KÄMPINGUKOMPLEKS LÕUNA-ISLANDIL HRIFUNESIS

Transcription

1 Madis Kams KÄMPINGUKOMPLEKS LÕUNA-ISLANDIL HRIFUNESIS LÕPUTÖÖ Arhitektuuriinstituut Rakendusarhitektuuri eriala Tallinn 2018

2 SISUKORD 1. TEOREETILINE OSA Sissejuhatus Teema valik ja selle põhjendus Probleemi püstitus Ajalooline ülevaade Islandi ehituskunst Islandi arhitektuuri kujunemine Keskkond Üldine keskkond Kliima Üleujutused Juhtumiuuringud KOKO mägihütid Nye Skåpetis PK Arkitektar puhkemajakesed Islandil Colorado Elamuspedagoogilise Kooli ööbimismajakesed Lähipiirkonna iseloomustus Asend Olemasolev olukord Planeeritav olukord Arhitektuurne osa Registratuurimaja Tee koos skulptuurikompositsiooniga Ühe boksiga majake Kahe boksiga majake Peamaja KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD JOONISED

3 1. TEOREETILINE OSA 1.1. Sissejuhatus Teema valik ja selle põhjendus Õppides Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakenduslikku arhitektuuri tegin oma praktika Seve Ehitus ASis, kuhu läksin hiljem ka osalise ajaga tööle. Nüüdseks olen juba rohkem kui aasta töötanud Seve Ehituse AS-is valmismajade projekteerijana. Minu põhitegevuseks on jooniste digitaliseerimine, arhitektuursete ja konstruktiivsete lahenduste väljatöötamine ja korrigeerimine. Tegelen peamiselt tehnosõlmede projekteerimisega ja olemasolevate lahenduste parendamisega ning hoonete 3D mudelite loomisega. Seve Ehituse AS kuulub esimesse Eesti iseseisvuse taastamisjärgsesse ettevõtete põlvkonda ja tegeleb elementmajade projekteerimise ning ehitamisega. Elementmajade osasid toodetakse Eesti tehases. Ettevõttes on tööl 19 kõrgema haridusega inseneri või arhitekti. Seve Ehituse AS on ka üks suurimaid kurtide inimeste tööandjaid Eestis, kurdid moodustavad 15% ettevõtte töötajatest, mistõttu Seve Ehituse AS oskab ka minu erivajadusi arvestada. [1] Eelmise aasta seisuga on Seve Ehituse AS ehitanud Eestis 150 eramut, ridamaja ning suvilat, Soomes 30 eramut ja ridamaja, Rootsis 40 eramut, ridamaja ning suvilat ja Norras 750 era- ja ridamaja, suvilat ning kortermaja. Seve Ehituse AS on ehitanud nii passiivmaju kui ka esimese Eesti plussenergiamaja ning Norra esimesed täielikult ökomärgistega materjalidest ehitatud nullenergia kortermajad. [1] a alguses projekteeriti ja ehitati esimene ehitis ka Islandile. Pärast seda hakkas Islandilt tulema Seve Ehituse AS-ile arvukalt tellimusi. Muu hulgas tuli tellimus kämpingukompleksi projekteerimiseks ja ehitamiseks Lõuna-Islandil asuvasse Hrifunesi, kus juba tegutseb mõne majakesega ööbimiskoht, mida soovitakse laiendada. Islandi populaarsus turistide seas on aastatega üha kasvanud. [1] 6

