Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine

Transcription

1 Sisevete kalavaru hindamise metoodika täiustamine Projekti kood: VÄLITÖÖDE, KATSEPÜÜKIDE JA TULEMUSTE ARUANNE Vastutav täitja: Teet Krause TARTU 215 1

2 EESSÕNA Kalastikku on Eesti väikejärvedes läbi aegade peetud oluliseks elustiku osaks. Ülestähendused kalastiku kohta on olnud pigem praktilist laadi kui palju määrata kalameestele püügitasusid või kui palju ja millist liiki kalu on järvedesse asustatud. Väikejärvede kalastiku kohta on pigem ülevaatlikke kooslust kirjeldavaid töid koostatud ka eelmise sajandi teisel poolel. Nende tööde aluseks on olnud järve läheduses elavate kalameeste küsitlus ja paaritunnine päevane võrgupüük. Eelmise sajandi viimasest kümnendist alates on esmalt Kalakapitali ja hiljem Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel ja Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna tellimusel koostatud ülevaateid väikejärvede kalastikust kasutades 12-tunnist õhtust-hommikuni katsepüüke erinevate võrkudega, lisaks ka teiste püügivahenditega nagu põhjaõnged ja väikest mõrda meenutavat, kuid pikema juhtaiata kadiskat. Püüki mitmepaneeliliste väikestest kuni suurte silmasuurusteni sisaldavaid (esmalt Lundgreni tüüpi ja hiljem Nordic-tüüpi) võrke on kalastikust ülevaate saamiseks rakendatud kaks aastakümmet. Mõnel järvel on paralleelselt tehtud ka katseid kalastikku hinnata päeval kasutatavate püügivahenditega nagu spinning, kuurits ja kaldanoot. Pikemaajalist ja ööpäevaringset kalastiku uurimist võimaldavad pigem passiivsed püügivahendid nagu võrk, mõrd ja põhjaõnged. Kalastiku hindamise metoodika pole senini käsitlenud kalastiku hindamisvahendina aktiivset päevast kalade paiknemist peegeldavat püünist. Käesolev töö täidabki lünga selles vallas ja annab ülevaate peenesilmalise veonooda rakendamisvõimalusest Eesti väikejärvede kalastiku uurimisel. 2

3 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 Uuritavate järvede kalastik kirjanduse põhjal 5 Kaiavere. 5 Keeri.. 22 Kuremaa. 34 Saadjärv. 44 Vagula 54 Veekogu seisundi hinnang kalastiku alusel Kaiavere. 69 Keeri.. 7 Saadjärv. 71 Vagula 71 Ülevaade varasematest püükidest uuritavatel veekogudel 72 MATERJAL JA METOODIKA 74 Uuritavate järvede lühiiseloomustus Noodapüük.. 75 Veonooda katsepüükide metoodika 76 Võrgupüük.. 81 Mõrrapüük.. 84 TULEMUSED KALASTIKU HINDAMISE METOODIKA TÄIUSTAMINE RÖÖVKALADE ahven, haug, koha ARVUKUS UURITUD JÄRVEDES.. 88 KARPKALALASTE latikas, nurg, särg sugukalade ja noorjärkude väljapüüdmise võimalusuuritud veekogudes.. 9 NOODA-, MÕRRA- JA VÕRGUPÜÜGI SAAKIDE VÕRDLEV KALIBREERIMINE PÜÜNISTE PÜÜDVUSKOEFITSIENDID ERINEVATE PÜÜGIVAHENDITE SAAKIDE ALUSEL KOKKUVÕTE 97 Annotation 99 3

4 SISSEJUHATUS Mitmed Euroopa riigid viisid eelmisel aastakümnel läbi noodapüügi uuringuid, seda eeskätt vajaduse tõttu standardiseerida noodapüük ja ühtlustada noodapüügiga kogutavate andmete tõlgendamist. Eestis on käesolev töö esmakordne katse koguda kalastiku kohta andmeid peenesilmalise veonoodaga, mis võrreldes teadusotstarbeks kasutatava põhjanooda e traaliga, peaks andma ülevaate ka kalade noorjärkudest. Erinevalt põhjanoodast e traalist, piirab käesolevas töös kasutatud peenesilmalise nooda püügiala veesügavus, sest nooda tiibade ja koti kõrgus oli 6 m. Parvedelt käsitatavat peenesilmalist noota rakendasime väikejärvedel, kus traali kasutamine on raskendatud. Et võimaldada võrdlust parvedel toimiva peenesilmalise noodaga kogutud traaliga saadud andmete vahel, tegime püüke ka Võrtsjärvel, kus traalipüükide andmed on igapäevaseks kalastiku hindamise aluseks. Käesoleva lepingu raames olid tööülesanneteks peenesilmalise veonoodaga katsepüügid, kalastiku hindamine saakide põhjal, võrdlus teiste püügivahendite ning varasemate aastate lõikes ning saadud tulemuste alusel olemasoleva hindamismetoodika täiustamine. Eriline tähelepanu oli röövkalade eeskätt ahvena, kuid ka haugi, koha ja angerja arvukuse ning karpkalalaste latika, särje ning nuru vanusrühmade tugevuse hindamisel. Püüivahenditest olid võrdluses kalade päevast paiknemist jälgida võimaldav peenesilmaline noot, ööpäevaringselt püügil olev kutselises kalapüügis kasutatav mõrd ning 12-tunnise õhtusthommikuni püügiga nii harrastus- kui kutseliste kalameeste poolt kasutatav nakkevõrk. Nii nakkevõrke kui mõrdasid kasutasime mitut tüüpi nakkevõrkudest 3 m pikkusi sama silmasuurusega nakkevõrke ja Nordic-tüüpi mitmepaneelilisi 12-silmasuurusega 36 m pikkusi võrke, mõrdadest angerjapüügiks sobivaid (Kuremaa ja Vagula järvel) ja vaid suuremate suguküpsete kalade püügiks sobivaid (Keeri järvel). Esmalt anname ülevate varasematest püükidest peenesilmalise veonoodaga katsepüükideks valitud järvest ning nende järvede kalastikust. Seejärel iseloomustame püügivahendeid ja püügimeetodeid ning lõpuks analüüsime kalakoosluste hinnanguid. Käesoleva töö tegi võimalikuks ja rahastas PRIA kaudu Euroopa Kalandusfond (projekt ). Lisaks soovime tänada igakülgse abi eest uuritud järvedel püüdvaid kutselisi kalureid. 4

5 UURITAVATE JÄRVEDE KLALASTIK KIRJANDUSE PÕHJAL Aastatel on Eesti väikejärvede kalastikku uuritud mitmete pikaajaliste projektide käigus, mida on finantseerinud Eesti Kalakapital ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Nende projektide uusimad aruanded annavad peenesilmalise veonooda püügiomaduste uurimiseks valitud järvdelest järgneva ülevaate. KAIAVERE Eesti järvede nimestik (26) jrk.nr Registrikood vee2571 Järvekood 2571 Varasemates järvede kataloogides 571 Natura 2 võrgustiku elukohatüübi 315 järv Asend: Jõgeva maakonnas, Tabivere vallas, Vooremaal, Maarja asulast 3 km edelas. Saadjärve järvestiku kirdepoolseim järv. Järvest edelas ulatub järveni Kaiavere voor, kirdes asub eelmisest madalam Kõrenduse voor. Järve ümbritsevad sood ja heinamaad, voored on põllumaad. Järve keskpunkti koordinaadid 58 o N;26 o 4 31 E. 5

6 Kuju ja liigestus: Järv on väheliigestunud, piklik. Järve telg on tüüpiline Vooremaa järvedele - loode-kagu suunaline. Põhja reljeef: Järve põhi on tasane, mudane, kirdes turbane, edelas liivane. Sügavaim koht on järve keskosas. Läbivool: Läbivoolujärv. Loodest suubub järve Amme jõgi (saab alguse Kuremaa järvest), idast suubub järve Kõlajõgi ja mõned kraavid. Väljavool asub kaguosas (Amme jõgi voolab siit edasi Elistvere järve). Vett lisavad ka põhjaallikaid. Suurvee ajal on üleujutatud umbes 1 m kaldariba. Morfomeetria: Kõrgus merepinnast: 51 m, pikkus 35 m (196.a.), keskmine laius 88 m, keskmine sügavus 2,8 m, 362 m (1934.a.) pindala 25,7 ha (1968.a.), kaldajoone pikkus 765 m, suurim sügavus 4,5 m, 244,1 ha (196.a.) maht 719,6 tuh.m 3. Tamre (26) andmetel: pindala 248 ha, kaldajoone pikkus 8,4 km, kaldajoone keerukus 1,51. Kaiavere järve sügavuste loodimiskaart on esitatud joonisel 1. Vesi: Rohekas- kuni sinepikollane, viimati määratud värvus (23.a. aprillis) helekollane, vähe läbipaistev, suvel,6 m, kevadel kuni 2,8 m (2.a.). Suvel seguneb ja soojeneb vesi täielikult läbi. Tamre (26) alusel limnoloogiline tüüp KE; VRD-tüüp 2. Jää paksus on keskmistel talvedel tavaliselt 6 cm, 29.a. aprilli alguses 36 cm. Järv külmub ühtlaselt v.a. jõesuudmed. Eelmise sajandi viimasel veerandil tekkis jää umbes 2. novembril ja püsis 18. aprillini. Hüdrokeemia: Üldaluselisus (HCO3 - ) 213 mg l -1 (23), vee ph 7,4 kuni 8.4 (2.a.). Vee orgaanilise aine sisaldus keskmine: dikromaatne oksüdeeritavus 24,5 mgo l -1 (1996), sestoni väärtus kõrge. Vee elektrijuhtivus 36 kuni 52 (23), 25.a. aprillis mõõtsime veetempesatuuril 3,6 o C 36 μs cm -1. Üldfosfor 38 kuni 93 mg m -3 (23), üldlämmastik 45 kuni 2529 mg m -3. Taimed: Kaldavees leidub järvekaiselat, pilliroogu ja ahtalehist hundinuia. Ujulehtedega taimedest domineeris ujuv penikeel (eriti järve loodeosas). Fütoplankton: Hulk järves on keskmine, domineerivad ränivetikad. Järves võib esineda vee õitsemist, biomass 8-12 g m -3 (2), rohkesti autotroofset pikoplanktonit 7 x 1 4 rakku ml -1. Zooplankton: Avavees leidub zooplanktonit vähe, kaldavööndis aga keskmiselt. Bentos: on üsna rikkalik, rohkesti on hironomiidivastseid. Kalastik kirjanduse alusel: Järves elutseb haug, särg, lepamaim, roosärg, mudamaim, linask, viidikas, latikas, hink, vingerjas, luts, luukarits, ahven, kiisk. 6

7 1951.a. lasti järve riipust - kuid see liik ei jäänud püsima (196). 196-ndatel domineeris latikas, järgnesid särg, ahven ja haug. Väljavoolus Amme jõkke leidus hinku ja lepamaimu ning turbi. Püügistatistika alusel on tabatud ka nurgu ja säinast. Vanadest lahanguprotokollidest nähtub, et Kaiavere latikatel ja särgedel esines kõhuõõnes Joonis 1. Arhiivist pärinev Kaiavere järve loodimiskaart. paelusse. Ahvenal täheldati 1951.a. kannibalismi, samuti toitus see kalaliik ka kaanidest. Kogu järv on noodaga läbipüütav. Latika eelistatud elupaik asus loodekeskosas ja noodaloomuse kogusaak küündis 1 kg-ni. Haug koeb Kaiavere järves tavaliselt aprilli keskel, latikas 1. juuni paiku. 7

8 Sportlike kalapüüdjate küsitlusandmed (s.o. nõukogudeaegsete harrastuspüüdjate) põhiliste püügikalade suuruste kohta. Suurimad haugid olid 1 kg (tavaliselt 2 kg), latikad 4 kg (üldiselt 1.5 kg). Linaskid suuremad 3 kg, keskmiselt,8 kg raskused. Ahven kasvas kuni 1 kg raskuseks, tavaliselt olid õngitsejate saagis 4 g isendid. Esines kuni 5 kg (!) suuruseid lutsusid (ilmselt liialdus!), tavaliselt püüti poolekiloseid kalasid. Järvel kasutati sõidukina lameda põhjaga trumpasid need on eest terava, tagant tömbi otsaga lamedapõhjalised paadid. Järve on asustatud: aastail 1951 ja riipusevastset, 196. ja 1961.a. rääbisevastseid. 196.a. asustati Kaiavere järve 1 tuhat klaasangerjat a. asustati 53 tuhat + karpkala, a. viidi järve ligi 1,5 milj. haugi noorjärku. 196-ndatel on järve asustatud ka peledit ning üksikuid on mõnel järgneval aastal ka tagasi püütud. Väide, et peled on järve püsima jäänud (1978.a.), ei vasta tõele. Koha on asustatud Kaiavere järve 1995 kuni 2.a. kokku 6 korral igal aastal 2 kuni 15 samasuvist isendit keskmise kaaluga 2,3 kuni 4,4 g (Härjanurme kalamajandist ja Kalatalust Härjanurmes) ja 21.a. asustati järve 3 samasuvist linaskimaimu keskmise kaaluga 6,9 g (OÜ Ilmatsalu Kala). Angerjat on Kaiavere järve asustatud nii 23.a. (25 2 tk) kui järgmisel aastal. (24.a. asustati Vooremaa järvedesse kokku 63 7 ettekasvatatud samasuvist angerjat, lisaks 5 samasuvist linaskit ja veel 13 kahesuvist linaskit). 24.a. asustati Kaiavere järve 25 angerjat (plaanitust poole vähem). Ka 25.a. asustati angerjat, kuid maimu hind oli väga kõrge 5 kr tk -1. Kaiavere järve rannajoone liigestatusest, suhteliselt kiirest veevahetusest (Amme jõgi), lainetusest jmt abiootilistest faktoritest tulenevalt on kaladele sobivaid koelmuid ja noorjärkudele varjupakkuvaid elupaiku eelkõige vaid järve otstes. Noorkaladele sobivaim on Amme jõe sissevoolu piirkond. Viidikale, lepamaimule ja hingule tüüpiline ökotüüp esineb järve kaguosas, järve väljavoolu alal. Suurtaimede kasvupiirkond ulatub 2 m sügavuseni ja ihtüoloogilised andmed (kogutud möödunud sajandi keskel) näitavad, et noorkaladele ei paku järv häid kasvutingimusi. Haug ja linask kasvavad noorkala eas kiiresti, pärast, vananedes keskmiselt. Haug koeb Kaiaveres võrreldes teiste Vooremaa järvedega varem aprilli keskel - ja võimalik, et madala veetaseme korral tungib kudemiseks jõkke. Ahvena ja särje kasvutempo on esimesel eluaastal aeglane, Kaiaveres vähelevinud roosärg kasvab samuti aeglaselt. Kaiavere järve kalaproduktiivsus oli 2. sajandi algul kg ha -1. Peale Teist Maailmasõda (1948) oli kogusaak 9 kg, 1955.a. aga 4,5 t (sellest latikat 2 t, särge 1 t, haugi 8 kg, ahvenat 7 kg). 196.a. kogusaak oli 1,2 t; 1962.a. 2,1 t (latikat 1,1 t). 8

