Ülevaade kalavarude olukorrast Eestis. Kalandusega seotud probleemid. Markus Vetemaa Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut

Transcription

1 Ülevaade kalavarude olukorrast Eestis - ICES liigid (püüki reguleeritakse rahvusvaheliselt) - rannakalad (püüki reguleeritakse riigisiseselt) Kalanduse tasuvus Kalandusega seotud probleemid Markus Vetemaa Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut Põlula, november 27

2 Räim Läänemere avaosa räim (sd &32) Räimevaru kudekarja biomass on pärast juba 197. aastatest toimunud pikaajalist langust hakanud taas suurenema ning moodustas 27.a. algul hinnanguliselt 981 t. (ca 2,5 korda kõrgem võrreldes 21.a. tasemega. Kalastussuremus on langenud ja on praeguseks ajalooliselt madalaimal tasemel (,12). ICES loeb Läänemere avaosa räime varu ekspluateerimise intensiivsust jätkusuutlikule tasemele vastavaks. Püügisoovitus: 28.a. ei tohiks selle ühikvaru kalastussuremus ületada taset Fpa =.19, millele vastab saak mitte rohkem kui 194 t. (26 saak oli 11 t). Liivi lahe räim (28.1) ICES loeb Liivi lahe räime varu ekspluateerimise intensiivsust jätkusuutlikule tasemele vastavaks. Tänu suure arvukusega põlvkondade lülitumisele varusse suurenes Liivi lahe räime kudekarja biomass 199.aa. oluliselt ning oli 27.a. algul 97 t e. > Bpa (5 t). Siiski tuleb märkida, et kudekarja üldine trend on 2.aa. olnud alanev ning tulevik sõltub oluliselt 25.a. ja 26.a. põlvkondade arvukusest. Kalastusssuremus on viimasel 1 aastal olnud üldiselt > Fpa. (,4). Püügisoovitus: 28.a. ei tohiks kalastussuremus ületada taset Fpa =.4, millele vastab saak mitte rohkem kui 31 t. (26 saak oli 312 t).

3 Kilu (sd 22-32). ICES loeb Läänemere kiluvaru ekspluateerimise intensiivsust jätkusuutlikule tasemele vastavaks. Kudekarja biomass oli 27.a. algul ligi 1,2 milj. Seega oluliselt suurem Bpa, tasemest (275 t). Kalastusuremus oli,29, seega < Fpa =.4. Püügisoovitus: 28.a. ei tohiks kilu kalastussuremus ületada taset Fpa =.4, millele vastab saak mitte rohkem kui 432 t. (26 saak oli 352 t).

4 Läänemere idaosa tursk (sd 25-32) Tursavaru Läänemere idaosas püsib ajalooliselt madalaimal tasemel. ICES hinnangul põhjustab selle varukomponendi depressiooni pikaajaline madal reprodukstsiooniefektiivsus (tingituna madalast soolsusest). Samuti ei ole ICES Läänemere idaosa tursa ekspluateerimise intensiivsust jätkusuutlikule tasemele vastavaks. Nii SSB kui ka kalastussuremuse hinnangud ei vasta jätkusuutlikule tasemele. Püügisoovitus: varasematel aastatel soovitas ICES mitte ületada kalastussuremuse taset,3, mis vastaks saagile t. (Fpa =,6). Arvestades aga, et käesoleval ajal puudub kokulepe selle ühikvaru juhtimisplaani osas, soovitab ICES 28.aastaks kalastussuremust, st. püügi sulgemist. Samas ootab ICES et viiakse lõpule varu taastusplaani koostamine, mis oleks püügi taasavamise eelduseks.

5 Läänemere lääneosa tursk (sd 22-24) ICES hinnangul on Läänemere lääneosa tursavaru taastootmisvõime langenud. Kudekarja biomass on 27a. algul tasemel Bpa 27 (22 4 t). Kalastussuremuse hinnang oli,9. Varu seisund ja edasine trend sõltuvad tugevalt täiendist. (25.a. 26.a. põlvkonnad on vähearvukad). Püügisoovitus: 28.a. tuleks Läänemere lääneosa tursa kalastussuremust alandada 4% toomaks SSB üle Bpa (= 23 t). Sellele vastab saak mitte rohkem kui 13 5 t. (26 saak oli 23 t).