4 Minu lõputööks on Seve Ehituse AS-ilt tellitud Hrifunesi kämpingukompleksi teoreetiline edasiarendus, kuna reaalselt tellitud kompleks on tunduvalt tagasihoidlikum, kui mu lõputööna kavandatav idee. Kämping on plaanitud koosnema mitmetest väikestest majakestest, millest igaüks on köetav ja vannitoaga, ning suuremast peamajast, kus on registratuur ja restoran ning toad kämpingutöötajate majutamiseks. Lisaks ehitatakse ka saun ja vaateplatvorm Probleemi püstitus Eesmärk on pakkuda Islandi üha kasvavale turistide hulgale looduslähedast majutust senisest mugavamas ja stiilsemas keskkonnas. [2] Loodusturism on maailmas tõusuteel. [3] Kuna üha enam inimesi on linnastunud ja loodusest kaugenenud, on vastukaaluks kasvanud soov veeta oma puhkus metsikus looduses. Linnainimene januneb tühjade maastike, puhta õhu ja vee ning võimaluse järele end matkasportlikult proovile panna. Just metsik loodus mägede sh vulkaanidega, liustike, veerohkete jugade, puutumatute randade ning geisrite ja kuumaveeallikatega on see, mis meelitab inimesi üle terve maailma Islandit külastama. Käies ise käesoleval kevadel Islandil veendusin, et kuigi turistide seas populaarse Islandi ringtee ääres on arvukalt majutusasutusi, on need valdavalt üpris spartalikud kämpinguhütid mõnedes on kahe kämpinguboksi peale jagatud tualett- ja pesuruum, teistes asuvad need peamajas. Paljudes kämpingutes oli probleeme õhuvahetusega, mis tingis higistavad aknad ja üleüldise liigniiskuse. Arvan, et üha enam loodushuvilisi turiste eeldab ka mugavat, tervislikku ja stiilset majutuskeskkonda, mida kavatsen oma projekti tulemina pakkuda Ajalooline ülevaade Esimesed Islandi asukad olid tõenäoliselt 8. sajandil saabunud Iiri mungad, kes tõrjuti välja või assimileeriti 9. sajandil Skandinaaviast saabunud viikingite poolt. Pärimuse järgi on Islandi esmaavastajaks viiking nimega Naddoddur, kes eksis merel purjetades Fääri saarte suunas. Järgnevalt purjetas Rootsi viiking Gardar Svavarsson ümber Islandi. Esimene viiking, kes üritas Islandile elama asuda oli aga norralane Floki Vilgeroarson, kuid karmid talveolud hukutasid tema karja ning ta oli sunnitud Norrasse tagasi pöörduma. Küll oli aga just tema see, kes andis Islandile nime. [4] Islandi ajaloolase Ari Þorgilssoni teose Íslendingabók ehk Islandlaste raamat (kirjutatud ajavahemikus ) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja Ingólfr Arnarson, kes rajas aastal 874 talu tänapäeva Reykjaviki asukohas. [5] Alates sellest hakkas Islandile asuma arvukalt 7

5 inimesi Norrast ja Briti saartel asuvatest viikingikolooniatest. [4] Paremad maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare lõunaosa tasandikel ja varjulistes orgudes. [6] JOONIS 1. INGÓLFR ARNARSON JUHENDAB TROONISAMMASTE PÜSTITAMIST. PETER RAADSIGI 19. SAJANDI MAAL. Aastal 930 asutati Reykjavikist natuke ida pool Þingvelliris saare parlament Althing, kus vabad mehed võtsid vastu tervet saart puudutavaid otsuseid ja lahendasid tüliküsimusi. [6] 11. sajandil võeti Islandil ametlikult vastu ristiusk, järgmisel sajandil allutati Islandi kirik Norra peapiiskopile ja Norra mõjuvõim hakkas Islandi samm-sammult kasvama. [4] 13. sajandi teisel poolel langes Island lõplikult Norra ülemvõimu alla. 13. sajand oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. [6] Koos Norra ülemvõimust tulenevate kaubanduspiirangute ja maksukohustuste ning kliima järkjärgulisest halvenemisest (algas nn väike jääaeg) algas eluolu halvenemine Islandil. 14. sajandi lõpus läks Island koos Norraga Taani ülemvõimu alla. [1] 8

