioonitaseme hindamisel on lähtutud olemasolevatest andmetest piirkonna ja kavandatava tegevuse kohta ning tuginetud eksperthinnangule. Maismaataimestik ja -loomastik Mõju hindamisel maismaataimestikule ja -loomastikule on lähtutud olemasolevatest andmetest piirkonna ja kavandatava tegevuse kohta ning tuginetud eksperthinnangule. Elanikkonna küsitlus Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH raames küsitleti kohalikke elanikke ankeetküsitluse vormis. Kohalikke elanike küsitluse vajaduse tingis see, et nende elukeskkonda mõjutavad kavandatav tegevus või selle alternatiivid kõige otsesemalt ning kohalike elanike arvamuse vastu seoses Sindi paisuga pole seni huvi tuntud. Küsitluse läbiviimise eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine mõjutab kohalike elanike igapäevast elu, millised on sellega seotud probleemid ning millised on ettepanekud hüdrosõlme rekonstrueerimise (või edasise tuleviku) osas. Samuti selgitati välja kohalike jaoks olulised keskkonnaaspektid. Küsitluse tulemus on sisendiks keskkonnamõju hindamise aruande sotsiaalsete mõjude hinnangu koostamisele. 119 Kalm, V., Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., ja Kohv, M Maalihked Pärnu maakonnas. Käsikiri Pärnu Maavalitsuse planeeringute osakonnas, Tartu, 46 lk 102 / 316

103 Kalureid ja harrastuskalapüüdjaid (v.a küsitluspiirkonnas elavaid kohalikke) ei küsitletud, kuna see poleks andnud käesoleva KMH koostamise seisukohalt täiendavat ega uut informatsiooni. Need huvigrupid on korduvalt, selgelt ja üheselt väljendanud oma suhtumist Sindi paisusse ja kavandatavasse tegevusse. Küsimustiku koostas ja viis läbi KMH teostaja Ramboll Eesti AS. Küsimustiku ankeet on lisatud KMH aruandele (vt Lisa 5). Küsitlus viidi läbi mail 2012.a Sindi hüdrosõlme projektala ümberkaudsetes külades ning Sindi linnas. Sihtrühmaks olid kohalikud elanikud Sindi linnast, Sauga vallas Kiisa, Vainu, Rütavere ja Pulli külast ning Tori vallas Kõrsa, Urumarja, Oore ja Taali külast. Tegemist on elanikega, kes elavad igapäevaselt Pärnu jõe ja Sindi paisu lähialal ning kelle arvamus on oluline KMH läbiviimise seisukohalt. Küsitlusse valiti inimesed juhuslikult, küll aga jälgiti, et küsitletute sooline ja vanuseline jaotumus oleks enam-vähem võrdne. Piisava ja esindusliku andmemahu saamiseks küsitleti kokku 3% mõjupiirkonnas elavatest inimestest proportsionaalselt külade/ linna elanike arvust. Põhitähelepanu pöörati neile elanikele, kelle elukoht on jõele või paisule lähedal. Kokku küsitleti 154 inimest, kellest kaks juhuslikku inimest olid Urge külast (Tabel 17). Küsitluspiirkonna paiknemine vt Joonis 15. Tabel 17. Küsitluse piirkond ja jaotumine Piirkond Elanikke kokku Küsitletute arv Küsitletute osakaal elanikest, % Sindi linn ,4 Sauga vald 121 Kiisa küla Vainu küla Rütavere küla Pulli küla Tori vald 122 Urumarja küla Kõrsa küla Oore küla Taali küla Kokku Andmed pärit Rahvastikuregistrist 2011.a kohta 121 Andmed pärit Sauga valla kodulehelt a kohta 122 Andmed pärit Tori valla kodulehelt a kohta 123 Sisaldab ka 2 inimest Urge külast 103 / 316

104 Joonis 15. Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH küsitluse piirkond Küsitletud meeste ja naiste osakaal jäi enam-vähem võrdseks, kõigist küsitletutest oli naisi 47% ning mehi 53%. Küsitletute vanuseline koosseis jagunes suhteliselt võrdselt. Enamus vastanutest (56%) olid tööl käivad inimesed (Joonis 16). Joonis 16. Küsitletute vanuseline koosseis ja hõive Vastanutest 133 (56% küsitletutest) olid püsielanikud ning 21 olid küsitlemise hetkel kohapeal oma suvilates. Üle poolte vastanutest elasid või nende suvilad asusid Pärnu jõele lähemal kui 500 meetrit (Joonis 17). 104 / 316

105 Joonis 17. Küsitletute elukoha kaugus Pärnu jõest Küsitlusele vastamisel olid kohalikud elanikud koostööaltid, vastasid küsitlusele huviga ning olid enamvähem kursis, et Sindi hüdrosõlm on plaanis rekonstrueerida. Küsitluse tulemuste kirjeldus vt ptk Sotsiaalsed mõjud Sotsiaalsete mõjude hindamisel keskenduti inimeste tervisele, heaolule ja varale avalduvate võimalike mõjudega. Mõju hindamisel tervisele arvestati, kas kavandatav tegevus võib põhjustada ülenormatiivseid müra ja õhusaaste tasemeid piirkonnas ning mõjutada joogivee kättesaadavust ja kvaliteeti. Mõju hindamisel heaolule arvestati, kuidas kavandatav tegevus võib mõjutada ümbritsevat miljööd, rekreatsioonivõimalusi ja harrastustega tegelemist. Mõju puhul varale lähtuti sellest, kas kavandatav tegevus võib kahjustada piirkonna hooneid ja kaldajoont (kinnistute piirides). Hinnangu kujundamisel arvestati ka piirkonna elanike küsitlemisel saadud vastustega ning kohalike omavalitsuste arengudokumentidega. Kultuurimälestised Võimaliku mõju hindamisel piirkonna kultuurimälestistele (peamiselt ehitismälestised) arvestati Kultuurimälestiste registrist saadud infoga, mälestiste iseloomuga, objektide ja nende kaitsevööndite paiknemisega. Vastavalt sellele anti eksperthinnang. 105 / 316

106 8. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG KMH käigus analüüsiti põhiküsimusena kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võimalikku mõju Natura 2000 aladele ja kalastikule, sh erinevate kalapääsu lahenduste toimivust. Hindamisel lähtuti põhimõttest, et Natura 2000 alasid ei mõjutata oluliselt ning tagatud on Pärnu jõe ja selle ülevalpool Sindi paisu asuvate lisajõgede soodne seisund. Kavandatava tegevusega eeldatavalt seotud mõjuallikaid võib jagada ehitusaegseteks ja käitamisaegseteks. Ehitusaegsed mõjuallikad on: - hüdroloogilise režiimi (veetaseme) muutused; - süvendustööd; - lammutustööd (paisu likvideerimise korral) ja veetaseme alandamine; - setete liikumine ja hõljuvained; - paisu rekonstrueerimine; - võimalikud avariiolukorrad. Käitamisaegsed mõjuallikad on: - hüdroloogilise režiimi muutused; - kalapääsud; - peavoolu ümbersuunamine; - pais; - hüdroelektrijaama turbiinid (mõju kalade noorjärkudele); - hüdroelektrijaama rajatised (turbiinidest tekkiv müra ja vibratsioon); - võimalikud avariiolukorrad. Eeldatavalt mõjutatavad keskkonnaelemendid on: - Pärnu jõe ja Sindi veehoidla veekeskkond; - Pärnu jõe kalastik, sh erinevad liigid, nende rändeteed ja kudealad; - paisutuse mõjuala (seoses niiskusrežiimi võimaliku muutumisega); - ehitustöödega mõjutatav kaldapiirkond (võimalik maalihkeoht); - piirkonna elanikud ja ettevõtted; - vaade paisule Sindi linna poolt (väärtuslik maastik ja ilusad vaated). Alljärgnevas tabelis (Tabel 18) on toodud seadusest tulenevad veekasutuse kitsendused Pärnu jõe ja selle olulisemate (ülalpool Sindi paisu asuvate) lisajõgede veekogumitel lähtudes kavandatavast tegevusest. Tabel 18. Seadusest tulenevad veekasutuse kitsendused Pärnu jõe ja selle olulisemate (ülalpool Sindi paisu asuvate) lisajõgede veekogumitel, lähtudes kavandatavast tegevusest. Allikas: Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Veekogumi nimi Reostuskoormuse piiramine Lõheliste elupaik (määrus nr 58) Karpkalalaste elupaik (määrus nr 58) Vooluhulga reguleerimise ja režiimi muutmise keeld Lõheliste kudeala (määrus nr 73) Pärnu_1 X X X Tegutsemine vastavalt kaitse-eeskirjale Natura 2000 loodusala jõgi Pärnu_2 X X X X Pärnu_3 X X X X Pärnu_4 X X X X Esna_1 X 106 / 316

107 Veekogumi nimi Reostuskoormuse piiramine Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine Vooluhulga reguleerimise ja režiimi muutmise keeld Tegutsemine vastavalt kaitse-eeskirjale Esna_2 X X Navesti_1 X X Navesti_2 X X Navesti_3 X Navesti_4 X X Prandi_1 Prandi_2 Vodja_1 X X Vodja_2 X X X X X Selgitused tabeli juurde: Reostuskoormuse piiramine: keskkonnaministri a määrus nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad. Veekvaliteet peab vastama määruses toodule. Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavad veekogud on määruses nr 58 toodud tervikuna. Vooluveekogu tõkestamatus ja režiimi nõuded: - veekogu tõkestamine, voolurežiimi muutmine ja vooluhulga reguleerimine on keelatud nn lõhejõgedel (keskkonnaministri a määrus nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu ). Vastavalt looduskaitseseaduse 51 lõikele 1 on seal keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. See tähendab sisuliselt ka äravoolu reguleerimise keeldu (tagada tuleb alavee sigimis- ja elupaikade säilimiseks vajalik vooluhulk). Vastavalt looduskaitseseaduse 51 lõikele 1 1 on paragrahvi lõikes 1 (vt eespool) nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi; - looduskaitseseaduse 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemisja elupaigana kinnitatud jõgedel paiknevad paisudel tuleb tagada kaladele läbipääs nii üles kui ka allavoolu hiljemalt (veeseadus 40 1 lõige 13). Natura 2000 loodusalade (jõed) ja loodusalale jäävate seisuveekogude puhul tuleb lähtuda kaitse-eeskirjas või kaitsekorralduskavas toodust. Kogumitel ei pruugi kitsendused kehtida kogu kogumi ulatuses (kalajõgi, Natura 2000 loodusala jms), vaid kitsendusega hõlmatud osas Mõjuala ulatus Mõjuala eeldatav ulatus vastavalt KMH eelhinnangule oli Pärnu jõe suudmest kuni Kurgja paisuni, sh Pärnu jõe lisajõed ja Pärnu jõe hoiuala. See mõjuala määratlus sõltub eelkõige kalastikule ja kaitstavale vee-elustikule avalduvast mõjust. KMH ulatust on käsitletud paindlikult, mis võimaldas keskkonnauuringutest, projektimuutustest ja konsultatsioonidest tulenevate uute teemade arvessevõtmist. Mõjuala ulatust on täpsustatud KMH läbiviimise käigus (sh eksperdid oma valdkonnas), sest see sõltus lisaks eelnimetatule veel mitmetest erinevatest mõjudest ja nende olulisusest ning vajas korrigeerimist. Kalastiku seisukohalt käsitletakse kavandatavate tööde poolt mõjutatava piirkonnana antud KMH-s Pärnu jõge selle suudmest kuni Jändja paisuni, sh Pärnu jõe lisajõed ja Pärnu jõe hoiuala. 107 / 316

108 KMH eelhinnangus ja programmis oli algselt mõjuala piiriks märgitud Kurgja pais, kuid sinna rajati 2011.a looduslähedane kalapääs. Seega mõjutab Sindi pais rändetakistusena jõe kalastikku praegu vähemalt kuni Jändja paisuni (92 km suudmest). Paisutuse mõjuala 124 ulatub jõe keskmiste vooluhulkade korral kuni 3,5 km kaugusele ülesvoolu (Kurina jõe suudmeni), keskmiste maksimaalsete jõe vooluhulkade korral kuni 10 km kaugusele ülesvoolu (Oreküla peelini või Oore alumise kärestikuni) 125. TAP-is 126 on märgitud, et paisutuse oluline mõjuala ulatub ca 2 km paisust ülesvoolu, kuid pole täpsemalt selgitatud, milles seisneb mõju olulisus. Sindi veehoidlana võiks kalastiku seisukohalt tinglikult käsitleda jõe laienenud ja sügavamat osa ülalpool paisu ca 1,2 km ulatuses (kuni sillani; vt Foto 8) või maksimaalselt ca 1,5 km ulatuses (Sindi linna piirini; vt Foto 9), kus on hea veevahetus (hinnanguliselt üle kahesaja korra aastas) ning kus voolukiirus võib olla mõnevõrra aeglasem, kui ülejäänud jõe osas. Sillast allavoolu on tugev veevool (peavool) jões ka visuaalselt jälgitav (vt Foto 8) ning seisva veega piirkondi jõe paisutatud lõigus ei esine. Samuti ei välju jõgi kogu paisutuse ulatuses jõesängist (vt ptk 8.2.4), mistõttu otsest mõju mingi maa-ala vee alla jäämise tõttu paisutus ei avalda. Mõju piirkonna põhjaveetasemele (paisutuse kaudne mõju) avaldub olemasoleva paisutuse likvideerimisel (veehoidla allalaskmisel, kui pais lammutatakse) eeldatavasti ca 50 m laiusel ala kummalgi pool jõge (praegusest veepiirist) vt ptk 8.6. Samas, olenevalt pinnasekihtide koostisest ja paigutusest jõe vahetus läheduses, on võimalik, et põhjaveetaseme languse mõju on tuntav ka kuni 100 m kaugusel jõest. Veetaseme langus võib olla oluline vahetult jõe läheduses asuvate madalate salvkaevude kasutajate jaoks. Maalihkeoht jõe vahetus läheduses suureneb selleks soodsate ilmastiku- ja pinnasetingimuste korral juhul, kui pais lammutatakse. Mõjuala võib ulatuda kuni 3,5 km kaugusele ülesvoolu (Kurina jõe suudmeni) ja allavoolu vähemalt kuni Tammiste külani, mis asub vahemikus alates ca 3 km kuni 6 km paisust allavoolu 127. Vt ptk 8.5. Maalihkeoht võib suureneda ka alternatiivide puhul, mis eeldavad jõe vee ümbersuunamist suuremahuliste lammutus- ja ehitustööde ajaks. Müra mõjuala ulatuse määramisel tuleb eristada ehitusaegse ja käitamisaegse müra olukorda. Tuleb arvestada, et lähim elamu asub HEJ-st ligikaudu 100 m kaugusel. Tüüpiline ehitusmüra võib 100 m kaugusel olla kõrgem kui 45 db (normtase öisele ajavahemikule kl 7-23). Seetõttu on soovitav öisel ajal ehitustöid mitte teostada ning planeerida need ainult päevasele ajale. Käitamisaegse müra leviku osas tuleb seadmeid ümbritseva hoone projekteerimisel ja ehitamisel arvestada, et see peab tagama piisava müraisolatsiooni, et hoonest väljaspool ei leviks lubatust kõrgemad müratasemed. Vt ptk 8.8. Võimalikku välisõhu kvaliteedi mõjuala ei ole määratletud, sest ehitusaegsel perioodil pärinevad tolmu kogused peamiselt ehitusmasinate ja transpordivahendite töötamisest ning on analoogsed tavalises ehitusprotsessis eritatavate saasteainetega ega avalda ümbritsevale keskkonnale olulist negatiivset mõju. HEJ töötamise käigus ei eritata välisõhku saasteaineid. Vt ptk 8.7. Mõju maismaataimestikule ei ületa paisu säilitamisel eeldatavasti kavandatava tegevuse kinnistu piire. Kui alandatakse veehoidla veetaset, laieneb mõjuala Pärnu jõe kaldavööndile paisutuse mõjualas (vt eespool), sest veetaseme alanemise tõttu vabaneb märkimisväärne osa kaldavööndist vee alt (vt Joonis 30) ja see toob endaga kaasa jõeäärsete taimekoosluste muutumise lähtudes uuest veepiirist. Vt ptk Paisutuse mõjuala on maa-ala, mida paisutus mõjutab; paisutuse mõjuala suurus sõltub paisutustasemest, ümbritsevast pinnamoest ja geoloogilistest tingimustest. Paisutuse otsene mõjuala avaldub mingi maa-ala vee alla jäämises, kaudne mõju lähiümbruse veerežiimi muutumises. Allikas: Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008; TAP Pärnu jõgi. Sindi pais. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. AS Maves, TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, detsember Mõõdetud Maa-ameti xgis kaardirakenduselt ( piki Pärnu jõe telgjoont 108 / 316

109 Mõju maismaaloomastikule võib ajutiste ehitusaegsete häiringute näol ulatuda m kaugusele Veejaama kinnistust. Vt ptk Kui alandatakse veehoidla veetaset, laieneb mõjuala Pärnu jõe kaldavööndile paisutuse mõjualas (vt eespool). Muutuda võivad sellest nii väljakujunenud loomade liikumisteed kui ka veekogust vee joomise võimalused Mõju kalastikule Mõju hindamisel kalastikule on aluseks võetud järgmised dokumendid: - EL-i veepoliitika raamdirektiiv (VRD) 128, mille kohaselt tuleb saavutada veekogude hea seisund aastaks 2015; - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu 2011/0206 (COD), millega kehtestatakse Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava 129 ; - Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend 130. VRD-st lähtuvalt tuleb konkreetse veekogu(mi) kalastiku seisundit hinnata, lähtudes selle liigilisest koosseisust ja arvukusest veekogu(mi) häirimatus olekus, tüübiomastest liikidest ning kalakoosluste ealisest struktuurist. Tüübiomased liigid on kõik seda tüüpi veekogule iseloomulikud liigid, kellele veekogu on elu- või sigimispaigaks või rändeteeks, välja arvatud juhuslikult esinevad liigid. Indikaatorliigid on seda tüüpi veekogule omased liigid, kelle olemasolu ja seisund on pinnaveekogumi ökoloogilise seisundiklassi määramisel esmatähtsad. 131 Seega on tüübiomased kalaliigid Pärnu jões Tabel 15 loetletud liigid, v.a juhukülalistena esineda võivad merisutt, vikerforell ja karpkala. Samuti tuleks mittetüübiomaste liikide hulka arvata võõrliik hõbekoger. Tüübiomaste liikide paiknemine sõltub jõe(lõigu) hüdromorfoloogiast jm kriteeriumitest ning on seetõttu seirepunktiti erinev (vt Tabel 19). Käesoleva KMH koostamise käigus ei õnnestunud Keskkonnaministeeriumist saada infot, milline peaks olema Pärnu jõele (veekogumitele või konkreetsetele seirepunktidele) vastav kalastiku tüübiomane liigiline koosseis, arvukus ja ealine struktuur, millised on tüübiomased häiringutele tundlikud liigid Pärnu jões (ja millistele häiringutele) ning milline peaks Pärnu jões olema kalakoosluste ealine struktuur ilma häiringuteta. Vastavalt VRD seisundi hindamise põhimõtetele on tegemist lähteandmetega, mis peaksid fikseerima liikide väga hea seisundi kriteeriumid ning olema aluseks igasugustele seiretele, uuringutele, mõju hindamistele jms (vt ka ptk 15). Üks liik võib olla ühes või mitmes jõelõigus (seirepunktis) tüübiomane liik ning mõnes teises jõelõigus indikaatorliik. Nagu eespool kirjeldatud tüübiomaste liikide puhul, on ka indikaatorliikide paiknemine seirepunktiti erinev. Ühtset indikaatorliikide nimekirja Pärnu jõe veekogumite või seirepunktide kohta ei ole koostatud 132 (vt ka ptk 15). Pärnu jõe hüdrobioloogilise seire 2006.a andmetest 133 oli võimalik erinevate seirepunktide indikaatorliigid siiski välja noppida (vt Tabel 19) =2011&nu_doc= Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008 (koostaja AS Maves); Keskkonnaministri määrus nr 44: Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord. Elektrooniline Riigi Teataja: Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi e-kiri 133 Riiklik keskkonnaseire programm: &subprog_id= / 316

110 Tabel 19. Kalastiku tüübiomased ja indikaatorliigid Pärnu jõe kesk- ja alamjooksul seirepunktide kaupa (katsepüük toimus ). Allikas: Jõgede hüdrobioloogiline seire 2006.a Liik 1) Seirepunkt (sulgudes on katsepüügil püütud liikide arv) Jändja (10) Kurgja (12) Vihtra (11) Vanksi (12) Sindi (20) Jõesilm + Ojasilm 1 Lõhe 1,5 Meriforell + Jõeforell 1 1 Merisiig + Tint Haug ,5 1 Angerjas + Särg 3 3, Teib 1 1 1,5 2 Turb Säinas 1,5 2 Lepamaim 2 2 1,5 Roosärg Linask Rünt 1,5 1,5 3 Viidikas Tippviidikas Nurg Latikas Vimb + Koger Trulling Hink 1 2 Luts 1,5 1 Ogalik 2 Luukarits 1 Koha Ahven 2 2 1,5 2 2 Kiisk Võldas ,5 2 Selgitused tabeli juurde: 1) liigi seisund Pärnu jões on tähistatud värviga vastavalt TAP-i (2007) kalanduslikele uuringutele (vt Tabel 15); 2) katsepüükidel tabatud liikide suhteline arvukus on toodud järgmise skaala järgi: 1 esines üksik(uid) isend(eid); 1,5 esines vähearvukalt; 2 esines keskmisel arvukusel; 2,5 esines üle keskmise arvukusel; 3 esines arvukalt; 3,5 esines väga arvukalt; 4 esines massiliselt; + kevadisel ja sügisesel sesoonsel seirepüügil registreeritud liigid; 3) seirepunktide värvide tähendused: 1 - indikaatorliik, esines, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur vastasid jõelõigu elupaigalisele väärtusele 110 / 316

111 indikaatorliik, esines, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur ei vastanud jõelõigu elupaigalisele väärtusele - tüübiomane liik, esines, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur vastasid jõelõigu elupaigalisele väärtusele - tüübiomane liik, esines, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur ei vastanud jõelõigu elupaigalisele väärtusele 1 - mittetüübiomane liik, esines - indikaatorliik, katsepüügil ei saadud, tõenäoliselt puudub - indikaatorliik, katsepüügil ei saadud, võib siiski esineda - tüübiomane liik, katsepüügil ei saadud, tõenäoliselt puudub - tüübiomane liik, katsepüügil ei saadud, võib siiski esineda Nagu näitab Tabel 19, on 2006.a seireandmete põhjal Sindi paisuga seotult Pärnu jõe selle piirkonna indikaatorliikidest kõige suuremad probleemid jõesilmu, lõhe ja vimmaga. Jõe alamjooksul esinevad indikaatorliikidena veel haug, teib, turb, rünt, tippviidikas ja võldas. Nende liikide seisund on hinnatud väga heaks (võldase seisund Vanksi seirepunktis on hea). Johannesburgis aasta ülemaailmsel säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud rakenduskava kohaselt tuleks taastada kõik kaubanduslikud varud tasemele, mis on suuteline tootma aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu hinnangul vastab kõnealune tase Läänemere lõhe jõevarude korral noorlõhe tootmisele vahemikus 60 75% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest eri looduslike lõhedega jõgede korral. Kõnealused teaduslikud soovitused peaksid olema aluseks mitmeaastase kava eesmärkide ja sihtide seadmisele. Välja on töötatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega on kavas kehtestada Läänemere lõhevarude ja kõnealuste varude püügi mitmeaastane kava 134, millest antud töö seisukohalt olulisemad punktid on välja toodud alljärgnevalt. III PEATÜKK SIHID Artikkel 5 Jõgede looduslike lõhevarudega seotud sihid 1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis on saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 75%-ni. 2. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole saavutanud käesoleva määruse jõustumise ajaks 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, jõuab käesoleva määruse jõustumisest viie aasta möödudes võimalik noorlõhede tootmise suutlikkus iga jõe kohta 50%- ni ja kümne aasta möödumisel 75%-ni. 3. Kümne aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest säilitatakse looduslike noorlõhede tootmise suutlikkust tasemel vähemalt 75% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest igas looduslike lõhedega jões. 4. Asjaomased liikmesriigid võivad määrata igale looduslike lõhedega jõele rangemad sihid. IV PEATÜKK PÜÜGIEESKIRJAD Artikkel 6 Jõgedes lubatud kogupüügi kindlaksmääramine 1. Lõhevarude lubatud kogupüük looduslike lõhedega jõgedes ei ületa lõikes 2 osutatud suremuse taset ingl k / 316

112 2. Looduslike lõhedega jõgede lõhevarude suremuse kehtestab iga liikmesriik kooskõlas artiklis 5 määratud sihtidega ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu eksperdiarvamuste alusel, neid parameetreid hindavad kõnealused asutused korrapäraselt uuesti, kui saadakse rohkem teavet või jõe omadused muutuvad. Selleks võtavad liikmesriigid arvesse noorlõhede tootmise suutlikkust, mida Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu arvutab iga jõe kohta vastavate jõepõhiste parameetrite põhjal ning neid parameetreid hindab asjaomane asutus korrapäraselt uuesti, kui saadakse rohkem teavet või jõe omadused muutuvad. 3. Asjaomased liikmesriigid avaldavad looduslike lõhedega jõgede lõhede suremuse ja vastava lõhede lubatud kogupüügi oma ametliku veebisaidi avalikkusele kättesaadavas osas kooskõlas määruse nr 1224/2009 artikliga 114 hiljemalt aasta pärast käesoleva määruse jõustumist ning vaatavad need läbi igal aastal. 4. Komisjon hindab iga kolme aasta tagant käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide võetud meetmete vastavust ja tõhusust artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide alusel. 5. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 26 vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada kalastussuremus ja/või vastav lubatud kogupüük looduslike lõhedega jõgedes ja/või vastav püügikeeld, kui asjaomased liikmesriigid ei avalda pärast käesoleva määruse jõustumist kehtestatud tähtaja jooksul lõigete 1, 2 ja 3 kohaseid meetmeid. 6. Komisjonile antakse volitused võtta vastavalt artiklile 26 vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada kalastussuremus ja/või vastav lubatud kogupüük looduslike lõhedega jõgedes ja/või vastav püügikeeld, juhul kui lõike 4 kohase hindamise põhjal selgub, et liikmesriikide võetud meetmed ei vasta artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkidele ja sihtidele ega täida neid. 7. Komisjoni võetud meetmete eesmärk on tagada artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide saavutamine. Kui komisjon on delegeeritud õigusaktid vastu võtnud, kaotavad liikmesriikide meetmed kehtivuse. V PEATÜKK TEHNILISED KAITSEMEETMED Artikkel 9 Liikmesriikide meetmed jõgede väikeste lõhevarude kaitseks 1. Looduslike lõhedega jõgede korral, mis ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks saavutanud 50% võimalikust noorlõhede tootmise suutlikkusest, kehtestavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest riiklikud tehnilised kaitsemeetmed. 2. Lõikes 1 osutatud tehnilised kaitsemeetmed põhinevad jõe erinõuetel eesmärgiga panustada piisavalt artiklites 4 ja 5 sätestatud eesmärkide ja sihtide saavutamisse. Kõnealuste meetmete rakendamise asukoht põhineb parimal saada oleval teabel lõhede merre suunduvate siirdeteede kohta. Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhendis 135 on toodud kriteeriumid, mille kohaselt lõhe ja meriforelli rändetingimused loetakse kalateadlaste poolt soodsaks, kui: ülalpool paisu on tagatud noorjärkude taastootmine, mis vastab vähemalt 50% sigimis- ja noorjärkude looduslikust taastootmispotentsiaalist; kui see tingimus ei ole täidetud, võib rändetingimused lugeda soodsaks ka siis, kui uuringud ning kalapääsu läbivate kalade loendus näitavad, et vähemalt 75% tõusval rändel olevatest kaladest on paisu juures oleva kalapääsu edukalt ning õigel ajal läbinud; laskuval rändel peab noorjärkude ja sugukalade kogusuremus paisust allavoolu pääsemisel olema alla 10%. 135 Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008 (koostaja AS Maves); / 316

113 Kalapääsude toimivus Käesolevas peatükis antakse ülevaade kalapääsude toimimise põhimõtetest ning analüüsitakse ja hinnatakse kalade ülesrände võimalusi Sindi paisul järgmistest aspektidest: kalapääsude toimivus, sh: - kas ja kuidas Sindi paisule kavandatav kalatee koos elektri tootmisega tagab 50%-lise ja pikas perspektiivis 75%-lise loodusliku lõhe produktsiooni potentsiaalsest laskujate arvust Pärnu jõel (vt väljavõtted eelnõust eespool); - erinevate liikide võimalikud motivatsiooniprobleemid kalapääsu läbimisel; - kuidas tagatakse kalade läbipääs massrände perioodil (kevadel ja sügisel) kui vooluhulk jões on tavapärasest suurem, teades, et osa kalaliike hoiab rändel jõe peavoolu ning hoidub sisenemast väikese vooluhulgaga (kalateele) kõrvalharudesse; kuidas ja millise aja jooksul (seonduvalt Sindi paisul rändetee avamisega) tagatakse Pärnu jõe ja selle lisajõgede potentsiaalsete kudealade asustamine väärtuslike kalaliikide poolt. Hinnangu andmisel lähtutakse EL asjakohasest praktikast; kas kalapääsu toimivuse tarbeks on vajalik eemaldada paisu läheduses moodustunud saareke ning milline on sellega kaasnev mõju; kas on tagatud mõjuala ulatuses kalastiku liigilise koosseisu ja esinevate liikide arvukused, mis on lähedased looduslikele tüübiomastele näitajatele ja et kalakoosluste vanuselises struktuuris ei esine mõjuala ulatuses suuri muutusi. Kalade allavooluränne vt ptk Kalapääsude tõhusus ja valikukriteeriumid 136 On selge, et parim lahendus kalade rändetee avamisel on alati rändedtakistuse likvideerimine (reeglina jõe looduslike kärestike taastamine paisu juures). Samas ei ole parim lahendus sotsiaalmajanduslikult alati võimalik ja vastuvõetav. Sel juhul on kalatee abinõu, mis peaks aitama leevendada jõe tõkestamise ja paisutamisega kalastikule tekitatavat kahju. Kui tõkke täielik kõrvaldamine välja arvata, ei ole olemas ühte kõigist teistest lahendustest tõhusamat imettegevat kalapääsu. Igal kalatee tüübil on oma eelised ja puudused, optimaalse valiku puhul on enamasti määravaks konkreetsed olud ja tingimused (paisu kõrgus, jõe vooluhulk ja selle dünaamika, rändeid sooritavad liigid jne). Siiski võib välja tuua mõned üldised põhimõtted, mida kalatee tüübi valikul arvestada tuleks: 1) kuna Eesti on lauskmaa, siis enamik meie jõgede kaladest on kohanenud rännetega mõõduka voolukiiruse tingimustes, mistõttu väga järske tõuse ja astmelisi langusi, mida kalad võimsate sööstude ja hüpetega ületama peaksid, paljud nõrgema ujumisvõimega liigid läbida ei suuda. Üldine reegel on, et mida väiksem on kalatee lang, seda rohkem liike ja isendeid suudavad seda läbida. Teiste riikide praktika näitab, et 1-2% langusega kalatee on peaaegu alati võimalik kujundada selliseks, et seda suudab läbida enamik kalu; 2) kalateed läbiva vooluhulga puhul on üldine reegel, et mida suuremad on kalatee mõõtmed ja mida rohkem vett seda läbib, seda rohkem kalu on võimelised kalatee leidma, seda atraktiivsem on kalatee sinna sisenemiseks ja seda tõenäolisemalt kalateele sisenenud kalad selle ka läbivad; 136 Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Lisa C.3. Allavoolurännet soodustavad rajatised. AS Maves, Tallinn 2008; vt Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: ning TAP Teostatavusuuringu aruanne, ptk ja K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, Audacon Eesti OÜ, Korbovek OÜ. Tartu, september / 316

114 3) kalateel tuleks püüda vältida väga madalaid ja kitsaid kohti ning rändevõimalus tuleb tagada nii veekogu pinna kui ka põhja lähedal rändavatele liikidele; 4) kuigi enamik kalu on võimelised sooritama lühemaid või pikemaid sööste, vajab enamik neist seejärel ka puhkevõimalust. Eriti oluline on see pikemate kalateede ning järsemate tõusudega kalateede puhul; 5) koos ülesvoolu rändega on vaja kaladele tagada ka võimalus allavoolu rändeks. Sealjuures rändab ka allavoolu osa kalu pinna, osa põhja lähedal; 6) tuleb arvestada konkreetseid võimalusi, olusid ja füüsilisi piiranguid kalatee rajamiseks. Sageli pole parima lahenduse realiseerimiseks lihtsalt ruumi, vahel ei võimalda seda jõe vooluhulga ja veetaseme suured kõikumised. Arvestada tuleb kalastiku liigilise koosseisuga, millise ujumisvõimega (siirde)kalade jaoks tuleb rändetingimused tagada. Üldised põhimõtted kalatee valikuks (arvestades muuhulgas olukorda Sindi paisul): üldjuhul tuleks võimaluse korral eelistada looduslähedasi, väikese languga kärestikulisi kalateid. Pikema kalatee puhul on seejuures vajalik sügavamate ja aeglasema vooluga puhkebasseinide olemasolu; kamberkalapääsude hulgast tuleb paremaks pidada pilupääsu; kui see pole võimalik, siis üla- ja allavadega kamberkalapääsu. Ainult ülaavadega kamberkalapääs (Sindi praegune kalatrepp) on eelnimetatutest peaaegu alati oluliselt halvem variant; eeltoodu juures ei tohi unustada, et sageli toimub paisu juures veekasutus, mis ongi paisu olemasolu ja säilimise põhjus. Sel juhul sõltuvad kalatee rajamise võimalused väga suurel määral olemasolevast veekasutusest ja selle ümberkorraldamise võimalustest. Looduslähedased kalapääsud on tehiskärestik, möödaviikpääs ja kalaramp. Looduslähedased ehitised võimaldavad luua vooluveekogule uusi biotoope ja need sobituvad hästi maastikku. Võimaluse korral peab kalapääsu ehitama samast materjalist, mis on looduslikus jões. Tehiskärestik võimaldab voolutõkke tekitatud kõrgusvahet ületada suure kaldega voolusängi abil nii, et voolukiirus oleks vastuvoolu rändavatele kaladele jõukohane. Kogu vee-elustik saab neid rajatisi vabalt läbida nii üles- kui ka allavoolu. Mõlemad ehitatakse võimalikult looduslähedasena, kasutades betooni nii vähe kui võimalik, ning on üsna sarnased. Tehiskärestiku põhjakivitis on tavaliselt ühtlane. Paisu saab kogu laiuses tehiskärestikuks muuta vaid siis, kui ei ole tarvis säilitada paisutust, reguleerida veetaset ja on tagatud piisav vooluhulk. Möödaviikpääs on looduslähedane tehissäng, mis juhib kalad paisust kaarega mööda. Sellise kalakäigu säng matkib looduslikku jõge ja võib olla üsna pikk. Ehituse ning rändetee avamise poolest nii üles- kui ka allavoolu, sobib see peale kalade ka muudele veeasukatele. Möödaviikpääs sobituvad hästi maastikku, ei ummistu, nõuavad vähe hooldust ning kujunevad elupaigaks kiiret voolu eelistavatele (vooluveelembestele ehk reofiilsetele) liikidele. Vee sügavus peab möödaviikpääsus olema vähemalt 20 cm, kalle 1:100 kuni 1:20, keskmine voolukiirus vähemalt 0,4 0,6 m/s ning ülimalt 1,6 kuni 2 m/s, põhjalaius vähemalt 0,8 m ning erivooluhulk üle 0,1 m 3 /s (m). Hea toimimisega möödaviikpääsu kalle ei ületa 2%. Kalaramp on ehituse ja toime poolest sama, mis tehiskärestik, kuid see ei hõlma kogu voolusängi laiust. Kalaramp ehitatakse kalda äärde ja eelistada tuleb seda kallast, kus vool on kiirem. Veehoidla jääb alles ning selle kasutamine jätkub, küll aga tuleb loobuda ülaveetaseme reguleerimisest ning leppida suure vooluhulga laskmisega läbi kalapääsu. Vee sügavus kalarambis on keskmiselt 0,3 0,4 m, rambi kalle alla 1:20 1:30, suurim voolukiirus 1,6 2 m/s ning laius vähemalt 2 m. Kamberkalapääs ehk kalatrepp on tarindkalapääs. See on siiani olnud kõige sagedamini kasutatavam kalapääsutüüp, sest see on väiksemate mõõtmete ja veetarbega ning sobib ka suurema veepindade vahe korral võrreldes looduslikku tüüpi kalapääsudega. Kamberkalapääs koosneb astmetena paiknevate kambrite reast, mis viib tõkke alaveepoolelt ülaveepoolele. Kambrite vaheseintes on kala läbipääsemist võimaldavad ülevoolu- või veealused avad. Kambritel on topeltfunktsioon: nad 114 / 316

115 rahustavad läbi kalapääsu voolavat vett ja loovad kaladele puhketsoone. Kahe järjestikuse kambri veetasemete vahe sõltub rändava kala liigist. Kamberkalapääsu lang on enamasti 10 kuni 15%. Pilupääs on kamberkalapääsu variant, mille vaheseinte otstes on põhjani ulatuvad püstpilud. Sõltuvalt vooluhulgast võib pilusid olla üks või kaks. Ühe piluga lahenduse korral on pilud alati ühes küljes (erinevalt tavalistest kalatreppidest, kus avad paiknevad vaheldumisi ühe ja teise seina ääres). Välisseina ja voolu suunava prussi vaheline pilu muudab voolu suunda nii, et peavool suundub kambri keskele. Pilupääs on võrreldes klassikalise kalatrepiga eelistatum. Üldised nõuded kalapääsude efektiivseks toimimiseks 137 Kalapääsu optimaalne paigutus paisu juures on kriitilise tähtsusega. Kalad ja selgrootud rändavad ülesvoolu jõe peavoolus või piki selle serva. Et suurem osa rändavaid isendeid leiaks üles kalapääsu suudme, tuleb see kavandada sellele kaldale, kus vool on tugevam. HEJ olemasolu korral sobib kalapääsule sama kallas, kus paikneb jõujaam. Kalapääsu suue peab olema paisule või turbiini väljavoolule võimalikult lähedal, mis väldib kalapääsu sissepääsu ja takistuse vahele surnud tsooni jäämist. See on oluline, sest muidu võivad ülesvoolu ujuvad kalad sattuda sellesse surnud tsooni ega leia kalapääsu suuet üles. Kalapääsu suue ja peibutusvool. Voolu tajumine mängib veeorganismide orienteerumisel jõgedes otsustavat rolli. Ülesvoolu rändavad täiskasvanud kalad ujuvad tavaliselt vastu peavoolu. Siiski ei pruugi nad liikuda kõige tugevamas voolus, vaid sõltuvalt ujumisvõimest võivad nad ujuda ka peavoolu servas. Kui liikumine on takistatud, püüab kala otsida sellest möödapääsu külje pealt kas ühelt või teiselt poolt paisu. Nii toimides tajuvad kalad kalapääsust tulevat voolu, mis juhib nad kalapääsule. Kalapääsu suudme juures kujunevat peibutusvoolu mõjutavad alavee voolukiirus ja turbulentsuse tase, samuti pealevoolava vee voolukiirus ja vooluhulk. Voolu kiirus kalapääsu suudmes peaks olema vahemikus 0,8-2 m/s. Kindlasti ei tohi peibutusvoolu kiirus takistada kalade sisenemist kalapääsu. Voolu kiirus kalapääsu suudmes ei või ületada 2 m/s isegi madala veetaseme korral. Kalapääsu suue peab paiknema seal, kuhu kalad ülesvoolu rändel kogunevad. See sõltub alavee voolu iseloomust ja HEJ ehituslikust konstruktsioonist. Reeglina on see vahetult paisu all turbiinide väljavoolu lähedal. Seetõttu tuleb peibutusvool suunata selliselt, et voolu järgi orienteeruvad kalad leiaksid üles kalapääsu suudme. Kalapääsu väljapääs. Kui kalapääs rajatakse HEJ juurde, peab kalapääsu väljapääs (vee sissevooluava) paiknema piisaval kaugusel paisust ja turbiinide sissevooluavast, et vool ei haaraks kalapääsust väljuvaid kalu endaga kaasa turbiinidesse. Tuleb tagada kalapääsu väljapääsu minimaalne kaugus 5 m ja turbiinide sissevooluavast või võredest. Kui ülavee voolukiirus on üle 0,5 m/s, tuleb kalapääsu väljapääsu piirkonda pikendada, eraldades selle ülaveest vaheseinaga. Kui ülavee tase jões kõigub maksimaalselt 0,5-1 m võrra 138, on osutunud otstarbekaks rajada kalapääsu väljapääs pilupääsuna. Vooluhulk ja voolu tingimused kalapääsus. Vooluhulk, mis on kalapääsus vajalik kalade jaoks optimaalsete hüdrauliliste tingimuste jaoks, on reeglina väiksem, kui on vaja peibutusvoolu tekitamiseks. Siiski peab kalapääsu läbiv vooluhulk olema selline, mis võimaldab siirdekaladel takistamatult läbida kalapääsu, eriti madalvee perioodidel. Seda tuleb eriti arvesse võtta paisude puhul, kus ei ole hüdroelektrijaama. Kui kalapääsu voolab rohkem vett, kui on vaja selle hüdrauliliselt vastuvõetavaks funktsioneerimiseks, siis ei suuda kalad seda läbida. Kalapääsu efektiivseks toimimiseks on vajalik kalapääsu sissevoolava vee hulga reguleerimine, näiteks jõe suuremate vooluhulkade, eriti suurvee korral. Veevoolu turbulentsus kalapääsus peab olema võimalikult väike, et kõik veeorganismid saaksid läbida kalapääsu sõltumata nende ujumisvõimest. Voolukiirus kalapääsus ei tohi 137 Fish Passes. Design, dimensions and monitoring. FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations), DVWK (Deutscher Verband für Wasserwirtschaft und Kulturbau), 2002; Pärnu jõe veetasemed Sindi paisul vt ptk / 316

116 üheski punktis ületada 2,0 m/s ja seda tuleb kalapääsu projekteerimisel arvestada. Keskmine voolukiirus kalapääsus peab olema sellest väärtusest oluliselt madalam. Vool kalapääsus peab olema võimalikult korrapärane. Kalapääsu tuleb kavandada piisavalt puhketsoone nõrgema ujumisvõimega kaladele. Vool kalapääsus Põhjalähedase voolukiiruse aeglustamiseks peab kalapääsu põhi olema konarlik. Kalapääsu pikkus, kalded ja puhkebasseinid. Need näitajad sõltuvad kalapääsu tüübist ja on viidatud juhendis eraldi välja toodud. Kalapääsu mõõtmete määramisel on olulised jões esineva kõige suurema kalaliigi keskmine kehapikkus ja veetasemete vahe kalapääsus, mis mõjutab kalapääsu põhjalähedase veekihi voolukiirust. Kalapääsus tuleb vältida jugasid ja kukkuvat vett. Kalapääsu pikkuse kavandamisel tuleb arvesse võtta esinevate kalaliikide ujumisvõimet ja lähtuda seejuures nõrgematest ujujatest. Ette tuleb näha puhketsoonid või -basseinid. Kalapääsu põhja kujundamine. Kalapääsu põhi peab olema kaetud vähemalt 0,2 m paksuse jämedakoelise substraadiga. Ideaalne on jõe põhjale sarnanev substraat. Jämedakoeline substraat on vajalik erosioonikindla põhja loomiseks, samuti peab see olema võimalikult looduslähedane ning moodustama erineva suuruse ja kujuga õõnsustega mosaiikse pinna. Väikese voolukiirusega õõnsused on vajalikud väikeste ja noorte kalade ning selgrootute jaoks. Jämedakoeline põhi peab olema kalapääsu kogu ulatuses, k.a kalapääsu sisse- ja väljapääsuosa ning nõlvad. Kalapääsud peavad üldjoontes toimima aastaringselt, sest erinevad kalaliigid ja selgrootud veeloomad rändavad erinevatel aegadel. Näiteks toimub karpkalaliste ränne valdavalt kevadel, lõheliste peamiselt sügisel. Põhjaelustiku ränne võib toimuda tõenäoliselt kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ning valdavalt hämaras ja öösiti. Kalapääsu piiratud toimimine on lubatav ainult eriti madala ja eriti kõrge veeseisu korral, sest nendel perioodidel reeglina kalade rände aktiivsus langeb. Samuti tuleb tagada kalapääsude ööpäevaringne toimimine, sest väikese liikuvusega selgrootud võivad kalapääsus hukkuda, kui see jääb perioodiliselt kuivaks. Regulaarse hoolduse vajadust tuleb arvesse võtta juba alates kalapääsu kavandamisest, sest ebapiisav hooldamine on kalapääsude halva toimimise peamisi põhjuseid. Takistused kalapääsu väljapääsu (vee sissevooluava) juures, kalapääsu rajatiste kahjustused või vigased vooluhulga reguleerimise seadmed on üsna sagedased nähtused, kuid regulaarse hooldusega on neid häireid võimalik minimiseerida. Kalapääsu juurde peab olema takistusteta ja turvaline pääs, et oleks võimalik hooldust läbi viia. Looduslähedasi kalapääse on reeglina kergem hooldada, kui tehnilisi rajatisi, sest risuga ummistused vee sissevoolul ei tõkesta looduslähedaste kalapääsude toimimist reeglina täielikult. Vajalik on koostada kalapääsude hooldusjuhend, mis sisaldab hooldustööde iseloomu ja nende läbiviimise sagedust. Juhendit tuleb vajadusel korrigeerida lähtudes konkreetse kalapääsu hooldamise kogemustest. Igal juhul tuleb hooldustööd ette näha iga kord pärast suurveeperioodi. Vajalik voolukiirus kalapääsu suudmes sõltub sellest, milliste kalaliikide jaoks see on mõeldud. Lõhe ja forelli jaoks on sobiv kiirus ka 2-3 m/s, kuid väiksema ujumisvõimega kalade jaoks on seda liiga palju. Üldiselt peetakse lõhe jaoks sobivaks voolukiirust 1-2 m/s ja see võimaldab ka mitmete teiste siirdekalade ülesvoolu rännet. Kui veetemperatuur on liiga madal (alla 8 C) või liiga kõrge, siis tuleb voolukiirust vähendada, sest kalad muutuvad aeglaseks ega suuda hüpata 139. Kalapääsu suue peab olema võimalikult HEJ väljavoolu lähedal Kalade ainevahetus aeglustub madalamatel temperatuuridel, mis omakorda kahandab kalade võimekust kiirete sööstude ja hüpete sooritamisel (eksperdi märkus). 140 Guide on How to Develop a Small Hydropower Plant. European Small Hydropower Assotiation (ESHA), 2004; / 316

117 Võrreldes karplastega on lõhilastel agressiivsus ning konkurents paaritumisel ja kudemisterritooriumi kaitsmisel suurem 141. Sellest lähtuvalt võib lõhilaste hulgas esineda suuremat tunglemist ka kalade ülesrändel kalapääsudes, kus kalade kontsentratsioon rände kõrgperioodil on suur. Seetõttu mida avaramad ja erinevate kalaliikide vajadustele vastavad kalapääsud, seda tõhusamad need on. Sindi paisul kalade rändetingimuste tagamisel avaneva kalastikuliselt olulise vetevõrgu pikkuseks on hinnatud 788 km (sh ülalpool Sindi paisu 586 km, ülalpool Kurgja paisu 92 km, ülalpool Jändja paisu 43 km ja ülalpool Türi paisu 76 km). 142 Paremkalda looduslähedane kalapääs Veejaama kinnistul (alternatiiv A) KMH koostamise käigus täpsustas projekteerija paremkalda looduslähedase kalapääsu ehitust (alamalternatiiv A1) ja toimimist 143 võrreldes eelprojektis toodud kirjeldusega (vt ptk 3.1 ja Lisa 2). Kalapääs Sindi paisu juures jõe paremal kaldal on eelprojektis lahendatud 165 m pikkuse möödaviikkanalina. Kalapääs on trapetsikujulise ristlõikega, põhja lang on 2%. Kalapääsu põhja laius on alumises osas 3,5 m ja ülemises, tehiskoelmuks kujundatud lõigus 6,0 m. Kalapääsu säng on kogu pikkuses kindlustatud kividega, koelmuks kavandatud lõigul on põhi kaetud kruusaga (kudemissubstraat). Kaladele soodsate rändetingimuste loomiseks paigutatakse kalapääsu põhja voolu muundavad struktuurid üksikud suured kivid ja/või kividest ülevooluläved. Kanali veehoidla poolsesse otsa (kalapääsu väljapääs) ehitatakse kamberkalapääsu (pilukalapääsu mõlemapoolse vaheseinapiludega) tüüpi regulaator. Regulaator on varustatud varjaga, mille abil võib vajadusel vee juurdevoolu reguleerida või kalapääsu hoopis sulgeda. Regulaatori veehaardeavade läbilaskevõime normaalpaisutustasemel (NPT 4,60 m) on 2 m 3 /s. Kalapääsu sissepääs paigutatakse HEJ turbiinide väljalasketorude juurde. Kalapääsu ülemisse otsa rajatakse seirejaam. Normaalpaisutustasemel on vooluparameetrid kalapääsus järgmised: vooluhulk 2 m 3 /s, keskmine veesügavus 0,7-0,8 m, keskmine voolukiirus 0,4-0,5 m/s, maksimaalne voolukiirus ~1,9 m/s. Kalapääs on ette nähtud tööks veetaseme absoluutkõrguseni veehoidlas 5,70 m. Kõrgemate paisutustasemete korral tuleb kalapääsu kanal ümbritseva tammidevahelise ala üleujutuse vältimiseks sulgeda. Paisutustasemel kuni 5,70 m suureneb kalapääsu vooluhulk kuni ~4,2 m 3 /s; ülevoolupaisu läbilaskevõime antud kõrgusarvul ca 350 m 3 /s. Vt ka ptk 8.4. Kavandatud HEJ võimaldab vähendada veetaseme kõikumist veehoidlas, tagades kalapääsu stabiilse töö. HEJ-sse paigaldatakse 2 turbiini, kumbki vooluhulgale 4-25 m 3 /s; HEJ veetarve on seega vahemikus 4-50 m 3 /s. Rajatav HEJ on täisautomaatne ning programm juhib turbiinide tööd vastavalt vooluhulga muutusele jões. Seega hakates tööle paisutuskõrgusel 4,65 m, kui jõe vooluhulk ületab 15 m 3 /s (sanitaarvooluhulk 11 m 3 /s + HEJ minimaalne veetarve 4 m 3 /s), võimaldab HEJ hoida veetaset veehoidlas NPT-le lähedasel kõrgusel kuni vooluhulgani jões 65 m 3 /s. Vt ka ptk 8.4. Jõe paremale kaldale kavandatav looduslähedane kalapääs on ülesvoolu rändel tõenäoliselt füüsiliselt läbitav enamikule Pärnu jões esinevatest kalaliikidest. Piiratud ujumisvõimega siirdekalade (näiteks jõesilm, tint ja vimb) rändetingimuste soodustamiseks oleks mõistlik pikendada pääsu ca 180 meetrini, et pääsu keskmine lang oleks 1,8% (vt alamalternatiiv A2). HEJ rajamise korral pole pikema kalapääsu rajamiseks paremal kaldal (Veejaama kinnistul) ilmselt piisavalt ruumi. Kalapääsu toimimise puhul on eelduseks selle alumise otsa leidmine kalade poolt ja nende piisav motiveeritus pääsu kasutamisel. Kalapääsu alumine osa on kavandatud rajada HEJ väljavoolu kõrvale. Sellest tulenevalt töötab pääs tõenäoliselt rahuldavalt ainult olukorras, kus enamus jõe vooluhulgast voolab läbi turbiinide, mille juurde kalad seetõttu kogunevad. Tekib olukord, kus ülesvoolu rände tagamiseks tuleb suurem osa veest läbi turbiinide lasta, mis omakorda raskendab kalade rändamist allavoolu (vt ptk 8.2.2). Juhul kui HEJ ei tööta, on kaladel tõenäoliselt raskusi kalapääsu leidmisel (suurim vooluhulk tuleb üle paisu ning kalad kogunevad seetõttu paisu alla). Kalade rände 141 Tiit Paaver. Kasvatatavate kalade bioloogia III (loengumaterjal). EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, kalakasvatuse osakond; TAP Teostatavusuuringu aruanne (tabel ). K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu Jevgenia Pravdjukova (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ) poolt koostatud täiendus, / 316

118 ajal, kui vett on piisavalt, võib seda juhtuda aga ainult avariiolukorras, sest HEJ rajatakse selleks, et vooluhulkasid ära kasutada. Avariiolukorras aitab peibutusvoolu hulka kalapääsu suudmes suurendada avariilask, mille kaudu saab vett juhtida vahetult HEJ väljavoolu kõrvale (vt ka ptk 8.4). Samuti laheneks vähemalt osaliselt see probleem kogu jõe laiuse tehiskärestiku rajamisel (vt leevendusmeede ptk ), sest siis saaksid hea ujumisvõimega kalad suurte vooluhulkade puhul rännata ülesvoolu ka jõe peasängi kaudu. HEJ jääb seisma, kui vooluhulk jões langeb alla 15 m 3 /s sõltumata sellest, kas on kalade rändeaeg või mitte, kuid sel juhul on ette nähtud tagada kummalegi kalapääsule vooluhulk vähemalt 2 m 3 /s. Siis jaotuvad vooluhulgad kolme kalapääsu (2 üles, 1 alla), paisu ja teiste veekasutajate OÜ Raho (varem Articer OÜ) ja Sindi Lanka AS-i vahel vastavalt määratud sanitaarvooluhulgale (3 x = 11 m 3 /s). See tähendab, et lisaks sanitaarmiinimumile võib vooluhulkade vahemikus 11-14,9 m 3 /s (HEJ ei tööta) üle paisu harja voolata täiendavalt kuni 3,9 m 3 /s vett. Pidev minimaalne ülevool 4 m 3 /s üle paisu harja tagab paisu harjal 4-5 cm paksuse veekihi. Kui sellele lisandub täiendav vooluhulk kuni 3,9 m 3 /s, siis võib veekihi paksuseks paisu harjal minimaalsete vooluhulkade tingimustes kujuneda teoreetiliselt kuni 8-10 cm. Veevaesel perioodil alla 15 m 3 /s ongi peibutusvooluks kalapääsust väljuv veevool 2 m 3 /s, sest see on kontsentreeritum, kui üle paisu voolav 0,026 m 3 /s paisu jooksva meetri kohta. Võiks arvata, et kalapääsu leidmine võib kaladele raskusi tekitada ka suure vooluhulga puhul, kui turbiinidest tulev vooluhulk on võrreldav üle paisuharja tuleva vooluhulgaga (kalad kogunevad samuti paisu alla). See tähendab vooluhulka ca 100 m 3 /s ja üle selle, mis on kevadine suurvesi. Vooluhulk 100 m 3 /s võib esineda ka vihmastel sügistel (kalade rändeperioodil), kuid sügisesed keskmised veetasemed ulatuvad kuni 70 m 3 /s. 100 m 3 /s sügisel on pigem erand kui reegel. Samas on lõheliste seire Põhja-Eesti jõgedel ilmekalt näidanud, et säärased veerohked aastad on väga olulised lõhe ja meriforelli asurkondade säilimise seisukohalt. Neil aastatel koetud põlvkonnad tagavad keskmisest suurema laskujate (ning rekruutide 144 ) arvu, mis võimaldavad vastavatel asurkondadel üle elada ka põuased aastad, mil lõhe ja meriforelli kudemine võib ebaõnnestuda. Seega võib säärane kalade rändeteelt eksitamine (rändetingimuste mittearvestamine keskmisest suuremate vooluhulkade tingimustes) olla pikas perspektiivis populatsiooni kasvukiirust pärssiv, sest see võib välistada väga tugevate põlvkondade tekke. Probleemi lahendamiseks on välja pakutud lahendus (leevendusmeede), et lõheliste jt hea ujumisvõimega siirdekalaliikide ülesvoolurände võimaluste parandamiseks keskmisest suuremate vooluhulkade tingimustes rajatakse paisule tehiskärestik (vt ptk ). Nimetatud põhilahenduse puhul on parema kalda kalapääs ebaefektiivsem kui 0-alternatiivi alamalternatiivi 01 puhul (vt tagapool), sest viimasel juhul on kalapääs kavandatud mõnevõrra laugemana, suuremate vooluhulkade puhul on ka kalapääsudes vooluhulk suurem (pääs on suurte vooluhulkade puhul kaladele paremini leitav) ning pääsude alumise otsa juurde suunatav täiendav vool (kalade ligimeelitamiseks) ei sõltu HEJ töörežiimist. Meriforelli puhul on täheldatud, et looduslähedases kalapääsus, mille vooluhulk moodustab 5-15% jõe vooluhulgast, rändab ülesvoolu 46-76% sugukaladest 145. Viidatud artikli puhul on tegemist olukorraga, kus vooluhulgad analüüsitud kalapääsudes olid vahemikus 0,5-1,5 m 3 /s ehk protsentuaalselt sarnased Sindi paisu juures kavandatuga. Alamalternatiiv A2 looduslähedane kalapääs pikkusega ca 180 m, kaldega 1,8% on võrreldes alamalternatiiviga A1 kalade ülesrände seisukohalt soodsam, sest väiksem kalle on vastuvõetav kõikidele Pärnu jões rändavatele kalaliikidele. Kalapääsu sängi ja tehiskoelmu põhi ja nõlvad tuleb katta kivide ja kruusaga samal põhimõttel, nagu on kirjeldatud alamalternatiiv A1 juures (vt eespool), et tagada kalapääsus erineva voolukiirusega tsoonid ning võimaldada kalade rännet erineva ujumisvõimega kaladele nii põhja lähedal kui ka peavoolus. 144 Rekruut varu täiendus 145 Calles O. & Greemberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulates rivers. River Research and Applications 25: / 316

119 Projekteerija peab tehniliselt võimalikuks eelprojekti olemasoleva lahenduse (alamalternatiivi A1) muutmist (kalapääsu põhja langu ja laiuse korrigeerimist) järgmises projekteerimisstaadiumis, et see vastaks alamalternatiivi A2 kriteeriumitele. See võib mõnevõrra tõsta ehituse maksumust (suuremad gabariidid rohkem kindlustusi, väiksem lang kalapääsu suurem pikkus, muutub ka kaevetööde maht jne). Alamalternatiivi A2 võib käsitleda ka alamalternatiivi A1 leevendusmeetmena, mis võimaldab olemasoleva kinnistu piirides saavutada kavandatava tegevuse seisukohalt parema olukorra, kuid mis ei pruugi siiski anda vajalikku tulemust. Alamalternatiiv A3 looduslähedane kalapääs pikkusega 220 m, kaldega 1,5% oleks kalade jaoks võrreldes eelmiste alamalternatiividega veelgi soodsam, kuid piiravaks osutuvad Veejaama kinnistu mõõtmed. Kui tuleb valida kalapääsu pikkuse või laiuse vahel, siis tuleb eelistada laiemat varianti. Piiratud maakasutuse tingimustes ei ole mõlema näitaja maksimaalne saavutamine võimalik. Samas peavad kalapääsude alaste juhendmaterjalide (vt eespool) koostajad piisavaks, kui kalapääsu kalle on alla 2%, seega võib alamalternatiivi A3 lugeda sellest aspektist lahenduseks, mis tõenäoliselt täidab oma eesmärgi enamiku kalaliikide puhul. Lähtudes aga kalapääsude rajamise praktikast osutub hõredapiilise siirdesiia jaoks ületamatuks kalapääs, mille kalle on suurem kui 1%. Siig ujub ülesvoolurändel mööda veekogu põhja ja ka madalad takistused, kus tuleb sooritada hüppeid, võivad siiale osutuda ületamatuks. Hõredapiilise siirdesiia jaoks rändetingimuste tagamine Sindi paisul on oluline lähtudes LoD ja VRD nõuetest ning kalamajanduslikust aspektist. Sellise kalde saavutamiseks tuleks looduslähedast kalapääsu pikendada kuni 300 meetrini, mis võimaldab kalapääsu kujundada kärestikulise kanalina ja tagada kaladele sobiva voolukiiruse. Kalapääsu on võimalik pikendada Veejaama kinnistust ülesvoolu mööda Pärnu jõe kaldapealset, kus on tegemist jätkuvalt riigi omandis oleva maaga. Käesolevas KMH-s on lahendust käsitletud paremkalda kalapääsu leevendusmeetmena ja selle täpsem kirjeldus vt ptk %-lise kaldega looduslähedase kärestikulise kanalina rajatud kalapääs võimaldab ülesrände tingimused tõenäoliselt kõikidele kalaliikidele. Vasakkalda kamberkalapääsu (kalatrepi) rekonstrueerimine (alternatiiv B) Arvestades Sindi paisu suurt pikkust tuleb kalade ülesrände parema tulemuse saavutamiseks lisaks paremkalda looduslähedase kalapääsu rajamisele rekonstrueerida ka olemasolev vasakkalda kalatrepp. Kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojekti lahendusele (alamalternatiiv B1) näeb ette kamberkalapääsu jaotamist püstavadega kalapääsuks (pilupääsuks, pilukalakäiguks), kus vaheseintes on põhjani ulatuvad püstpilud, mis muudavad peavoolu suunda kalapääsus. Osa kalapääsu ristlõikest eraldatakse pikivaheseinaga ja sellest saab peibutusvoolu renn. Olemasoleva kalapääsu sissevoolule (veehoidla poolsesse otsa) on kavandatud paigaldada regulaator, mis piirab kalapääsu vooluhulka suurvee ajal. Selle tulemusena ei sõltu kalapääsu vooluhulk enam jõe vooluhulgast ning eeldatavasti hakkab kalapääsus domineerima kalade jaoks optimaalsem vooluhulk. Kalapääsu toimivus ei pruugi siiski oluliselt paraneda, sest peamine probleem, miks kalad kalapääsu ei kasuta, on selle suudme vale asukoht (vt üldised nõuded kalapääsu suudme asukoha kohta käesolevas peatükis eespool). Kalatrepi suue asub paisust 40 m allavoolu ja kalad ei leia seda üles. Samuti puuduvad betoonist kastidest koosnevas kalapääsus sisuliselt kalade varjevõimalused ja väiksemate liikide hulgas võib kiskluse 146 tõttu esineda suur suremus. Evolutsiooni käigus on kalad kohastunud sääraseid elupaiku vältima ning seetõttu võib nende motivatsioon pääsu kasutada olla väike. Olemasoleva kalapääsu rekonstrueerimisel vastavalt eelprojekti lahendusele säiliks üldjoontes senine tehislik konstruktsioon ja pikivaheseina lisamisega muudetakse eelkõige pääsust läbijuhitava vee vooluhulka. Tehislik konstruktsioon on võrreldes looduslähedasega kalade jaoks vähem sobiv. 146 Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe 119 / 316

