Looduse mõjust inimese tervisele ja heaolule

Transcription

1 Looduse mõjust inimese tervisele ja heaolule Ann Ojala Nature-based Solutions: From Innovation to Common-Use Tallinna ülikoolis 24. oktoobril aastal

2 Elustiili ja linnastumisega seotud probleemid Heaoluühiskondades levinud depressioon, liigne kehakaal, II tüübi diabeet,... Põhjusteks muuhulgas Krooniline stress Istuv elustiil

3 Looduse seos tervise ja heaoluga Kasvav hulk teadusuuringuid looduse positiivsest mõjust inimese tervisele ja heaolule. Rohealade positiivne mõju seotud järgmiste mehhanismidega: Stressiga toimetulek, tähelepanu taastumine Füüsilise aktiivsuse kasv Sotsiaalsete kontaktide kasv Tulemuseks: Rahulolu elukeskkonnaga Rahulolu ja heaolu kasv, pikem eluiga jne. Probleem: Rohealade vähenemine linnades

4 Taustateooriaid Biofiilia hüpotees (Wilson, 1984). Inimese-looduse suhe Psühhofüsioloogilise stressi vähenemine (Ulrich, 1984) looduse vaatlemine vähendab stressi protsess on automaatne ja tundepõhine Tajutud taastumise teooria (Kaplan ja Kaplan, 1989) meeldiv keskkond võimaldab tähelepanu taastumist Eemalolek (argipäevast eemaldumine), paeluvus (kk. mis tõmbab tähelepanu), ulatus (sidus ja terviklik kk.), sobivus (kk. sobivus endale). Meelispaik (esim. Korpela jt. 2001) Eriti oluline, meeldiv ja väärtuslik paik igapäevakeskkonnas. Psühholoogiline eneseregulatsioon

5 Näiteid uuringutest küsitlusuuring Loodus ja inimese heaolu (Helsingi ja Tampere) ( ) Projekti juhid: Liisa Tyrväinen (METLA) ja Kalevi Korpela (Tampere ylikool) Küsitlusuuring, aastast vastajat mõlemast linnast Tulemused: Üle 80% vastajatele on looduskeskkond oluline hea elukeskkonna osa. Loodust peeti oluliseks ilu, esteetilisuse, rahu ja vaikuse tõttu. Loodust peeti oluliseks füüsilise aktiivsuse lisajaks. Inimeste lemmikaigad on enamasti looduses. Restoratiivsed kogemused loodusekskkonnas, eriti linnametsades ja vee ääres olid tugevamad, kui parkides ja asumites. - Looduses viibine mõjub positiivselt üldisele meeleolule - Positiivsed tunded lisanduvad, mida rohelisem ümbrus on Mida rohkem elanikud rohealadel viibisid, seda enam kogesid nad positiivseid tundeid. Tulemus oli kindel, kui lähirohealasid külastati aastas üle viie tunni kuus, või kui külastati mõnda linnast väljas 9.11 olevat roheala 2-3 korda kuus

6 Näiteid uuringutest - lapsed ja loodus - Rohealad vähendavad tähelepanu ja hüperaktiivuse all kannatavate laste sümptomeid (Faber Taylor ja Kuo, 2009). - Rohelised mängu- ja õpikeskkonnad toetavad sotsiaalset ja kognitiivset arengut, eriti kui on raskusi motivatsiooni ja tähelepanuga (Laaksoharju jt. 2012). - Roheline kooliaed tõstab heaolu ja vähendab stressi (Kelz jt. 2013). - Naabruskonna rohelus on aastastel lastel seotud füüsilise aktiivsuse sagedusega koolivälisel ajal (Janssen ja Rosu, 2015).

7 Näiteid uuringutest loodus ja heaolu - Rohealad vähendavad kiire elutempoga, töötuse ja kehvade elutingimustega seotud stressi (Bell jt. 2005). - Positiivne seos tajutud tervise ja elukeskkonna üldise roheluse vahel (näit. de Vries jt. 2003; Maas jt. 2006). - Looduse lähedus suurendab füüsilise aktiivsuse sagedust ja kestvust (näit. Neuvonen jt. 2007; Mytton jt. 2012). - Regulaarne füüsiline aktiivsus looduses on seotud kõrgema rahulolu ja madalama ärevusega (Lawton jt. 2017).