9 196-ndate aastate lõpust haldas Kaiavere järve ja korraldas kalapüüki Kaarepere Metsakatsejaam. Sel perioodil a. (kinnise järvena oli kalapüügi õigus vaid valdajal) oli järv kalarikas, lisaks töötas Kaiavere kalamajand (kasvatati ka vikerforelli) a. oli kalapüük Kaiavere järvest kokku 9,5 t (võrdluseks Saadjärvest samal aastal 9,6 t) sh 2 t latikat, 4 kg haugi ja angerjat, lisaks 5,5 t III grupi peenkala). 28.a. saak Kaiavere järvel on esitatud tabelis 3- angerjarüsa kogusaak 414 kg, avveemõrral 331 kg, ääremõrral 126 kg, võrgusaak 171 kg, põhjaõngega 1 kg kala. Siia lisandub veel harrastuspüüdjate saak, mida ei ole käesolevas töös uuritud.. TABEL 1 28.a. kutseline püük Kaiaverel Väljapüük, kg Püünis Angerjas Ahven Haug Koha Latikas Linask Särg Angerjarüsa Avaveemõrd Ääremõrd Võrk Põhjaõng tonni a. augusti katsepüügil püüti 7 liiki kalu: ahvenat, viidikat, särge, latikat, kiiska, koha ja haugi. Ülekaalukaks dominantliigiks oli ahven. Keskmine sektsioonvõrgu saak võrguöö kohta ulatus 165 ± 15,6 g (ühes püünises oli keskmiselt 178 isendit). Kalaindeksi väärtus oli, a. septembri ja novembri katsepüükidel 9 liiki kalu - ahvenat, haugi, kiiska, koha, latikat, linaskit, nurgu, särge ja viidikat. Arvukuselt oli enampüütud kala kiisk 38,8 %. Särje osakaal Kaiavere katsepüükide saagis oli üllatavalt madal - 3,9 % saagist septembris ja 2,6 % saagist novembris. Mitmeosalise seirevõrgu saak madala püüdvuse juures andis suvel keskmiselt 124 ± 14 g (kasutati 6 võrku), keskmine kalade arv võrgus 11,7. Novembris olid need näitajad vastavalt 13,2 ± 15,5 g (kasutati 3 võrku), keskmine kalade arv võrgus oli 8,7. Lepiskalade osakaal Kaiavere järve kalastikus oli 25.a. septembris,98 ja oktoobris, a. toimusid Kaiavere järve katsepüügid septembrini, mil püsis suviselt päikesepaisteline ilm ja veetemperatuur oli 16.6 o C. Sügisesel püügil oli tuuline, pilves, tugeva vihmasajuga ilm oktoobril oli veetemperatuur 8.1 o C. Vaadeldud perioodil järve põhjal hapnikupuudust ei 9

10 täheldatud. Kogu veesammas oli hapnikurikas (septembris 8.8 mg l -1, oktoobris tänu tuule vettsegavale faktorile isegi 11. mg l -1. Lisaks võrkudele ja põhjaõngedele oli Kaiaveres sügisel püügil ka ääremõrd. Kõikide püükide kogusaak kokku oli 186,5 kg ning vähemalt 173 kala. Mõrra tukkamisel vabastati mõnedel vaatluskordadel analüüsimata saagis esinenud väikesed latikad. Samuti lasti järve tagasi linaskeid, väikesi kohasi (analüüsiti vaid valimit) ja Ain Järvalti poolt pärast analüüsi märgistatud angerjad. Kogu mõrrasaak oli perioodil 9. september kuni 8. oktoober 1, 8 kg (kuuajalise perioodi kohta väga hea saak!). Kuidas võrgud järve püügile paigutati, samuti mõrra ja põhjaõngede asetus sügisestes püükides on esitatud joonisel 2. Kokku püüti Kaiaverest 11 erinevat kalaliiki: ahven, angerjas, haug, kiisk, koha, latikas, linask, mudamaim, roosärg, särg ja viidikas. Lisaks püüdis hr. Andrus Trahv Kaiaverest kevadsuvel 8.2 kg raskuse karpkala, kellel määrasime vanuseks 16 aastat. Kõigi meie kasutuses olnud püükide saaki analüüsides selgub, et arvukamad kalaliigid on latikas ja särg (pool saagi isenditest kuulub nende liikide hulka) (joon. 3). Üle 1 % künnise ületab viidika, ahvena ja kiisa arvukus. Intrigeeriv ja ebatüüpiline võrreldes teiste järvedega on saagi kaaluline diagramm (meeldetuletuseks, et linaskit ja angerjat nakkevõrguga ei tabatud!). Saagi massilt on esikohal latikas. Hea on tõdeda koha, haugi ja angerja osa saagis. Tavaliste, tüüpiliste väikejärvede kalaliikide särje ja ahvena osakaal Kaiavere saagis on marginaalne (nagu ka 25.a.). Huvitav on märgata nuru puudumist ja linaski väikest osakaalu Kaiavere saagis. Nordic -tüüpi seirevõrk püüdis septembri alguses keskmiselt: WPUE 97.8 ± g kala (73 ± 16 isendit), oktoobris ± 83.5 g (NPUE 42 ± 1 isendit). Saagi erinevus kahe püügikorra vahel ulatub 2.5 korrani. Kui Eesti väikejärvede Nordic -tüüpi võrgu keskmine saak on ca 1.2 kg, siis Kaiavere järves on see näitaja madalam eeskätt särje vähesuse ja röövkala kekise nakkumise tõttu seda tüüpi võrku. Saagi tabasid võrgusilmad vahemikus ø5 35 mm, suuremad võrgusilmad jäid saagita (joon. 4). Silmasuurustelt (joon. 5) püüdsid septembris ujuvate võrkude silmasuurused ø 29 ja 35 mm koha (suurim neist TL=4.6 cm, TW=515.3 g, juv, 4+). Suurim ahven oli 9-aastane emaskala, kellel pikkust TL=27.4 cm ja mass 254 g. See kala püüti uppuva sektsioonvõrguga (silmasuurus ø 35 mm). Sektsioonvõrkudes oli koha vaid väiksemates silmasuurustes. Kui suvel oli esindatud 8 kalaliiki, siis sügisel vaid 5 ja põhiline liik, keda püüti oli kiisk. Kiisaasurkonna pikkuskarakteristikud on jäänud 4-aasta tagustega võrreldes 1

11 SUVI Saak,g o 36,84N;26 o 41,98E ujuv mm tühi 35mm mm 918 uppuv mm 164 7mm 899 5mm tühi 45mm tühi uppuv 192 6mm 349 3mm 167 4mm 555 ujuv o 35,863N;26 o 41,96E 58 o 35,767N;26 o 41,488E Võrk Saak, g ujuv mm mm mm 81 uppuv mm tühi 5mm 881 6mm tühi uppuv mm tühi 25mm mm 944 ujuv o 35,936N;26 o 41,268E 58*35,857N; 26*41,41E põhjaõnged 181,5 58*35,761N; 26*41,51E o 36,119N; 26 o 41,56E ujuv 1663,1 57mm 1896,3 75mm tühi 4mm tühi 3mm 318,6 6mm tühi uppuv 159,1 45mm tühi 5mm tühi 7mm tühi 55mm tühi uppuv 2,3 75mm 646,3 35mm mm tühi ujuv o 35,521N; 26 o 41,237E Amme MÕRD 58 o 35,681N: 26 o 41,45E Amme Joonis 2. Püügivahendite paigutus 29.a. Kaiavere katsepüügil SÜGIS o 36,17N;26 o 41,25E 33mm tühi 17mm 394 3mm tühi 5mm tühi 6mm tühi 75mm tühi uppuv 46 38mm mm 42 22mm o 35,842N;26 o 41,2E 58 o 36,232N;26 o 4,871E 65mm tühi 35mm mm tühi 55mm tühi 7mm 68 5mm tühi 45mm tühi uppuv 293 6mm tühi 3mm 591 4mm mm tühi 58 o 36,15N;26 o 41,4E 11

12 ARV viidikas 14% särg 3% linask,2% mudamaim % ahven 13% roosärg,63% haug 2% latikas 23% karpkala,1% angerjas 1% kiisk 12% koha 5% MASS mudamaim % roosärg,3% latikas 38% linask 1% särg 5% ahven 3% koha 21% viidikas 1% angerjas 9% haug 16% karpkala 5% kiisk 1% Joonis 3 Liikide arvuline (A) ja kaaluline (B) jaotus Kaiavere järve 29.a. katsepüükides. isendit 3 m kohta ARV 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm 16,6*C; n=12 8,1*C;n=2 g 3 m kohta MASS ,6*C; n=12 8,1*C;n=2 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 4. Mitmeosalise seirevõrgu erinevate osade arvuline ja kaaluline püüdvus Kaiavere 29.a. katsepüügil. 12

13 SEPTEMBER, n=12 Võrgusilma läbimõõt, mm ,5 15,5 12, ,25 5 ahven kiisk koha latikas mudamaim roosärg särg viidikas % 2% 4% 6% 8% 1% NOVEMBER, n=2 Võrgusilma läbimõõt, mm ,5 15,5 12, ,25 5 ahven kiisk latikas särg viidikas % 2% 4% 6% 8% 1% Joonis 5. Liikide osakaal Nordic -tüüpi võrkude erinevates silmasuurustes Kaiavere 29.a. katsepüükides. sarnaseks, mis on graafiliselt esitatud ka joonisel 6. 13

14 % saagis Gymnocephalus cernuus 29, n=188 25, n= TL, cm Joonis 6. Kiisa pikkusjaotus 25. ja 29.a. katsepüükides. Kapronist nakkevõrgud püüdsid suurima kalana septembris haugi TL=52.4 cm, TW=88 g, vanus 5+,. Suurima arvukusega oli särge täis ø 17 mm võrk (joon. 7). Oktoobris püüdsid samad võrgud (ø 38 mm silmasuurusega) KOHA ja LATIKA (TW vastavalt 32 ja 18 g). Isendit3 m kohta ARV Võrgusilma läbimõõt, mm 16,6*C 8,1*C kg 3 m kohta MASS Võrgusilma läbimõõt, mm 16,6*C 8,1*C Joonis 7. Kapronvõrgu saagi arvuline ja kaaluline jaotus Kaiavere katsepüükides 29.a. Tulemusrikkam oli püük jõhvvõrkudega (joon. 8), kus ø 75 mm võrk püüdis septembris latika (TL=43.5 cm, TW=917 g, 1+), samuti ø 6 mm võrk koha (TL=73.4 cm, TW=2349 g, 8+ isend). Oktoobris oli ø 7 mm jõhvvõrgus 679 g (TW) latikas (TL=39.3 cm). Lisaks eelnimetatutele oli saagis hulgaliselt mittesuguküpseid noori kohasid, mida püüti väiksemasilmaliste jõhvist nakkevõrkudega. Erinevused liikide osakaalus võrreldes 2.a. võrreldes on silmatorkavalt suurem koha osakaal, ka haugi osa on tõusnud (viimase esinemissagedus on suviste võrgupüükide alusel üldiselt peaaegu kõikide veekogude püükides alahinnatud). katsepüügi tulemustega on alljärgnevad 14

15 Isendit 3 m kohta ARV 3 2,5 2 1,5 1, Võrgusilma läbimõõt, mm 16,6*C 8,1*C kg 3 m kohta MASS 1,5 1,5 16,6*C 8,1*C Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 8. Jõhvvõrgu saagi arvuline ja kaaluline jaotus Kaiavere katsepüükides 29.a. : oluliselt on vähenenud särje ja viidika osakaal, tõusnud koha osakaal saagis August November Liik % % särg 41 9, viidikas 28,1 ahven 12,3 latikas 1 18,1 kiisk 5 13,3 haug 2 5,7 mudamaim - - roosärg - - koha 2 53,6 Kokku 1 1 Kalade biomassi arvutus andis katsepüükide keskmisena tulemuseks 12,6 kg ha -1 : September Oktoober Liik Biomass, kg ha -1 Biomass, kg ha -1 särg 43,1 5,4 viidikas 13,7,5 ahven 15,7,2 latikas 36,1 1,9 kiisk 4,8 8, haug 7, 3,4 mudamaim,1 - roosärg,3 - koha 24,8 32,3 Kokku 145,3 6,3, millele lisandub angerja ja linaski bioma 15-2 kg ha -1 (neid liike võrguga ei tabatud). 15

16 29.a. analüüsides mõõdetud-kaalutud 3 angerjat (joon 9) jagunesid nelja pikkusvahemikku: Pikkusvahemik, cm n TW, g piirid , , , Anguilla anguilla n=3 8 TW, g TL, cm Joonis 9. Angerja pikkuse-massi jaotus Kaiavere 29.a. mõrrapüügi saakide alusel. Võrreldes 29.a. ja 25.a. püütud angerjate pikkusi samalaadsel graafikul (joon. 1) selgub, et keskmine kala pikkus on suurenenud 6 cm võrra (mass 16 g võrra; vanused on hetkel M. Kase juures määramisel) Keskmine TL, cm Keskmine TW, g 25 66, ,7 675 Isendite arv Anguilla anguilla TL, cm 29, n=3 25, n=15 Joonis a. Kaiavere järvest tabatud 3 angerja pikkusjaotus võrreldes 25.a. saagiga.: 16

17 Lepiskalade indeks oli 29.a. saakide põhjal,64, röövtoiduliste ahvenlaste osakaal,29. Kogusaagi põhjal arvutatuna oli liigirikkust iseloomustav Simpsoni Dw septembris 4,58 ja oktoobris 1,61; liigirikkust järve kujust ja pindalast sõltumatult iseloomustav LESDw/logSkjk vastavalt septembris 1,91 (EQR,52) ja oktoobris,68 (EQR 1). Arvukusel põhinev KA septembris 1,18 (EQR,84), oktoobris 1,81 (EQR,55). Ahvenlaste ja karpkalalaste biomasside suhtarv oli septembris,49 oktoobris 2,5. Mõrra ja nakkevõrkude saagi võrdlus Kaiavere järves septembris 29.a. Võrdlevad katsepüügid Kaiavere järves septembris, kui üheaegselt oli püügil mõrd (foto 1) ja selle vahetus läheduses erineva silmasuurusega ja erinevast materjalist nakkevõrgud andsid Foto 1. Kaiavere järve paigutatud mõrd. alljärgnevaid esialgseid tulemusi: 17

18 1) ainult mõrd püüdis angerjat ja linaskit oli eeldatav 2) mõrd püüdis haugi 7 korda rohkem ootamatu 3) mõrd püüdis ööpäevas 5 kg kala, kui 7 m pikkune üle ø 3 mm silmasuurusega nakkevõrk keskmiselt 1,1 kg kala 4) üleminekuindeksid erinevate kalaliikide kohta on esitatud alljärgnevalt Liik Võrk 7 m Mõrd Ülemikekuindeks 3 ööpäeva püügis 3 ööpäeva püügis ahven 2.1 kg 2.1 kg 1 angerjas kg Ainult mõrd haug 3.5 kg 25.5 kg 7.3 koha 13.5 kg 3.8 kg 2.3 latikas 13.3 kg 73.4 kg 5.5 linask kg Ainult mõrd särg 1.1 kg.7 kg kg kg 4.4 Liikide osakaalude võdlus mõrra- ja võrgusaagis on esitatud joonisel 11 ARV mõrd, 6 x 12 h > 3mm võrk, n=6 ahven angerjas haug koha latikas linask särg % 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 1% MASS mõrd, 6 x 12 h > 3mm võrk, n=6 ahven angerjas haug koha latikas linask särg % 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 1% Joonis 11. Võrgu- ja mõrrasaakide võrdlus 29.a. septembri-oktoobrisaakide alusel. Mõrra- ja võrgusaakides analüüsitud liikide esindajate pikkusjaotus-graafikutelt on võimalik jälgida, millist osa asurkonnast mõrd püüdis. 18

19 Särg on väike ja mõrda tegelikult ei jää enamik juveniilseid kalu, kuid suguküpsed põlvkonnad on madala arvukusega (joon. 12). Röövkalade arvukuse säilimisel tulevik muutusi selle liigi puhul ei too Isendit valimis Rutilus rutilus TL, cm mõrd, n=5 võrk, n=476 Joonis 12. Särje pikkusjaotus Kaiavere järves 29.a. katsepüükide alusel. Ahven on Kaiaveres tõrjutud konkurentsis haugi ja kohaga 2+ noorkalad arvukad (joon. 13), teised, vanemad vanusrühmad vähearvukad.. Väikseimad suguküpsed emane ja isane ahven olid mõlemad TL 7,6 cm, TW 4,4 g; Nii mõrra- kui võrgusaagis oli ahvenaid TL > 16 cm ühtlaselt 19. Ahvenale näib puuduvat sobiv elupaik sublitoraalis. Röövkalade surve säiludes jääb ahvena osakaal väheseks ka järgnevate aastate lõikesö. Isendit valimis Perca fluviatilis TL, cm juv, n=83 emased, n=53 isased, n=41 mõrd, n=19 Joonis 13 Ahvena pikkusjaotus Kaiavere järves 29.a. katsepüükide alusel. 19