120 Seetõttu on tõenäoline, et kalastiku rändevõimalused läbi olemasoleva kalapääsu jäävad kasinaks ka edaspidi, kuigi võivad võrreldes praegusega paraneda. Kalapääsu võib muuta kaladele vastuvõetavamaks kattes selle põhja kogu pikkuses väiksema suurusega kivide ja jämeda kruusaga vähemalt 0,2 m paksuselt, mis toimiks väiksematele kaladele ka varjepaigana. Ideaalis peaks substraat sarnanema jõe tüüpilise põhjaga ning vastu pidama erosioonile. Põhja kattematerjal peab olema võimalikult looduslähedane ja moodustama mosaiikse pinna, kus on erineva suurusega õõnsusi. Väikesed ja noored kalad ning selgrootud põhjaloomad saavad peituda nendesse õõnsustesse, kus voolukiirus on väike. 147 Kalad leiaksid kalatrepi suudme kergemini üles juhul, kui rajada paisu alla kogu jõe laiuses tehiskärestik, mis algaks vana kalapääsu suudme juurest. Tehiskärestiku puudumisel on vaja olemasoleva kalapääsu konstruktsiooni muuta selliselt, et kalapääsu alumine ots pööratakse tagasi vahetult paisu alla (alamalternatiiv B2; vt Joonis 18), kust kalad kalatrepi sissepääsu kergemini üles leiavad. Analoogne põhimõtteline lahendus on välja töötatud ka Sindi kalatrepi jaoks (vt Lisa 4; TAP-i variandi 2 ümberehitatav kalapääs), kuid selles pole lisanduva osa kavandamisel arvestatud olemasoleva kalatrepi alumise osa kõrgusega. Et tagada ühtlane kõrguste üleminek, tuleb ca pool olemasoleva kalatrepi alumisest osast lammutada, et lisanduva osa suue paisu all jääks sobivale kõrgusele. Kalatrepi kallet see oluliselt ei muuda. Kalapääsu põhi tuleb katta kivide ja jämeda kruusaga (vt eespool). Joonis 18. Kamberkalapääsu (pilupääsu) põhimõtteline skeem. Allikas: New South Wales (NSW) Government, Department of Primary Industries (Austraalia); Kirjeldatud viisil ümber ehitatud kalatrepp (alamalternatiiv B2), kus projektlahenduse väljatöötamisel on muuhulgas arvestatud ka kalade jaoks sobivate vooluhulkade ja voolukiirustega, võib teatud oludes koos paremkalda looduslähedase kalapääsuga parandada Pärnu jõe siirdekalade ülesvoolurände tingimusi. 147 Fish Passes. Design, dimensions and monitoring. FAO (Food and Agriculture Organization of the United Nations), DVWK (Deutscher Verband für Wasserwirtshaft und Kulturbau), / 316

121 Siin tuleb aga arvesse võtta asjaolu, et kui rakendatakse eksperdirühma poolt pakutud leevendusmeedet paisule tehiskärestiku rajamise näol (vt ptk ), siis ei ole vasakkalda kalatrepi ümberehitamine vastavalt alamalternatiivile B2 võimalik ega otstarbekas. KMH programmi avalikustamise käigus lisandunud ettepanek rajada OÜ Raho (endine omanik Articer OÜ) kinnistule täiendav toru või osaliselt kaetud kanal, millest voolab läbi regulaatoriga reguleeritav vooluhulk vahemikus 2 3 m 3 /s, mis tekitab kalatrepi alumise otsa juurde kalade peibutusvoolu (alamalternatiiv B3), võib olla küll tehniliselt teostatav, kui osapooled selles kokkuleppele jõuavad, kuid säilib peamine probleem, mis on vastuolus kalapääsude paigutuse ühe põhireegliga (vt käesoleva ptk alguses): kalapääsu suue jääb paisust liiga kaugele allavoolu, mistõttu märkimisväärne osa kaladest ei leia seda üles (vt ka alamalternatiiv B1). Kuna seetõttu ei ole tagatud kalade ülesränne, siis ei ole alamalternatiivi B3 realiseerimine otstarbekas. Kalatrepi asendamine looduslähedase kalapääsuga jõe vasakkaldal (alamalternatiiv B4; vastavalt TAP-i variandile 7 vt Lisa 4) ei ole reaalne, sest selleks pole piisavalt ruumi ning see ei ole kooskõlas OÜ Raho (eelmine omanik Articer OÜ) maakasutuse ja DP-ga kavandatud arendustega (vt ptk 5.2). Seetõttu tuli näiteks lugeda ebareaalseks ka 0-alternatiivi alamalternatiiv 04 (vt tagapool), mis nägi muuhulgas ette looduslähedase kalapääsu rajamise jõe vasakkaldale Articer OÜ (nüüd OÜ Raho) maale. KMH käigus analüüsiti ka muid alternatiivseid kalapääsude lahendusi ja nende asukohti eeldusel, et need tagaksid paisutuse säilimise ja kavandatava HEJ toimimise (alternatiiv C): alamalternatiiv C1 kalapääs tehiskärestikuna paisu keskel ca 50 laiuselt vooluhulgaga 25 m 3 /s ja alamalternatiiv C2 kalapääs kalarambina paisu keskel ca 50 laiuselt vooluhulgaga 25 m 3 /s. Arvestades vooluhulkade reguleerimise vajadust HEJ ja kalapääsude juures, et tagada nende sünkroniseeritud ja võimalikult tõhus koostöö (sh peibutusvool), ei ole nende alamalternatiivide rakendamine koos kavandatava HEJ-ga võimalik. Samuti ei leitud selliseid juba eelpool käsitletud alamalternatiividest paremaid ja otstarbekamaid lahendusi, mis antud konkreetsetesse tingimustesse oleksid sobivad. 0-alternatiivi alamalternatiivid 0-alternatiivi alamalternatiividena käsitletakse varasemates töödes (vt ptk 3.2.1) analüüsitud vastavaid variante (vt Tabel 5). Käsitletud alternatiividest on kalastiku üles- ja allavoolu rändetingimuste tagamisel soodsaimaks 0-alternatiivi alamalternatiiv 02 paisu lammutamine ja asendamine tehisliku kärestikuga (paisu likvideerimisega ei ole võimalik taastada kärestikku kogu ulatuses endisel looduslikul kujul). Rajataval kärestikul on kaladel tõenäoliselt võimalus läbida jõelõik sisuliselt ükskõik millises jõe osas, sest rännet takistav paisu struktuur puudub. Samuti on tehiskärestik kaladele läbitav olenemata jõe vooluhulgast. Looduslähedane jõepõhi pakub sobivaid varjevõimalusi (kärestiku ulatuses 185 m pikkuses osas paraneb jõelõigu hüdromorfoloogiline kvaliteet) ning erineva voolukiiruse ja sügavusega lõike, mida erineva ujumisvõimega kalaliigid saavad rändeteena kasutada. Seetõttu võib eeldada, et nimetatud alamalternatiivi puhul suudavad kärestiku ületada kõik Pärnu jões esinevad siirdekalad. Kuna antud alamalternatiivi korral alandatakse paisutuse veetaset ca 1,5 meetrit (normaalveetaseme juures vt Joonis 19), tuleb siirdekaladele noorjärkudel allavoolu rändel läbida senisest väiksema pikkusega paisutusala, mistõttu väheneb ka veehoidla poolt põhjustatav arvatav negatiivne mõju (vt ptk ). Sindi paisutuse ala (veehoidla) võimaliku mõju olulisust jõe keskkonnale ja kalastikule on käsitletud peatükis Selle alternatiivi rakendamise puhul on väga tõenäoline, et pikas perspektiivis (10-15 aasta jooksul) saavutatakse lõhe looduslik taastootmine, mis moodustab 75% 148 jõe potentsiaalist. Võib eeldada, et kärestikust saavad kõik kalaliigid (100%) rännata vabalt ülesvoolu. Ka allavoolurände tingimused tõenäoliselt paranevad mõnevõrra võrreldes praeguse olukorraga, sest ülaveetaseme % loodusliku taastootmispotentsiaali saavutamise nõue on esitatud EL lõhemääruse eelnõus ja hakkab määruse jõustumisel kehtima ainult lõhe kohta. Selle laiendamine teistele kalaliikidele ei ole asjakohane. 121 / 316

122 alandamisega väheneb jõe paisutatud osa, kuigi ka praeguse paisutustaseme juures ei saa paisutuse mõju Sindi paisuga seoses lugeda siirdekalade rände seisukohalt oluliseks (vt ptk 8.2.4). Seega on põhjust eeldada, et siirdekalade arvukus jões tõuseb kuni maksimaalse potentsiaalini ning on tõenäoline, et Sindi paisust ülesvoolu asuvas Pärnu jõe osas saavutatakse hea või väga hea ökoloogiline seisund. Kavandatav 1,97 ha suurune tehiskärestik oleks kõrge hüdromorfoloogilise kvaliteediga ala, mis oleks ühtlasi väga hea koelmuala jõesilmule, lõhele, hõredapiilise siirdesiiale, tindile ja vimmale. Veehoidlasse settinud muda hulk on suhteliselt väike ega sisalda piirnorme ületavas koguses ohtlikke aineid (vt ptk 6.3). Eemaldada tuleb ka vana paisu jäänused, sest need segavad kärestiku jaoks vajaliku profiili saavutamist. Samas tuleb arvestada sellega, et paisu lammutamisel muudetakse veerežiimi ülalpool paisu (praeguses paisutuse all olevas jõelõigus), mille tagajärjel voolukiirus ca 2 km jõelõigus ülalpool paisu suureneb ning kogunenud setete kergemad fraktsioonid (tolmliiv ja saviosakesed) võivad hakata kanduma allavoolu, sh praegusele paisualusele kärestikule (koelmualale), ning uue stabiilsema olukorra kujunemine võib võtta mitmeid aastaid. Kärestiku rajamisega kaasnevad võimalikud ehitusaegsed mõjud vt ptk 8.21 ja leevendusmeetmed ptk / 316

123 Joonis 19. Pärnu jõe pikiprofiil Sindi paisu piirkonnas. Sinise katkendjoonega on märgitud Pärnu jõe veetase kärestiku rajamise korral normaalvooluhulga tingimustes. Allikas: TAP Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Tartu, detsember / 316

124 Kalastiku seisukohalt paremuselt teine on 0-alternatiivi alamalternatiiv m laiuse ja 220 m pikkuse kalarambi rajamine paisu ja jõe keskele. Rambi mõõtmed ja vooluhulk (25 m 3 /s ehk pool jõe aasta keskmisest vooluhulgast) on kavandatud piisavalt suured, et peibutada kalu rambi alumise osa juurde, mistõttu rändetee leidmine hea ujumisvõimega kaladele eeldatavalt probleemiks ei kujune. Kaladel ei tohiks esineda ka motivatsiooniprobleeme, sest ramp on kavandatud looduslähedase kärestikuna. Keskmine voolu kiirus rambis normaalveetaseme (4,8 m abs) korral on kavandatud ca 0,8 m/s. Kavandatud kalarambi puhul võib keskmisest suuremate vooluhulkade ja kõrge veetaseme korral osutuda probleemiks suur voolu kiirus kalarambis, mis ei ole kõikidele kalaliikidele jõukohane. Rajatav kalapääs peab aga olema läbitav võimalikult paljudele liikidele, mitte ainult lõhele ja forellile. Kui lõhilased suudavad ujuda vastu 1,5 m/s kiirusega veevoolu, siis nt vimb on vähem võimekas, mistõttu kaladele läbipääsu projekteerimisel tuleks seada eesmärgiks mitte ületada voolukiirust 0,8 m/s 149. Ka muud kehvema ujumisvõimega kalad (nt tint, jõesilm ja hõredapiiline siirdesiig) ei suudaks tõenäoliselt selliselt kavandatud rampi läbida. Nende siirdekalade jaoks, kelle puhul rambist ülespääsemine võib osutuda problemaatiliseks, tuleb seda lugeda oluliseks negatiivseks mõjuks. Seetõttu tuleks selle mõju leevendamiseks lisaks rambile täiendavalt rajada jõe paremale kaldale laugem looduslähedane kalapääs (nagu on kirjeldatud 0-alternatiivi alamalternatiivi 01 juures tagapool). Rambi puhul veehoidla veetaset ei alandata, mistõttu võib säilida ka paisutusest tulenev negatiivne mõju siirdekalade noorjärkude allavoolu rändel (vt ptk 8.2.4). Rambi puhul on reaalne saavutada 75% lõhe potentsiaalsest taastootmise tasemest aasta jooksul. Pärnu jõe hea ökoloogilise seisundi saavutamine Sindi paisust ülesvoolu jäävas jõelõigus võib aga osutuda problemaatiliseks, sest osade siirdekalade jaoks võib ramp ilma täiendava looduslähedase kalapääsuta jõe paremkaldal olla ikkagi rändetõkkeks. Rambi puhul jääb paisutus alles ning jõe selle osa kasutamine saab jätkuda endisel viisil, kuid ülaveetaseme reguleerimine ei ole võimalik ning paratamatu on suure vooluhulga laskmine läbi kalapääsu 150. Rambi rajamisega kaasnevad võimalikud ehitusaegsed mõjud vt ptk 8.21 ja leevendusmeetmed ptk 12. Kalastiku seisukohalt paremuselt kolmas on 0-alternatiivi alamalternatiiv 01 olemasoleva kalatrepi rekonstrueerimine ja jõe paremale kaldale looduslähedase kalapääsu rajamine. Olemasoleva kalatrepi rekonstrueerimisega 90 m pikkuseks pilukalapääsuks, mille ots on pööratud paisu alla, ei saavutata tõenäoliselt looduslähedase kalapääsu rajamisega sarnast efektiivsust, kuid see on oluliseks täienduseks paremkalda looduslähedasele kalapääsule, eriti kalade peamisel rändeperioodil. Kalatrepi alumise otsa suunamine vahetult paisu alla aitaks kaladel paremini pääsu leida, kuid betoonist kastidest koosnevas kalapääsus sisuliselt puuduvad varjevõimalused, mistõttu väiksematel liikidel võib kiskluse tõttu esineda suur suremus. Evolutsiooni käigus on kalad kohastunud sarnaseid elupaiku vältima ning seetõttu ei taha nad eeldatavasti pääsu kasutada. Kalapääsu põhja erineva suurusega kive paigutades saaks mingil määral varjevõimalusi tekitada, aga saavutatav efekt ei ole kindlasti võrreldav looduslähedase kalapääsuga. Vt ka alternatiiv B eespool. Kalade rändel ülesvoolu kujuneb määravaks eelkõige paremkalda looduslähedase kalapääsu toimivus. Paremale kaldale planeeritav kalapääs on 250 m pikkune, millest 45 m moodustab kalapääsu väljapääs (sissevool) languga 3%. Looduslähedase kalapääsu keskmiseks languks on kavandatud 1,5% ja põhja laiuseks 5 m. Meriforelli puhul on täheldatud, et looduslähedases kala- 149 Kalade ränne Pärnu jões Sindi tammi juures, Eestis. Teostatavuse eeluuring. Kolm võimalust kalade rände tagamiseks. Niras (Taani), märts TAP - Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Tartu, detsember / 316

125 pääsus, mille vooluhulk moodustab 5-15% jõe vooluhulgast, rändab ülesvoolu 46-76% sugukaladest 151. Tõenäoliselt ei ole kalapääsude ülesvoolu rände efektiivsus nii hea kui kärestiku või rambi puhul (viimasel juhul suuremate vooluhulkade korral ainult hea ujumisvõimega kalade jaoks), sest kalapääsud on rändeteena oluliselt kitsamad. Kitsamad rändeteed võivad intensiivsemal rändeperioodil põhjustada pääsudes ja pääsude ees ülemäärast tunglemist ning kisklust. Ebaloomulikult tihedad kalakogumid on altimad stressile ning nakkustele. Sellised antropogeensed stressorid võivad põhjustada reproduktiivpotentsiaali langust 152, kuid kas see on oluline Sindi paisu puhul, et ole uuritud. Praegu toimub siirdekalade sigimine koelmul, mis moodustab alla 10% jões esinevatest potentsiaalsetelt kudealadest. Seega ükskõik kui hästi neil seal läheb, ei saa siirdekalade populatsioon olla suurem kui 10% jõe kogupotentsiaalist. Kui siirdekalade arvukus tõuseks jõe potentsiaali lähedale, siis oleks jõe alamjooksul neid oluliselt rohkem rändamas ja kalade tihedus paisu all suureneks mitmeid kordi. Vt ka ptk Nimetatud alternatiivi puhul võib säilida veehoidla negatiivne mõju allavoolu rändavatele siirdekalade noorjärkudele (vt ptk 8.2.4), kuid tõenäoliselt ei ole see oluline. Arvestades eelpool öeldut, on vähetõenäoline, et selle alamalternatiivi puhul saavutatakse 75% lõhe potentsiaalsest loodusliku taastootmise tasemest. Siirdekalade hea ökoloogiline seisund Sindi paisust ülesvoolu jäävas jõelõigus saavutatakse ainult juhul, kui kalapääsud hakkavad toimima parimal moel. See on samuti vähetõenäoline, lisaks võimalikud probleemid noorkalade allarändel veehoidla läbimisel. Ebareaalsed alternatiivid Kalastiku seisukohalt ei ole mõtet põhjalikumalt analüüsida ja alternatiivide võrdluses arvestada 0-alternatiivi alamalternatiive 04, 05 ja 06, sest nende realiseerimine ei anna loodetavaid tulemusi, sh on vähetõenäoline, et saavutatakse lõhe looduslik taastootmise tase, mis vastaks 75%- le maksimaalsest potentsiaalist, ja/või nende realiseerimine ei ole praktiliselt võimalik arvestades olemasolevat maakasutust (eramaa) ning tegevusi ja arenguid käsitletavas piirkonnas. Alamalternatiivi 04 (looduslähedaste kalapääsude rajamine jõe mõlemale kaldale) realiseerimine ei ole reaalne, sest jõe vasakkaldale ei ole võimalik rajada looduslähedast kalapääsu selle tõttu, et see läheb vastuollu Articer OÜ (nüüd OÜ Raho) tegevuse ja arendusplaanidega Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistutel. Mõlemad kalapääsud on küll kavandatud piisavalt väikse languga (ca 1,5%), et Pärnu jõe siirdekalad peaksid füüsiliselt suutma neid läbida. Alamalternatiivi 05 (olemasoleva vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine) puhul suudetakse ülesvoolu rändavate kalade arvu praeguse olukorraga võrreldes vähesel määral suurendada, kuid perspektiiv lõhe populatsiooni taastamiseks tõenäoliselt oluliselt ei parane. Samuti ei ole tõenäoline, et sellega saavutatakse Sindi paisust ülesvoolu asuval jõelõigul hea ökoloogiline seisund. Ülevaade alamalternatiivi (olemasoleva kalatrepi) puudustest on antud eespool 0-alternatiivi alamalternatiivi 01 analüüsi juures. Alamalternatiivi 06 (500 m pikkune möödapääsukanal jõe paremkaldal) lahendus ei ole kooskõlas kalapääsude rajamise ühe peamise tingimusega kalapääsu suue peab olema võimalikult paisu lähedal. Kuigi kavandatav looduslähedane kanal on kõikidest looduslähedaste kalapääsude alternatiividest kõige laugem (ca 0,6%), on füüsiliselt kaladele kõige lihtsamini läbitav ja suhteliselt suur vooluhulk pääsus peaks peibutama kalu seda kasutama, paikneb möödapääsu kanali alumine osa 500 m paisust allavoolu. Kuna kalad aga kogunevad valdavalt paisu alla, siis jääb kalapääs neil leidmata (sel põhjusel on tegemist samasuguse ebareaalse variandiga, kui kasutada kalapääsuna Vabriku kanalit). Antud alamalternatiivi puhul on voolava vee osakaal kalapääsus suuremate vooluhulkade puhul väiksem (võrrelduna jõe vooluhulgaga) ning seetõttu võib oletada, et 151 Calles O. & Greemberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulates rivers. River Research and Applications 25: Kadakas V. & Turovski A Kalade parasiidid ja silmaga märgatavad haiguslikud muutused. Eesti vabariigi Põllumajandusministeerium 125 / 316

126 suurveeperioodil on pääs kaladele eriti raskesti leitav. Kalapääsu suudme piirkonda jõkke kavandatud voolusuunajad ei pea tõenäoliselt vastu ka igakevadisele jääminekule. Lisaks ei arvesta lahendus olemasoleva maakasutusega (eramaad). Kokkuvõte Kalastiku jaoks on kalapääsude toimimise seisukohast lähtuvalt hinnatud käsitletud (alam)alternatiivide seast paremateks 0-alternatiivi alamalternatiivid 01, 02 ja 03 ehk lahendused, mis ei näe ette HEJ rajamist. Nendest tuleb siiski lugeda probleemseks rambi rajamist jõe keskele (alamalternatiiv 03), sest keskmisest suuremate vooluhulkade korral ei ole tõenäoliselt tagatud kõikide siirdekalaliikide ülesvooluränne (seega ka kalastiku hea ökoloogilise seisundi saavutamine) ning selle negatiivse mõju leevendamiseks on vaja täiendavalt rajada looduslähedane kalapääs jõe paremkaldale. Samuti ei ole tõenäoline, et kalad saaksid piisavalt head ülesvoolurände tingimused sel juhul, kui rajatakse looduslähedane kalapääs paremkaldale ja rekonstrueeritakse vasakkalda kalatrepp (alamalternatiiv 01). Ehitusaegsed mõjud vt ptk Kavandatava tegevuse põhialternatiiviga (eelprojekti kohase lahendusega) pole võimalik tagada kalade ülesvoolurännet vajalikus ulatuses. Kavandatava tegevuse põhialternatiivi korral on kalastiku loodusliku taastootmise vajaliku taseme ja jõe hea loodusliku seisundi saavutamisel otsustavaks takistuseks ka kalade turvalise allarände tagamine seoses HEJ-ga (vt ptk 8.2.2). Kui edasisel projekteerimisel võetakse arvesse esitatud soovitusi parem- ja vasakkalda kalapääsude tõhusamaks muutmiseks ja teisi kavandatud leevendusmeetmeid (sh tehiskärestiku ehitamine paisule; vt ptk 12.1), on kalade ülesvoolu ränne võimalik tagada oluliselt paremini Siirdekalade allavooluränne Käesolevas peatükis analüüsitakse ja hinnatakse vaadeldavatel Natura aladel (vt ptk 11) kaitstavate kalaliikide (hink, võldas, lõhe, jõesilm) ning meriforelli ja vimma vastsete ja noorjärkude allavoolurände tingimusi, analüüsides kaitsemeetmeid ohutuks allarändeks iga eespoolnimetatud liigi kohta. HEJ-de rajamisel on seni eelkõige tähelepanu pööratud kalade ülesvoolurände tagamisele. Probleeme kalade allavoolurändel on hakatud teadvustama alles viimasel aastakümnel. Kuna teema on suhteliselt hiljuti üles kerkinud, siis erinevate meetmete väljatöötamisega olemasolevate lahenduste tõhustamiseks ning efektiivsemate (sh nn kalasõbralikumate) lahenduste väljatöötamisega tegeletakse maailmas aktiivselt. See puudutab nii turbiinide lahendusi (vt ptk 8.3) kui ka HEJ veehaarderajatiste kaitsesüsteeme (kaitsevõresid) ja kalade allavoolupääse. Võimalus kalade allavoolurändeks Sindi paisul on vaja tagada nii siirde- ja poolsiirdekalade noorjärkudele kui ka täiskasvanud isenditele. Üldiselt võivad paisud takistada allavoolurännet mitmel moel: 153 ränne pidurdub või katkeb veehoidlate seisuveetsoonides; veelaskmeid või turbiine läbides saavad kalad vigastada; veehoidlas või turbiinide väljavoolu juures hukkub osa rändel olevaid kalu röövkalade või -lindude saagina; kalad surevad vee kvaliteedi halvenemise tõttu (ammoniaak, hapnikupuudus, gaasirežiimi halvenemine veehoidlas, turbiinide või veelaskmete alavee üleküllastumine õhus olevate gaaside, peamiselt lämmastiku ja hapnikuga). Kalade kogusuremus allavoolurändel sõltub väga paljudest teguritest, sh kala liigist ja suurusest, veehoidla suurusest, paisu kõrgusest, turbiinide veehaarde ehitusest ja selle tõkestusvõredest, turbiinide tüübist, mõõtmetest ja pöörlemissagedusest, turbiinide äravoolutoru ehitusest ning al- 153 Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Lisa C.3. Allavoolurännet soodustavad rajatised. AS Maves, Tallinn 2008; vt Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: / 316

127 lavoolu jääva jõelõigu hüdromorfoloogiast. Seejuures võib kogusuremus oluliselt ületada kalade otsest hukkumist turbiinides. Järgnevalt analüüsitakse, millised eelpool loetletud teguritest võivad Sindi paisu ja kavandatava HEJ juures osutuda olulisteks. Kuna kalad rändavad allavoolu peavoolus, siis Pärnu jõel Sindi paisutusalal puudub seisuveetsoon, kus kalade ränne võiks oluliselt pidurduda või hoopis katkeda. Samuti ei ole veehoidla nii suur, et põhjustada veekvaliteedi halvenemist jõe paisutatud osas (vt ptk 8.2.4). Alavee üleküllastumine lämmastiku ja hapnikuga on probleemiks kõrgete paisude ja suurte HEJ-de juures, mille hulka Sindi pais ja kavandatav HEJ ei kuulu. Röövkalade ja lindude võimalik mõju Kuna paisutatud jõeosas praktiliselt puuduvad seisuveetsoonid (vt ptk 8.2.4) ning rändavatel kaladel on olemas võimalused püsida jõe peavoolus või selle servaalal, siis ei saa ka röövkalade poolt põhjustatud kahju seoses kalade ekslemisega veekogus tõenäoliselt lugeda oluliseks. Sindi veehoidlas on hinnatud kalastik liigivaeseks ning pole tuvastatud röövkalade (nt haugi) massilist esinemist 154. Röövkalade arvukus võib aga muutuda, kui veehoidlast hakkab suurel hulgal saakobjekte läbi rändama ja kui neid on seal suhteliselt lihtne tabada. Mis puutub rändel olevate kalade hukkumisse kalatoiduliste röövlindude saagina Sindi paisu piirkonnas 155, sh olemasolevas kalapääsus, siis puudub informatsioon, et kalade rändeperioodil koonduks sinna kaladest toituvaid linde, kes paisu alla kogunevatele siirdekaladele olulist kahju võiks tekitada. Kaladest toituvad röövlinnud, kes on võimelised neid lennu pealt veest haarama, on kalakotkas ja merikotkas. Lõhilaste (lõhi, meriforell, merisiig) noorjärke söövad jõgedes haigur, toonekurg ja merikotkas 156. Kalakotkas püüab saaki seisvast või aeglaselt voolavast veest. Eesti kalakotkaste saagina on täheldatud põhiliselt kokre ja ahvenat 157 ning tõenäoliselt ei ohusta see liik oluliselt siirdekalade populatsioone. Kalatoiduliste röövlinnuliikide kalakotka ja merikotka pesapaiku Sindi piirkonnas (enam kui 10 km raadiuses) teadaolevalt ei ole 158. Seega võivad nende liikide isendid käia veehoidlal või paisualusel kärestikul toitumas vaid juhuslikult või rändel olles ning tegemist on loodusliku protsessiga, millega siirdekalade allavoolu rändavatele noorjärkudele olulist negatiivset mõju ei põhjustata (pesapaikade kauguse tõttu võivad jõge külastada vaid mittepesitsevad ja noorlinnud ning rändel olevad isendid ja sedagi juhuslikult). Sindi paisu ümbruse näol on tegemist üsna tihedalt asustatud piirkonnaga, mida need inimpelglikud röövlinnud püüavad reeglina vältida. Inimese suhtes tolerantsed linnuliigid, kes muuhulgas kaladest toituvad, on kajakad. Kajakad on pesitsusperioodil seotud merega, kuid teevad rändeid ka sisemaale. Kajakate arvukuses on Pärnumaal täheldatud viimastel aastatel suurt langust seoses Rääma prügila ja Audru rebasefarmi sulgemisega. Seetõttu pole nende mõju Pärnu jõe kalastikule Sindi piirkonnas tõenäoliselt oluline, kuigi sobiliku toidubaasi tekkimisel Sindi paisul võivad nad seda kasutama hakata. Hallhaigur 159 ja must-toonekurg 160 toituvad väikestest kaladest (enamasti kokredest, luukaritsatest, ahvenatest, vähesel määral ka siirdekalade noorjärkudest), jahtides neid madalas kaldavees. Tegemist on loodusliku toiduahelaga ning loomuliku protsessiga, mis siirdekalade populatsioonidele ilmselt olulist negatiivset mõju ei avalda. Haigrukolooniaid, mis võiks kalastikule suuremat mõju avaldada, Sindi piirkonnas teada ei ole. Must-toonekure teadaolevad pesapaigad asuvad Soomaa linnualal ja Saarjõe loodusalal (vt ptk 11) ning väga inimpelgliku liigina väldib must-toonekurg kindlasti Sindi ümbruse asustatud piirkonda, sh paisualust jõelõiku. Juhul, kui hukkunud ja vigastatud kalade hulk jões on arvestatav, võib eeldada kajakaliste koondumist paisust allavoolu olevale jõelõigule, kus neil on võimalik toituda "pinnalhulpivatest" kala- 154 TAP Sindi paisjärve elustiku uuring. Eest Loodushoiu keskus MTÜ. Tartu, Röövlindude võimaliku mõju hinnangu on andnud KMH eksperdirühma liige, ökoloog Raimo Pajula. 156 Kangur, M Meriforelli bioloogia ja ökoloogia. Meriforelli raamat. Tallinn, lk Kalakotkas: Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) 159 Hallhaigur: Must-toonekurg: / 316

128 dest. Kaldatsoonis võivad vigastatud kalu püüda ka haigrud. Surnud ja vigastatud kalad saavad suures osas kajakaliste ja röövkalade saagiks, mis on ökosüsteemi loomulik, paratamatu ning ka vajalik reaktsioon taolisele häiringule. Kui hukkunud kalu ei tarvitataks toiduks, takerduks osa neist kaldatsooni ning jääks vette roiskuma. Kuna hukkunud kalade näol on tegemist kergelt kättesaadava toiduga kalatoidulistele lindudele, ei ole tõenäoline, et toimuks olulist röövlust (eluskalade püüki) kalapääsudel. Kajakalistel, kelle arvukuse tõusu võib taolise olukorra tekkimisel eeldada, pole pealegi häid kohastumusi liikuvate eluskalade püüdmiseks kalapääsude suhteliselt kiire vooluga veest. Kaitsevõre turbiinide sissevoolu ees ja allavoolupääs Kavandatava HEJ töörežiim on vooluhulkade vahemikus 4 50 m 3 /s. Osa jõe aastasest vooluhulgast juhitakse läbi turbiinide ning tekib olukord, kus allavoolu rändavad kalad võivad sattuda koos veevooluga turbiinidesse. Kui analüüsida vooluhulkade jaotumist siirdekalade noorjärkude allavoolurände perioodil aprill kuni juuni, siis moodustab sel perioodil HEJ-st läbijuhitav vesi kogu vooluhulgast keskmiselt 52,3, maikuus 68,2% (vt Tabel 20). Lõhe ja meriforelli noorkalade allavoolu rände peamine periood on maikuu keskel ning sel ajal (maikuu kolmas dekaad) on läbi HEJ juhitava vee osakaal arvestuslikult keskmiselt 77,3%. Seega on noorkalade turbiini sattumise tõenäosus väga suur. Tabel 20. HEJ-st läbijuhitava vee osakaal jõe kogu vooluhulgast siirdekalade noorjärkude allavoolurände perioodil keskmiste vooluhulkade tingimustes. Allikas: Inseneribüroo Urmas Nugin Kuu Dekaad Vooluhulk jões, m 3 /s Vooluhulk läbi paisu rajatiste, m 3 /s Vooluhulk läbi HEJ, m 3 /s Läbi HEJ juhitava vee osakaal, % Aprill 1 (10) ,0 37,9 2 (11) ,0 34,5 3 (12) ,0 40,7 Mai 1 (13) 85,3 35,3 50,0 58,6 2 (14) 50,7 11,5 39,2 77,3 3 (15) 36,6 11,5 25,1 68,6 Juuni 1 (16) 24,4 11,5 12,9 52,9 2 (17) 22,6 11,5 11,1 49,1 3 (18) 23,7 11,5 12,2 51,5 Keskmine %: 52,3 Eelprojekti kohaselt on HEJ juurdevoolukanali ette kavandatud paigaldada kaitsevõre ribide vahega 25 mm, mis peaks ennetama kalade turbiinidesse sattumist, kuid kahjuks töötab see vaid suuremate isendite puhul (üle 25 mm laiused kalad). Seega ei satu turbiinidesse pärast kudemist merre rändavad suguküpsed lõhe, meriforelli, hõredapiilise siirdesiia ja vimma isendid. Kõikide Pärnu jões esinevate siirdekalade merre laskuvad noorjärgud on aga piisavalt väiksed, et sellisest kaitsevõrest läbi mahtuda (vt Tabel 21; laskuvate siirdekalade noorjärkude jämeduse kohta andmed puuduvad). Näiteks tindi ränne võib teadaolevalt olla mitukümmend kilomeetrit pikk. Sindi pais asub 13 km suudmest, seega võib Sindi paisule kavandatav HEJ häirida ka tindi rännet 161. Peente võrede korral võib aga samuti esineda probleeme, sest kalad võivad jääda võre ette peatuma, kui nad ei leia allavoolupääsu, ja tekivad viivitused allarändel a jõgede hüdrobioloogilise seire käigus läbi viidud kalastiku seire andmete põhjal tindi olemasolu Pärnu jões ei tuvastatud vt Tabel 19. Liigi seisund TAP-i (2007) kalanduslike uuringute järgi Pärnu jões on hinnatud heaks vt Tabel Calles O. & Greenberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulated rivers. River Research and Applications 25: / 316

129 Tabel 21. Pärnu jões esinevate oluliste siirdekalade noorjärkude pikkused rändel jõest merre ning rändeperioodid Liik Keskmine pikkus (mm) Jõesilm 108 [120] Pikkusvahemik (mm) [86-150] Lõhe [ ] Rände periood Rände kõrgperiood Allikas Fishes of Estonia, 2003 [Eesti NSV kalad, 1984] Pirita jõgi (TÜ EMI püügid ) [Eesti NSV kalad, 1984] Meriforell Pirita jõgi (TÜ EMI püügid ) Hõredapiiline siirdesiig Fishes of Estonia, 2003 Tint Fishes of Estonia, 2003 Vimb Fishes of Estonia, 2003 (Pirita jõgi, TÜ EMI püügid ) Kaitsevõre ribide puhasvahe peaks olema piisavalt väike, kuid tuleb arvestada, et seejuures ei läheks voolu kiirus võre juures nii suureks, et see hakkaks kalu läbi võre või vastu võret tõmbama. Samas ei ole kaitsevõre ribide puhasvahe ainus kriteerium, mis vähendab kalade sattumist turbiinidesse. HEJ juures olev kalade allvoolupääsu süsteem peaks töötama ühe tervikuna ja täitma järgmised kriteeriumid: 163 1) takistama maksimaalselt kalade sattumist turbiinidesse, 2) kontsentreerima võre ees peatunud kalad ühte kindlasse punkti ja 3) suunama või peibutama need kalad allvoolupääsule. Viidatud uusim teaduskirjandus rõhutab väga selgelt et, hetkel kasutuses olevad võred ning pinna- ja põhjalasud on valdavalt ebaefektiivsed ning eelpool nimetatud kriteeriumid ei ole rahuldavalt täidetud. Seetõttu on uute toimivate lahenduste otsimine/arendamine prioriteediks. 164 Mitmed käesolevas aruandes viidatud teaduspublikatsioonid rõhutavad, et noorkalade sattumine turbiinidesse on otseses seoses voolu jaotusest turbiini ja paisu erinevate komponentide vahel. Lõhe ja meriforelli noorkalad, kes ei mahu läbi turbiinide ette paigaldatud võrede, kulutavad palju aega üritades võredest läbi pugeda, ning on seetõttu röövloomadele kergemini tabatavad. Siirdekalade noorjärgud rändavad allavoolu enamasti passiivselt koos vooluga ja eelistavad seetõttu püsida peavoolus 165. Allavoolurändel on voolu kiirus oluline näitaja, mis aitab kaladel allavoolusuuna suhtes orienteeruda 166. Seetõttu on oluline kalade allavoolupääsule voolava ja läbi kaitsevõrede voolava vee voolukiiruste erinevus. HEJ juures kaitsevõrede ees tuleb projekteerimise käigus leida hüdrotehniline lahendus, kus allavoolupääsule voolava vee kiirus on kaladele tajutavalt suurem kui turbiinidele voolava vee kiirus, samuti on olulised head hüdraulilised tingimused allavoolupääsus. See on tehniliselt lahendatav allavoolupääsu ristlõike ning kaitsevõre 163 Calles, O., Karlsson, S., Hebrand, M., Comoglio, C Evaluating technical improvements for downstream migrating diadromus fish at a hydroelectric plant. Ecological Engineering 48: Calles O. & Greenberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulated rivers. River Research and Applications 25: Calles O. & Greenberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulated rivers. River Research and Applications 25: Jonsson N. (1991) Influence of water flow, water temperature and light of fish migration in rivers. Nordic Journal of Freshwater Research, 66, / 316

130 pindala ja ribide vahe vastava dimensioneerimisega. Et veevool suuremaid kalu vastu võre ribisid ei suruks, peab läbi võre voolava vee kiirus võre juures olema alla 0,5 m/s. Eelprojekti koostaja sõnul ei ole hüdrotehniliselt keeruline tagada kaitsevõre juures voolu kiirus vahemikus 0,3-0,5 m/s. Sellist voolukiirust kaitsevõre juures pidas sobivaks ka USA firma Alden, kellelt telliti täiendav hinnang läbi Sindi hüdrosõlme laskuvate siirdekalade ellujäämise kohta (vt Lisa 12). Siirdekalade noorjärkude sattumist turbiinidesse ei ole siiani kasutuses olevate võrede abil suudetud täielikult takistada. Võre, mis füüsiliselt suudaks takistada noorjärkude turbiini sattumist, peaks olema väga tihe (alla 10 mm) ning sellega kaasnevad probleemid võre puhastamisel ja HEJ töörežiimis. Allavoolu rände tagamiseks pole seni üldtunnustatud ja aktsepteeritava tõhususega lahendusi välja töötatud 167. Vastsetena laskuvate siirdekalade (Pärnu jõe kontekstis siig ja tint) turbiinidesse sattumise täielikuks tõkestamiseks peaks võre diameeter olema 2,38-1,75 mm 168. Samas on mitmete uuringute 169 tulemusel üldiselt jõutud järeldustele, et mida väiksemad on kalad (mõeldud ei ole kalalarve ega väikesemõõdulisi noorjärke), seda väiksem on nende vigastamise võimalus ja suremus turbiinides. Kuigi ihtüoplanktoni (kalalarvide) suremust rajatud hüdroelektrijaamades on uuritud vähe, on olemas arvestatav hulk kirjandust laboratoorsete katsete kohta, mis käsitlevad tegureid (nt rõhu muutused, kontakt turbiini labadega, hõõrdumine), mis võivad mõjutada turbiinidesse sattunud kalalarve. Nende uuringute kokkuvõttena järeldatakse, et varajases staadiumis noorjärkude suremus turbiinide läbimisel on väikese paisutuskõrgusega propeller-tüüpi turbiinide puhul, mille kohta on olemas asjakohane informatsioon, tavaliselt suhteliselt madal. Hõõrdejõud ja rõhumuutused väikese paisutuskõrgusega turbiinides ei ole ihtüoplanktoni suremuse põhjustajateks. Turbiinilabadega kontakti tõenäosus sõltub kala suurusest; turbiinidesse sattuvast ihtüoplanktonist saab mõjutatud vähem kui 5%. Lisaks võib kalalarvide suremus olla seotud hüdroelektrijaama projektlahenduse ja töörežiimiga (veevõtt sügavatest veehoidlatest ja kavitatsioon 170 ), kuid need mõjud on leevendatavad. 171 Turbiini läbimisel võivad kalalarvile mõjuda järgmised tegurid: 1) rõhk ja kavitatsioon; 2) kontakt turbiini labadega; 3) hõõrdejõud ja turbulents. Turbiini sattunud kalale mõjuv rõhk sõltub turbiinist (disain ja vooluhulk) ning kala paiknemisest veesambas, kui ta tõmmatakse HEJ sissevoolu. Veepinna lähedal liikuvad kalad võivad turbiini läbimisel tajuda rõhu suurenemist, suurematelt sügavustelt turbiini tõmmatavad kalad on suurema rõhuga kohanenud ega pruugi rõhu muutust tajuda. Vahetult turbiinist väljavoolul võib kaladele lühikese aja jooksul mõjuda alarõhk, enne kui nad jõuavad väljavoolukanalisse ja alavette tavalise hüdrostaatilise rõhu tingimustesse. See alarõhk erineb ainult vähesel määral rõhust, millega on harjunud veepinna lähedal rändavad kalad, kuid see erinevus võib olla oluline põhja lähedal rändavate kalade jaoks. Sõltuvalt voolu hulgast võib turbiini läbimine (ja sellega kaasnev rõhu muutus) kesta ca 15 sekundit, alarõhk on tajutav vähem kui ühe sekundi jooksul. Kuna kalad on rohkem tundlikud rõhu langusele kui rõhu suurenemisele, võib kõige kriitilisem olla alarõhu moment vahetult turbiinist väljumisel, kui ujupõis võib saada vigastatud. Rõhu muutustele altid või- 167 Calles O. & Greenberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulates rivers. River Research and Applications 25: ; Fergusson J., Absolon R., Carlson T. & Sandford B Evidence of Delayed Mortality on Juvenile Pacific Salmon Passing through Turbines at Columbia River Dams. Transaction of the American Fisheries Society 135: Vt Positive Barrier Screens (USA): Methodik der Ermittlung von Aalschäden durch Turbinen. Dr Guntram Ebel, Büro für Gewässerökologie und Fischereibiologie ( Fortbildungsveranstaltung für landwirtschaftliche Sachverständige am 17. März 2009 in Bernburg; Turbine passage survival estimates for the Dunvegan hydroelectric project. Stephen V. Amaral. ALDEN Research Laboratory Environmental Services, USA. June 15, Voolava vedeliku pidevuse katkemine ja vedelikku tühikute tekkimine. 171 Glenn F. Cada. A Review of Studies Relating to the Effects of Propeller-Type Turbine Passage on Fish Early Life Stages. Environmental Sciences Division, Oak Ridge National Laboratory, USA. North American Journal of Fisheries Management 10: , / 316

131 vad olla need kalade noorjärgud, kes tõmmatakse turbiini enam kui 10 m sügavusest veesambast. Kalavastsed, kellel ujupõis pole veel välja arenenud, ei saa selle lühikese aja jooksul kahjustatud. Mitmetest katsetest järeldub, et rõhu muutused ei põhjusta kalade noorjärkude olulist suremust turbiinide läbimisel (see jääb alla 5%). Kavitatsioon on alarõhu ekstreemne erijuht turbiini sees, mis võib põhjustada mehhanismi deformatsioone (mõlke) ning olulisi kahjustusi kaladele (katsetingimustes suremus üle 50%). Kavitatsioon võib esineda suurtel koormustel, kui rõhu kukkumine turbiini sees on kõige suurem. Rõhu alanemisega vabaneb vees olev õhk ja moodustab õhumulle, mis turbiinis edasi liikudes lõhkevad ja tekitavad lokaalse šokilaine. Kavitatsioonist tulenevat kalade suremust töötavate HEJ-de juures on raske prognoosida. Mudelkatsed näitavad, et kavitatsiooniefekti ulatus on suhteliselt piiratud; enamus turbiini sattuvatest kaladest ei pruugi kavitatsiooni mõjualasse sattuda. Kavitatsioon on ebasoovitav ja kulukas ka turbiini operaatori seisukohast, kuid see on välditav turbiini asjakohase projekteerimisega. Tõenäosus, et HEJ sissevoolu sattuv kala põrkub vastu turbiini laba, sõltub turbiini näitajatest ja kala suurusest. Kuna varastes staadiumites on kala mõõtmed väikesed, on ka tõenäosus kontaktiks labaga hinnatud suhteliselt väikeseks (alla 5%). Turbulentsi ja hõõrdumise mõju kalavastsetele on hinnatud laborikatsetes, kuid seda on keeruline üle kanda turbiini tegelikule mõjule, sest need näitajad on muutlikud ja sõltuvad voolu kiirusest, mis omakorda sõltub looduslikest tingimustest (vooluhulgast). Simulatsioonidest on valdavalt saadud suremuseks alla 5% või pole täheldatud olulist erinevust kontrolltasandist. Kõikide eelnimetatud tegurite koosmõju kalalarvidele on HEJ-de puhul keeruline hinnata, sest laborikatsetes on näitajad kontrollitavad ja taasesitatavad, kuid reaalsete objektide juures saab mõõta ainult erinevate mõjude kombineeritud tulemust. Vanemad turbiinid ja turbiinid, mis aegajalt ei tööta optimaalses režiimis, võivad avaldada kalade suremusele suuremat mõju. Samuti tuleb lugeda oluliseks suhteliselt väikest 5%-list suremust juhul, kui siirdekaladel tuleb ületada mitmeid HEJ-dega takistusi (kumulatiivne mõju). Pärnu jõel sellist olukorda ei ole, sest rohkem HEJ-sid jõel ei ole. Vt ka Aldeni uuringu tulemused meritindi ja siia vastsete kohta allpool ning Lisa 12. Eelprojektiga on kavandatud laskuv kalapääs HEJ jõepoolsel küljel vt Tabel 5, alamalternatiiv F1. HEJ kõrvale kavandatud kalade allavoolupääsus toimub voolamine pidevalt, välja arvatud juhtudel kui vooluhulk jões muutub liiga väikeseks (alla 5 m 3 /s). Nagu eespool juba mainitud, tuleb projektiga leida selline hüdrotehniline lahendus (vooluhulkadele vastavad ristlõiked ja voolu kiirused), et allarändavad kalad ja nende noorjärgud leiaksid allavoolupääsu kergesti üles ega jääks kaitsevõre juurde peatuma. Allavoolupääsu kõrvale kavandatud avariiveelase, mis võimaldab veetaset alandada ja vett läbi lasta rajatise remondivajaduse või avariiohu korral, on normaalolukorras suletud. Praegu puudub Sindi hüdrosõlmes võimalus veetaseme alandamiseks või vee ümberjuhtimiseks ülevoolupaisust, mis ei ole selliste rajatiste puhul normaalne. Suurveeaegses olukorras avariilask siiski oluliseks abiks ei ole. Avariilask võimaldab vajadusel (nt turbiini rikke korral) kujundada koos allavoolupääsuga ka täiendavat peibutusvoolu looduslähedase kalapääsu suudmes. Normaalveetaseme korral (kui HEJ töötab ja kalapääsud saavad oma osa) voolab üle paisu ca 4 cm paksune veekiht. Miinimumvooluhulkade korral (kui HEJ ei tööta) on veekihi paksus paisu harjal kuni 8-10 cm (vt ptk 8.4), noorkalade peamisel allarände perioodil veelgi suurem. Sindi betoonpaisu hari on suhteliselt sile ega põhjusta allarändavatele noorkaladele vigastusi. Kuna üla- ja alaveetasemete vahe Sindi paisul on väike (3 m) 172, vahetult paisu all on piisav veesügavus ning kalad ei lange koos veega kõvale materjalile, siis ei mõjuta see oluliselt kalade allarännet üle paisu harja. Teema on oluline märkimisväärselt kõrgemate paisude korral, kui vesi kukub suurel kiirusel kõvale materjalile. 172 Võrdluseks Jägala joa kõrgus on 8 m, Keila joa kõrgus 6 m. 131 / 316

132 Allarändavate siirdekalade suremusest turbiinides Varasemad uuringud on näidanud, et parimatel juhtudel on Kaplan tüüpi turbiinides lõheliste laskujate kohene suremus suurusjärgus 10% 173, halvimatel juhtudel on kohene suremus 35% 174 ning lisaks on turbiini elusalt läbinud kalade hulgas täheldatud olulist vigastustest tulenevat hilisemat suremust. Vigastustest põhjustatud hilisem suremus võib olla väga suur, 46 70% kogu suremusest 175. Heal juhul on turbiinide läbimisel kohene suremus koos hilisema (vigastustest tuleneva) suremusega suurusjärgus 30% ja halvemal juhul üle 60% 176. On ka andmeid, kus looduslike kalaliikide keskmiseks suremuseks Kaplan-tüüpi turbiinides on hinnatud 6,3% ja lõheliste (lõhe, forell) puhul 7,6% 177 (viidatud töös on keskmine tulemus saadud erinevatest uuringutest). Lõheliste noorjärkude allarännet ja suremust hüdrosõlmedes, sh turbiinides on aastatel uuritud Prantsusmaal peamistel lõhejõgedel väikeste HEJ-de juures. Uuringute tulemusena leiti, et noorte lõhilaste suremus turbiinides varieerub suurtes piirides, sõltuvalt turbiini pöörleva osa näitajatest (läbimõõt, pöörlemiskiirus jne), turbiinide töörežiimist, paisutuskõrgusest ning konkreetsest liigist ja suurusest. Keskmiselt hinnatakse lõhilaste noorjärkude suremust väikeste HEJ-de Kaplan-tüüpi turbiinides 5-20% vahemikus. Madal suremus (5%) esines suurte turbiinide korral, mille koguvõimsus on oluliselt väiksem, kui vee vooluhulk kalade rändeperioodil. Kõrgemad suremuse näitajad (15-16%) mõne HEJ juures on seotud väiksemate turbiinidega, millel on suur pöörlemiskiirus, ja/või intensiivse kaasakandega (olukorraga, kus koos vooluga kandub läbi turbiinide suurel määral voolusängi uhtmissaadusi). 178 Artiklis toodud tulemused Prantsusmaa edelaosa jõgedel asuvate hüdrosõlmede kohta on saadud olukorras, kus HEJ-de juures puudusid igasugused tehnilised lahendused kalade allavoolupääsuks (allavoolupääsud, kaitsevõred). Vimma, siia, tindi ja jõesilmu kohta analoogseid andmeid ei õnnestunud leida, kuid ei ole põhjust eeldata, et turbiini sattumisel oleks nende ellujäämus lõhest ja forellist oluliselt parem. Kuigi on uuringuid, mis näitavad, et mida väiksemad on kalad, seda väiksem on nende suremus turbiinides, ei saa sellest automaatselt järeldada, et see kehtib kõikide liikide kohta. Näiteks vimma ja jõesilmu laskujad on põhjakalad ja tõenäoliselt on nende liikumisteed lõhest ja forellist hoopis erinevad. Nad on küll väiksemad, kuid väikesed vimmad on väga õrnad ja soomused tulevad neil väga kergesti maha. Seega võib oletada, et vimma noorjärkude vigastuste oht võib olla suurem kui lõhel ja forellil. Puudub info, mis võib juhtuda kalavastsetega turbiinis (hõredapiiline siirdesiig, tint). Samas on nad väga õrnad, mistõttu tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist. Propellerturbiinide, sh Kaplan-tüüpi turbiinide puhul jääb kohene suremus üldiselt 5 20% vahele (keskmiselt 15%). Kaplan-turbiinide puhul loetakse kõige suuremaks probleemide põhjustajaks laba otsa ja turbiini korpuse vahele jäävat tühimikku. Ranget sõltuvust turbiini pöörlemiskiiruse 173 Calles O. & Greenberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulated rivers. River Research and Applications 25: Gustafson S Migration of Atlantic salmon (Salmo salar L.) smolts at a hydropower station area in River Åbyälven, Northern Sweden Passage fates at a reservoir, a power house and a bypass structure. Umeå 175 Fergusson J., Absolon R., Carlson T. & Sandford B Evidence of Delayed Mortality on Juvenile Pacific Salmon Passing through Turbines at Columbia River Dams. Transaction of the American Fisheries Society 135: Calles O. & Greenberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulates rivers. River Research and Applications 25: ; Gustafson S Migration of Atlantic salmon (Salmo salar L.) smolts at a hydropower station area in River Åbyälven, Northern Sweden- Passage fates at a reservoir, a power house and a bypass structure. Umeå. 177 Fish Passage at Small Hydro Sites. IEA Technical Report. IEA Hydropower Agreement. March Environmental Issues, Dams And Fish Migration. Michel Larinier, CSP CEMAGREF GHAAPE Institut de Mécanique des Fluides. Kogumikus: Marmulla, G. (ed.) Dams, fish and fisheries. Opportunities, challenges and conflict resolution. FAO Fisheries Technical Paper. No Rome, FAO p.: Michel Larinier. Fish passage experience at smallscale hydro-electric power plants in France. Hydrobiologia (2008) 609:97 108: / 316

133 ja kalade suremuse vahel ei ole leitud. 179 Soomes on lõhe smoltide suremus suurte jõgede nagu Iijoki ja Kemijoki suurtes Kaplan-tüüpi turbiinides keskmiselt umbes 10%, maksimaalselt 17%. 180 On tehtud katseid määramaks kalade vigastusi sõltuvalt sellest, millises turbiini piirkonnas nad turbiini läbivad. Pilootkatsel (kasutati kokku 1264 lõhe smolti) Kaplan-tüüpi turbiinide puhul Columbia jõel McNamy paisul (USA) olid tulemused järgmised: vigastuste osakaal oli mõnevõrra kõrgem (5,1%) nendel kaladel, kes läbisid turbiini selle laba otste lähedal, teistes piirkondades oli vigastusi 3-3,8% kaladel. 181 Viimane näide pärineb väga suure jõe kohta tehtud uurimusest (Columbia jõe keskmine vooluhulk on 7500 m 3 /s) ning seetõttu ei ole tulemused Sindi olukorraga võrreldavad. Turbiinide labade asend on sõltuvalt vooluhulgast reguleeritav. Suuremate vooluhulkade korral, kui on ka kalade peamine rändeaeg, on labad pööratud piki voolusuunda, avad labade vahel on suuremad ning kalade võimalik vigastamine turbiinides seetõttu väiksem. Samas on selles olukorras voolu kiirus ja läbi turbiinide minev vooluhulk suurem, mis võib endaga kaasa haarata ka suhteliselt rohkem allarändavaid kalu. Kaplan-tüüpi turbiinide muutmisel nn kalasõbralikumaks on välja töötatud tehnilised lahendused, mis ei jäta tühimikke turbiini pöörlevate labade ja võlli või korpuse vahele (vt Joonis 20). Võrdluskatsed Columbia jõel Bonneville i HEJ-s (USA) nn tavalise Kaplan-turbiiniga näitasid ca 3% paremaid tulemusi kalade suremusel sõltumata sellest, millises turbiini piirkonnas kala selle läbis. Üldine kalade vigastatuse tase oli väike mõlemas võrreldud turbiinis (vastavalt 1,4% nn kalasõbralikus ja 2,5% tavalises turbiinis). 182 Lõhe ja meriforelli noorjärkude peamisel allavoolurände perioodil (maikuu keskel) võib turbiinidesse sattuda kuni 3/4 noorkaladest, sest nii suur on läbi HEJ juhitava vee osakaal sel ajal (vt Tabel 20). Seega on turbiine läbivate noorkalade vigastuste ja suremuse osakaal (%) oluline näitaja liigi seisundi kujunemisel. Eeltoodud näidete põhjal varieeruvad kalade turbiinides suremuse näitajad väga suurtes piirides. Täpselt on seda võimalik hinnata ainult juba olemasoleva HEJ puhul konkreetsete uuringute tulemusena. Reeglina on suurtes Kaplan-tüüpi turbiinides kalade suremus väiksem võrreldes väikeste turbiinidega. Vt ka Aldeni poolt koostatud uuringu tulemusi (allpool ja Lisa 12) lähtudes Sindi HEJ-sse kavandatavatest konkreetsetest Kaplan-tüüpi turbiinidest ja Pärnu jõe vooluhulkadest ning nende jaotumisest hüdrosõlme elementide vahel. 179 Fish Passage at Small Hydro Sites. IEA Technical Report. IEA Hydropower Agreement. March Finnish Game and Fish Research Institute tööraport 1/2012 (info: kalastikueksperdi Jukka Jormola e-kiri) 181 Glenn F. Čada. The Development of Advanced Hydroelectric Turbines to Improve Fish Passage Survival. Fisheries, vol 26 no 9, Glenn F. Čada. The Development of Advanced Hydroelectric Turbines to Improve Fish Passage Survival. Fisheries, vol 26 no 9, / 316

134 Joonis 20. Kaplan-tüüpi turbiinide ajamite skeemid: (a) tühimikega (gap) laba ja võlli/korpuse vahel, (b) ilma tühimiketa laba ja võlli/korpuse vahel (kalasõbralikud). Allikas: Glenn F. Čada. The Development of Advanced Hydroelectric Turbines to Improve Fish Passage Survival. Fisheries, vol 26 no 9, Eesti kalastikuekspert Martin Kesler on seisukohal, et võttes arvesse eelnimetatut, pole planeeritava Sindi HEJ rajamise puhul võimalik saavutada lõhe looduslike laskujate hulka, mis moodustaks 75% maksimaalsest potentsiaalist. Tõenäoline ei ole ka meriforelli, vimma, hõredapiilise siirdesiia ja jõesilmu hea ökoloogilise seisundi saavutamine, sest potentsiaalselt võib turbiinidesse sattuda oluliselt üle 60% noorkaladest (vt eespool) ning see sisuliselt välistab olukorra, kus kalastiku hea ökoloogilise seisundi kriteeriumiks olev jõe kalastiku indeks vahemikus 0,4-0,74 oleks saavutatav. Sellele lisanduvad potentsiaalsed ülesvoolu rändega seonduvad probleemid paisul (vt ptk 8.2.1) kui ka Sindi veehoidlas (vt ptk 8.2.4). Eesti kalastikueksperdi seisukohta ei toeta Aldeni poolt koostatud uuring (vt allpool ja Lisa 12) allavoolu rändavate siirdekalade võimaliku suremuse kohta konkreetselt Sindi hüdrosõlme kavandatud kaasaegsetes Kaplan-tüüpi turbiinides. Selle uuringu (modelleerimistulemuste) kohaselt on turbiinidesse sattuvate siirdekalade ellujäämus kõikide käsitletud liikide ja suurusjärkude osas suhteliselt kõrge (üle 90%). Eesti kalastikueksperdi seisukoht kalastiku hea seisundi saavutamise võimalikkuse kohta Pärnu jões ei ühti ka jõgede kalastiku indeksi (JKI) teoreetilise arvutusliku prognoosiga (vt ptk 8.2.5), mille on koostanud KMH juhtekspert Eike Riis. Kalastiku hea ökoloogilise seisundi saavutamine on tõenäoline juhul, kui võetakse tarvitusele kõik eelpool ja peatükis 12.2 käsitletud leevendusmeetmed (turbiinide valik, kaitserestide valik, kalapääsu suudme asukoha ja kalade allapääsu 134 / 316