6 Avamerepüük räimele ja kilule: probleeme on eelkõige kala madala hinnaga turgudel, aga mitte kala vähesusega

7 Rannapüük (fotol: tuulehaugi püük Saaremaal)

8 Rannikumere seirealad suvine seire (juuli-august); andmerida alates aastast sügistalvine seire (oktoobernovember); andmerida alates aastast

9 Seirepüügid rannameres

10 VÄINAMERI: Seirepüükide liigiline koosseis ja kalade arvukus (CPUE) Matsalu lahes , 17-3 mm silmasammuga võrgud Liik Ahven 19,3 25,6 18,6 6,7 8,7 1,1 3,5 9,52 13,8 9 Särg 2 19,9 49,5 35,3 24,4 13,8 5 34,81 11,66 14,31 Hõbekoger,11 Nugakala,3 Koha,1,8,8 1,5,2,8,45,9,6 Kiisk,1 1,2 1,4,3,6,1,3,31,6,3 Vimb,2 1 1,7,2,5,74,9 Roosärg,1,1,1,1,1,2,79 2,2 9,29 Säinas,1,2,1,1 Latikas,1,14 Teib,1,1,1,1 Nurg 1,9 2,6 21,5 6,1 4,4 6, ,19 14,71 19,63 Viidikas,2,1,6,1,3,4,1,1,9,17 Lest,1,7,2,1,17,3 Luts,1,1,1,2 Räim,1,1,1,12 Haug,2,2,3,1,3,1,6,7,11,57 Linask,1,3,3 Vinträim,2 Emakala Karpkala Kokku 23,8 5 93,9 51,3 4,8 22,2 77,2 59,31 42,83 53,4 Kokku liike Jaamade arv ,53 8,175 16,15 11,3 12,48 27,79 23,43 21,225 55,65 33,1,2,75,3,,,35,1,5,48,41,38,5,3,2,38,2,3,3,35 2,83 1,5 1,83 1,45 1,44,4,,2,3,,,3 21,4 25 2,83 18,25 13,97,2,225,45,1,25,3,,5,3,1,4,,3,35,3,5 1,2,38,3,25,3,,2,,,,3,,,3, 72,15 56,75 96,3 65,93 57, ,

11 Kormoranide haudepaaride (pesade) arv Eestis

12 Väinamere kalasaagi jaotumine (mõned juhuslikult valitud aastad) 3 kalurite saak kormoranide saak

13

14 Koha varu on jätkuvalt madalseisus, 26.a. mõningane saakide kasv põhineb ilmselt mitte varul, saakide paremal registreerimisel. Vaatamata sellele, et peaaegu igal aastal tekib uus, hinnanguliselt keskmise arvukusega põlvkond ning kudemine ja marja inkubatsioon on kunstkoelmutega toetatud, ei täiene kudekari siiski normaalse tempoga. Suguküpsuseni jõudvate kalade arv on väike eeskätt alamõõdulise kala intensiivse väljapüügi tõttu. Kohavaru madalseisu üheks põhjuseks on liiga intensiivne kalapüük Pärnu lahes ja sellega piirnevatel merealadel: koha noorjärkude hukkumine teistele liikidele suunatud püügi tõttu, nt meritindi mõrdades ajal, kui tint selles piirkonnas massiliselt veel või enam ei paikne, aga ka räime seisevnoodapüükides, kust teda on suhteliselt tülikas tagasi vette lasta jm. Oluliselt on muutunud koha kudekarja struktuur järjest rohkem on seal noori väiksema kehapikkusega ja madalama viljakusega kalu. Selline situatsioon on tavapärane üleekspluateeritud varu korral. Koha varu seisule mõjub halvasti ka Pärnu lahes kudemisaegse püügikeelu puudumine (alates 25.a).