20 Koha (foton 2). Väikseim suguküps koha vanusega 2+ TL 21,9 cm, TW 72,7g; vanusega 2+ TL 24,5 cm, TW 114,6 g. Arvukad on 2- ja 3-aastaste kohade põlvkonnad (joon. 14), kuid esineb ka vanemaid. Tänu asustamistele ja looduslikule täiendamisele on prognoositav arvukuse mõningane tõus. Toitu on piisavalt, oht on aga väiksemasilmaliste püünistega väljapüüdmisel s.t. tuleb rakendada ø 5 mm võrku ja mõrda sattunud noorkalad vabastada. 2 Sander lucioperca Isendit valimis TL, cm mõrd, n=67 võrk, n=15 Joonis 14. Koha pikkusjaotus Kaiavere järves 29.a. katsepüükide alusel. Foto 2. Kaiaver kohasaagis leidus ka 7 cm pikkune isend vanusega 8+ Latikas on esindatud arvukate noorte põlvkondade, eriti 3-5 aastased isendid (joon. 15) satuvad nii võrgu- kui mõrrasaaki. Suurim latikas vanusega 1+ TL 48 cm, TW 194 g, suurim vanusega 8+ TL 4,3 cm, TW 646,3g. Looduslikku valikut ilmestab tugev toidukonkurents, ehkki mingi osa langeb haugi ja koha toiduks, ei määra see oluliselt arvukuse vähenemist. Lahenduseks oleks 2

21 alamõõdulise latika väljavõtmine ja populatsiooni hõrendamine. See suurendaks kasvukiirust ja viiks perspektiivis suuremate isendite püügile Abramis brama % valimis TL, cm mõrd, n=348 võrk, n=96 Joonis 15. Latikas pikkusjaotus Kaiavere järves 29.a. katsepüükide alusel. Haugipopulatsioonis on Kaiaveres 5-6-aastased kalad (joon. 16) arvukamad, järgnevad 3-4- aastased, kellest osa on juba suguküpseid isendeid. Väikseim suguküps haug vanusega 3+ TL 38,3 cm, TW 323,8 g; samuti vanusega 3+ TL 39,5 cm, TW 295 g. Nooremad põlvkonnad on meie andmetel vähearvukamad (võrgu- ega mõrrapüük ei ole parimad vahendid juveniilsete röövkalade arvukuse hindamiseks) ja seetõttu on karta lähiaastatel haugi arvukuse langemist. Samas jõuab 213.a. püüki selle aasta samauviste.tugev põlvkond, kes loodetavasti jätkab oma eduteed lähiaastatel. TW, g Esox lucius n= TL, cm Joonis 16. Haugi pikkusjaotus Kaiavere järves 29.a. katsepüükide alusel. 21

22 KEERI JÄRV Järvede kataloogi nr. 841 Registrikood vee2841 Järvekood 2841 Asend: Tartumaal, asub Nõo ja Puhja vallas, 4 km Ulila asulast lõunakagus. Järv paikneb Elva orundis Karijärvest 2 km põhjasuunas soo, soise heinamaa ja põõsastike vahel. Järvest kirdesse jääb männimets. Kuju ja liigestus: Keeri järv on sopiline, meenutab natuke hantli kuju, koosnedes kahest suuremast, kuid samas ikkagi erikujulisest osast Suurjärvest (idapoolne) ja Väikejärvest (läänepoolne), mida ühendab kitsam järveosa. Kaldajoon on väheliigestunud, kuid mitmel pool sopiline või lahtedega. Kaldad on madalad (mudased, turbased, õõtsikuga). Põhja reljeef: Järv on madal, kuigi kaldad süvenevad järsult. Sügavaim koht on idaosas. Põhja katab mudakiht. 22

23 Läbivool: suhteliselt tugeva läbivooluga. Elva jõgi voolab läbi Keeri järve idaosa, Karijärvest tulev oja suubub Keeri järve lääneosas, kraavid toovad lisaks järve rabavett, esineb kaldaallikaid. Väljavool Elva jõe kaudu Emajõkke. Morfomeetria: Riikoja andmeil (1934): kõrgus merepinnast 34 m, pikkus 23 m, laius 13 m, pindala 16 ha, suurim sügavus 4.5 m. Mäemets (1968): kõrgus merepinnast: 32.5 m, pikkus 185 m, laius 12 m, keskmine sügavus 3. m, pindala ha, kaldajoone pikkus 795 m, suurim sügavus 4.5 m, maht m 3. Loopmann (1984): veevahetus keskmiselt 3 korda aastas. Tamre (26): järve keskpunkt 58 o N; 26 o E, pindala 127,2 ha, kaldajoone pikkus 8,9 km, kaldajoone keerukus 2,25. järve tüüp KE, VRD-tüüp 2. Keeri järve kohta sügavuste ega loodimiskaarti meie käsutuses hetkel ei ole. Vesi: tumekollane kuni oranz (212), keskmiselt läbipaistev (1,5 m kuni põhjani), halvasti segunev, vesi on kesksuvel järve põhjal mitu kraadi külmem. Jõe suudmekohas järv talvel ei külmu. Hüdrokeemia: Vesi Keeri järves sõltub läbivoolavast Elva jõest. Dikromaatne oksüdeeritavus (1997) (orgaanilise aine sisaldus) 27-5, biogeenide sisaldus (üldp mg m -3 ) nõrgalt eutroofsel kuni eutroofsel tasemel, üldlämmastiku sisaldus (85-87 mg m -3 ), ph on 8,4 (212; 1978 oli 7.8 kuni 8.2), kloriidid: 3.2 mg l -1. Vee elektijuhtivus (212) μs cm -1 Taimed (1968): 3 liiki, need hõivavad kolmveerandi järvest. Kaldavööndi taimestikus domineerivad järvekaisel, pilliroog, vähem leidub ahtalehist hundinuia, konnaosja ja tarnu. Ujulehtedega taimedest esinevad kollane vesikupp, ujuv penikeel. Veesisene taimestik on kõige ohtram, liikidest domineerivad kõõlusleht, männas-vesikuusk. Fütoplankton (1997); arvukus ja biomass madal kuni keskmine, domineerivad krüptofüüdid ja ränivetikad. Zooplankton: Liigirikas, biomass madal. Bentos: Taksonirikkus madal, biomass keskmine, surusääsklaste vastsed ja väheharjasussid olid esindatud enamvähem võrdselt, samuti leidus järvekarpi. 23

24 Kalastik kirjanduse alusel. Kalastikku iseloomustavad Elva jõe ja Emajõe kaudu järve tungivad liigid. Domineerivad latikas ja särg. Vähem esineb ahvenat, haugi, nurgu, roosärge. Püükides leidub veel lutsu ja turbi. Teateid on koha, säga, tõugja ja vingerja üksikute isendite väljapüügist. Kalade asustamised: Peipsi siia vastseid lasti Keeri järve tulutult 1911.a. (sada tuhat tk). Haugi noorjärke on järve lastud 193.a. 169 tk, 1934.a. 2 tk, 1936.a. 2 tk, 1959.a. 44 tk, 1992.a. 3 tk, 1993.a. 5 tk. Kalasaagid: Latikas on liik, mille saake on ülestähendatud juba üle-eelmisel sajandil: 1885.a. talvel 35 latikat, 191/ kg latikaid, 1951.a. talvel 1,6 kg latikat (kogusaak 4 t). Arvatavasti on see seotud Emajõe kaudu Peipsi ja Võrtsjärve asurkondadega. Kutseline püük toimub Keeri järvel mõrdade ja võrkudega. 21.a- saak oli 916 kg. Põhiline püügikala latikas (kogusaagist 8 %) 757 kg. Teisi liike püüti: haugi 98 kg ja linaskit 61 kg. Mõlemat kala saadi põhiliselt suve teisel poolel ja sügise alguses. 211.a. oli kalasaak väiksem (487 kg) ja moodustas kogu Keeri järvest püütud kaladest (78 kg) kaks kolmandikku. Haugi ja linaski saak kordas varasema aasta tulemusi (saagid vastavalt 125 ja 84 kg). Uue liigina oli 211.a. saaginimistus säinas, keda varakevadel püüti 12 kg. Tänavusel aastal on Keeri järvest 9 kuuga püütud juba 621 kg - sellest latikat üle poole 362 kg, ka haugi üle saja kilo 14 kg. Teised liigid linask 49 kg, säinast 3 kg. Eritüübilistest püünistest tabati ühe tiivaga mõrraga latikat ja linaskit, ääremõrraga (suu kõrgus 1 m) valdavalt latikat ja pool haugisaagist, nakkevõrkudega haugi ja säinast. 27.a. katsepüügil tabasime 8 liiki kalu: latikas, viidikas, nurg, kiisk, ahven, särg, koha ja Punase Raamatu liikidest tõugja. Nordic tüüpi võrgu keskmine saak oli 1914,1 g, 169,8 isendit. Röövkalade osakaal saagis oli väga madal RAI,3, KI,97. Liigirikkus oli keskmisest kõrgem - Simpsoni Dn ja Simpsoni Dw mõlemad 3,5. Saksa järvekalade hindamissüsteemi alusel on Keeri järve (27.a. andmed) veekvaliteet kesine, EU ja B/C süsteemi alusel hea, järve seotus kalastiku alusel on väga hea. Veekvaliteedi LaFiEst hinnang hea, ahvena osakaalu alusel vee kvaliteet halb. 212.a. püüdsime Keeri järvel suvel juulil ja sügisel oktoobril kasutades traditsioonilisi võrgukomplekte. Suvel olid esimesel ööl püügil kapronvõrgud, teisel aga jõhvvõrgud. Mõlemas liinis oli kasutusel 4 sektsioonvõrku (mõlemat tüüpi võrke 2). Sügisel püüdes olid korraga püügil mõlemad suvised võrguliinid /sektsioonvõrkudest kasutasime siis ainult uppuvat tüüpi võrke). Kaldapiirkonnas püüdsime põhjaõngedega. Püüniste paigutus Keeri järve katsepüükidel on esitatud skemaatiliselt joonisel

25 SUVI: Võrgutüüp Saak, g Algus: 58 o 19,69N; 26 o 27.3E S = 126 ha Nordic mm mm mm 83 Nordic mm mm mm tühi Nordic mm mm mm 2213 Nordic 2978 Lõpp: 58 o N; 26 o 27.55E Algus 58 o 19,454N; 26 o E Nordic mm mm 1147 Nordic mm mm mm mm mm tühi Nordic mm mm mm 1896 Nordic 374 Lõpp: 58 o 19,319N; 26 o 27,59E SÜGIS: Võrgutüüp Saak, g Algus: 58 o N; 26 o E 22 mm mm mm mm 41 6 mm mm 896 Nordic mm mm mm 1441 Lõpp: 58 o N; 26 o E Põhjaõnged: tühi Algus: 58 o N; 26 o 27.46E Lõpp: 58 o N; 26 o E N Joonis 17. Püüniste paigutus ja saagid Keeri järve katsepüügil 212.a. 25

26 Suvise püügi ajal oli ilm vahelduva pilvisuse ja tugeva tuulega (kuni 1 m s -1 ). Selline oligi selle aasta tüüpiline püügi ajal vaheldunud ilmastik. Veetemperatuur püügipiirkonnas kogu veekihis 2,6 o C, hapnikusisaldus 8,5 mg l -1 (95 küllastus%). Sügisel oli ilm vaikne, veetemperatuur 8,1 o C. 212.a. katsepüükidega rabasime Keeri järvest 12 liiki. Lisaks ka 28.a. saagis esinenud latikale, viidikale, nurule, kiisale, ahvenale, särjele, kohale ja tõugjale veel haugi, latika, linaski ja säina (joon. 18). Vaatamata paljudele püütud liikidele domineeris saagis nii suvel kui sügisel särg, samas kui massilt olid ülekaalukamad ahven ja roosärg. Suvises saagis oli üle 2 kala, samas aga osutus sügisel kalade mass suuremaks suvisest. sügis, 492 is. suvi, 2177 is. % 2% 4% 6% 8% 1% A ahven haug kiisk latikas linask mudamaim nurg roosärg säinas särg tõugjas viidikas B sügis, 44,9 kg suvi, 36,9 kg % 2% 4% 6% 8% 1% Joonis 18. Liikide arvuline (A) ja kaaluline (B) jaotus Keeri järve 212.a. katsepüügi saakides. Sektsioonvõrkudega püüdsime võrgu kohta arvuliselt 194,2 ± 15,8 is ja 3811,2 ± 477,4g. Ujuvad ja uppuvad võrgud püüdsid suvel enamvähem sarnaselt (NPUEujuv 23 is, NPUEuppuv 251 is.; WPUEujuv 496 g, WPUEuppuv 3925,7 g. Mõnevõrra seletub see järve suhtelise madalusega. Suvel 26

27 püüdsid sektsioonvõrgud 11 liiki kalu (puudus säinas). Kuigi särg oli domineeriv liik, leidus ahvenat kõigis silmasuurustes vahemikus ø 5 43 mm (joon. 19 ja 2). Sügisene sektsioonvõrkude saak jäi ligi kilo võrra kergemaks 31 ± 528 g, 61 ± 12,7 is. Isendit 3 m kohta A suvi, n=8 sügis, n=2 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm grammi 3 m kohta B suvi, n=8 sügis, n=2 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 19. Mitmeosaliste seirevõrkude arvuline (A) ja kaaluline (B) saak Keeri järve 212.a. katsepüükides. Võrgusilma läbimõõt, m ,5 15,5 12, ,25 5 SUVI ahven haug kiisk latikas mudamaim nurg roosärg särg tõugjas viidikas Võrgusilma läbimõõt, m ,5 15,5 12, ,25 5 SÜGIS ahven haug kiisk latikas nurg särg % 5% 1% Osakaal saagis % 5% 1% Osakaal saagis Joonis 2. Liikide osakaal sektsioonvõrgu erinevates paneelides 212.a. Keeri järve katsepüügis. 27

28 Keeri järve saake iseloomustab liigirohkus. Suurim suvel püütud ahven TL = 28,7 g, TW = 345,8 g,, vanusega 8+ nakkus võrgusilma ø 43 mm. Silmasuurus ø 43 mm püüdis kokku viit liiki kalu peale ahvena veel haugi (TL = 7 cm, 228 g,, vanusega 7+), nurgusid (suurim neist TL = 25,1 cm, TW = 172,8 g), roosärgesid (suurim neist TL = 26,3 cm, TW = 33 g, vanusega 6+) ja tõugja TL = 33 cm, TW = 289,4 g, vanus 2+). Sügiseses saagis domineeris endiselt särg, tõusnud oli aga nuru osakaal. Suurima särje püüdis võrgusilm ø 43 mm (TL = 23,1 cm, TW = 149,9 g), samas leidus ka ahven TL = 22,5 cm, TW = 128,1 g,, 5+). Suurim haug (TL = 63,6 cm, TW = 1752,2 g) nakkus võrgusilma ø 24 mm. Kapronvõrgud püüdsid suvel kokku 597 kala (33,4 kg), enamuse moodustas särg (64,2 % massilt ja 8 % isendite koguarvust). Kokku oli saagis 9 liiki, mis on märkimisväärne tulemus vüõrreldes teiste Eesti väikejärvedega. Suurim tõugjas (TL = 33,4 cm, TW = 33,7 g, 3+) nakkus võrgusilma suurusega ø 33 mm (joon. 21). Suurima latika TL = 41,7 cm, TW = 896,3 g,, 8+) püüdis võrk silmasuurusega ø 75 mm. Võrgusilm ø 6 mm püüdis ahvena (TL = 33,3 cm, TW = 592,6 g,, 9+), linaski (TL = 38,8 cm, TW = 147,4 g, ) ja säina (TL = 42,2 cm, TW = 941,5 g,, 8+). isendit 3 m kohta ARV suvi sügis kg 3 m kohta MASS suvi sügis Võrgusilma läbimõõt, mm Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 21. Keeri järve 212.a. katsepüügi 3 m kapronvõrkude arvuline ja kaaluline saak. Jõhvvõrkudega püüdsime samuti 9 liiki kalu kokku 131 isendit (32,8 kg). Kalu püüdsid kõik võrgud peale suurima kasutusel olnud võrgusilma (ø 75 mm, joon. 22). Võrk silmasuurusega ø 7 mm püüdis latika TL = 33,1 cm, TW = 358,4 g, noor, 5+) Võrgusilm ø 65 mm püüdis roosärje (TL = 32,5 cm, TW = 639,2 g, 6+) ja säina (TL = 41,5 cm, TW = 1147,5 g,, 1+).. Suurim ahven (TL = 36,4 cm, TW = 864,4 g,, 9+) takerdus võrgusilma ø 6 mm. Suurim särg (TL = 35,3 cm, TW = 634,7 g, 11+ ) ja ainus linask (TL = 33,7 cm, TW = 637,8 g, ) jäid võrku silmasuurusega ø 55 mm. Haug nakkus võrgusilmadesse ø 3 ja 35 mm. 28