6 Keskajal vaevasid Islandit mitmed epideemiapuhangud nagu must surm aastatel sajandil toimus Taani survel usupuhastus ja omaks võeti luteri usk. [1] 17. ja 18. sajandil kannatas Island Põhja-Aafrikas oleva Barbari ranniku piraatide rünnakute all sadu islandlasi viidi moslemite orjadeks. Epideemiate, näljahädade ja vulkaanipursete (eriti Laki purskele järgnenud näljahäda) tõttu suri ligi viiendik elanikest aastal Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel, mis mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani 1786.[6] aastal eraldus Norra Taanist ja sõlmis personaaluniooni Rootsiga. 19. sajandil hakkasid Islandi ja emamaa Taani suhted nõrgenema. Islandil tõstis pead rahvuslik ärkamisliikumine. Välismaalased said õiguse Islandiga otse kaubelda aastal, aastal loodi Islandi omavalitsus, 1904 loodi Islandi ministeerium, mille juhiks oli Reykjavikis resideeruv islandlane. [6] 1918 võeti vastu liidulepingu seadus, millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat Islandi Kuningriiki, mis oli Taaniga personaalunioonis ning mille monarh oli Taani kuningas. 17. juunil 1944 kuulutati välja Islandi Vabariik aastal asutati NATO, Island kuulus asutajaliikmete hulka, kuigi seda sammu saatsid kodused rahutused aastal sõlmitud leppe alusel naasid II maailmasõja ajal põgusal Islandit okupeerinud Ameerika väed Islandile, kasutades sealset lennuväebaasi aastani aasta 2. aprillil saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad F-15C Eagle. [6] 21. sajandi Island on kõrge elatustasemega rikas riik. Islandlased kasutavad laialdaselt geotermaalenergiat ja hüdroenergiat. Tektooniliselt aktiivne asukoht võimaldab kasutada majapidamistes kütteks ja tarbeveeks kuumaveeallikate vett. Samuti köetakse looduslikult kuuma vee abil arvukaid kasvuhooneid. Ohtralt on istutatud metsa (loodusliku metsana on Islandil põhiliselt vaevakasevõserik ja madalad pajud, mille ajalooline majanduslik ostarve on piirdunud küttepuiduks olemisega). Kuigi aasta finantskriis mõjus Islandile rängalt, on Island sellest nüüdseks välja tulnud ja on jätkuvalt rikka ning õnneliku rahvastikuga riik. Rahvaarv jätkab kasvu nii loomuliku iibe kui sisserände tõttu. [4] 1.4. Islandi ehituskunst Islandi arhitektuur on kujunenud Skandinaavia mõjutuste taktis. Olulist rolli on Islandi puhul mänginud puidu kui ehitusmaterjali vähene leidumine saarel. Islandi esmaasukad ehitasid viikingitele omaseid pikkhooneid. Kuni 19. sajandini ehitati valdavalt mätastest seinte ja katustega maju. Hiljem 9

7 olid populaarsed Šveitsi stiilis romantilised majad ning betooni kui ehitusmaterjali laiema kasutuselevõtuga alustas pärast I maailmasõda oma võidukäiku funktsionalism. [7] Mätasmaja vundament ehitati kividest, mille peale rajati puitsõrestik, mille vahele laoti mättad. Mättad laoti enamasti kahes kihis blokkidena, mõnikord laoti mättad omavahel kalasaba mustris, mis lisas dekoratiivsust. Välispidine mätassein kaeti seestpoolt puitsõrestikuga, mis omakorda kaeti kättesaadava siseviimistlusmaterjaliga. Puitmaterjal esines välisseina kattena üksnes sissepääsu poolsel fassaadil. Majja sisse astudes jõuti saali, kus oli lahtise koldega tulease. Põrandat katsid kiviplaadid, hiljem ka lauad. [7] Umbes 1000 aasta jooksul, mil mätasmaja oli Islandi valdav hoonetüüp, ei püsinud see siiski kogu aja päris samasugusena. 14. sajandil loobuti pikkhoonete ehitamisest ja hakati ehitama väiksemaid, kuid erineva otstarbega hooneid. 18. sajandil toimus järgmine läbimurre, kui valdavaks sai stiil, mida hakati nimetama burstabær, otsfassaadid viimistleti laudisega ja värviti kirgastes toones. Paljud neist on tänaseni säilinud ja seetõttu on just burstabæridest saanud mätasmajade tüüpide tuntuim esindaja. 19. sajandi lõpus muutus tavaliseks linlik ehitusviis ja maju hakati ehitama puidust, karmi kliima kaitseks voodertati majad laineplekist rüüsse, mis kaugelt vaadates meenutab vertikaallaudist. Tänapäeval ehitatakse Islandil valdavalt terasest, klaasis ja betoonist maavärinatele vastupidavaid kaasaegseid maju, mida köetakse geotermaalenergia abil. [8] 10

8 JOONIS 2. HOFI KIRIK PÄRINEB 19. SAJANDI LÕPUST JA ON TÜÜPILINE BURSTABÆRI TÜÜPI HOONE Islandi arhitektuuri kujunemine Pika aja kestel kuni 20. sajandi alguseni ei olnud Islandil oma arhitekte ega arhitektuuristiili. Puitmaterjal majade ehitamiseks imporditi Norrast, sageli oli tegemist osadeks võetud vanade palkmajadega, mis laoti Islandi jälle üles ning kaeti laineplekiga. Seega oli ka arhitektuur norrapärane. Reykjaviki ja teiste arenevate linnade esinduslikumad kivimajad projekteerisid aga valdavalt Taani arhitektid. [9] 11