135 laskude valik). Samuti ei tohiks alahinnata hüdrojaama positiivset mõju looduslikule kalapääsule peibutusvoolu tekitamisel, arvestades paisu pikkust (150 m). Martin Kesleri arvates on kalastiku head ökoloogilist seisundit võimalik saavutada aga ainult 0-altenatiivi alamalternatiivide 02 või 03 rakendamisel. Eesti kalastikueksperdi Martin Kesleri arvamus on, et arvestades, et Pärnu jõe lõhepopulatsioon on väga halvas seisus, oleks rändetingimuste tagamisel (rändetingimused on head nii üles- kui ka allavoolu rändel) arvukuse loomulik tõus väga aeglane. Lõhe looduslik populatsioon ei saavutaks taastamisel võetud eemärke lähima aasta jooksul. Kiirendamaks populatsiooni taastumist, planeerib Põlula kalakasvatuskeskus regulaarset lõhe noorkalade asustamist Pärnu jõkke. Laskujate eas kalade asustamise puhul hakkab parimal juhul loodusliku sigimise arvukus tõusma 4 aasta pärast, sest siis on esimesed asustatud kalad suguküpseks saanud, jõkke kudema naasnud ning nende järglaste arvukust on võimalik hinnata. Tuginedes Põhja-Eesti jõgedes teostatud asustamiste tulemuslikkusele on järjepideva asustamise tulemusena reaalne saavutada 50%-line lõhe looduslik taastootmine jõe maksimaalsest potentsiaalist ligikaudu kümne aasta jooksul ja 75%-line arvukus võib kujuneda viieteistkümne aasta pärast. Pärnu jõe kesk- ja ülemjooksul ning sealsetes lisajõgedes on angerjas olnud ajalooliselt üsna tavaline püügikala 183. Kogu Lääne-Eesti vesikonna ulatuses on ajalooliselt olnud aga kõige produktiivsemad angerja alad Lääne-Eesti saarte ranniku riimveed ja Väinameri 184. Paisude ja süvendustööde tõttu on liik Pärnu jõest kadunud, v.a alamjooksul Sindi paisust allpool, kus 2006.a seire andmetel vastas angerja arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur jõelõigu elupaigalisele väärtusele (vt Tabel 19). Angerja majandamiskava 185 kohaselt on kogu Lääne-Eesti vesikonnast, kuhu kuulub ka Pärnu jõgi, tagatud Euroopa Nõukogu määrusega 186 nõutud 40% täiskasvanud angerja biomassi kudema jõudmine. Angerja üldist arvukust mõjutavad ülepüük ja kliimamuutused. Tõenäoliselt on avaldanud olulist mõju (Läänemere piirkonna) angerjavarudele ka see, et Atlandi ookeani rannikul toimub massiline klaasangerja väljapüük. Kuni aastani toimus ka klaasangerja piiramatu müük Aasia riikidesse ja kalakasvatustele, nüüd on klaasangerja väljaviimiseks EL-st vajalik vastav luba. 187 Vastupidiselt ülalnimetatud liikidele, kelle puhul allavoolu rändavad kalade noorjärgud, rändavad angerja puhul allavoolu (peaaegu) täiskasvanud isendid. Välismaisest teaduskirjandusest võib leida andmeid, et allavoolu kudema rändavatest angerjatest on kaitsevõrede abil ainult emaste (tüüpiline pikkusvahemik rändel cm) turbiini sattumine takistatud, isased seevastu on oluliselt väiksemad (35 40 cm) ning nende tõkestamiseks peaks võrede diameeter olema 18 mm või väiksem ning läheduses peab olema põhjalask, mille kaudu oleks võimalik turvaliselt allavoolu rännata 188. Samas ei tohi unustada, et erinevalt enamikust siirdekaladest, asustavad angerja noorjärgud Pärnu jõge pika aja jooksul. Sel ajajärgul, mil osa neist on veel piisavalt väikesed, et mahtuda läbi võrede, on väga tõenäoline nende sattumine turbiinidesse lokaalsete (Pärnu jõe vesikonna piires toimuvate) toitumis- või sesoonsete rännete käigus. Millised võiksid olla angerja peamised elupaigad ja lokaalsete rännete mustrid Pärnu jões, pole teada. Olulist ohtu angerjapo- 183 Kalle Kroon. Angerja ajaloolisest levikust Pärnu jõe kesk- ja ülemjooksul. Eesti Loodus 2011/06-07; Angerja majandamiskava; Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: ava+%28pikk%29.pdf 185 Angerja majandamiskava; Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: ava+%28pikk%29.pdf 186 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1100/2007, 18. september 2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks; Calles O., & Bergdahl D Downstream passage of silver eels at a small hydroelectric facility-before and after a remedial measure. Karlstad University Study 19, 37 (rootsi keeles) 135 / 316

136 pulatsioonile võib endast tõenäoliselt kujutada ka (peaaegu) täiskasvanud isendite röövpüük enne nende kuderändele asumist. Angerja puhul on täheldatud suurt suremust Kaplan tüüpi turbiinide läbimisel, kusjuures suremus sõltub kala suurusest ja turbiini töörežiimist (labade asetus). Seetõttu on ka suremuse hinnangud kirjanduses väga erinevad: on täheldatud % suremust 189, samas on hinnatud teatud juhtudel suremuseks kõigest 6% 190. Angerja rände uurimise käigus Narva jõe vesikonnas on a uuritud rändangerja laskumist ja ellujäämist turbiinides ka Narva HEJ juures 191. Tulemused näitasid, et minimaalselt 50% raadiomärgistusega angerjatest tuli elusana ja vigastamata läbi turbiinide ning 85% rändangerjast rändas Võrtsjärvest Emajõe kaudu Peipsisse ja sealt Narva jõe kaudu Soome lahte. Saadud andmete põhjal on rändangerja allavoolurännet hinnatud edukaks. Martin Kesler on seisukohal, et kuna praegusel juhul ei esine Pärnu jões allavoolu rändavatel angerjatel suremust (juhteksperdi märkus: pole teada, millel see väide tugineb), on 15%-lise suremuse lisandumine Pärnu jõe korral ilmselgelt negatiivne. Paraku pole eelpoolviidatud uuringu tulemus ülekantav Sindi paisule, sest see kajastab koguellujäämust 85% (kogusuremus vastavalt 15%) rändel Võrtsjärvest Läänemerre, mitte suremust Narva hüdrosõlme läbimisel või Narva HEJ turbiinides. Pärnu jões ei ole angerja kogusuremust teadaolevalt uuritud. Kahjuks pole angerja puhul uuritud ka vigastustest ja stressist tulenevat hilisemat suremust rändel kudealale. Viimane võib angerja puhul osutuda eriti oluliseks, sest kuderänne Sargasso merre kestab aasta ja on üle 6000 km pikk. Aldeni hinnang angerja võimalikule suremusele Sindi hüdrosõlmes, sh HEJ turbiinides, lähtudes konkreetsete Kaplan-tüüpi turbiinide parameetritest vt allpool ja Lisa 12. Aldeni hinnang siirdekalade ellujäämisele allavoolurändel seoses kavandatava tegevusega Sindi hüdrosõlmes Erinevates allikates esitatud näitajad allavoolu rändavate kalade ellujäämuse/suremuse kohta turbiinide läbimisel on väga erinevad ja kõiguvad suurtes piirides (vt eespool). Martin Kesler tugines hinnangute andmisel erinevatele teadusartiklitele, milles on esitatud reaalsetes situatsioonides teostatud lõhe ja meriforelli noorkalade suremuse uuringute tulemused, kus suremus on alati olnud piisavalt suur, et siirdekalade arvukust oluliselt mõjutada. Tuleb aga juhtida tähelepanusellele, et erinevate olemasolevate HEJ-de või hüdrosõlmede andmete otsene ülekandmine Sindi konteksti on vaieldav, sest lähtetingimused ja turbiinid on erinevad. Seetõttu ning arvestades, et Eesti kalateadlastel, sh Martin Kesleril, puudub sellekohane praktiline kogemus, otsustas KMH läbiviija täiendavalt tellida väljastpoolt spetsiaalse uuringu lähtudes Sindi paisule kavandatavast eelprojektist ja Pärnu jõe tingimustest, et saada pädev ja erapooletu hinnang ning anda otsustajale objektiivset informatsiooni. Kalastiku ellujäämuse hinnang on tellitud pikaajalise praktilise sellealase kogemusega USA firmalt Alden Research Laboratory, Inc. 192 (edaspidi Alden; vt uuringus osalenud ekspertide CV-d KMH aruande Lisa 13 Keskkonnaametile saadetud kirja lisas). Uuringu eesmärk oli lähtudes Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise eelprojekti lahendusest hinnata Pärnu jões allavoolu rändavate siirdekalade võimalikku ellujäämust/suremust Sindi hüdrosõlmes, sh kavandatava HEJ turbiinides. Uuringu aluseks on konkreetsed Pärnu jõe, allavoolu rändavate siirdekalade, Sindi paisu ja kavandatava tegevuse parameetrid. Sellist uuringut Pärnu jõe ja Sindi paisule kavandatava tegevuse kohta varem läbi viidud ei ole ning sedalaadi uuring on tõenäoliselt esmakordne kogu Eestis. 189 Montén E Fish and turbines: fish injuries during passage through power station turbines. Vattenfall, Stockholm 190 Hadderingh H. & Bakker H Fish mortality due to passage through hydroelectric power stations on the Meuse and Vecht rivers. lk in M. Jungwirth, S. Schmutz and S. Weiss, eds. Fish migration and fish bypasses. Fishing News Books, Oxford 191 Angerja majandamiskava; Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: ava+%28pikk%29.pdf 192 Vt: Labori keskkonna- ja insenerteenuste alane kompetents vt: / 316

137 Seejuures puudub Aldenil igasugune huvi näidata Sindi uuringu tulemusi paremas valguses (vt Aldeni vastused KMH aruande täiendaval avalikustamisel laekunud sellekohastele süüdistustele ja kahtlustele KMH aruande Lisa 13). Alden modelleeris ja hindas siirdekalade, sh noorjärkude otsest ja kaudset ellujäämust kogu Sindi hüdrosõlme ulatuses, st kõikide allavoolurände trajektooride osas: läbi HEJ turbiinide ja allavoolupääsu ning üle paisu harja. Aluseks võeti KMH aruandes Martin Kesleri poolt esitatud informatsioon allarändavate siirdekalade liikide ja nende noorjärkude pikkuse ning rändeperioodide kohta, konkreetsed Pärnu jõe vooluhulgad ning IB Urmas Nugin poolt arvutatud vooluhulkade jaotus erinevate hüdrosõlme elementide, sh HEJ, vahel kalade allavoolurände perioodil. Turbiine läbivate kalade ellujäämuse hindamisel võeti aluseks eelprojektiga kavandatud Kaplan-tüüpi turbiinide parameetrid ja töörežiim. Uuring annab kõikidele osapooltele, k.a otsustajale täiendavat informatsiooni lähtudes konkreetsest objektist ja kavandatavast tegevusest. Uuringu peamine eesmärk oli anda hinnang kogu Sindi hüdrosõlme ulatuses, milline on oluliste siirdekalaliikide ja nende noorjärkude ellujäämus allavoolu rände perioodil lähtudes sel ajal esinevatest Pärnu jõe keskmistest vooluhulkadest. Eesmärgi saavutamiseks oli uuringu ülesanne määrata erinevaid allvooluteid kasutatavate kalade proportsioon ning hinnata nende allavoolu rändeteedega seonduvalt kalade otsest ja kaudset ellujäämust. Kalade otsese ellujäämuse hindamiseks Sindi hüdrosõlme kavandatavate turbiinide läbimisel kasutati spetsiaalset mudelit, mis arvestab turbiinilabadest põhjustatud löökide ja suremusega. Üle paisu harja ja allavoolupääsu kaudu rändavate kalade ellujäämust hinnati teiste hüdrosõlmede juures siirdekaladega (peamiselt lõhelised) läbi viidud uuringute põhjal. Erinevaid allavoolu rändeteid kastutatavate kalade proportsioon põhineb vooluhulkade jaotusel erinevate allavooluteede vahel, füüsilisel välistamisel HEJ sissevoolu ette paigaldatava kitsa võrevahega kaitsevõre tõttu ning käitumuslikul vältimisel turbiini sissevoolu juures, sh allavoolupääsu efektiivsuse hinnangul. Uuringu metoodika vt Lisa 12. Aldeni täiendavad selgitused uuringu metoodika ja tulemuste kohta KMH aruande täiendaval avalikustamisel esitatud seisukohtadele ja küsimustele vt KMH aruande Lisa 13. Iga liigi ja vanuserühma jaoks määrati pikkusvahemikud, mille juures toimub 0, 50 ja 100% füüsiline välistamine seoses 20 mm võrevahega kaitsevõrega (vt Tabel 22). Enamike liikide puhul eeldati, et 100% füüsiline välistamine toimub pikkuse juures, kus kere laius eeldatavasti ületab 22 mm (lõhe ja meriforelli puhul 23 mm). 0% füüsiline välistamine esineb pikkusvahemikus, mille puhul kõikide kalade laius on vähem kui 18 mm (lõhe ja meriforelli puhul 17 mm). 50% füüsiline välistamine esineb eeldatavasti kalade puhul, mille kere laius jääb 0% ja 100% füüsilise välistamise väärtuste vahele. Teatud määral on seoses kaitsevõrega arvesse võetud olemasolevaid andmeid (põhiliselt andmeid lõheliste noorjärkude kohta) võimaliku käitumusliku vältimise kohta nende kalade puhul, kes on piisavalt väikesed, et 20 mm võrevahest läbi mahtuda. Neid andmeid on aga kohandatud vastavalt suuruse ja ujumisvõime erinevustele (nt lõhelistest väiksemate ja nõrgema ujumisvõimega kalade puhul on oletatud, et nende käitumuslik vältimine on madalamal tasemel (vt Tabel 22). Siia ja meritindi vastsete puhul on eeldatud, et neil puudub käitumusliku vältimise võime, sest nad on väga väikesed ja kehva ujumisvõimega. Allavoolupääsu koguefektiivsus kujunes füüsilise ja käitumusliku välistamise kombinatsioonist ning hinnati üldiselt kõrgeks (90% või rohkem) kõikide liikide ja vanusejärkude jaoks, välja arvatud jõesilmu noorjärgud ning siia ja tindi vastsed (vt Tabel 22). Samuti osutus allvoolupääsu koguefektiivsus väiksemaks kui 90% vimma noorjärkude ja jõesilmu väiksemate täiskasvanud isendite puhul füüsilise välistamise puudumise tõttu teatud pikkusvahemiku jaoks. 137 / 316

138 Tabel 22. Füüsilise välistamise ja käitumusliku vältimise tõenäosus HEJ sissevoolu juures, allavoolupääsu koguefektiivsus ja hinnang ellujäämisele turbiinide läbimisel allvoolu rändavate kalaliikide ja vanusejärkude kohta Sindi hüdrosõlmes. Allikas: Total project survival for fish passing downstream at the Sindi hydroelectric project. ALDEN Research Laboratory, Inc. Holden, Massachusetts, USA. Juuni 2013 Liik Lõhe Meriforell Siig Meritint Vimb noor noor Vanusejärk Pikkusvahemik (mm) Kere laius (mm) Füüsilise välistamise tõenäosus Käitumusliku vältimise tõenäosus Allavoolupääsu koguefektiiv sus Ellujäämus turbiinide läbimisel < 20 0,000 0,900 0,900 0, ,500 0,900 0,950 0, > 20 1, , < 20 0,000 0,900 0,900 0, ,500 0,900 0,950 0, > 20 1, ,000 0, > 20 1, , vastne < 20 0,000 0,000 0,000 0, > 20 1, , vastne 5-6 < 20 0,000 0,000 0,000 0, < 20 0,000 0,900 0,900 0, ,500 0,900 0,950 0, > 20 1, , noor < 20 0,000 0,750 0,750 0, ,500 0,900 0,950 0, > 20 1, , noor < 20 0,000 0,250 0,250 0,990 Jõesilm Angerjas täiskasvanud täiskasvanud täiskasvanud täiskasvanud täiskasvanud täiskasvanud täiskasvanud < 20 0,000 0,500 0,500 0, ,500 0,750 0,875 0, > 20 1, , ,500 0,900 0,950 0, > 20 1, , Ellujäämus turbiinide läbimisel osutus suhteliselt kõrgeks (90% või enam) kõikide liikide jaoks. Enamike liikide ja vanusejärkude jaoks oli ellujäämus turbiinide läbimisel suurem kui 95%. Sindi turbiine läbivate kalade ellujäämise tase on kõrge eelkõige seetõttu, et 20 mm võrevahega kaitsevõre välistab suuremate kalade sattumise turbiinidele ning turbiinide tööparameetrid (ainult 4 laba ja aeglane pöörlemiskiirus) põhjustavad vähem lööke ja suremust. Kuna turbiinilabade löökide ja kalade suremuse ennustamise teoreetilist mudelit rakendatakse kõikide kalaliikide jaoks samal viisil, siis sama pikkusvahemikuga liikide ja vanusejärkude puhul hinnatud ellujäämuse tasemed ei erine. Pärast suure hulga turbiinide läbimise ellujäämust käsitlevate uuringute analüüsi järeldasid Franke jt (Franke et al. 1997; vt referents Aldeni uuringus), et liik iseenesest ei ole otsese suremuse seisukohalt teguriks turbiine läbivate kalade suremuse ennustamisel. Ainsad tõendid liikide erinevuse kohta on uurimused, mis on näidanud, et angerja ja tuura liikidel on te- 138 / 316

139 gelikkuses kõrgem ellujäämus, kui on eeldatud teoreetiliste ennustuste põhjal (Amaral et al. 2003, 2011; vt referents Aldeni uuringus). Uuringu lisas A on toodud ülevaatlikud tabelid liikide kaupa, kus on rändeperioodi iga 10-päevase perioodi kohta esitatud vooluhulkade ja kalade jaotus allavoolu rändeteede vahel, hinnang allavoolupääsu efektiivsusele, otsesele ellujäämusele iga rändetee kohta ja kogu projekti otsesele ellujäämusele. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult toodud uuringutulemused hinnatud siirdekalaliikide kaupa (vt ka Tabel 23). Detailsed tulemused on esitatud uuringus vt Lisa 12. Lõhe Allavoolu rändava lõhe puhul on hinnatud kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes noorkalade kahe pikkusrühma jaoks 0,988 ja täiskasvanud kalade jaoks 0,990. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb noorjärkude puhul kolme kaudse suremuse tõenäosustaseme korral vahemikku 0,919 kuni 0,958 ja täiskasvanud isendite puhul vahemikku 0,921 kuni 0,960. Meriforell Allavoolu rändava meriforelli puhul on hinnatud kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes noorkalade kolme pikkusrühma jaoks umbes 0,988 ja täiskasvanud kalade jaoks 0,990. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb noorjärkude puhul kolme kaudse suremuse tõenäosustaseme korral vahemikku 0,918 kuni 0,958 ja täiskasvanud isendite puhul vahemikku 0,921 kuni 0,960. Siig Allavoolu rändava siia puhul on hinnatud kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes noorkalade jaoks 0,986 ja täiskasvanud kalade jaoks 0,990. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb noorjärkude puhul kolme kaudse suremuse tõenäosustaseme korral vahemikku 0,917 kuni 0,957 ja täiskasvanud isendite puhul vahemikku 0,921 kuni 0,960. Meritint Allavoolu rändava meritindi puhul on hinnatud kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes noorkalade jaoks 0,987 ja täiskasvanud kalade kolme pikkusrühma jaoks 0,986. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb noorjärkude puhul kolme kaudse suremuse tõenäosustaseme korral vahemikku 0,918 kuni 0,958 ja täiskasvanud isendite puhul vahemikku 0,917 kuni 0,957. Vimb Allavoolu rändava vimma puhul on hinnatud kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes noorkalade kolme pikkusrühma jaoks 0,988 ja täiskasvanud kalade kahe pikkusrühma jaoks 0,989. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb noorjärkude puhul kolme kaudse suremuse tõenäosustaseme korral vahemikku 0,919 kuni 0,958 ja täiskasvanud isendite puhul vahemikku 0,920 kuni 0,960. Jõesilm Allavoolu rändava jõesilmu puhul on hinnatud kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes noorkalade jaoks 0,987 ja täiskasvanud kalade kolme pikkusrühma jaoks 0,978 kuni 0,989. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb noorjärkude puhul kolme kaudse suremuse tõenäosustaseme korral vahemikku 0,917 kuni 0,957 ja täiskasvanud isendite puhul vahemikku 0,909 kuni 0,960. Angerjas Allavoolu rändava angerja puhul on hinnatud kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes täiskasvanud kalade kahe pikkusrühma jaoks 0,986 kuni 0,990. Kogu projekti 139 / 316

140 keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb täiskasvanud isendite puhul vahemikku 0,917 kuni 0,960. Järeldused Alden hindas ellujäämust nende siirdekalade seisukohalt, kes rändavad allavoolu läbi Sindi hüdrosõlme ja keda kavandatav tegevus võib mõjutada. Hinnangu andmiseks kasutati turbiinilaba löögi tõenäosuse ja suremuse hindamise teoreetilist mudelit, olemasolevaid andmeid väikese võrevahega kaitsevõrede füüsilise välistamise ja käitumusliku vältimise kohta, allavoolu rändavate kalade jaotumise tõenäosust kõikide hüdrosõlme rändeteede (elementide) vahel ning iga rändeteega seotud ellujäämuse tõenäosust. Kalade keskmine otsene ellujäämuse tase, mis arvestab allavoolurändel põhjustatud letaalsete vigastustega, on kõikide liikide ja vanusejärkude puhul üle 97%. Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsese kui ka kaudse suremusega, on üldiselt kõrge (üle 90%) kõikide liikide ja vanusejärkude puhul, arvestades kaudse ellujäämuse kolme tasemega, mille juures seda hinnati. Lähtudes Sindi eelprojekti lahendusest (st väike paisutuskõrgus, 20 mm võrevahega kaitsevõre suuremate kalade turbiinidesse sattumise vähendamiseks, turbiini sissevoolu juures olev allavoolupääs) võib eeldada, et kaudne ellujäämus Sindi hüdrosõlmes võib kujuneda suhteliselt kõrgeks (üle 95%), eriti kui võrrelda seda suure paisutuskõrgusega objektidega, kus lõheliste kaudseks ellujäämuseks on hinnatud umbes 93-95%. Sindi hüdrosõlmes 97%-lise kaudse ellujäämuse taseme saavutamine ei ole sugugi võimatu ning see annab kogu projekti keskmiseks ellujäämuseks umbes 96%. Kogu projekti keskmise ellujäämuse kõrge taseme saavutamiseks Sindi hüdrosõlmes on tähtis allavoolupääsu asjatundlik projekteerimine ja paisust ülevoolu tingimused, mis minimeerivad vigastuste ja suremuse tõenäosust. Eelpoolnimetatud tulemused on kokkuvõtlikult esitatud järgnevas tabelis (Tabel 23). Tabel 23. Kogu projekti keskmise otsese ellujäämuse ja kogu projekti keskmise ellujäämuse kokkuvõte analüüsitud liikide kaupa Sindi hüdrosõlmes. Allikas: Total project survival for fish passing downstream at the Sindi hydroelectric project. ALDEN Research Laboratory, Inc. Holden, Massachusetts, USA. Juuni 2013 Liik Kogu projekti keskmine otsene ellujäämus Kogu projekti keskmine ellujäämus noorjärgud täiskasvanud noorjärgud täiskasvanud Lõhe 0,988 0,990 0,919-0,958 0,921-0,960 Meriforell 0,988 0,990 0,918-0,958 0,921-0,960 Siig 0,986 0,990 0,917-0,957 0,921-0,960 Meritint 0,987 0,986 0,918-0,958 0,917-0,957 Vimb 0,988 0,989 0,919-0,958 0,920-0,960 Jõesilm 0,987 0,978-0,989 0,917-0,957 0,909-0,960 Angerjas -- 0,986-0, ,917-0,960 Lõhe noorkalade võimalik suremus allavoolu rändel ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu 2011/0206 (COD) eesmärkide saavutamise tõenäosus Alljärgnevas hinnangu on koostanud Eesti kalastikuekspert Martin Kesler ja selles on eeldatud, et siirdekalade ülesvoolu ränne on tagatud 100%-liselt ning erinevate alternatiivide ülesvoolurände aspekte ei käsitleta. Kirjanduse andmetel on kõige väiksem noorkade kohene suremus Kaplan-tüüpi turbiinides (Columbia jõgi keskmise vooluhulgaga 7500 m 3 /s) veidi väiksem kui 5% ja kui sellele juurde ar- 140 / 316

141 vestada, et hilisem vigastustest tulenev suremus on minimaalne ehk 46% kogusuremusest 193, siis kõige optimistlikum kogusuremuse prognoos oleks 9%. Kui hinnata suremust kõige kriitilisemalt (Kaplan-tüüpi turbiinides), siis kohene suremus oleks 35% ja hilisem vigastustest tulenev suremus moodustaks 70% kogusuremusest 194 ehk sisuliselt hukkuks 100% allavoolu rändavatest kaladest. Sindi paisule kavandatava HEJ-le sarnaste vooluhulkadega puhul vaheldub suremus vahemikus 11-35% 195 ehk keskmiselt oleks see 23%. Kui 23% suurusele kohesele suremusele juurde arvutada hilisema suremuse vahemik (46-70% kogusuremusest), siis varieeruks kogusuremus vahemikus 43-77%. Teadaolevalt rändavad lõhe ja meriforelli noorkalad hoides end peavoolus, lastes end voolul allavoolu kanda. Seetõttu liiguvad allavoolu rändavad noorkalad ebaproportsionaalselt suure tõenäosusega just sinna, kuhu suunatakse enamus vooluhulgast 196, kui võiks oletada vooluhulkade jaotusest turbiini ja teiste paisu elementide vahel. Noorkalade peamisel laskumise ajal (maikuus) suunatakse arvutuslikult 68% ja rände tipp-perioodil (mai keskel) koguni 77% vooluhulgast läbi turbiinide (vt Tabel 20). Seega on väga vähetõenäoline, et paisu teiste elementide kaudu laskuks rohkem kui 25% noorkaldaest. Kui hüpoteetiline noorkalade suremus turbiinides on 43-77% ning 25% noorkaladest ei satu turbiinidesse, oleks see üldine noorkalade suremus Sindi hüdrosõlmes teoreetiliselt 32,25-57,75% (eespool on esitatud ümardatult vahemik %). Teoreetiliselt oleksid HEJ rajamise puhul Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu 2011/0206 (COD) nõuded täidetud, kui Pärnu jões vastab lõhe sigimis- ja tähnikute elupaikades arvukus 100% potentsiaalile ning lõhepoegade allavoolu laskumisel oleks Sindi hüdrosõlme põhjustatud kogusuremus väiksem kui 25%. Seetõttu on tõenäoline, et HEJ rajamisel on umbes 30% noorkalade kadu igal juhul vältimatu ja halvima stsenaariumi puhul võib noorkalade suremus olla kaks korda suurem. Seega on Pärnu jõe lõhilaste noorkalade produktsiooni potentsiaalist 75% saavutamine ülimalt vähetõenäoline ning pessimistlikuma stsenaariumi puhul ei ole ka 50% taastootmistaseme saavutmine võimalik (NB! suremust paisjärves pole siin arvestatud). Noorkalade kaitseks piisavalt peene võre paigaldamine turbiinide sissevooluava ette ei ole reaalne lahendus, sest see ummistuks kiiresti (vt eespool). Martin Kesler on seisukohal, et tema poolt KMH-s viidatud uuringute (viidati looduses läbi viidud katsete tulemustele) kohaselt on lõhe ja meriforelli noorkalade kohene suremus kavandatava Sindi HEJ-ga sarnastes oludes vahemikus 10-35% ning et Aldeni modelleerimistulemused (suremus 1,8-4,2%) on äärmiselt optimistlik hinnang, sest kohesele suremusele lisaks moodustab hilisem vigastustest tulenev suremus 46-70% kogusuremusest. Lisaks on Alden esitanud ka teiste Pärnu jões oluliste siirdekalade puhul ülimalt optimistlikke suremushinnanguid, kuigi puudub teave nende liikide suremuse kohta HEJ turbiinide läbimisel (nende liikide puhul on probleemiks noorkalade väiksed mõõtmed, mistõttu pole in vivo märgistamiskatseid võimalik teostada) ning sisuliselt puuduvad ka võimalused Aldeni poolt esitatud hüpoteeside kontrollimiseks. Lisaks eespool mainitud suremusele on tõestatud, et lõhe noorkaladel esineb potentsiaalsest väga suur suremus ka paisjärvedes 197. Väga aeglase läbivooluga paisjärvedes on suremus isegi üle 193 Fergusson J., Absolon R., Carlson T. & Sandford B Evidence of Delayed Mortality on Juvenile Pacific Salmon Passing through Turbines at Columbia River Dams. Transaction of the American Fisheries Society 135: Fergusson J., Absolon R., Carlson T. & Sandford B Evidence of Delayed Mortality on Juvenile Pacific Salmon Passing through Turbines at Columbia River Dams. Transaction of the American Fisheries Society 135: Calles O. & Greenberg L Connectivity is a two-way street the need for a holistic approach to fish passage problem in regulates rivers. River Research and Applications 25: ; Gustafson S Migration of Atlantic salmon (Salmo salar L.) smolts at a hydropower station area in River Åbyälven, Northern Sweden Passage fates at a reservoir, a power house and a bypass structure. Umeå 196 Svendsen J. D., Eskesen A. O., Aarestrup K., Koed A. & Jordan A. D Evidence for non-random spatial position of migrating smolts (Salmonidae) in a small lowland stream. Freshwater Biology 52 (6): Juhteksperdi märkus: Sindi veehoidla näol ei ole tegemist paisjärvega (seisuveekoguga), vaid hea veevahetusega jõelise iseloomuga Pärnu jõe osaga (vt ptk 15). 141 / 316

142 90% 198. Sindi paisu kõrgus on 3 m, paisutuse mõjuala ulatub 3,5 km kaugusele ülesvoolu ning veehoidla läbivool on suhteliselt hea. Seetõttu ei saa ülalpool toodud kirjanduses esitatud noorkalade suremushinnanguid Sindi veehoidlale üle kanda ning soovitatavalt tuleb suremust Sindi veehoidlas eraldi hinnata (vt ptk 8.2.4). Tuginedes eelpool öeldule järeldab kalastikuekspert Martin Kesler, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu 2011/0206 (COD) nõue, saavutada pikas perspektiivis lõhe looduslik taastootmistase, mis vastab 75%-le jõe looduslikust potentsiaalist, on saavutatav ainult 0-alternatiivide puhul, sest ainult siis püsib noorkalade suremus alla 25%. Põhialternatiivi puhul pole püstitatud eesmärke võimalik saavutada ka kõige optimistlikumaid prognoose tehes. Martin Kesleri prognoosi ei toeta täiendav uuring, mis telliti pikaajaliste kogemustega USA firmalt Alden (vt uuringu kokkuvõte eespool ja uuringu aruanne Lisa 12) lähtudes eelprojektiga Sindi hüdrosõlme kavandatud tegevusest, sh konkreetsetest Kaplan-tüüpi turbiinidest, ning Pärnu jõe siirdekalade ja vooluhulkade andmetest. Täiendavalt tuleb märkida, et Alden hindas allavoolu rändavate lõhe noorkalade kogu projekti keskmiseks otseseks ellujäämuseks Sindi hüdrosõlmes arvestades kõiki allavoolurände teid ning otsest ja kaudset suremust (ei hinnatud võimalikku suremust veehoidlas) noorkalade kahe pikkusrühma jaoks 0,988 (ligi 99%). Kogu projekti keskmine ellujäämus, mis arvestab nii otsest kui ka kaudset suremust, jääb lõhe noorjärkude puhul kolme kaudse suremuse tõenäosustaseme korral hinnanguliselt vahemikku 0,919 kuni 0,958 (92-96%; st suremus 4-8%) vt eespool ja Lisa 12. Seega, kui liita siia juurde lõhe noorkalade võimalik suremus Sindi veehoidlas (<5%), siis ei ületa selle prognoosi kohaselt lõhe noorjärkude kogusuremus 13%. Selle prognoosi kohaselt saab väita, et lõhemääruse nõuded saavutada pikemas perspektiivis 75% lõhe looduslikust taastootmisest on täiesti reaalsed, kui lõhele tagatakse 100%-list ülesvoolurännet võimaldavad rändetingimused (vt ptk-s 12.1 esitatud leevendusmeetmed) ning arvestatakse HEJ kaitsevõre ja allavoolupääsude projekteerimiseks esitatud meetmetega (vt ptk 12.2). Eeltoodud prognoosid lõhemääruse eelnõus toodud eesmärkide saavutamise võimalikkuse kohta HEJ rajamisel ja paisutuse säilitamisel võib kokku võtta järgmiselt: Prognoos Lõhe noorkalade suremus turbiinides hüdrosõlmes veehoidlas kokku Martin Kesler 43-77% 30-60% 18% 48-78% Alden 2-3% (ellujäämus 97-98%) 4-8% (ellujäämus 92-96%) ca 5%* ca 13% (ellujäämus ca 87%) * Aldeni uuringus otseselt ei käsitletud, kuid arvestati kaudse 3-7%-lise suremusmääraga, mis hõlmab kalade hukku surmavate vigastuste, desorientatsiooni ja paisuületuse aegse stressi tõttu, samuti mõningast kaotust rände hilinemise tõttu veehoidla läbimisel 199 Kalastikuekspert Martin Kesleri prognoosi juures tuleb arvesse võtta seda, et: - lõhe noorkalade võimalik suremus allavoolurändel läbi Sindi veehoidla ei ole tõenäoliselt võrreldav kirjanduses esitatud halvimate tulemustega. Sindi paisu kõrgus on väike (3 m), paisutuse mõjuala ulatub kuni 3,5 km kaugusele ülesvoolu ning veehoidla läbivool on suhteliselt hea. Samas ei tohi Martin Kesleri arvates seda probleemi tähtsusetuks lugeda ja ta toob hoiatava näite Taanist, Mattrup-i veskist (2 m kõrgune paisjärv ilma HEJ-ta). Enne telemeetria uuringut oletati, et noorkalade suremust seal ei esine, kuid uuringute käigus tuvastati, et 18% noorkaladest hukkus läbi sealse paisjärve rännates. Seega on 198 Jepsen N., Aarestrup K., Økland F. & Rasmussen G Survival of radio-tagged Atlantic salmon (Salmo salar L.) and trout (Salmo trutta L.) smolts passing a reservoir during seaward migration. Hydrobiologia 371/372: Vt KMH aruande Lisa 13, AS-i Raju vastus TÜ Eesti Mereinstituudile, mis kajastab Aldeni seisukohti 142 / 316

143 Martin Kesler seisukohal, et ettevaatusprintsiibile tuginedes tuleb eeldada, et Sindi veehoidlas on laskuvate siirdekalade noorjärkude suremus vähemalt samas suurusjärgus; - Pärnu jõel oleva Sindi veehoidla näol ei ole tegemist paisjärvega (seisuveekoguga; vt ptk ja 15). Martin Kesler ei ole selgitanud, millistest hüdroloogilistest ja hüdromorfoloogilistest parameetritest lähtudes käsitleb ta Sindi veehoidlat järjekindlalt seisuveekoguna (paisjärvena) ning toob hoiatavaid näiteid kalade suremusest väikese ja aeglase läbivooluga paisjärvedes, hirmutades avalikkust ja ametnikke paisjärvede mõjuga siirdekaladele olukorras, kus see ei ole põhjendatud; - esitatud andmed baseeruvad ihtüoloog Martin Kesleri poolt KMH aruandes viidatud artiklitel, kus on esitatud suured kalade suremuse näitajad, kuid millistes käsitletud olukord ei lange enamasti kokku Sindi hüdrosõlme kavandatavaga ja Pärnu jõe tingimustega. Aldeni uuringu põhjal koostatud prognoosi puhul tuleb täiendavalt arvestada järgmist: - Alden ei hinnanud allarändavate siirdekalade võimalikku suremust Sindi veehoidlas; - Aldeni analüüsis arvestatakse kaudse 3-7%-lise suremusmääraga, mis hõlmab endas kalade hukku surmavate vigastuste, desorientatsiooni ja paisuületuse aegse stressi tõttu (üle paisülevoolu või läbi allavoolupääsu või läbi turbiinide), samuti mõningast kaotust rände hilinemise tõttu veehoidla läbimisel; - eeldatakse, et Sindi veehoidla näol on tegemist selgelt jõelise iseloomuga veekoguga, kus ei esine paisjärvedele tüüpilisi mõjusid (vt ptk 8.2.4), ning lõhe noorjärkude suremus allarändel läbi Sindi veehoidla ei erine oluliselt suremusest jõe looduslikus osas; - 75% taastootmistaseme saavutamise eesmärk tuleb täita hiljemalt 10 aasta jooksul pärast määruse kehtimahakkamist; kalade allavoolurändega seotud probleemide komplekssele lahendamisele kalakaitse nõuetega järjest enam arvestavad turbiinid, efektiivsed ja kalade seisukohalt hea hüdrodünaamikaga kaitsevõred ja allavoolupääsud pööratakse maailmas järjest rohkem tähelepanu, mis loob arvestatavad eeldused, et Sindi hüdrosõlme projekteerimisel ja rajamisel on võimalik arvestada parima praktikaga, mis mujal maailmas on selles valdkonnas välja töötatud ja rakendatud ning mis tagavad eesmärgi täitmise Mõju paisualusele kudealale Sindi paisualune kärestik on olulises osas setteid täis kandunud ja seal levib massiliselt taimestik (vt Foto 7), mistõttu on see piirkond osade kaitsealuste siirdekalade (lõhe) kudealana väheväärtuslik. Sindi paisu alune kärestik (kogupindalaga m 2 ) on hinnatud lõhe ja meriforelli sigimis- ja noorjärkude kasvualana rahuldavaks (100 m pikkuses lõigus) kuni kesiseks 200 (500 m pikkuses lõigus) ning siia, vimma ja jõesilmu jaoks rahuldavaks. Mõne aasta eest on paisualuse elupaiga (potentsiaalselt sobiv ala 6 7 ha) kvaliteet lõhe seisukohalt hinnatud kasinaks kuni halvaks, sest koelmud on mudastunud ja vohab taimestik. 201 Lõhe ja forelli potentsiaalsete kudealade seisund ülalpool Sindi paisu kuni Türini on hinnatud rahuldavaks või kesiseks 202, mistõttu pole teada, kas need kompenseerivad paisualuse kärestiku (ehitusaegse ajutise) rivist väljalangemise (vt ptk 8.21). 200 Kesine tähendab siinkohal halba, mitterahuldavat (vt ptk 15). 201 Kalanduse rahvusliku andmekogumisprogrammi täitmine ja vaalaliste juhusliku püügi seirekavade koostamine ning elluviimine vastavalt Euroopa Nõukogu määrustele 199/2008 ja 812/2004, Euroopa Komisjoni määrusele nr 665/2008 ja Euroopa Komisjoni otsusele nr 949/2008 ning andmete analüüs ning soovitused kalavarude haldamiseks aastal. Töövõtulepingu 4-1.1/191, III vahearuanne ( ). Osa: Lõhe ja meriforell. Täitja: Martin Kesler. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, Tartu TAP Jõeelustiku uuringud. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus. Tartu, / 316

144 Foto 7. Vaated Sindi paisu alusele kärestikule (Ramboll, august 2012) Olemasolev pais ei mõjuta paisualust veerežiimi 203 (veetaset, voolukiirust, vooluhulkasid) ja teatud osa jõeveega edasikanduvatest setetest koguneb ülesvoolu paisu taha. Seega on paisualusel kärestikul tänaseks väljakujunenud olukorral muud põhjused. Nende väljaselgitamine ei ole käesoleva KMH ülesanne. Küll aga tuleb märkida, et kui jõesäng on täis veetaimestikku ja setteid, siis ei taga see vajalikku äravoolu ja suureneb üleujutuse oht 204. HEJ-ga seotud käitamisaegne mõju paisu all olevale jõelõigule avaldub eelkõige nende HEJ-de juures, kus toimub vee kõrvalejuhtimine (ärajuhtimine) jõest (paisualusest kärestikust, nt derivatsioonijõujaamade korral) või vooluhulkade kõigutamine, mille tagajärjel paisualune kärestik jääb (perioodiliselt) kuivaks (nt vanade mittereguleeritavate ja üledimensioneeritud turbiinide korral). TAP-is on toodud selgitus looduskaitseseaduse 51 kohta seoses voolurežiimi muutmisega: ökoloogiliselt vajalik minimaalne vooluhulk lõhelaste elu- ja sigimispaigana kaitstavate ja Natura jõgede puhul tähendab seda, et neis jõgedes peab jõe looduslikku sängi allpool paisu jääma ka vee kasutuse korral alles kindel minimaalne äravool. See on oluline, kui paisu ja turbiinide väljavoolukanali suudme vahele jääb näiteks mitmesaja meetri pikkune jõelõik ja suur osa vett juhitakse paisualusest looduslikust jõelõigust kõrvale. 205 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas on märgitud, et olemasolevatel lõhejõgede paisudel tuleb veerežiimi reguleerida nii, et jões allpool paisu oleks tagatud lõhelistele sobiv veerežiim, mis tuleb määrata vee erikasutusloaga. Samas on lisatud, et vajaliku veerežiimi tagamise nõue puudutab eelkõige veejõu kasutamist, juhul kui elektrienergia tootmiseks kasutatakse vee tsüklilist kogumist, mille korral alavee vooluhulk muutub lühikese aja jooksul suurtes piirides ning kalade sigimine allpool paisu on pärsitud. 206 Veepoliitika raamdirektiiv (VRD) kirjeldab veerežiimi kui ühe hüdromorfoloogilise kvaliteedielemendi seisundit järgmiselt: - väga hea seisund vooluhulk ja dünaamika, veetase, viibeaeg ning sellest tulenev ühendus põhjaveega on täielikult või peaaegu täielikult sama, mis häirimatus olekus; 203 Veerežiim jõgede vooluhulga jaotumus aastaajati. Allikas: Eest jõed. Koostaja A. Järvekülg. Tartu Juhise ning tegevuskava koostamine üleujutusriskide haldamiseks. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS; %FCelujutusriskide+haldamiseks.pdf 205 TAP Teostatavusuuringu aruanne. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, Audacon Eesti OÜ, Korbovek OÜ. Tartu, september Lk Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava, lk 112; Eesti+vesikonna+veemajanduskava.pdf 144 / 316

145 - hea ja keskmine seisund tingimused, mille alusel on [VRD-s] eespool nimetatud bioloogiliste kvaliteedielementide väärtuste saavutamine võimalik. VRD-st lähtuvalt on eesmärk vooluveekogude HEA seisundi saavutamine. LKS-i 51 tõlgendamine KKM-i poolt 207 toob sisse vooludünaamika (seda defineerimata) aspekti (veerežiim igas veekogu punktis), mis VRD järgi on VÄGA HEA seisundi kriteerium. Puudub õigusakt, mis nõuaks kõikide lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogude või selle lõikude väga hea seisundi saavutamist. Vee kõrvalejuhtimist jõest ja veetaseme kõigutamist ning sellega kaasnevaid ohtusid Sindi paisule kavandatava HEJ tegevusega ei kaasne. Tegemist on paisurindejõujaamaga, kus HEJ asub paisu otsas sellega samal joonel, ning turbiinidesse juhitav vesi väljub vahetult paisualusele kärestikule. Lisaks sellele jõuab paisualusele kärestikule ka üle paisu harja, kahest ülesvoolu kalapääsust ja allavoolupääsust tulev vesi (vt ka ptk 8.4). Seega voolab paisualusele kärestikule kogu jões olev vesi ning koelmuala kuivalejäämist või veekoguste vähenemist paisust või HEJ-st tulenevalt ei ole ette näha. Ainus tegevus, millega juhitakse vett paisualuselt kärestikult kõrvale, on Sindi Lanka AS-i veevõtt ülaltpoolt Sindi paisu, kuid arvestades neid veekoguseid (vt ptk 6.6) on see marginaalne, ega mõjuta vooluhulkasid paisualusel kärestikul. Jõujaama kavandatavad turbiinid on kaasaegsed, topeltreguleeritavad ning mõeldud töötamiseks suures vooluhulkade vahemikus (vt ptk 3.1). Seetõttu puudub vajadus turbiine vee kogumise perioodiks regulaarselt peatada ja seejärel taaskäivitada. HEJ on kavandatud töötama täisautomaatrežiimil ning sõltuvalt jões olevatest vooluhulkadest ja arvestades vajaliku sanitaarvooluhulgaga jõe miinimumvooluhulkade tingimustes (vt ptk 8.4). Pärnu jõe peavool Sindi paisu kohal on keskjoonest rohkem paremkalda pool. Seda näitab ka asjaolu, et aegade jooksul on paisu hari vee ja rüsijää kulutava toime tõttu paremkalda poolt ca 10 cm madalamaks kulunud (arendaja andmetel). Et paisu hari pole ühekõrgune ja et ka väiksemate vooluhulkade korral voolab praegu paremalt poolt üle paisu rohkem vett, on võimalik näha Maaameti ortofotolt (vt Joonis 21) parema kalda pool on näha suuremat vee vahutamist paisu all, mis viitab sealsele intensiivsemale veevoolule. Samuti on ortofotolt selgelt näha, et vahetult paisu alt, enne saart, suundub valdav veevool jõe vasaku kalda suunas ja sealt ümber saare otsa allavoolu. Ainult väike osa veekogusest möödub paisualusest saarest paremalt poolt. Kui vaadata ka jõe looklemist paisust ülevalpool, siis on selgelt tuvastatav põrkekallas jõe vasakul pool väliujula ja suure tootmiskompleksi piirkonnas, kust vesi põrkab lähtudes jõe voolusängi looduslikust kujust paisu piirkonnas vastaskaldale (paremale kaldale). HEJ puhul on vool võrreldes olemasoleva olukorraga rohkem kontsentreeritud paremasse kaldasse. 207 Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Ulvi Piirsalu a e-kiri: Vastavalt "Eesti entsüklopeedias" toodule on veerežiim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veerežiimi muutmine LKS 51 valguses on igasugune inimtegevus, mille tagajärjel see ajaline muutumine (sh vee hulk ja/või -tase ise) muutub, seejuures tuleb veerežiimi vaadelda eraldi igas veekogu punktis, mitte ainult kogu veekogu ulatuses tervikuna. LKS järgi on veerežiimi muutmine keelatud eelkõige koelmute kaitse eesmärgil, et vältida koelmute kuivaks jäämist, üleujutamist või mõlemat. Seega tohib LKS 51 viidatud veekogus või selle lõigul või nende mistahes punktis vee hulka ja veetaset muuta vaid siis, kui sellega paranevad kalade kudemisvõimalused. 145 / 316

146 Joonis 21. Vaade Sindi paisule ja paisualuse kärestiku ülaosale. Allikas: Maa-amet Kavandatav Sindi HEJ asub paisu otsas sellega samal joonel ning turbiinidesse juhitav vesi väljub vahetult paisualusele kärestikule jõe parema kalda äärest. Lisaks sellele jõuab osa veest paisualusele kärestikule ka üle paisu harja, kahest ülesvoolu kalapääsust ja allavoolupääsust tulev vesi (vt ka ptk 8.4). Eelprojekti lahenduse realiseerimise tulemusena suureneb tõenäoliselt vooluhulk paisust allavoolu asuva saare ja parema kalda vahelises harus. Pikemas perspektiivis ei saa välistada, et jõe paremast harust võib kujuneda välja uus peamine voolusäng. Jõe vasaku kalda pool väheneb väiksema vooluhulga puhul jõe kulutav toime, mis soodustab taimestiku kasvu ja setete akumuleerumist. Liigne taimestik on Sindi paisu all asuval koelmul juba praegu halva kvaliteedi peamiseks põhjustajaks (vt eespool). Turbiine läbiv vesi väljub vahetult paisualusele kärestikule. Peavoolu kandumine jõe paremkaldasse (turbiinidele) mõjutab paisualust veerežiimi lokaalselt (vahetult paisu all) ja selle kaudu veevoolu jaotumist paisualuse koelmuala saarega külgnevates jõeharudes. Lisaks hakkavad toimuma (võrreldes praeguse olukorraga) vooluhulkade jaotuse muutused paisul ja vahetult paisu all sõltuvalt turbiinide töörežiimist ning see omakorda mõjutab paisust allavoolu asuva koelmuala veerežiimi (täpsemalt vooludünaamikat) eelkirjeldatud ulatuses. Paisualuse koelmuala mõne osa kuivaksjäämist ei ole siiski karta, sest HEJ töörežiimiga tagatakse eelisjärjekorras sanitaarvooluhulk üle paisu harja ja kalapääsudes (vt ptk 8.4). Kuna eelprojekti põhilahendus ei ole aga siirdekalade ülesvoolurände seisukohalt sobiv (vt ptk 8.2.1) ja KMH käigus välja töötatud leevendusmeetmed (vt ptk ) näevad ette paisule tehiskärestiku rajamise, millega kaasneb paisualuse saare eemaldamine, siis langeb see jõeharude vooluhulkade teema sisuliselt ära. Ka ei muudeta (vähendata) leevendusmeetmetega lahendusega sanitaarvooluhulka üle paisu harja ja kalapääsudes. Paisualuse saare eemaldamine on ette nähtud ka 0-alternatiivi alamalternatiiviga 02 (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine), nii et saare olemasolu ei ole paisualuse kudeala kvaliteedi seisukohalt määrav. Pigem võimaldab saare eemaldamine paisualuse jõelõigu vooluhulkasid jõe ristlõike ulatuses ühtlasemalt jaotada ja parandab kudeala olukorda. Looduskaitseseaduse 51 lõike 1 1 kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Kalade kudemisvõimaluste parandamist tuleb vaadelda kogu Pärnu jõe konteks- 146 / 316

147 tis ja see tähendab ka siirdekalade ülesrände tagamise kaudu nende pääsemist ülalpool Sindi paisu asuvatele koelmualadele, mitte ainult paisualuse koelmuala mõjutamist. HEJ rajamine ei ole kalade kudemisvõimaluste parandamise tingimatu eeldus. Martin Kesleri seisukoht on, et kuna turbiinidesse juhitav vesi väljub vahetult jõe parema kalda äärest ja oluliselt väiksem osa veest juhitakse paisualusele kärestikule üle paisu harja ning läbi kahe kavandatava kalapääsu, siis kujuneb jõe peavool vahetult jõe paremasse kaldasse ning selle tulemusena suureneb vooluhulk paisust allavoolu asuva saare ja parema kalda vahelises harus. 208 Seega muudetakse HEJ rajamisel paisust allavoolu jõe voolurežiimi, mis on vastuolus looduskaitseseadusega [ 51 lõige (1)]. Pikemas perspektiivis ei saa välistada, et jõe paremast harust kujuneb välja uus peamine voolusäng. Vasaku kalda juures väheneb väiksema vooluhulga puhul jõe kulutav toime, mis omakorda soodustab taimestiku kasvu ja setete akumuleerumist. Liigne taimestik on Sindi paisu all asuval koelmul juba praegu selle kehva kvaliteedi peamiseks põhjuseks. Seega muutub HEJ rajamisel ainuke Sindi paisust allavoolu asuv ning hetkel siirdekaladele saadaval olev koelmuala kvaliteedilt senisest halvemaks. Lisaks hakkab vooluhulk vahetult paisu all sõltuma turbiinide töötamisest ning see omakorda mõjutab negatiivselt paisust allavoolu asuvate koelmualade hüdroloogilist režiimi. Martin Kesleri seisukoht on, et HEJ rajamine on vastuolus looduskaitseseaduse 51 lõike 1 1 ga. Paisu ümberehitamisel tehiskärestikuks (leevendusmeetmena) ja 0-alternatiivi alamalternatiivi 02 korral (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine) on vajalik paisu all oleva saare eemaldamine, mis tähendab jõe loodusliku sängi muutmist selles piirkonnas, sest tehiskärestik ulatub mõlemal juhul olulisel määral saare asukohale. Konkreetselt seda tegevust saare eemaldamist tuleb mõlema nimetatud alternatiivi korral lugeda kalastiku jaoks soodsaks ning see on kooskõlas looduskaitseseaduse -ga 51, sest see aitab parandada kalade kudemisvõimalusi Pärnu jões. Kalarambi (alamalternatiivi 03) rajamise korral koondatakse peavool selgelt jõe keskossa, mis toob endaga samuti kaasa paisualuse veerežiimi muutused ja tõenäoliselt ka paisualuse saare kallaste intensiivsema mõjutamise (uhtumise). Kalaramp üksi ei ole kõikidele siirdekaladele ülesrändeks sobiv ja vajab lisaks (leevendava meetmena) looduslähedast kalapääsu (vt ptk 8.2.1), mis samuti hakkab mõjutama vooluhulkade jaotumist paisualuses jõelõigus (peibutusvoolu tagamise vajadus). Allpool paisu jõe sängis pole teadaolevalt geoloogilisi uuringuid läbi viidud. Sindi paisu piirkonna ja Pärnu jõe sängi geoloogilises kirjelduses 209 on märgitud, et piirkonnas esinevad moreeni peal lamavad jämepurdsed alluviaalsed setted, mis koosnevad veeristest, kruusast ja munakatest liiva vahetäitega. Vajalik on uurida, kas saare moodustanud materjal sobib tehiskärestiku põhja rajamiseks. Uuringud on vajalikud tehiskärestiku rajamiseks nii paisu lammutamise (alamalternatiivi 02) kui ka kavandatava tegevuse käigus olemasoleva paisu ümberehitamise korral. Ehitusaegne mõju paisualusele kärestikule vt ptk Sindi veehoidla mõju Käesolevas KMH aruandes kasutatakse Pärnu jõe Sindi paisust ülesvoolu jääva paisutatud jõelõigu kohta veehoidla mõistet (erinevalt kalateadlaste poolt kasutatavast paisjärve mõistest). Vastav põhjendus vt ptk 15. Kalastiku seisukohalt tuuakse välja järgmised paisjärvede tüüpilised mõjud kalastikule 210 : 208 Juhteksperdi märkus: see kehtib ainult kavandatava tegevuse eelprojekti kohase lahenduse kohta, mis ei ole siirdekalade ülesvoolurände seisukohalt sobiv (vt selgitus üle-eelmises lõigus). 209 TAP Pärnu jõgi Sindi pais. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. Koostaja AS Maves, Tallinn 2006 (töö aluseks on AS-i Geotehnika Inseneribüroo töö nr 978 Sindi tamm Pärnu jõel, Tallinn 2000) 210 Paisude mõju jõgede kalastikule (ettekanne). Rein Järvekülg, Eesti Loodushoiu Keskus; vaadatud / 316

148 - paisjärvedes halveneb jõe vee kvaliteet, sest mineraalsed fosfori- ja lämmastikuühendid lähevad seal aineringesse ja põhjustavad periooditi vetikate massilist vohamist; - paisjärves ja sellest allavoolu jäävates jõeosades kaasneb sellega reostus orgaaniliste ainetega, mis jõe kalastiku ja põhjaloomastiku seisukohalt on äärmiselt negatiivne; - paisjärvedes tõuseb vee temperatuur, mis lõheliste elupaigaks olevates jõgedes on kindlasti negatiivne. Sellised paisjärvede negatiivsed mõjud on otseselt seotud veevahetuse kiirusega paisjärves ehk mida väiksem on veevahetus paisjärves, seda suuremad on ka mõjud kalastikule. Sindi veehoidla näol on tegemist paisutatud jõelõiguga (vt Foto 8 ja Foto 9), mille voolukiirus on ülejäänud jõe omast mõnevõrra aeglasem, kuid esineb selge keskne peavool ning veevahetus veehoidlas on hinnanguliselt üle 200 korra aastas. Arvestatavad seisva veega osad paisutatud jõelõigus praktiliselt puuduvad v.a kohati kaldaäärsed, taimestikuga piirkonnad, kuid see ei muuda veehoidlat seisuveekoguks (paisjärveks) ning tegemist on selgelt jõelise režiimiga veekoguga (vt ka ptk 15). Veehoidla läbivool on piisavalt suur, mistõttu temperatuuri- ja hapnikutingimused veehoidlas sarnanevad üles- ja allavoolu jäävate jõelõikudega. Sindi autosillast allavoolu on tugev veevool (peavool) jões ka visuaalselt jälgitav (vt Foto 8). TAP-is 211 on märgitud, et paisutuse oluline mõjuala ulatub ca 2 km paisust ülesvoolu, kuid pole täpsustatud, milles seisneb mõju olulisus. Foto 8. Vaade Sindi autosillalt Pärnu jõele Sindi paisu suunas (allavoolu). Ramboll, Foto 9. Vaade Sindi autosillalt Pärnu jõele ülesvoolu. Ramboll, Et Sindi veehoidlas on arvestatav veevahetus (hinnanguliselt üle 200 korra aastas), näitab ka asjaolu, et veehoidlasse on kogunenud suhteliselt vähe orgaanilisi setteid (muda) ning veekogu põhi ülalpool Sindi paisu on valdavalt kivine 212, mitte mudastunud. Muda esineb õhukese, kuni 0,40 m paksuse kihina jõe sängi keskosas ja paremkalda lähedal vahetult ülalpool paisu ning selle maht ei ületa 5 ha suurusel jõesängi lõigul vahetult ülalpool paisu 1300 m Aastal 2000 hinnati setete koguseks veehoidlas (kogu paisutuse mõjualal 3,5 km pikkuses lõigus veepeegli pindalaga 57 ha) m 3 ja setete koostis on tolmliivast kuni kruusani 214. Seega ei ole tegemist tavaliselt paisjärvedesse tekkiva orgaanilise settega (mudaga). Teadaolevalt ei ole Sindi veehoidlas täheldatud vetikate massilist vohamist, mis võiks mõjutada jõe ja veehoidla vee kvaliteeti. Ka hüdrokeemiliste ja hüdrobioloogiliste kvaliteedinäitajate järgi 211 TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, juuni TAP Jõeelustiku uuringud. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, Tartu TAP Pärnu jõgi, Sindi pais. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. AS Maves, Tallinn Kalade ränne Pärnu jões Sindi tammi juures, Eestis. Geotehnika aruanne. Niras Consulting Engineers and Planners A/S, märts / 316

149 (v.a siirdekalad) on Pärnu jõe alamjooks hinnatud heas või väga heas seisukorras olevaks (vt ptk 6.4 ja ). Mõju temperatuurile Parasvöötme veekogudes on elustiku koosseisu kujunemise seisukohalt olulisim veetemperatuur suvel, mil bioloogilised protsessid veekogus kulgevad kõige intensiivsemalt. Et soojas vees väheneb hapniku lahustuvus ja suureneb hapniku tarbimine organismide hingamisel, piirab kõrge suvine veetemperatuur hapnikulembeste veeloomade levikut. Lõhilased on väga hapnikunõudlikud. Seetõttu suudavad nad asustada enamasti ainult suvel püsivalt külma või jaheda, harva ka mõõdukalt soojeneva ehk parassooja veega jõgesid või jõeosi, kus veetemperatuur ei tõuse üle C, ning puuduvad suvel soojaveelistes vooluvetes 215. Soojalembestele liikidele, eelkõige paljudele karplastele, on kõrge suvine veetemperatuur vajalik nii sigimiseks kui ka normaalseks kasvuks. 216 Vee temperatuuri mõningane tõus veehoidlas on suveperioodil võimalik, kuid temperatuuri erinevust ülem- ja alamjooksu vahel mõjutab suuremal määral see, et Pärnu jõgi voolab kesk- ja alamjooksul pikalt läbi Kesk- ja Loode-Eesti avatud põllumajandusmaastike, kus jõe veepind ja kaldanõlvad on päikesele eksponeeritud ning kus kiirevoolulisemad jõelõigud vahelduvad aeglasema vooluga lõikudega. Samuti toovad suvel Pärnu jõkke soojenenud vett kohati suhteliselt aeglase vooluga lisajõed, nt tasase pinnamoega Soomaalt või mujalt Pärnu tasandikult. Seetõttu ei saa Sindi veehoidlat lugeda Pärnu jõe veetemperatuuri ainsaks ja oluliseks mõjutajaks. Keskkonnateabe Keskuselt saadud informatsiooni põhjal 217 on Pärnu jõe suvine veetemperatuur hüdrobioloogilise seire andmete põhjal tõusnud üle 20 C kolmest vaadeldavast suvest kahel juba Jändja paisu juures (vt Tabel 24). Viidatud andmete põhjal erineb Pärnu jõe veetemperatuur Vanksi ja Sindi mõõtejaamades (kaugus teineteisest 23 km, sellest valdav osa avatud põllumajandusmaastikul ja suhteliselt tihedasti asustatud piirkonnas) maksimaalselt kuni 1,1 C, mille alusel ei saa järeldada, et Sindi veehoidlas toimuks märkimisväärne veetemperatuuri tõus. Tabel 24. Pärnu jõe suvised veetemperatuurid, mõõdetud riiklikes seirejaamades 1996., ja 2006.a juulikuus jõgede hüdrobioloogilise seire käigus. Allikad: Keskkonnateabe keskus, Keskkonnaregister Seirejaama nimi Keskkonnaregistri kood Asukoht / kaugus suudmest Kükita SJA Paide vald, Tarbja küla (ristumisel Tartu mnt-ga) / 127 km Mündi SJA Paide linn (150 m allpool Esna jõe suuet) / 119 km Reopalu SJA Paide linn (ca 1,8 km ülalpool Reopalu jõe suuet) / 116 km Türi SJA Türi linn (ca 1,9 km ülalpool Prandi jõe suuet) / 101 km Jändja SJA Türi vald, Jändja küla (Jändja paisu juures) / 92 km Kurgja SJA Vändra vald, Kurgja küla (Kurgja paisu juures) / 75 km Vihtra SJA Vändra vald, Vihtra küla (ca 350 m allpool Vihtra oja suuet) / 53 km Veetemperatuur, C ,8 15,4 17,1 10,5 12,8 15,3 12,1 15,1 17,2 13,7 17,1 18,7 15,7 20,8 21,8 15,6 20,3 22,3 16,6 21,0 22,9 215 Eest jõgesid ja jõelõike on kesksuvise veetemperatuuri alusel otstarbekas rühmitada järgmiselt: külmaveelised - 13,0 C; jahedaveelised 13,1-17,0 C; parajaveelised 17,1-21,0 C; soojaveelised - >21,0 C. Allikas: Eesti jõed. Koostaja A. Järvekülg. Tartu Eesti jõed. Koostaja A. Järvekülg. Tartu Kait Antso (Keskkonnateabe keskuse seireosakond) e-kiri 149 / 316