8 Näiteid uuringutest loodus ja heaolu Positiivne seos rohealade külastatavuse, subjektiivse tervisehinnangu ja vaimse tervise vahel (näit. Korpela jt. 2010; Mitchell, 2012; Tyrväinen jt. 2014; Mitchell jt., 2015). Inimesed eelistavad looduskeskkonda, kui nad on vaimselt väsinud (Staats jt. 2003). Looduses viibimine tõstab tuju ja toetab vaimset tervist (näit. Bowler jt. 2010; Korpela jt. 2010, 2014). Looduses viibimine (võrreldes linnakeskkonnaga) vähendab südame löögisagedust, vererõhku ning kortisooli taset (näit. Hartig, 2003; Lee jt. 2009; 2011; Tsunetsugu jt. 2013, Lanki jt. 2017)

9 Näiteid uuringutest - loodusesuhe.. kirjeldab indiviidi tasemel seotust looduskekkonnaga,. Internaliseeritud suhe loodusega; mõtted ja tunded oma isiklikust seotusest loodusega (Nisbet jt. 2009). Seotud näiteks: Sisemise õnnetundega Subjektiivse heaoluga Enesehinnanguga Looduses viibitud ajaga

10 Näiteid uuringutest - eksperimendid Jaapanis

11 Näiteid uuringutest - eksperiment Helsingis Pildid: Erkki Oksanen/ Luke 11

12 Praktilisi näiteid tervist metsast Näide: Tervist edendav rada (Voimametsä) Ikaalises: Metla, Tampere ülikool ja Ikaalinen Spa. Avatud aastal. Võimalik külastada 6,6 km või 4,4 km rada. - Rajal looduskeskkonnaga ja enesesse süüvimisega seotud harjutused. - Harjutused tuginevad uurimistöödele. Sarnaseid radu avatud Prantsusmaal, Rootsis ja Luksenburgis. Vt. näit. Kuva: Ann Ojala Kuva: Katja Viitala/Metla Kuva: Natural Ann Resources Ojala Institute Finland

13 Praktilisi näiteid Alnarpi rehabilitatsiooni aed Looduspõhine rehabilitatsioon (naturebased rehabilitation) Tervist edendav mets Octovia (the Health Forest Octovia) teraapia aed Nacadia (the Therapy Forest Garden Nacadia)

14 Käimasolevad projektid, Luke + partnerid Rohealad füüsilise aktiivsuse toetajana Soomes (NatureMove) , (OKM (Suomen Akatemia); Luke ja THL) Prof. Liisa Tyrväinen, Marjo Neuvonen, Riitta Pyky, Katja Kangas, Tuija Sievänen, Ann Ojala, Katja Borodulin, Timo Lanki Kuidas oleks võimalik edendada liikuvat elustiili looduse parema kättesaadavuse kaudu? Mis aitaks planeerida aktiivsust toetavat elukeskkonda? Liikumisaktiivsus, tervist toetavad elemendid elukeskkonnas, loodusesuhe ja selle võimalik mõju liikumisaktiivusele. Virtuaalne looduskeskkond teadmustöötajate tööga seotud heaolu toena , (Työsuojelurahasto; Luke, DocArt ja HY). Prof. Liisa Tyrväinen, Ann Ojala, Marjo Neuvonen, Minna Huotilainen, Anja Yli-Viikari, Piia Kinnunen, praktikant Angela Aalto, DocArt Milline on tööpäeval virtuaalse loodusekkonna mõju stressist taastumisele? Ekperiment: - südame löögisageduse vaheldumine - küsimustikud

15 Tulevikuvisioonid Illustreeriv joonis rohelise heaolu terminoloogiast (The Finnish Innovation Fund Sitra, 2013) Potentsiaalsed kasutajad Teraapia ja rehabilitatsioon Tervise edendamine ja preventsioon (nt. töötervishoid) Haridus (õppimine ja õpetamine (õuesõpe, metsa koolid ja lasteaiad) Loodusturism, rekreatsioon, elamusteenused Igapäevased keskkonnad, aiandusega tegelemine, roheseinad Looduse mõjude kasutamise intensiivsus

16 Kokkuvõtteks Linnade rohealad toetavad elanike tervist ja heaolu Juurdepääs rohealadele on oluline Kättesaadavus peaks olema tagatud kõigile ühiskonna liikmetele Juurdepääs peaks olema lihtne Oluline on rohealade kvaliteet Rohealade võimalused haiguste ennetamisel ja tervishoiusüsteemis Rohealade võimalused hariduses Rekreatsiooni ja rohealad on oluline ressurss, mida tuleks linnaplaneerimises võtta tõsiselt