9 JOONIS 3. ISLANDI ARVUKAD ROMANTILISED PUUMAJAD ON LÄHEMAL VAATLUSEL KAETUD LAINELISE PLEKIGA. MAJA SEYÐISFJÖRÐURIS, IDA-ISLANDIL. Esimene arhitektuuriharidusega islandlane ja Islandi riigiarhitekt oli Gudjon Samuelsson ( ). Samuelsson õppis arhitektuuri Kopenhaagenis ja naasis Islandile ajal, kui linnastumine hoogustus aastal hävitas tulekahju tosinkond maja Reykjaviki kesklinnas sai selgeks, et norrapärased palkmajad olid liiga tuleohtlikud. Samuti ei nähtud neid piisavalt esinduslikuna linna jaoks, millest aastal sai Islandi kuningriigi (personaalunioonis Taani kuningriigiga kuni aastani) pealinn. Samuelssonil avanes võimalus hakata linnale uusi hooneid projekteerima. [9] Samuelssoni silmapaistvamad teosed on Islandi ülikooli peahoone, Islandi rahvusteatri maja, Landakoti katoliku kirik Reykjavikis ja Akureyri kirik. [10] Samuelssoni konkurentsitult kõige suurejoonelisem ja tuntum teos on aga Hallgrimsi kirik Reykjavikis, mille projekt valmis aastal. Samuelsson sai projekteerides inspiratsiooni Svartifossi joa võimsatest basaltsammastest. Ilmsed on ka projekteerimisega samal ajal Kopenhaagenis ehitamisel olnud Grundtvigi kiriku, mis valmis aastal, ekspressionistliku arhitektuuri mõjud. Hallgrimsi kiriku ehitamine võttis kaua aega lõplikult valmis see alles

10 aastal. See-eest on Hallgrimsi kirik Reykjaviki ja kogu Islandi arhitektuuri kuulsaim esindaja. Samuelssoni arhitektuur tervikuna ammutas inspiratsiooni Islandi loodusest, eriti kaljudest, ja teiste Põhja-Euroopa maade kaasaegsest arhitektuurist. [9] JOONIS 4. HALLGRIMSI KIRIK KOOS LEIF ERIKSSONI MONUMENDIGA. 13

11 JOONIS 5. SVARTIFOSSI BASALTSAMBAD, MIS OLEVAT INSPIREERINUD SAMUELSSONI HALLGRIMSI KIRIKU PROJEKTEERIMISEL. Uuema aja arhitektidest on pälvinud tunnustuse ja hüüdnime arhitektuuri hull teadlane Einar Thorsteinn Asgeirsson ( ). Tema arhitektuuris on kesksel kohal erinevad geomeetrilised kujundid, lisaks vaimustus ta kosmoseajastust ja pooldas ökoloogilist elustiili. Ta osales Müncheni olümpiapargi projekteerimisel, misjärel keskendus geodeetilistele kuplitele. Koos arhitektist sõbra Olafur Eliassoniga loodi Harpa kontserdimaja geodeetilise struktuuriga kuppel ja klaasfassaadi jaotus (hoone valmis 2011.aastal), mis on Reykjaviki moodsa arhitektuuri üks tähtteoseid. Oma kodumajaks ehitas Asgeirsson kuplikujulise mätasmaja, mida looduslikust kuplikujulisest muruga kaetud künkast eristavad üksnes aknad. [9] 14

12 JOONIS 6. DETAIL ASGEIRSSONI LOODUD HARPA KONTSERDIMAJA KLAASFASSAADIST. 15

13 JOONIS 7. ASGEIRSSONI KODUMAJA, MIS KOMBINEERIB MINEVIKU EHITUSPRAKTIKA FUTURISTLIKU DISAINKEELEGA Kokkuvõttes võib öelda, et Islandi arhitektuuri koondpilt on küll kaunis kaootiline, aga see-eest huvitav ja mitmekesine. Külastades Islandit, sh Reykjavikki, veendusin, et Islandi ja Eesti arhitektuuril on palju ühist ka meil on väga vähe läbivalt ühesuguse arhitektuuriga piirkondi (ainult paneelelamurajoonid on selles osas erandlikud), kummalgi meist pole laiu bulvareid või kvartalite kaupa uhkeid linnamaju. Nii nagu Riigikogu hoone juurest on pea kiviga visata Kassisaba puumajad ja varjulised tagahoovid, nõnda on ka Islandi parlamendist vaid mõnesaja meetri kaugusel aedadega eramajad ja väikesed kortermajad Keskkond Üldine keskkond Island asub Atlandi ookeani põhjaosas 63. põhjalaiuskraadi ja põhjapolaarjoone ning 25. ja 13. läänepikkuskraadi vahel. Islandilt Gröönimaale on 290 km, Fääri saartele 420 km, Šotimaale 750 km, Norra rannikuni 970 km. Island on Euroopa suuruselt teine saar, millest ca 63 % katab tundra. [6] 16