29 Isendit 3 m kohta ARV suvi, 63 isendit sügis, 68 isendit kg 3 m kohta MASS suvi, 15 kg sügis 17,8 kg Võrgusilma läbimõõt, mm Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 22. Keeri järve 212.a. katsepüügi 3 m jõhvvõrkude arvuline ja kaaluline saak. Põhjaõngejada Keeri järve katsepüügil saaki ei andnud. Söödana kasutasime vihmausse. Kalastiku biomassi arvutus andis Keeri järve saakide alusel suvel ülikõrge väärtuse 641,6 kg ha -1, sügisel vaid mõnevõrra madalama 481,6 kg ha -1. ja keskmiseks kalastiku biomassiks 561,6 kg ha -1. Kalade liigiline jaotus biomassi alusel on esitatud alljärgnevalt:. Liik Biomass, kg ha suvi sügis ahven 75,1 112,2 42,3 haug ,6 kiisk 2,9,2,8 koha 9,5 - - latikas 56,6 28,8 14,9 linask - 1,7 7,3 mudamaim.,1 - nurg 62,9 77,3 22,5 roosärg - 11,9 12 säinas - 11,8 43,6 särg 137,8 314,9 34 tõugjas 18 21,2 3,5 viidikas 22 23,7. Kokku 385,1 641,6 481,6 Võrreldes varasema (27.a.) seirepüügiga puudus saagist koha, samas on küllaltki arvukalt teda asendamas haug. Kalade biomass oli järves aga tõusnud ligi kaks korda. Iseloomulikuks on, et tõugja ja viidika bimass järves on jäänud muutumatuks, samas on särje biomass tõusnud enam kui kaks korda. Mõnevõrra on vähenenud ka latika biomass. 29

30 Ahven oli 212.a. katsepüükide põhjal Keeri järves küllaltki arvukas ja esindatud paljude põlvkondadega (joon. 23). Noorjärkude, kuid ka vanemate isendite arvukas esinemine on selge erinevus võrreldes 27.a., mil seirepüüki jäid vaid cm (TL) pikkused isendid. Ühelt poolt viidi 27.a. seirepüük läbi väiksema mahuga, kuid siiski augustis, mil kalade noorjärgud peaksid olema aktiivsel toiduotsingul ja kergemini võrku sattuma. Eelmise katsepüügitsükli noored vanusjärgud ongi püügis praegu valdavad (eriti 5+ ja 6+) vanuses ahvenad. Noorematest kaladest väärib märkimist 2+ vanusrühm. Rohkesti sattub võrku ka vanemaid emaseid kalu (kuni 9+ vanusgrupp). Isaskalad piirduvad kuni 5 aastaste rühmaga. Siin on esilekerkivad 2+ ja 4+ vanuses kalad. Osakaal valimis, % Perca fluviatilis 27, n=14 212, n= TL, cm Joonis 23. Ahvena pikkusjaotuste võrdlus 27.a. ja 212.a. katsepüükide alusel. Latikapopulatsioon on Keeri järves esindatud mitmete põlvkondadega (joon. 24). Suuremad kalad Osakaal valimis, % Abramis brama 212, n=21 27, n= TL, cm Joonis 24. Latika pikkusjaotus Keeri järves 27.a. ja 212.a aasta katsepüükide alusel. 3

31 tungivad kevadel järve kudema ja hiljem lahkuvad. Sektsioonvõrguga tabasime 212.a. oluliselt vähem 7 11 cm (TL) pikkusi noorkalu. Suuremad kalad puudusid 27.a. seirepüügist vaid seetõttu, et 3-m pikkusi ühe silmasuurusega võrke oli püügil siis 3 (9 m), ja tänavu aastal 38 (114 m). Muutused latikakarjas tulenevad eelnimetatud metoodilisest artefaktist, aga ka on selge, et 27.aastale tüüpilist tugevat põlvkonda pole hiljem Keeri latikapopulatsioonis kujunenud. Nurg oli 212.a. katsepüügis väga arvukalt esindatud (joon. 25). Sarnaselt latikaga esinesid selle Osakaal valimis, % Blicca bjoerkna 212, n=485 27, n= TL, cm Joonis 25. Nuru pikkusjaotuse võrdlus 27. ja 212.a. Keeri järve katsepüükide saakides. aasta katsepüügis ka suuremad isendid, kuid mitte piisavalt arvukalt, et sattuda sektsioonvõrgu 3 x 1,5 m suurusestesse suuresilmalistesse paneelidesse. Sel aastal oli suurim sektsioonvõrgu võrgusilm, mis nurgu püüdis ø 35 mm, 27.a. aga ø 29 mm. Samas takerdus nurg ühe silmasuurusega 3 m pikkustes võrkudesse ka silmasuurustesse kuni ø 45 mm. Nuru järelkasv on hetkel 27.a. võrreldes märgatavalt tugevam. Tõugjas oli Keeri järve 212.a. katsepüükige saagi alusel esindatud üksikute isendite, kuid mitmete põlvkondadega (joon. 26) ja on ilmselgelt sõltunud nende asustamisest Emajõe süsteemi. Püügil olnud võrgumeetri kohta arvestatuna on tõugja arvukus pigem säilinud või siis veidi langenud. 31

32 Isendit valimis Aspius aspius 212, n=9 27, n= TL, cm Joonis 26. Tõugja pikkusjaotus Keeri järves 27. ja 212.a. katsepüükide alusel. Haug oli Keeri järves 212.a. katsepüükide alusel esindatud kuue isendiga, kes kõik olid erinevatest põlvkondadest (joon. 27). 27.a. katsepüügiga me haugi ei tabanud, seega võrdleme haugi populatsiooni Keeri järves teiste 212.a. uuritud järvedega. Selle projekti käigus uuritud järvedest püüdsime sama võrgujadaga võrreldava koguse haugi Lõõdla järvest (6 tk) ja Kaiavere järvest (7 tk). Iseloomulik on, et kohajärvedest haugi eriti ei tabatud - Viljandi järvest 1 isend ja Ähijärvest 2 isendit. Keeri järves olid saagis ka väiksemad, nooremad haugid, viidates järelkasvule. Selline seisund oli 212.a. katsepüükidel pigem erandlik kui reeglipärane. Isendit valimis Esox lucius Kõik järved, n=48 Keeri, n= TL, cm Joonis 27. Haugi pikkusjaotus Keeri järve 212.a. katsepüügis võrrelduna kõigi samal aastal püütud haugidega Särg osutus katsepüükide saagi alusel endiselt Keeri järve arvukaimaks liigiks. Võrreldes 27.a. on arvukus tõusnud nii nooremate kui vanemate põlvkondade osas ja arvukaim põlvkond oli nihkunud 27.a. 9 cm (TL; vanusega 2+) pikkustelt isenditelt cm (TL) pikkusele (joon. 28). 32

33 Osakaal valimis, % Rutilus rutilus 212, n= , n= TL, cm Joonis.28. Särje pikkusjatuste võrdlus 212. ja 27.a. Keeri järve katsepüükide saagis. Lepiskalade osakaal kalastikus oli suvises püügis 74,8 % ja 84,1 %. Eriti sügisese püügi tulemus näitab röövkalade vähesust Keeri järve kalastikus. Röövtoiduliste ahvenlaste osakaalu mõõtva indeksi RAI väärtus,16 vastas suvel Eesti väikejärvede keskmisele, kuid sügisene väärtus,8 jäi sellest tunduvalt allapoole. 33

34 KUREMAA JÄRV Järvede kataloogi nr. 554 Registrikood vee2554 Järvekood 2554 Asend: Jõgevamaal, Palamuse vallas, Palamuselt 2 km põhja suunas, Kuremaa asundus jääb põhjakaldale. Kuremaa järv paikneb Vooremaa põhjaosas, suurvoorete vahel. Järvest edelas on Ängküla voor, kagus Järvepera voor. Voored on põldude all, idas ulatub järveni mets, mujal on heinamaad ja põõsastikud. Kuremaa park asub järve loodekaldal. Kuju ja liigestus: Pikliku kujuga, loode-kagu suunaline järv, väheliigestunud kaldajoonega, läänes ulatub järve väike nukk. Kaldad madalad, liivased, kaguotsas on kallas mudane. Põhja reljeef: Järve nõgu on tekkinud mandrijää surve tulemusel. Põhi on üldiselt kõva, valdavalt liivane, keskosas mudane. Sügavaim koht (13.8 m) on järve lõunaosas. Läbivool: nõrk. Sissevool magistraalkraavidest läänest, idast ja kagust. Järve edelaosas on kalda- ja põhjaallikaid. Väljavooluks on magistraalkraavina algav Amme jõgi, mis ühendab Kuremaa ja Kaiavere järve. 34

35 Morfomeetria: H. Riikoja andmed (1934): pikkus 44 m, laius 13 m, pindala 45 ha, suurim sügavus 13 m, kõrgus merepinnast 83.1 m. H. Riikoja arhiivist pärinev sügavuste loodimiskaart on esitatud joonisel 16. Kõrgus merepinnast 83.1 m, pikkus 43 m, laius 13 m, keskmine sügavus 5.9 m, pindala ha, kaldajoone pikkus 135 m, suurim sügavus 13.8 m, veevahetus.26 korda aastas, valgala 25.4 km 2, maht 23.4*1 6 m 3. Vesi: värvus kollakasroheline kuni rohekaskollane, läbipaistvus keskmiselt alla 3 m, suvine temperatuuri hüppekiht 8-9 m sügavusel. Talvel ummuksisse ei jää. 26.a aprillis oli jääaluse vee hapnikusisaldus üle 7 mgo2 l -1 pinnast põhjani (9,3 m sügavusel). Suvine O2 hüppekiht (1997, 26) 6.5 m sügavusel. Arhiivist leitud andmed: kevadel läheb lahti varemalt 1. aprill, hiljemalt 6. maiks. Sügisel külmub esmalt kaguosa, keskjärv aga alles 15 o C juures. Hüdrokeemia: Üldaluselisus (HCO3 - ) mg/l (mineraalainete hulk vees on suur). Vee orgaanilise aine sisaldus on keskmine (dikromaatne oksüdeeritavus 2-56 mgo2 l -1, permanganaatne oksüdeeritavus mgo2 l -1 ). Üldfosfor (1997): pinnal 25 mg m -3 (kõrge), metalimnionis mg m -3 ja põhjas 6-11 mg m -3. Üldlämmastik (1997): mg m -3 (kõrge). Sulfaadid (1988): mg l -1, kloriidid: 12,.6 mg l -1. Vee elektrijuhtivus 1997.a. augustis μs cm -1, 26.a. aprillis jääkihi alusest,5 o C veekihist mõõdetuna 335 μs cm -1. Taimed: Taimestikus on 35 liiki, ohtrus keskmine, taimestik hõlmab ¼ järvest. Fütoplankton: 2.64 g m -3, ohtrus 2,6, fütoplanktoni koondindeks 5,4, klorofüll a sisaldus 6 mg m - 3. Zooplankton: Arvukus 137,7*1 3 is. m -3, biomass 1 g m -3 (mõlemad näitajad on keskmised), E-indeks 1,5, O-indeks,66. Kalastik varasematel aegadel: Kuremaa järv on läbi aegade Eesti sisevetest märkimisväärselt kalaliikide rohke: erinevatel aegadel märgitud latika, ahvena, särje, haugi, siia, peledi, viidika, linaski, mudamaimu, lutsu ja võldase ning harvemini roosärje ja luukaritsa olemasolu järves. Möödunud sajandi keskpaigast on täheldatud haugi tavalise või sagedase liigina. Esikohale oli asetatud latikas (püütud kuni 5.5 kg isendeid), arvuka liigina on märgitud viidikat, tavalise kalana särge. Kalameeste küsitluse alusel teati, et vähesel määral on Kuremaa järves kiiska, lutsu, luukaritsat, võldast. Üldhinnanguna nimetati Kuremaad kui kalarikast järve. Kalade kudemise kohta on teada, et latikas kudes paar nädalat hiljem kui Peipsis (tavaliselt kas järve edelaosas ja/või läänesopis, lisaks veel teati koelmualana põhjatipust ida pool ning sissevoolukohas ojast loode ja 35

36 lõuna pool). Haug kudes edelaranna etteulatuva nuki ümber ja järve kaguotsas. Ahven koeb kus kivisem s.o. kirderanna piirkonnas. Viidikas koeb juunis (tavaliselt VI), särg seal, kus sammal. Kalade haigusi, haigestumisi ei tuntud-teatud. Parasiitidest oli sagedam linnuroni Ligula intestinalis, keda leiti särjel ja latikal. Kalade asustamine: Siia on toodud vahest meie riigi järvedest enim erinevaid kalaliike läbi aegade a. toodi järve 15 karpkala (Kurema mõisniku Oettingeni eestvedamisel). (Püsisid aastakümne järves, kindel väljapüügi fakt on fikseeritud suurt karpi). Esimest korda teadaolevalt asustati koha 1885.a. Alates samast perioodist korduvalt rääbist, peipsi siiga. Peipsi siiga asustati esimese Eesti Vabariigi ajal E. Reinvaldti andmeil 1921, 1922, kuid tulemusteta. Sisse on toodud riipust, kes samuti ei kohanenud. 196ndatel sissetoodud peled on Heiki Jaanuska andmeil järve püsima jäänud, mõnel aastal on kevadistes mõrrasaakides leidunud 1-2 aastasi siigasid tõestamaks noorkalade olemasolu järves. Samas ei ole vaatamata tõhusatele ponnistustele viimastel aastatel tabatud ühtegi suguküpset kala. Peled, nagu teada, ei ole õngega püütav kala, mistõttu sel viisil on teda raske ka püüda. Uljaste järvel, kus enne 1993.a. augustit oli Eestis üks olulisemaid asurkondi (pärast hukkusid kõik kalad veeõitsemisest tingitud anoksia tõttu) püüdsime siis ka katsepüükidel peledit korduvalt. Peledi olemasolu Kuremaa järves vajab tulevikus veel selgitamist. Hetkel on meie seisukoht: Kuremaa on tõenäoliselt praegu ainus peledijärv Eestis. Asustamised viimastel aastakümnetel: on Kuremaa järve asustatud haugisid neljal korral, nende keskmine kaal 2.97 kuni 5 g. Samasuvised haugid olid ettekasvatatud Härjanurmes ning kokku asustati siis isendit a. asustati täiendavalt veel 426 kahesuvist haugi. Uuel aastasajal on 22.a. Kuremaa järve asustatud 21 3 samasuvist haugi. Aasta hiljem asustati Kuremaa järve ka teist röövkala koha (samasuvised) ning 24.a. linaskit (samuti samasuvised). Tähtsa angerjapüügijärvena on läbi aastakümnete järve lastud angerjaid. Viimasel ajal 23.a. nii + kui ka ettekasvatatud noorkalu ja aasta hiljem samasuviseid. Tavaliselt on klaasangerjate vanus asustamisel 2-3 a, pikkus 7-75 mm (kaal.3 g). Järelkasvatamisel on pikkus vahemikus 25-3 mm, kaal kuni 1 g. Kalasaak kirjanduse andmeil: Kui 198ndatel aastatel Kuremaa järvel töönduslikult püüti, oli keskmine saak 28 kg ha -1. Tollaste arusaamade järgi prognoositi saagikuseks kg ha -1, millest peenkala osa jäänuks 6 %, vääriskalad 4 %. Rõhuasetus oli latika, haugi ja angerjapüügil. Kahte viimast liiki sooviti asustada iga-aastaselt (haugi 4, klaasangerjat kuni 6 ). Kakskümmend viis aastat tagasi oli latika saagikus 4.5 kg ha -1 (aastasaak 1.8 t). Peledit püüti 6 kg a. koguti jääalusel püügil saadud peleditelt marja ning viljastatud mari viidi inkubeerima Äksi haudemajja. 36