15 Kokkuvõte varu seisust rannameres Hea: lest, meritint, tuulehaug, hõbekoger Paranev: haug, kammeljas, tursk Stabiilselt madal: koha, säinas, vimb, mereskudev siig Paiguti väga erinev (lokaalpopulatsioonid) ahven Halvenev: angerjas, ahven Pärnu lahes, jõeskudev siig

16 Soovitused: Räime-kilu-tursa osas 28 kvoodid veel määramata. Kalapüügivahendite arv rannameres võiks olla võimalikult stabiilne! Püügivahendite arv rannameres peaks aastal 28 jääma üldiselt aasta tasemele. Pärnu lahe kohale oleks kasulik koha kudeaegse keelu taastamine; Väinameres ei ole kevadisel püügikeelul mõtet, kuna kalastussuremus on oluliselt madalam looduslikust (kormoranid!). Vähendada juveniilsete kalade püüki, võimaldada kalade kudemisrännet Reguleerida peenesilmaliste võrkude (8-1) püüki nii et ei häviks kalade (eeskätt ahvena) noorjärke Säilitada ahvena alammõõt ja kehtivad püügipiirangud (erandina võimalik keeluaja lühendamine Väinameres) Kalurite vähenenud püügisurve kompenseerib aasta-aastalt kasvav kalatoiduliste loomade surve, mistõttu tuleks teemaga tõsiselt tegeleda (täpselt samu sõnu on öeldud juba aastaid, aga ega midagi pole muutunud...)

17 Soovitused (jätk.): Harrastuspüügi koormust Pärnu lahes oleks vaja vähendada Angerjapüügi koormus (rüsad, õngeliinid) võiks väheneda ilmselt EL nõue aastaks 28 Talvisel meritindi püügil lubada silmasuurust 2mm (senise 24 mm asemel)

18 Rannakalanduse tasuvus: peamine probleem on pidevalt halvenev suhe kala esmakokkuostuhindade ja Eesti keskmise palga vahel

19 Looduskaitsealused kalad Eesti meres probleemid kaitsega? - 1 Kahe loodusdirektiivi lisas II nimetatud kalaliigi (hink, Cobitis taenia ja võldas Cottus gobio) arvukus Eesti meres on väga kõrge Hink, Cobitis taenia Võldas, Cottus gobio

20 Looduskaitsealused kalad Eesti meres probleemid kaitsega? -2 Merisiial Coregonus lavaretus (HD Annex V) on kaks vormi : mereskudev ja jõeskudev. Jõeskudev vorm on arvukas, kuid põhineb praktiliselt ainult kunstlikul taastootmisel (Soomes). Mereskudev vorm on jäänud haruldaseks ning säilinud on vaid mõni koelmu (Ruhnu, Kihelkonna laht Saaremaal, Õunaku laht Hiiumaal). Seega on merisiiaga olukord sarnane lõhele, või tegelikult on see isegi hullem normaalselt looduses sündinud kala on haruldus. Kui taastootmine katkeks langeks siia arvukus kiiresti väga madalaks.

21 Hallhülge arvukus Läänemeres (punased tulbad) ning täiskohaga kalurite arvu trend Eesti rannapüügis (must joon) ca

22 Hülgekahjud otsed ja nähtavad otsesed kui nähtamatud, kaudsed Kalapüügivahendite kahjustamine Nähtav saagi kahjustamine (Rootsis tursa puhul vaid 15%) Nähtamatu saagi kahjustamine (Rootsis tursa puhul viisid hülged 85% kaladest võrgust ilma jälgi jätmata) Kalade häirimine püügivahendi juures Kalurid on sunnitud püügi lõpetama liiga suurte kahjude korral (ent siis edasist kahju nagu ei olegi ju...) Konkurents saagi pärast

23 Kalandus ja hülged Eestis hukkub aastas kalurite kaaspüügina suurusjärgus 25-3 hüljest, kellest enamik on hallhülged. Kõige suurem kaaspüük on Pärnumaal, kus on siiani veel elujõuline kalandus ja samas hea kalavaru, mis on kohale meelitanud suure hulga hallhülgeid. Kümmekond aastat tagasi hülge kaaspüügis domineerinud Hiiumaal on tänaseks rannakalandus välja surnud. Seega pole enam ka kaaspüüki. Täiskohaga töötavate kalurite arv ja nende püügikoormus on viimase kahekümne aasta jooksul langenud suurusjärgus 1 korda, hallhüljeste arvukus aga tõusnud samas suurusjärgus. Kokkuvõtteks, kalandus ei ohusta hallhüljest. Mõju viigerhülgele on ebaselge ja vajab täpsustamist. Samas, hülged ohustavad kalandust ja on üheks põhjuseks miks see tegevusharu on tänaseks Eestis välja suremas (Eestis ei ole sisuliselt olemas Soomes-Rootsis olevat hülgekahjude kompenseerimise süsteemi). Kuna hülgekahju on sisuliselt kolme eri tüüpi, siis pole tegelikku kahju võimalik üheselt määratleda. Väga laias laastus võib öelda, et kui hülgeid ei oleks, siis oleks rannakalurite tulu vähemalt üle kahe korra suurem. Aastal 27 on hülged häirinud juba ka teaduslikke katsepüüke, mistõttu tuleks ehk senisest rohkem mõelda võimaliku alternatiivse metoodika peale (näiteks põhjatraaliga püügid...)