14 Hrifunes asub Islandi lõunaosas, 230 km Reykjavikist idas, ookeanist kümmekonna kilomeetri kaugusel. Paarikümne kilomeetri kaugusele jäävad väikelinnad Vik ja Kirkjubœjarklaustur. [11] Sadakonna kilomeetri kaugusele jääb Euroopa suurim liustik Vatnajökkul. [12] Geoloogia Island on vulkaaniline saar, mis paikneb Atlandi ookeani keskahelikul Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. [6] Islandil olles külastasin ka ise üht sellist piiripealset kohta Dimmuborgirit Myvatni järve ääres, samuti Krafla vulkaani. Kivipankade kurrutus ja kunagi tardunud laavajõed olid selgelt nähtavad. Island koosneb m kõrgusest laavaplatoost, kuid leidub ka kihtvulkaane. Pisikesi purskeid on Islandil pidevalt, samuti nõrku maavärinaid. Ka Hrifunesi lähedal on aktiivseid vulkaane nagu näiteks Katla, Hekla ja Eyafjallajökkul. [6] Katla viimatine suurem purse toimus aastal, ka järgneval sajandil on toimunud purskeid, kuid need pole suutnud erinevalt aasta omast läbi murda vulkaanis katvast jäämütsist. Neist väikestest pursetest on aimu saadud kiirelt sulanud jääst põhjustatud äkiliste tulvavete abil. [13] Nüüdseks on viimasest Katla suuremast purskest möödunud 100. aastat, mis on pikim selle vulkaani suure purske paus alates Islandi asustamisest. Minevikus on Katla suurtele pursetele eelnenud tugevad maavärinad. Samuti on mitu juhust, kus paar aastat enne Katla purset on toimunud Eyafjallajökkuli purse, kuna viimane purskas aastal 2010, siis jälgivad teadlased Katlat hoolega ning ootavad uut purset. [13] Kuigi Hrifunes jääb Katlas linnulennult paarikümne kilomeetri kaugusele, ei tohiks Katla purse, kui tuhapilved välja arvata, mõjutada elu Hrifunesis, kuna Hrifunes ei paikne Katlast allavoolu. Hekla purskas viimati aastal 2000 ja ka tema puhul oodetakse peatseid uusi purskeid. [13] Samas tagab just vulkaanile aktiivsus geotermaalenergia kasutamise rentaabluse kõikjal Islandil. Sellele lisanduvad veel võimate liustikujõgede joad ja kosed, mis võimaldavad toota hüdroenergiat. Kõige selle tõttu on kuum vesi, küte ja elekter Islandi väga odavad. [14] Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti saare absoluutsed kõrgused. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikuteäärsetel aladel on suvi 17

15 lühike ja jahe. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jäämütside otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. [15] Hrifunesis on lõunapoolse asendi ja ookeani läheduse tõttu lähispolaarne okeaaniline kliima, mis on mahedam, kui enamiku Islandi tundrakliima, rääkimata igiliustike polaarkliimast. [14] Sellest annavad tunnistust ka Hrifunesi ümbruskonna nõlvadel kohati leiduvad vaevakased. Nii nagu Islandile üldiselt on ka Hrifunesile iseloomulik tuulisus, Eesti mõistes lõikav tormituul on seal pea igapäevane nähtus. [16] Seetõttu olen kavandanud kämpingukompleksi ümber haljastust, mis pakuks tuulevarju Üleujutused Lõuna-Islandil on tavalised tulvaveed, mis tulenevad Vatnajökkulli ja väiksemate liustike ning liustikujärvede osalistest äkilistest sulamistest, mida põhjustavad vulkaanipursked. Sellist tulva kutsutakse jökulhlaup (liustikujooks). [17] Viimase aja katastroofilisim jökulhlaup toimus aastal, kui purskas liustiku all olev vulkaan Grimsvötn ja liustikust alguse saav Skeidara jõgi ujutas tulvaveega üle ulatuslikud tasandikud. Tipphetkel oli vooluhulk üle kuupmeetri sekundis, mis tegi jõest vooluhulga osas võimsuselt teise jõe maailmas (Amazonase järel). Veevool koos mitmesaja tonniste jäämägedega lõhkus ümber Islandi kulgeva ringtee ning mitu silda. [17] Hrifunesi kämpinguala ei tohiks tulvavetest ohustatud olla, sest läheduses asuv sügav ja lai jõeorg peaks suutma tulvaveed absorbeerida Juhtumiuuringud Juhtumiuuringuteks toon võrdluseks mõned teised metsikusse loodusesse asetatud majakeste kompleksid KOKO mägihütid Nye Skåpetis aastal valmisid Lääne-Norras Nye Skåpetis KOKO arhitektide projekteeritud mägihüttide kompleks. Hoonete kuju ja välisviimistluse inspiratsiooniks said Norra mägedele iseloomulikud kivitahukad.[18] Piirkonnas on 35 iseteenindusega matkahütti. Kuna hütid on enamasti teedest ja muust liiklusest kaugel ning raskesti ligipääsetavad, on külaliste ülesanne teatud mõttes ka järgmiste külaliste eest 18