150 Seirejaama Keskkonna- Asukoht / kaugus suudmest Veetemperatuur, C Vanksi SJA Tori vald, Muraka küla (ca 950 m allpool Navesti jõe suuet) / 37 km Sindi SJA Sauga vald, Vainu küla (100 m allpool Sindi paisu) / 14 km 17,7 22,4 24,5 18,7 23,5 24,8 Sama näitavad ka Pärnu jõe hüdrokeemilise seire andmed 218, mille järgi juba Oore seirejaamas, mis asub Sindi paisust 10 km ülesvoolu, on suvine veetemperatuur sageli (ligi pooltel mõõtmistel) 20 C ja üle selle (vt Tabel 25). Temperatuuride erinevus Tahkuse ja Oore seirejaamade vahel, mille vahekaugus piki jõge on ca 18 km ja kus puuduvad paisutatud jõelõigud, on võrreldav Vanksi ja Sindi seirejaamades mõõdetud temperatuuride erinevusega (vt Tabel 24). See näitab, et Sindi veehoidla praktiliselt ei mõjuta veetemperatuuri Pärnu jões. Tabel 25. Pärnu jõe suvised (juuni-august) veetemperatuurid aastatel Tahkuse ja Oore seirejaamades riikliku hüdrokeemilise seire andmetel. Allikas: Keskkonnateabe keskus Kuupäev Veetemperatuur, C Temperatuuride Tahkuse Oore erinevus, C , ,8 19, , , ,3 18,0-0, , , ,7 0, ,6 19, ,3 18,8 0, , ,8 17,9 1, ,7 20,0-1, ,4 21,3-0, , ,4 20, , ,5 26,8 1, , ,4 17,8-0, ,1 18,6-0, ,0 19, ,0 19,7 0, ,4 15,7 0, ,6 19,0 2, ,3 21,2 0, ,0 20, Kait Antso (Keskkonnateabe keskuse seireosakond) e-kiri 150 / 316

151 Kuupäev Veetemperatuur, C Temperatuuride Tahkuse Oore erinevus, C ,0 20, ,9 23,4 1, , ,2 15,3 0,1 Selgitus tabeli juurde: Tahkuse seirejaam (SJA ) asub Tori vallas Tohera külas (ca 2,8 km ülalpool Navesti jõe suuet, ca 42 km ülalpool Pärnu jõe suuet). Oore seirejaam (SJA ) asub Tori vallas Oore külas (ca 10 km Sindi paisust ülesvoolu). Lähtudes eeltoodust ei saa paisutuse tagajärjel tekkinud Sindi veehoidlat lugeda Pärnu jõe veetemperatuuri mõjutajana oluliseks. Pärnu jõe alam- ja keskjooks tervikuna on soojaveelised ning see on üks põhjusi, miks meriforelli noorkalade arvukus ei hakka kesk- ja alamjooksu kärestikel kunagi oluliselt tõusma. Teine põhjus on jõe suurus selles piirkonnas: forell eelistab jõelõike, mis on äärmisel juhul kuni 25 m laiad, ja kõige paremad koelmud on alati lõikudes, mille laius on alla 6 m. 219 Lõhe seevastu on küll jahedaveeline liik, aga ta talub oluliselt paremini ka soojemaid tingimusi. Lõhe tähnikud saavad toituda ja kasvad vee temperatuurivahemikus C (optimaalne on 16,3-20 C) ja lühiajaliselt üle elada ka perioode temperatuuriga kuni 33 C. Lähtudes sellest võib öelda, et eeldatavasti temperatuuriolud Pärnu jões lõhe arvukust oluliselt ei mõjuta. Hõredapiiline siirdesiig on samuti külmaveeline liik. Siia sugukalad tulevad jõkke sügisel, kui veetemperatuur on juba jahe. Noorjärgud lahkuvad jõest merre praktiliselt pärast koorumist kevadel, kui vee temperatuur on jões veel madal. Seega siiale temperatuuriolud Pärnu jões mõju ei avalda. Jõesilm, merisutt ja vimb on temperatuuri suhtes oluliselt tolerantsemad ja nende arvukust see ei piira. Mõju voolukiirusele Suurte vooluhulkade korral (kevadel ja sügisel vt Joonis 7) ei ole suuri erinevusi ristlõigete keskmistes voolukiirustes all- ja ülalpool paisu, sest paisutusest/paisust tingitud ristlõike pindala suurenemine on sel ajal suhteliselt väike. Arvestuslike keskmiste voolukiiruste erinevused ülal- ja allpool paisu siirdekalade noorjärkude kevadisel allarändeperioodil vahemikus aprilli algusest kuni juuni lõpuni vt Tabel 26. Tabel 26. Pärnu jõe arvestuslikud keskmised voolukiirused Sindi paisutuse alal ilma HEJ-ta ja koos HEJ-ga siirdekalade noorjärkude allavoolurände perioodil aprillist juunini. Arvutused koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Pikett Kaugus paisust, m Voolukiirus, m/s aprill mai juuni HEJ-ta HEJ-ga HEJ-ta HEJ-ga HEJ-ta HEJ-ga ,51 0,52 0,29 0,30 0,14 0, ,64 0,70 0,31 0,37 0,14 0, ,49 0,53 0,24 0,27 0,10 0, ,43 0,47 0,21 0,24 0,09 0, ,49 0,53 0,23 0,27 0,10 0, Sellest lähtuvalt tuleks tõenäoliselt ümber hinnata ka potentsiaalsete forelli laskujate arvukuse prognoos, mis on toodud töös: Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Jõeelustiku uuringud. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, Tartu / 316

152 Pikett Kaugus paisust, m Voolukiirus, m/s aprill mai juuni HEJ-ta HEJ-ga HEJ-ta HEJ-ga HEJ-ta HEJ-ga ,46 0,50 0,22 0,26 0,10 0, ,31 0,34 0,15 0,18 0,07 0, ,28 0,30 0,13 0,15 0,06 0,06 Keskmiste voolukiiruste vahemik ca 2 km paisutuse lõigus ~0,65-0,30 ~0,70-0,30 ~0,30-0,15 ~0,35-0,15 ~0,15-0,05 ~0,15-0, (paisu all) Selgitused tabeli juurde: 0,65 0,65 0,44 0,44 0,25 0,25 - pikettide paiknemine vt Joonis 31 ja TAP Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Tartu, detsember 2006; - piketi kaugus paisust vastavalt TAP-ile Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Tartu, detsember 2006; - voolukiiruste arvutuste aluseks olevad pikettide vastavad ristlõikepindalad on saadud TAP-i mahus koostatud Pärnu jõe ristprofiilidelt; - olulisemate siirdekalade noorjärkude allvoolurände perioodid täpsemalt vt Tabel 21. Paisutuse mõju suurus voolukiirusele sõltub paisutuse tasemest, mis omakorda on seotud jõe vooluhulgaga: mida suuremad on vooluhulgad jões, seda väiksem on voolukiiruste erinevus paisutuse piirkonna algus- ja lõpp-punkti vahel. Väikeste vooluhulkade korral jões (reeglina suvel ja talvel väljaspool siirdekalade peamist rändeperioodi) võivad keskmised voolukiirused Sindi veehoidla ristlõigetes olla kuni kümneid kordi väiksemad, kui allpool paisu jõe ristlõigetes. Põhjus on selles, et vooluhulga vähenemisel jões üldjuhul väheneb ka voolu ristlõike pindala. Veehoidlas seevastu väiksemate vooluhulkade korral vooluhulga vähenemisel voolu ristlõige praktiliselt ei muutu. Noorkalade allavoolu ränne on väikeste vooluhulkadega perioodidel tõenäoliselt tugevalt häiritud, kuid sellise olukorra esinemine kalade peamistel rändeperioodidel on väikese tõenäosusega, mistõttu ei saa mõju lugeda oluliseks. Hüdromorfoloogias ja hüdrokeemias on Eesti ekspertide omavahelisel kokkuleppel kogu jõe keskmine voolukiirus 0,2 m/s piiriks kiire ja aeglase voolu vahel. Bioloogilistel erialadel omab kogu jõe keskmisest näidust olulisemat tähtsust voolukiirus konkreetses uuritud jõelõigus. 220 Lähtudes eeltoodud määratlusest ja arvestuslikest keskmistest voolukiirustest vaadeldavas jõelõigus (vt Tabel 26) tuleb Pärnu jõge Sindi paisutuse alal noorkalade peamisel allarände perioodil (aprillmai) lugeda pigem kiire- kui aeglasevooluliseks. Paisu eemaldamisel ja veetaseme alandamisel oleks voolukiirus veehoidla piirkonnas suurem. Jõe ühe ristlõike erinevates punktides on voolu kiirused üldjuhul erinevad. Ka Sindi paisutuse piirkonnas esinevad jões tõenäoliselt sisesed vooluteed (hoovused), milles voolu kiirused on oluliselt suuremad võrreldes kõrval olevate osadega. Tõenäoliselt on sellised vooluteed Sindi paisutuse alal selgemalt tajutavad keskmiste vooluhulkade korral ning vähem tajutavad väikest vooluhulkade juures. Pais mõjutab ülesvoolu jäävat jõelõiku kuni teatud kauguseni (vt ptk 8.1). Voolukiirus allpool paisu paisutuse tasemest ei sõltu. See, mis toimub paisu all, oleneb vaid jõesängi parameetritest (sängi laius, sügavus, karedus jne) ning jõe vooluhulga suurusest. 220 Euroopa vee raamdirektiivile vastavad kvaliteedielemendid bioloogilise seisundi klassifitseerimiseks Eesti vooluvetes. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinna Tehnikaülikool. Koostaja H. Timm, EPMÜ ZBI. Tartu Lk 10; endid+bioloogilise+seisundi+klassifitseerimiseks+eesti+vooluvetes.pdf; vaadatud / 316

153 Kalastik Sindi veehoidlas Sindi veehoidlas tehti ihtüoloogilisi uuringuid MTÜ Eesti Loodushoiu Keskuse poolt Veehoidla kalastik osutus liigi- ja isendivaeseks. Kalaliikidest registreeriti särg, ahven, kiisk, nurg ja rünt. Kaht viimati nimetatud liiki esines vaid üksikute isenditena. Veekogu kalarikkust näitav CPUE indeks oli keskmiselt 580 g võrguvöö kohta. See on ca 3 korda väiksem kui Eesti väikejärvede keskmine näitaja 221. Anadroomsete 222 siirdekalade noorjärkude jaoks on oluline, et nad saaksid võimalikult takistusteta läbida jõe elukeskkonna, et jõuda edukalt merelisse keskkonda. Selle allarände jooksul võib kaasneda otsene või kaudne suremus, mida võivad põhjustada röövloomad, või otsene suremus turbiinide läbimisel või muude paisu struktuuride ületamisel. Viivitused allarändel suurendavad riski sattuda röövloomade saagiks või võivad põhjustada probleeme soolase veega kohastumisel. Seetõttu on sellise välistest mõjudest tuleneva suremuse identifitseerimine ja leevendamine oluline anadroomsete kalaliikide populatsioonide taastamisel ja säilitamisel. 223 Siirdekalade noorjärkude rände puhul jõest merre võib olla probleemiks ka Sindi veehoidla 224, kuid vastavaid uuringuid Pärnu jões läbi viidud ei ole ning seetõttu ei ole võimalik kvantitatiivselt määratleda negatiivse mõju suurust. Lõhe ja meriforelli laskujate puhul on uuringud 225 näidanud, et aeglasema vooluga sügavamates paisjärvedes ei saa laskujad veevoolu kasutades passiivselt allavoolu liikuda ja peavad aktiivselt ujudes paisjärvest väljapääsu otsima. Taolise ekslemise käigus satub tavapärasest suurem osa siirdekalade noorjärke röövloomade saagiks. Kalade suremus sõltub eelkõige paisjärvede suurusest, läbivoolu kiirusest ja paisjärves esinevate röövkalade arvukusest. Seega on iga veehoidla puhul olukord isesugune ning üldistusi on raske teha. Röövkalade arvukus võib jões, sh paisutatud osas, muutuda (suureneda), kui siirdekaladele luuakse soodsad rändetingimused, sest sellega paraneb ka röövkalade toidubaas. Kuna Sindi paisutuse ala (veehoidla) on hüdromorfoloogilises ja hüdroloogilises mõistes hea veevahetusega (suure läbivooluga), siis ei esine siin peatüki alguses loetletud paisjärvede tüüpilisi mõjusid: veekvaliteedi halvenemist, vetikate vohamist, mudastumist ja veetemperatuuri tõusu (vt põhjendused eespool). On tõestatud, et lõhe noorkaladel esineb potentsiaalselt väga suur suremus paisjärvedes. Väga aeglase läbivooluga paisjärvedes on suremus isegi üle 90% 226. Sindi paisu kõrgus on 3 m, paisutuse mõjuala ulatub 3,5 km kaugusele ülesvoolu ning veehoidla läbivool on suhteliselt hea. Seetõttu ei saa ülalpool toodud kirjanduses esitatud noorkalade suremushinnanguid Sindi veehoidlale üle kanda ning soovitatavalt tuleb suremust Sindi veehoidlas eraldi hinnata. Samas ei tohi seda probleemi tähtsusetuks lugeda, sest hoiatava näite saab tuua Taanist 227 Mattrup-i veskist (2 m kõrgune paisjärv ilma HEJ-ta; vt Joonis 22). Enne telemeetria uuringut oletati, et noorkalade suremust seal ei esine, kuid uuringute käigus tuvastati, et 18% noorkaladest hukkus läbi paisjärve 221 TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, merest jõgedesse kudema suunduvad siirdekalad 223 Holbrook, C. M. Behavior and survival of migrating Atlantic salmon (Salmo salar) in the Penobscot River and Estruary, Maine: Acoustic telemetry studies of smolts and adults. The University of Maine (USA), august 2007; TAP Pärnu jõel paiknevate Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, Aarestrup K. & Koed A. Survival of migrating sea trout (Salmo trutta) and Atlantic salmon (Salmo salar) smolts negotiating weirs in a small Danish rivers. Ecology of Freshwater Fish 2003: 12: ; Holbrook C., Kinnison m. & Zydlewski J. Survival of Migrating Atlantic Salmon Smolts through Penobscot River, Maine: a Predestination Assessment. Transactions of the American Fisheries society 2011: 140: Jepsen N., Aarestrup K., Økland F. & Rasmussen G Survival of radio-tagged Atlantic salmon (Salmo salas L.) and trout (Salmo trutta L.) smolts passing a reservoir during seaward migration. Hydrobiologia 371/372: Aarestup K. & Koed A Survival of migrating sea trout (Salmo trutta) and Atlantic salmon (Salmo salar) smolts negotiating weirs in small Danish rivers. Ecology of Freshwater Fish 12: / 316

154 rännates. Seega eeldab kalastikuekspert ettevaatusprintsiibile tuginedes, et Sindi veehoidlas on laskuvate siirdekalade noorjärkude suremus vähemalt samas suurusjärgus. Joonis 22. Taanis Mattrupi jõel Mattrupi veskipaisu (ingl k weir) juures oleva paisjärve skemaatiline joonis. Nool näitab jõe voolusuunda. Allikas: Aarestup K. & Koed A Survival of migrating sea trout (Salmo trutta) and Atlantic salmon (Salmo salar) smolts negotiating weirs in small Danish rivers. Ecology of Freshwater Fish 12: Mattrupi jõgi on ca 15 km pikk ja keskmine aastane vooluhulk jõe suudmes on 0,9 m 3 /s. Nagu jooniselt näha, on tegemist paisjärvega, kus paisutuse taha kogunev vesi on väljunud jõesängist. Arvestades jõe väga väikest keskmist vooluhulka puudub tõenäoliselt selge peavool läbi paisjärve. Tegemist on Sindi veehoidlast (paisutuse alast) oluliselt erineva olukorraga (sh keskmiste vooluhulkade erinevus üle 50 korra). Tuleb juhtida tähelepanu, et erialakirjanduses välja toodud noorkalade suremuse näitajad kehtivad reeglina paisjärvede kohta (seisuveekogud, kus paisutuse mõjul on jõgi väljunud oma looduslikust sängist, veevahetus on aeglane ja tõenäoliselt puudub ka selgelt eristatav peavool läbi paisjärve). Sindi veehoidla näol ei ole tegemist paisjärvega (seisuveekoguga), vaid tegemist on selgelt jõelise iseloomuga jõelõiguga (veevahetus hinnanguliselt üle 200 korra aastas; vt ptk 15), kus voolu kiirus, eriti noorkalade peamisel allarändeperioodil kevadel, ei erine märkimisväärselt ülejäänud jõeosast (vt Tabel 26). Vastavate andmete (uuringute) puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata, milline võib Sindi paisutuse alal (veehoidlas) olla laskuvate noorkalade suremus ekslemise käigus röövloomade saagiks langemise tõttu. Seepärast on vajalik läbi viia telemeetrilised uuringud, mis käsitlevad siirdekalade noorjärkude rännet läbi veehoidla, et hinnata noorkalade suremuse suurust selle läbimisel Jõgede kalastiku indeksi prognoos Alljärgnevalt on toodud jõgede kalastiku indeksi (JKI) prognoos Pärnu jõe kesk- ja alamjooksu seirepunktide kaupa, kui Sindi paisul on tagatud siirdekalade rändetingimused. Põhjus, miks käesolevas KMH-s on peetud vajalikuks käsitleda jõgede kalastiku indeksit (JKI), lähtub sellest, et kavandatava tegevuse hindamisel on otstarbekas kasutada mõõdetavaid (kvantitatiivseid) näitajaid Pärnu jõe seisundi kirjeldamisel. See võib anda otsustajale (Keskkonnaametile) ja VRD täitmise eest vastutajale (Keskkonnaministeeriumile) täiendavat informatsiooni, milliseks võiks JKI kavandatava tegevuse realiseerumisel kujuneda. Vastavalt keskkonnaministri a määrusele nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord kasutatakse vooluveekogude seisundiklasside määramisel kalastiku järgi jõgede kalastiku indeksit (JKI), mis annab seisundile mõõdetava väärtuse. JKI väärtused km 2 suuruse valgalaga vooluveekogudel vastavalt seisundiklassile on järgmised: - väga hea klass: JKI 0,75; - hea klass: JKI = 0,74 0,4; - kesine klass: JKI = 0,39 0; - halb klass: JKI < 0; - väga halb klass: kalad puuduvad. 154 / 316

155 Metoodika Vooluveekogu seisundiklassi hindamine kalastiku järgi toimub JKI alusel vastavalt järgmisele valemile 228 : JKI = (2*I 1 + I 2 I 3 2*I 4 + T 1 + T 2 /2 T 3 /2 T 4 ) / (L 1 + L 2 ), kus - I 1 seirepüügil registreeritud indikaatorliikide arv, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur vastavad jõelõigu elupaigalisele väärtusele; - I 2 seirepüügil registreeritud indikaatorliikide arv, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur ei vasta jõelõigu elupaigalisele väärtusele; - I 3 indikaatorliikide arv, keda seirepüügil ei leitud; tõenäoline, et liik siiski esineb, kuid tema arvukus on sedavõrd madal; - I 4 indikaatorliikide arv, keda seirepüügil ei leitud; liik on tõenäoliselt antud jõeosast hävinud; - T 1 registreeritud tüübiomaste liikide arv, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur vastavad jõelõigu elupaigalisele väärtusele; - T 2 registreeritud tüübiomaste liikide arv, arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur ei vasta jõelõigu elupaigalisele väärtusele; - T 3 tüübiomaste liikide arv, keda seirepüügil ei leitud; tõenäoline, et liik siiski esineb, kuid tema arvukus on sedavõrd madal; - T 4 tüübiomaste liikide arv, keda seirepüügil ei leitud; liik on tõenäoliselt antud jõeosast hävinud; - L 1 antud jõelõigule omaste indikaatorliikide arv; - L 2 antud jõelõigule omaste tüübiomaste liikide arv. JKI arvutamisel võetakse arvesse kõik antud jõelõigu (seirepunkti) tüübiomased ja indikaatorliigid, mitte ainult siirdekalad. Seega ei ole Eesti kalastikueksperdi väide, et JKI ei saa olla 0,4, kui siirdekalu on vähearvukalt, põhjendatud, sest JKI-d mõjutavad kõik esinevad ja esineda võivad kalaliigid. Ainus erand, mis VRD-st lähtudes mõjutab kalastiku seisundile hinnangu andmist, on see, et sõltumata JKI väärtusest ei loeta kalastiku määrangut väga heaks, kui uuritavas vooluveekogumis on mõni indikaatorliik hävinud 229 (kuigi JKI arvutuslik väärtus võib olla 0,75). JKI prognoosi koostamisel olukorraks, kui rajatakse HEJ ja kalade läbipääs Sindi paisul on tagatud, on kasutatud 2006.a jõgede hüdrobioloogilise seire 230 käigus saadud tulemusi ning liikide tüübiomasteks ja indikaatorliikideks määramise jaotust (vt Tabel 19). Kuna Pärnu jõel pole hilisemal ajal riiklikku seiret läbi viidud 231, siis ei olnud uuemate andmete või mitmete seirete andmete kasutamine prognoosi koostamiseks paraku võimalik. Samuti ei saanud kasutada ja 2001.a Pärnu jõe kalastiku seire andmeid, sest need seired on läbi viidud enne Eesti liitumist EL-iga ega arvesta VRD põhimõtteid (puudub liikide jaotus tüübiomasteks ja indikaatorliikideks vastavalt JKI arvutamise valemile) a seirearuandes ei ole JKI numbrilist väärtust esitatud, on ainult sõnaline hinnang. Et võrdlemine prognoosiga oleks võimalik, on käesolevas peatükis esitatud 2006.a JKI väärtused leitud eeltoodud valemi järgi lähtudes seirearuande lisas 4 (vt ka Tabel 19) esitatud andmetest. 228 Pinnavee seisundi hindamine, võrdlusveekogumid ja pinnavee seisundi klassipiirid bioloogiliste kvaliteedielementide järgi. Aruanne. Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus. Rannu, Lk ; Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: Keskkonnaministri a määrus nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord 25 lg 4; Elektrooniline Riigi Teataja: Jõgede hüdrobioloogiline seire aasta aruanne. Eesti Maaülikool, PKI Limnoloogiakeskus. Tartu Riikliku seire kava näeb ette seire läbiviimist iga 5 aasta järel, kuid pärast 2006.a ei ole Pärnu jõel kalastiku seiret teostatud. 155 / 316

156 Siirdekalade puhul, kes praegu Sindi paisust üles ei saa (jõesilm, lõhe, meriforell, siig, vimb), on eeldatud, et kalapääsude rajamisel esinevad nad ka nendes paisust ülalpool olevates seirepunktides, kus 2006.a seirepüükidel on nad märgitud puuduvateks/hävinud liikideks (I 4, T 4 ). Indeksi prognoosimisel on nende siirdekalaliikide puhul kasutatud määratlust I 3 ja T 3 (alljärgnevas neljas tabelis on need liigid märgitud paksu kirjaga), mis on JKI seisukohalt nõrgem kriteerium, kui I 2 ja T 2. Eelduseks on võetud ka, et ülejäänud kalaliikide seisund ei halvene. Seega peaks nende kriteeriumite järgi arvutatud JKI prognoos andma kalastiku seisukohalt halvima võimaliku tulemuse, kui siirdekalad Sindi paisul saavad liikuma. Samuti on võetud arvesse USA firma Alden Research Laboratory Inc. uuringu tulemustega siirdekalade võimaliku suremuse prognoosimiseks allavoolurändel Sindi paisul (vt ptk 8.2.2). Vanksi seirejaama prognoos 2006.a seireandmete järgi oli JKI Vanksi seirejaamas 0,20 (kesine). Eeltoodud metoodika järgi koostatud JKI prognoosi tulemus Vanksi seirejaama kohta on alljärgnevas tabelis. I 1 I 2 I 3 I 4 T 1 T 2 T 3 T 4 3 haug, turb, tippviidikas 1 võldas 3 jõesilm, lõhe, vimb 0 4 särg, säinas, trulling, ahven 4 teib, lepamaim, rünt, viidikas L 1 7 L ojasilm, meriforell, siig, hink, luts JKI Vanksi = (2* * /2 5/2 0) / (7 + 13) = 7,5 / 20 = 0,38 (kesine) 0 Nagu eespool nimetatud, on tegemist halvima võimaliku teoreetilise stsenaariumiga, mis Vanksi seirejaama JKI arvutuste juures tähendab seda, et ühtegi I 3 või T 3 kategooriasse pandud siirdekalaliiki ei saada katsepüügil kätte, mis on vähetõenäoline. Kasutatud andmetest lähtuvalt on praktiliselt tõenäoline JKI üle 0,4 ehk hea seisundiklassi saavutamine. Vihtra seirejaama prognoos 2006.a seireandmete järgi oli JKI Vihtra seirejaamas 0,39 (kesine). Eeltoodud metoodika järgi koostatud JKI prognoosi tulemus Vihtra seirejaama kohta on alljärgnevas tabelis. I 1 I 2 I 3 I 4 T 1 T 2 T 3 T 4 4 haug, turb, tippviidikas, võldas 0 1 vimb 0 6 jõeforell, särg, viidikas, trulling, hink, ahven 1 ojasilm L 1 5 L jõesilm, lõhe, meriforell, teib, lepamaim, rünt, luts JKI Vihtra = (2* * /2 7/2 0) / (5 + 14) = 11,5 / 19 = 0,61 (hea) 0 Kurgja seirejaama prognoos 2006.a seireandmete järgi oli JKI Kurgja seirejaamas 0,66 (hea). Eeltoodud metoodika järgi koostatud JKI prognoosi tulemus Kurgja seirejaama kohta on alljärgnevas tabelis. I 1 I 2 I 3 I 4 T 1 T 2 T 3 T 4 4 haug, turb, tippviidikas, võldas 0 1 vimb 0 5 särg, lepamaim, viidikas, trulling, ahven 3 teib, rünt, luts L 1 5 L jõesilm, ojasilm, hink JKI Kurgja = (2* * /2 3/2 0) / (5 + 11) = 12 / 16 = 0,75 (väga hea) / 316

157 Jändja seirejaama prognoos 2006.a seireandmete järgi oli JKI Jändja seirejaamas 0,31 (kesine). Eeltoodud metoodika järgi koostatud JKI prognoosi tulemus Jändja seirejaama kohta on alljärgnevas tabelis. I 1 I 2 I 3 I 4 T 1 T 2 T 3 T 4 2 haug, võldas 0 1 turb 0 6 särg, lepamaim, viidikas, trulling, luts, ahven 1 teib L 1 3 L jõesilm, ojasilm, rünt, vimb, hink 1 tippviidikas JKI Jändja = (2* * /2 5/2 1) / (3 + 13) = 6 / 16 = 0,38 (kesine) Jändja seirejaama prognoosis on JKI alla 0,4 tulemuse saamisel tõenäoline põhjus see, et tippviidikat antud seirepunktis katsepüügil ei saadud ning oletatakse, et liik seal puudub. Tippviidika olemasolu või puudumine Sindi paisust 77 km ülalpool ei sõltu kalade rändetingimustest Sindi paisul, sest vahepealses kolmes seirepunktis (Vanksi, Vihtra, Kurgja) on tippviidikas paigutatud kategooriasse I 1 (indikaatorliik, kelle arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur vastavad jõelõigu elupaigalisele väärtusele). Peale jõesilmu ja vimma ei ole selles seirepunktis teisi siirdekalaliike tüübiomasteks ega indikaatorliikideks määratud. Kui jõesilm ja vimb saavad Sindi paisust üles, siis on nende jõudmine tüübiomaseks määratud liikidena kuni Jändja paisuni tõenäoline. Kas neid seirepüügil saadakse või mitte, sõltub kalade rändevõimalusest Jändja paisul ja seirepüügi läbiviimise kohast Jändja paisu juures (keskkonnaregistri koordinaatide ja asukohakaardi järgi paikneb Jändja seirepunkt vahetult Jändja paisust ülesvoolu). Sindi seirejaama prognoos 2006.a seireandmete järgi oli JKI Sindi seirejaamas 1,00 (väga hea). Eeltoodud metoodika järgi koostatud JKI prognoosi tulemus Sindi seirejaama kohta on alljärgnevas tabelis. I 1 I 2 I 3 I 4 T 1 T 2 T 3 T 4 5 jõesilm, teib, rünt, vimb, võldas 1 lõhe merisiig, angerjas, särg, turb, säinas, viidikas, trulling, hink, ogalik, ahven L 1 6 L meriforell, haug 0 2 JKI Sindi = (2* * /2 0/2 2) / (6 + 14) = 20 / 20 = 1,00 (väga hea) nurg, luts Sindi seirejaama JKI prognoosi koostamisel on arvestatud, et selles punktis võib HEJ mõju siirdekalaliikidele olla kõige vahetum noorkalade võimaliku hukkumise ja vigastuste tõttu turbiinides (vt Alden Research Laboratory Inc. uuringutulemused ptk ja Lisa 12). Antud jõelõigus on siirdekalade esinemise seisukohalt määravad nii koelmuala olemasolu ja kvaliteet kui ka HEJ võimalik mõju sel perioodil, kui siirdekalade noorjärgud paisualuse koelmuala piirkonnas kasvavad ja toituvad. Jõesilmu vastsed on väheliikuvad. Enamus aega on nad kaevunud jõe põhjasetetesse, toituvad ja kasvavad vaid suvekuudel. Umbes 4-aastaselt toimub vastsete moone täiskasvanud silmuks, misjärel nad laskuvad merre. 232 HEJ võib mõjutada vaid ülaltpoolt paisu allarändavaid kalu, mistõttu lähtudes eeltoodust ei ole alust arvata, et jõesilmu paisualuse populatsiooni olukord HEJ tõttu märkimisväärselt halveneks. Aldeni uuringu tulemused prognoosivad allavoolu rändava jõesilmu ellujäämuseks HEJ turbiinide läbimisel 99% noorkalade puhul ja 93-96% täiskasvanud isendite puhul. 232 Siin ja peatükis edaspidi kalaliikide ökoloogia andmed valdavalt raamatust: N. Mikelsaar. Eesti NSV kalad. Tallinn / 316

158 Vimma koelmud Pärnu jões allpool Sindi paisu paiknevad 0,5-1,5 m sügavuses, kiires veevoolus, kruusaga kaetud taimestikuvabal põhjal. Mari kleepub peamiselt kivide alumisele osale. Koorunud vastse pikkus on keskmiselt 5,3 mm. Laskuvate vimma noorjärkude keskmine pikkus on mm (vt Tabel 21). Nii väiksed kalad ei ole võimelised ujuma paisu alt kudealalt vastuvoolu ega satu seetõttu HEJ turbiinidesse. HEJ võib mõjutada vaid ülaltpoolt paisu allarändavaid kalu, mistõttu lähtudes eeltoodust ei ole alust arvata, et vimma paisualuse populatsiooni olukord HEJ tõttu märkimisväärselt halveneks. Aldeni uuringu tulemused prognoosivad allavoolu rändavate vimma noorjärkude ellujäämuseks HEJ turbiinide läbimisel 97-99%. Lõhe koeb sügisel 0,5-1,0 m sügavustes kiirevoolulistes, kruusastes kärestikulistes kohtades. Marja areng kestab kuni 5,5 kuud, 2-3 cm pikkused vastsed kooruvad varakevadel, 1-1,5 kuu pärast lahkuvad pesast ja lähevad üle aktiivsele elule. Noorkalad on jões enamasti 2 aastat, siirdudes merre tavaliselt kevadise suurvee ajal mm pikkustena. Laskuvate lõhe noorjärkude keskmine pikkus Pirita jões on 141 mm (vt Tabel 21). Aldeni uuringu tulemused prognoosivad allavoolu rändavate lõhe noorjärkude ellujäämuseks HEJ turbiinide läbimisel 97-98%. Meriforell koeb sügisel kiirevoolulistes kruusastes kohtades, madalamas vees kui lõhed. Eelvastsed kooruvad 4-4,5 kuu pärast kevadel. Vähem kui kuu pärast hakkavad vastsed aktiivselt toituma. Meriforelli noorjärgud jäävad jõkke, sõltuvalt kasvutingimustest, 1-3(4) aastaks, tavaliselt 2 aastaks. Põhja-Eesti jõgedes kasvavad meriforellid esimesel eluaastal 5-8 cm ja teise aasta lõpuks cm pikkusteks. Laskuvate meriforelli noorjärkude keskmine pikkus Pirita jões on 143 mm (vt Tabel 21). Aldeni uuringu tulemused prognoosivad allavoolu rändavate meriforelli noorjärkude ellujäämuseks HEJ turbiinide läbimisel 96-98%. Merisiig (hõredapiiline siirdesiig) koeb sügisel kõva põhjaga koelmutele (kruus, tihe liiv, kivised alad) tavaliselt 1-2 m sügavusse. Siig laskub vastsetena (12-15 mm) kevadel (vt Tabel 21). Nii väiksed kalad ei ole võimelised ujuma paisu alt kudealalt vastuvoolu ega satu seetõttu HEJ turbiinidesse. HEJ võib mõjutada vaid ülaltpoolt paisu allarändavaid kalu, mistõttu lähtudes eeltoodust ei ole alust arvata, et siia paisualuse populatsiooni olukord HEJ tõttu märkimisväärselt halveneks. Aldeni uuringu tulemused prognoosivad allavoolu rändavate merisiia vastsete ellujäämuseks HEJ turbiinide läbimisel 99%. Angerjas laskub reeglina nn rändangerjana (täiskasvanud isendina, pikkusega ca cm), kuid koelmutelt rannikule jõudnud noorte angerjate kõige väiksemaks pikkuseks on mõõdetud 12 cm (Pärnu jõe suudmealal), tavaliselt on see aga üle 20 cm. Angerjas elab ja toitub mageveekogus aastaid, kuni suguküpseks saamiseni (isased 5-7 a, emased 7-12 a) või ka kauem. Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Elavad üksikuna, päeval veekogu põhjamudas, öösel väljuvad avavette toituma. Angerjas on röövtoiduline, saakloomad vastavalt isendi suurusele (putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad). Esineb ka perioode, kui ei toitu. Aldeni uuringu tulemused prognoosivad allavoolu rändava angerja ellujäämuseks HEJ turbiinides 90%. Tinti ei ole 2006.a seirepüügil Sindi seirejaamas fikseeritud ega määratletud selle jõelõigu tüübiomaseks ega indikaatorliigiks. Seetõttu ei saa tinti käesoleva prognoosi koostamisel JKI valemis arvestada. Tint laskub kevadel pärast koorumist 5-6 mm pikkuste vastsetena (vt Tabel 21). Nii väiksed kalad (vastsed) ei ole võimelised ujuma paisu alt kudealalt vastuvoolu ega satu seetõttu HEJ turbiinidesse. HEJ võib mõjutada vaid ülaltpoolt paisu allarändavaid kalu, mistõttu lähtudes eeltoodust ei ole alust arvata, et tindi paisualuse populatsiooni olukord HEJ tõttu märkimisväärselt halveneks. Aldeni uuringu tulemused prognoosivad allavoolu rändavate tindi vastsete ellujäämuseks HEJ turbiinides 99%. Ülaltoodud prognoosimeetodi kasutatavuse kohta andis oma seisukoha eksperdirühma liige, Soome kalastikuekspert Otso Lintinen. 233 Tema arvates on koostatud prognoosi tulemused usutavad. Kavandatud kalapääsud võimaldavad kõikide siirdekalade, sh siia, tõusmist kudealadele. 233 Otso Lintinen, M.Sc. (Fishery Sience). Statement of the prognoosis for the fish fauna indeksis ; vt Otso Lintineni CV Lisa / 316

159 Sellest lähtudes on prognoos koostatud tagasihoidlikumast küljest ning olukord võib aastatega paraneda. Arvestuste tulemused sõltuvad seireandmetest, mis peaksid hõlmama mitme aasta tulemusi. Antud juhul põhineb prognoos ainult ühe aasta (2006) seireandmetel. Seetõttu on võimalik, et mõnda kalaliiki ei suudetud seirepüügil juhuslikult kätte saada, mis võis mõjutada prognoosi väljundit. Seetõttu võib koostatud prognoos esindada enam-vähem halvimat stsenaariumit. Eeltoodud arvutuslik prognoos ei ühti Eesti kalastikueksperdi seisukohaga kalastiku hea seisundi saavutamise võimalikkuse kohta (vt ptk ja 8.2.2), kes arvab, et HEJ rajamisel võib noorkalade suremus olla nii suur, et siirdekade populatsioonide arvukus ei suuda ka heade ülesvoolu rändetingimuste puhul senisest oluliselt tõusta (kui laskuvate noorkalade suremus turbiinides ja läbi veehoidla on >50%, siis populatsiooni arvukus ei suurene). Selle tulemusena ei suuda siirdekalad asustada kõiki neile sobivaid biotoope, mis jäävad paisust ülesvoolu, mistõttu on väär oletada, et igas seirepunktis hakkavad automaatselt esinema kõik indikaatorliigid. See seisukoht erineb oluliselt Aldeni uuringu tulemustest (vt ptk ja Lisa 12). Ka on Eesti kalateadlaste poolt märgitud 234, et Pärnu jõe puhul on kasutatud aegunud metoodikat, mistõttu andvat esitatud prognoos ebatäpse väljundi. Kõnealuse metoodika peamiseks puuduseks peetakse liialt optimistlikku väljundit ning seetõttu soovitatakse esitatud JKI prognoosi suhtuda kriitiliselt. Eestis kasutatav JKI metoodika ei olevat ka praeguseks lõplikult paika pandud ning seda ei tehtavat enne, kui see on läbinud riikidevahelise interkalibreerimise, ning kuni see protsess pole lõpetatud, polevat mõttekas taolisi prognoose anda. KMH läbiviija on siiski seisukohal, et kuni uut metoodikat ei ole kehtestatud ja selle alusel pole Pärnu jões kalastiku seiret läbi viidud (usaldusväärsuse seisukohast korduvalt), on antud juhul ainuvõimalik kasutada senikehtivat metoodikat ja saadaolevaid andmeid. Vastasel juhul ei ole antud KMH koosseisus võimalik anda võrdlevat kvantitatiivset hinnangut kavandatava tegevuse võimaliku mõju kohta Pärnu jõe seisundile kalastiku seisukohast. Ei saa märkimata jätta ka JKI suurt sõltuvust seire läbiviija subjektiivsest arvamusest. See võib eriti puudutada nende tüübiomaste ja indikaatorliikide klassifitseerimist, keda seirepüügil ei leitud. Sisuliselt ei ole võimalik vahet teha, mille alusel seire läbiviija otsustab, kas liik siiski esineb, kuid tema arvukus on sedavõrd madal, et seirepüügil ei saadud (I 3, T 3 ), või liik on tõenäoliselt antud jõeosast hävinud (I 4, T 4 ). See aga mõjutab JKI väärtust. Sellele lisandub probleem, et kalastiku seisundi hindamiseks on siiani välja töötamata liikide tüübiomased kriteeriumid (arvukus ja populatsiooni vanuseline struktuur, mille korral liigi seisund vastab jõe(lõigu) elupaigalistele väärtustele ehk väga heale seisundile; vt ptk 15) Martin Kesleri hinnangu põhjendused käsitletud alternatiividele Alljärgnevalt on toodud KMH-s käsitletud ning reaalseteks hinnatud alternatiivide paremusjärjestus kalastiku seisukohast. - Kalastiku üles- ja allavoolu rändetingimuste tagamisel on soodsaimaks 0-alternatiivi alamalternatiiv 02 (paisu asendamine tehisliku kärestikuga ning veetaseme alandamine 1,5 m keskmise vooluhulga korral). Rajataval tehiskärestikul on kaladel võimalus läbida jõelõik sisuliselt ükskõik millises jõe osas, sest rännet takistav paisu struktuur puudub. Samuti oleks tehiskärestik kaladele läbitav olenemata jõe vooluhulgast. Kõigi teiste alternatiivide puhul säilib kalade rännet takistav paisu struktuur. Sobiva languga ja looduslähedaseks kujundatav jõepõhi pakub sobivaid varjevõimalusi (paraneb jõelõigu hüdromorfoloogiline kvaliteet) ning mitmesuguse voolukiiruse ja sügavusega lõike, mida erineva ujumisvõimega ja suurusega kalaliigid saavad rändeteena kasutada. Seetõttu võib eeldada, et nimetatud alternatiivi puhul suudavad paisu ületada kõik Pärnu jões esinevad kalaliigid. Kuna antud alternatiivi puhul alandatakse paisu veetaset, leeveneb ka paisjärve Rein Järvekülje märkus antud JKI prognoosi kohta (Martin Kesleri kaudu ) 235 Juhteksperdi märkus: Sindi hüdrosõlme KMH aruandes on põhjalikult selgitatud, miks Pärnu jõel oleva Sindi veehoidla näol ei ole tegemist paisjärvega (seisuveekoguga) vt ptk ja ptk 15. Kalastikuekspert 159 / 316

160 poolt põhjustatav negatiivne mõju, mistõttu siirdekaladele noorjärkudel tuleb allavoolu rändel läbida senisest väiksema pikkusega paisutusala. Selle alternatiivi rakendamise puhul on väga tõenäoline, et pikas perspektiivis saavutatakse lõhe ja tõenäoliselt ka teiste siirdekalade looduslik taastootmine, mis moodustab 75% jõe potentsiaalist. Samuti on tõenäoline, et Sindi paisust ülesvoolu asuval jõelõigul saavutatakse hea või väga hea ökoloogiline seisund. Rajatav 1,97 ha suurune ja 0,8% languga tehiskärestik oleks kõrge hüdromorfoloogilise kvaliteediga ala mis oleks ühtlasi väga hea koelmuala merisutile, jõesilmule, lõhele, hõredapiilise siirdesiiale, tindile ja vimmale. - Paremuselt teine on 0-alternatiivi alamalternatiiv 03 (50 m laiuse kalarambi rajamine paisu keskele). Rambi mõõtmed ja vooluhulk (25 m 2 /s ehk pool jõe aasta keskmisest vooluhulgast) on kavandatud piisavalt suured, et peibutada kalu rambi alumise osa juurde, mistõttu rändetee leidmine eeldatavalt probleemiks pole. Kaladel ei tohiks esineda ka motivatsiooniprobleeme, sest ramp on kavandatud looduslähedase kärestikuna. Suurveeperioodil võib rambis probleemiks kujuneda suur voolukiirus, mistõttu kehvema ujumisvõimega kalad (tint, jõesilm ja siig) ei suuda rampi läbida. Seetõttu võiks täiendavalt rajada jõe vasakule või paremale kaldale laugema looduslähedase kalapääsu (vt 0-alternatiivi alamalternatiiv 04). 236 Antud alternatiivi puhul paisjärve veetaset ei alandata, mistõttu säilib ka paisutusest tulenev negatiivne mõju siirdekalade noorjärkudele allavoolu rändel. Pikas perspektiivis on ka nimetatud alternatiivi puhul reaalne saavutada 75% lõhe potentsiaalsest taastootmise tasemest ning hea ökoloogiline seisund Sindi paisust ülesvoolu jäävas jõelõigus. - Paremuselt kolmas on 0-alternatiivi alamalternatiiv 01 (olemasoleva kalatrepi rekonstrueerimine ja jõe paremale kaldale looduslähedase kalapääsu rajamine). Paremale kaldale planeeritav looduslähedane kalapääs on eelmise alternatiivi analoog, kuid olemasoleva kalapääsu rekonstrueerimisega ei saavutata looduslähedase kalapääsu rajamisega sarnast efektiivsust. Pääsu alumise otsa suunamine vahetult paisu alla aitaks kaladel paremini pääsu leida, kuid betoonist kastidest koosnevas kalapääsus sisuliselt puuduvad varjevõimalused, mistõttu väiksematel liikidel võib kiskluse tõttu esineda suur suremus. Evolutsiooni käigus on kalad kohastunud sarnaseid elupaiku vältima ning seetõttu ei ole nad tõenäoliselt motiveeritud sellist pääsu kasutama. Kalapääsu põhja erineva suurusega kive paigutades saaks mingil määral varjevõimalusi tekitada, aga saavutatav efekt ei ole kindlasti võrreldav looduslähedase kalapääsuga. Kalade rändel ülesvoolu kujuneb määravaks eelkõige paremkalda looduslähedase kalapääsu toimivus. Arvestades, et paremkalda pääsu vooluhulk moodustab alla 5% jõe vooluhulgast, kujuneb intensiivsemal rändeperioodil kalade kontsentratsioon pääsu ees ja pääsus oluliselt tihedamaks, kui see on eelmise variandi puhul. Tõenäoliselt ei saavutata selle alternatiivi puhul looduslikku taastootmist, mis moodustaks 75% lõhe potentsiaalsest taastootmise tasemest. Hea ökoloogiline seisund Sindi paisust ülesvoolu jäävas jõelõigus saavutatakse ainult juhul, kui kalapääsud hakkavad toimima parimal moel, kuid see on vähetõenäoline. - Paremuselt neljas on 0-alternatiivi alamalternatiiv 05 (olemasoleva vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine). Ülevaade alternatiivi puudustest on esitatud 0-alternatiivi alamalternatiivi 01 hindamisel (vt eespool). Selle alternatiivi puhul suudetakse tõenäoliselt ülesvoolu rändavate kalade arvu praeguse olukorraga võrreldes vähesel määral suurendada, kuid perspektiiv lõhe populatsiooni taastamiseks oluliselt ei parane. Samuti ei ole tõenäoline, et Sindi paisust ülesvoolu asuvas jõelõigus saavutatakse hea ökoloogiline seisund. Martin Kesler ei ole selgitanud, millistest hüdroloogilistest ja hüdromorfoloogilistest parameetritest lähtudes käsitleb ta Sindi veehoidlat järjekindlalt seisuveekoguna (paisjärvena) ning toob hoiatavaid näiteid kalade suremusest väikese ja aeglase läbivooluga paisjärvedes, hirmutades avalikkust ja ametnikke paisjärvede mõjuga siirdekaladele olukorras, kus see ei ole põhjendatud. 236 Juhteksperdi märkus: peibutusvoolu tagamine leevendusmeetmena rajatavale looduslähedasele kalapääsule võib kalarambi korral osutuda probleemiks, sest paevool on suunatud jõe keskossa (vt ka ptk 8.2.1). 160 / 316

161 - Paremuselt viies (ehk kõige halvem) on eelprojekti põhialternatiiv. Jõe paremale kaldale kavandatav looduslähedane kalapääs on ülesvoolu rändel tõenäoliselt läbitav kõikidele Pärnu jões esinevatele kalaliikidele. Piiratud ujumisvõimega kalade (näiteks hink ja võldas) rändetingimuste soodustamiseks oleks mõistlik pikendada pääsu 183 meetrini nõnda, et pääsu keskmine lang oleks 1,8 %. Samas, HEJ rajamisel poleks pikema pääsu rajamiseks paremal kaldal ilmselt piisavalt ruumi. Kalapääsu toimimise puhul on eelduseks selle alumise suudme leidmine kalade poolt ja nende piisav motiveeritus pääsu kasutamisel. Kalapääsu alumine osa on kavandatud rajada HEJ väljavoolu kõrvale. Sellest tulenevalt töötab pääs tõenäoliselt rahuldavalt ainult olukorras, kus enamus jõe vooluhulgast voolab läbi turbiinide, mille juurde kalad seetõttu kogunevad. Tekib olukord, kus ülesvoolu rände tagamiseks tuleb suurem osa veest läbi turbiinide lasta, mis omakorda raskendab kalade rändamist allavoolu. Juhul kui HEJ ei tööta, on kaladel tõenäoliselt raskusi kalapääsu leidmisel (suurim vooluhulk tuleb üle paisu ning kalad kogunevad seetõttu paisu alla). Parema kalda kalapääsu leidmine võib kaladele raskusi tekitada ka suure vooluhulga puhul, kui turbiinidest tulev vooluhulk on võrreldav üle paisuharja tuleva vooluhulgaga (kalad kogunevad samuti paisu alla). Seetõttu on leevendusmeetmena pakutud välja paisu alla terve jõe laiuses tehuskärestiku rajamist. Kavandatav tehiskärestik on oluliselt suurema kaldega kui 0-alternatiivi alamalternatiiv 02 ning seetõttu tõenäoliselt ületamatu jõesilmule ja siiale. Tõenäoliselt toimib selle alternatiivi puhul parema kalda kalapääs kehvemini, kui alternatiivide 0-01 ja 0-04 puhul, sest nende alternatiivide puhul on kalapääs kavandatud laugemana, suuremate vooluhulkade puhul on ka kalapääsudes vooluhulk suurem (pääs on suurte vooluhulkade puhul kaladele paremini leitav) ning pääsude alumise otsa juurde suunatav täiendav vool (kalade ligimeelitamiseks) ei sõltu HEJ töörežiimist ning on oluliselt stabiilsem Erinevad turbiinid ja nende kombinatsioonid HEJ-de turbiine läbides võivad kalade vigastuste ja suremuse põhjused olla järgmised: - suurenev veesurve turbiini ees; - järsult vähenev veesurve turbiini järel; - kavitatsioon 237 ; - turbiini laba löök; - hõõrdumine turbiini sees; - hõõrdumine turbiini laba kiiluvees; - turbulentne vool 238. Uuringud, mis on läbi viidud kalade ellujäämise kohta HEJ-de läbimisel, viitavad sellele, et kalad on kõige haavatavamad turbiinide läbimisel turbiini pöörleva osa vahetus läheduses. Seal saavad nad vigastusi, olles otsekontaktis turbiini labadega või kokkupuutes hüdraulilise keskkonnaga, kus võivad olla ohtlikud tingimused. Hüdroenergiaettevõtete omanikud ja haldajad on huvitatud kalade ellujäävuse suurenemise ja vigastuste määra alanemise saavutamisest turbiinide parema disaini ja toimimise kaudu. Uuringus 239 arvesse võetud olulised füüsilised muutujad turbiinilaba löögi hindamisel olid turbiini labade arv ja pikkus, turbiini pöörlemiskiirus, vee väljavool turbiinist ja kokkupõrke kiirus, mis on 237 Voolava vedeliku pidevuse katkemine ja vedelikku tühikute tekkimine, kui rõhk langeb küllastunud auru rõhuni. Suure kiirendusega tühikuid täitev vedelik tekitab järske lööke, mis võivad vigastada hüdrauliliste masinate osi. Allikas: Environmental Dictionary EnDic 238 Vedeliku või gaasi voolamine, mida iseloomustab vedelikuosakeste korrapäratu liikumine ja vedeliku intensiivne segunemine peaaegu kogu vooluristlõike ulatuses. Allikas: Environmental Dictionary EnDic 239 Evaluation of Blade-Strike Models for Estimating the Biological Performance of Large Kaplan Hydro Turbines. Z. Deng, T. J. Carlson, G. R. Ploskey, M. C. Richmond. November Prepared for the U.S. Department of Energy under Contract DE-AC05-76RL01830; vaadatud / 316

162 seotud turbiini laba pöörlemiskiirusega võrrelduna kala liikumiskiirusega. Olulised arvessevõetud bioloogilised muutujad olid kala pikkus, mass, jäikus ja kudede trauma tõenäosus saadud löögist, mis on individuaalne sõltuvalt kala liigist ja vanusest. Samuti peetakse oluliseks kalade vertikaalset jaotumist, kui nad läbivad turbiini sissepääsuava, ning kala käitumist, mis võib mõjutada kala sattumist turbiinilaba ette. Kaplani-tüüpi turbiinide puhul tehti kindlaks, et kalad, kes läbivad HEJ turbiinidesse sissepääsuava veesamba ülaosas, läbivad turbiini selle keskosa lähedalt, samas kui kalad, kes läbivad sissepääsuava veesamba alumises osas, läbivad turbiini labade otste lähedalt (eeldades, et kalad järgivad veevoolu). Valdkonnaalased uuringud on näidanud, et vigastuste ja surma oht on oluliselt suurem kaladel, kes läbivad turbiini labade otste lähedalt, kui nendel, kes mööduvad laba keskkohast või turbiini telje lähedalt. Kõikidel juhtudel on teadlased leidnud, et arvuliste mudelite kasutamisel saadud laba löögi tõenäosuse hinnangud ületavad täheldatud vigastuste ja suremuse määrasid (kõikide põhjuste korral), mis tehti prototüüp-testide käigus eluskalade peal. Need erinevused tunduvad olevat sõltuvuses bioloogilistest teguritest (kalale laba poolt põhjustatud vigastuste mehaanikast) ning turbiinilaba ja kala omavahelise füüsilise mõju dünaamikast. Kaladel on erinev tõenäosus kokku põrgata turbiini labaga, sõltuvalt nende absoluutkaalust, raskuskeskme asukohast võrreldes turbiinilaba esiservaga ja vedeliku dünaamikast turbiinilabade esiserva juures. Ametkondade ja avalikkuse hirmu HEJ-de rajamise vastu tekitavad varasem halb kogemus seoses vanade HEJ-dega ning vähene teadlikkus HEJ-de ja turbiinide arendamise praktika ja võimaluste osas. Peaaegu kõikides Eesti vanemates HEJ-des on mittereguleeritavad turbiinid, mida tuleb perioodiliselt välja lülitada, et koguda vett järgmisel töötsükliks. Sellised mittereguleeritavad turbiinid on suutelised töötama ainult teatud kindla vooluhulga juures. Lisaks sellele, et mittereguleeritavate turbiinidega toodetav energia jaotub ajas ebaühtlaselt, toob selliste jaamade perioodiline väljalülitamine vee kogumise jaoks (või muudel põhjustel) ja sellega kaasnev veehoidla veetaseme kõigutamine endaga kaasa selle, et paisualune jõesäng jääb perioodiliselt kuivaks, millega kahjustatakse oluliselt veekogu kalastikku ja muud vee-elustikku. Kaasaegsed turbiinid on reguleeritavad ja suudavad töötada suures vooluhulkade vahemikus, mistõttu puudub vajadus vee perioodiliseks kogumiseks ja veetaseme kõigutamiseks. HEJ-de lahendused arvestavad üha enam kalastiku kaitse nõuetega ning rajatakse piisavalt hästi toimivaid erinevaid kalapääse. Lisaks sellele on projektlahenduse väljatöötamisel võimalik tagada turbiinide seiskumisel automaatselt piisav veevool paisualuses jõesängis, et mitte kahjustada paisualust vee-elustikku Eelprojekti lahendus Alternatiiv D1 kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojekti lahendusele: kaks topeltreguleeritavat Kaplan-tüüpi turbiini, kumbki vooluhulgale 3,75-25 m 3 /s ja võimsusega P maks = 2 x 645 = 1290 kw; arvestatud elektritoodang 6,689 milj kwh/a (vt ptk 3.1). Arvestades jõe keskmisi vooluhulki erinevatel dekaadidel annab üks turbiin 70% ja teine turbiin 30% kogu elektritoodangust 240, sest jõe väiksemate vooluhulkade korral töötab HEJ ühe turbiiniga. Prognoosi kohaselt töötab HEJ maksimaalsel (mõlemad turbiinid vooluhulgaga kumbki 25 m 3 /s) või sellele ligilähedasel võimsusel (üks turbiin vooluhulgaga 25 m 3 /s ja teine vooluhulgaga m 3 /s) 10 dekaadil aastas (vt Tabel 27). 240 Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. Tartu / 316

163 Tabel 27. Sindi HEJ prognoositav elektritoodang. Allikas: Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ. Tartu 2010 Dekaad Jõe vooluhulk Q jõgi, m 3 /s Turbiin I Turbiin II HEJ kokku Q, m 3 /s E, kwh Q, m 3 /s E, kwh kwh/dek Prognoositud tootmine kokku: Osakaal kogutoodangust: 70% 30% 163 / 316

164 Nagu näitab turbiinitüüpide kasutusvõimaluste diagramm (Joonis 23), on sõltuvalt paisutuse kõrgusest ja vooluhulkadest võimalik Sindi paisul elektrit toota ainult Kaplan-tüüpi turbiinidega (vt ka ptk ja 8.3.3). Joonis 23. Turbiinitüüpide kasutusvõimaluste diagramm. Vertikaalteljel kõrgus (m), horisontaalteljel vooluhulk (m 3 /s). Allikas: Hydro Electric Power Plants; Kaasaegsed Kaplan-tüüpi turbiinid töötavad muutliku vooluhulga tingimustes ning puudub vajadus vee perioodiliseks kogumiseks veehoidlasse ja HEJ tsükliliseks tööks. Üldiselt loetakse Kaplan-tüüpi turbiine suhteliselt kalasõbralikeks, sest turbiini ava on suur ja turbiini pöörlemiskiirus madal. Suuremate kalade sattumine turbiinidesse on välditud, sest HEJ-de juures kasutatakse vastavaid terasest kaitsevõresid (vt ptk 8.2.2). Sindi HEJ-s on kavas kasutada topeltreguleeritavaid Kaplan-tüüpi nelja labaga turbiine, mille normaalne pöörlemiskiirus tööolukorras (rated speed) on 104 pööret minutis. Analoogne töötav HEJ Saksamaal Wasserkraftanlage Halle-Planena (Saale jõel) 241 on töös alates 2006.a oktoobrist (HEJ tehnilised andmed vt Tabel 28). Ka Saale jõe ja Pärnu jõe vooluhulkade andmed on üsna võrreldavates suurusjärkudes (vt Tabel 29). Tabel 28. Halle-Planena HEJ tehnilised andmed. Allikas: ettevõtte WKW Halle-Planena kodulehekülg: Turbiinid: Rootor: Nimivõimsus: Survekõrgus: 2 Kaplan-tüüpi turbiini 3 tiivikuga, kroom-nikkelterasest (1.4317), läbimõõt 2,30 m 2 x 600 kw 2,40 m / 2,70 m Vooluhulk läbi turbiinide: 2 x 25 m 3 /s Horisontaalvõre: Kalade ülesvoolu pääs: Kalade allavoolurenn: 27,3 m / piide vahekaugus 20 mm koosneb 15 basseinist/tiigist à 3,0 m x 1,8 m pikkus 21,0 m, laius 1,0 m 241 Ettevõtte kodulehekülg: / 316