37 Parasitoloogilised uuringud näitasid, et sarnaselt peipsi siiale oli ka Kuremaa peledil kõrge nakatumise tase südameparasiidi Tetracotyle tsüstidega. Varasematel katsepüükidel esines Kuremaa järve katsepüükidel järgmised kalaliigid: 1995.a. võrkudes 8 liiki, noodaga püüdes 6 liiki: ahven, särg, viidikas, latikas, haug, angerjas, kiisk ja linask. Enamlevinud liik ahven (68 % noodasaagist ja 55 % võrguga püüdes). Arvukad olid särg ja viidikas. Noodas esines märkimisväärsel hulgal haugi (keskmiselt 61 g loomuses). Kalastiku hinnanguline biomass 1995.a kg ha a. katsepüügil oli saagis 5 liiki kalu. Saagi kaalust andis suure osa särg. Kuremaa järve lõunaotsas toimunud võrgupüügid andsid tulemuseks väga arvuka haugipopulatsiooni esinemise sel ajal järves. Röövkalade osakaal kogu saagist ulatus 5 %-ni. Multisektsioonse seirevõrgu keskmine kaal oli 1431 g. Noodapüügil tabati rohkesti ahvenat. Kalastiku biomass arvutatuna sektsioonvõrkude saakide alusel oli Kuremaa järves 1996.a kg ha -1. KI 49,9% 1999.a. septembris andsid katsepüügid järgmise tulemuse: saagis oli 7 liiki kalu, alustades arvukamast ahven, särg, viidikas, latikas, haug, linask, kiisk. Valdav dominantliik oli ahven. Saagi kogukaalus järgnes särjele haug ja ahven. Varasemate kordadega võrreldes oli tõusnud ka latika ja linaski osa. Kuremaa järve kalade biomass oli sel aastal 234 kg ha -1, röövkalade osakaal ~4 %. 26.a. leidus järves 1 kalaliiki: meie püüdsime katsepüükidega 8 liiki: ahven, angerjas, haug, kiisk, latikas, linask, särg ja viidikas. Peledi tabamiseks läbiviidud täiendavate detsembrikuu püükidega tabas Kuremaa kalur lisaks veel uute liikidena karpkala ja koha. Mitmeosaline seirevõrk püüdis Kuremaa järvest ühe öö püügil (CPUE) keskmiselt 1186 ± 356 g kala (n = 11). Sealhulgas ujuvad võrgud (n = 4) ainult 533 ± 227 g. Arvukamad liigid olid ahven, särg ja viidikas. Saagi osakaalus kuulus angerjale vähemalt 2 %. Mõrrapüügi saakide lisandumisel selgus, et massilt järgnes domieerivale särjele latikas, alles seejärel ahven ja linask. Haugi osakaal oli kümnendik kogusaagist. Kalastiku biomass oli kg ha -1. Kolmveerand (78.8%) kalastiku kogumassist kuulus lepisakaladele. 21.a toimusid katsepüügid Kuremaa järvel juulil ja oktoobril. Juulis oli veetemperatuur 1 m sügavusel 25,2 o C, oktoobris 9,8 o C ja hapnikusisaldus 9,6 mg l -1 (85 küllastus%) Püüniste paigutus ja katsepüügi saagid on esitatud joonised 29. Katsepüügi kogusaagiks kujunes 2337 isendit kogumassiga 64,9 kg. Kalaliike tabasime 11: ahvena, angerja, haugi, kiisa, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, särje ja viidika. Esmakordselt tabasime katsepüükidega rääbist ja lutsu. Kuremaa järvest püüdsime suvisel sessioonil 2218 kala, peamiselt särge, ahvenat ja viidikat (joon. 3). Veerandi saagi kogukaalust andsid röövkalad, keda edastas dominantliik särg. 37

38 S = ha, SUVI: Võrgutüüp Kuremaa park Algus: 58 o N, 26 o E Ängküla voor Nordic mm tühi 75 mm tühi 55 mm tühi Nordic mm tühi 6 mm mm tühi 45 mm 1971 Nordic mm mm 34 Nordic 2563 Tõnussaare raba Lõpp: 58 o N; 26 o E Algus:58 o N; 26 o E Nordic mm mm mm 3319 Nordic mm tühi 6 mm tühi 75 mm tühi Nordic mm tühi Saak, g SUVI: Võrgutüüp N Saak, g Algus: 58 o N; 26 o E Nordic 6 m 4341 Nordic 6 m 5215 Lõpp: 58 o N, 26 o E Kadiskad: tühjad Algus: 58 o N, 26 o E Lõpp: 58 o N, 26 o E PÕHJAÕNGED: Algus: 58 o N; 26 o 33,488 E: SUVI SÜGIS SÜGIS: Võrgutüüp Kraav (Amme jõgi) Saak, g Algus: 58 o N, 26 o E 33 mm mm mm 235 Nordic mm mm mm tühi 38 mm mm mm 83 Lõpp: 58 o N; 26 o E Algus: 58 o N; 26 o E Nordic 7 4 mm tühi 35 mm tühi 75 mm mm tühi 7 mm tühi 5 mm mm mm tühi 3 mm mm tühi Lõpp: 58 o N; 26 o E 25 mm tühi 22 mm 894 Nordic 1981 Lõpp:58 o N; 26 o E 5543 g 1144 g Lõpp: 58 o N; 26 o E: Joonis 29. Võrguliinide paigutus ja saagid Kuremaa järve katsepüügil. Kadiskad: tühjad 58 o N; 26 o E 58 o N; 26 o E 58 o N; 26 o E 58 o N; 26 o 34.1 E 38

39 ARV sügis, 125 is. suvi, 2218 is. % 2% 4% 6% 8% 1% ahven angerjas haug kiisk koha latikas linask luts rääbis särg viidikas MASS sügis, 26,1 kg suvi, 47,9 kg % 2% 4% 6% 8% 1% Joonis 3. Liikide osakaal Kuremaa järve 21.a. katsepüükide kogusaagis. Latikas andis saagist kümnendiku kaaluosa, angerjas 3 %. Sügisene püük oli tunduvalt liigivaesem tabati 5 liiki kalu: ahvenat, kiiska, särge, haugi ja latikat. Kokku saadi sügisel 125 kala, saagi mass 26 kg moodustas poole suvisest. Sektsioonvõrgud andsid arvukuselt sarnase tulemuse nagu Aheru püükides (joon. 31). Kuremaa püükide puhul eristub, et saaki püüdsid ka ujuva võrgu suuremasilmalised võrguosad: ø 43 mm koha (TL = 4,1 cm, TW = 571 g), ø 55 mm võrguosa linaski (TL = 3,5 cm; TW = 428 g, ) ja latika (TL = 3,6 cm; TW = 357 g, vanusrühm 6+). Sügisesel püügil olid suurimad kalad 35 mm võrguosas särjed (uppuvad võrgudjoon. 32). Kuremaa Nordic sektsioonvõrgu saagi jaotuses erinevatesse silmasuurustesse selgub, et järves on üliarvukad 1-2 aastaste ahvenate põlvkonnad. Ka särg on esindatud mitmete vanusrühmadega. Erinevalt Aherust puuduvad väikesed kiisad (arvatavasti sööb angerjas need lihtsalt ära). Katseks püüdsime Kuremaa järve sügavaimas piirkonnas 6 m kõrge ujuva Nordic -tüüpi võrguga eristamaks suvist kalade paiknemist veekihis (joon. 33). Esile saab tuua järgmised asjaolud: a) viidikas liigub vee pinnakihis, b) särg ja ahven liiguvad ühtlaselt kogu 6 mpinnakihi ulatuses, kuid suuremad (vanemad) kalad eelistavad sügavamat vett; c) latikas hoidub avavees veepinnast vähemalt 3 m sügavusse. WPUE väärtus 26.a omast kõrgem 15,9 ± S.D. 177,1g; NPUE väärtus 1,4 ± S.D. 86,9. 39

40 isendit 3 m kohta ARV suvi, n=16 sügis, n=2 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm g 3 m kohta MASS suvi, n=16 sügis, n=2 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 31. Nordic -tüüpi seirevõrgu saagi jaotus erineva silmasuurusega võrguosadesse Võrgusilma läbimõõt, mm ,5 15,5 12, ,25 5 ahven kiisk koha latikas linask luts särg viidikas % 2% 4% 6% 8% 1% Joonis 32. Liikide osakaal Nordic -tüüpi seirevürgu erineva silmasuurusega osades Kuremaa 21.a. katsepüükidel Kapronvõrkude saakidest: Suvine Kuremaa katsepüük andis saaki väiksema silmasuurusega kapronvõrkudes (joon. 34). Arvukuselt oli saagirikkaim 17 mm võrk (175 kala: ahven ja särg). Suurim kalu tabanud võrk (33 mm silmasuurusega) püüdis linaski (TL = 27,5 cm; TW = 315 g, ). Röövkaladest saadi haug (TL = 35 cm, TW = 249 g, juv., vanusrühm 2+) ja luts (TL = 36,3 cm, TW = 282 g). Sügisesel püügil püüdsid kapronvõrgud ka suuremaid kalu: ø6 mm võrguga latikat ja ø5 mm võrguga särge ja latikat. Suurim särg (TL = 35,4 cm, TW = 61,6 g,, vanus 14+). See 4

41 - 3 m 3-6 m ahven latikas särg viidikas ,5 19,5 Võrgusilma läbimõõt, mm 15,5 12, ,25 % 5% 1% 15,5 12, ,25 % 5% 1% Joonis 33. Liikide osakaal pelaagilise Nordic -tüüpi võrgu erineva sügavusega osades Kuremaa 21.a suvisel katsepüügil. kala on üks suuremaid meie viimaste aastate jooksul püütud särgedest. Röövkaladest tabasime neli haugi: suurim neist (TL = 46,5 cm; TW = 616,7; ; 4+) nakkus 38 mm kapronvõrku. isendit 3m koht ARV suvi sügis kg 3 m kohta MASS suvi sügis Võrgusilma läbimõõt, mm Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 34. Kapronvõrkude saagid Kuremaa katsepüükidel 26.a. Suvisesel püügil tabasime ø22 mm võrguga kaks siiglast (foto 3), kes oma määramistunnustelt sarnanevad rääbistega. Nende pikkus ja kaaluandmed on: SL, cm FL, cm TL, cm TW, g 16,6 17,5 19,3 58,4 17,6 18,6 21, 64,5 41

42 Mõlemad kalad olid emasloomad, suguküpsed, küpsevate gonaadidega (foto 4). Selles pikkusklassis on siigadel gonaadid arenemata ja nad on juveniilsed isendid. Samas on püütud isendid sarnased Peipsi ja Saadjärve rääbisega. Jõhvvõrgud andsid Kuremaa järvel suvel 7 kala (joon. 35), peamiselt latikat. Suurim isend TL = 48,3 cm, TW = 1471 g, vanus 12+). Sügisesel püügil tabasime jõhvvõrkudega 6 kala. Suurimad isendid ø 5 mm võrgus haug (TL = 55 cm; TW = 163 g) ja latikas ø 75 mm võrgus (TL = 46,1 cm; TW = 149 g, vanus 11+). Foto 3. Kuremaa järvest juulis püütud rääbised. Foto 4. Emane kala oli väljaarenenud gonaadiga isendit 3m koht ARV suvi sügis kg 3 m kohta 2,5 2 1,5 1,5 MASS suvi sügis Võrgusilma läbimõõt, mm Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 35. Jõhvvõrkude saagid 26.a. Kuremaa katsepüükidel 42

43 Põhjaõngedega püüti Kuremaa järvest suvel 4 angerjat (suurim TL = 62,5 cm, TW = 487 g), 5 ahvenat, 1 latikas ja särg). Sügisel 5 särge ja ahvena. Hoopis tulemuslikkum oli püük mõrraga. Kutseline kalur M.K., kelle püünis asub järve edelakalda piirkonnas püüdis 3 ööpäevaga 16,6 kg kala: 2,86 kg haugi (TL = 75,8 cm), linaskit (suurim 68 g), latikat (suurim 1,5 kg). Mõrda sattus ka koha (TL = 58 cm). Lisaks lasti 4 alamõõdulist isendit järve tagasi. Kadiskaga püügid nii suvel kui sügisel Kuremaa lõunaosas saaki ei andnud. Kalastiku biomassiks Kuremaa järves kujunes suvepüükide alusel 231,5 kg ha -1, sügisel 113,2 kg ha -1, seega keskmiselt kg ha -1. Võrreldes 26.a. on kalastiku biomass oluliselt vähenenud ja seda eelkõige särje, haugi ja linaski arvelt Angerja osakaal on kindlasti tõusnud, kuid arvuliselt saab seda öelda kui uurida mõrrapüügi saake aastate lõikes. Erinevate kalaliikide biomassid Kuremaa järves on esitatud võrdlevalt eelmiste hinnangutega tabelis 2. Kalade üldine biomass ja liigiline jaotus Kuremaa järves 1996, 1999, 26. ja 21.a. Liik Biomass, kg ha August November September Oktoober särg ,7 39,2 ahven ,8 2,5 angerjas ,1 - viidikas ,5 - latikas ,4 61,6 haug ,4 9,9 kiisk ,8,1 koha , - linask ,6 - luts ,5 - rääbis 1, ,5 113,2 Tabel 2 Lepiskalade osakaal saagist oli Kuremaa järves 79,6. Varasematest KI väärtustest kõige sarnasem 26.a. väärtusele (1996.a 49.9 % ja 1999.a. 69.2%, 26.a.78,8 %).. 43

44 SAADJÄRV Järvede kataloogi nr. 653 Asend: Tartumaa - Jõgevamaa piiril, Vooremaa lõunaosas, Tartust 16 km põhja pool. Saadjärv paikneb suurvoorte vahel: läänes asub Tabivere voor, edelas Sootaga voor, kirdes Saadjärve voor. Järv on loode - kagu suunaline. Vahetult ümbritsevad järve soostunud niidud ja võsa. Kuju ja liigestus: Saadjärv jaguneb kaheks osaks: Suurjärveks ja Voldi (Tabivere) järveks (mis paikneb Suurjärvest loodes). Suurjärve osas on Saadjärv vähe liigestunud, esile ulatub vaid Kukulinna poolsaar. Voldi järves on kolm poolsaart (Karjamaa, Kaste ja Peetsu). Suurjärve kaldad on liivased, Voldi järve ääres õõtsikuga ja madalad. Põhja reljeef: Saadjärv on mandrijää liikumise toimel tekkinud nõos asuv veekogu. Järve põhi on kalda lähedal kaetud liiva, savi või kruusaga, mõnes kohas turbaga. Loodekalda lähedal on põhi kivine. Lõunaosas on järve põhi kaetud taimestikuga, alates 5-6 m sügavusest on põhjas muda, leidub sapropeeli ja järvelupja. Voldi järve põhi on mudane. 44