16 hoolitsemine: igaüks täiendab ööbima minnes hüti toiduvarusid, toob juurde kulutatud küttepuud ning koristab enda järel. [19] KOKO arhitektide lahenduse eesmärgiks on võimendada veelgi looduses liikumise kogemust. Hoonetegruppi kuuluvad peahoone, magamiskabiinid, tualettruum koos laoga ja saun. Vett saab järvest ja elektrit ei ole. Peahoone, magamiskabiinide ja sauna kütmine on kavandatud puudega. Köögis on ka kaks gaasipliiti, millel erinevad matkaseltskonnad saavad ühel ajal süüa teha, ning valgustuse toide lahendatakse päikesepaneelidega. Matkajad saavad end pesta saunas, mille pesuruum asub täpselt mägioja kohal. [19] Hüttide välisviimistlus on tuulist ja lumist kliimat taluvast valtsitud tsingist, mille hooldust ei ole vaja teha aastakümneid. Siseviimistluses on kasutatud palju puitu, mis loob sooja ja sõbraliku atmosfääri. Kõigil hoonetel on seinasuurused aknad, kust avanevad panoraamsed vaated ümbruskonna lummavale maastikule. [19] Ristikujulise põhiplaaniga peahoone, kus asuvad köök, elutuba ja magamisasemed 11-le külastajale, mahutab matkajat. Väiksemad magamishütid on mõeldud viiele inimesele. Peahoone ruumilahendus toetab erinevate matkaseltskondade omavahelist sotsialiseerumist. [19] JOONIS 8. KOKO MAJAD MAASTIKUL. 19

17 JOONIS 9. KOKO MAJADE ASENDIPLAAN PK Arkitektar puhkemajakesed Islandil 20 puhkemajakest projekteeriti Islandi edelaossa Brekkuskogurisse Islandi Akadeemikute Ühingule. Igast puhkemajakesest avaneb vaade Laugarvatni järvele. Arhitektuurilise lahenduse eesmärk on sulatada puhkemajakesed ümbritsevasse maastikku. Majade rajamisel väljakaevatud pinnas kasutatakse terrassi ümbritseva tuuletõkkevalli ning majakeste mätaskatuse rajamiseks. [20] Puhkemajad ehitatakse puidust, vundament valatakse betoonist. Puhkemajade arhitektuurne kontseptsioon rõhutab planeeringu lihtsust ja efektiivsust ning kasutatavate materjalide kõrget kvaliteeti. Fassaad kaetakse termiliselt töödeldud puiduga, mis peab niisketele ilmastikuoludele paremini vastu, katus tehakse mätastest. [20] Sisemuses on põrandaks poleeritud betoon, seinad ja laed kaetud puitpaneelidega. Elu- ja söögiruumid asuvad maja keskosas, vannitoast on pääs terrassile, kus asub geotermaalveega varustatud vann. Esialgu on 20-st puhkemajakest valminud kaks. [21] 20

18 JOONIS 10. P. K. ARKITEKTARI MAJAD MAASTIKUL. JOONIS 11. VAADE MAJALE. 21

19 JOONIS 12. PK ARKITEKTARI MAJA PÕHIPLAAN Colorado Elamuspedagoogilise Kooli ööbimismajakesed Majakesed asetsevad männimetsas asuval mäenõlval ja leiavad kasutust õpilaskodudena. Majakestest avaneb vaade metsale ja mäeahelikele. Majakesed koosnevad karbist ja raamist. Raami ehk väljaulatuva katuse alune toimib varustuse (jalgrattad, suusad, süstad) hoiuruumina. Tehases valmistatud karbid on paigutatud täienisti raami sisse, mis kaitseb seda paksu lume eest. Karbid on ise kuumvaltsitud terasest ja veekindlad, mistõttu vajavad vähe hooldust. [22] Majakeste sisemus on kaetud kasevineeriga, mis loob sooja ja looduslähedase tunde. Eriliselt painutatud vineerist on valmistatud ka majakeste lauad, voodid ja panipaigad. Seega sobitub nii majakeste välimus kui sisemus ümbritsevasse loodusesse ja on sobilik loodushuviliste õpilaste majutamiseks. [22] 22