165 Tabel 29. Vooluhulkade andmed Saale jõel. Allikas: ettevõtte WKW Halle-Planena kodulehekülg: Vooluhulkade keskmised väärtused aastatel 1932 kuni 1999 Minimaalne vooluhulk: Keskmine minimaalne vooluhulk: Keskmine vooluhulk: Keskmine maksimaalne vooluhulk: Maksimaalne vooluhulk: Vooluhulkade jaotus seoses HEJ-ga 8,6 m 3 /s (365 päeval aastas) 25,9 m 3 /s (340 päeval aastas) 67,1 m 3 /s (125 päeval aastas) 243,0 m 3 /s (4 päeval aastas) 695,0 m 3 /s (1 päeval aastas 1994.a) Läbivool turbiinidest: maksimaalselt 50 m 3 /s Nn sanitaarvooluhulk: 8 m 3 /s - kalapääs koos peibutusvooluga: 1,0 m 3 /s - kalade allarände renn/kanal: 3,0 m 3 /s - juurdevool vanale Saale jõele: 3,4 m 3 /s - äravool lüüsi kaudu: 0,3 m 3 /s - äravool ülevoolupaisust: minimaalselt 0,3 m 3 /s Halle-Planena HEJ-s reguleeritakse vooluhulkasid üle paisu ja läbi turbiinide automaatselt. Vooluhulkade korral alla 58 m 3 /s voolab üle paisu alati 3 cm paksune veekiht (0,3 m 3 /s). Saale jõe vooluhulgad ületavad 155 päeval aastas näitajad, mis on vajalikud turbiinide maksimaalseks tööks (50 m 3 /s) kaasa arvatud sanitaarvooluhulk (8 m 3 /s), st HEJ töötab maksimaalse võimsusega keskmiselt 155 päeval aastas. Halle-Planena HEJ toodab aastas ca 5,9 milj kwh elektrienergiat. Eriti keskkonnasõbralikuks on hinnatud Halle-Planena HEJ juures nii kalade üles- kui ka allavoolurändeks rakendatud kalakaitsesüsteemi 242. Jaama juures on rakendatud läbipääsuvõimalused ka angerja jaoks. Vt ptk Alamalternatiiv D2 kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojekti varasemale lahendusele, mida analüüsiti ka TAP-i käigus: kolm topeltreguleeritavat Kaplan-tüüpi turbiini, igaüks vooluhulgale 4-20 m 3 /s ja võimsusega P maks = 3 x 516 = 1548 kw; arvestatud elektritoodang 6,922 milj kwh/a. Alternatiivi D2 on edasi arendatud ning arendaja ja projekteerija koostöös on välja töötatud uus, kahe turbiiniga lahendus alternatiiv D1 (vt eespool). Eelprojektis toodud soovituse kohaselt on kahe turbiiniga lahendus (alternatiiv D1) antud tingimustes otstarbekam. Ka arendaja on kinnitanud 243, et kolme turbiiniga variant (alternatiiv D2) on tänaseks nende poolt kõrvale lükatud ja seda ei ole kavas reaalselt ellu viia eelkõige sellepärast, et see on kalade seisukohalt vähem sobiv. Seetõttu on alternatiiv D2 klassifitseeritud ebareaalseks ning seda käesoleva KMH raames põhjalikumalt edasi ei analüüsita Ülevoolukärestikus vabas voolus töötavad turbiinid Ettepanek analüüsida KMH käigus ülevoolukärestikus vabas voolus töötavate turbiinide kasutamise võimalusi Sindi paisul (alamalternatiiv D3; vt ptk 3.2.2) esitati KMH programmi avalikustamise käigus (vt Lisa 1). Ettepaneku esitaja on silmas pidanud nn kineetilise energia turbiine (kinetic energy turbines, free-flow turbines), mis toodavad elektrit voolava vee kineetilisest energiast, mitte kõrguste vahest tulenevast potentsiaalsest energiast. Nimetatud süsteemid võivad töötada jõgedes, tehiskanalites, mereloodete ja hoovuste mõjul ning muudavad vee loodusliku liikumise energiaks. Nad ei nõua vee juhtimist läbi tehiskanalite, jõe- 242 Merseburger Innovations- und Technologiezentrum GmbH: vaadatud Arendaja esindaja Andres Õisi e-kiri 165 / 316

166 sängide või torustike, kuigi võib olla lahendusi ka selliste olukordade jaoks. Kineetiliste süsteemide paigaldamine ei nõua suuri ehitustöid, neid võib kasutada koos olemasolevate rajatistega nagu sillad ja kanalid. 244 Analüüsides kineetilise energia turbiinide sobivust Pärnu jõe ja Sindi paisu kontekstis, tuleb välja tuua järgmised aspektid: - turbiinide tööks on vaja piisavalt sügavat veekogu, kus ei toimu märkimisväärseid veetaseme kõikumisi. Sindi paisu piirkonnas ei ole nende turbiinide paigaldamiseks piisavat sügavust ning Pärnu jõe tase kõigub sõltuvalt aastaajast ja sademete hulgast suures ulatuses, mis ei ole seda tüüpi turbiinide jaoks sobiv; - turbiinide jaoks ei ole paisu olemasolu vajalik, kuid pärast Sindi paisu lammutamist ei ole jõe sügavus aastaringselt seda tüüpi turbiinide jaoks piisav; - turbiinid ei ole mõeldud töötamiseks jääoludes. Eelnimetatud põhjustel on see alternatiiv tunnistatud ebareaalseks ning edasisele käsitlemisele ei kuulu Muud kalasõbralike turbiinide variandid Turbiinist läbipääsenud kalade ellujäävus sõltub suuresti nii hüdrojaamast (turbiini tüüp ja suurus, keskkonnakaitse nõuetega arvestamine, töörežiim) kui ka kaladest (liik, suurus, tervislik seisund). Mõned väiksemad Pelton-tüüpi turbiinid, mis on mõeldud suure survega HEJ lahendustele, põhjustavad suure tõenäosusega täielikku kalade suremust turbiini disaini tõttu. Samas, väikeste kalade puhul, kes puutuvad kokku suurema veehulga läbitavusega turbiinidega (nt Kaplan-, Francis- ja kapselturbiinid 245 ), on ellujäämise protsent tavaliselt 70% või suurem (kaasaegsete jaamade korral). Kõige kalasõbralikumana turbiinide hulgast on suured Kaplan-tüüpi turbiinid (kasutusel näiteks ka Columbia ja Snake Riveri jõgedel USA-s) näidanud keskmist kalade ellujäävust (sealhulgas nii otsesed kui kaudsed mõjud) umbes 88% 246. Alden-turbiin Kasutades oma ainulaadset turbiinide kasutamise ja kalapääsudega seotud tehnika- ja bioloogiaalast suutlikkust, arendas USA firma Alden Research Laboratory, Inc. (Alden) välja kontseptsioonilise kavandi ning viis läbi kalasõbraliku Aldeni turbiini bioloogilise hindamise pilootprojekti, mida finantseeris USA Energiaministeerium. Alden ei ole turbiinide tootja ega tarnija. Aldenil on leping ettevõttega Voith Hydro selle turbiini tehnoloogia tootmiseks. Aldeni peamine tegevusala on seotud hüdraulilise modelleerimise, õhu ja gaasivoolu modelleerimise, voolavusmõõdikute kalibreerimise ning keskkonnaalase insenerteaduse ning teenustega (põhiliselt kalapääsude ja kalakaitse valdkonnas). Alden'i inseneridel ja bioloogidel on ulatuslik kogemus, mis on seotud kalapääsudega läbi tavapäraste ja hüdrokineetiliste turbiinide. Turbiinil on kolm kiiludeta tera; turbiin on suurem ja pöörleb aeglasemalt kui tüüpilised hüdroturbiinid. Täisvõimsusel peaks turbiin muutma umbes 94% vee-energiast kasutatavaks elektrienergiaks. Eluslooduse ellujäämismäär on üle 98%, kui traditsioonilisel turbiinil on see 80-85% Allikas: Hydro Electric Power Plants; vaadatud ingl k bulb turbine; seadet nimetatakse ka kapselhüdroagregaadiks (ingl k bulb unit) 246 Fish-friendly hydro turbines move center stage. June 24, 2008: The Alden Fish-Friendly Turbine, vaadatud (Alden ei ole turbiinitootja, vaid projekteerimise ja keskkonnaprobleemidega tegelev insenerifirma, mis teeb muuhulgas hüdraululisi modelleerimisi ja pakub vastavaid insener-tehnilisi lahendusi ning omab üle 30-aastast kogemust kalade rändega seotud tehnoloogiate väljatöötamisel ja arendamisel; vt: / 316

167 Patenteeritud Alden-turbiin erineb teistest olemasolevatest turbiinidest ja sisaldab funktsioone, mis vähendavad eelkõige turbiini disainist põhjustatud kalade vigastusi ja suremust. Alden-turbiini kasutegur on 94%. Kalade ellujäävuseks on hinnatud >98% (väiksemad kui 20 cm pikkused kalad), angerja ja tuura ellujäävuseks >99% 248. Alden-turbiini disaini juures arvestatakse integreeritud kontseptsiooniga, et kõrvaldada või vähendada tingimused, mis võivad viia kalade suremiseni turbiini läbimisel. Kolm pöörlevat laba on kinnitatud pöörlevale võllile selliselt, et vähendada labade läheduses tavaliselt oleva alarõhu tekkimist ning kalade sattumist labade ja turbiini välisseina vahele. Et saavutada suuremat efektiivsust, on võlli ümber peaaegu 180 kraadi kaarduvad labad voolu suunas pikemad kui tavalised labad. Turbiin pöörleb suhteliselt aeglaselt (ca 120 p/min, sõltuvalt paisutuskõrgusest ja vooluhulgast), et vähendada labadest põhjustatavaid vigastusi kaladele. Turbiin on projekteeritud töötamiseks suures paisutuskõrguste vahemikus 6-40 m. 249 Aldeni turbiin ei ole sobiv energia tootmiseks Sindi paisul selle väikese paisutuskõrguse ja väikeste vooluhulkade tõttu. Pealtvooluga vesiratas 250 Vesi voolab ülalt otse ratta peale ja sealt edasi kogumisanumatesse, mis tekitab turbulentsi. Mida siledam on kogumisanuma sisemus, seda väiksema tõenäosusega saavad kalad viga. Sindi paisul ei saa kasutada, sest pole piisavat paisutuskõrgust. Eestis on vesirattad ajalooliselt olnud kasutusel vesiveskite juures. Tänapäeva vajaduste jaoks ei ole need piisava võimsusega. Altvooluga vesiratas Vesi voolab läbi ratta alaosa. Kõige suuremat ohtu kaladele kujutab labade laius ja nende vahel olev ala. Vesirattad on ajalooliselt olnud kasutusel vesiveskite juures, kus on väike paisutuskõrgus. Tänapäeva vajaduste jaoks ei ole need piisava võimsusega. Arhimedese kruvi Kruvi pöörleb koos välise korpusega, seega ei ole kaladel ohtu end vigastada jäädes tera ja väliskeha vahele. Vee hulk, mis läbib seadet, tekitab mõningal määral turbulentseid. Seega on oluline, et seadme sisepind hoitakse siledana. Põhimõtteliselt on tegemist vee tõstmiseks mõeldud tigukonveieriga. Kapselturbiin Tegemist on kapselhüdroagregaadiga (ingl k bulb unit), sest turbiin ja elektrigeneraator moodustavad terviku, kuid seadet nimetatakse enamasti turbiiniks (ingl k bulb turbine, eesti k kapselturbiin) 251. Tegemist on seadmega, mis on mõeldud paisutuskõrgustele vahemikus 3-30 m 252. Esineb ka lahendusi, mis on disainitud kõrgustele alates 2 meetrist, kuid need on väikese võimsusega (alates 300 kw) Allikad: 2/#more-96; vaadatud Determining the Best Methods for Reducing Fish Mortality. Glenn F. Cada and Stephen Amaral, oktoober 2011; vaadatud Terminoloogia selgitus Eesti Maaülikooli emeriitprofessorilt Aleksander Maastikult, e-kiri / 316

168 Fishglide-turbiin Turbiin on välja arendatud, et tagada parim kaitse rändavatele kaladele ohustamata hüdraulilist jõudlust. Olemuselt on tegemist väikese kiirusega turbiiniga. Tiivikuid on vähe ja need on kinnitatud nii, et vee sissevool ei oleks takistatud. Vesi ja kalad suunatakse koos trumliga pöörlemisse. Kõik trumli pealispinnad on väga siledad, kaetud roostevaba terase või vaiguga, mistõttu on ka läbivoolu aeg väga lühike. Nii vesirattad kui ka teised viimatinimetatud turbiinid on mõeldud väikese võimsusega (kuni 500 kw) hüdroelektri tootmiseks. Saadaolevaid materjale läbi töötades tuleb järeldada, et kaasaegsed Kaplan-tüüpi turbiinid, mille disain ja paindlik töörežiim arvestavad üha enam kalastiku vajadustega, on kavandatava HEJ jaoks antud tingimustes tõenäoliselt kõige sobivamad Vooluhulkade erinevad proportsioonid Sindi paisul Käesolevas peatükis on analüüsitud alamalternatiive E1, E2 ja E3 (vt Tabel 5). Tehakse ettepanekud optimaalsete vooluhulkade ja -kiiruste osas, et kalapääsud toimiksid võimalikult paljude kalaliikide jaoks. Eelprojekti lahendusest erinevate (alternatiivsete) vooluhulkade suuruseid või vahemikke, kui need ekspertide arvates tagavad kaladele paremad läbipääsutingimused, käsitletakse leevendavate meetmetena, millega tuleb arvestada projektlahenduse edasiarendamisel. Pärnu jõe keskmise vooluhulga ja suurvee andmed Sindi lävendis vt Tabel 10. TAP-is on märgitud, et miinimum- ja maksimumvooluhulkade ajal kalade ränne praktiliselt puudub ja võib lugeda piisavaks, kui kalapääsude jaoks vooluhulkade kavandamisel arvestatakse vooluhulkade vahemikuga m 3 /s. Sellele vastav veetase paisu harjal on 0,10-1,1 m (kõikumine 1 m). Kõrgemate veetasemete korral on otstarbekas kalapääs sulgeda. Normaalveetase ehk veetase üle paisu harja keskmise vooluhulga puhul on 0,3 m. 254 Pikaajalises perspektiivis on soovitav arvesse võtta ka kliimamuutuste tagajärjel toimuda võivate muutuste prognoose vooluhulkade aastases jaotuses (vt ptk 8.17). Kavandatava tegevuse lahendus vastavalt eelprojekti esialgsele lahendusele (E1) HEJ veetarve on vahemikus 4-50 m 3 /s. Eelprojekti koostamisel on arvestatud Keskkonnaameti poolt vee erikasutusloas (vt Lisa 3) esitatud sanitaarvooluhulgaga 11 m 3 /s, sh: - jõe paremale kaldale rajataval looduslähedasel kalateel (möödaviikpääsul) 2 m 3 /s; - laskuval kalateel 2 m 3 /s; - olemasoleval kalapääsul (kalatrepil) jõe vasakul kaldal 2 m 3 /s; - pidev ülevool üle paisu harja vähemalt 4 m 3 /s; - teistele vee erikasutajatele 1 m 3 /s. Vastavalt sellele on koostatud kavandatava HEJ töögraafik (vt Joonis 24). Kavandatava lahenduse järgi seiskuvad HEJ turbiinid, kui vooluhulk jões langeb alla 15 m 3 /s (sanitaarvooluhulk + HEJ jaoks vajalik minimaalne vooluhulk), ja käivituvad taas, kui vooluhulk jões tõuseb üle 15 m 3 /s. See tähendab, et lisaks kavandatud sanitaarmiinimumile võib vooluhulkade vahemikus 11-14,9 m 3 /s (HEJ ei tööta) üle paisu harja voolata täiendavalt kuni 3,9 m 3 /s vett. 254 TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, detsember / 316

169 Joonis 24. Kavandatava HEJ töögraafik lähtudes dekaadide keskmistest vooluhulkadest (Q). Allikas: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 169 / 316

170 Paisust vahetult allpool olevas jõelõigus tuleb pidevalt tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem. Sanitaarvooluhulk on jäävaba perioodi (maist oktoobrini) 95% ületustõenäosusega kuu keskmine miinimumvooluhulk. 255 Vooluhulk teistele vee erikasutajatele (OÜ Raho ja Sindi Lanka AS) on piisav arvestades ka nende arengperspektiive eelolevateks aastateks (vastavalt kehtivatele vee erikasutuslubadele nende kehtivusaja piires ning esitatud uutele taotlustele) vt ptk 6.6. Joonis 25. Vooluhulkade jaotus Sindi paisul HEJ rajamise korral sõltuvalt jõe vooluhulgast ja veehoidla veetasemest (vt Tabel 30). Allikas: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 255 Keskkonnaministri määrus nr 39: Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta, 5; Elektrooniline Riigi Teataja: / 316

171 Tabel 30. Vooluhulkade jaotus Sindi paisul HEJ rajamise korral sõltuvalt jõe vooluhulgast ja veehoidla veetasemest (vt Joonis 25). Allikas: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Vooluhulk jões, m 3 /s Veetase veehoidlas, m Vee kõrgus paisu harjal, m HEJ Vooluhulkade jaotus, m 3 /s pais looduslähedane (1.) kalapääs allavoolupääs kalatrepp (2. kalapääs teised vee erikasutajad ,60 0,00-2,0 2,0 0,0 2,0 1,0 11,5 61,5 4,65 0,05 4,0 50,0 2,1 2,3 4,0 2,1 1,0 67,4 4,70 0,10 50,0 2,2 2,6 9,5 2,2 1,0 85,7 4,80 0,20 50,0 2,4 3,2 26,7 2,4 1,0 109,3 4,90 0,30 50,0 2,6 3,8 49,1 2,7 1,0 137,0 5,00 0,40 50,0 2,8 4,5 75,6 3,0 1,0 168,2 5,10 0,50 50,0 3,0 5,3 105,7 3,2 1,0 202,6 5,20 0,60 50,0 3,2 6,1 139,0 3,4 1,0 240,0 5,30 0,70 50,0 3,4 6,9 175,1 3,6 1,0 280,1 5,40 0,80 50,0 3,6 7,7 213,9 3,8 1,0 322,8 5,50 0,90 50,0 3,8 8,6 255,3 4,1 1,0 367,9 5,60 1,00 50,0 4,0 9,5 299,0 4,4 1,0 415,3 5,70 1,10 50,0 4,2 10,5 344,9 4,7 1,0 Siirdekalade peamine ränne toimub kevadel ja sügisel, kui vooluhulk Pärnu jões ja sellega seotud veetase veehoidlas on keskmisest suuremad (vt Tabel 30). Nendele juhtudel on ka vooluhulgad kalapääsudes suuremad, mis soodustab kalade rändetingimusi. Kalapääsud on projekteeritud töötama jõe vooluhulkade vahemikus m 3 /s. Vooluhulga suurenemisel jões suurenevad vooluhulgad ka kalapääsudes. Suurte vooluhulkade tingimustes moodustavad HEJ-st, looduslähedasest kalapääsust ja allavoolupääsust tulevad vooluhulgad kokku kontsentreerituma voolu (peibutusvool) võrreldes üle paisu voolava jooksva meetri kohta, mis aitab kaladel leida looduslähedase kalapääsu suuet. Näiteks on jõe ca 350 m 3 /s vooluhulga korral vooluhulk HEJ-st, looduslähedasest kalapääsust ja allavoolupääsust kokku ca 63 m 3 /s ning üle paisu voolava vee vooluhulk pisut alla 2 m 3 /s paisu jooksva meetri kohta (vt Tabel 30). Alla 350 m 3 /s vooluhulkade korral väheneb vooluhulk paisu harja jooksva meetri kohta veelgi. Näiteks jõe vooluhulga 100 m 3 /s korral on vooluhulk läbi HEJ ja kalapääsude ca 56 m 3 /s ja vooluhulk paisu jooksva meetri kohta ca 0,3 m 3 /s. Pidev minimaalne ülevool 4 m 3 /s üle paisu harja tagab paisu harjal 4-5 cm paksuse veekihi. Kui sellele lisandub täiendav vooluhulk kuni 3,9 m 3 /s (vt tagapool ökoloogilise vooluhulga käsitluse juures), siis võib veekihi paksuseks paisu harjal minimaalsete vooluhulkade tingimustes kujuneda teoreetiliselt kuni 8-10 cm. Tegelikkuses jääb 3,9 m 3 /s lisandumisel vooluhulgale ülevool paisust toodud arvust natuke väiksemaks, sest vooluhulga lisandumisel (paisutuse suurenemisel) suurenevad mõnevõrra vooluhulgad ka kalapääsudes ja allavoolu pääsus. Nende laius kokku on aga vähem kui 10% kogu ülevoolude laiuste summast, mistõttu kalapääsude vooluhulgad üle paisu voolava vee kogusele olulist mõju ei avalda. Veevaesel perioodil (alla 15 m 3 /s vooluhulkade juures), kui HEJ turbiinid ei tööta, ongi peibutusvooluks kalapääsust väljuv veevool 2 m 3 /s, mis on kontsentreeritum, kui üle paisu voolav 0,026 m 3 /s jooksva meetri kohta. Voolu koondumisele looduslähedase kalapääsu suudmepiirkonda aitab kaasa ka vahetult HEJ kõrval olevast allavoolupääsust tulev veevool. Kui vooluhulk jões langeb alla sanitaarmiinimumi, siis võiks kaaluda vasakkalda kalatrepi sulgemist, et jaotada ülejäänud vooluhulk ühtlasemalt paisu harja, paremkalda kalapääsu ning allvoolupääsu vahel. Sellised miinimumvooluhulgad võivad esineda väga veevaestel suvedel ja kalade rännet sellistes tingimustes ei toimu. 171 / 316

172 Vooluhulk kalapääsudes (looduslähedases kalapääsus, kalatrepil ja allavoolupääsus) sõltub veetasemest kalapääsu sissevoolul, mis omakorda sõltub vooluhulgast jões. Looduslähedases kalapääsus võib jõe vooluhulga m 3 /s juures vooluhulk tõusta kuni 4 m 3 /s, kalatrepil kuni 4,4 m 3 /s ja allavoolupääsus kuni 9,5 m 3 /s (vt Tabel 30). Looduslähedase kalapääsu projekteerimisel tuleb arvestada, et keskmine voolukiirus kalapääsus peaks olema vähemalt 0,4 0,6 (0,8) m/s ning maksimaalselt 1,6 2 m/s. Voolu kiirus kalapääsu suudmes peaks soovitavalt olema ca 1 m/s (vahemikus 0,8 1,2 m/s). Voolu kiirus kalapääsu suudmes ei või ületada 2 m/s isegi madala veetaseme korral. HEJ juures oleva kalapääsu juures ei ole see tõenäoliselt probleem, sest kalapääsu väljavoolu suue on HEJ väljavoolusüvendisse, kus on suur voolu ristlõige. Voolu kiirust kalapääsu suudmes erinevate vooluhulkade korral on võimalik reguleerida HEJ tööga. Tuleb arvestada, et peibutusvoolu kiirus ei tohi takistada kalade sisenemist kalapääsu, mis tähendab, et peibutusvoolu kiirus peaks olema natuke väiksem kui kalapääsust väljuva voolu kiirus, et kalad leiaksid üles just kalapääsu suudme. Kalade rändetingimuste tagamine olukorras, kui HEJ turbiinid ei tööta (nt avariiolukorras), vt ptk Vooluhulgad 3 5 m 3 /s kalapääsudele normaalveeseisu korral (E2) Kalade peamisel kevadisel (aprill-mai) ja sügisesel (august-september) ülesrändeperioodil on vooluhulgad Pärnu jões ja sellega seotud veetase veehoidlas keskmisest suuremad. Eelprojektiga kavandatud lahenduse kohaselt suurenevad vooluhulgad kalapääsudes, kui veetase veehoidlas on normaalpaisutustasemest kõrgemal (vt Tabel 30). Vooluhulga arvutamise põhivalem on: Q = v x A (vooluhulk = voolukiirus x voolu ristlõikepindala). Kalapääsu projekteerimisel tähendab see sisuliselt järgmist: kui on ette antud vooluhulk Q (Sindi hüdrosõlme puhul sanitaarvooluhulk kalapääsus 2 m 3 /s) arvestades valitud voolukiirusega (0,4-0,5 m/s) määratakse vee sügavus kalapääsus ja voolusängi parameetrid (voolu ristlõikepindala). Eelprojekti kohaselt on Sindi looduslähedane kalapääs kavandatud basseinidest koosneva kaskaadina, kus naaberbasseinid on üksteisest eraldatud kiviülevooludega. Maksimaalne voolu kiirus kalapääsus tekib nendel ülevooludel ning selle suurus oleneb naaberbasseinide veetasemete vahest, mis peab olema <20 cm (20 cm puhul on voolu kiirus 2 m/s). Eelprojekti lahenduses esitatud kalapääsu puhul on võimalik saavutada veetasemete vahe ca 15 cm. Projektlahenduse koostamisel on arvestatud maksimaalse voolukiirusega kalapääsus ja keskmise kiirusega kalapääsus (basseinis). Kõik need parameetrid on projektnäitajad, mis vastavad arvutuslikule olukorrale (normaalpaisutustase veehoidlas). Oluline on märkida, et seda arvutuslikku olukorda aitab hoida HEJ (kalapääsu projektikohane toimimine kuni vooluhulgani jões 65 m 3 /s). Sindi veehoidla veetase kõigub sõltuvalt Pärnu jõe vooluhulgast. Vooluhulk kalapääsus sõltub veetasemest veehoidlas. Veetaseme tõusuga veehoidlas suureneb ka vooluhulk kalapääsus, samas suureneb ka veetäide kalapääsus (vt valem eespool), mis nö tasakaalustab voolukiirust. Kui suurendada looduslähedase kalapääsu arvutuslikku vooluhulka tingimusel, et sängi parameetrid jäävad samaks, siis suureneb voolukiirus basseinis (vt valem eespool). Näiteks kui vooluhulk kalapääsus normaalpaisutustaseme (NPT) juures Q=3 m 3 /s, siis v=0,8 m/s; kui Q=4 m 3 /s, siis v=1,1 m/s; kui Q=5 m 3 /s, siis v=1,3 m/s. Voolukiiruste erinevused on suhteliselt väikesed, sest vooluhulga suurenemisel jões suureneb ka veetäide (st voolu ristlõige) allpool paisu. Kiirustel üle 1 m/s on kaladel aga raske sooritada pikemat teekonda ülesvoolu ilma puhkuseta. Seega, kui on vaja juhtida läbi kalapääsu suuremat vooluhulka, siis tuleb kalapääsu mõõtmeid vastavalt mõnevõrra suurendada. Analoogselt looduslähendase kalapääsuga suurenevad ka vasakkalda kalatrepil vooluhulgad sõltuvalt Pärnu jõe vooluhulgast ja veehoidla veetasemest (vt Tabel 30). Seda võimaldab kalapääsu ülemisse otsa paigaldatav regulaator. Olemasolevale kalatrepile ei ole normaalvooluhulga jaoks mõistlik kavandada suuremaid vooluhulkasid, sest kalatrepi voolusäng on piiratud mõõtmetega ning suuremate vooluhulkade korral võivad voolukiirused kalade jaoks liiga suureks muutuda. Vooluhulkade ja peibutusvoolu kohta vt ka ptk / 316

173 Kui paisu asemele rajatakse kalaramp, siis kontsentreeritakse peavool jõe keskossa. Kuna kalaramp üksinda ei taga kõikide siirdekalade jaoks vajalikke rändetingimusi ning vajab leevendusmeetmena looduslähedast kalapääsu jõe paremkaldale (vt ptk 8.2.1), siis võib tekkida probleeme looduslähedasele kalapääsule piisava peibutusvoolu tagamisega. Vooluhulkade jaotus ökoloogilise vooluhulga tagamise korral (E3) Ökoloogiline vooluhulk on vooluhulk jões, mis tagab jõe kui ökosüsteemi toimivuse. Eestis kasutusel olev sanitaarvooluhulga määramise meetod 256 on üks võimalikke hüdroloogilisi meetodeid ökoloogilise vooluhulga määramiseks. 257 Seetõttu ei analüüsita käesolevas KMH aruandes eraldi alamalternatiivina teisi ökoloogilise vooluhulga määramise meetodeid, vaid antakse hinnang kavandatavale tegevusele lähtudes vooluhulkade jaotusest minimaalsete vooluhulkade tingimustes. Ökoloogilise vooluhulga tagamise nõue on oluline juhtudel, kui inimtegevuse tõttu on vaja osa veest jõe looduslikust sängist kõrvale (ära) või mingis lõigus mööda juhtida. Sellised olukorrad tulevad kõne alla derivatsioonijõujaamade 258 juures (HEJ-d, mille jaoks rajatakse jõe loodusliku voolusängi kõrvale eraldi kanal, mille kaudu osa jõe vett mitmesaja meetri ulatuses jõe looduslikust voolusängist mööda juhitakse; vt ka ptk 8.2.3), veevarustuses (nt vee ärajuhtimine Pirita jõest Vaskjala hüdrosõlmes Tallinna linna veevarustuse tarbeks) või maade niisutamisel. Sindi HEJ kasutuselevõtul põhimõtteliselt ei juhita vett Pärnu jõest, sh paisualuselt kärestikult, kõrvale (ära) ega mööda. Osa jõe vett läbib HEJ turbiinid ainult vahetult paisuga külgnevas lühikeses lõigus ning see suunatakse jõesängi tagasi vahetult paisu all. Samas on kavandatava tegevuse juures arvestatud ka sellega, et prioriteetsena tagatakse veevool kalapääsudel (nii üles- kui ka allarändel) ja üle paisu harja (vt eelprojekti kohane sanitaarvooluhulga jaotus käesoleva peatüki alguses) ning suures vooluhulkade vahemikus töötavate turbiinide korral puuduv vajadus vee perioodiliseks kogumiseks ja HEJ tsükliliseks tööks. Seetõttu ei ole ohtu, et HEJ töö tõttu võiks paisualune kärestik kuivada. Siirdekaladele oluline koelmuala algab paisualusest saarest allpool ja seal ei muutu HEJ rajamisel jõe voolurežiimis võrreldes praeguse olukorraga midagi. Kavandatava HEJ töögraafikul (vt Joonis 24) on eraldi välja toodud sanitaarvooluhulk 11 m 3 /s. HEJ töötab vooluhulkade vahemikus 4-50 m 3 /s, mis tähendab, et turbiinid hakkavad tööle alates sellest, kui neile on tagatud vooluhulk vähemalt 4 m 3 /s ehk alates jõe vooluhulgast 15 m 3 /s. Sisuliselt jääb üle vooluhulk vahemikus 11-14,9 m 3 /s. Antud juhul võib seda ülejäävat vooluhulka kuni 3,9 m 3 /s, mille korral HEJ turbiinid ei tööta, käsitleda täiendava ökoloogilise vooluhulgana (lisaks kindlaksmääratud sanitaarvooluhulgale). Miinimumvoolhulkade puhul on see oluline täiendus sanitaarvooluhulgale (suurenemine kuni 36%), mis voolab üle paisu harja ja tagab paisualusele kärestikule täiendava veekoguse. Veevaestel aastatel võib periood vooluhulkade vahemikus 11-14,9 m 3 /s olla küllaltki pikk. Vooluhulga lisandumisel (st alates vooluhulgast 15 m 3 /s) väheneb hetkega üle paisu voolav vooluhulk ja osa vett (4 m 3 /s) hakkab voolama läbi turbiini. Ilmselt toimib siin ka mõningane voolu inerts ja tõenäoliselt ei ole see ümberlülitumine tajutav juba mõnekümne meetri kaugusel paisust allpool. Sisuliselt voolab aga kogu vesi tagasi paisualusele kärestikule ja olulisi muudatusi see sealsele jõeelustikule tõenäoliselt kaasa ei too. Vt ka ptk Sanitaarvooluhulk on jäävaba perioodi (maist oktoobrini) 95% ületustõenäosusega kuu keskmine miinimumvooluhulk. Keskkonnaministri määrus nr 39: Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta, 5; Elektrooniline Riigi Teataja: Ökoloogilise miinimumvooluhulga arvutusmetoodika väljatöötamine. Koondaruanne. Tallinna Tehnikaülikool, keskkonnatehnika instituut, Tallinn 2010; vutusmetoodika+v%e4ljat%f6%f6tamine.+koondaruanne.pdf 258 Derivatsioon vee juhtimine jõest, veehoidlast vm veekogust nt hüdroelektrijaama, pumplasse ja sealt ära kanali, tunneli või torustiku kaudu. Allikas: Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend (koostaja AS Maves). Keskkonnaministeerium, Tallinn / 316

174 8.5. Hüdrosõlme rajamise asukoha maalihkeohtlikkus ja kavandatava tegevuse seosed maalihkeid vallandavate teguritega Pärnumaa jõgede kaldad on Eestis tuntud oma maalihkeohtlikkuse poolest. Sellel põhjusel on Tartu Ülikooli geoloogia teadurid intensiivselt uurinud ka Pärnu jõge. Nende erinevate uuringute käigus on kindlaks tehtud varasemalt toimunud maalihke kohad ja maalihke poolest ohtlikumad piirkonnad. Samuti on püütud välja selgitada maalihke vallandustegureid. Käesolevas aruandes on lähtutud teadaolevalt viimasest, aastal aruandeks vormistatud Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakonna maalihkeuuringu tulemustest. 259 Eelnimetatud maalihkeuuringu järeldustest on käesoleva projekti jaoks olulised järgnevad järeldused: nõlvade stabiilsus muutub aasta jooksul poorirõhkude ja jõgede veetasemete kõikumiste tõttu oluliselt, suuremad on muutused savinõlvade puhul; peamiseks poorirõhku kontrollivaks keskkonnaparameetriks on temperatuur ning lume sulamise aeg ja intensiivsus. Sademete roll on oluline vaid pikkadel ja intensiivsetel sajuperioodidel; savinõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist ning jõgede suurvee langust; liivanõlvad on kõige ebastabiilsemad peale lume sulamist jõgede suurvee ajal; savinõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete ulatust, kuid mitte toimumise sagedust; liivanõlvade puhul suurendab viirsavide aluse põhjavee survetaseme tõus lihete sagedust, kuid tõenäoliselt mitte ulatust; viirsavide lasundi alumise osa dreenimata nihketugevus on võrreldes aastaga (kui oli madalaim põhjaveetase suure veevõtu tõttu) langenud ca kpa, mis aitab kaasa lihete ulatuse suurenemisele savinõlvades. Sindi paisule lähim teadaolev maalihke koht asub 2,15 km paisust allavoolu Sindi kalmistul (maalihe toimus 2009.a), paisust ülesvoolu on teada maalihe ca 5,5 km kaugusel Urumarja külas (maalihe toimus 2007.a; 260 vt Joonis 26). See ei tähenda aga, et Sindi paisule lähemal lihkeid toimuda ei või, vaid tähendab seda, et viimase mõnekümne aasta jooksul ei ole selles piirkonnas lihet toimunud või ei ole sellekohast informatsiooni. Selleks, et kindlaks teha, kui suur on mingis konkreetses kohas maalihke oht, on vaja läbi viia vastavasisulised ehitusgeoloogilised uuringud, mida Pärnu jõe ääres Tammiste külast ülesvoolu seni tehtud ei ole. Käesoleva mõjuhinnangu käigus ei ole neid uuringuid vaja läbi viia, sest hindamise all on maalihkeohu tõus või langus, mis tähendab seda, et on vaja analüüsida, kas ohtu suurendatakse või mitte. Maalihked võivad toimuda nii savi- kui ka liivapinnastes. Nende lihete vahe on selles, et savis võib suureulatuslik lihe toimuda juba 7-10 nõlvuse korral, liivas esineb lihkeid alles nõlvuse korral ja nende mõõtmed on oluliselt väiksemad. 261 Viimastel aastatel on lihked sagenenud. Kui perioodist on teada vaid kuus maalihet, siis ajavahemikul on neid fikseeritud KIK projekt nr 58: Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, KIK projekt nr 58: Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, Kalm, V., Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., ja Kohv, M Maalihked Pärnu maakonnas. Käsikiri Pärnu Maavalitsuse planeeringute osakonnas, Tartu, 46 lk 262 KIK projekt nr 58: Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, / 316

175 Joonis 26. Teadaolevad maalihked ja vanade maalihete jäljed Pärnu ümbruses. Nr 22 kevad 2007 Urumarja külas; nr Sindi kalmistul. Allikas: KIK projekt nr 58: Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, 2010 Piirkonna geoloogia kohta avaldatud materjalide 263 põhjal esineb Pärnu jõe kallastel Sindi paisust ülesvoolu nii jääjärve viirsavisid (lgiiivr) kui ka liivapinnaseid (miv) (vt Joonis 27 ja Joonis 28), mis mõlemad on maalihete suhtes tundlikud pinnased. Analoogsetes pinnakattetüüpides on toimunud maalihkeid nii Pärnu, Sauga kui ka Reiu jõe kallastel. Lähtudes eeltoodust tuleb Sindi paisust ülesvoolu jääva, paisutuse mõjualas oleva jõelõigu (jõe keskmiste vooluhulkade korral kuni 3,5 km kaugusele ülesvoolu, Kurina jõe suudmeni, jõe keskmiste maksimaalsete vooluhulkade korral kuni 10 km kaugusele ülesvoolu, Oreküla peelini või Oore alumise kärestikuni 264 ) ning paisust allavoolu kuni Tammiste külani ulatuva jõelõigu kaldavööndeid lugeda piirkonnaks, kus maalihkeohtu ei saa välistada. 263 Eesti Geoloogia Keskus, Ivar Arold. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus TAP Pärnu jõgi. Sindi pais. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. AS Maves, / 316

176 Joonis 27. Pinnakatte setete kaart. Allikas: Eesti Geoloogia Keskus; Tingmärgid: 1 miv: Balti mere liiv ja kruus (liiv); 2 lgiiivr: jääjärve viirsavi (savi või viirsavi); 3 RIV: rabaturvas; 4 giiivr: moreen 176 / 316

177 Joonis 28. Sindi ümbruse maastikuline liigestatus. Allikas: Ivar Arold. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus 2005 (väljavõte joonisest Lääne-Eesti maastikuline liigestatus). Olulisemad tingmärgid (paigastike tüübid ja alltüübid): 4.1 karbonaatse kattega (viirsavised) jääjärvetasandikud; karbonaadivaese kattega meretasandikud; 17.3 karbonaadivaese kattega rannikuvallistikud; must asulad; roheline viirutus tähistab maastikurajooni piiri Maalihkeoht suureneb, kui muudetakse Pärnu jõe veetaset. See mõjutab põhjaveetaset jõe kaldavööndis. Kaldavööndi põhjaveetase ei jõua jõe veetaseme kiirele alanemisele järele ja tekkiv hüdraululine surve võib, sõltuvalt pinnase omadustest, põhjustada nõlva ebastabiilsust (vt Joonis 29). Kõige riskantsem aeg Pärnu jõe veetaseme muutmiseks on, nagu eelnevalt nimetatud, lume sulamise ja jõe suurvee periood ning periood vahetult pärast seda. Sellel põhjusel tuleb antud ajal vältida jõe veetaset muutvaid töid. Lisaks tuleb juhul, kui on kavas jõe veetaset muuta, ajastada veetaseme muutus võimalikult pikale perioodile jõe madalveetaseme ajal, et ei tekitataks järske veetaseme kõikumisi (vt ptk 13.3). Jõe veetase Hüdrauliline surve põhjustab nõlva ebastabiilsust Jõe veetase Joonis 29. Nõlva stabiilsuse muutumine seoses jõe veetaseme muutumisega Sauga jõe puhul on uuringutega näiteks kindlaks tehtud, et kahe kõige kõrgema poorirõhkudega iseloomustatud ajahetke erinevus seisneb peamiselt Sauga jõe veetasemes. Kõrge veetase sängis ei lase lihetel areneda sängist kaugele. Tammiste uuringuala nõlva püsivust kontrollib eelkõi- 177 / 316

178 ge Pärnu jõe veetase, mis ei lase kõrge veetaseme korral poorirõhkudel muidu vett suhteliselt hästi juhtivas nõlvas langeda. 265 Lokaalselt suureneb maalihke oht ka siis, kui maalihke alal langetatakse puid ja seeläbi puujuurte pinnase kinnihoidmise efekt kaob. Samuti võivad ehitustööd, millega kaasneb vibratsioon põhjustada maalihet vibratsiooni piirkonnas. Nõlvade lihked toimuvad ka juhul, kui projekteeritakse ja ehitatakse välja liiga järskude nõlvadega maastik. Minimaalsed nõlvakalded sõltuvad seejuures nõlva setete koostisest ja eriti jõgede kallastel on soovitav neid nõlvu veelgi laugemana planeerida. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ka HEJ tegevusest tuleneda võiva vibratsioonitasemega (vastavalt seadmete tootja infole) ning piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega. Alternatiivid, millega ei muudeta Pärnu jõe veetaset Sindi paisu piirkonnas, ei too endaga kaasa olulist maalihkeohu suurenemist. Seda juhul, kui peetakse kinni ehitustingimustest ega muudeta veetaset kevadisel ja sügisesel jõevee kõrgveetaseme perioodil või vahetult pärast seda. Alamalternatiivi 02 korral, kui kavandatakse paisu lammutamist ja selle kärestikuks ümberkujundamist, langetatakse Sindi veehoidla veetaset. Vastavalt TAP-i eelprojektile 266 langeb Sindi paisust ülesvoolu 3,5-5 km kaugusel olevas jõelõigus veetase normaalveetaseme korral keskmiselt ca 1 m võrra, ca 0,5-3,5 km vahelises jõelõigus keskmiselt ca 1,5 m ning vahetult paisust ülesvoolu jäävas ca 0,5 km vahelises jõelõigus kuni 2,5 m. Teatud tingimustel, nt jäämineku ajal, võib muutuda veerežiim ka paisust allpool. Paisu lammutamine võib tuua endaga kaasa maalihkeohu suurenemise nii paisust ülesvoolu kui ka allavoolu ehitustööde perioodiks ja teatud ajaks ka pärast seda, kuni veerežiimi stabiliseerumiseni. Seejuures on 1-2 aastat pärast tööde lõpetamist võimalik suure tõenäosusega väita, et sel perioodil toimuva maalihke üheks peamiseks põhjustajaks on Sindi veehoidla veetaseme langetamisest tulenevad muutused pinnases ja seeläbi maalihkeohu tõus. Siiski võib veetaseme ja pinnaste seisundi stabiliseerumine aega võtta aastat, kuid seejuures ei ole võimalik enam selgelt öelda, et seda põhjustas just paisu lammutamine. Kui paisutus likvideeritakse, siis hakkab ka selle jõelõigu veetase rohkem sõltuma jõe veetaseme looduslikust kõikumisest, mis võib suurendada maalihkeohtu paisust ülalpool. Maalihkeoht võib suureneda selleks soodsate ilmastiku- ja pinnasetingimuste korral kuni 3,5 km kaugusele (Kurina jõe suudmeni) paisust ülesvoolu 267. Paisust allavoolu võib muutuv olukord maalihkeohtu mõjutada tõenäoliselt vähemal määral, kuid ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib oht suureneda jääminekuaegsel perioodil kuni Tindisaarteni, mis asuvad ca 3,5 km paisust allavoolu Tammiste küla kohal. Mõjutatav ala võib olla ka väiksem, kuid ilma sellekohaste geoloogiliste uuringuteta ei ole võimalik seda täpsemalt määratleda. Kui ehitustööde ettevalmistuse käigus on võimalik veehoidla veetaset alandada kontrollitult (vastavalt ptk-s 13.3 nimetatud õigusaktile mitte kiiremini kui 0,3 m/ööp), siis hilisemaid veetaseme looduslikke kõikumisi (nt suurvee alanemine) kontrollida ei ole võimalik. Koosmõjus jõe kallaste geoloogilise ehitusega (savi- ja liivanõlvad) võib veetaseme järsk alanemine endaga kaasa tuua maalihke või kaldavaringu. Eeltoodud põhjustel ongi Pärnu jõe alamjooksul Sindi paisust allpool maalihked sagedane teema. Paisu lammutamisel pikeneb veetaseme loodusliku (kontrollimatu) kõikumise ala ülespoole praegust paisu. 265 KIK projekt nr 58: Pinnase- ja põhjavee surve mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele. Aruanne. Marko Kohv, Tiit Hang, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi geoloogia osakond. Tartu, Lk TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, detsember TAP-is on märgitud, et paisutuse mõjuala ulatub kuni 3,5 km ja oluline mõjuala ulatub kuni 2 km paisust ülesvoolu. 178 / 316

179 Märkimisväärselt suurem on maalihkeoht esimestel aastatel pärast paisu lammutustöid. Rõhutada tuleb kindlasti asjaolu, et maalihkeohu suurenemine on ajutine ja veerežiimi stabiliseerumisel ka maalihkeohu tingimused stabiliseeruvad. Keskkonnaamet on (vastuseks Sindi Linnavalitsusele seoses maalihkega Sindi kalmistul) märkinud, et üldreeglina tuleb vältida kõiki neid protsesse ja inimtegevusi, mis loovad eeldusi või otseseid põhjusi lihete tekkimiseks. Eriti oluline on planeerida rajatis kaugemale lihkeohtliku nõlvusega vööndist (savipinnases m veepiirist). Kui see ei ole võimalik või ratsionaalne, tuleks tellida ehitusgeoloogiline uuring ja nõlvade püsiarvutused, et selgitada välja maalihete toimumise põhjus antud asukohas ning töötada välja vastumeetmed, mis aitaksid vähendada maalihete edasise vallandumise võimalusi. 268 Sindi paisust ülesvoolu paisutuse mõjualas (nt Pulli külas) on arvukalt kinnistuid, mis ulatuvad Pärnu jõeni (veepiirini) ja kus on suure nõlvakaldega, kuni 7-8 m kõrgused 269 kaldad, mis on ühtlasi ka jõe põrkeveeruks. Jõe veetaseme (looduslikud) järsud alanemised ja sellega seotud hüdraulilise surve suurenemine jõe kaldavööndis võivad põhjustada maalihkeid ja kaldavaringuid. Maaomaniku seisukohalt ei ole vahet, mis põhjusel ja kui ulatuslik maalihe (või varing) tekkis. Omaniku vara kahjustamine ei ole ainult see, kui mõni ehitis lihke tõttu kahjustada saab, vaid ka see, kui osa kinnistust (maast) vajub või jõkke langeb ning sellega seoses maakasutustingimused halvenevad. Otsustajal ja kohalikel omavalitsustel on soovitav arvesse võtta ka seda, et KMH raames läbi viidud küsitluse järgi ei poolda suur osa (umbes kolmveerand) kohalikest, paisutuse mõjualasse jäävatest elanikest paisu lammutamist (vt ptk 8.13). See võib paisu lammutmise järgselt maalihete või varingute toimumisel suurendada inimeste rahulolematust (võimalikud on kaebused ja kahjunõuded). Analüüsides eespooltoodud materjale piirkonna geoloogia kohta ja maalihkeid vallandada võivaid tegureid, ei saa KMH koostaja üheselt väita ega vastutust võtta, et maalihkeohtu Sindi paisust ülalpool ei ole ja et see ei või suureneda, kui pais lammutatakse ja paisutuse piirkonna veerežiimis tekib uus olukord, mille stabiliseerumine võib aega võtta aastakümneid. Maalihkeohu täpsemaks hindamiseks vajalikud ehitusgeoloogilised uuringud tuleb läbi viia, kui tehakse otsus Sindi paisu lammutamiseks Paisutusest tingitud niiskusrežiimi muutuse ulatus ja veekaitse nõuded Paisutuse mõju võib olla otsene (maa jääb vee alla) või kaudne (põhjaveetaseme tõus ja ümbruskonna niiskusrežiimi muutumine, veeökosüsteemis toimuvad muutused) 270. Kuna Pärnu jõel olev Sindi pais on asunud põhimõtteliselt samas asukohas ühel või teisel kujul alates aastast (vt ptk 6.2), siis võib ütelda, et Sindi paisu ümbruse niiskusrežiim ja Pärnu jõgi on paisu tõttu olnud muudetud juba väga pikka aega. Ülesvoolu vahetult paisu taga on veetaset tõstetud keskmiselt (see sõltub aastaajast) umbes 1,5 meetrit. Ka on mõjutatud vahetult paisust allavoolu olev ala, sest Sindi pais on muutnud jõe voolu kiirust ja vee liikumise suundi. Tänaseks on aga paisust tingitud veerežiimi muutus ammu stabiliseerunud ja nii inimesed kui ka taimestik ja loomastik on nende tingimustega kohanenud. Kuna pais on olnud Sindis alates 19. sajandi esimesest poolest, siis ei ole täpseid andmeid, milline oli Pärnu jõe veerežiim Sindi paisu mõjualal enne paisu rajamist. Sellest lähtuvalt saame kindalt rääkida olemasolevast olukorrast ja kavandatava tegevuse mõjust ning hinnata, mis toimuks Sindi paisu lammutamisel. Pärnu jõgi kuulub keskkonnaministri a määrusega nr 73 kehtestatud Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu kohaselt nende veekogude hulka, millel on vastavalt looduskaitseseaduse 51 lg 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisu- 268 Keskkonnaameti kirjast nr PV 6-7/12/ : Maalihe Sindi Vanal kalmistul 269 Vaadatud Maa-ameti kaardirakenduse reljeefikaardilt 270 Vooluveekogu paisutamiseks nõutava vee erikasutusloa koostamise juhend. Keskkonnaministeerium, Tallinn / 316

180 de rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset. Samuti on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Vastavalt eelnimetatud määrustele ei saa kaaluda võimalust, kui Sindi paisu tagune veetase tõuseb. Küll on võimalik aga kaaluda paisu lammutamist, misjärel paisu ala tuleks ümber kujundada kärestikuks, sest paisu taguse ja esise jõepõhja tasemete vahe on 1 4,5 meetrit (sõltuvalt kust ja kuidas mõõdetakse). Pärast Sindi paisu lammutamist ja tehiskärestikuks kujundamist (alamalternatiiv 02) langeb Sindi paisust ülesvoolu 3,5-5 km kaugusel olevas jõelõigus veetase normaalveetaseme korral keskmiselt ca 1 m võrra, ca 0,5-3,5 km vahelises jõelõigus keskmiselt ca 1,5 m ning vahetult paisust ülesvoolu jäävas ca 0,5 km vahelises jõelõigus kuni 2,5 m 271 (järgnevas hinnangus on arvestatud keskmiselt 1,5 meetriga). Allpool paisu jääb vesi peaaegu samale kõrgustasemele. Sellest tulenevalt väheneb jõe laius paisust ülesvoolu (vt Joonis 30 ja ptk ). Joonis 30. Jõe tõenäoline kaldajoon paisu lammutamise korral. Kaldajoone andmed: TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ ja Merin AS, 2007 Jõe veetaseme alandamisega kaasneb ka jõe vahetus läheduses ülemise põhjaveetaseme alanemine kuni 1,5 meetrit. See põhjaveetaseme langus ei tohiks aga oluliselt mõjutada kaevude veetasemeid, sest mida kaugemal Sindi paisust ja jõe kaldast, seda vähem muutub veetase põhjavee ülemises kihis. Antud veetaseme langus võib olla oluline vahetult jõe läheduses ( m jõe kaldast) asuvate madalate salvkaevude kasutajate jaoks. Täpset salvkaevu veetaseme jaoks ohutut põhjaveetaseme languse kaugust jõest on ilma täpsemate uuringuteta raske hinnata. See sõltub konkreetse salvkaevu ümbruse geoloogilisest olukorrast, kaevu konstruktsioonist ja sügavusest. Suure tõenäosusega võib väita, et salvkaevud, mis on kuni 3,5 km Sindi paisust ülesvoolu ja jõele lähemal kui 50 m, võivad jääda kuivaks. Väiksema riskiga on salvkaevud kuni 100 m kaugusel jõest, mis võivad jääda põuaperioodil (juulis-augustis) kuivaks. Kaugemal asuvad salvkaevud ei ole otseses Pärnu jõe mõjualas ning nende puhul olulist veetaseme languse ohtu eeldatavasti ei ole. Puurkaevudele paisu lammutamisega kaasnev veetaseme langus suure tõenäosusega mõju ei avalda, sest puurkaevud üldjuhul esimest (vabapinnalist) põhjaveekihti ei kasuta ja ei ole seega mõjutatud. 271 TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ ja Merin AS, / 316

181 Erinevalt puurkaevudest ei ole salvkaevude üle kunagi arvestust peetud, mistõttu puuduvad andmed, kui palju salvkaeve võib olla ohustatud. Seepärast tuleb juhul, kui tehakse otsus paisu lammutamiseks, viia läbi salvkaevude inventuur eelkirjeldatud mõjualas ning vajadusel leida lahendused elanikele joogivee tagamiseks. Sindi paisu lammutamisel on veerežiimi ja jõe füüsiliste parameetrite osas suurimaks muutuseks jõe kaldajoone muutus paisust ülesvoolu ning vee voolusuuna ja -kiiruse muutus. Nende muutustega kaasneb omakorda jõe setete liikumise muutumine ning jõe kaldajoone muutumine vahetult paisust allavavoolu. Kuna aga setted Sindi paisu piirkonnas ei ole reostunud, ei muuda see veekvaliteeti negatiivselt. Neid muutusi saab aga täpsemalt välja selgitada, kui on koostatud Sindi paisu asendava kärestiku ehitusprojekt. Käesoleva töö põhialternatiiv, milleks on uue kalapääsu ja HEJ rajamine ning olemasoleva kalapääsu rekonstrueerimine, muudaks niiskusrežiimi vaid juhul, kui jõe veetaset muudetakse. Kuna jõe veetaset soovitakse selle alternatiivi korral hoida praeguse veetaseme juures, siis ei muutu ka niiskusrežiim. Seega ei saa nimetatud põhialternatiivi realiseerimine kellegi maa niiskusrežiimi mõjutada. Muudetakse aga Sindi paisu juures olevat jõevoolu ning kavandatava HEJ juures ka jõe sängi sügavust. Juhul kui kõrvale jätta kavandatava HEJ juures piiratud alal kavandatava jõepõhja süvendamine, ei muutu Sindi paisust ülesvoolu jõe füüsikalised (ja keemilised) omadused. Põhiliseks muutuseks on kohad, kus vesi paisust üle või mööda pääseb. See toob vahetult Sindi paisu all kaasa teatava voolusuuna ja sette liikumise muutuse. Kuna jõgi ka looduslikult muudab oma voolusängi ja Sindi piirkonnas on Pärnu jõe voolusäng paisu tõttu juba muutunud, ei ole antud muutus oluline. Põhilised HEJ ehitustööd on planeeritud korraldada nii, et tööde ajal säilib tavaline veetasemete ja vooluhulkade režiim Pärnu jões. See tähendab, et toimub ülevool olemasolevast paisust. Veetaseme alandamine ja voolu kõrvalesuunamine on lühiajaliselt vajalik ainult olemasoleva paisu harja remondiks ja olemasoleva vasaku kalda kalapääsu rekonstrueerimisel reguleerimisotsaku paigaldamiseks. Eemaldatavad setted tuleb paisutusalalt teisaldada. Sette ärajuhtimine Pärnu jõkke ei ole lubatud. Lisaks tuleb vältida erosiooni, mis võib kaasneda kavandatava ehitustööga. Selleks, et piirata negatiivse mõju tekkimist vee kvaliteedile, on DP-s kirjas, et rekonstrueeritav tee ja rajatav uus parkla on kasutamiseks ainult HEJ teenindavale personalile. Kalda piiranguvööndis autodega sõitmine ja parkimine on piiratud (alal on ainult 4 parkimiskohta) seeläbi on välditud Pärnu jõe reostumise oht, mis võiks kaasneda ulatuslikuma mootorsõidukite liikumise või parkimisega alal. Ehitamise perioodiks rajatakse ehitatava ala ette ajutised tõkketammid, et takistada kaevatud pinnase sattumist Pärnu jõkke. Nende ajutiste tammide purunemise riske on vaja kindlasti hallata, sest tammi purunemine võib seada ohtu seal piirkonnas töötavaid/olevaid inimesi. Lisaks võib ajutise tammi purunemine tähendada tammi taha kogunenud sette voolu Pärnu jõkke ajal, mil suurem settekanne mõjutab kalade kudemist. Vt ka ptk Mõju välisõhu kvaliteedile HEJ ja kalapääsude ehitustööde käigus eritatavad saasteainete, sh tolmu kogused pärinevad peamiselt ehitusmasinate ja transpordivahendite töötamisest ning on analoogsed tavalises ehitusprotsessis eritatavate saasteainetega ega avalda ümbritsevale keskkonnale olulist negatiivset mõju. Ehitustööde ajal tuleb jälgida, et Juhkama teelt ei erituks veokite liiklemise käigus ülemäärast tolmu. Vajadusel tuleb tee pinda kasta. Ehitustööde võimalik mõju välisõhule on ajutine ja pöörduv. HEJ töötamise käigus ei eritata välisõhku saasteaineid. 181 / 316

182 8.8. Müra mõju Ehitusaegne müra Paratamatuid ajutisi ebamugavusi ümbruskonna elanikele on oodata ehitusaegsel perioodil, kui tekib kõige rohkem müra. Müra tekitavad erinevad ehitusmasinad ja ehitustegevus, millele on sotsiaalministri määrusega 272 kehtestatud normtasemed öisele ajavahemikule (kl 7-23). Määrus kehtestab müra normtasemed ehitustegevusele järgmiselt: I kategooria II kategooria III kategooria Selgitus looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) Öösel, L pa,eq,t, db(a) IV kategooria tööstusala Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 db(a) võrra. Piirkonnas asuvad peamiselt elamualad, mis müra määruse mõistes liigituvad II kategooria alla. Seega on öisel ajal elamute juures lubatud müratase kuni 45 db. Kuna lähim elamu asub HEJ-st ligikaudu 100 m kaugusel, siis on soovitav öisel ajal ehitustöid mitte teostada, sest tüüpiline ehitusmüra võib 100 m kaugusel olla kõrgem kui 45 db. Seega on soovitav planeerida ehitustööd ainult päevasele ajale. Kui eeldada, et müratase ehituse ajal hoitakse normi piires, siis müra mõju häiringuna sõltub otseselt erinevate alternatiivide ehitusmahtudest ja ehitustööde eeldatavast ajalisest kestusest. Ehitusaegse müra mõju võib lugeda väheoluliseks kavandatava tegevuse eelprojektikohase lahenduse ja 0-alternatiivi alamalternatiivi 01 (kalapääsud mõlemale kaldale) korral, sest need kavandatavad ehitusmahud on suhteliselt väikesed ning põhiline tegevus toimub jõe paremkaldal, kus asustus on hõre. Suhteliselt häirivam on müra nende alternatiivide korral, millega kaasnevad mitmeid kuid kestvad suuremahulised ehitustööd jões kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ning 0-alternatiivi alamalternatiivid 02 (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine) ja 03 (kalaramp), sest nende alternatiivide puhul kestavad ehitustööd kauem, vajatakse tõenäoliselt rohkem transpordivahendeid ja ehitusmasinaid ning juurdepääs paisule on vajalik jõe mõlemalt kaldalt. Käitamisaegne müra HEJ käitamise ajal tekitavad HEJ hoones müra järgmised seadmed 273 : turbiinid: 76 db generaator: 85 db veepumba seadmed: 78 db. Kõigi kolme nimetatud müraallika koostöötamisel on kumulatiivne müratase ligikaudu 86 db. Seda tuleb arvesse võtta seadmeid ümbritseva hoone projekteerimisel ja ehitamisel, mis peab tagama piisava müraisolatsiooni, et hoonest väljaspool ei leviks lubatust kõrgemad müratasemed. 272 Sotsiaalministri määrus nr 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; Elektrooniline Riigi Teataja: Info tugineb firmalt Hydrolink saadud hüdroelektrijaama seadmete tehnilistele andmetele, kus müra on mõõdetud 1 m kaugusel seadmest 182 / 316

183 HEJ puhul on tegemist tööstusliku müraallikaga ning sellele kehtivad sotsiaalministri määruses nr 42 (vt viide eespool) toodud tööstusmüra normtasemed. Kuna antud juhul on tegemist uue lisanduva müraallikaga, tuleb müra hindamisel arvestada müra taotlustaseme normidega, et elamualadel säiliks senine hea akustiline keskkond. Taotlustase on müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Seda kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Tööstusettevõtete müra ekvivalenttasemed L pa,eq,t, db on järgmised: I kategooria II kategooria III kategooria Selgitus päeval öösel looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria tööstusala Müra normtasemete kehtestamisel on lähtutud päevasest ( ) ja öisest ( ) ajavahemikust. Elamualadel arvestatakse II kategooria nõuetega, mis tähendab, et HEJ käitamise ajal ei tohi müratasemed eluhoonete juures ületada päevasel ajal 50 db ja öisel ajal 40 db. Nimetatud müratasemeid on võimalik tagada juba HEJ hoone juures. Näiteks 30 cm paksune betoonist (vm tihedast materjalist) sein on üldjuhul piisava müraisolatsiooni võimega, et tagada 40 db müratase hoonest juba 1 m kaugusel. Seega 100 m kaugusel HEJ-st, kus asub lähim elamu, on müratasemed veelgi väiksemad ja vaevalt kuuldavad. HEJ-st hoopis suuremat mürataset võib tekitada veekohin paisul. Tagades HEJ-s müra tekitavate seadmetele piisav heliisolatsioon hoone konstruktsiooni lahendusega on HEJ käitamisaegne müra elamualadele väheolulise mõjuga Mõju looduskooslustele (v.a kalastik) Mõju taimkattele Mõju taimkattele avaldub kavandatava tegevuse alal (kogu Veejaama kinnistul), samuti Sindi veehoidla kaldapiirkonnas juhul, kui alandatakse paisutuse taset. HEJ, selle teenindusmaa, infrastruktuuri ja kalapääsu ehitus hõlmab praktiliselt kogu Veejaama kinnistu 0,8 ha suuruse maismaaosa. Sellega kaasneb olemasoleva valdavalt metsa ja ka muu taimkatte raadamine ning kogu ala ümberkujundamine jaama ehitusfaasis. Nimetatud negatiivse mõju olulisuse hindamisel tuleb arvesse võtta taimkatte looduslikku seisundit ning väärtuslike looduslike ja pool-looduslike elupaikade esindatust alal, samuti loodusmaastike piirkondlikku mitmekesisust. Kuna alal ei esine väärtuslikke taimekooslusi (elupaiku loodusdirektiivi mõistes) ning Sindi piirkonna looduslik mitmekesisus ja looduslike koosluste esindatus on võrdlemisi hea, ei avalda Veejaama kinnistul oleva taimkatte kadumine olulist negatiivset mõju ega ole oluline piirkonna taimkatte aspektist. Taimkatte kadumisega kaasnev mõju on kahtlemata negatiivne, kuid see on kokkuvõttes suhteliselt väheoluline. Sindi paisu likvideerimise ja veehoidla allalaskmise korral muutub kaldaäärsete koosluste veerežiim ning võib eeldada muutusi kaldaäärse taimkatte kooseisus kogu paisutuse mõju all oleva jõelõigu ulatuses. Paisutuse põhilises mõjualas pole olulisi lamminiidu alasid, küll aga esinevad kaldaäärsed niiskuslembesed serva kõrgrohustud, mis jõe veetaseme alanedes jäävad nii-öelda kuivale ja hakkavad pikemas perspektiivis võsastuma. Veehoidla allalaskmisel vabanevad veest 183 / 316