45 Läbivool: Nõrk läbivool, järv on allikatoiteline, sissevool kraavide kaudu. Suurjärves on kaldaallikad, edelaosas on järves palju põhjaallikaid. Väljavool toimub Mudaoja kaudu Laeva jõkke. Veerikkaim on Saadjärv mais. Morfomeetria: H. Riikoja andmetel 1934.a.: kõrgus merepinnast 53.1 m, pikkus 63 m, laius 184 m, pindala 697 ha, suurim sügavus 25 m. Järve sügavuskaart (joon. 36) on võetud H. Riikoja andmetest ja kasutades raamatut Der See Saadjärv (1991). Kõrgus merepinnast 52.6 m, pikkus 6 m, laius 184 m, keskmine sügavus 8.m, pindala 77.6 ha, kaldajoone pikkus 1786m, suurim sügavus 25 m, veevahetus.13 korda aastas, valgala 31.9 km 2, maht m 3. Reostusoormus: Tabivere ja Kukulinna asundus, rand, saunad, põllumajanduse osa praegusel ajal väike, suur veemaht hoiab võrreldes teiste Vooremaa järvedega troofsust madalamal. Vesi: Rohekaskollase kuni kollakasrohelise värvusega, hea läbipaistvusega kuni 6.8 m, ph pinnal , põhjas Kihistunud vees puudub selge hüppekiht (asub 5 ja 1 m vahel) 25. aasta juulis 1 m sügavusel. Hapnik kaob tavaliselt umbes 15 m sügavusel. 26.a. aprilli alguses oli Äksi suplusranna lähedalt lumevaba jää alt mõõdetuna jääaluses veekihis < 12 mg O2 l -1 ja 1 m sügavusel > 8.6 mg O2 l -1, kuna Kukulinna poolses järveosas 2.4 m sügavuses (põhja lähedal) 11 mg O2 l -1. Hüdrokeemia: Üldaluselisus mg l -1 ; Voldi järve osas 176 ml l -1. Üldfosfor pinnal 1-3 mg m -3, põhjas 11-6 mg l -1. Üldlämmastik pinnalähedases veekihis 2-15 mg m -3, põhjas mg m -3. Dikromaatne oksüdeeritavus mg O2 l -1 ; Voldi osas 27 mg O2 l -1; permanganaatne oksüdeeritavus 5-13 mg O2 l -1. Sulfaadid: 7-57 mg l -1, kloriidid: 7.9 mg l -1. Ioonide kogusumma mg l -1.Vee elektrijuhtivus μs cm a. oli jääalusest veekihist Äksi supelranna lähistel mõõdetuna 281 μs cm -1 (1.4 o C) ja Kukulinna parkimisplatsi lähistel 267 μs cm -1. Taimed: Valitseb veesisene taimestik, ulatudes 5 m sügavusele. Võrreldes varasemate andmetega on liigilises koosseisus toimunud muutused. Toitelisuse tõusuga esineb vees massiliselt niitvetikaid, liigiliselt on lisandunud kardhein, kaelus-penikeel, ogaterav penikeel, sõõr-särjesilm, vesisammal. Ujulehtedega taimestikku leidub vähestes kohtades, eelkõige Voldi järves. 45

46 Joonis 36. Saadjärve sügavuste loodimiskaart Fütoplankton: Varasematel aastatel liigirikas. Fütoplanktoni mass oli 1996.a. madal, vaadeldud liikide arv väike, biomass ~.94 g m -3. Zooplankton: Väga liigirikas, ehkki liikide arv on pidevalt vähenenud a. oli zooplanktoni biomass 1 g m -3, arvukus is m -3. E-indeks.15. Kalastik: Saadjärv on kalastiku koosseisult Eesti sisevetest liigirikkamaid järvi, kus domineeris kirjanduse andmetel särg ja ahven, lisaks esinesid ka rääbis, latikas, haug, viidikas, angerjas, linask ja säinas. Veel on mainitud kiiska, mudamaimu, hinku, lutsu, kokre, vingerjat, võldast ja luukaritsat. Kalade asustamine Läbi aegade on toimunud hulgaliselt asustamisi. Järve on toodud peipsi siiga, sevani ramulit, peledit, vikerforelli ja koha. Keskkonnaministeeriumi kalade asustamise projekti raames asustati Saadjärve haugi 1992.a. 5 tuhat vastset ja 1994.a. 3 tuhat vastset. 2.a. asustati järve 5 tuhat + angerjat, 22.a. lisaks veel 5 tuhat ettekasvatatud angerjat (isendi keskmine pikkus 15 cm, kaal ligikaudu 5 g), 23. ja 24.a. lisaks veel nii ettekasvatatud kui klaasangerjat. 46

47 Kalasaak: 198-ndatel püüti Saadjärvest t, keskmiselt 8.25 t kala aastas. Ligi 6.9 t ahvenat ja särge, linaskit 2 kg, haugi 18 kg, latikat 8 kg, angerjat 63 kg, rääbist 29 kg. Sel perioodil lasti sisse haugivastseid (625 is. ha -1 ), rääbisevastseid (582 is. ha -1 ) ja peledivastseid (212 is. ha -1 ), kuid saagid ei suurenenud, 1986.a. püüti järvest 73 kg peipsi siiga a. katsepüükidel püüdsime järve põhjapoolsest osast nn Voldi järvest ahvanat, haugi, linaskit, rääbist, särge ja viidikat; järve lõunaosast lisaks säinast. Mitmeosalise seirevõrgu keskmiseks saagiks kujunes järve põhjaosas 775,3 g ja lõunaosas g. Kalastiku biomassiks arvutasime vastavalt kg ha -1 ja ka ha -1. Lepiskalade osakaal oli veidi kõrgem järve põhjaosas 57.9 %, lõunaosas 5.2 % a. katsepüügil Voldi järves püüdsime 5 võrgujadas 15 võrguga, mille tulemusena tabasime 8 liiki kalu: ahven, haug, säinas, särg, viidikas, latikas, kiisk ja linask. Keskmine võrgusaak oli 12 t püügil väga kõrge kg võrgu kohta. Sektsioonvõrkude saagi analüüs näitas, et kõige suurema püüdvusega olid 3 ja 33 mm Ø silmasuurusega sektsioonid. Arvukuselt domineeris Saadjärves ahven, saagi kaalust andis põhiosa särg a. katsepüügil püüti oktoobri lõpus veetemperatuuril 6 o C 7 liiki kalu: ahvenat, särge, haugi, kiiska, viidikat, säinast ja rääbist. Keskmine 12 t seirevõrgu saak oli 1.5 kg. Püütud rääbiste gonaadide küpsusaste viitas peatsele kudemisele ja kinnitas asjaolu, et Saadjärves on taastusvõimeline rääbisepopulatsioon. Nelja-aastase tsükli ( ) vältel püsis Voldi järve kalastiku röövkalade (ahvena, haugi) osakaal samal tasemel (~45 % kogusaagist). 22.a. oli uuriti peamiselt angerjat ja rääbist. Püügis olid põhilised a. asustatud angerjad keskmise pikkusega 65.7 cm (TL) ja massiga 53 g (TW). 22.a. augusti pikale põuaperioodile järgnenud vee temperatuuri- ja hapnikuolude halvenemise tõttu (1-15 m sügavusel puudus hapnik ja nendes veekihtides, kus hapnik esines, oli veetemperatuur rääbise elutegevuseks liialt kõrge) hukkus hinnanguliselt 5-6 kg rääbist (kuni pool täiskasvanud rääbise asurkonnast). 12. augustil väljakorjatud surnud rääbiste FL oli keskmiselt 16.1 cm (TW = 4.9 g), 15. augustil aga 15.2 cm (TW = 35.1 g). 26.a. katsepüügid toimusid Saadjärve lõunaosas kahes etapis septembril vahelduva pilvisuse ja lääne-edela kuni lõunatuulega (.5 3, puhanguti kuni 8 m s -1 ) õhutemperatuur 9 kuni 15 o C ja novembril loodetuulega: 2.2 m s -1, puhanguti 4 m s -1, õhutemperatuur 6.1 o C. Veetemperatuur kaldavööndis oli 13.9 o C, avavee põhjakihis 7.5 m sügavusel 15.3 o C; vee hapnikusisaldus oli vastavalt 9.8 ja 8.2 mg O2 l -1. Kahel järjestikusel päeval asetasime püügile kokku 44 (neist 14 mitmeosalist seirevõrku) nelja liini paigutatud võrku (joon 37). Lisaks 1 konksuga 47

48 N SEPTEMBER Võrgutüüp Algus: 58 o N;26 o 4.586E. Saak, g Ujuv 212 Ujuv 185 Uppuv mm mm tühi 7 mm tühi 55 mm 2951 Uppuv mm mm mm 468 Lõpp: 58 o 32.23N;26 o 4.612E Algus: 58 o N;26 o 4.636E Uppuv mm mm mm mm 496 Uppuv mm mm tühi 25 mm mm Ujuv 44 Lõpp: 58 o N;26 o 4.53E Põhjaõnged 58 o N;26 o 4.968E - 58 o 32.6N;26 o E 388 g 58 o 32.17N;26 o E - 58 o N;26 o 4.121E 428 Võrgutüüp Saak, g Algus: 58 o 32.34N:26 o 4.37E Ujuv 279,7 3 mm 526,5 4 mm 1814,5 6 mm 769,4 Uppuv 1585,2 55 mm 2798,5 7 mm tühi 5 mm mm 213,8 Uppuv 536,3 Ujuv 122,5 Lõpp: 58 o N;26 o 4.51E November Võrgutüüp, Saak, g Algus: 58 o N;26 o 4.377E 3 mm mm 93 4 mm mm mm mm mm 115 Uppuv mm mm mm mm mm mm mm tühi 38 mm tühi Lõpp: 58 o N;26 o 4.242E Joonis 37. Võrkude paigutus ja saagid Saadjärve 26.a. katsepüükidel 48

49 põhjaõngejada ( liinis paralleelselt). Saadjärve lõunaosast tabasime 1 liiki kalu: liikidest leidus mitmeosalistes seirvõrkudes ahven, haug, kiik, latikas, linask, rääbis, särg ja viidikas. Ühesilmasuurusega kapronvõrgude saagis leidusid veel luts (foto 5; joon. 38) ja siig. Saadjärve uuris kalastiku aspektist teise projekti raames kaks korda MSc Alo Laas, kes püükide käigus tabas nii Kukulinna (järve lõunaosa) kui Voldi järvest (Saadjärve põhjaosa) 7 liiki kalu: haug, ahven, särg, kiisk, linask, säinas ja viidikas. Säinas eelistab litoraalilähedast järvepiirkonda ja võimalik, et Saadjärves on talle sobivad just otsmised alad. Järve keskosas, kus meie püük toimus, säinast ei tabatud. A. Laasi püütud suuremad säinad olid TL = 38 cm, TW = 688 g, ja TL = 41 cm, TW = 896 g,. Saagiks kujunes 964 isendit kogukaaluga 62.4 kg. Avavee, eriti selle sügavamates kihtides liikus ja paiknes kala püügi ajal keskmiselt 1,5 korda enam (seda nii kaalult kui isendite arvult). Mitmeosalise seirevõrgu keskmine saak oli ± 227 g. Saadud tulemus on väga lähedane 1996.a. saadud näitajale - 158,9 g, kuigi isendite arv oli siis märgatavalt väiksem 29 (joon. 39). Uppuvad sektsioonvõrgud püüdsid keskmiselt ± 292 g ühe võrguöö kohta (CPUE), ujuvad võrgud (n = 6): CPUE 47 ± 144 g kala. Saagi erinevus (vahe ligi 3 korda) erinevate võrgutüüpide vahel näitab, et pinnakihis liigub eelkõige väike ahven, viidikas, aga ka särg (ka kuni 3 g isendid), samuti rääbis. Uppuvad võrgud püüavad erineva vanusega särge, ahvenat, kiiska, aga ka linaskit ja haugi (joon. 4). Liikidest oli enim ahvenat: nii massilt kui ka isendite arvult kõigis võrgusilmades kuni ø 35 mm (v.a. ø 29 mm), massilt oli enim (keskmiselt g) võrgusilmas ø 12.5 mm, arvult ø 8 mm (keskmiselt 15.4 ahvenat). Haugi püüdsid võrgusilmad ø 1, 15.5, 19.5 ja 29 mm vastavalt TL = 17.6 cm, TW = 28.5 g vanusega +, TL = 29.7 cm, TW = g vanusega 1+; TL = 18.6 cm, TW = 118.,2 g vanusega 1+ ja TL = 35.4 cm, TW = 317 g vanusega 2+ (kõik juveniilsed isendid). Särg oli võrgusilmade vahemikus ø 12.5 kuni 43 mm, viidikas ø 5 kuni 24 mm (v.a. ø 19.5 mm), kiisk ø 8 kuni 15.5 mm, rääbis (n = 5, TL = 18 kuni 21.1 cm, TW = 35.4 kuni 62.6) võrgusilmades ø 15.5 ja 19.5 mm, linask ø 1 mm ja latikas ø 12.5 mm. Foto 5. Saadjärvest 26.a. aastal püütud lutsud. 49

50 Mass 4.2 *C, n= *Cn= Saak, g ahven haug kiisk latikas linask särg viidikas Arv 4.2 *C, n= *Cn= N ahven haug kiisk latikas linask särg viidikas Joonis 38. Mitmeosaliste seirevõrkude saagi liigiline jaotus Saadjärve 26.a. katsepüükides g 3 m kohta Mass , ,1,7 3 ujuv, n=6 uppuv, n= , ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm Isendit 3 m kohta Arv ujuv, n=6 uppuv, n= , ,2,3,3 1 1,3,1 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 39. Mitmeosalise seirevõrgu erinevate võrgusilmade keskmine saak Saadjärve 26.a. suvisel katsepüügil 5

51 g 3 m kohta Mass , *C, n=8 4.4 *C, n= , ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm Isendit 3 m kohta Arv *C, n=8 4.4 *C, n= ,3,6 1,3,1 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm Joonis 4. Mitmeosalise seirevõrgu eronevate silmasuuruste keskmise saagi võrdlus Saadjärve suve ja sügise katsepüükides 26.a. Kapronvõrgus (n = 16) oli keskmiselt 14 kala kogukaaluga 1.4 kg (joon. 41). Võrkudes silmasuurustega ø 17 mm kuni 38 mm olid ühtmoodi arvukad ahven ja särg. Saagis oli taas arvukaim ahven 5.7 %, samas oli särge 41.7 %; kaaluliselt domineeris särg 39.7 % (ahven 29.9 %). Suurim ahven TL = 33.4 cm, TW = g,, vanusega 11 aastat. Haugi püüdsid võrgud silmasuurustega ø 22, 25 ja 5 mm (suurim neist oli näitudega TL = 66.2 cm, TW = 1827 g, vanusega 6). Latikat püüdsid võrgud silmasuurustega ø 25 ja 38 kuni 6 mm. Suurim latikas TL 33,6 cm, TW 615 g, juveniilne. Lutsu püüdsid võrgud silmasuurustega ø 17 ja 22 mm; vastavalt TL 19 cm, TW 4.3 g ja TL 25.3 cm, TW 87,7 g. Siia FL 21.1 cm, TW 99,5 g püüdis võrgusilm ø 17 mm järve avaveest ca 6 m sügavuselt. Kiisa TL 13,1 cm, TW 26,7 g püüdis võrk silmasuurusega ø 17 mm. Jõhvvõrgud (n = 14) püüdsid keskmiselt 6.4 isendit kogukaaluga 1.7 kg. (joon. 42). Särg põhilise saakloomana oli ülekaalukas nii 51 % massilt, kui ka 71 % isendite koguarvust (eelkõige võrkudes silmasuurustega ø 3 kuni 4 mm). Suurim püütud särg TL = 3.7 cm, TW = 328 g. Ahven ja linask olid saagis samapalju esindatud arvult 11 %, samas massilt oli linaskit kolmandik 51