20 JOONIS 13. ÖÖBIMISMAJAKESED LOODUSES. 23

21 JOONIS 14. ÖÖBIMISMAJAKESTE LÄBILÕIGE. 24

22 JOONIS 15.ÖÖBIMISMAJAKESTE ASENDIPLAAN. 25

23 2. PROJEKTILAHENDUSE SELETUSKIRI 2.1. Lähipiirkonna iseloomustus Hrifunesi kämpingukompleks hakkab asuma Islandi lõunaosas, umbes 230 km Reykjavikist idas, ookeanist kümmekonna kilomeetri kaugusel. Islandi maanteest nr 1 ehk suurest asfaldiga sillutatud ringteest, mis kulgeb ümber kogu saare, jääb Hrifunes 7 km kaugusele. Teelõik, mis toob ringteelt kämpingukompleksi on Islandi mõistes hea kvaliteediga kruusatee, mis on läbitav igal aastaajal, kuigi talvisel ajal soovitatakse ligipääsuks kasutada neljaveolisi mootorsõidukeid. Paarikümne kilomeetri kaugusele Hrifunesist jäävad väikelinnad Vik ja Kirkjubœjarklaustur. Sadakonna kilomeetri kauguselt algab Euroopa suurim liustik Vatnajökkul Asend Olemasolev olukord Olemasoleva olukorrana esitan ortofoto. 26

24 JOONIS 16. FOTO Planeeritav olukord Planeeritava olukorrana esitan asendiplaani. 27

25 JOONIS 17. ASENDIPLAAN. 28

26 2.3. Arhitektuurne osa Projekteeritavas Hrifunesi kämpingukompleksis hakkab olema 14 majakest, registratuurimaja ning suur peahoone. 14 majakesest 8 on paarisboksidega ja 6 ühe boksiga. Kõigis majades on elektriküte, sest elekter on Islandil odav. Kuum vesi tuleb maa seest olevatest kuumaveeallikatest Registratuurimaja Registratuurimaja asub kohe kämpingukompleksi kõrvalt mööduva tee ääres. Registratuurimaja kõrval asub killustikuga pinnatud autoparkla. Registratuurimajast saab infot majutuse kohta ning ennast majutuses möllida. Registratuurimajas asuvad ka kämpingu töötajate ametikorterid 10 ööbimiskohaga ning töötajate köök. Registratuurimaja vundament valatakse betoonist. Seinad tehakse puitsõrestikust, soojustatakse villaga. Välisviimistluseks on laudis, sees on seinad värvitud või kaetud laudisega. Viilkatus on kaetud rullmaterjaliga Tee koos skulptuurikompositsiooniga Registratuurimajast läheb looklev killustikuga pinnatud tee kämpingumajakesteni. Tuulevarju pakuvad istutatud kuused, lisaks neile ilmestab lühikest teekonda terasest teravkaartest skulptuurikompositsioon, mis loob illusiooni kaartest moodustatud portaalist. Kaared on värvitud mustaks, pimedal ajal on need valgustatud Ühe boksiga majake Ühe boksiga majakeses asuvad eluruum ja vannituba, ööbimiskohti on kahele inimesele. Postvundament valatakse betoonist. Seinad tehakse puitsõrestikust, soojustatakse villaga. Välisviimistluseks on laudis, sees on seinad värvitud või kaetud laudisega. Viilkatus on kaetud immutatud laudadega Kahe boksiga majake Kahe boksiga majakeses asuvad kaks kämpinguboksi, kummaski eluruum ja vannituba, kummaski ööbimiskohti kahele. Kahe boksiga majad sobivad seetõttu peredele, rohkemate pereliikmete korral on võimalik kasutada välivoodeid. 29

27 Postvundament valatakse betoonist. Seinad tehakse puitsõrestikust, soojustatakse villaga. Välisviimistluseks on laudis, sees on seinad värvitud või kaetud laudisega. Viilkatus on kaetud mätastega Peamaja Peamajas asuvad söökla 60 inimesele ja saun 10 inimesele. Peamajast avaneb läbi avara akna kaunis vaade liustikujõega orule. Peamaja taga on bassein, milles saunalised saavad ennast jahutamas ja vaadet nautimas käia. Peamaja vundament valatakse betoonist. Seinad tehakse puitsõrestikust, soojustatakse villaga. Välisviimistluseks on laudis, sees on seinad värvitud või kaetud laudisega. Viilkatus on kaetud rullmaterjaliga. 30