184 oruveeru alumised, praegu üleujutatud osad mis hakkavad taimestuma ja kuhu kujunevad esmalt mitteloodusliku ilmega taimekooslused. Kunagiste (paisutuseelsete) kaldakoosluste taastumine nõuab nende alade traditsioonilist majandamist (hooldamist) ning võib nõuda aastakümneid. Kokkuvõtvalt on veetaseme alandamise mõju kaldaäärsele taimkattele lühemas perspektiivis negatiivne, pikemas skaalas toimub koosluste nihkumine, mis taastab paisutuseelsele sarnase koosluste mustri tasakaalustades nii esmase negatiivse mõju. Nende alternatiivide korral, millega paisutuse taset ei muudeta, ei avaldu paisutatud jõelõiguga piirnevale taimkattele olulisi mõjusid. Veejaama kinnistu naabruses paiknevad looduslikus seisundis niidualad, mida kavandatavad tegevused vahetult ei mõjuta. Mõju võiks avalduda ala veerežiimi mõjutamise kaudu või ehitusaegsete häiringutena (juhul kui alasid kasutatakse näiteks transpordiks või materjalide ladustamiseks). Kuna kavandatav tegevus ei näe ette nimetatud alade intensiivset kasutamist ehitusprotsessi käigus ning piirkonna veerežiimi olulisel määral ei muudeta, pole mõju niidualadele tõenäoliselt oluline. Nimetatud pool-looduslike niiduelupaikade säilimine sõltub eelkõige nende majandamisest kasutamisest heina- või karjamaadena Mõju maismaaloomastikule Väärtuslike ja olulise tähtsusega loomaliikide esinemist alal pole teada, samuti ei esine alal kaitstavate liikide jaoks olulisi looduslikke elupaiku. Seetõttu võib eeldada, et 0,8 ha suuruse ala raadamise ja ümberkujundamisega ei kaasne olulist elupaikade kadu maismaaloomastikule. Mõjud loomastikule võivad kaasneda ka tehnika ja inimeste liikumisest ning mürast tingitud häiringutena. Kuna inimpelglike liikide esinemine alal pole teada ega ka tõenäoline, võib eeldada, et häiringute mõju naabruse loomastikule on väheoluline, väikese ulatusega ( m) ja lühiajaline (toimub vaid ehitustegevuse perioodil). HEJ toimimise etapil maismaaloomastikule ja linnustikule olulist mõju ei avaldu. Kui pais lammutatakse ja alandatakse veehoidla veetaset, laieneb mõjuala Pärnu jõe kaldavööndile paisutuse mõjualas (vt ptk 8.9.1). Muutuda võivad sellest nii loomade väljakujunenud liikumisteed kui ka veekogust vee joomise võimalused Mõju põhjaloomastikule 2006.a läbi viidud uuringute 274 käigus tuvastati, et Pärnu jõe põhi oli vaatamata paisutusele ülevalpool Sindi paisu (veehoidlas) jäänud enam-vähem kiviseks. Veehoidla põhja vähest mudastumist kinnitavad ka geoloogiliste uuringute andmed (vt ptk 6.3). Viidatud uuringus (kokku 37 prooviala erinevatel paisutatud jõgedel üle Eesti) tuvastati, et vahe mõjutatud ja mõjutamata jõelõigu vahel võib olla oluline eriti juhtudel, kui pais on põhjustanud jõesängi mudastumise. Arvukus ja üldine taksonirikkus ei erinenud mõjutamata ja mõjutatud kohtade vahel oluliselt kummalgi juhul (ei mudastunud ega mudastumata põhja korral). Siiski olid mõlemad tunnused paisutatud aladel madalamad. Paisutamine üldiselt alandab jõe bioloogilist kvaliteeti lähtudes suurselgrootute liigilisest koosseisust, kuid see on oluline juhtudel, kui see toob kaasa põhja tugeva mudastumise ülalpool paisu, mida Sindi paisu puhul ei ole täheldatud. Arvestades uuringus toodud analüüsi tulemustega võib järeldada, et suurselgrootute seisukohalt ei ole Sindi paisu mõju vaadeldud lõikudes oluline, sest ülalpool paisu on veekogu bioloogiline kvaliteet hinnatud heaks ning kvaliteediklasside vahe ülalja allpool paisu ei ületa ühte kvaliteediklassi (vt Tabel 31). 274 Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Jõeelustiku uuringud. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, Tartu / 316

185 Tabel 31. Bioloogiline kvaliteet Pärnu jões Sindi paisu piirkonnas uuritud proovialadel (jõelõikudes). Allikas: Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Jõeelustiku uuringud. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, Tartu 2007 Prooviala T H ASPT DSFI EPT A LV Kokkuvõte Sindi (allpool paisu) 36 4,16 5, väga hea Sindi (ülalpool paisu) 25 1,71 5, hea Selgitused tabeli juurde: T taksonite üldarv; H Shannoni erisus; ASPT üldökoloogilise kvaliteedi indeks Briti süsteemis; DSFI orgaanilise reostuse indeks Taani süsteemis; EPT Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera taksonite üldarv proovis; A Rootsi happelisusindeks; LV looduslik väärtus. Kvaliteedi kokkuvõte on tehtud viie indeksi (T, H, ASPT, DSFI ja EPT) põhjal eksperthinnangu alusel. Paisu lammutamisel võib suurselgrootute põhjal määratav jõe bioloogiline kvaliteet ülalpool paisu olevas jõelõigus aastate jooksul tõenäoliselt mõnevõrra paraneda (ühtlustuda paisualuse lõigu kvaliteediga). Kuna aga kvaliteet ülalpool paisu on hinnatud heaks (hea tase on saavutatud), siis suurselgrootute seisukohalt puudub oluline vajadus paisu lammutamiseks. Ehitusaegne negatiivne mõju põhjaloomastikule avaldub heljumi leviku tõttu ehitusalast allavoolu suuremahuliste jões toimuvate ehitustööde korral: kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus, alamalternatiivid 02 (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine) ja 03 (kalarambi rajamine) Mõju kaitsealustele liikidele Kavandatav tegevus võiks Pärnu jõel elutsevat ja teadaolevalt Tori liivakivipaljandis pesitsevat jäälindu (vt ptk ) mõjutada toidubaasi muutumise kaudu. Liigile võiks negatiivset mõju avaldada kalade noorjärkude üldine ja oluline vähenemine jões, mis pole aga tõenäoline. Seega võib eeldada, et HEJ rajamine liigi seisundile piirkonnas olulist negatiivset mõju ei avalda. Mõju hinnang Natura-alade (loodus- ja linnualade) kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele vt ptk Mõju rohe- ja sinivõrgustikule ning väärtuslikele maastikele Rohevõrgustiku alal paikneval Veejaama kinnistul kavandatavad maastikku muutvad tegevused toimuvad maakonna tasandi väikese rohekoridori (K9) alal. Rohekoridor hõlmab Pärnu jõe ja selle lähinaabruse kaldajoonest kummalegi poole 100 m ulatuses. HEJ ja sellega seotud rajatised vähendavad mõnevõrra rohekoridori kompaktsust ning funktsionaalsust, seda eelkõige maismaaelustiku aspektist. Kuna Veejaama kinnistu ümbruses säilib loodusliku või pool-loodusliku taimkattega maastik, mis võimaldab loomade liikumist, siis piirkonna rohevõrgustiku funktsionaalsuse osas ei ole Veejaama kinnistu ümberkujundamise mõju tugev ega kriitilise iseloomuga. Jõeäärsed roheribad ei ole ka praegu katkematud ning Pärnu jõe rohekoridor toimib eelkõige vee-elustiku ja sellega vahetult seotud loomaliikide liikumiskoridorina. Pärnu jõe sinivõrgustikule kavandatud tegevus füüsilises mõttes praeguse situatsiooniga võrreldes kuigi olulist mõju ei avalda. Paisu lammutamine 0-alternatiivi korral taastaks takistusteta jõevoolu ning sinivõrgustiku parema sidususe olles seetõttu olulise positiivse mõjuga. Kavandatava tegevuse sisuline oluline mõju avaldub vee-elustiku, eelkõige kalastiku kaudu (vt ptk 8.2). Suuremahuliste ehitustööde ajal jões on sinivõrgustiku toimivus häiritud (vt ptk 8.21). Paisu lammutamise ja veetaseme alandamise korral on vaja planeeringutega ümber kavandada kallasrajad ja pääsud nendeni ning lahendada vee alt vabaneva maa omandi- ja hooldamise küsimused. 185 / 316

186 Sindi väärtuslikus maastikus on kesksel kohal Sindi pais ja veehoidla, mis loovad alale kauni vaate ja atraktiivsuse. Elektrijaama ja sellega seotud rajatiste loomine ei vähenda maastiku väärtust (vt ptk ) ning pigem taastavad maastikule selle iseloomuliku väärtuse andnud traditsiooni veejõu kasutamise. Seega sobitub HEJ väärtuslikku maastikku nii visuaalselt kui tähenduslikult (sümboolselt), avaldades väärtuslikule maastikule positiivset mõju. HEJ kasutamisega väheneb üle paisu voolava vee hulk, mis põhjustab paisu visuaalse atraktiivsuse vähenemist avaldades väärtuslikule maastikule mõningast negatiivset mõju. Suurvee perioodidel, mil veevool on võimsaim ja paisu atraktiivsus suurim, on elektrienergia tootmiseks kasutatava vee osakaal vee üldhulgast väikseim ning visuaalset efekti oluliselt ei vähenda. Kokkuvõttes tasakaalustavad kavandatava tegevuse negatiivsed ja positiivsed mõjud üksteist ning seetõttu on HEJ rajamise summaarne mõju ligikaudu neutraalne. Paisu lammutamine ja veehoidla allalaskmine 0-alternatiivi korral kaotab Sindi väärtusliku maastiku ühe põhilise tunnusväärtuse, avaldades sellega viimasele olulist negatiivset mõju. Lammutamine muudab ka looduslikku maastikku (vt ptk-d 8.9.1, 8.5). Arvatavasti on vaja saavutada üldplaneeringutes kokkulepped rohevõrgustiku laiendamiseks kaldal Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Kavandatava tegevuse ehitusaegne ja käitamisaegne mõju inimese tervisele, heaolule ja varale sõltub muudest mõjudest ja nende olulisusest (põhjaveetase, maalihked, müra, vaated jms) ning avaldub reeglina kaudselt teiste mõjutegurite kaudu. Alljärgnevalt analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke mõjusid inimeste heaolule, tervisele ja varale müra, õhusaaste, põhjavee ja visuaalse mõju seisukohalt Mõju tervisele Müra Keskkonnamüra on üldsuse silmis üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. See võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Peale unehäirete, ärrituse ja kuulmishäirete võib kokkupuude müraga põhjustada ka muid terviseprobleeme, nt südame- ja veresoonkonna haigusi. Keskkonnamüra erinevate karakteristikute vahel on mitmene seos, põhjustades ka erinevat mõju inimestele, kuid neid seoseid ei tunta veel täielikult. Keskkonnamüra on soovimatu või kahjulik õhus leviv heli. Müra seostatakse paljude inimtegevustega, kuid kõige suuremat mõju avaldab maantee-, raudtee- ja õhuliikluse müra. Eriti on see probleemiks linnakeskkonnas. Inimeste tundlikkus mürahäiringu vastu on erinev, erinev on ka inimeste tundlikkus sama müra korral. Individuaalsed erinevused võivad olla küllaltki suured. Müra tekitatud tervisekahjustused ja müra omaduste vahelised sõltuvused on statistilised. See tuleneb sellest, et müra mõju ja reaktsioon mürale sõltub inimese tundlikkusest ja otsestest müraga kokkupuute olukordadest ning seetõttu ei ole võimalik välja tuua otseseid seoseid müraga kokkupuute ja selle võimalikest otsestest tagajärgedest 275. Peamine müra mõju ümbruskonnale võib avalduda ehitusperioodil, mis kestab kokku kuni 2 aastat (vt ptk 3.1.2). Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevatele võimalikele müratasemetele nii ehituse kui ka käitamise perioodil on toodud ptk-s 8.8. Ümbruskonnas asuvate lähimate elamute juures ei põhjustata päevasel ajal (kell 7-23) lubatud müra normtasemetest kõrgemaid müratasemeid. Eluhooned jäävad kavandatava tegevuse piirkonnast piisavalt kaugele. Ehitustegevust ei ole soovi- 275 Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhendi alusel / 316

187 tav kavandada öisele ajale, sest öise müra normidest kinnipidamine ei pruugi osutuda võimalikuks. Kui eeldada, et müratase ehituse ajal hoitakse normi piires, siis müra mõju häiringuna sõltub otseselt erinevate alternatiivide ehitusmahtudest ja ehitustööde eeldatavast ajalisest kestusest. Sõltuvalt lammutamise tehnoloogiast võib paisu lammutusperiood kesta mitmeid kuid. Kohati võib lammutustöödega kaasneda tugevam müra kui ehitamisega (lammutamise ajal kaob kose kohina foon, lõhkamine on korraks väga kõrge helitasemega jne). Müratasemete normeerimise peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise kaitsmine. Olukorras, kus müratasemete ületamisi ei ole ette näha, võib kavandatava tegevusega seonduva müra mõju inimeste tervisele lugeda väheoluliseks. Õhusaaste Tuginedes välisõhu kvaliteedi olukorrale piirkonnas (vt ptk 6.10) ja kavandatava tegevuse võimaliku mõju hinnangule välisõhu saaste seisukohalt (vt ptk 8.7), jäävad PHAJ rajamise käigus välisõhku eraldatavad saasteained (tahked osakesed) allapoole kehtestatud piirnorme. Lähtudes eeltoodust ei avalda kavandatav tegevus õhusaaste seisukohalt inimeste tervisele negatiivset mõju ei ehitusperioodil ega HEJ töötamise ajal. Paisu osalisel või täielikul lammutamisel lõhkamise teel tuleb vältida tolmu levikut ümbruskonda. Joogiveevarustus Sindi veehoidla ümbruse hajaasustusega alal saavad elanikud oma joogivee salv- või puurkaevudest. Paisu lammutamisel alaneb veetase veehoidlas kuni 1,5 m võrra, mille tulemusena võivad kuivada mõjualasse praegusest veepiirist kuni 50 m laiusesse kaldavööndisse jäävad salvkaevud. Suurem oht on nende madalate salvkaevude kuivaksjäämisele, mis ka käesoleval ajal veevaesel perioodil kipuvad ära kuivama. Puurkaevude puhul seda ohtu tõenäoliselt ei ole. Kui otsustatakse pais lammutada, tuleb enne seda inventeerida paisutuse mõjualasse jäävate elanike kaevud ning tagada kvaliteetne joogivesi (rajada nõuetekohased puurkaevud) nendele elanikele, kelle kaevud paisutuse allalaskmise tõttu kuivaks jäävad. Põhjavee kvaliteedile kavandatav tegevus tõenäoliselt mõju ei avalda Mõju heaolule Lisaks sellele, et Sindi pais Pärnu jõel võimaldab toota elektrienergiat (vee-energiat), on Sindi veehoidla oluline veel järgmistest aspektidest: tehnoloogilise vee võtmine (Sindi Lanka AS), kalakasvanduse veevõtt (OÜ Raho) ja virgestuskasutus ehk rekreatsioon (Sindi linna ja Sauga valla elanikud ning külalised). Samuti tuleb rõhutada veehoidla olulisust Sindi väärtusliku maastiku koosseisus ja ilusate vaadete seisukohalt. Rekreatiivsed väärtused Sindi veehoidla säilimisel on positiivne mõju rekreatsioonile, sest ümbritsevate valdade elanikud saavad kasutada jõe/veehoidla kaldal olevat rohevööndit ja jõge vaba aja veetmiseks ning harrastusteks. Sindi linna üldplaneeringus on veehoidlaga piirneval alal kavas arendada selle piirkonna puhkekasutust, sh rajada supluskohad. Üks supluskoht (väliujula) on EL rahade toetusel reaalselt juba rajatud (avati ) ja see oli suvel aktiivses kasutuses. Kohalike elanike jaoks on turvaline ujumisvõimalus jões oluline vt Sindi linna üldplaneering ja arengukava (mis on kogukondlikud kokkulepped) ning kohalike elanike küsitluse tulemused KMH aruande ptk 8.13 (küsitlus viidi läbi enne Sindi väliujula rajamist). Sobivaid ujumiskohti ei ole jões igal pool, kalapüük on aga võimalik praktiliselt kogu jõestiku ulatuses. 187 / 316

188 Lahendused (alternatiivid), mis näevad ette paisu säilitamise ja paisutuse olemasoleval kõrgusel, sh kavandatav tegevus ja selle võimalikud alamalternatiivid, ei mõjuta rekreatsioonivõimalusi ja nende arendamist veehoidla ümbruses. Kui pais lammutatakse ja veehoidla veetase seetõttu alaneb, siis taganeb ka jõe kaldajoon (vt Joonis 31 ja Tabel 32 ja Lisa 6). Kaldajoone taganemine toimub kogu paisutuse mõjuala ulatuses (kuni 3,5 km paisust ülesvoolu), kuid mida lähemal paisule, seda suuremad on muutused (vt Joonis 30). Pärnu jõe kaldajoone muutuse ulatus vasakkaldal Sindi linna kavandatavate supluskohtade piirkonnas seoses kärestiku rajamisega (olemasoleva paisu lammutamisega) vt Tabel 32. Pikettide 17 ja 18 piirkonnas jõe paremkaldal võib veepiir paisu lammutamisel taganeda märkimisväärselt rohkem, ca 50 või isegi rohkem (vt Lisa 6 ja Joonis 31), sest jõe põhi on selles piirkonnas oluliselt laugem. Joonis 31. Pärnu jõe kaldajoone tõenäoline muutus Sindi linnaga piirnevas osas kärestiku rajamise korral, st kui Sindi pais lammutatakse (Sindi linna ÜP-ga kavandatud supluskohad on joonisel sinise viirutusega). Allikas: TAP. Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, IB Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, detsember 2006 Tabel 32. Kaldajoone taganemine Pärnu jõe vasakkaldal Sindi linna kavandatavate supluskohtade piirkonnas seoses kärestiku rajamisega (paisu lammutamisega). Allikas: TAP. Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, IB Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, detsember 2006 Vasakkalda kaldajoone andmed Kaldajoone kaugus (veepiir) a veetaseme järgi (m) Kaldajoone kaugus (veepiir) normaalveetaseme korral, kui pais lammutatakse (m) Piketi nr* ,39 15,69 ca 40,5 ca 23,5 ca 30,8 ca 20,4 Kaldajoone kauguse ligikaudne muutus (m) 17,5 7,2 9,4 4,7 * Pikettide ja supluskohtade asukohad vt Joonis / 316

189 Paisu lammutamisel võib veetase alaneda vaadeldavate pikettide juures 1,7-1,8 m (võrdlus TAP-i kalade rändeteede avamise eelprojektis toodud veetasemega a seisuga). Vee sügavuseks normaalveetaseme korral kavandatavate supluskohtade juures võib jõe keskosas kujuneda maksimaalselt vastavalt ca 2,5-3,0 m (piketid 13 ja 14) ja 1,3-1,4 m (piketid 17 ja 18) vt Lisa 6. See muudab küsitavaks veehoidlaga seotud rekreatsioonivõimaluste arendamise vastavalt Sindi linna üldplaneeringule ja arengukavale. Suveperioodil, kui jõge on võimalik ujumiseks-suplemiseks kasutada, on eeldatav veetase reeglina keskmisest veetasemest veelgi madalam, mis teeb supluskohtade rajamise mõttekuse kavandatavates asukohtades küsitavaks. Käesoleval aastal avatud Sindi väliujulat kasutavad lisaks kohalikele näiteks ka paljud Pärnu elanikud just sellepärast, et seal läheb kiiresti sügavaks (info kohalikult vetelpäästetöötajalt augustis 2012). Paisu lammutamisel ei jää Sindi linna piiresse vähemalt kuni autosillani jõkke sellise sügavusega kohti, kuhu oleks võimalik rajada ujumiskoht, mis oleks kasutatav suveperioodil, kui jõe veetase on keskmisest madalam. Koos veetaseme langetamisega avanevad ka jõe kaldavööndi laugemad osad (vt Lisa 6), mis jäävad jõe veetaseme muutuste poolt enam mõjutatavaks kui praegused suhteliselt järsemad kaldanõlvad. Tõenäoliselt on need lauged kaldad perioodiliselt üle ujutatud, mis teeb nende kasutamise rekreatiivsetel eesmärkidal keeruliseks, kui mitte võimatuks. Et jõe kaldad allpool Sindi paisu on rohkem korrastatud kui ülalpool, on tingitud pigem sellest, et allpool paisu on asustus tihedam ja jõe ääres jalutajaid rohkem. Et ülalpool paisu on jõe kaldad rohkem võsastunud, pole kuigivõrd seotud veetasemega jões, vaid maaomanike tegemata tööga tagada veekogu kaldal vaba ja takistamatu läbipääs vastavalt veeseaduse -le 10. NB! Kallasrada ei tähenda jalgteed jõe ääres jalutamiseks (rekreatsiooniks), vaid takistamatut läbipääsu avaliku või avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogu kaldal. Kui veehoidla veetaset alandatakse, ei ulatu olemasolevate kinnistute piirid enam jõe veepiirini ning kallasraja tagamise ja hooldamise kohustus jääb riigile. Kas riik on kallasraja tagamise mõttes võrreldes eraomanikuga parem maaomanik, pole teada, sest ka praegu on ülalpool paisu veehoidla ääres (nn reformimata) riigimaad, kus läbipääs jõe kaldal ei ole nõuetekohaselt tagatud. Sindi paisu võib lugeda veematkajate jt veekogul liiklejate jaoks probleemiks, sest see takistab vaba liikumist piki jõge. Lisaks paisudele on veematkamise probleemide hulka Eesti vooluveekogudes üldiselt arvatud muuhulgas ka risu, looduskaitsjad, maaomanikud, konfliktid teiste veekogu kasutajatega jne 276. Kalakaitsjad on väitnud, et paadi- või kanuusõit võib kahjustada kärestikel asuvaid lõheliste koelmupesasid 277. Kas see mõju võib olla oluline, seda teadaolevalt analüüsitud ei ole. Pärnu ja Soomaa jõgedel kanuumatkade korraldajad annavad veematkajatele asjalikke soovitusi: 278 Kui matkajad on Pärnu jõel järjega Sindi linna all oleva paisuni jõudnud, siis tuleb jälgida, et paisust hooga kolinal alla ei põrutaks. Suurveega võib see eluohtlik olla. Kanuumatkajad saavad paisust mööda paremalt kaldalt, kus kanuusid tuleb mõnikümmend meetrit kallast pidi paisust mööda kanda. Vt ka ptk Tulevikus võiks kaaluda näiteks kas paadilüüsi rajamise võimalust paisule või Vabriku kanali kasutamise võimalust. Kaaluda võiks ka varianti, kus jõe vasakkaldal ülalpool paisu oleks paatide/kanuude kaldaletõmbamise võimalus (slipp), seejärel vahendid, mille abil saab paate neid vigastamata mööda maad edasi liigutada, ning allpool paisu turvalises kauguses paatide vettelaskmise võimalus. Lüüsi asukoht peaks kindlasti olema kalda ääres, et sellesse sisenemine oleks lähtudes veetasemest ja vooluhulkadest võimalikult ohutu. Lüüsi rajamisel sõltuvalt selle asukohast võib paisu ülevooluläve pikkus küll väheneda 4-5 m võrra, kuid paisu läbilaskevõime vähenemist kompen- 276 Mart Reimann. Vooluveekogude rekreatiivne potentsiaal (ettekanne). Tallinna Ülikool, rekreatsioonikorralduse õppetool; vaadatud vaadatud / 316

190 seerivad HEJ ja kalapääsud. Lüüsimine vooluhulkade jaotuses erilist muutust kaasa tuua ei tohiks. Kui arvestada lüüsikambri pikkuseks 30 m, laiuseks 4 m ja lüüsimiskõrguseks 4,5 m, siis ühekordse lüüsimise maht on 540 m 3. Kui päevas on näiteks 5 lüüsimist, siis oleks see kokku 2700 m 3 /d ehk 0,03 m 3 /s. Veematkamise kõrghooaeg on valdavalt suveperioodil. Lüüsimisega kaasneb ka mõningane vee pulseerimine. Kui lüüsimise kestuseks arvestada 2 tundi, siis jõe vooluhulga muutus sellel ajal on 0,075 m 3 /s. See mõju ei ole tõenäoliselt oluline, kuid veematkajate jaoks oleks tegemist huvitava atraktsiooniga, mis aitaks tõsta piirkonna turismipotentsiaali. Arvestada tuleb, et selline rajatis vajab ka operaatorit. Veematkajate jaoks võiks kaaluda ka Sindi linna munitsipaalomandisse kuuluva Vabriku kanali rekonstrueerimist, et paadist/kanuust lahkumata oleks võimalik piki Pärnu jõge allavoolu liikuda. Lisaväärtust annaksid vaated Sindi ajaloolise tööstusrajooni hoonetele. Kanali kasutamisel tuleks sellesse suunata pidevalt mingi kogus vett läbivooluks (ca l/s). See aga vähendab mõnevõrra vee hulka paisualusel kärestikul, mistõttu on selle lahenduse kaalumisel vaja anda hinnang sellega kaasnevale võimalikule mõjule. Põhimõtteliselt oleks Vabriku kanali ümberehitamine paatide jaoks võimalik, kuid samas võivad rekonstrueerimine ja kanali hooldus kujuneda võrdlemisi kalliks (kanal on ca 600 m pikk ja läheb Kalamaja tee silla alt läbi). Tõenäoliselt oleks lüüsi rajamine paisule odavam. Kahtlemata tuleb kõikide eelkirjeldatud (ja ka muude) variantide korral arvestada inimeste turvalisuse (vt ptk 8.20) ja looduskaitse nõuetega. Veematkajate jaoks paisust üle- või möödapääsu võimalusele lahenduse leidmine ei ole käesoleva KMH ülesanne, kuid piisavalt suure avaliku huvi korral võiks tulevikus omaette projektina erinevaid variante analüüsida (nt veematkajate esinduse, kohaliku omavalitsuse ning Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistute ja paisu omanike koostöös). Veematkajatele jt paadisõitjatele on tehniliselt võimalik tagada turvaline allapääs ka paisu olemasolul. Ohutuse seisukohalt on peamine inimeste teadlikkuse tõstmine veekogudel käitumise osas ning võimalike ohtlike objektide tähistamine (vt KMH aruande ptk 8.20). Vaated paisule ja veehoidlale Käesolevas osas analüüsitakse: 1) kuidas mõjutab üle paisu vabalt voolava veekihi vähenemine vaateid Sindi linna üldplaneeringu joonisel näidatud vaatepunktidest; 2) kuidas mõjutab paisu osaline või täielik lammutamine vaateid eelnimetatud vaatepunktidest; 3) kuidas mõjutavad rajatava HEJ hoone jm rajatised olemasolevaid vaateid Sindi linna ÜPga määratud ilusate vaadete punktidest. Sindi pais on Sindi linna sümbol ja vaatamisväärsus. Sindi linna ÜP-s on tähistatud ilusad vaated, sh paisule avanev vaade Pärnu jõe vasakkaldal kalakasvanduse sissepääsu juures ning vaated Pärnu jõele (veehoidlale) nii üles- kui ka allavoolu jõge ületavalt maanteesillalt (maantee nr 19275). ÜP seletuskirja ptk-s on märgitud järgmist: Jõemaastiku muudab avaraks Sindi veehoidla, mis esialgselt rajati Sindi kalevivabriku elektrijaama tarbeks. Praegu on veehoidlal ka suur puhkemajanduslik tähtsus. Ilusatele jõevaadetele lisaks annab nauditava elamuse vee langemine paisult. Madalat jõge Sindi paisu all ilmestavad saarekesed... Paisu juures on forellikasvatus, mis on viimastel aastatel kujunenud puhkekohaks. ÜP-s on esitatud nõue säilitada silmapaistvalt ilusad vaatekohad: reserveerida ilusate vaatekohtadega paigad puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks, koostada hoolduskavad (vaadete avamine ja säilitamine). Vt ka ptk Sindi Forell (Articer OÜ) reklaamis oma kodulehel 279 pakutavaid teenuseid muuhulgas ka vaatega Sindi paisule ( Saunast on vaade Sindi paisule..., Oleme ehitanud kaunile jõe kaldale Sindi pai- 279 Sindi Forell (leht on ajutiselt suletud; viimati vaadatud ). Articer OÜ on müünud Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistud OÜ-le Raho. 190 / 316

191 su vaatega saunamaja, Saun asub maalilisel jõe kaldal ning taamal paistab kaunis Sindi pais ). Paisu täielik või osaline lammutamine või üle paisu voolava veehulga vähendamine, eriti veevaesel perioodil, muudab kindlasti puhkekohast avanevat vaadet (kaob olemasolev vaade). Kuna Kalamaja tee 1 ja Kalamaja tee 3 kinnistute üheks kasutusfunktsiooniks on muuhulgas ka avalik puhkekoht, siis on pais kui vaatamisväärsus väga oluline faktor, mis aitab meelitada puhkekohale kliente. Articer OÜ oli seisukohal, et praeguse paisu säilimisel ning HEJ rajamisel paremkaldale läheks suurem osa jõeveest üle paisu voolamise asemel turbiinidesse, veevool üle paisu väheneks olulisel määral ning seetõttu väheneks oluliselt ka paisu kui vaatamisväärsuse atraktiivsus Sindi Forelli klientidele: õhukese ülevoolava vee kihiga kaetud betoonpais ei ole nii ilus kui paksu ülevoolava vee kihiga kaetud betoonpais ning õhukese ülevoolava vee kihiga kaetud ja kohati paljastunud betooniga betoonpais on pigem kole. Kui paremkaldale HEJ-d ei ehitataks ning pais asendataks tervikuna kärestiku või keskosas rambiga, kus hakkaks voolama korrapäratult voolav vesi, siis sõltumata allesjäävate paisuosade, kärestiku või rambi kõrgusest ja ulatusest uskus Articer OÜ, et puhkekoha klientidele oleks vaade mäsleva veega kärestikule või rambile tunduvalt atraktiivsem kui vaade praegusele betoonpaisule selle praeguses olukorras. 280 Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et mäslevat vett kärestikul või rambil jätkub ainult suurvee perioodideks, kalakasvanduse puhkekompleksi külastatakse aga enim suveperioodil, kui sellist vaatepilti pole väikeste vooluhulkade tõttu võimalik näha. Eeltoodud aspektid näitavad, et vaated Sindi paisule ja veehoidlale on piirkonna elanikele ja ettevõtlusele siiski olulisteks elementideks. Paisu osaline või täielik lammutamine muudab vaateid võrreldes praeguse olukorraga. Kaob üle paisu voolav vesi ning võimalus kevadise suurvee ajal jälgida üle paisu voolavat võimast vetemöllu, mis igal kevadel toob Pärnu jõe kallastele Sindis arvukalt pealtvaatajaid (vt allolevad fotod ja Pärnu Postimehe veebiväljaanded 281 ). Foto 10. Valik pilte jääminekust Sindi paisul ja 2012.a. Allikas: Pärnu Postimees 280 OÜ Articer (Mati Kokk ja Hans Toode) e-kiri (2012.a jääminek); (2011.a jääminek) 191 / 316

192 Paisu lammutamisel alaneb veetase oluliselt (keskmiselt ca 1,5 m võrra) praegusest paisust ülesvoolu jäävas kuni 3,5 m pikkuses jõelõigus (vt ptk 8.6). Veepeegli pind väheneb ligi 17 ha võrra 282. Veehoidla kaob. Sellega koos väheneb jõemaastikule avarust andev veepind, jõgi muutub Sindi linnaga piirnevas osas umbes kolmandiku võrra kitsamaks (vt Tabel 33) ja veepind madalamaks. Autosilla juures (vt Tabel 33 pikett nr 15), kus Sindi ÜP järgi avanevad praegu ilusad vaated Pärnu jõele nii üles- kui ka allavoolu, jääb paisu lammutamisel jõgi poole võrra kitsamaks ja ca 1,7 m võrra madalamaks (normaalveetaseme korral). Eriti tugevalt ilmnevad visuaalsed muutused suvisel madalveeperioodil. On tõenäoline, et vaadete muutumisele (avaruse vähenemisele) aitab tulevikus veelgi kaasa vee alt vabanevate laugjate kaldanõlvade kinnikasvamine (võsastumine) vt ptk Tabel 33. Pärnu jõe laiuse muutus paisu lammutamisel Sindi linnaga piirnevas osas. Allikas: TAP. Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, IB Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, detsember 2006 Jõe laiuse andmed Jõe laius a veetaseme järgi (m) Jõe ligikaudne laius normaalveetaseme korral, kui pais lammutatakse (m) Piketi nr* ,95 122,93 103,06 125,88 227,89 181, Jõe laiuse ligikaudne muutus (m) Jõe laiuse osakaal (%) paisu lammutamisel võrreldes a seisuga * Pikettide asukohad vt Joonis 31, pikett 15 asub maanteesilla kohal Vaade HEJ hoonele oleks nähtav Sindi linna poolselt kaldalt, sh kalakasvanduse juurest ÜP-ga määratletud ilusa vaate punktist (vt Joonis 4). Kavandatava HEJ hoone asukoht jääb Sindi autosillal asuvast ilusa vaate punktist linnulennul rohkem kui ühe kilomeetri kaugusele ja jõekäänaku taha, mistõttu autosillalt avanevale vaatele HEJ hoone mingit mõju ei avalda (vt Foto 12). Foto 11. Vaade Sindi paisule vasakkaldalt kalakasvanduse juurest ilusa vaate punktist. Ramboll, Foto 12. Vaade Sindi autosillalt ilusa vaate punktist Pärnu jõele Sindi paisu suunas (allavoolu). Ramboll, Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Pärnu jõel paiknevatele Türi, Jändja, Kurgja ja Sindi paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõjude hindamine. Tartu / 316

193 Et HEJ hoone (eelprojektiga kavandatud kõrgus koos katusega 6 m) ei jääks vaadetel Pärnu jõele ja Sindi paisule domineerima, on soovitav kavandada see võimalikult maastikku sulanduvana ja kasutada välisfassaadil looduslikke ehitusmaterjale (vrdl Joonis 32 ja Joonis 3). Joonis 32. Vaade kavandatavale HEJ-le ilusa vaate punktist kalakasvanduse juures. IB Urmas Nugin Mõju varale Käesolevas peatükis analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikku füüsilist mõju paisutuse mõjualas olevate kinnistutele ning seal paiknevatele ehitistele (hoonetele ja rajatistele). KMH mahus ei käsitleta kavandatava tegevuse võimalikku mõju kinnisvarahindadele või muudele majanduslikele näitajatele. Märkimisväärse kahju kinnisvarale võib endaga kaasa tuua maalihkeoht, mis suureneb, kui muudetakse Pärnu jõe veetaset ja seeläbi ka jõe kaldavööndi põhjaveetaset. Pärnu jõe veetaseme muutmiseks kõige riskantsemaks ajaks on lume sulamise ja jõe suurvee periood ning periood vahetult pärast seda. Sellel põhjusel tuleb nimetatud ajal vältida jõe veetaset muutvaid töid. Lisaks tuleb juhul, kui on kavas jõe veetaset muuta, ajastada veetaseme muutus võimalikult pikale perioodile jõe madalveetaseme ajal, et ei tekitataks järske veetaseme kõikumisi. Analüüsinud piirkonna pinnakatete geoloogia kohta avaldatud materjale ja andmeid piirkonnas toimunud maalihete kohta tuleb Sindi paisust ülesvoolu jääva, paisutuse mõjualas oleva jõelõigu (jõe keskmiste vooluhulkade korral kuni 3,5 km kaugusele ülesvoolu, Kurina jõe suudmeni, jõe keskmiste maksimaalsete vooluhulkade korral kuni 10 km kaugusele ülesvoolu, Oreküla peelini või Oore alumise kärestikuni 283 ) ning paisust allavoolu kuni Tammiste külani ulatuva jõelõigu kaldavööndeid lugeda piirkonnaks, kus maalihkeohtu ei saa välistada (vt ptk 8.5). Lokaalselt suureneb maalihke oht ka siis, kui maalihke alal langetatakse puid ja seeläbi puujuurte pinnase kinnihoidmise efekt kaob. Samuti võivad ehitustööd, millega kaasneb vibratsioon, põhjustada maalihet vibratsiooni piirkonnas. Nõlvade lihked võivad toimuda ka juhul, kui projekteeritakse ja ehitatakse välja liiga järskude nõlvadega maastik. Minimaalsed nõlvakalded sõltuvad seejuures nõlva setete koostisest ja eriti jõgede kallastel on soovitav neid nõlvu veelgi laugemana planeerida. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ka HEJ tegevusest tuleneda võiva vibratsioonitasemega (vastavalt seadmete tootja infole) ning piirkonna geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimustega. Alternatiivid, millega ei muudeta Pärnu jõe veetaset Sindi paisu piirkonnas, ei too endaga kaasa olulist maalihke ohu suurenemist. Seda juhul, kui peetakse kinni ehitustingimustest ega muudeta veetaset kevadisel ja sügisesel jõevee kõrgveetaseme perioodil või vahetult pärast seda. 283 TAP Pärnu jõgi. Sindi pais. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne. AS Maves, / 316

194 Alamalternatiivi 02 korral, kui kavandatakse paisu lammutamist ja selle kärestikuks ümberkujundamist, langetatakse Sindi veehoidla veetaset, sõltuvalt jõelõigust, keskmiselt umbes 1,5 meetri võrra (ajutiselt alandatakse ehitusperioodiks veetaset oluliselt rohkem, et lammutustööd ja tehiskärestiku ehitustööd läbi viia). Antud tegevus võib tuua endaga kaasa maalihkeohu suurenemise nii Sindi paisust ülesvoolu kui ka allavoolu ehitustööde perioodiks ja teatud ajaks ka pärast seda, kuni veerežiimi stabiliseerumiseni. Seejuures on 1-2 aastat pärast tööde lõpetamist võimalik suure tõenäosusega väita, et sel perioodil toimuva maalihke üheks peamiseks põhjustajaks on Sindi paisu veetaseme langetamisest tulenevad muutused pinnases ja seeläbi maalihkeohu tõus. Siiski võib veetaseme ja pinnaste seisundi stabiliseerumine aega võtta aastat, kuid seejuures ei ole võimalik enam selgelt öelda, et maalihke põhjustas paisu lammutamine. Maalihkeohu mõjuala on vaja täpsustada juhul, kui alamalternatiivi 02 (paisu lammutamine) kavatsetakse ellu viia. Mõjuala võib olla ka tunduvalt väiksem, kuid ilma spetsiaalsete ehitusgeoloogiliste uuringuteta ei ole võimalik seda täpsemalt määratleda. Maalihkeohu suurenemine on ajutine ja veerežiimi stabiliseerumisel ka maalihkeohu tingimused stabiliseeruvad. Sindi paisust ülesvoolu paisutuse mõjualas (nt Pulli külas) on arvukalt kinnistuid, mis ulatuvad Pärnu jõeni (veepiirini) ja kus on suure nõlvakaldega, kuni 7-8 m kõrgused 284 kaldad, mis on ühtlasi ka jõe põrkeveeruks. Jõe veetaseme (looduslikud) järsud alanemised ja sellega seotud hüdraulilise surve suurenemine jõe kaldavööndis võivad põhjustada maalihkeid ja kaldavaringuid. Maaomaniku seisukohalt ei ole vahet, mis põhjusel ja kui ulatuslik maalihe (või varing) tekkis. Omaniku vara kahjustamine ei ole ainult see, kui mõni ehitis lihke tõttu kahjustada saab, vaid ka see, kui osa kinnistust (maast) vajub või jõkke langeb ning sellega seoses maakasutustingimused halvenevad. Otsustajal ja kohalikel omavalitsustel on soovitav arvesse võtta ka seda, et KMH raames läbi viidud küsitluse järgi ei poolda suur osa (umbes kolmveerand) kohalikest, paisutuse mõjualasse jäävatest elanikest paisu lammutamist (vt ptk 8.13). See võib paisu lammutmise järgselt maalihete või varingute toimumisel suurendada inimeste rahulolematust (võimalikud on kaebused ja kahjunõuded). Kui riik teeb otsuse pais lammutada, tuleb valmis olla selleks, et korvata veehoidla veetaseme alanemisega kaasneda võivatest maalihetest tingitud kahjud mõjupiirkonnas olevatele kinnistutele, sh hoonetele ja rajatistele. Vt ka ptk 8.5. Lähtudes eeltoodust ei saa KMH koostaja üheselt väita ega vastutust võtta, et maalihkeohtu Sindi paisust ülalpool ei ole ja et see ei või suureneda, kui pais lammutatakse ja paisutuse piirkonna veerežiimis tekib uus olukord, mille stabiliseerumine võib aega võtta aastakümneid. Maalihkeohu täpsemaks hindamiseks vajalikud ehitusgeoloogilised uuringud tuleb läbi viia, kui tehakse otsus Sindi paisu lammutamiseks. Mõju Sindi veehoidla ümbruse majapidamiste veevarustusele võib avalduda selle kaudu, et paisu lammutamisel ja veehoidla veetaseme langetamisel võivad kuivada ca 50 m laiuses kaldavööndis olevad salvkaevud. Jõe orus levib vabapinnaline põhjavesi (Kvaternaari veekiht), mille tase sõltub veetasemest Pärnu jões ja on jõe läheduses jõe veetasemega võrdne vt ptk 6.3. Salvkaevud toituvad Kvaternaari veekihist. Paisu lammutamisel langeb Sindi paisust ülesvoolu 3,5-5 km kaugusel olevas jõelõigus jõe veetase normaalveetaseme korral keskmiselt ca 1 m võrra, ca 0,5-3,5 km vahelises jõelõigus keskmiselt ca 1,5 m võrra ning vahetult paisust ülesvoolu jäävas ca 0,5 km pikkuses jõelõigus kuni 2,5 m võrra 285 ; vt ka Joonis 19 (ptk 8.2.1). Suvisel madalveeperioodil langeb veetase jões veelgi. Suurem tõenäosus on nende salvkaevude kuivamiseks, mis on madalad ja ka praegu (ajutiselt) veevaesed. Veevarustustingimuste halvenemist võib käsitleda olulise negatiivse mõjuna nende inimeste varale ja elutingimustele, keda see puudutab. Puurkaevude veevarustuse tingimustele veehoidla taseme langetamine eeldatavalt mõju ei avalda. 284 Vaadatud Maa-ameti kaardirakenduse reljeefikaardilt 285 Allikas: TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. Joonis EP-16-1: üldplaan ja pikiprofiil. Koostajad: K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, Korbovek OÜ, Audacom Eesti OÜ. Tartu, detsember / 316

195 Kui otsustatakse pais lammutada ja veehoidla veetaseme alandamise tõttu halveneb piirkonna elanike veevarustus (ka ajutiselt, nt kuivaperioodidel), siis tuleb kas riigil või kohalikul omavalitsusel tagada elanikele vajalik veevarustus. Seetõttu on vajalik enne paisu lammutamist inventeerida veehoidla ümbruse kaevud ja veetase nendes, eriti sellised salvkaevud, kus need on majapidamise ainsaks veeallikaks. Paisu lammutamisega kahjustatakse paisu omaniku vara. Kui riik teeb otsuse Sindi paisu osaliseks või täielikuks lammutamiseks, tuleb omanikule tõenäoliselt korvata tekitatud kahju Elanikkonna küsitluse tulemused Küsitluse läbiviimise metoodika vt ptk 7.2. Küsitluse alguses sooviti kohalikelt inimestelt teada, kas ja kui palju üleüldse nad on käesoleva projektiga kursis. Küsimusele vastasid kõik ning selgus, et inimesed on teemaga mingil määral kursis, kuid ei oma selle kohta väga palju teavet nii vastas 36% küsitletutest. Nad on teema kohta lugenud näiteks ajalehtede artikleid, kuid projekti endasse nad süvenenud ei ole. Sindi paisu ja hüdrosõlme rekonstrueerimise temaatikaga on hästi kursis 26% kohalikest, kuid 12% vastanutest ei tea temaatikast midagi. Joonis 33. Inimeste kursisolek Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise projektiga Järgmisena sooviti inimestelt teada, milline on nende seos Pärnu jõega kas nad kasutavad jõge vaba aja veetmiseks, kalapüügiks vms ning kui tihti nad neid tegevusi teevad (Joonis 34 ja Joonis 35). Selle kaudu sooviti kohalikelt teada, kas Sindi pais mõjutab neid tegevusi mingil määral ning millised on sel juhul probleemid. Küsitluse tulemusena selgus, et kohalikud kasutavad jõge päris tihti ning peamiselt vaba aja veetmiseks ujumine, paadisõit, jõe ääres jalutamine jne (44% vastanutest). Sealjuures rääkisid paljud kohalikud, et nad käivad suvel peaaegu iga päev või vähemalt paar korda nädalas jões ujumas või ka paadiga sõitmas. Kalapüüki harrastab 22% vastanutest ning kalal käiakse pigem aeg-ajalt hooajati või ka igapäevaselt ja paar korda nädalas. Rohkem käivad kalal külades elavad inimesed (eriti Pulli, Vainu ja Taali küla elanikud) kui Sindi linna elanikud, viimased kasutavad jõge ujumiskohana ja jalutavad jõe ääres, kus võimalik. 25% vastanutest elab jõe ääres ning eeldatavalt mõjutab Pärnu jõgi nende igapäevast elu. Vaid 7% vastanutest ei ole jõega mingisugust seost need on peamiselt inimesed, kes elavad jõest kaugemal kui 500 meetrit või on tegemist eakamate inimestega, kes ei kasuta jõge ühelgi viisil. 2% vastanute jaoks on jõega seos näiteks oma töö kaudu või nad kasutavad jõge pesemiseks, veevõtuks vms. Seega võib öelda, et kohalikud kasutavad Pärnu jõge sageli erinevateks tegevusteks, peamiselt vaba aja veetmiseks ja kalapüügiks. 195 / 316

196 Joonis 34. Inimeste seos Pärnu jõega Joonis 35. Pärnu jõe kasutamise sagedus Küsimusele, kas Sindi pais mõjutab eespool toodud tegevusi, vastas 58% küsitletutest eitavalt. "Jah" vastanutel paluti seda mõju kommenteerida ning vastuseid oli erinevad. Kõige rohkem ütlesid inimesed, et paisu mõju on pigem positiivne, sest tänu paisule on veetase kõrge, mistõttu on võimalik teha kõiki eespool nimetatud tegevusi (ujumine, paadisõit, kalapüük). Mõnevõrra vähem inimesi ütles, et paisul on neile negatiivne mõju, sest kalatrepp ei toimi ja ülevalpool paisu ei ole võimalik kala püüda. Lisaks mainiti paisu mõjude osas järgmist: vaatamisväärsus tänu paisule on jäämineku vaatepilti võimalik üks kord aastas nautida, tegemist on põneva loodusnähtusega; jõgi kasvab suvel kinni. Kivipais on otseselt mõjutanud jõe kinnikasvamist, näiteks jääminekud ei puhasta jõge enam nii nagu puupaisu ajal. See kõik aga pärsib paadisõitu, kalastamist ja ujumist; kalamehed on ära kadunud, kala ei saa, kuna jõed on vähe kala; tänu paisule saab forelli püüda; kui paisu poleks, oleksid salvkaevud tühjad; kui paisu poleks, siis kaldapiir oleks 10 meetrit nihkunud jõe poole; 196 / 316

197 pais on meile ohtlik paadiga on sealkandis ohtlik sõita; kanuuga või paadiga ei saa Pärnusse, pais on ees. Kohalikud inimesed peavad Sindi paisu põhiliseks probleemiks asjaolu, et see takistab kalade rännet, sest kalatrepp on valesti ehitatud (44% vastanutest). Suurem osa vastajaid (56%) on teadlikud, et pais takistab siirdekalade rännet. 22% vastajatest peab paisu ohtlikuks, sest on juhtunud palju õnnetusi küll ujujate, kalameeste ja paadiga sõitjatega. Lisaks muretsevad inimesed kalavarude, kalade kudemistingimuste ja sellepärast, et jõgi on kinni kasvanud. 8% arvab, et paisu pärast eraldi probleeme ei ole. Üksikud leiavad, et pais on mõjutanud seda, et pole enam avalikke ujumiskohti, suviti kuivab jõgi kokku, toimuvad üleujutused ning paisu sisene tunnel on prahti ja vett täis (Joonis 36). Joonis 36. Inimeste arvamus Sindi paisu probleemidest Kuna inimesed muretsevad kalade rände pärast, siis uuriti neilt, kuidas oleks nende arvates võimalik suurendada kalavarusid Pärnu jões. Suurem osa inimesi (51%) arvas, et tuleb tagada kalade ränne Sindi paisul. Ülejäänud arvamused jagunesid suhteliselt võrdselt, 14% ei osanud vastust öelda (Joonis 37). Muude lahenduste all pakkusid inimesed välja selliseid mõtteid: taastada olemasolev Vabriku kanal ning lasta suurvee ajal kalad läbi; pais tuleb lammutada; jõge on vaja puhastada; võiks teostada kalapüüki paisust allpool ja tuua kala ise üles. Nii saaks kala kiibistada ja uurida selle rännet jms. Võiks teha kalastusvõistlusi, müüa pileteid jms. 197 / 316

198 Joonis 37. Inimeste ettepanekud kalavarude suurendamiseks Pärnu jões Inimestelt uuriti veel, et kui hüdrosõlm rekonstrueeritakse, siis kuidas nende arvates oleks kõige otstarbekam tagada kalade läbipääs paisul arvestades rekonstrueerimise alternatiive, kas: a) pais täielikult lammutada ja asendada kärestikuga; b) pais lammutada osaliselt - selle keskelt, kuhu kujundatakse kärestik ja kalaramp; c) rajada paremkaldale looduslähedane kalapääs; d) rekonstrueerida olemasolev kalatrepp. Inimesed said vastata mitme variandi poolt ning peamiselt vastati, et olemasolev kalatrepp tuleb korda teha ning rajada paremkaldale uus kalade läbipääs (Joonis 38). Joonis 38. Inimeste vastused küsimusele, kuidas oleks otstarbekas tagada kalade läbipääs Sindi paisul Paisu lammutamise korral langeb veetase paisu läheduses (3,5 km paisust ülespoole) kuni 3 meetrit. Kohalikelt uuriti, kas ja kuidas see võiks nende elu igapäevaselt mõjutada. Inimesed vastasid suhteliselt võrdselt neljale erinevale võimalikule muutusele (Joonis 39). "Muu" all vastasid mitmed, et veetase alaneb, vesi muutub madalaks ja mudaseks ning sellepärast hakkab jõgi haisema ja kasvab kinni ning keegi ei tegele jõega, mis tekitab uusi probleeme. 15% vastanutest arvas, et paisu lammutamine neid ei mõjuta. 198 / 316

199 Joonis 39. Inimeste arvamus, kas ja kuidas paisu lammutamine neid mõjutab Kuna paisu lammutamisega on oht, et veetase jões võib langeda kuni 3 meetrit, siis võib alaneda ka põhjaveetase Pärnu jõe ümbruses, mis omakorda võib vähendada veetaset kaevudes. Seetõttu uuriti ümbruskonna elanikelt, kuidas on lahendatud nende elamute veevarustus ning kas neil esineb praegu mingisuguseid probleeme veetaseme või veekvaliteediga ning mis võiks juhtuda tulevikus, kui jõe veetase langeb. Küsitluse tulemusena selgus, et enamikus elamutest on salvkaevud (peamiselt külades). Mitmed majapidamised on endale või naabritega mitme peale teinud puurkaevud, et vett paremini kätte saada, tuueski põhjuseks salvkaevude veevähesuse. Sindi linnas on peamiselt ühisveevarustus, kuid küsitluses osales ka majapidamisi, kellel on salv- ja puurkaevud (Joonis 40). Joonis 40. Küsitletud inimeste veevarustus nende elamutes Kõige enam rääkisid probleemidest veevarustusega Sindi linna, Vainu, Pulli ning Urumarja külade elanikud, kel on salvkaevud. Veeprobleeme esineb eelkõige salvkaevudes ja peamiselt nende elamute juures, mis asuvad jõele lähemal kui 500 meetrit. Inimesed ütlesid, et suviti, kui langeb veetase jões, on ka nende salvkaevudes veetase madal või kõigub. Seetõttu on mitmed majapidamised lasknud kaevata puurkaevu. Korduvalt lisati ka, et vesi on väga rauarohke nii maitselt 199 / 316

200 kui värvuselt. Enamus küsitletutest siiski ei ole täheldanud probleeme veevarustusega (79% vastanutest). Inimestelt uuriti, kas ja kuidas Pärnu jõe üleujutused neid mõjutavad. Enamus (93%) vastasid, et neid üleujutused ei mõjuta. Kümnel inimesel on esinenud probleeme seoses üleujutusega nende kinnistu asub kohe jõe ääres ning üleujutuse ja kevadise rüsijääga lõhub jõgi kaldapiiri. Ülalpool paisu olevat üleujutusi vähem. Üldjuhul kohalikud inimesed üleujutusi probleemiks ei pea, pigem nad leiavad, et see on isegi positiivne, kuna näiteks rüsijää puhastab jõge, üleujutused on huvitav vaatepilt ning forellipüük pidavat üleujutusega paranema. Sindi pais on eksisteerinud juba aastast 1834 ning võib öelda, et tegemist on omamoodi piirkonna sümboliga. Seetõttu küsiti kohalikelt, kas Sindi pais on nende arvates Sindi linna sümbol või identiteedi märk ning milles seisneb paisu väärtus piirkonnale. 77% vastanutest arvas, et Sindi pais on oluline piirkonna sümbol (Joonis 41). Vastanute arvates tuntakse Sindi linna paisu järgi, tegemist on ajaloolise objekti ja vaatamisväärsusega. Lisaks mainisid mitmed, et inimesed on paisuga väga harjunud, see on alati olemas olnud ja kõik on oma elu selle järgi seadnud. Paljud inimesed arvasid veel, et tänu paisule püsib jõgi sügav ja voolab pais hoiab veetaset ülalpool paisu. Muude kommentaaridena lisati järgmist: pais pakub vaba aja veetmise võimalusi (jõgi on sügav, saab ujuda, kalastada); pais on Eestis ainulaadne üks suurimaid paise; siin on hea forellipüük ja inimesi käib kogu aeg kala püüdmas, ka väljastpoolt Eestit; piirkonna eakamatele inimestele on pais oluline mälestus; meeldiv veekohin; pais hoiab vee liikumises, turblents jne; pais aitab jääd lõhkuda, muidu lammutaks jääminek kogu kalda ära; külalistele hea näidata, kalagrillis käia jne; paisuga on jõgi ilusam, nagu väike järv. Joonis 41. Inimeste arvamus, kas Sindi pais on Sindi linna sümbol või identiteet 23% vastanutest arvas, et pais ei ole sümbol ega identiteet ning nad ei näe paisul mingisugust väärtust piirkonnale. Nende kommentaarid olid järgmised: väärtuslikku pole seal midagi, kuuldes ekspertide arvamusi, on pais suur probleem kalade rändele. Lisaks veel on igal aastal surmajuhtumid kalastajate ja ujujatega; Sindi elanikud ei kasuta paisu peaaegu üldse või käivad harva. Ujulatki pole enam, mis oleks väärtus; pigem on väärtuslikud hooned, mitte pais selle kõrval; pigem on pais kurikuulus, eraldi väärtust ei oma; pais on vana asi, praegu ei ole enam mingi vajalik asi või sümbol; kui oleks HEJ, oleks sümbol. Lõpuks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad sellesse, et Sindi paisule soovitakse rajada hüdroelektrijaam ja uus kalapääs (paremkaldale) ning rekonstrueerida vana kalatrepp. Küsitlusel sel- 200 / 316

201 gus, et enamus vastajaid on hüdrosõlme rekonstrueerimise suhtes positiivsed (37%) või pigem positiivsed (31%). Neutraalseks jäi 19% vastajatest. Negatiivsed ja pigem negatiivsed olid vastavalt 4% ja 9% vastajatest ning kokkuvõttes võib öelda, et vastanute hulgas oli 13% neid inimesi, kellele hüdrosõlme rekonstrueerimine on vastumeelne (Joonis 42). Joonis 42. Inimeste suhtumine Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimisse Külades ja Sindi linnas oli kõikide sealsete vastajate hulgast kõige enam vastuseid kas "positiivne" või "pigem positiivne". Hüdrosõlme rekonstrueerimise osas olid positiivsemad Sindi linna ning Pulli ja Vainu külade elanikud (Joonis 43). Joonis 43. Inimeste suhtumine Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimisse asustusüksuste kaupa Inimeste põhjendused ja kommentaarid oma vastusele olid järgmised: 1. Positiivne lammutada paisu ei tohi, sest siis kaob vesi jõest; tehke HEJ, peaasi, et pais jääks alles; kui pais lammutatakse, siis kalade ränne muutuks veel raskemaks; 201 / 316

202 tehku korda sõlm, aga hoidku alles see pais! arendab Sindi linna! Vanasti oli ka meil HEJ ja kõik toimis, miks ei peaks nüüdki? HEJ rajamine ei mõjuta midagi, kõik oli normaalne; looduslikku energiat on vaja; kui HEJ toob kasu ja parandab ümbruskonda, on ikka vajalik; kui tagatakse kõik nõuded ja loodustingimused, on hea, kui HEJ tuleb, muidu kaob jõgi ära, vett ei ole enam, siis jõgi haiseb ja on mudane; pais jääb alles, hüdroenergia on positiivne; kalatrepid saavad korda ja pais jääb alles; hea projekt; pais saab asjalikuks ja tema olemasolul on otstarve! kui on õigesti ja korralikult ehitatud, siis miks mitte. Kala peab pääsema üles. 2. Pigem positiivne alati on hea kui alasid korda tehakse; kasulik kaladele ja inimestele; kui HEJ omanik hoolitseb kalatrepi ja selle piirkonna korrashoiu eest, siis on pigem positiivne; kui elekter odavamaks läheks, siis pigem positiivne; annab linnale ka voolu, peaasi, et kala pääseks läbi; olukord muutub sealkandis paremaks ja paisu ei lammutata; miks mitte veejõudu kasutada elektri saamiseks, kui see olemas on; peaasi, et HEJ ei kahjusta keskkonda; oluline on tagada keskkonna loomulik seisund ehk kalade rändeteed ning elurikkad kudemiskohad; kalatrepid saavad korda; voolu saab juurde; paisu ei tohi lammutada, Pärnu jõgi saab kannatada; oluline, et veetase ei lange ja kaladele luuakse läbipääs; pigem HEJ kui tuulikud; kui HEJ aitab paisu säilitada, siis sobib; kui see ressurss ennast õigustab ja kalapääsud ka saavad korda, siis OK. 3. Neutraalne kui HEJ segab elu, siis ei tohi teha; HEJ pole oluline, peaasi, et pais jääb. Kasu saab sellest HEJ-st ainult arendaja ise. Meile on oluline, et kala üles pääseks; tähtis on tagada kalapääs, ilmtingimata paisu lammutama ei pea, kui HEJ seda suudab, siis miks mitte; ei tea, mida kaladele teeb; jääb isiklikult kaugele; HEJ võib ju olla ka, kui kalad saavad liikuma; HEJ otseselt poleks vaja, aga kalatrepid tuleb korda teha küll. 4. Pigem negatiivne jaama tootlikus oleks küsitava väärtusega; ei kujuta HEJ-d ette; ei toimi kaladele, see on tehissõlm, mis pole looduslik; väheneb ligipääs paisule kui vaatamisväärsusele; liiga mõttetu väike HEJ. Peaks ikka ehitama korraliku suure HEJ, mis annaks ka palju elektrit; HEJ vastu, aga pais tuleb rekonstrueerida. 5. Negatiivne ei ole vaja HEJ, las lammutavad paisu; 202 / 316