52 kg 3 m kohta ,3 *C Mass 4,4 *C Isendit 3 m kohta Arv 15,3 *C 4,4 *C Võrgusilma läbimõõt. mm Võrgusilma läbimõõt. mm Joonis 41. Kapronvõrkude saagid Saadjärve 26.a. katsepüükidel kg 3 m kohta ,3 *C Mass 4,4 *C Isendit 3 m kohta ,3 *C Arv 4,4 *C Võrgusilma läbimõõt. mm Võrgusilma läbimõõt. mm Joonis 42. Jõhvvõrkude saagid Saadjärve 26.a. katsepüükidel (suured isendid). Suurim linask TL = 45.4 cm, TW = 1.4 kg. Haugi püüdsid võrgud silmasuurustega ø 3 ja 35 mm. Latikat püüdisid võrgud silmasuurusega ø 3 ja 4 mm. Suurim latikas TL = 23.6 cm, TW = g. Võttes aluseks kõik eelnimetatud võrgutüübid on Saadjärve keskosa kalastiku liigiline koostis esitatud joonisel 43. Arvukaim kalaliik ahven moodustab 6 % kõikidest püütud Mass viidikas,5% ahven 19% Arv viidikas 2% särg 32% särg 5% siig,1% rääbis,3% linask 11% luts,1% haug 18% kiisk,3% latikas 2% siig,1% rääbis,4% luts,2% linask 1% latikas 1% haug kiisk 2% 2% ahven 6% Joonis 43. Saadjärve kalastiku liigiline koosseis 26.a. katsepüükide alusel 52

53 kaladest, teda täiendab särg (1/3 arvukuselt), teised liigid hulga peale annavad vaid kokku 8 %. Saagi kaalust pool kuulub särjele, sekundeerivad ahven ja haug (seega on röövkalad suur ahven ja haug saagis esindatud ligi 3 %). Saakides ei kajastu praegu angerja ja säina osa, keda me oma püükidel ei tabanud, kuid järve ihtüofaunas kindlalt esindatud. Kalastiku biomassi arvutus 26.a. andis Saadjärve kalastikule kg ha -1, millest särge 86.4 kg ha -1 ahvenat 32.8 kg ha -1 haugi 31.1 kg ha -1 linaskit 19. kg ha -1 latikat 3.4 kg ha -1 viidikat.86 kg ha -1 kiiska.51 kg ha -1 rääbist.5 kg ha -1 siiga.17 kg ha -1 lutsu.15 kg ha -1 Lisades biomassile säina osa (1997.a. 17 kg ha -1 ) praegu arvutuslikult 8 kg ha -1 ja angerja, kelle arvukus punataudist tingitud suremuse tõttu vähenes Saadjärves analoogiliselt Kuremaa populatsioonile ligi viiendiku võrra 5.1 kg ha -1, on Saadjärve kalastiku biomass kg ha -1. Kuid eri liikide nõudlusi arvestades on mõnedes biotoopides (ehk järveosades) see näitaja ka kuni 2 kg ha -1. Lepiskalade osakaal septembrikuises saagis oli 61.2 % massist ja 57 % isendite koguarvust. Lisaks ahvenale (TL > 1 cm ja haugile arvestasime röövakalaks ka lutsu TL > 11 cm). Hilissügiseses püügs oli lepiskalade osakaal 69.9 % massilt ja 78.4 % isendite koguarvust. 53

54 VAGULA Eesti järvede nimestik (26) jrk.nr. 296 Registrikood vee21261 Järvekood Varasemates järvede kataloogides 1261 Natura 2 võrgustiku elukohatüübi 213 järv Asend: Võrumaa, 2 km Võru linnast läänes. Vagula järv on süvendjärv, mille kaugem ümbrus on piiratud metsase alaga, põllumaad on suhteliselt vähe, vahetult ümbritsevad järve soised puisniidud, lõunakaldal kasvab okaspuumets, loodeosas kerkib Sarvemägi. Järve keskpunkti koordinaadid on: 57 o 5 46 N;26 o E. Kuju ja liigestus: Järv on väheliigestunud kaldajoonega, pikliku kujuga, ida-lääne suunaline. Arengulooliselt on arvatavasti koos Tamula järvega moodustanud ühtse veekogu. Enamasti liivased kaldad on madalad. Paiguti on kaldad moodustunud lubimudast või turbast. Põhjareljeef: Tasane, ilma oluliste sügavamate kohtadeta, Idakalda regioonis kaks madalamat kohta. Põhi on kalda lähedal liivane või kruusane, sügavamal katab põhja paks järvemuda kiht. Kivikaride tõttu on järv vaid osaliselt läbipüütav (idakalda piirkonnas). Järve kaldajoonel ja vees on ajalooliselt väljakujunenud 85-le 54

55 paikkonnale kohanimed (näiteks Nursi põsk, Soehaud, õhuke kivi, Lättekäärd jpm), mis olulised ja eripalgelised kalapüügikohad ning ilmestavad selle järve iseärasusi. Läbivool: tugev. Järve suubub Pühajõgi (läänest), Kivioja (kagust), Kondi oja (põhjast), lisaks rida kraave ja hulgaliselt kalda- ja põhjaallikaid. Väljavool kirdenurgast Võhandu jõena. Morfomeetria: kõrgus merepinnast 69,2 m, pikkus 464 m, laius 169 m, keskmine sügavus 5,3 m, pindala 518,7 ha, kaldajoone pikkus 125 m, suurim sügavus 11,5 m, veevahetus 4,9 korda aastas, valgala 45 km 2, maht 27, m 3. Tamre 26 alusel: pindala 62,8 ha, saarte arv 2, kaldajoone pikkus 17,8 km, kaldajoone keerukus 2,5. Järve süguvuskaart on esitatud joonisel 44, kus andmed pärit H. Riikoja loodimiskaartidelt. Elupaikade hinnang kalastiku jaoks (Ritterbusch, 213) kesine. Loodusliku ja poolloodusliku maakasutuise osakaal järve valgalal 53,4 %. Vesi: Pruunikas- kollakasroheline (värvusindeks 6), läbipaistvus 2,4 m, suvel soojeneb vesi tunduvalt - veetemperatuuri vahe pinna ja põhjakihis augustis 5 o C. Temperatuuri hüppekiht puudub, hapniku hüppekiht suvel 6-7 m, talvel 7-8 m vahel. 214.a. juuli lõpupäevil puudus hapnik vees sügavamal kui 8 m (1/5 järve pindalast). Tamre 26 alusel Limnoloogiline tüü KE, VRD-tüüp 3. Hüdrokeemia: Üldaluselisus (HCO3 - ) kõrge: 192,4 mg l -1.Üldfosfor: paljude aastate keskmine 37,1 μg l -1, 28. ja 213.a. mais 25,5 μg l -1, suvine keskmine epilimnionis 31,3 μg l -1, 214.a. kogu järves μg l -1. Üldlämmastik:,87 mg l -3, 214.a.,4-,7 mg l a. sulfaadid 9,1-12, mg l -1, biokeemiline hapnikutarve BHT5 1-3,2 mgo l -1, keemiline hapnikutarve KHTCr mg l -1. Taimed: Taimestik katab 2/3 järvest, ujulehtedega taimestik on väga vaene. Taimeliikide koguarv 33, veesiseste taimeliikide koguarv 13. Fütoplankton: biomass 8,2 g m -3, 28. ja 213.a. chl-a juuni-september epilimnioni keskmine 13,8 μg l -1, 214.a. järves keskmiselt 1 1 μg l -1. TSI pikaajaline keskmine 43,9. Zooplankton: liigirikas, keskmine arvukus 77,3 1 3, biomass 1,7 g m -3. Bentos: keskmisel hulgal. Kalastik kirjanduse alusel: Vagula kalastikust ja kalandusest alates XIX saj. lõpust kuni nõukogude perioodi viimaste aastateni annab ülevaate Friedrich Kivioja brošüür (uurimusraamat) KALAJÄRV VAGULA, kus detailselt kujutatakse ajaloo eri kümnendite valu ja võlu kogu Vagula kalapüügis. /Raamat ilmus 1991 ja selles on 64 lk. Soovitan kõigil lugeda T.K./ 55

56 Joonis 44. H. Riikoja arhiivist pärinev Vagula järve loodimiskaart. 197ndatel domineerisid latikas, ahven ja särg. Esines veel koha, haug, säinas ja linask. Vähemarvukad olid viidikas, kiisk, nurg, roosärg, luts, koger ja angerjas. Üksikute isenditena on püütud hinku, vingerjat, luukaritsa, järve sissevooludest teivi ja turva. Arhiiviandmed /Kalamajanduse korraldamise kavad ja ettepanekud 1967.a./ Varem loeti Vagulat tugeva läbivooluga järveks. Läbipüütavust takistavad mõned kivikarid, kohati esineb hapnikupuudust sügavamates kohtades. Latika-koha tüüpi järv, kalaproduktiivsus 2 kg/ha 196-ndatel loeti esmatähtsaks kalaks latikat. Suguküpseks saavad Vagula latikad 29-3 cm pikkuselt kui neil on vanust 1 aastat. Lühim suguküps isane oli 27.1 cm ja samasugune emane 31.9 cm latika toitumistingimused pole Vagula järves ei ole eriti head. Parasiitidest leiti latikatel Neascus cuticola (mustad täpid kehal, uimedel ja lõpustel ja linnuroni Kui latika kasvutempo on aeglane, teistel olulisematel kalaliikidel keskmine, särg kasvab kiiresti (!). Seletatakse, et suuremad, suguküpsed särjed toituvad loomsetest objektidest Haug toitus Vagulas särjest, kiisast ja kohast. Kalapüük perioodil ,5 t aastas, sellest latikat 4 %, ahvenat 21 %, särge 24 %, haugi 1 %, järgnesid säinas, koha, kiisk, nurg ja luts Ebaõige püügirežiim kahjustas varusid Tekib küsimus, milline faktor hoiab looduslikes veekogudes, kus kalapüüki kuigivõrd ei toimu, 56

57 püügikalade arvukust vaos ja kus seda tegurit ei ole võimalik tööle panna ka seal, kus koha pidevalt püütakse. Vastavad uurimused on näidanud, et selleks faktoriks on röövkalad, kes peaksid järve kalastikust moodustama ligikaudu 2 %. Röövkalade kasulik mõju ei seisne mitte ainult püügikalade arvukuse vähendamises /s.o. siis kiisk, ahven, särg, nurg, luukarits, mudamaim selle aja kontekstis/, vaid ka lepiskalade normaalse arvukuse säilitamises ja haigete kalade hävitamises. Nüüd aga meetmed, rakendatuna keelan-käsen süsteemi: 1) püüda välja alamõõdulist latikat 3 t ja lasta üle 37 cm latikad tagasi. Seda püüki korrata 2 aastat 2) samaaegselt kaheks aastaks keelata täielikult röövkalade püük 3) kolmandal aastal püüda kohasid ja haugisid, mõlema alammõõt TL=51 cm (SL=45 cm). Haugile 5 kg aastas, kohale 2 kg aastas 4) kasutades tihedasilmalisi mõrdasid ja nootasid, püüda välja kudevat kiiska, nurgu, särge ja ahvenat 5) kaitsta latika, haugi ja koha koelmuid 6) igasugune kevadine kalapüük keelata jääminekust 1. juulini Lisameede: Rajada angerjalõks Vagula väljavoolule. Asustamised: 2.saj. on järve lastud karpkala, rääbist (riipust), peipsi tinti, peledit (üksikuid isendeid on hiljem ka püütud), kuid Vagula järve tänapäevane seisund pole siiglaste eluks sobiv Üksikuid siigasid on siiski püütud, kuid oletatavalt oli tegemist kunagi Vagula kalamajandis kasvatatud peledi viimaste isenditega.). Keskkonnaministeeriumi andmetel on aastatel a. asustatud Vagula järve haugi: koha: 1995 maimud 335tk 1996 maimud 2tk tk tk tk + 16tk tk tk angerjat: 22 ettekasvatatud 6 tk 28 ettekasvatatud 26 tk 23 ettekasvatatud 2 tk 29 ettekasvatatud 84 tk 24 ettekasvatatud 196 tk 21 ettekasvatatud 57 tk 25 ettekasvatatud 1 tk 211 ettekasvatatud 56 tk 26 ettekasvatatud 1 tk 212 ettekasvatatud 32 tk 27 ettekasvatatud 81 tk 213 ettekasvatatud 39 tk Alates 22.a. on kokku asustatud Vagula järve ettekasvatatud angerjat Ain Järvalt andmeil 13 tuhat isendit e aastas 21 isendit ha -1. Lisaks on aastail Vagula järve asustatud kokku 727 klaasangerjat (14 is ha -1 e 47 is ha -1 aastas. 57

58 R. Voore kirjast leitud andmed: Vagula kalaproduktsioon kg/ha, wõimalik oleks 3-35 kg/ha. Püük toimus vanasti: suvel noodaga, tüve pikkus 2 m, mutiga (sügisel püüti ahvenat ja koha), abaratega ja võrkudega. Vagula Kalameeste Ühistul (liikmetel) olid püügivahendeiks: 1 noot, 5 mutti, 1 abarat, 2 latika wõrku, 1 haugi wõrku, 4 koha wõrku, 4 särje wõrku Havi, viidik ja särg rändasid kudemisel Võhandusse Kalastiku koosseis enne II MS : lepiskalad latikas 5 %, särg 2 %, ahven ja teised 8 % röövkalad haug ja koha kumbki 8 %. Arutatakse kalapüügiseaduse üle, mis esimese Eesti Wabariigi ajal 1. jaanuaril 1937 jõustub 2 märgib, et pääle mere, Peipsi-Pihkva ja Võrtsjärve kuuluvad kõik veekogud kaldaääremaa omanikele Kiri Võru Tarbijate Kooperatiivist: 1. märts 1965.a. märgib tugevat vastuolu harrastajate ja kutseliste vahel Kuigi havide rohkus on Vagulas juba taastatud, ei ole nende töönduslik väljapüük veel nii suur, nagu see võiks olla, sest õngemeeste poolt väljapüütavate havide hulk kahjustab töönduslikku püüki. Nii püüdis 1963.a. suvel üks nn õngesportlane ühe päevaga landiga 39 haugi, olles lugenud sealhulgas 9 haaret s.t., et 51 juhul pääses kala haagi otsast haavatuna minema. Samasugused igapäevased õngesportlasi aga on palju ja nende spetsialiteet sellel alal, samuti saagiahnus on aasta-aastalt järjest suurenenud, vaatamata otsesele keelule, mida suutsime Vagulal kehtestada. Korralikku, süstemaatilist püüki on kogu aeg pidurdanud Võru õngesportlaste valekaebused, mille põhjal järv korduvalt Kooperatiivilt ära võeti, kuid ikka jälle kõrgemalt poolt vahelesegamise tagajärjel, lühemate vaheaegade järele tagasi anti. Võrke, eriti latikavõrke on palju kordi järvest kogu kaladega ära varastatud, mis selle püügi mõneks ajaks hoopis seisma pani. Friedrich Kivioja raamat Kalajärv Vagula, sealt mõned nopped: järves on 22 põlisliiki ja umbes 1 siia asustatut. Latikas sigib järves ja rändab välja vähe Haugi arvukus sõltub toidust ja kõrgest veeseisust pilliroo ja kaisla piirkonnas Särg koeb roo taga põhjasamblal 2-4 m sügavusel Säinas rändas vanasti jõgedesse ja kudes Võhandu jõe väljavoolu osas. Tamm-regulaator ei lubanud sügisel jõest Vagulasse tagasi.ahvena arvukus võrdne särje arvukusega. Varem tuli kividele kudema aga tänapäeval enam mitte.viidikas kudes kolmes järgus ja vee allalaskmisel arvukus vähenes. Nurgu ei esine ka enam nii palju. 58