28 3. KOKKUVÕTE Rohkem kui pool maailma rahvastikust on tänaseks linnarahvas, urbaniseerumine ei näita vaibumise märke. Ka maal elavate inimeste elustiil on praeguseks valdavalt selline, mida vanasti peeti linlikuks. Vastukaaluks sellele soovib üha rohkem inimesi puhata metsikus looduses, panna end seal proovile ja avastada uusi paiku. Islandi populaarsus turismisihtkohana on viimastel aastatel üha kasvanud, aina rohkemate turistide majutamiseks vajatakse täiendavaid ööbimiskohti. Samas ei soovi paljud looduse ilu avastama tulnud turistid ööbida ilmetutes ja küsitava stiiliga kämpinguhüttides, mis on sageli võimalikult odavalt ehitatud ja kannatavad halva ventilatsiooni tõttu liigniiskuse all. Oma reisi ajal oli mul mitu sarnast kogemust. Hrifunesi kämpingukompleks on läbimõeldult planeeritud ja mugav ööbimiskoht, mis koosneb 14 majakesest, millest 8 on paarisboksidega ja 6 ühe boksiga. Lisaks ööbimisele on seal võimalus nautida peamajas paiknevas sööklas erinevaid toite, lõõgastuda saunas või jalutada haljasalal ja imetleda terasest kaartest moodustatud skulptuuri ning avanevaid avaraid vaateid. Autosid saab parkida parkimisplatsil, mille juures asub eraldiseisev registratuurimaja. Kämpingukompleks on kasutatav aasta läbi, olemas on nii vee kui ka elektriühendus ja loomulikult ka tasuta WIFI. Hrifunesi kämpingukompleksi eesmärk on luua metsikus looduses mugav ja esteetiline võimalus vaba aja veetmiseks, puhkamiseks ja eelkõige ööbimiseks. Arvestades Islandi erilist loodust tule ja jää maa võlusid, siis küllap kasvab turistide arv seal ka edaspidi ning mitmedki neist leiaksid kena peatuskoha Hrifunesis. 31

29 4. SUMMARY The following thesis Camping complex in Hrifunes in South-Iceland is about an innovative and stylish accommodation in superb setting. More than half of the contemporary world population lives in urban areas and even people living in the countryside lead a life that was traditionally charactarised as an urban one. The tempo of urbanisation does not give any signs of calming down. Contrary to the spread of urban lifestyle a growing number of people want to spend their vacation in wild nature, to test themselves there and to discover new places. During recent years the popularity of Iceland as a tourist destination has rapidly grown. There is a necessity for new accommodation places. Many of the tourists wanting to discover Iceland do not want to spend their nights at featureless cabins with questionable style. Many of these cabins are built as cheaply as possible and due to poor ventilation suffer from excessive humidity. During my own trip there I had several similar experiences. Hrifunes camping complex is elaborately planned and a comfortable place of stay. There are 14 houses of which 8 are semi-detached and 6 are single cabin houses. There is also a parking area, a monument of arches made of steel, a registry house and a main building, latter includes a diner and a sauna. In the main building there is a possibility to enjoy local cuisine at the diner or to relax in the sauna. Outside one can stroll in the greenery and admire the scenery of open landscape. The camping complex is open all-year-round, there is both electricity, water and naturally also free WIFI. The aim of Hrifunes camping complex is to establish a convenient and aesthetical place in wilderness to spend spare time, to rest and foremost to sleep. Taking into acoount the special beauty and charm of the nature of Iceland the land of fire and ice then there is little doubt that the number of tourists visiting Iceland continues to rise in the future. And many of them would find a nice place to stay at Hrifunes. 32

30 5. VIIDATUD ALLIKAD 1. [Kasutatud 19. mai, 2018] 2. [Kasutatud 19. mai, 2018] 3. [Kasutatud 19. mai, 2018] 4. [Kasutatud 19. mai, 2018] 5. [Kasutatud 20. mai, 2018] 6. [Kasutatud 20. mai, 2018] 7. [Kasutatud 20. mai, 2018] 8. [Kasutatud 20. mai, 2018] 9. [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 20. mai, 2018] [Kasutatud 21. mai, 2018] 33

31 19. [Kasutatud 21. mai, 2018] [Kasutatud 21. mai, 2018] [Kasutatud 21. mai, 2018] [Kasutatud 21. mai, 2018] 34

32 6. JOONISED 35