203 pais takistab täielikult kala liikumist, loodus tahab elada looduslikult. Mõeldes tulevikule, ei näe paisus midagi head; HEJ-le ei tule sealt mingit võimsust, mõttetu plaan; kalale on vaja vaba ja looduslikku pääsu mitte tehispääsu. Proovitud on korduvalt, aga ei toimi ju; kohalikele ilmselt kasu pole midagi, HEJ miskit meile ei anna, erafirma kasum ja lõbu. Lisaks eeltoodud kommentaaridele, olid inimestel mõtteid ja ettepanekuid seoses hüdrosõlme rekonstrueerimisega (ettepanekud on esitatud nende esinemise sageduse järjekorras): luua rohkem ujumiskohti inimestele, hoida neid ka korras, teha veebasseine; kalapääsud heal tasemel korda teha, et kalad saaksid liikuma; paisu aluse tunneli rekonstrueerimine ja inimestele avamine; paisul on palju õnnetusi, oleks vajalik suuremat kontrolli või kontrollitud ligipääsu paisule. paisu ümbrus ohutumaks teha, rohkem märgistusi vms; pais võiks olla paremini vaadeldav, paremini eksponeeritud, et saaks ise ka ligi minna; töökohtade loomine; turismiobjektiks võiks saada, kui luua vaateplatvorm jne; paisu ümbruskond korda ja ilusaks! Sindi linna elanikele odavam elekter; Sindi poole kallast rajada rohkem viitasid, et paisu vaatama tuldaks; Vabriku kanal kevadeti lahti teha, sealt saavad kalad ka läbi; suvilate piirkonda rajada veeteed; jõge võiks rohkem puhastada; korralik ja suurem HEJ rajada, muidu ei tasu ära; Raju projekti elluviimine on mõistlik; jätke ära, lammutage pais! muret teeb natukene müra, mida HEJ võib tekitada, seda jälgida; ohtlikumaks ei tohi minna kui praegu. Muid kommentaare ja mõtteid oli inimestel väga palju ning mitmed neist ka kattusid. Järgnevalt on toodud peamised ja sagedamini kõlanud asjalikud kommentaarid, mis on seotud Sindi paisu temaatikaga: igasugune töökohtade loomine ja arendustegevus on Sindi linnas vajalik, eriti noortele. Sindi linnas on tööpuudus suur. Noortel pole rakendust; Sindisse tuleb mingisugust arendamist teha, linn on mahajäänud, isegi kohvikuid pole. Kõik teavad igal pool, et Sindi on pommiauk; kui pais lammutatakse, siis kalade ränne muutuks veel raskemaks. Kui tehakse kalatrepid korda, pole paisu lammutada vaja; kalatrepp töötab enamvähem, kuid võiks korda teha, siis saaks rohkem kalal käia; veehulk ei ole piisav elektri tootmiseks; kalapüüki võiks rohkem lubada teha, see on nagu traditsioon jõeäärsetele elanikele; kalapüügi karmistamine ei aita, sest aegade algusest peale inimesed on Pärnu jõest kala püüdnud ja tahavad seda edasi teha! eluaeg on paisu alt kala püütud, kuid nüüd on keelualad, saab trahvi kohe! Miks ei tehta midagi, et kala saaks liikuma ja kalamehed jõe äärde püüdma? kalapüük võiks saada siinkandis rohkem sümboliks või atraktsiooniks, sest kohalikud inimesed käivad pidevalt kalal, see on omane, käib ka turiste kalastamas; ülalpool paisu kala lihtsalt pole, kõik püüavad paisu all kala; kala jääb troppi juba jõe allavoolu, kui pääseb sealt läbi paisu poole, on juba keelupüügiala; kas kalad tahavad tulla hüdrojaama juurde? jõest tuleb vähemaks püüda ogalikke, kes söövad ära vääriskala marjad; palju on rämpskala, see on probleem, tulevad muda peale kohale; kunagi, kui pais oli katki, oli veetase vägagi madal; jõe vesi on juba praegu suviti nii madal, et ei saa ujudagi; 203 / 316

204 kui vana pais maha läks, kadus vesi jõest väike nire jäi voolama; 1974.a paisu lammutamisega on kogemus, et kaev oli tuntavalt kuivem, kuna jões ei olnud vett, jala sai üle vee minna; Kiisa küla juures oleks jõe keskosa vaja süvendada, väga madal vesi on; paisjärv on ülevalt poolt paisu nii kinni kasvanud; kunagi hoidis parvetamine jõe puhtana, hetkel kõik kõrkjates ja kinni kasvanud; paisu lammutamise järgsete muredega konsulteerigu asjaajajad Taevaskojas Ahja jõega, kus vett on jões vähe, on mudane, haiseb ning probleeme on palju; vanasti niideti ja hooldati jõge rohkem, praegu kasvab kõik kinni; jõgi on 40 aastaga üha rohkem kinni kasvanud; muda ja soga pärast kala ei tule jõkke, näiteks tint kindlasti ei taha tulla; vanasti tõmmati jõest kartulikorviga tinti välja, nii palju kala oli. Nüüd pole midagi enam. Jõkke sissepääsuojade otsad puhastamata. Jõgi on "umbes"; vähemalt viimased 3 aastat pole jões tinti olnud. Varem oli jõgi tindist paks, miks enam ei ole? Sindi linna rahvas tahaks ilusaid ujumiskohti jõe ümbruses. Meil on jõgi, mille kaldad on hoolitsemata, mis sellest jõest meile kasu on? linn peab jõe ümbruse korrashoiuga midagi ette võtma, piinlik on lausa seda vaadata; avalik ujumiskoht luua. Kogu küla tahaks ujumas käia sügavamas vees, aga mitte sattuda eramaale; olemasolev forellipüük võiks tagada ligipääsu paisule, et sealt vaadata jne; pääs paisule ja jõele on piiratud, kõik on täis ehitatud, varem oli parem ligi saada; lammutagu vana vabrik ära, et rahval oleks sealtpoolt ka ligipääs jõele olemas; jääminekul on kalda varisemisega probleemid jõekäänakul elavatel inimestel; ei tohiks paisu lammutada ühe väikese vastuseisu omava grupi pärast, kohalikud tahavad paisu säilimist; Sindi asukoht on kujunenud suuresti tänu paisule Mõju piirkonna teistele tegevustele OÜ Raho kalakasvanduse ja Sindi Lanka AS-i veevõtt Pärnu jõest Isevoolne veevõtt kalakasvanduse (endine omanik Articer OÜ, uus omanik OÜ Raho) jaoks toimub Pärnu jõest ülaltpoolt paisu. Paisutuse säilimisel kalakasvanduse tegevust ei mõjutata (v.a kalapääsude rajamise perioodil sõltumata alternatiivist vt ptk 14.3). Vastavalt TAP-i eelprojekti lahendusele 286, kui paisutus lastakse alla (veetase vahetult Sindi paisu juures langeb normaalveetaseme korral ca 2,5 m) ja paisu asemele ehitatakse tehiskärestik, ei ole võimalik kalakasvanduse kalatiikide varustamine veega isevoolselt. Vajalik on isevoolse süsteemi ümberehitamine pumpamisel põhinevale süsteemile. Pumpamise vajalik tõstekõrgus oleks keskmiselt 1,0 m. Kalatiikide veega varustamiseks isevoolselt peab madalveeperioodi ülaveetase olema vähemalt absoluutkõrgusel 4,0 m. Normaalveetaseme korral on see ligikaudu 4,5 m abs. Hüdrauliliselt soodsa kärestiku või tehiskose rajamine vastavate tingimuste tagamiseks on mõeldamatu. Alternatiivne lahendus kalatiikide veega varustamiseks on tiikide ühe meetri võrra sügavamaks kaevamine. Sel juhul on vajalik ka isevoolse veevarustussüsteemi ümberehitamine (kogu süsteem on vaja viia sügavamale). Endine omanik Articer OÜ oli arvamusel, et isevoolne veevõtt kalakasvanduse jaoks saaks jätkuda siis, kui ülavee taset ei langeteta madalamale kui 1 meeter praeguse betoonpaisu harja tasemest. Kalakasvatusbasseinidesse sisse voolaval veel pea olema piisavat surve, mis annab võima- 286 TAP Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine. Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, / 316

205 luse vett kalakasvatusbasseinide jaoks õhustada. Kalakasvanduse tegevus saaks kärestiku ülaosast vett võttes küll jätkuda, kuid selleks tuleb veehaare ümber ehitada ning kasutada lisaenergiat vee pumpamiseks ja õhustamiseks, mis on seotud täiendavate investeeringute ja kulutustega. Kui suur oleks pumpamiseks ja õhustamiseks vajalik energiakulu ja sellega kaasnevad kulud, ei ole ettevõte hinnanud. 287 Veehaarde ümberehitusel tuleb arvestada ka seda, et kalakasvatusbasseinide veevarustus oleks tagatud aastaringselt, sh talvel ja jääminekuga ning jõe miinimumvooluhulkade korral. Alljärgnev kavandatava tegevuse kirjeldus põhineb kalakasvanduse uue omaniku OÜ Raho plaanidel. 288 Kalakasvanduse omanikul on kindel soov tulevikus suurendada läbi kalaturismitiigi voolavat vooluhulka senise loaga lubatud 150 liitrilt sekundis vähemalt 1 kuupmeetrini sekundis, soovitavalt kuni 2-3 m 3 /s. Ettevõte vajab läbivoolu suurendamist vähemalt 1 kuupmeetrini sekundis selleks, et hoida ära läbivoolavast jõeveest väljasettiva muda settimine kalaturismitiigi põhjale. Senise vähese läbivoolu puhul on kalaturismitiigi põhjale settinud lühikese perioodi jooksul väga palju jõeveest väljasettinud muda, mis on olnud põhjuseks, miks Articer OÜ ei saanud selles tiigis pidevalt kalu hoida tiigis olev muda rikub kalaliha maitse ja samuti läheb tiigi põhjast veevooluga kaasahaaratav heljum arvesse keskkonnatasude arvestamisel, muutes kalade kasvatamise majandusliku tasuvuse kõrgete keskkonnatasude tõttu küsitavaks. Kui tiigist oleks pidevalt suur läbivool ja tiigi põhi seetõttu mudast puhas, siis ei teki olukorda, kus just veeproovide võtmise ajal paiskub tiigist välja veelasku suurem kogus tegelikult jõest pärinevat muda, mis läheb arvesse keskkonnatasude arvestamisel. (Kalade söötmiseks on tiigis olemas väiksem, aeglase veevooluga eraldatud sopp, kuhu kiire veevool ei ulatu.) Endine omanik Articer OÜ esitas KMH programmi avalikul arutelul ettepaneku kaaluda ühe alternatiivina rajada Veejaama 1 ja 3 kinnistutele täiendav toru või osaliselt kaetud kanal, millest voolab läbi regulaatoriga reguleeritav vooluhulk vahemikus 2 3 m 3 /s, mis tekitab kalatrepi alumise otsa juurde kalade peibutusvoolu. Ettepanek (alamalternatiiv B3) hinnati kalastiku rändetingimuste tagamise seisukohalt ebareaalseks, sest säiliks vasakkalda kalatrepi suudme ebasoodus asukoht (vt ptk 8.2.1). Informatsiooni, et see vooluhulk on ühtlasi mõeldud kalaturismitiigi läbivoolu jaoks, edastas alles kalakasvanduse uus omanik AS Raho a e-kirjaga. Kuna vasakkalda kalapääsule on vaja peibutusvoolu aastaringselt, eriti siirdekalade peamisel rändeperioodil kevadel ja sügisel, kuid kalaturismitiigi järele on sisuline vajadus ainult turismiperioodil (suvel), siis tuleb seda lahendust lugeda peibutusvoolu tagamise seisukohalt väga ebakindlaks (st samuti ebareaalseks), sest puudub garantii, et kalakasvanduse omanikul on olemas (majanduslik) huvi tagada aastaringne veevool läbi kalaturismitiigi. Peale kalaturismitiigi on Kalamaja tee 1 ja 3 territooriumil veel nn suured basseinid, kuhu varasem omanik Articer OÜ kavandas ja praegune omanik OÜ Raho kavandab retsirkulatsioonisüsteemiga kalakasvanduse rajamist, mille valmimisel vajatakse selle tarvis kuni 10 l/s jõevett kogu aasta jooksul. Kuni retsirkulatsioonisüsteemi ei ole paigaldatud (uue omaniku väitel võib selle paigaldamine jääda venima aastateks), soovib omanik reserveerida neis suurtes basseinides kalade kasvatamiseks jõevett vähemalt 250 l/s, nagu see oli neis suurtes basseinides kala kasvatamist lubanud kunagises vee erikasutusloas nr L.VK.PM-54070, välja antud , mille kehtivus on praeguseks lõppenud. Sõltuvalt sellest, kui kauaks jääb venima retsikulatsioonisüsteemi paigaldamine, hakkab OÜ Raho taotlema suurtele basseinidele uut vee erikasutusluba jõevee võtuga kas 250 l/s (ilma retsirkulatsioonita) või 10 l/s (retsirkulatsiooni puhul). Seega kokkuvõttes soovib OÜ Raho reserveerida Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistutele jõevee võttu kõigi olemasolevate kalakasvandusrajatiste jaoks kindlasti vähemalt 1 + 0,25 m 3 /s, võimaluse korral aga soovitavalt 2-3 m 3 /s + 0,25 m 3 /s. Selle tegevuse mõju hindamine ei ole käesoleva KMH ülesanne, kuid paisu lammutamise korral tuleb arvesse võtta, et rajatav veehaare rajatakse loodavale tehiskärestikule, mis võib kujuneda kalade koelmualaks (vt allpool). 287 OÜ Articer (Hans Toode, Mati Kokk) e-kiri 288 OÜ Raho juhatuse liikme Margo Ofitserovi e-kiri 205 / 316

206 Kui pais lammutatakse ja normaalveetase langeb ca 2,5 meetri võrra, siis on OÜ Raho valmis paigaldama veehaardetoru, mis ulatuks praegusest paisust ülesvoolu kuni tekkiva kärestikuni. Juhul, kui veehoidla veetaset langetatakse vähem kui 2,5 meetri võrra, oleks see kalakasvandusele mõnevõrra soodsam, sest siis ei tekiks vähese veega aastaaegadel perioode, mil vett tuleks kalakasvanduse tiikidesse ja basseinidesse pumbata. Väiksema veetaseme alandamisega tehiskärestiku lahendust paisu lammutamise korral ei ole tänaseks välja töötatud. Sindi Lanka AS võtab vett ülalpool paisu algavast Vabriku kanalist. Praegune veeseis (paisutuse kõrgus) tagab veevõtu vajalikus koguses (vee erikasutusloaga lubatud veevõtt Pärnu jõest kuni m 3 kvartalis), v.a veevaestel suvedel, kui Vabriku kanal jääb kuivaks või kui seal pole piisavalt vett (vt ptk 6.6). Kui Sindi pais lammutatakse, siis langeb veetase vahetult ülalpool paisu normaalveetaseme korral 2,5 m 289, mille tagajärjel kuivab ka Vabriku kanal pöördumatult (vt veepiir kärestiku rajamise korral Joonis 31). Sindi paisu lammutamisel ja kärestiku rajamisel ei ole ettevõttel enam võimalik kasutada tehnoloogilise veena pinnavett Vabriku kanalist. Sellest tulenevalt peab ettevõte tõenaoliselt hakkama otsima alternatiivi, kuidas tagada tootmise jaoks vajalik tehnoloogilise vee kogus (kas üleminekuga põhjaveele või uue veehaarde rajamisega Pärnu jõest). Lisaks sellele vajab selgitamist, kas üleminek põhjaveele võib endaga kaasa tuua olulisi muudatusi tootmise tehnoloogilises protsessis (nt vee töötlemine, uute kemikaalide pesu- ja värvained jms kasutamine) seoses tehnoloogilise vee kvaliteedi muutusega (põhjavee karedus, keemiline koostis jms on pinnavee omast erinev) ning kas see võib muuta toodangu kvaliteeti. Sindi Lanka AS-i territooriumil puurkaevu ei ole. Ettevõte on liitunud linna ühisveevärgiga, kuid ainult sellest vee kogusest tootmise jaoks ei piisa. Seega vajab ettevõte ikkagi suuremas mahus jõevett oma toodangu tootmiseks-valmistamiseks. Kui vee võtmise võimalus jõest ära võetakse, tuleb kiiresti leida lahendus, kuidas ettevõtte tegevust jätkata. Tekivad küsimused, kas üldse antakse luba puurkaevu rajamiseks, kes korvab tekitatud lisakulutused puurkaevu või mõne muu alternatiivse lahenduse rajamiseks jms. 290 Ettevõtete veevarustuse lahendamisel juhul, kui riik teeb otsuse pais lammutada, tuleb otsustajal kaaluda muuhulgas järgmisi asjaolusid: - veevarustuse tagamine elanikele ja ettevõtetele ei ole paisu omaniku kohustus. Veevarustuse korraldamine on omavalitsusüksuse ülesanne (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, 6); - tekstiilitööstuse üleviimine joogiveekvaliteediga põhjaveele (tehnoloogilise vee osas) olukorras, kus pinnavee kasutamine on võimalik ja otstarbekas, on põhjavee kui ressursi ebaotstarbekas (mittesihipärane) kasutamine ega ole kooskõlas loodusressursi säästliku kasutamise põhimõtetega; - uute pinnaveehaarete kavandamisel nii tekstiilitööstuse kui ka kalakasvatuse jaoks tuleb arvestada seda, et nende sissevool paikneks paisualusel väärtuslikul koelmualal või loodaval tehiskärestikul, mis võib samuti kujuneda koelmualaks. See toob endaga kaasa kõrgendatud nõudmised veehaarete kavandamiseks, et mitte kahjustada koelmuala funktsioneerimist ja kalade noorjärke. Tõenäoliselt on vajalik vastavate projektlahenduste mõjude eelnev hindamine, arvestades kudeala olulisust ja paiknemist Natura-alal; - kuidas lahendatakse ettevõtetele uute veehaarete rajamisega kaasnevate kulude ja (kohalikele omavalitsustele) uute veevarustussüsteemide või puurkaevude rajamisega kaasnevate kulude katmine; 289 TAP Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamine. Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, Sindi Lanka AS-i tehnikajuhi Peep Allase ja e-kirjad 206 / 316

207 - elanikele veevarustuse ja ettevõtetele tehnoloogilise vee tagamisega kaasnevaid kulutusi tuleks arvestada paisu lammutamise tasuvusarvutuses. TAP-is ja selle KMH aruandes, mis pidasid paisu lammutamist parimaks alternatiiviks Pärnu jõe kalade rändeteede avamise seisukohalt, ei ole neid kaasnevaid mõjusid analüüsitud ega vastavaid lahendusi antud Kalapüük Kutseline kalapüük Kalade rändeteede avamisel Sindi paisul on kaudne positiivne mõju kutselisele kalapüügile (väljapüükide suurenemisele) Liivi lahes, kuid selle mõju vähendab intensiivne püük, kus tugevad põlvkonnad püütakse välja 1-2 aastaga ja taastootmiseks ei jää piisavalt isendeid. Olukorra parandamiseks tuleb vähendada kalastussuremust, tõhustada kontrolli ja takistada alamõõdulise kala püüki. Triivvõrkudega püüdmine on aastast Läänemeres keelatud. Kalastiku olukord sõltub olulisel määral ka ilmastikutingimustest: pehmed talved soodustavad tugevate põlvkondade teket ja karmid talved võivad mõjuda vastupidiselt 291. Kutselisel kalapüügil merest traallaevadega on kroonilisteks probleemideks ülepüük, alamõõdulise kala püük, surnud kala tagasiheitmine merre ning püütud kala (sihilik) ebaõige deklareerimine. Asi on hull kogu Euroopas. On tehtud isegi ettepanek, et igale kalapüügilaevale pannakse kohustuslikus korras kaasa inspektor, kes tegevust laeval jälgiks. Liivi laht on Eesti rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond siin on suurim arv kalureid ja saadakse suurimaid saake. Katse- ja töönduspüükide analüüsi põhjal on Pärnu lahe oluliste töönduskalade koha ja vimma varu olukord kehvavõitu ja saagis on hulgaliselt alamõõdulisi või äsja suguküpseks saanud isendeid. Olukorra parandamiseks tuleb tõhustada kontrolli püügipiirangute (eriti alamõõdulise kala püügi) üle. Meritindi varu Liivi lahes on hinnatud rahuldavaks. Meritindi kudemisaegsete töönduspüükide saagid sõltuvad lisaks varu seisundile olulisel määral ka hüdrometeoroloogilistest tingimustest, sealhulgas jääoludest püügi ajal. Vt ka ptk Harrastuskalapüük Kalade rändeteede avamise mõju harrastuskalapüügile avaldub kaudselt. Mõju saab lugeda positiivseks, kui paranevad siirde- ja poolsiirdekalade rändetingimused Sindi paisul. Samas tuleb rõhutada, et kuni kalapääsude toimivust ei ole seire ja praktiliste uuringutega tõendatud, ei saa automaatselt vähendada kalapüügipiiranguid, sest riik (Keskkonnaministeerium) on võtnud kohustuse lähtuda esmajärjekorras looduskaitse nõuetest ja tagada kalastiku loomulik taastootmine vajalikul tasemel. Meetmete rakendamine peab olema kompleksne, sh kalapüügieeskirjadest kinnipidamise jälgimine ning aktiivne röövpüüdjate tuvastamine ja nende tõhus karistamine. Harrastuskalapüük on praegu suhteliselt kergesti kättesaadav tänu tasuta igaüheõigusele lihtkäsiõngega püügil ning lihtsale harrastuspüügiõiguse soetamise võimalusele panga maksekorralduse ja innovaatilise mobiilimakse abil. Vaatamata sellele esineb suurel määral röövpüüki. Keskkonnasäästliku harrastuskalapüügi arendamise eesmärk on säästa kalavaru, vältides eelkõige kalavaru ebaratsionaalset ja ebaeetilist kasutamist ning tagada kalavarude hea tase ja jätkusuutlik areng tulevikus. Seda on võimalik arendada ja propageerida läbi kalastajate keskkonnateadlikkuse tõusu. 291 Kalavarude olukord ja kalapüügi korraldamine. Keskkonnaministeeriumi ettekanne konverentsil "Eesti kalanduse probleemid, tulevikuväljavaated ja Euroopa Kalandusfondi võimalused", märts 2006, Pärnu. _2006.ppt; Keskkonnaministeeriumi koduleht: a+prognoos+2010.pdf; / 316

208 Vt ka ptk Röövpüügist Kalakaitse on Eesti loodushoius olnud valus küsimus läbi aegade 292. See kehtib nii harrastus- kui ka kutseliste kalameeste osas. Millegipärast on harrastuskalapüüdjate seas hulgaliselt isikuid, kelle jaoks kalapüügieeskirjad on mõttetu paber ning kes vaatamata Keskkonnainspektsiooni tegevusele arvavad, et seadused nende jaoks ei kehti, et kalapüügikeeld on isikuvabaduste piiramine ja et kala võib püüda igal pool, igal ajal ja vahendeid valimata. Röövpüük toimub tavaliselt siirdekalade kuderände ajal, mil see on kõige efektiivsem ning selle käigus püütakse välja just need kalad, kes tulevad juurdekasvule alust panema. Suur röövpüüdjate hulk rikub ära ka ausate harrastuskalameeste maine. Kalapüügikultuur Eesti riigis puudub ja selle edendamisega praktiliselt ei tegeleta. Avalikkusele on ajakirjanduse kaudu mingil määral nähtav vaid Keskkonnainspektsiooni tegevus ebaseadusliku kalapüügi taltsutamisel. Keskkonnainspektsioon alustas 2012.a esimesel poolaastal kokku 825 väärteomenetlust ja 20 kriminaalmenetlust. Kalapüügiseaduse nõuete rikkumiste alusel alustati 329 väärteomenetlust. Lisaks sellele avastasid inspektorid 659 korral veekogudest selgusetu kuuluvusega püügivahendeid, mis näitab, et jätkuvalt pannakse enim seaduserikkumisi toime kalapüügivaldkonnas. 293 Järelevalve statistika näitab, et läbi aastate on enim rikkumisi tuvastatud just kalapüügivaldkonnas. Peamiseks põhjuseks võib lugeda kindlasti püügihuviliste rohkust. Jätkuvalt on suurimaks probleemiks ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud püügivahendid. Levinumad seaduserikkumised on veel loata kalapüük, püük keelatud ajal või keelatud kohas. Keskkonnainspektsiooni jaoks on kalapüügijärelevalve üheks mahukamaks valdkonnaks nii vajaminevate ressursside poolest kui ka territoriaalselt. 294 Olles likvideerinud paisud või ehitanud kalapääsud oleme ka pikendanud jõelõike, kus röövpüüdjatel parem tegutseda ning inspektsioonil raskem seda ohjata [Palun siit mitte välja lugeda seda, et kalade rändetingimusi jõgedel pole vaja parandada! juhteksperdi märkus]. Loodetavasti väheneb probleem Eesti kodanike mõtteviisi muutumisega, inspektsiooni tõhustamise ja sportkalameeste viibimisega jõeääres. Eelkõige on siinkohal silmas peetud jätkuva ebaseadusliku elektripüügi vastu võitlemist, kuna sel viisil kannatab jõgi ja selle elustik enim, samuti ei tohiks tähelepanuta jätta võrguga, mõrdade, tragide ja muude vahenditega patustajaid. 295 Kuni ei ole leitud piisavalt tõhusaid lahendusi kalapüüdjate teadlikkuse tõstmiseks ning röövpüüdjate korralekutsumiseks, ei ole põhjust rääkida kalavarude säästlikust majandamisest ja kalakoosluste seisukorra parandamisest Mõju kultuurimälestistele Kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevad kultuurimälestised vt ptk Sindi paisule kõige lähemad kultuurimälestised on Sindi kalevivabriku hooned, millest lähima, hoone 2 kaugus Pärnu jõe vasakkalda kalatrepist on 120 m. Nende hoonete ühise kaitsevööndi vähim kaugus vasakkalda kalatrepist on 50 m. Kaitsevööndi ja kalatrepi vahele jäävad Kalamaja tee 1 ja 3 kinnistud (OÜ Raho kalakasvatus ja puhkekompleks). Lähtudes mälestiste kaugusest ja kavandatava tegevuse iseloomust ei mõjuta Sindi paisul kavandatav tegevus kalevivabriku hooneid füüsiliselt ei ehituse ega käitamise ajal. Võttes arvesse 292 Kalle Kroon. Meie sisevete kalakaitsest lähiminevikus. Ajakiri Eesti Loodus 2012/6-7; Keskkonnainspektsiooni pressiteade 294 Keskkonnainspektsiooni kodulehekülg: vaadatud Hetkeprobleemid Eesti lõhejõgedel (2006). Väljavõte Jarko Jaadla diplomitööst "Sportlikust lõhepüügist, Türi 2006; vaadatud / 316

209 kalevivabriku ajaloolist seost Sindi paisuga (vt ptk 6.2) ja kogu kompleksi ajaloolist tähtsust Sindi linna identiteedile, võib paisu säilitamise mõju selles kontekstis lugeda pigem positiivseks. Vabriku kanal, mis kulgeb kalevivabriku kaitsealuste hoonete 2 ja 3 vahel ja mida varasemates töödes on käsitletud ühe variandina kalade läbipääsu tagamiseks (vt ptk 3.2.1), on siiski osutunud selleks otstarbeks ebareaalseks (vt ptk 3.2.3). Seega ei ole eelprojektiga kavandatud tegevusest ette näha ohtu, et seoses Vabriku kanaliga kavandatakse mingeid tegevusi, mis võiksid kaitsealuseid hooneid kahjustada. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; 2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. 296 Neid tegevusi eelnimetatud kultuurimälestiste kaitsevööndis ei kavandata ega teostata. Kui tehakse otsus Sindi paisu lammutamiseks, siis jääb Vabriku kanal pöördumatult kuivaks, st tema kunagine otstarve kaob lõplikult. Osaliselt Sindi kalevivabriku hoonete kaitsevööndis oleva Vabriku kanali pöördumatult kuivaks jätmise kohta paisu lammutamisel on vaja küsida Muinsuskaitseameti seisukohta a lõppenud XX sajandi arhitektuuri inventeerimise programmi raames tehti ettepanek tunnistada vasakkaldal asuv Sindi hüdroelektrijaama hoone mälestiseks. Ettepanek on Muinsuskaitseametis menetlemisel (materjalide läbianalüüsimine on algusjärgus). Vajadusel, kui on oht väärtuslike objektide säilimisele, võib Muinsuskaitseamet kohaldada ajutist kaitset (6 kuud). Koostatud eksperthinnangu järgi hõlmab kavandatav kaitsevöönd ka paisu (paisu säilitamine ei ole tingimata vajalik) ning oluliseks on peetud hüdroelektrijaama ehitusaegse betoonkanalite süsteemi säilimise tagamist. Vajalik on hinnata paisu lammutamisega kaasnevat mõju hüdroelektrijaamale, kanali veetaseme reguleerimise süsteemile jms. Muinsuskaitseamet loodab, et projektide kooskõlastamist ja loa taotlemist ei peeta oluliseks kitsenduseks ning koostöös sünnib kõiki huvigruppe rahuldav lahendus. 298 HEJ hoone mälestiseks tunnistamise korral tuleb saada Muinsuskaitseameti kirjalik nõusolek seaduses nimetatud tööde (vt eespool) teostamiseks kaitsevööndis, sh paisul. Vabriku kanali suudmest allavoolu Pärnu jõe ääres paikneb Sindi õigeusu kiriku park, mille kaitsevöönd ulatub Pärnu jõe keskele. Kaitsevööndi kaugus Sindi paisust piki jõe keskel asuvat omavalitsuste piiri on ca 850 m. Arvestades kaitstava objekti kaugust paisust ja seda, et objekt ise asub jõe kaldal, siis kaitsealust parki Sindi paisul kavandatav tegevus ei mõjuta Mõju Sindi paisule kui pärandkultuuriobjektile Pärandkultuuriobjekt on kas loodus- või tehisobjekt, mida soovitakse ajaloost alles jätta ja säilitada tulevastele põlvedele vaatamiseks ja ajaloo tundmaõppimiseks. Pärandkultuuriobjekt ei ole riikliku kaitse all, selle kaitsmine sõltub üldsuse, omavalitsuse, kohaliku kogukonna ja (maa)omaniku tarkusest ning missioonitundest. Põhimõtteliselt võiks pärandkultuuriobjekte lugeda kohalikul tasandil kaitstavateks ajaloomälestisteks. Pärandkultuur väärtustab maastikku, seob meid ajalooga ja lisab piirkonnale atraktiivsust. Maastikul säilinud pärandkultuuriobjektid aitavad piirkonna ajalugu külastajatele tutvustada ja näitlikustada. 299 Sindi linna ÜP-s on paisuga seotuna ära märgitud, et avarad vaated Sindi veehoidlale ning veehoidla äärde puhkevõimaluste loomine on Sindi linna ÜP järgi üks linna arengueeldusi. Sindi linna arengukava alusel kavandatakse parandada (aastatel ) puhkamis- ja vaba aja veetmi- 296 Muinsuskaitseseaduse 25 lg 7: Elektrooniline Riigi Teataja: Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektori a e-kiri 298 Muinsuskaitseameti Pärnu maakonna vaneminspektori a e-kiri 299 Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto, Tartu / 316

210 se võimalusi Pärnu jõe äärsetel aladel (vt ptk 5.4). Kohalike elanike seas läbi viidud küsitlusest selgus, et Sindi paisu väärtustatakse kui linna sümbolit ja identiteedi kujundajat (vt ptk 8.13). Seega on paisul on olnud oluline roll Sindi linnamaastiku kujunemisel ning on ka tulevikus selle hoidmisel. Sindi paisu kui pärandkultuuriobjekti väärtustamiseks tuleks see varustada asjakohase infoga ning siduda matka- ja õpperadadega. Kavandatav tegevus (sõltumata valitavast alternatiivist) või 0-alternatiivi lahendus, mis säilitab paisrajatise, ei kahjusta seda kui pärandkultuuriobjekti. Paisu täielik või osaline lammutamine (asendamine tehiskärestikuga) kahjustab pärandkultuuriobjekti oluliselt. Sisuliselt lakkab objekt füüsiliselt eksisteerimast ning alles jäävad vaid suulised mälestused, kirjalikud materjalid, fotod jms. Paisu lammutamisega kaovad ka Sindi linnamaastiku kujunemisel olulised ja linna ühe arengueeldusena märgitud avarad vaated Sindi veehoidlale (Sindi väärtuslik maastik, vt ptk 8.11) ja veehoidlaga seotud rekreatsioonivõimalused Kliimamuutuste mõju jõgede ökosüsteemidele 300 Eestis on sademete aegreale iseloomulik sademeterohkete ja sademetevaeste perioodide vaheldumine aastase sammuga. Kõige enam on sademete hulk kasvanud talvel, mis on põhjustatud läänevoolu ja Atlandi ookeani mõju tugevnemisest. Jõgede äravoolule on iseloomulik sademetega sarnane perioodilisus. Selgemini avaldub lühiajaline muutlikkus tsükli kestusega 3 4 aastat ning pikaajaline muutlikkus tsükli kestusega aastat, milles kajastuvad selgesti ja korrapäraselt 20. sajandi veevaesed ning veerikkad perioodid. Klimaatilis-hüdroloogiliste standardperioodide viisi äravoolu erinevused on väikesed ja ühesuunalist kliimamuutuse mõju äravoolule ei ilmne. Põhiseisukohad: kliima soojenemine toob endaga kaasa 21. sajandi lõpuks Eesti siseveekogude hüdroloogilise režiimi olulise muutumise; kuna talved muutuvad ebapüsivaks, siis jõgede talveäravool suureneb märgatavalt; kevadine suurvesi jääb väiksemaks ja nihkub varasemale ajale. Sellega kaasneb kevadiste üleujutuste vähenemine, mis on praegusega võrreldes veemajanduslikult suurim positiivne muutus; sademete hulga suurenemine sügisel suurendab sügisäravoolu ning sügis võib saada aasta veerikkaimaks perioodiks. Sealjuures novembri äravool võib sajandi lõpuks ületada praegust ligi kaks korda; märgatav äravoolu vähenemine peaks leidma aset aprillis ja mais. Selle tagajärjel suvise miinimumäravoolu periood pikeneb kevade poole, millega kaasneb vegetatsiooniperioodi esimese poole veevaru vähenemine; suvise miinimumäravoolu perioodi pikenemine põhjustab jõgede ökoloogilise seisundi halvenemist ning järvedes ja veehoidlates veetaimestiku intensiivsemat arengut praegusega võrreldes; jõgede jääperiood muutub lühemaks ning suuremas osas jõgedel jääkatet ei teki. Selle tulemusena paraneb jõgede talvine ökoseisund praegusega võrreldes; 300 Kliimamuutuse mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad. Kirjanduse ülevaade. Keskkonnaministeeriumiga sõlmitud lepingulise uurimuse aruanne. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu 2012; vt Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: FCsteemidele+ning+p%F5hjaveele+Eestis.pdf 210 / 316

211 kliimamuutuse mõju hindamisel on esimeseks ja kõige usaldusväärsemaks võimaluseks uurida seoseid ilmastiku ja uuritava nähtuse vahel minevikus, kusjuures soojad aastad oleks tulevikus kliima soojenemise korral normiks (keskmiseks tasemeks); senise aegrea analüüsi tulemusel lähima aasta jooksul ei ole oodata ühesuunalist trendi siseveekogude veetaseme ja jõgede äravoolu osas aastal alanud suhteliselt veerikas periood kestab aastateni , millele järgneb suhteliselt veevaene periood. Klimaatilistest teguritest tingitud surved Eesti jõgedele sõltuvalt kliimategurist on järgmised: temperatuuri tõusuga kaasnevad: - veetemperatuuri tõus; - jää kestuse ja ulatuse vähenemine; - talvise äravoolu suurenemine; - kevadine suurvesi jääb väiksemaks ja nihkub varasemale ajale. Sellega kaasneb kevadiste üleujutuste vähenemine, mis on praegusega võrreldes suurim positiivne muutus; - lahustunud hapniku kontsentratsiooni langus vähenenud lahustuvuse ja suureneva tarbe tõttu; - külmalembeste liikide levila vähenemine; muutused sademete hulgas toovad endaga kaasa järgmist: - põhjustavad äravoolu suurt ajalist muutlikkust; - väikese valglaga jõed või jõelõigud (valgla alla 100 km 2 ) võivad suvisel veevaesel ajal jääda kohati täiesti kuivaks. Vähenenud lahjenemisefekti tõttu suureneb heitveereostuse mõju; - vihmahoogude intensiivistumisega kaasneb erosiooni ja settevoolu tugevnemine; - äravoolu suurenemisega kaasneb toiteainete ja süsiniku ärakanne valglast; tuulte režiimi muutustel nimetamisväärne mõju jõgedele puudub. Eeltoodud ülevaade on informatiivne, kuid antud projekti silmas pidades ja arvestades, et rajatav HEJ jääb eeldatavasti tööle aastakümneteks, on soovitav nimetatud prognoose HEJ projekti koostamisel arvesse võtta Ülevaade paisu tehnilisest seisukorrast, remondivajadusest ja avariiohtlikkusest Käesolev ülevaade on koostatud olemasolevate materjalide põhjal. Paisu tehnilise seisukorra uut ülevaatust ei ole käesoleva KMH mahus ette nähtud. Sindi paisu põhjalik ülevaatus toimus 1999.a novembris 301. Ülevaatuse tulemusena tõdeti, et paisu betoonosa on heas seisukorras, esines väiksemaid kahjustusi nagu praod, ühendusvuukide mõningane nõrgenemine ja betoonseinte ülemise osa seisukorra halvenemine külmakahjustuste tõttu. Paisu betoonosa sees olev tehniline tunnel on suures osas veega täidetud, mis näitab, et paisu seintes esineb lekkeid. Mõningal määral võivad probleemiks osutuda paisu harja väikesed kõrvalekalded horisontaaltasapinnast, seda eelkõige juhul kui kavandatakse vooluhulkade reguleerimist ja hüdroenergia tootmist paisu juures. Paisu elueaks hinnati tol ajal 30 aastat, enne kui tuleks kaaluda suuremaid rekonstrueerimistöid (kapitaalremonti). 301 Fish migration at Sindi Dam, Pärnu River, Estonia. Pre-feasibility study. Inspection of Sindi Dam. NIRAS Consulting Engineers and Planners AS, veebruar / 316

212 2009.a läbi viidud paisude ülevaatuse tulemusena 302 on märgitud, et Sindi paisu betoonpinnad üldiselt heas seisukorras, osaliselt on betooni lahti murenenud. Pais on saanud hindeks hea. Kuna paisude ülevaatus tol ajal oli väga põgus ja veerohkel ajal, siis hinnangus ei kajastu tegelik tehniline seisukord. Töös märgitakse, et antud tehnilise seisukorra hinnangu usaldusväärsus on 80%. Kavandatava tegevuse eelprojektis 303 on ette nähtud olemasoleva raudbetoon-ülevoolupaisu harja remont. Üleujutusoht seoses paisu purunemisega Sindi paisu üleujutusohu teguri K y =5,13 järgi kuulub Sindi pais 2. ohuklassi (2. klass 1,0<K y < ), mis tähendab, et õnnetusega võivad kaasneda inimeste tervisekahjustused või keskkonna- ja varakahjustused. Üleujutusohu tegur on leitud valemiga K y =h 2 x F vh /100, kus h on paisutuskõrgus ja F vh veehoidla pindala (Sindi paisu paisutuskõrgus on 3 m ja veehoidla pindala 57 ha). Üleujutusohu tegur iseloomustab paisu purunemisel tekkiva veevalli energiat, st purustusjõudu. Lisaks tuleb arvesse võtta allavoolu jääv inimasustus ja majandustegevus (ka maanteed), mis eeldatavalt jäävad uputuspiirkonda, kaitstavad loodusobjektid ja nende väärtusklass ning allavoolu jääva jõesängi ja -oru parameetrid. Allavoolu jääva jõesängi ja -oru parameetreid on viidatud töös hinnatud väga subjektiivselt, sest täpsed andmed puuduvad ja nende olemasolulgi nõuab üleujutusala määramine modelleerimist 305. See ei ole käesoleva KMH ülesanne Võimalikud avariiolukorrad Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise KMH käigus hinnati ehitus- ja käitamisaegsete võimalike avariiolukordade tagajärgede olulisust. Jõe vee kvaliteeti või voolurežiimi mõjutavad (halvendavad) avariiolukorrad, mis juhtuvad perioodil, kui ka jõe keskkonda mõjutavate tööde teostamine ei ole lubatud, on suurema negatiivse mõjuga võrreldes avariidega, mis juhtuvad väljaspool seda aega või ei mõjuta jõekeskkonda (eelkõige kalastikku). Sindi paisul on kalastiku seisukohalt sobiv tööde teostamise ajavahemik suve teisel poolel ja varasügisel alates juuli keskpaigast kuni septembri lõpuni (vt ptk 14.3). Väljaspool seda aega võib avariiolukordade mõju olla suurem, sõltuvalt muidugi avarii tagajärgede ulatusest ja nende likvideerimise kiirusest. See kehtib nii ehitus- kui ka käitamisaegsete avariide kohta. Paisu või muu tõkestusrajatise avariist või avariiohust peab selle avastaja viivitamatult teatama vee erikasutusloa andjale, Keskkonnainspektsioonile, Päästeametile ja paisu või muu tõkestusrajatise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. Paisu või muu tõkestusrajatise omanik või valdaja peab asuma avariid või avariiohtu kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii või selle ohu avastanud või sellest teada saanud Veetõkestusobjektide kaardistamine ja nende mõju hindamise aruanne. PB Maa ja Vesi AS töö nr 09750, Tallinn 2009; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: +paisude+moju+hindamine.pdf 303 Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Tartu klass (kõrgeim) K y>25; 2. klass (keskmine) 1,0<K y<25; 3. klass (madalaim) K y<1,0 305 Veetõkestusobjektide kaardistamine ja nende mõju hindamise aruanne. PB Maa ja Vesi AS töö nr 09750, Tallinn 2009; vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: +paisude+moju+hindamine.pdf 306 Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta. Vastu võetud keskkonnaministri a määrusega nr 39; Elektrooniline Riigi Teataja: vaadatud / 316

213 Ehitusaegsed avariiolukorrad Alljärgnevas tabelis (Tabel 34) on toodud ehitustöödega kaasneda võivad avariiolukorrad. Ehitusaegsed avariiolukorrad on põhimõtteliselt samad kõikide reaalsete alternatiivide korral, kuid ohu ja tagajärgede suurus sõltub oluliselt ehitusmahtudest. Otseselt jõesängis toimuvate tööde puhul (tehiskärestike või rambi rajamisel) on vaja oluliselt rohkem kasutada ehitusaegseid tõkketamme ja ehitusmasinaid, mis toob endaga kaasa ka avariiolukordade tekkimise suurema tõenäosuse. Tabel 34. Ehitustöödega kaasneda võivad avariiolukorrad Avariiolukord Tagajärg Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Mõju ulatus Tegutsemine 1. Ajutiste tõkketammide purunemine Jõkke uhutakse suurem kogus pinnast (setteid) Mõju veekeskkonnale ja -elustikule; võib kaasneda väga suur materiaalne ja moraalne kahju; võimalikud on inimohvrid Sõltub purustuse ulatusest Teatada asjaomastele instantsidele ja võtta tarvitusele meetmed vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale 2. Mehhanismide poolt tekitatud lisareostus Jõkke satub naftaprodukte Mõju veekeskkonnale ja -elustikule Sõltub reostuse hulgast ja reageerimise kiirusest Reostusest teatamine, selle leviku piiramine, reostunud pinnase ja/või vee kokkukogumine ja nõuetekohane käitlemine (vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale) Ajutiste tõkketammide purunemine sel perioodil võib endaga kaasa tuua kalamarja katmise settekihiga, mille tagajärjel mari hukkub. Samuti päästab tõkketammi purunemine valla olulise veemassi liikumise. Sellega võib kaasneda väga suur materiaalne ja moraalne kahju ning võimalikud on ka inimohvrid. Ajutiste tõkketammide purunemise tõenäosus on suurem suurveeperioodil, samuti sellega kaasnevate kahjustuste ulatus. Kahju suurus sõltub purustuste ulatusest. Mehhanismide poolt tekitatud reostust (naftaproduktidega) tuleb igal juhul vältida. Kasutatavad seadmed ja masinad peavad olema töökorras ning nõuetekohaselt ja regulaarselt hooldatud. Töökohal peavad olema vahendid erakorralise reostuse kiireks likvideerimiseks. Arendajal ja töötajatel (ehitajatel) peavad olema teadmised käitumiseks avariiolukorras. Arendajal tuleb koostada avariiolukorras tegutsemise kava ning viia oma lepingupartnerid sellega kurssi Käitamisaegsed avariiolukorrad Alljärgnevas tabelis (Tabel 35) on toodud Sindi hüdrosõlme käitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad. Tabel 35. Sindi hüdrosõlme käitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad Avariiolukord Tagajärg Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Mõju ulatus Tegutsemine 1. Turbiini(de) seiskumine Ajutine mõju elektritootmisele Ajutine mõju vooluhulkade jaotusele Sõltub rikke ulatusest (ajalisest kestvusest) Sulgeda veevool turbiinidele, leida rikke põhjus ja taastada jaama töö 213 / 316

214 Avariiolukord Tagajärg Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Mõju ulatus Tegutsemine Võimalikud häired kalapääsu peibutusvoolu tagamisel Kaladel võib ajutiselt tekkida raskusi kalapääsu suudme leidmisega Sõltub rikke ulatusest (ajalisest kestvusest) ja rikke toimumise ajast. Kalade rände kõrgperioodil võib mõju olla olulisem (vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale) 2. Kalapääsu sulgemisvarja või sissevoolu reguleerivate vertikaalsete pilude rike (ummistumine) või purunemine Veehulka kalapääsul pole võimalik reguleerida Ajutine mõju kalastiku rändetingimustele ja vooluhulkade jaotusele Sõltub rikke ulatusest ja toimumise ajast Leida rikke põhjus ja taastada regulaatori töö (vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale) 3. Automaatikarikked Turbiinide töö regulatsiooni ei toimu Ajutine mõju kalastikule ja vooluhulkade jaotusele Sõltub rikke ulatusest Turbiinid seisma panna, leida rikke põhjus ja taastada automaatseadmete töö (vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale) 3. Kalade rände seireseadmete rike Seireseadmete või andmeedastussüsteemide rike Otsene mõju puudub, kaudne mõju kalastiku rände infole Sõltub rikke ulatusest Leida rikke põhjus ja taastada seadmete töö (vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale) 4. Paisu purunemine Mõju elektritootmisele (jaam seiskub) Kaldaäärsete hoonete või rajatiste hävinemine; võimalikud inimohvrid; mõju vooluhulkade jaotusele, kalastikule (paisualune kudeala); järsk setete allakanne; kallaste kahjustamine Sõltub purustuste suurusest Teatada asjaomastele instantsidele ja võtta tarvitusele meetmed vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale 5. Jääminekuga kaasnevad võimalikud üleujutused või avariid Jää kuhjumine paisu taha Tavalisest suurem üleujutuse oht paisust ülesvoolu jõega külgnevatel aladel Sõltub purustuste suurusest Teatada asjaomastele instantsidele ja võtta tarvitusele meetmed vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale HEJ jäätõkke purunemine Keskkonnale eeldatavalt olulist mõju ei ole, või- Sõltub purustuste suurusest Teatada asjaomastele instantsidele ja võtta tarvitusele 214 / 316

215 Avariiolukord Tagajärg Võimalik/ eeldatav keskkonnamõju Mõju ulatus Tegutsemine vad kaasneda HEJ varjade vm konstruktsioonide kahjustused meetmed vastavalt avariiolukorras tegutsemise kavale Eelnimetatud olukordadest võib keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale enim kahju põhjustada paisu purunemine. Kõige suurem oht paisude purunemiseks on suurveega. See võib tekitada kahju keskkonnale ning inimeste varale ja tervisele. Paisu omanik või valdaja peab tagama paisu ohutuse. Sellest tulenevalt tuleb paisudel toimuva osas olla valvas ning tegutseda vastavalt tekkinud olukorrale. Muuhulgas tähendab ohutuse tagamine ka seda, et paisust ülalpool ei tekiks lubatust suuremat veetõusu ega muid riske, mis võivad endaga kaasa tuua paisu purunemise ning sellest tuleneva keskkonnakahju. Iga paisu omanik või paisu valdaja on kohustatud korraldama paisu regulaarse ülevaatuse ning koristama paisu ette koguneva jää ja prahi, et see ei ummistaks liigveelaset ning ei põhjustaks ülaveetaseme lubatust suuremat tõusu. Avariist või selle ohust paisul tuleb teavitada Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni. Paisu purunemine kalastikule otsest negatiivset mõju tõenäoliselt ei põhjusta, sest suurvee ajal kalade rännet ei toimu. Kaudne negatiivne mõju avaldub suure tõenäosusega paisualusele kärestikule (kudealale), kuhu kanduvad veehoidlas olevad setted. Avariiolukorra puhul (nt turbiinide või automaatika rike vms) sõltub mõju olulisus siirdekalade rändetingimustele eelkõige sellest, millisel perioodil avariiolukord tekib. Kalastikule võib tõenäoliselt negatiivset mõju avaldada see, kui häired HEJ turbiinide või automaatikaseadmete töös või ummistus kalapääsu väljapääsul tekivad kalade kevadisel või sügisesel rändeperioodil ning on häiritud kalapääsude vooluhulkade reguleerimine. Kui avarii HEJ-s (turbiinid seiskuvad) juhtub kalade kevadisel või sügisesel rändeperioodil, siis on kalapääsu sissepääsu piirkonnas võimalik tekitada täiendavat voolamist avariilasu osalise avamisega, samuti töötab kalade allavoolupääs. Jaama väljalülitamise korral saab rakendada turbiinid tööle ka tühikäigu režiimil. Päris suurte vooluhulkade korral (üle 300 m 3 /s) ei ole tõenäoliselt suurt erinevust, kas HEJ töötab või mitte, sest suurem osa vett voolab üle paisu harja ning kalad sellise suurveega reeglina ei rända. Avariiolukorras tegutsemise kava koostamisel on soovitav välja töötada erinevad käitumisjuhised erinevate võimalike olukordade tarbeks, arvestades prioriteetsetena võimalikku mõju inimese tervisele ja varale ning siirdekaladele rändetingimuste tagamist (vajalikud vooluhulgad, voolukiirused ja veetasemed kalapääsudes) peamistel rändeperioodidel kevadel ja sügisel. Isik, kellel on paisutamiseks vee erikasutusluba, on kohustatud pidama paisu hoolduspäevikut, mis peab sisaldama vähemalt: 1) üks kord aastas uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta; 2) teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta; 3) teavet vee erikasutusloaga kohustuslikuks tehtud seire andmete kohta. Hoolduspäevikut võib pidada ka elektroonilisel kujul, kuid sellisel juhul peab saama teavet operatiivselt välja trükkida. Vastava nõude esitamise korral peab hoolduspäeviku pidaja tegema hoolduspäeviku kättesaadavaks vee erikasutusloa andjale ja Keskkonnainspektsioonile Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta. Vastu võetud keskkonnaministri a määrusega nr 39; Elektrooniline Riigi Teataja: vaadatud / 316

216 8.20. Inimeste ohutuse tagamine paisul Õnnetusi on lihtsam ära hoida, kui nende tagajärgi likvideerida. Veekogu ei ole kunagi süüdi, kui inimesega õnnetus juhtub süüdi on olukorda ebaõigesti hinnanud inimene. Veeõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks ongi oma võimete ülehindamine ja oskamatus looduse märke lugeda (piisava tõsidusega võtta). Samuti lohakus, hoolimatus ning mõnikord lausa rumalus. Paljud traagiliselt lõppenud veeõnnetused võinuks esmaseid ohutusnõudeid järgides olemata olla. [...] Üks põhjus, miks eestlasi upub aastas sama palju kui soomlasi, rootslasi, norralasi ja taanlasi kokku, on see, et Skandinaavias ja Soomes õpetatakse juba algklassidest peale, kuidas õigesti käituda veekogudel, ennetada veeõnnetusi ning aidata ennast ja teisi. 308 Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka vee ääres ja vees olevate rajatistega seotud õnnetuste puhul. Siin saavad aga ka rajatiste omanikud oluliselt kaas aidata ohutuse suurendamiseks. Probleem on selles, et paisu omaniku vastutuse ulatus inimeste ohutuse seisukohast on määratlemata ja segane. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel 309. Paisu kui rajatise (tehnilise) ohutuse eest vastutab selle omanik või valdaja 310. Pole selge, kas paisu omaniku kohustuste hulka võiks arvestada selle, et oleks takistatud kontrollimatu ligipääs paisu rajatistele. Veelgi segasem olukord on vastutusega siis, kui keegi nt paadiga või ujudes paisu läheduses kiiresse veevoolu või keerisesse satub ja selle tagajärjel vigastada saab või hukkub. Arukas on lähtuda tervest talupojamõistusest, et paisu ja kalapääsude näol on tegemist ohtliku tehniliste rajatistega, kuhu kõrvaliste isikute kontrollimatu juurdepääs peab olema tõkestatud. Selleks tuleb ette näha vastavad piirded, paisu rajatistest ja HEJ territooriumist möödapääsu võimalused jõe mõlemal kaldal ning paigaldada vajalikesse kohtadesse asjakohased infotahvlid (vt nt Foto 13) ja viidad. Foto 13. Fragment infotahvlist ühe Eestis asuva HEJ juures (Ramboll, 2012) Jõe paremkaldal on paisule juurdepääs praegu igaühele võimalik ning paisu konstruktsioonidel puuduvad tõkestavad piirded. Vastavalt Veejaama kinnistu DP 311 lahendusele on kõik HEJ territooriumi sisesed teed ja parkla ette nähtud kasutamiseks ainult HEJ-d teenindatavatele sõidukitele. Külastajatele parkimiskohti ja sõidukitega alale juurdepääsu ette pole nähtud. Koos HEJ-ga rajatakse paremkaldale vaateplatvorm, kust inimestel on turvaliselt võimalik jälgida paisul ja jões toimuvat. Kinnistu omanik peab tagama jalakäijatele vaba juurdepääsu HEJ teeninduspiirkonda planeeritud vaateplatvormile ja see võimalus on DP lahenduses ka ette nähtud. Samuti on planeeritud möödapääs HEJ piiratud territooriumist (kallasrada). Territooriumile on ette nähtud videovalve. Kindlasti on soovitav vaateplatvormile paigaldada selgitavad infotahvlid ohutusnõuete, HEJ tööpõhimõtte ja kalade rände kohta. 308 Päästeameti kodulehekülg: Ehitusseadus 29 lg 1 p 4; Elektrooniline Riigi Teataja: Keskkonnaministri a määrus nr 39: Nõuded veekogu paisutamise, veetaseme alandamise ja veekogu tõkestamise ning paisu kohta. Elektrooniline Riigi Teataja: Veejaama maaüksuse detailplaneering. Inseneribüroo Urmas Nugin, töö nr IB09/2006. Tartu 2006, täiendatud / 316

217 Ka jõe vasakul kaldal kalatrepi juures on olukord praegu ohtlik, sest inimesed võivad ronida kontrollimatult paisu ja kalatrepi konstruktsioonidele (vt Foto 14). Mingeid piirdeid seal pole ning tasakaalu kaotamisel on võimalus kukkuda kalapääsu kanalisse või jõkke. Koos vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimisega tuleb seal kindlasti tagada inimeste ohutus (arvestada projektlahenduse koostamisel), kasutades selleks suunavaid piirdeid, piirdeaedu ja infotahvleid. Vaateplatvormi või -ala rajamine vasakkalda kalapääsu juurde (koostöös OÜ-ga Raho) on samuti soovitatav, sest siis on võimalik ka kalakasvanduse puhkekompleksi külastajatel turvaliselt jälgida jões ja kalapääsul toimuvat. Foto 14. Vasakkalda kalatrepile on inimestel takistamatu juurdepääs (Ramboll, mai 2012) Omaette teema on paadisõitjate ja harrastuskalastajate turvalisus jõel paisu läheduses. Kalapüügieeskirja 312 järgi on kalapüük keelatud aastaringselt Pärnu jões Sindi paisust allavoolu 500 m ulatuses. See säte pole aga kehtestatud inimeste ohutuse seisukohast, vaid kalastiku kaitsest lähtudes, ega keela paisu all jõel/jões viibimist. Keskkonnainspektsioon on 2008.a välja andnud infovoldiku Looduskaitselised nõuded veesõidukiga liiklemisele 313, mis lähtub veekeskkonna ja -elustiku kaitsest ning inimeste ohutusest supelrandades. Suheldes käesoleva KMH läbiviimise käigus Sindi paisu ohutuse tagamise teemal Päästeametiga 314 selgus, et veeohutus on paraku selline valdkond, mis ei allu tavapärasele haldusloogikale (üks vastutav ametkond kehtestab reeglid, korraldab ennetustöö, teostab järelevalvet, reageerib õnnetustele ja rakendab sanktsioone). Veeteede amet korraldab laevaliiklust, Politsei- ja piirivalveamet päästetegevust ja kontrolli merel, Päästeamet teotab päästetöid siseveekogudel, kohalik omavalitsus vastutab avaliku ranna ja vetelpääste teenuse eest, vette ehitatud tehniliste rajatiste eest vastutab nende omanik või valdaja, maavanem kehtestab jäälemineku keelu jne. Sanktsiooni õigust (teostada järelevalvet ja keelata veele minekut ujuvvahendiga ning rakendada selle keelu eiramise korral haldussundi) ei oma sisuliselt keegi. Ka veekogu või selle osa ohtlikkuse hindamise pädevust ei ole tänases õigusruumis ühelegi ametkonnale määratud. Päästeamet on uppumissurmade vähendamise eesmärgil võtnud enda kanda (ei ole Päästeameti põhimääruse järgne ülesanne) ujumisohutuse alase ennetustöö teostamise, viies läbi nii veeohutusalaseid kampaaniad, ujumiskohtade märgistamist kui ka projektikonkursse. Päästeamet ei oma veeohutuse tagamise osas aga sanktsiooniõigust ning ei saa seega kedagi keelata ega karistada ohtliku käitumise korral. Veeliiklust ja ujuvvahendite kasutamist reguleerivad õigusaktid määratlevad nende märgistuse ja üldise liiklemise põhimõtted (kummalt poolt ja mis värvi poist mööduda), aga ei reguleeri vee- 312 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 144; Elektrooniline Riigi Teataja: idukitega+liiklemisele_eestik.pdf 314 Päästeameti Lääne päästekeskuse juhi Ivar Kaldasauna e-kiri 217 / 316

218 ohutust näiteks paisudel või kärestikel liiklemise osas. Sätestatud on ainult üldpõhimõte, et veesõiduki juht vastutab. Õigusakte või reegleid, mis reguleeriksid veeliiklust ja veekogul viibimist paisude läheduses inimeste ohutuse seisukohast, ei ole kehtestatud. Praeguses olukorras, kus pole olemas üldiseid reegleid/nõudeid, vajab ohutuse teema lahendamist konkreetse objekti korral individuaalselt. Selles osas võib rakendada erinevaid lähenemisi: võib kasutada ohtlike lõikude määratlemist ja igale lõigule ohutusjuhiste kirjeldamist ekspertide poolt, võib sätestada üldnõuded johtuvalt voolukiiruse ja veehulga suhtest mingi õigustloova aktiga ja lisaks määratleda ka vastutav ametkond ja sanktsiooniõigus. Informeeritus on alati parem kui teadmatus. Näiteks kui kevadise suurvee ajal Sindi paisu all kummipaadiga keerisesse sattunud kalamees (jättes kõrvale asjaolu, et paisu all kala püüdes rikkus ta kalapüügieeskirja nõudeid) oleks teadnud, et sealsetel vertikaalkeeristel on tugev tõmme paisu suunas, siis ta võib-olla ei oleks üritanud selles kohas veele minna, aga paraku ei osanud ta seda ette näha või unustas kalapüügi (röövpüügi) käigus ettevaatuse. TAP-is 315 on toodud järgmised avaliku kasutuse nõuded Sindi paisule: - kummipaatide, süstade, kanuude jms kergete veesõidukite ülevedu peab olema võimalik hüdrotehnilisest ehitisest ohutus kauguses (eksperdi märkus: ei ole määratletud, mis on ohutu kaugus); - vajalik on paisu olemasolust teavitava sildi paigaldamine 1,2 km ülesvoolu asuva silla külge (eksperdi märkus: ei ole määratletud, kelle ülesanne see on; tõenäoliselt on vajalik ka silla omaniku nõusolek). Infotahvlite ja siltide paigaldamine eeldab tegevuse koordineerimist ja konkreetse vastutuse määratlemist (kui on vastutus, siis tehakse seda eeldatavasti ka piisavalt kvaliteetselt). Sõltub, millist meedet rakendada ja kellel on voli seda teha: kas nt Keskkonnaministeeriumil või -ametil, kohalikul omavalitsusel, paisu omanikul või veel kellegi. Kõige mõistlikum kiire lahenduse saavutamiseks antud olukorras oleks kõigil asjaosalistel ühises koostöös märgistusjuhised välja töötada ja ülesanded omavahel ära jagada. Päästeametil on plaanis pärast 2011.a kevadel juhtunud õnnetuse menetluse lõppu koostöös Sindi Linnavalitsusega sellel teemal nõu pidada, et järgmiseks kevadeks saaksid infostendid ja ohutusmärgid üles seatud. Soovitav on kaasata ka Sindi paisu omanik ning Sauga Vallavalitsus, sest pool jõest ja paisust jääb selle omavalitsuse haldusalasse. Ohutuse suurendamiseks Sindi paisu piirkonnas analüüsiti mõningaid Päästeameti Lääne päästekeskuse juhi poolt esitatud tehnilisi võimalusi, kuid üheselt head lahendust ei ole tõenäoliselt olemas. Põhjus on toodud käesoleva peatüki esimeses lõigus. Ohtliku objekti lammutamine võiks esmapilgul olla kõige kindlam viis ohust vabanemiseks, kuid alati ei ole see üheselt nii. Praktiliselt samasugust efekti annab ka kavandatava tegevuse põhilahenduse leevendusmeetmena välja pakutud olemasoleva paisu ümberehitamine tehiskärestikuks (vt ptk ), et tagada kaladele paremad rändetingimused. Ka paisu asemele kavandatud ligi 2 ha suurune tehiskärestik või olemasolevale paisule kujundatud tehiskärestik ei ole suurvee ajal ohutud ja tekivad uued probleemid. Kindlasti suureneb veematkajate hulk Pärnu jõel, kes panevad ennast proovile Sindi kärestikust alla kihutades, sh suurvee ajal. Siiski on kärestikud üldjuhul ohutumad. Seal tekib õnnetusi, aga Päästeameti kogemustel kannab vesi päästetavad üldjuhul edasi ning neile on võimalik allavoolu ligi pääseda. Kuhugi ei kao kalamehed, kellele jääb kalade rände- ja kudemisperioodi ajaks alles ainult jahiinstinkt ja kes unustavad terve mõistuse ja enesealalhoiuinstinkti (nende arv võib isegi suureneda, kui Sindi paisul kalade rändevõimaluste loomise järgselt kalu jõkke rohkem tuleb ja ahvatlused sellega suurenevad). Piirangud ja kalapüügieeskirjad kehtivad ju millegipärast ainult osale kalameestest (vt ptk ). Päästeamet on teinud praktilisi harjutusi kevadise suurveega erinevate paisude juures ja nende senine (tunnetuslik) kogemus on, et langeva kaldpinnaga paisude all on vooluhüpe ehk tagasi- 315 TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, / 316