24 Kas hallhüljes pole samuti mitte Läänemere ressurss? Loendusandmed Hallhülge arvukus Eestis on umbes 3. Seega umbes sama palju kui punahirve, karu, hunti ja ilvest kokku. Kas ei võiks siiski lubada piiratud jahti traditsioonilistes hülgejahipiirkondades nagu Kihnu ja Ruhnu? Arvestades et sama populatsiooni kütitakse SoomesRootsis juba 1 aastat... Küttimine

25

26 Kokkuvõtteks Hallhülge arvukus on kasvanud viimase 2-3 aastaga umbes 1 korda (tõsi küll, 1 aastat tagasi oli see praegusest veel suurem) Soomes ja Rootsis taasalustati hallhülge reguleeritud jahiga , aastal 27 on laskekvoodid umbes 6 Soomes ja 2 Rootsis Hülgeuurijate töö tulemused näitavad üheselt, et hülged rändavad väga laialt ja Läänemere hallhülgel ei ole osapopulatsioone. Seega Eestis kaitstud hülged võivad ikkagi langeda (ja langevadki) jahi ohvriks Rootsis ja Soomes Kihnu vallavalitsus on esitanud Keskkonnaministeeriumile taotluse lubada piiratud hülgepüüki, kuna hülgejaht on saare elus olnud traditsiooniliselt väga oluline (Kihnu kultuuriruum kuulub ka UNESCO kultuuripärandi nimekirja) Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut toetab reguleeritud (s.t. kvootide ja jahihooajaga) hallhülge jahi lubamist Kihnu merepiirkonnas

27 Kormoranide haudepaaride (pesade) arv Eestis

28 Väinamere kalasaagi jaotumine (mõned juhuslikult valitud aastad) 3 kalurite saak kormoranide saak

29

30 ... Aastal 27 võttis Leedu vastuse otsuse vähendada kormoranide pesitsusedukust neljas riigi suurimas koloonias, kuulutati välja vähempakkumine, see oli edukas ja kormoranide arvukuse vähendamine viidi aastal 27 juba läbi Eestis seevastu jätkub juba aastal 21 alustatud kormoranide ohjamise ja kaitsekorralduskava väljatöötamine. Tehtud on küll väga palju, ent mingite otsusteni jõutud pole. Väidetavalt oleme otsuste vastuvõtmisele juba väga lähedal, ent sama olukord oli ka näiteks 23 aasta novembris.... Samal ajal on Eestis ainuüksi aastal 27 tekkinud aga juba kaks uut kolooniat (Vilsandi ja Lahemaa rahvusparkides). Viimane neist ohustab otseselt 28 aasta kevadel Loobu jõest laskuma hakkavaid smolte...

31 Uus kormoranikoloonia (asutatud aastal 27) lõhejõe (Loobu jõe) suudmes, Eru lahe saartel

32 Lõpetuseks: midagi positiivset Saakide registreerimine kalanduse infosüsteemi ja selle andmebaasi kasutamine on olnud aastaid probleemiks, nii andmete madala usaldusväärsuse kui vale sisestuse tõttu... Tuleb tunnistada et aasta püügikoormuse hindamisel on andmebaasist olnud juba tõsine abi, andmeridade jätkumise korral on võimalik lisaks kalurite saakidele saada ka kalurite ligikaudne saak püügiühiku kohta mis täiendab oluliselt kalandusest sõltumatuid andmeid (s.t. seirepüüke) Võrgupüük Soome lahes 26 Harjumaa Lääne- January February March April May June July August September October November December Total IdaSoome laht Virumaa Virumaa kokku