219 pöörav keeris nii väike ja nõrk, et sealt jõuab varustusega päästja alati välja ujuda, aga otselangevate paisude keeris on oluliselt võimsam. Iga selline objekt on unikaalne ning üks-ühele võrdlus ei pruugi alati paika pidada. Pärnu jõe vooluhulgad, eriti suurveega, on tõenäoliselt oluliselt suuremad paljude teiste jõgede omast, kus on paise või jugasid. Kuigi tähelepanek võib olla igati asjakohane, ei pruugi paisust langeva vee voolunurga muutmine kaldpinna abil aga tõenäoliselt lahendada voolukiiruse ja keeriste probleemi Sindi paisu all, sest vooluhüpe (vertikaalne tagasipöörduv keeris) tekib ikkagi ja suuremate vooluhulkade korral jääb see samamoodi ohtlikuks ka edaspidi. Kui paisu alla rajada mingi voolurahusti, siis teeks see veega üle paisu tulnud inimese olukorra veelgi halvemaks (kokkupõrge takistusega suurel voolukiirusel). Selline paisu ümberehitamine on ka väga kallis ja vajab kindlasti põhjendamist (kui efekt on väike, siis on selle majanduslik mõttekus küsitav). Üks võimalus on ehitada üle paisu sild, mis võimaldaks paremini päästetööde läbiviimist, kuigi see ei vähenda ohtu. Päästetööde tegemise seisukohalt tuleks sild rajada otse paisu kohale, et sealt saaks moodustada turvamis- ja päästenööri lõike õige nurga all kaldaga. Oluline on, et päästetav jääks kahe punkti (sillal oleva ja kaldal oleva päästja) vahele. Kui sild teha paisust allavoolu, siis sealt otse alla ja ühest punktist päästa on palju keerulisem ning inimest vertikaalselt veest välja tõsta õnnestub vaid siis, kui on võimalik talle nöör ümber keha siduda. Kui aga päästetav suudab vaid kätega päästenöörist kinni hoida, siis ei ole võimalik teda vertikaalselt veest välja tõsta. Silla ehitamine on väga kallis ning selle mõttekus vajab põhjendamist. Ja silla näol on juures veel üks tõenäoliselt ohtlik rajatis, kuhu inimestel tekib kindlasti vastupandamatu soov koguneda, eriti jäämineku ja suurvee ajal Kalapääsude rajamise ehitusaegne mõju Käsitletakse kalapääsude rajamise võimalikku ehitusaegset mõju eelkõige kalastikule ja paisualusele kärestikule (koelmualale), mis on jõe ökoloogilise seisundi seisukohalt peamine. Kalastikule avaldab negatiivset mõju, kui heljumisisaldus vees ületab 25 mg/l 316. Mõnede kalaliikide juurdekasv võib väheneda, elupaigad mudastuvad, söögivarud vähenevad, toitumistingimused halvenevad. Veekogu põhja sette heljum satub kalamarja pinnale, halveneb hapnikuvarustus ja kalamari sureb. Samas on lõhejõgede korral kehtestatud heljuvaine lubatud sisalduseks 15 mg/l, üleujutuste korral >15 mg/l 317. Riikliku seire 2012.a I ja II kvartali andmete põhjal on mõõdetud Pärnu jõe heljumisisaldust Oore seirepunktis, tulemused vt Tabel 36. Sindi paisust allpool ei ole 2012.a riikliku seire käigus heljumisisaldust määratud. Tabel 36. Heljumisisaldus Pärnu jõe Oore seirepunktis 2012.a I ja II kvartalis. Allikas: Riiklik keskkonnaseire programm, siseveekogude seire Kuupäev Heljumisisaldus, mg/l , , ,8 316 Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonna veemajanduskava. Kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 254, korrigeeritud 2008; df 317 Keskkonnaministri määrus nr 58: Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad; / 316

220 Kuupäev Heljumisisaldus, mg/l , Alternatiiv A (kavandatav tegevus) Eelprojektiga kavandatud tegevuse korral on võimalik enamus ehitustöid läbi viia jõe kaldal (Veejaama kinnistul), kasutades ajutisi tõkketamme (vt ptk 3.1.1). Sellega on minimeeritud jõekeskkonna mõjutamine paisust allpool. Veehoidla veetaseme ajutine alandamine on vajalik paisu harja remondiks ja vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimise käigus regulaatori paigaldamiseks. Need tööd on suhteliselt lühiaegsed, võimalik teostada suvise madalveeperioodi ajal ega põhjusta eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju. Samasse perioodi on soovitav kavandada ka HEJ sissevoolukanali esise osa süvendustööd. Vt ptk Paisualuse saare eemaldamine ei ole eelprojekti kohase lahenduse korral vajalik. KMH käigus välja töötatud kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahenduse võimalikud ehitusaegsed mõjud vt ptk Paisule leevendusmeetmena rajatava tehiskärestiku ehitusaegsed mõjud jõe veekeskkonnale on suhteliselt sarnased 0-alternatiivi alamalternatiivide 02 ja 03 mõjudega (vt allpool). 0-alternatiivi alamalternatiivid Ei analüüsita alamalternatiive 04 (looduslähedased kalapääsud jõe parem- ja vasakkaldal), 05 (vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine) ja 06 (500 m pikkune möödapääsukanal paremkaldal) sest nende elluviimine ei ole reaalne ja/või nende realiseerimine ei anna kalastiku jaoks soovitud tulemusi (vt põhjendused aruandes eespool). Alamalternatiiv 01 olemasoleva vasakkalda kalatrepi rekonstrueerimine ja looduslähedane kalapääs paremkaldal Ehitusaegsed mõjud ei erine märkimisväärselt alternatiivi A (kavandatava tegevuse) ehitusaegsetest mõjudest (vt eespool). Selle alamalternatiivi ehitusperiood on tõenäoliselt lühem võrreldes alternatiiviga A (jääb ära HEJ rajamise aeg), kuid kalapääsude rajamisel ei ole mõjude erinevus märkimisväärne. Alamalternatiiv 02 paisu lammutamine ja asendamine tehiskärestikuga Kärestiku rajamisel tuleb muuhulgas lähtuda ka tingimusest, et kalastiku kaitse seisukohalt on jõe vee kvaliteeti ja voolurežiimi mõjutavad ehitustööd jões ja jõe kallastel lubatud suveperioodil ainult 2,5 kuu jooksul (vt ptk 12.5). Kui lubatud ehitusaeg jõesängis on ainult 2,5 kuud aastas ning kärestiku (või ka rambi vt tagapool) korral toimuvad küllaltki suuremahulised ehitustööd otse voolusängis, siis ei ole praeguse informatsiooni põhjal võimalik prognoosida, kui kaua aega selleks aega kulub. Arvestada tuleb sellega, et kärestiku (või rambi vt tagapool) rajamise korral tuleb enne paisu lammutamist alandada veetaset ülalpool paisu, kuid see peab toimuma aeglaselt ja ühtlaselt (vt ptk 13.3), et mitte põhjustada setete kontrollimatut liikumist. Tööde tegemiseks tuleb rajada uus jõesäng läbi parempoolse pinnaspaisu kogu ehitustööde ajaks 318 arvestusega, et see uus jõesäng laseb läbi ka ehitusperioodi maksimaalsed vooluhulgad. Tegemist on täiendava ulatusliku ehitusaegse hüdrotehnilise objektiga. Märkimisväärne osa paisu all olevast kärestikust lülitatakse selleks ajaks kasutusest välja. Tööd on kavas läbi viia kahes etapis: esmalt paisu vasakpoolse osa lammutamine ja sinna kärestiku rajamine, seejärel sama paisu parempoolse osaga. Negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks on kavas kasutada täispuhutavaid tõkketamme. 318 TAP Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu, / 316

221 Kui voolu ümbersuunamine paremkalda kaudu ei ole võimalik (arvestada tuleb muuhulgas ka maaomanikega), siis tuleks ehitusplats konserveerida ülejäänud 9,5 kuuks aastas, sh suurvee ja jäämineku perioodideks. Poolelioleva ehituse vastupidavus suurveele ja jääle on ilmselt märkimisväärselt väiksem, mistõttu konserveerimistööd võivad olla mahukad (+ täiendav ajakulu, mis peab mahtuma 2,5 kuu pikkuse ehitusperioodi sisse). Raske on hinnata, mitu korda (mitme aasta jooksul) seda teha tuleks ja kui kaua üks tsükkel (konserveerimine-avamine) aega võtaks. Veerikkal suvel ei pruugi ehitustööde tegemine jões kõrge veetaseme tõttu üldse olla võimalik või on tugevasti häiritud (nt m 2 filterkanga paigaldamine kärestiku rajamise korral). Kuidas mõjub Pärnu jõe kalastikule ja paisualusele kärestikule see, kui tehiskärestiku (või rambi) ehitustööd kestavad määramatu aja (sh kalade rände- ja kudeperioodi) ning sõltuvad loodusjõududest, ei ole võimalik prognoosida. Keskkonnaministeeriumi andmetel on suuremahulisteks ehitustöödeks Sindi paisul planeeritud kolm aastat pluss üks aasta varuks ebasoodsate olude puhuks 319. Ehitustööde tehnilise teostamise seisukohast on seejuures arvestatud tööde konserveerimisega ainult talve- ja kevadise suurveeperioodiks, kuid pole arvestatud kalade kudemisperioodidega, mille kohaselt tohib ehitustöid jõesängis teostada ainult suveperioodil 2,5 kuu jooksul. See tähendab, et ehitustööde mõju kalastikule, sh paisualusele kudealale, avaldub 3-4 järjestikusel aastal (v.a talve- ja kevadine suurveeperiood). KMH läbiviijal puudub voli öelda, kas sellise suuremahulise ja olulise keskkonnamõjuga ehitustöö puhul, mille pikaajaline eesmärk on kaladele võimalikult heade rändetingimuste tagamine, saab ehitusperioodi osas teha erandit (seda pikendades), et objekt katkestusteta valmis ehitada. Tõenäoliselt on see aga teema, mida otsustajal tuleb kaaluda, võrreldes ehitusaegset (lühiajalist) olulist negatiivset mõju ja toimimisaegset (pikaajalist) positiivset mõju (vt ptk 10.2). Sama põhimõte kehtib ka ülejäänud kahe alternatiivi puhul (tehiskärestiku rajamine leevendusmeetmetena ja kalaramp), millega kaasnevad suuremahulised ehitustööd jõe sängis. Lisaks otsestele ja kaudsetele mõjudele kalastikule tuleb KMH-s arvestada ka sellega, kust saab olema juurdepääs ehitusplatsile: tehiskärestikule või rambile jõesängis (rasketranspordile ja ehitusmasinatele on vaja ehitusaegseid juurdepääsuteid mõlemalt kaldalt), jõe kallastele kaldarajatiste-muldkehade ehitamiseks jms. Kärestiku ja rambi rajamisega kaasnevad rasked veod läbi linna ja ka parempoolselt kaldalt (kärestiku puhul tonni kive ja täitematerjali). Ehitustööde organiseerimise kavandamisel tuleb lahendada, kust leitakse lähipiirkonnast ca m 3 maakive kärestiku jaoks (voolurahustusrahnud või varju andvad kivid läbimõõduga 0,5-1,2 m ning kivipuistkindlustis) ning kas Eestis on olemas piisav hulk vastavat tehnikat ja kogemused sellise mahuga vastutusrikaste hüdrotehniliste tööde läbiviimiseks Pärnu jõe suuruses vooluveekogus või tuleb vastavad tööd tellida välismaalt. Müra mõju (vt ptk 8.8) sõltub ka sellest, millist tehnoloogiat kasutades pais lammutatakse (kas õhitakse või lõhutakse suruhaamrite ja ekskavaatoritega). See pole KMH koostajatele teada 320. Lammutatud raudbetoonkonstruktsiooni metalldetailid tuleb jõest eemaldada ja käidelda vanarauana. Vastasel juhul võib see tekitada ohtu ujujatele, inimestele, loomadele ja ka saastata keskkonda. Paisu lammutamiseks ja tehiskärestiku rajamiseks on vaja koostada lammutusprojekt ning saada paisutuse mõjualas olevate kinnistute omanike kooskõlastus (veetaseme alandamiseks) ja ehitusluba. 319 Keskkonnaministeeriumi a kiri nr 11-2/ TAP-i koosseisus koostatud Kalade rändeteede avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks lammutustehnoloogiat ei käsitle. 221 / 316

222 Alamalternatiiv m laiune kalaramp paisu keskel Ehitustööde kestvuse, veehoidla veetaseme ehitusaegse alandamise ja vee ümbersuunamise, ehitusaegsete juurdepääsude, paisu (osalise) lammutamise ning vajaliku tehnika, oskuste ja maakivide kohta vt eespool tehiskärestiku kohta kirjutatu. Rambi rajamise ehitusaegne mõju jõesängis on tõenäoliselt ligikaudu võrreldav paisu lammutamise ja tehiskärestiku rajamise ehitusaegse mõjuga. Täiendavalt tuleb arvestada leevendusmeetmena jõe paremkaldale rajatava looduslähedase kalapääsu ehitusaegsete mõjudega, mis selles osas on võrreldavad alamalternatiivi 01 ehitusaegsete mõjudega. 222 / 316

223 9. KUMULATIIVNE MÕJU Mõju kalastikule Olulisemad tegurid, mis mõjutavad kalade põlvkondade arvukust, on kudekarja arvukus ja abiootilised tingimused sigimisperioodil (temperatuur, soolsus, jõgede suurvee tase ja vältus). Erinevate liikide puhul mängivad need kaks tegurit erinevat rolli. Kui keskkonnatingimused pole soodsad, siis vahel ei aita ka suurearvuline kudekari. Halvad toitumistingimused võivad samuti viia väga nõrga põlvkonna moodustumiseni. Jahedad suved, kui kalad kasvavad aeglaselt ega jõua saavutada talve üleelamiseks vajalikku kriitilist pikkust, võivad samuti põhjustada nõrkade põlvkondade teket. Ilmastikutingimused (tuul, jääolud) mõjutavad kalasaakide suurust ka otseselt püügi teostamise võimaluste kaudu 321. Kalapopulatsioonide, sh lõhilaste olukorda veekogudes mõjutavad lisaks rändevõimalustele (veekogu tõkestatusele): - hüdroloogilised tingimused (veetase ja selle muutused); - veetemperatuur; - vee füüsikalis-keemiline kvaliteet, sh nii looduslikud kui ka antropogeensed reostusallikad; - sobivate kudepaikade olemasolu ja nende olukord (kvaliteet); - kalamarja elujõulisus; - toidubaasi olemasolu; - konkurents toidubaasi pärast; - röövkalade (nt haug) olemasolu; - teised liigid toiduahelas, nt linnud ja loomad, kes toituvad (noor)kaladest (nt toonekurg, merikotkas, saarmas jt) - ülepüük ja noorjärkude väljapüük töönduslikul kalapüügil; - röövpüük, eriti püük elektriagregaadiga ja kalade kuderände ajal; - kalakasvandustest veekogudesse pääsenud võõrliigid (nt vikerforell), kes on konkurendid looduslikele lõhilastele; - parasiitidest tingitud haigused. Erinevate maade kirjandusest kogutud andmete põhjal on välja toodud mõne olulise siirdekalaliigi lõhe, meriforell, jõesilm, angerjas suremuse põhjused erinevates elutsükli staadiumites (vt Tabel 37 kuni Tabel 39) 322. Viidatud allika järgi on jõeforelli suremuse põhjustena kirjanduses välja toodud hüdroenergia tootmine, reostus ja muu (määratlemata), põhjuseid ei ole eluetappide ega päritolu järgi eristatud. Lõhe ja meriforelli puhul on inimese poolt põhjustatud suremus ülekaalukalt kutselise ja harrastuskalapüügi näol, samuti hüdroenergia tootmisel (kalade allavoolurändel). Angerja puhul tuuakse antropogeensete põhjustena välja eelkõige HEJ-de negatiivne mõju ning kutseline ja harrastuskalapüük. 321 Keskkonnaministeeriumi koduleht: a+prognoos+2010.pdf; Populatsionsdynamik der diadromen Fischarten. Altlantischer Lachs, Meerforelle, Meerneunauge, Flussneunauge und Europäischer Aal. Endbericht. Dr Ralf Thiel, Victoria Magath, Universität Hamburg Biozentrum Grindel & Zooloogisches Museum, Hamburg. Umweltbundesamt (Saksamaa), Texte Nr. 76/2011, November 2011; / 316

224 Looduslikud põhjused Looduslikud põhjused Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine Tabel 37. Lõhe suremuse põhjused erinevates elustaadiumites (kirjanduse põhjal). Allikas: Populatsionsdynamik der diadromen Fischarten. Altlantischer Lachs, Meerforelle, Meerneunauge, Flussneunauge und Europäischer Aal. Endbericht. Dr Ralf Thiel, Victoria Magath, Universität Hamburg Biozentrum Grindel & Zooloogisches Museum, Hamburg. Umweltbundesamt (Saksamaa), Texte Nr. 76/2011, November 2011 Suremus marjast larvini larvist smoldini Elustaadium smoltide allavooluränne Kormoranid X X Muud röövloomad Konkurents X X X X X meres kuni naasmiseni kudemisjärgne Muu X X X X Kalandus X X X Inimese poolt põhjustatud Harrastuskalapüük X X X X Hüdroenergia X X Veevõtt Reostus Muu X X X Tabel 38. Meriforelli suremuse põhjused erinevates elustaadiumites (kirjanduse põhjal). Allikas: vt eelmine tabel Suremus marjast larvini larvist smoldini Elustaadium smoltide allavooluränne Kormoranid X X Muud röövloomad Konkurents X X X X meres kuni naasmiseni kudemisjärgne Muu X X X X Kalandus X X Inimese poolt põhjustatud Harrastuskalapüük Hüdroenergia X X Veevõtt Reostus Muu X X X X 224 / 316

225 Looduslikud põhjused Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimine Tabel 39. Angerja suremuse põhjused erinevates elustaadiumites (kirjanduse põhjal). Allikas: vt eelmine tabel Suremus mereline (ookeanis) Elustaadium paikne (mage- / riimvees) hõbeangerjas (rändangerjas) Kormoranid X X Muud röövloomad Konkurents Muu X X Kalandus X X Inimese poolt põhjustatud Harrastuskalapüük Hüdroenergia X X Veevõtt X X Reostus X X Muu X X X X X X Siirdekalade seisundi kõige olulisemateks mõjutajateks loetakse jõgede paisutamist ja hüdroenergia tootmist. Eelkõige ei suudeta takistada noorkalade sattumist turbiinidesse, sest liiga tihedate võrede puhul on turbiinide töö häiritud. Kumulatiivne mõju avaldub nendel juhtudel, kui jõel on mitmeid kaladele läbimatuid paise ning suurt suremust põhjustavaid hüdroelektrijaamu. Kõige olulisem on tagada kalade üles-ja allavoolurände tingimused alamjooksul asuvate paisude juures, sest see mõjutab jõestiku kalastiku seisundit kõige rohkem. Pärnu jões selle suudmest kuni Esna jõe suudmeni (0-119 km) on hüdromorfoloogilistest näitajatest lähtuvalt kaardistatud ca 58 ha siirdekalade kudealasid (vt Joonis 44), sh allpool Sindi paisu olemasolev kudeala pindalaga m 2. Siirdekaladest lõhe, meriforelli ja siia sigimis- ja noorjärkude kasvualade kvaliteet on hinnatud rahuldavaks või kesiseks 323, mis tähendab, et nendelt kasvualadelt lõhe ja meriforelli potentsiaalsete laskujate arv on 2-5 isendit 100 m 2 kohta 324. Hea või väga hea kvaliteediga kasvualasid ei tuvastatud. Vimma ja jõesilmu potentsiaalsete kasvualade kvaliteeti on samas uuringus hinnatud valdavalt rahuldavaks, üksikutel juhtudel ka heaks. (Siirde)kaladele taastootmiseks on oluline kudemisalade olemasolu ja nende kvaliteet. See pole seotud alati inimtegevusega, vaid tegemist võib olla ka looduslike protsessidega. Orgaaniline aine (sh puulehed jm taimsed osad) võib nn loodusliku hajureostusena sattuda jõkke mitte ainult kraavide ja erosiooni kaudu, vaid ka lumesulamisveega, üleujutustega, sademetega, tuulega. Kudemisalade kvaliteet on tihedalt seotud ka loodusliku hajureostusega jõe kallastelt ja valgalalt (surnud orgaanika ehk taimejäänuste ja nende laguproduktide) sattumisega jõkke, kus need ladestuvad jõe põhjas ning põhjustavad mudastumist. Jõgede veekaitsevööndid on küll mõeldud kaitseks põllumajandusliku (antropogeense) reostuse eest, kuid võsastunud ja puudega palistatud jõekaldad ning niitmata luhaheinamaad suurendavad märkimisväärselt nn loodusliku orgaanilise aine sattumist jõkke. Surnud taimne orgaanika võib ummistada kalade jaoks vajalikud kruusased-klibused kudealad ning oluliselt halvendada kalamaimude toitumis- ja hapnikutingimusi. See sõltub jõelõigu iseloomust, mil määral orgaanilise aine sattumine jõkke seda mõjutab. Kiirevoolulises ja kärestikulises lõigus ei toimu reeglina setete kogunemist, küll aga on see aeglasema vooluga lõikudes üsna sage nähtus. 323 TAP Jõeelustiku uuringud. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, Tartu Potentsiaalne lõhe ja meriforelli laskujate (2-aastased isendid) arv sõltuvalt sigimis- ja noorjärkude kasvuala kvaliteedist on leitud järgmiselt: väga hea 20 isendit 100 m 2 kohta; hea 10 isendit 100 m 2 kohta; rahuldav 5 isendit 100 m 2 kohta; kesine 2 isendit 100 m 2 kohta. 225 / 316

226 Kahtlemata on veekogu tõkestamine olulise mõjuga, kuid Sindi paisul on see toimunud hulk aega tagasi ja Pärnu jõe keskkond on stabiliseerunud. Siirdekalade arvukus on seejuures langenud äärmiselt madalale tasemele. Kalade rändeteede avamine Sindi paisul, sh looduslähedase kalapääsu rajamisega, olemasoleva kalatrepi rekonstrueerimisega ja ülevoolupaisu muutmisega põhjapaisuks (tehiskärestikuks), avaldab positiivset mõju kalastikule nii otseselt kui ka kaudselt. HEJ toimimisega seotud negatiivsed mõjud (vt ptk 8.2.2) on leevendatavad (vt ptk 12 ja 14.1). Kui lahendatakse siirdekalade rändetingimused ka Jändja paisul, siis ei ole veekogu tõkestamisega seonduvalt Pärnu jõel olulisi kumuleeruvaid mõjusid ette näha. Kalapopulatsioonide elujõulisuse hindamisel ja prognoosimisel on edaspidi oluline arvesse võtta kõiki eelnimetatud aspekte. Sindi paisu lammutamine ei ole üks ja ainus võluvits, mis kõik probleemid lahendab. Näiteks pole välistatud, et kalade asustustiheduse suurenemisega võib suureneda oht nakatuda parasitaarhaigustesse või teravneda kalade konkurents toidubaasi pärast. Pole välistatud, et hüdroloogilised või klimaatilised tingimused on kalade kudemisperioodil ebasoodsad ning see võib kahjustada populatsiooni elujõulisust mitmeks järjestikuseks aastaks. Väärtuslike kalade arvukuse tõus ahvatleb tõenäoliselt suuremale röövpüügile kogu jõestiku ulatuses. Kõiki aspekte tuleb vaadelda omavahel seotuna ja kompleksselt, kuid see ei ole käesoleva KMH ülesanne. Tuleb rõhutada, et siirdekalade eksisteerimise esimeseks ja kõige olulisemaks eelduseks on head rändetingimused koelmute ja mere vahel. Kuni seda saavutatud ei ole, ei saa rääkida ka toidu puudusest, haiguspuhangutest ja konkurentsist. Need nähtused ilmnevad populatsioonide suure arvukuse tingimustes ning Pärnu jõe siirdekalad on sellest olukorrast praegu väga kaugel. Joonis 44. Pärnu jõel olevad rändetõkked ning siirdelõhelaste, jõesilmu ja vimma praegused ja potentsiaalsed kudealad. Allikas: Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Jõeelustiku uuringud. MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, Tartu / 316

227 Muud mõjud Vee kvaliteet Pärnu jões on reoveepuhastite juures ja põllumajanduses rakendatud meetmete tõttu järjepidevalt paranenud ega ole kalastikule probleemiks reeglina üheski jõelõigus ning see ei piira ühegi tüübiomase ega indikaatorliigi esinemist jões. TAP-i käigus ( ) tehtud uuringute põhjal peeti erandiks Reopalu lõiku vahetult allpool Paide linna reovee puhastusseadmete väljavoolu, kus ajuti võisid kalastiku elutingimused vee kvaliteedist tulenevalt oluliselt halveneda. (Vee üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus kalastikku ja muud jõeelustikku vooluvetes tavaliselt oluliselt ei mõjuta. Toitelementide kõrgenenud sisaldus võib muutuda tõsiseks probleemiks vaid suurte paisjärvede puhul. Samuti on see oluline selle seisuveekogu seisukohalt, kuhu jõgi suubub.) 325 KMH koostajale ei ole teada muid tegevusi või tegevusetusi, mis koos kavandatava tegevusega Sindi paisul võiksid põhjustada kalastiku seisukohalt oluliste mõjude kumuleerumist vaadeldavas piirkonnas. Kumuleeruvate mõjudena võib välja tuua veel järgmised võimalikud olukorrad: - kui paisu lammutamisel jäävad lahendamata Pärnu jõest tootmisvett võtvate ettevõtete (OÜ Raho, Sindi Lanka AS) veevarustusprobleemid või uued lahendused osutuvad ettevõtete jaoks majanduslikult kahjulikeks (vt ptk ), võib see teoreetiliselt viia ka nende ettevõtete sulgemiseni, mis omakorda võib tuua kaasa sotsiaalprobleeme piirkonna elanikele (tööpuuduse kasv); - positiivse kumuleeruva mõjuna võib välja tuua selle, et kalade rändetingimuste parandamiseks rajatav tehiskärestik (kas kavandatava tegevuse leevendusmeetmena või paisu lammutamisel) osutub tõenäoliselt vajalikuks ka paisu ohutuse seisukohalt (vt ptk 8.20). 325 TAP Teostatavusuuringu aruanne. K&H AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS. Tartu / 316

228 10. ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE Käesolevas peatükis võrreldakse kavandatavat tegevust erinevate reaalsete alternatiivsete võimalustega ning antakse nende paremusjärjestus, lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjust ja hüvedest Alternatiivide hindamise protsess Alternatiivide hindamise protsessi ning parima alternatiivi kujunemist illustreerib Joonis 45. Joonis 45. Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise alternatiivide võrdlemise skeem. Alamalternatiivide kirjeldus vt Tabel 5. Ebareaalsed alamalternatiivid on skeemil märgitud katkendjoonega Nagu jooniselt näha, koosnevad Tabel 5 toodud põhialternatiivid alamalternatiividest, mida erialaeksperdid on hinnanud oma mõjuvaldkonna seisukohast ning valinud parima võimaliku lahenduse. Alternatiivide võrdluses ei ole arvesse võetud hindamise käigus ebareaalseks tunnistatud alamalternatiive (joonisel märgitud katkendjoonega; vastavad põhjendused on toodud aruandes eelpool). See tähendab, et ülaltoodud skeemist lähtudes valib eksperdirühm: - paremkalda looduslähedase kalapääsu parima lahenduse (A1, A2 või A3); - vasakkalda kalapääsu parima lahenduse (B1, B2 või B3); - kasutatavad turbiinid (D1); - parima toimiva vooluhulkade proportsiooni (E1 või E2); - allavoolurände lahenduse (F1). Kavandatava tegevuse alamalternatiivide hindamise ja valiku ning olulise negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmete väljatöötamise tulemusena on kujunenud nn parendatud eelprojekti lahendus. Alternatiivide võrdlemise juures on arvesse võetud kalastikule (eelkõige siirdekaladele) avalduda võiva olulise negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeid (vt ptk 12). Lähtudes eelprojektiga kavandatava tegevuse hindamise käigus välja töötatud leevendusmeetmetest (vt ptk 12), mis muudavad oluliselt praegust eelprojekti lahendust, on alternatiivide võrdlemisel kõrvutatud omavahel ka eelprojekti lahendust (HEJ + kalapääsud) ja leevendusmeetmetega lahendust (HEJ + kalapääsud + tehiskärestik) vt Tabel 40 ja Tabel / 316

229 0-alternatiivi erinevaid alamalternatiive ehk hüdrosõlme rekonstrueerimise võimalusi ilma HEJ-ta on võrreldud omavahel ja leitud nende hulgast parim lahendus. Kuna olemasoleva olukorra säilimine (nn klassikaline 0-alternatiiv) Sindi paisul ei ole õigusaktidega kooskõlas (vt Lisa 1, KMH programm), siis käesoleva KMH käigus ei ole seda alternatiivide võrdlemisel analüüsitud Kriteeriumid ja alternatiivide võrdlemise tulemused Eksperdirühma poolt alternatiivide võrdlemiseks valitud kriteeriumid ja neile antud kaalud vt Joonis 46. Kriteeriumite valikul on arvestatud, et need hõlmaksid kõiki olulisi keskkonnamõjusid ning kavandatava tegevuse rakendamist mõjutavaid tegureid ning oleksid sisuliselt võimalikult mittekattuvad, et vältida ühe mõju mitmekordset arvestamist. Samas on kalastiku puhul, mis on Sindi paisuga seoses vaieldamatult kõige olulisem teema, oli mitmekordse arvestamise vältimine üsna keerukas, sest siirdekalade rände teema on seotud näiteks ka mõjuga Natura-alale, paisualusele koelmualale ja kalandusele. Alternatiivide võrdlemisel kasutati multikriteeriumite analüüsi (paaritivõrdlust). Kuna käsitletud kriteeriumid ei ole võrdse tähtsusega, siis andis KMH eksperdirühm neile kaalud. Kriteeriumite järjestus alates suurimast kaalust on järgmine: inimeste ohutus, siirdekalad, Natura 2000 (sh kaitsealad ja roheline võrgustik), maalihkeoht, salvkaevud, ettevõtete tehnoloogilise vee varustus, kalandus, rekreatsioon, muu jõeelustik, paisualune kudeala, vaated ja väärtuslik maastik, kultuurimälestised ja pärandkultuur, välisõhk ja müra ning maismaaelustik (vt Joonis 46). Siirdekalad Muu jõeelustik Paisualune kudeala Maismaaelustik Natura 2000, kaitsealad, rohevõrgustik Salvkaevud Ettevõtete tehnoloogilise vee varustus Rekreatsioon Vaated, väärtuslik maastik Kultuurimälestised ja pärandkultuur Välisõhk ja müra Maalihkeoht Ohutus Kalandus 1,5 2,0 1,5 1,5 5 6, ,5 9,0 9 11,5 13,0 Joonis 46. Kriteeriumid ja nende kaalud Selgitused kriteeriumite juurde: - siirdekalad: siirdekalade üles- ja allavoolurände tingimused paisul, sh paisjärv, HEJ (turbiinid); - muu jõeelustik: paigakalad, põhjaloomastik; - paisualune kudeala: veerežiimi ja veekvaliteedi mõju; - maismaaelustik: maismaataimestik ja -loomastik; - Natura 2000, kaitsealad, rohevõrgustik: Natura 2000 elupaigad ja liigid, ala terviklikkus; kaitstavad loodusobjektid; - salvkaevud: mõju põhjaveetasemele ja elanike salvkaevudele paisutuse mõjualas; 229 / 316

230 - ettevõtete veevarustus: mõju ettevõtlusele (OÜ Raho ja Sindi Lanka AS-i veevõtt jõest); - rekreatsioon: puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused paisjärve ümbruses; - vaated, väärtuslikud maastikud: ilusad vaated lähtudes Sindi ÜP-st; - kultuurimälestised ja pärandkultuur: muinsuskaitseobjektid Sindi linnas, Sindi pais on pärandkultuuriobjektide nimekirjas; - välisõhk ja müra: tolm ja peened osakesed; müratase; - maalihkeoht: maalihkeoht seoses veetaseme kõikumisega Pärnu jões; - ohutus: paisu ohutus inimesele; - kalandus: kutseline ja harrastuskalapüük. Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimise ehitustööde ja toimimise juures on kõige suurema kaaluga ehk kõige olulisemad kriteeriumid (kriteeriumi kaal >10) inimeste ohutus paisul ja siirdekalade rändetingimuste tagamine. Märkimisväärse kaaluga kriteeriumitest (kriteeriumite kaal 7-10) saab nimetada veel mõju Natura 2000 aladele ja kaitsealadele, maalihkeohtu, salvkaevusid ja ettevõtete tehnoloogilise vee varustust, kalandust ja rekreatsiooni. Mõju olulisuse hindamisel kasutati järgmist skaalat: oluline positiivne (+2); väheoluline positiivne (+1); neutraalne / mõju puudub (0); väheoluline negatiivne (-1); oluline negatiivne (-2). KMH käigus on omavahel võrreldud reaalseid alternatiive (vt ptk 3.2.2), kusjuures eraldi on vaadeldud võimalikku ehitusaegset mõju ja käitamisaegset mõju. Ühe (alam)alternatiivi ehitus- ja käitamisaegse mõju punkte ei ole omavahel liidetud, sest ehitusaegse lühiajalise ja toimimisaegse pikaajalise mõju liitmine ei anna alternatiivist õiget pilti. Samal põhjusel ei ole antud (alam)alternatiivide paremusjärjestust. Omavahel on võimalik võrrelda kas (alam)alternatiivide ehitusaegset mõju või toimimisaegset mõju. Eksperdirühma (alam)alternatiivide võrdluse tulemused vt Tabel 40. Maatriksi hinnangu osas (tabeli vasakul poolel) on esitatud eksperdirühma liikmete poolt antud hinded vastavalt kriteeriumile ja alternatiivile. Nagu näha võib, on looduskeskkonna kriteeriumitele antud hindepallid valdavalt neutraalsed või negatiivsed. See on põhjendatav asjaoluga, et reeglina avaldab igasugune arendustegevus looduskeskkonnale vähem või rohkem negatiivset mõju. Kõige negatiivsemaks (hinne -2) on hinnatud nende alternatiivide ehitusaegne mõju, kus kalapääsude rajamiseks tuleb teostada mahukaid töid jõekeskkonnas: kavandatud tegevuse leevendusmeetmetega lahendus (HEJ + kalapääsud + tehiskärestik), tehiskärestik (paisu lammutamisega) ja kalarambi ehitus. KMH koostaja juhib siinkohal tähelepanu, et kalastikuekspert Martin Kesler ei pidanud vajalikuks osaleda eksperdirühma koosolekul, kus käsitleti alternatiivide võrdlemist. Alternatiivide võrdlemise tulemused olid Martin Keslerile kogu aeg teada. Alles pärast KMH aruande teistkordset avalikustamist muutis Martin Kesler ainuisikuliselt alternatiivide võrdlemise tabelit looduskeskkonnale avalduva mõju osas, mistõttu pidas juhtekspert vajalikuks Martin Kesleri koostatud alternatiivide võrdlemise tabeli (vt Tabel 41) ja järelduste eraldi väljatoomist. Looduskeskkonnale avalduva ehitusaegse (negatiivse) mõju osas on praktiliselt võrdse väikese negatiivse mõjuga eelprojektiga kavandatav tegevus ning alternatiiv 01 (kalapääsud mõlemal kaldal). Samuti on võrdse, kuid oluliselt suurema ehitusaegse negatiivse mõjuga kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahenduse (vt ptk 12) rajamine, tehiskärestiku rajamine (alternatiiv 02) ja kalarambi rajamine (alternatiiv 03). Siiski, kui võrrelda omavahel tehiskärestiku rajamist olemasolevale paisule leevendusmeetmena ja tehiskärestiku rajamist koos paisu eelneva lammutamisega (alternatiiv 02), tuleb olulisemaks lugeda alternatiivi 02 ehitusaegset negatiivset mõju, sest enne tehiskärestiku rajamist on vaja olemasolev pais ka lammutada. Looduskeskkonnale avalduvate toimimisaegsete mõjude seisukohalt on eksperdirühma (v.a Martin Kesler) seisukohalt parim lahendus paisu lammutamine ja selle asemele tehiskärestiku raja- 230 / 316

231 mine (alternatiiv 02), sest see tagab siirdekaladele kõige paremad rändetingimused ning selle kaudu eeldused jõe elukeskkonna oluliseks paranemiseks. Paremuselt järgmised on vastavalt kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ja kalaramp (alternatiiv 03) ning kõige väiksema positiivse mõjuga on alternatiiv 01 (kalapääsud mõlemal kaldal). Kalastikuekspert Martin Kesler hindas kalastikule ja looduskeskkonnale avalduvate toimimisaegsete mõjude seisukohast parimateks lahendused, mis ei näe ette HEJ rajamist (vt Tabel 41): parim on 0-alternatiivi alamalternatiivi 02 (paisu lammutamine ja selle asemele tehiskärestiku rajamine), järgnevad alamalternatiiv 03 (kalaramp) ja alamalternatiiv 01 (kalapääsud). Tema seisukohad kavandatav HEJ olulise negatiivse mõju kohta vt aruandes eespool. Arvestades kavandatava tegevuse ehitusaegset mõju inimese tervisele, heaolule ja varale on (analoogselt looduskeskkonnale avalduvatele mõjudele) saanud rohkem negatiivseid hindeid need alternatiivid, millega kaasnevad mahukad ehitustööd, mis toovad endaga kaasa suurtes kogustes ehitusmaterjalide veo läbi asustatud piirkonna (müra, tolm) ja veetaseme (ehitusaegse) alandamise. Ehitusaegsete mõjude seisukohalt on võrdselt väikese negatiivse mõjuga eelprojektiga kavandatav tegevus ja alternatiiv 01 (kalapääsud), üsna võrdselt suure mõjuga kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ning alternatiivid 02 (tehiskärestik) ja 03 (kalaramp). Ehitusaegsed mõjud inimese tervisele, heaolule ja varale on võrreldavad ehitusaegsete mõjudega looduskeskkonnale. Toimimisaegsete mõjude osas inimese tervisele, heaolule ja varale on ainsana saanud negatiivse hinnangu alternatiiv 02 (tehiskärestik), sest sellega kaasneb veetaseme alandamine paisust ülesvoolu jäävas jõelõigus, mis omakorda avaldab negatiivset mõju piirkonna rekreatsioonivõimalustele, elanike ja ettevõtete veevarustusele, pärandkultuurile ja väärtuslikuks hinnatud vaadetele ning võib suurendada maalihkeohtu. Seega kalastiku seisukohalt parim lahendus osutus inimese tervise, heaolu ja vara seisukohalt halvimaks. Suure kaaluga on eksperdirühma liikmete arvates inimese ohutus paisul ning selle kriteeriumi järgi on eelistatud need kaks lahendust, mis näevad ette tehiskärestiku rajamise paisule: kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ning alternatiiv 02 (paisu asemele tehiskärestiku rajamine). Arvestades koos nii looduskeskkonnale kui ka inimese tervisele, heaolule ja varale avalduvaid mõjusid, annab kavandatava tegevuse eelprojekti kohase lahenduse võrdlemine parendatud (ptk-s 12 toodud leevendusmeetmetega) lahendusega pikas perspektiivis selge eelistuse leevendusmeetmetega lahendusele (seda ka Martin Kesleri hinnangul). Ilma HEJ-ta alternatiividest osutus eksperdirühma hinnangul üldkokkuvõttes parimaks alternatiiv 03 (kalaramp). Siin tuleb aga arvestada, et kalastiku seisukohalt ei ole see parim lahendus, sest ei taga kõikidele siirdekaladele häid ülesrändetingimusi ning vajab leevendava meetmena looduslähedase kalapääsu rajamist jõe paremale kaldale (problemaatiliseks võib seejuures osutuda looduslähedasele kalapääsule peibutusvoolu tagamine, sest kalaramp koondab peavoolu jõe keskossa). Inimese seisukohalt ei parane selle lahendusega paisu ohutus ning pärandkultuuriobjekt sellisel kujul saab kahjustatud, kuid praegune veetase Sindi veehoidlas säilib (v.a ehitusperioodil). Martin Kesleri hinnangul on ilma HEJ-ta lahendustest kokkuvõttes parim alternatiiv 02 (paisu lammutamine). Üldine seaduspärasus, mis tuleb välja (alam)alternatiivide võrdlusest, on see, et mida väiksem on (alam)alternatiivi ehitusaegne (lühiajaline, negatiivne) mõju, seda väiksem on ka selle lahenduse toimimisaegne (pikaajaline, positiivne) mõju, eelkõige kalastiku seisukohalt. Eelprojekti kohase lahenduse ja alamalternatiivi 01 (kalapääsud) ehitusaegsed mõjud on kõige väiksemad (ja üsna võrdsed), sest jõe sängis teostatavaid ja jõevee kvaliteeti mõjutavaid töid on minimaalselt. Samas on ka nende alternatiivide pikaajalised (positiivsed) mõjud võrreldes ülejäänud alternatiividega märkimisväärselt väiksemad, sest kirjeldatud lahendused ei taga kõikidele siirdekalaliikidele vajalikke rändetingimusi. Kuna eesmärk on tagada Sindi paisul kavandatava tegevuse pikaajaline positiivne mõju nii loodus- kui ka sotsiaalsele keskkonnale, siis antakse järgnevalt hinnatud (alam)alternatiivide toimimisaegne paremusjärjestus lähtudes eksperdirühma poolt konsensuslikult saavutatud alternatiivide võrdlemise tulemustest (vt Tabel 40). 231 / 316

232 Looduskeskkonnale, sh kalastikule avaldatava mõju seisukohalt on parim lahendus tehiskärestik (alternatiiv 02). Sellele järgnevad kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ja kalaramp (alternatiiv 03). Looduskeskkonna, sh kalastiku seisukohalt ei ole otstarbekas ellu viia kavandatava tegevuse eelprojekti kohast lahendust ja kalapääsudega lahendust (alternatiiv 01). Sotsiaalsete mõjude poolest on eelistatum kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus. Järgnevad suhteliselt võrdsetena kavandatava tegevuse eelprojekti kohane lahendus, kalaramp (alternatiiv 03) ja kalapääsudega lahendus (alternatiiv 01). Sotsiaalsete mõjude seisukohalt ülekaalukalt kõige vähem sobiv on paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine (alternatiiv 02), mistõttu nendest kriteeriumitest lähtudes ei ole selle alternatiivi rakendamine soovitatav. Põhjus on eelkõige selles, et tegemist on ainsa alternatiiviga, mis toob endaga kaasa veehoidla veetaseme olulise alandamise (veehoidla likvideerimise) ja sellega kaasnevad mõjud. Alternatiivide võrdlusest võib kokkuvõttena välja tuua, et lähtudes pikast perspektiivist (eelkõige ebapiisavast positiivsest mõjust looduskeskkonnale) ei ole otstarbekas ellu viia eelprojekti kohast lahendust ja alternatiivi 01 (kalapääsud mõlemal kaldal). Suhteliselt võrdsel positsioonil järgnevad tehiskärestik (alternatiiv 02) ja kalaramp (alternatiiv 03). Kokkuvõttes parimaks osutus kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus, sest see arvestab nii looduskeskkonnale kui ka ümberkaudsele elanikkonnale avalduvate mõjudega. (Alam)alternatiivide hindamise ja võrdlemise käigus eksperdirühma poolt ei selgunud asjaolusid, mis välistaksid HEJ rajamise Sindi paisule koos siirdekalade rändetingimuste tagamisega vastavalt KMH käigus välja töötatud leevendusmeetmetele (vt ptk 12). Leevendusmeetmete kavandamisel ja nende tõhususe hindamisel on arvestatud ka nende mõjudega, mille olulisust andmete puudulikkuse tõttu ei ole käesolevas töös võimalik üheselt hinnata, ja seetõttu lähtutakse nn ettevaatusprintsiibist. Kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahenduse rakendamisel on välistatud oluline negatiivne mõju Natura Pärnu jõe loodusala väärtustele (kaitse-eesmärkidele) ning see loob eeldused Pärnu jõe hea seisundi saavutamiseks. Martin Kesleri kokkuvõtlikud järeldused tema poolt läbi viidud alternatiivide võrdlemise kohta: lähtudes pikast perspektiivist (eelkõige ebapiisavast positiivsest mõjust looduskeskkonnale) ei ole otstarbekas ellu viia eelprojekti kohast lahendust (isegi koos leevendusmeetmetaga) ja alternatiivi 01 (kalapääsud mõlemal kaldal). Kokkuvõttes parimateks osutusid suhteliselt võrdsel positsioonil tehiskärestik (alternatiiv 02) ja kalaramp (alternatiiv 03). 326 HEJ rajamisel Sindi paisule on oluline negatiivne mõju noorkalade allavoolu rändele, hüdroloogilisele režiimile ja siirdekalade paisualustele koelmutele. KMH käigus välja töötatud põhialternatiivi leevendusmeetmed ei garanteeri püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamist (vt ptk 12). Leevendusmeetmete kavandamisel ja nende tõhususe hindamisel Aldenilt tellitud noorkalade suremuse hinnang on liiga optimistlik ja väga suure tõenäosusega ei kirjelda reaalset olukorda. Samuti on turbiinide ette kavandatavate võrede tõhusust oluliselt üle hinnatud, sest töös viidatud vastavasisuline artikkel Aldeni väiteid ei kinnita. 327 Seetõttu tuleb nimetatud negatiivsete mõjude suuruse hindamisel lähtuda nn ettevaatusprintsiibist. Alternatiivide 03 ja 02 rakendamisel on välistatud oluline negatiivne mõju Natura Pärnu jõe loodusala väärtustele (kaitse-eesmärkidele) ning see loob eeldused Pärnu jõe hea seisundi saavutamiseks. 326 Juhteksperdi märkus: Martin Kesler on teinud alternatiivide järjestamisel paremuse järgi vea. Tabel 41 kohaselt on kokkuvõttes parim alternatiiv 02 (paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine), millele järgnevad kavandatava tegevuse leevendusmeetmetega lahendus ja alternatiiv 03 (kalaramp). 327 Juhteksperdi märkus: Aldeni aruandes (vt Lisa 12) on kolmel leheküljel kirjeldatud võrede tõhususe hindamise metoodikat ja välja toodud hulgaliselt artikleid ja varasemat uuringute andmeid, millele hindamisel on tuginetud. Jääb arusaamatuks, mis esitab Martin Kesler otsustajale eksitavat informatsiooni. 232 / 316

233 Tabel 40. Alternatiivide võrdlemine I (eksperdirühma arutelu konsensuslik tulemus, v.a Martin Kesler) Hinnang Kaalutud hinnang Nr Kriteerium HEJ + kalapääsud + tehiskärestik HEJ + kalapääsud Alternatiiv 01 (kalapääsud) Alternatiiv 02 (tehiskärestik) Alternatiiv 03 (kalaramp) Kaal HEJ + kalapääsud + tehiskärestik HEJ + kalapääsud Alternatiiv 01 (kalapääsud) Alternatiiv 02 (tehiskärestik) Alternatiiv 03 (kalaramp) Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim 1 Siirdekalad , Muu jõeelustik , Paisualune kudeala , Maismaaelustik , Natura 2000, kaitsealad, rohevõrgustik , Mõju looduskeskkonnale Salvkaevud , Ettevõtete veevarustus , Rekreatsioon , Vaated, väärtuslikud maastikud 10 Kultuurimälestised ja pärandkultuur , , Välisõhk ja müra , Maalihkeoht , Ohutus , Kalandus , Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale KOKKU / 316

234 Tabel 41. Alternatiivide võrdlemine II (eksperdirühma liikme Martin Kesleri seisukoht) Nr Kriteerium HEJ + kalapääsud + tehiskärestik HEJ + kalapääsud Hinnang Alternatiiv 01 (kalapääsud) Alternatiiv 02 (tehiskärestik) Alternatiiv 03 (kalaramp) Kaal HEJ + kalapääsud + tehiskärestik HEJ + kalapääsud Kaalutud hinnang Alternatiiv 01 (kalapääsud) Alternatiiv 02 (tehiskärestik) Alternatiiv 03 (kalaramp) Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim Ehit Toim 1 Siirdekalad , Muu jõeelustik , Paisualune kudeala , Maismaaelustik , Natura 2000, kaitsealad, rohevõrgustik , Mõju looduskeskkonnale Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale KOKKU / 316

235 11. MÕJU HINDAMINE NATURA 2000 ALADELE Käesolev peatükk sisaldab Natura asjakohast hindamist (etapp 2) ja alternatiivide kaalumist (etapp 3). Natura eelhindamise (etapp 1) kavandatavale tegevusele viis läbi Keskkonnaamet koos KMH eelhindamisega ja algatamise otsuse tegemisega vt Lisa 1, KMH programmi Lisa 1. Mõju hindamisel Natura 2000 aladele on lähtutud peamiselt KMH eelhinnangu (vt Lisa 1, KMH programmi Lisa 1) punktis 1.7 välja toodud aspektidest. Mõisted 328 Ala kaitse-eesmärk ala kaitse-eesmärgi määravad ära loodusdirektiivi lisa I elupaigatüübid ja lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse-eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa. Ala kaitse-eesmärgi ja ala terviklikkuse omavaheline suhe ala kaitse-eesmärgid on saavutatud kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkus on säilitatud, kui liigid ja elupaigad on soodsas seisundis. Ala terviklikkus ehk sidusus on osa ala kaitse-eesmärkide mõistest ehk ala kaitseeesmärgid on saavutatud siis, kui ala on terviklik, ja vastupidi. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja vaheliste suhete, toiduahela, jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Elupaiga soodne seisund looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimuvad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Liigi soodne seisund kui asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Oluline mõju Natura-alale kui elupaiga(-tüübi) pindala väheneb, killustatus suureneb, häirimine suureneb, liikide isendite arv/asustustihedus väheneb või selle taastumiseks kuluv aeg on pikk, veerežiim või veekvaliteet muutub jt. Olulise mõju kriteeriumiks on see, et elupaiga või liigi soodne seisund halveneb. Metoodika Natura 2000 võrgustiku aladele avalduva mõju hindamisel lähtuti: Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 329 artikli 6 lõigetes 3 ja 4 esitatud nõuetest; Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud juhisest Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine 330 ; Eesti juhisest Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2005, 61 lk; SEI kodulehekülg: Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised. Keskkonnaministeerium, 2005 vt: / 316

236 Pärnu jõe loodusala siirdekalad ja nende elupaik ei ole praeguse olukorra tõttu Sindi paisul soodsas seisundis. Seega ei saa kavandatava tegevuse puhul olla olulise (negatiivse) mõju kriteeriumiks see, et elupaiga või liigi soodne seisund halveneb (vt mõisted eespool), sest enam halvemaks olukord minna ei saa. Seetõttu on antud juhul hinnatud, kas ja mil määral kavandatav tegevus (vt ptk 3.1) või selle reaalsed alternatiivid praegu ebasoodsas seisundis oleva Pärnu jõe elupaiga ja siirdekalaliikide seisundit positiivses suunas mõjutavad. Lähtudes eeltoodust on Natura-hindamisel lähtutud järgmistest kriteeriumitest: - jõe elupaiga seisund on soodne, kui elupaiga looduslik levila ja alad, mida elupaik oma leviala piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ning selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus; - Natura (kala)liigi seisund on soodne, kui liigi asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Bioloogiliste kvaliteedinäitajate poolest (v.a kalastik) on Pärnu jõe elupaiga seisund hea või väga hea (vt ptk 6.12). Peamine põhjus, miks ei saa lugeda Pärnu jõe elupaiga seisundit soodsaks, on siirdekalade rändetingimuste puudumine Sindi paisul Taustinformatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatav tegevus: AS Raju taotleb vee erikasutusluba Pärnu jõel Sindi paisul elektrienergia tootmiseks, Pärnu jõe vasakkaldal vana kalatrepi rekonstrueerimiseks, loodusliku kalapääsu ja kalakoelmu rajamiseks jõe paremkaldale, samuti paisutuse säilitamiseks Kavandatava tegevuse eesmärk ja põhjendus vt käesoleva KMH aruande ptk 2. Kavandatava tegevuse asukoha kirjeldus vt käesoleva KMH aruande ptk 6.1. Kavandatava tegevusega kaasnevad tegevused vt käesoleva KMH aruande ptk 3.1 Kavandatava tegevusega heitmeid ei kaasne (vt käesoleva KMH aruande ptk-d 6.10 ja 8.7). Kavandatava tegevuse mõjupiirkond vt käesoleva KMH aruande ptk 8.1. Kavandatav tegevus on osaliselt (v.a HEJ rajamine ja paisutuse säilitamine) otseselt seotud Pärnu jõe loodusala kaitse korraldamisega ja siirdekalade hea ökoloogilise seisundi tagamisega, sest seoses Sindi hüdrosõlme rekonstrueerimisega kavandatakse looduslähedase kalapääsu ja kalakoelmu rajamist Pärnu jõe paremkaldale ning olemasoleva vasakkalda kalapääsu rekonstrueerimist. Siirdekalade rändetingimuste tagamine Sindi paisul on oluliseks eelduseks Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisele. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ei ole vajalik HEJ rajamine ja hüdroenergia tootmine, mis ei loo eeldusi jõe elupaiga ja kaitstavate liikide soodsa seisundi saavutamiseks Etapp 2: Asjakohane hindamine Asjaosaliste nimed ja kontaktaadressid Natura-hindamise asjaosalised vt Tabel 42 ja käesoleva KMH aruande ptk Peterson, K. (koost.) Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Säästva Eesti Instituut, 2005, 61 lk vt: / 316

237 Tabel 42. Natura-hindamise asjaosalised Asjaosaline Esindaja nimi Kontaktaadress, telefon, e-post Arendaja Raju AS Andres Õis, projektijuht Järvevana tee 5, Tallinn Otsustaja Naturahindamise ekspert KMH järelevalvaja Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Ramboll Eesti AS Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Margit Kolk, veespetsialist Eike Riis, vanemkonsultant Toomas Kalda, keskkonnakorralduse spetsialist mobiil , e-post: Roheline 64, Pärnu tel ja , e-post: Laki 34, Tallinn tel , mobiil , e-post: Roheline 64, Pärnu tel , mobiil e-post: Samm 1: Informatsiooni koondamine Piisavaks informatsiooniks loetakse seda, kui hindamisel on kasutatud kõiki kaasaegseid asjassepuutuvaid allikaid. Allikad, millele käesolevas töös Natura-hindamisel tugineti, vt Tabel 43. Tabel 43. Allikad, millele tugineti Natura-hindamisel Allikad, millele tuleks mõju kindlakstegemisel tugineda Kas on tuginetud järgmistele allikatele? Ala kohta täidetud Natura 2000 standardne andmevorm Tänapäevased ja ajaloolised kaardid Maakasutuse planeeringud ja muud olemasolevad asjakohased planeeringud Alal läbi viidud uuringute materjalid Olemasolevad hüdrogeoloogilised andmed Olemasolevad andmed võtmeliikide kohta Teiste sarnaste projektide või kavade kohta koostatud keskkonnaaruanded Keskkonnaseisundi aruanded Ala kaitsekorralduskavad Soomaa loodusala kaitsekorralduskava; teiste käsitletavate Natura-alade kohta kehtivad kaitsekorralduskavad puuduvad Geoinfosüsteemid Ala kohta leiduvad ajaloodokumendid Muud andmed vastavalt vajadusele Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah Jah (nt eelhindamisel ja KMH läbiviimisel kogutud teave, geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute tulemused, ökoloogiliste uuringute ja riikliku seire tulemused, mida võis saada ala valitsejatelt, avalikest registritest jms) 237 / 316

238 Teave, mida hindamisel iga käsitletava Natura-ala puhul arvesse võeti: Natura 2000 alaks määramise põhjused; ala kaitse-eesmärgid ja alale looduskaitselist väärtust andvad tegurid; ala looduskaitseline seisund (soodne või mitte); ala lähteolukord; alal leiduvate I lisa elupaigatüüpide või II lisa liikide peamised tunnused; ala füüsilised ja keemilised parameetrid; elupaikade ja liikide dünaamika ja ökoloogia; muutuste suhtes tundlikud ala elemendid; peamised ala terviklikkust loovad ja säilitavad struktuurilised ja funktsioonilised seosed; sesoonsed mõjud alal esinevatele elupaigatüüpidele ja II lisa liikidele; teised alaga seonduvad looduskaitselised probleemid, sealhulgas tõenäoliselt aset leidvad looduslikud muutused; ala mõjutada võiva projekti täielik iseloomustus; projekti suurus ja muud üksikasjad; selliste muude käimasolevate, esitatud või heaks kiidetud projektide kirjeldused, mis võivad koos hindamisel oleva projektiga põhjustada alal koosmõju; kavandatavad või kaalumisel olevad looduskaitselised algatused, mis tõenäoliselt mõjutavad tulevikus ala seisundit; projekti ja Natura 2000 ala vahelised seosed (nt olulised vahemaad jne); lube väljastava organi või asutuse esitatud teabenõuded (nt keskkonnamõju hindamine). Mõju hindamisel kasutatud allikad on loetletud aruande peatükis 16. Vastavalt heakskiidetud KMH programmile hinnati kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks olevale jõe elupaigatüübile (3260) ja jõeliikidele ning nende soodsa seisundi saavutamisele ning Pärnu jõe loodusala terviklikkusele. Käsitletavate Natura-alade paiknemine Sindi paisu suhtes vt Joonis 47. Käsitletavate Naturaalade kaugus Sindi paisust vt Tabel 44. Kuna mõju võib antud juhul avalduda praktiliselt ainult mööda jõgesid, siis on vastavad kaugused mõõdetud Maa-ameti xgis-kaardilt 332 looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduselt mööda jõgede telgjooni. Kaardilt mõõdetud kaugused ei pretendeeri suurele täpsusele, kuid annavad orienteeruva pildi olukorrast / 316

239 Joonis 47. Käsitletavate Natura-alade paiknemine Sindi paisu suhtes Tabel 44. Käsitletavate Natura-alade kaugus Sindi paisust mööda jõgesid Natura-ala nimetus Kaugus Sindi paisust, km Kommentaar Pärnu jõe loodusala 0 Tegevus toimub osaliselt loodusala piirides ja osaliselt vahetult loodusala kõrval. Navesti loodusala 27 Mõõdetud mööda Pärnu jõe ja Navesti jõe telgjoont loodusala lähima punktini. Soomaa loodus- ja linnuala 30 Mõõdetud mööda Pärnu jõe ja Navesti jõe telgjoont loodus- ja linnuala lähima punktini. Saarjõe loodusala 50 Mõõdetud mööda Pärnu jõe, Navesti jõe ja Saarjõe telgjoont loodusala lähima punktini. Sindi paisust ülesvoolu suubuvad Pärnu jõkke mitmed jõed, mille elupaiku kaitstakse erinevatel kaitsealadel loodusdirektiivi alusel, st need kuuluvad Natura 2000 võrgustikku (Tabel 45). Tabel 45. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pärnu jõe lisajõed, mis suubuvad Pärnu jõkke ülalpool Sindi paisu Jõe nimi Natura 2000 ala Ala kaitse-eesmärk Navesti Soomaa loodusala (EE ) Soomaa linnuala muu hulgas nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide jõgede ja ojade (3260) ja lamminiitude (6450) ning II lisas nimetatud liikide saarma (Lutra lutra), hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse muu hulgas nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnus- 239 / 316