59 Kalasaagid: 195-ndalel aastatel toetus tollane töönduslik püük latikale kogusaak,8-1,3 t aastas, 196ndatel püüti 1,3 t latikat,,7 t ahvenat,,8 t särge,,1 t säinast. Röövkaladest püüti haugi 3 kg ja koha 5 kg (püüki limiteeriti). Saagikus ~7kg ha ndatel püüti Vagulast aastas kuni 11 t kala, valdavalt särge ja ahvenat. Latikasaak ulatus 4 t, haugi püüti kuni 1 t. Sisselastud siiglaste (peled ja siig) tagasipüük aastas oli 24 kg. Koha saak 15 kg, angerjat aga 125 kg aastas. 198ndate aastate alguses saagid langesid, jäädes 1,7-5 t piiridesse aastas. 199ndate aastate keskmine püük on jäänud samale tasemele a. oli kogusaak võrkude ja põhjaõngedega püütuna 1,6 t, sh,5 t latikat,,4 t särge,,2 t angerjat,,2 t haugi,,1 t ahvenat, 8 kg nurgu ja 28 kg koha a. kokku 3,3 t, millest 1 t latikat,,7 t särge,,4 t koha,,4 t haugi,,3 t ahvenat ja,1 t angerjat a. hilissügisesed katsepüügid näitasid, et nii arvuliselt kui ka kaaluliselt domineerisid Vagula järves särg ja viidikas (89% kogusaagist). Röövkalad (sealhulgas ahven) olid novembri alguses juba väheaktiivsed ja võrgupüügi saakides puudusid a. püüti 8 liiki kalu: domineerisid särg, linask ja latikas. Kalaindeks,77. 2.a hilissügisestes võrgupüükides püüti 7 liiki kalu: ahvenat, haugi, kiiska, latikat, nurgu, särge ja viidikat. Katsepüükides ei tabatud ühtegi koha. Kalaindeksi väärtus, a. püüti 7 liiki kalu: ahvenat, kiiska, latikat, nurgu, roosärge, särge ja viidikat. Sektsioonvõrkude keskmine saak oli 93,7±139,1 g. Kalaindeksi väärtus a. püüdsime 1 kalaliiki - ahvena, haugi, kiisa, koha, latika, nuru, särje, viidika, roosärje ja linaski. Nordic-tüüpi seirevõrkude keskmine saak oli 38,3 g. Lepiskalade osakaal saagis KI,77. Ametlik registreeritud saak Vagula järvest: 17 kg angerjat, 232 kg ahvenat, 488 kg haugi, 297 kg koha, 144 kg särge, 446 kg latikat ja 64 kg linaskit. 29.a. saime 9 liiki kalu: ahvena, haugi, kiisa, koha, latika, nuru, roosärje, särje ja viidika. Nordic -tüüpi xõrkude keskmine saak oli juulis 171,9 g, kalastiku biomass kg ha -1. Lepiskalade indeks oli, a. toimusid katsepüügid juulil ja 6.-7.oktoobril. Juulis oli püügivahendite järve paigutamise ajal õhutemperatuur 24,8, mis langes öösel 14,3, tuul oli valdavakt lõunast ja läänest tugevusega,2 3,8 (6,) m s -1 ; oktoobris oli õhutemperatuur vahemikus 8,1 4,4, tuul idast 2,2 3,4 (6,7) m s -1. Püügivahendite paigutus on eitatud skemaatiliselt joonisel

60 Juuli Võrk Saak, g 'N; 'E Nordic mm mm mm 228 Nordic mm tühi Nordic mm tühi 17 mm mm tühi 75 mm tühi 3 mm tühi Nordic 'N; 'E 'N; 'E Nordic mm tühi 3 mm tühi 75 mm tühi Nordic mm mm tühi 65 mm tühi Nordic 87 6 mm tühi 55 mm mm tühi 45 mm 47 Nordic 'N; 'E Võhandu Oktoober Võrk Saak,g 'N; 'E 22 mm mm mm mm tühi 33 mm 299 Nordic mm mm tühi 6 mm tühi 3 mm 'N; 'E N Võrk Saak, g 'N; 'E 6 mm tühi 4 mm tühi Nordic mm tühi 5 mm tühi 7 mm tühi 35 mm tühi 55 mm tühi 75 mm tühi 45 mm tühi 65 mm tühi 'N; 'E Võhandu Juuli Põhjaõnged 'N; 'E 1kala 76,8 g 'N; 'E Joonis 45. Püüniste paigutus ja saagid Vagula järve 214.a. katsepüükidel 6

61 Katsepüükide kogusaagiks kujunes Vagula järvel 22,8 kg ja 893 isendit suvel saagi massilt 2,5 ja isendite arvult kuus korda enam kui sügisel. Liike oli kogusaagis 11 ahven, angerjas, haug, koha, kiisk, latikas, linask, nurg, roosärg, särg ja viidikas, võrku jäi neist kümme liiki angerja püüdsime põhjaõngedega. Suvel oli arvukuselt enim viidikat (joon. 46), järgnes särg; sügisel edestas särg ahvenat, kiiska ja nurgu teiste liikide osa jäi marginaalseks. Saagi massilt oli mõlemas püügis ülekaalukaks liidriks särg, kui suvel oli viidikal ahvenast suurem biomass, siis sügisel viidikat võrkudesse ei sattunud. Ahvena osa oli kogusaagis suurem sügisel, seda nii arvult kui massilt. sügis, n=135 ARV suvi, n=758 % 2% 4% 6% 8% 1% ahven haug kiisk koha latikas linask nurg roosärg särg viidikas MASS sügis, 6,3 kg suvi, 16,5 kg % 2% 4% 6% 8% 1% ahven haug kiisk koha latikas linask nurg roosärg särg viidikas Joonis 46. Liikide jaotumine Vagula 214.a. katsepüükide võrgusaagis Nordic -tüüpi seirevõrgu keskmine saak oli Vagula järve suvisel katsepüügil 1623,3 ± 383,5 g (7,1 ± 89,25 isendit), sügisel enam kui kolm korda vähem (WPUE = 468,9 ± 41,92 g ja NPUE = 2, ±15,56 isendit). Liikidest puudusid seda tüüpi võrkude saagist suvel vaid haug ja linask, sügisel lisaks veel koha, roosärg ja viidikas. Suvel püüdsid saaki kõik võrgusilmad v.a. ø 55 mm, sügisel jäid saagita lisaks võrgusilmad ø 6,25, 35 ja 43 mm (joon. 47). Isendeid oli rohkem suvel võrgusilmas ø 12,5 mm - kuus liiki: ülekaalukas liider viidikas pikkus- 61

62 g 3 m kohta Isendit 3 m kohta ARV , ,5 15,5 19, Võrgusilma suvi läbimõõt, sügis mm MASS 5 6, ,5 15,5 19, Võrgusilma läbimõõt, mm suvi sügis Joonis 47. Saagi jaotumine Nordic -tüüpi võrgu erineva silmasuurusega paneelidesse 214.a. Vagula järve katsepüügis. vahemikus TL = 9-16 cm, kaaluvahemikus TW = 7-25 g), sügisel ø 15,5 mm (neli liiki ahven, nurg, särg ja kiisk, arvukaim neist nurg pikkusvahemik TL = cm (joon. 48), kaaluvahemik TW = g. Saagi massilt olid liidrid võrgusilmad läbimõõduga ø 15,5 mm (suvel) ja ø 19,5 mm (sügisel). Suurimad Nordic -tüüpi võrguga püütud isendid olid suvel: ahven TL = 17,3 cm, TW = 55,5 g,, (võrgusilm ø 24 mm); koha TL = 26,1 cm, TW = 121,3 g, (võrgusilm ø 24 mm); latikas TL = 26,1 cm, TW = 187,4 g (võrgusilm ø 43 mm) ja särg TL = 26,6 cm, TW = 236 g (võrgusilm ø 43 mm). Sügisel olid suurimad püütud isendid särg TL = 18,4 cm, TW = 61,8 g (võrgusilm ø 24 mm) ja latikas TL = 19,4 cm, TW = 62,2 g (võrgusilm ø 29 mm). Nordic -tüüpi seirevõrkude saakide alusel on varasemaga võrreldes jäänud väiksemaks ahvena osakaal, suurenenud särje, kiisa ja viidika osa. 62

63 Isendit 3 m kg 3 m kohta Võrgusilma läbimõõt, mm Võrgusilma läbimõõt, mm ,5 15,5 12, ,25 5 juuli % 5% 1% Osakaal saagis ahven kiisk koha latikas nurg roosärg särg viidikas ,5 15,5 12, ,25 5 oktoober % 5% 1% Osakaal saagis ahven kiisk latikas nurg särg Joonis 48. Liikide jaotumine Nordic -tüüpi võrgu erinevatesse silmasuurustesse Vagula järve 214.a. katsepüükides. Kapronvõrgud püüdsid keskmiseks saagiks 7,5 isendit 3 m kohta, kuid kogukaaluga vaid,4 kg, sügisel ligi kaks korda enam kui suvel. Suurima saagi püüdis võrgusilm ø 22 mm (joon. 49) suvel (saagiks põhiliselt särjed TL = cm, TW = cm, lisaks kolm ahvenat TL = cm, TW = g; latikas ja nurg) ja võrgusilm ø 17 mm sügisel (liikidest võrdselt 26 ahvenat ja särge, lisaks 6 kiiska ja kuus nurgu). Vagulast kapronvõrkudega püütud suurim kala oli haug TL = 48,7 cm, TW = 714 g,, vanusega 4+, nakkus võrgusilma läbimõõduga ø 3 mm. Suurim võrgusilm, mis kalu püüdis, oli ø 38 mm liikideks linask (TL = 26 cm, TW = 263 g, ) ja latikas (TL = 27,3 cm, TW = 228 g). Suurima ahvena TL = 24,8 cm, TW = 27 g,, püüdis võrgusilm ø 25 mm. ARV Võrgusilms läbimõõt, mm suvi sügis MASS 2 1,5 1, Võrgusilma läbimõõt, mm suvi sügis Joonis 49. Saagi jaotumine erinevatesse 3-m pikkustesse kapronvõrkudesse Vagula järve 214.a. katsepüügil. 63

64 Isendit 3 m kg 3 m kohta Jõhvvõrgud (joon. 5). Suvel püüdsid 3-m pikkused jõhvvõrgud 4 kala - ø 35 mm saagiks oli haug (TL = 44,2 cm, TW = 578 g, ), ø 45 mm saagiks kaks latikat (TL = 25,6 ja 27,9 cm, TW = 177 ja 23 g) ja ø 55 mm saagiks latikas TL = 29,6 cm, TW = 289 g. Sügisel jõhvvõrgud saaki ei püüdnud. Seega kujunes Vagula järve kahe katsepüügi 6 m jõhvvõrgu saagiks neli kala e üks isend 15 m võrgu kohta. ARV 2,5 2 1,5 1, Võrgusilma suvi läbimõõt, sügis mm MASS,7,6,5,4,3,2, Võrgusilma läbimõõt, mm suvi sügis Joonis 5. Jõhvvõrkude saagid Vagula järve 214.a. katsepüükides. Põhjaõnge saagis oli 214.a. üks angerjas (foto 6) pikkusega 37 cm (TL) ja kaaluga 76,8 g. See oli esmakordne juhus meie põhjaõnge-katsepüükide jooksul, mil saime Vagula järvest angerja. Foto 6. Põhjaõngedega Vagula järvest 214.a. suvel püütud 37 cm pikkune (TL) angerjas. Kalastiku biomass kahe püügikorra keskmisena on Vagulas 168, kg ha -1, mis on vaid 1 kg vähem kui meie hinnang viis aastat varem, nagu ka siis oli väga suur erinevus kahe katsepüügi 64

65 tulemustes suvel kujunes tulemuseks 26,9 kg ha -1, mis on Eesti keskmisest kõrgem tulemus (põhilise biomassi andsid särg ja viidikas), oktoobrikuise katsepüügi alusel vaid 75 kg ha -1. Biomassid liikide lõikes ja aastate võrdluses on esitatud tabelis 3. Kalastiku biomass Vagula järves 29. ja 214.a. katsepüükide võrdluses TABEL 3 Liik Biomass kg ha juuli november juuli oktoober särg 112,7 15,3 19, 33,3 latikas 51,2 22, 25,7,7 ahven 33,5 9,1 24,7 13,2 viidikas 38,3-66,3 - nurg 15,5 7,1 1,6 9,8 haug 9, 17,8 9,1 8,5 koha 6,3 6,3 3,6 1,9 roosärg,4 1,9 4,7 1,1 kiisk 5,4,8 6, 3,3 linask ,1 angerjas - - 1,2 - Kokku: 272,4 8,3 75, keskmine 176,4 168, Särje osakaal kalastikus on tõusnud aastate keskmisega võrreldes ja hõivab enam kui kolmandiku kogusaagist. Ahvena ja latika osakaalud on langenud, kõrgseisust madalam on ka haugi osa. Samas on suurenenud nuru osa kalastikus ja esmakordselt püüdsime Vagula järvest linaski ja angerja (põhjaõngedega). Nakkevõrkude saakide alusel Vagula järves toimunud muutusi kajastab tabel 4, kus peegeldub liikide dünaamika. 65

66 Osakaal saagis, % Vagula järve kalastiku koosseis (%) a. võrgukatsepüükide alusel. TABEL 4 Liik 1994, % 1995, % 1998, % 1999, % 2, % 21, % 29, % 214 % Särg 35,4 31, 38,3 31,1 36,5 51,8 3,2 43,2 Ahven 19,7 15,6 19,2 1,6 8,6 13,4 11,8 13,5 Latikas 2,5 5,2 12, 15,9 27,6 5,3 23,1 5,5 Viidikas 15,3 19,5 5,4 6,5 15,7 2,2 7,1 12,8 Kiisk,1,6 2,8,7 2,7 2,6 1,5 3,3 Nurg,7 7,5 6,5,4 3, 6,2 7,2 8,5 Roosärg 3,4, ,6 1,3 1,6 Koha 2,8 14, ,1 2, Haug 2,1 5,6 15,2 12,7 5,9-12,7 7,4 Linask ,1 Turb - -, Angerjas ,2 Kokku: Lepiskalade indeks oli 214.a. saakide põhjal,81, mis on seitsme protsendi võrra suurenenud võrreldes 29.a. Kalastiku alusel veekogu ökoloogilise seisundi koondindeksi väärtus rslafiee =,64 hindab Vagula ökoloogilise seisundi heaks (TP ja chl-a tase vees keskmisest madalam). Ahvenakari on Vagula järves oluliselt vähemarvukas, kuid sarnaselt varajasematele püükidele saime eelkõige 3-4-aastaseid kalu (joon. 51), endiselt on vähe samasuviseid ahvenaid, mis jätab järelkasvu nõrgaks. Suurim 214.a. Vagula järvest püütud ahven oli vaid 25 cm (TL) pikk ja kaalus 27 g (TW) ning suuremad ahvenad puuduvad. Perca fluviatilis TL, cm Vagula, 214, n=84 Vagula. 29, n=177 Joonis 51. Ahvena pikkusjaotus 29. ja 214.a. saakide alusel Vagula järves. 66

67 Osakaal saagis, % Osakaal saagis, % Särje osakaal on Vagula järves suurenenud, kuid pole veel jõudnud 21.a. kõrgseisu, mil saagis oli iga teine püütud isend särg. Vanusgruppide hulgas kindlat dominanti ei ole (joon. 52), küll aga on särje järelkasv Vagula järves kindlalt tagatud. 214.a. katsepüükides oli suurim särg mõõtmetega 26,6 cm (TL) ja kaaluga 236 g (TW). Rutilus rutilus Vagula 214, TL, cmn=36 Vagula 29, n=61 Joonis 52. Särje pikkusjaotus Vagula järves 29. ja 214.a. katsepüükide alusel. Latikas (joon. 53) oli 214.a. katsepüügis esindatud nooremate vanusgruppidega ja suurim meie saaki sattunud latikas oli vaid 29, 6 cm pikk (TL), samas kui vaikseim suguküps latikas 29.a. oli TL 33,1 cm pikk TL, ). 4 Abramis brama Vagula TL, 214, cmn= 26 Vagula 29, n=38 Joonis 53. Latika pikkusjaotus Vagula järves 29. ja 214.a. katsepüükide alusel. 67

68 Isendit saagis Osakaal saagis, % Kohakari oli 214.a. katsepüügis esindatud vaid ühe põlvkonnaga (joon. 54) püütud isendid jäid pikkusvahemikku cm (TL). Koha püüti 214.a. 9 kuuga vaid 77 kg, aasta varem oli saak 165 kg. Arvutuslikult annab see 1 kilogrammise koha püügi 3 ha kohta aastas. Sander lucioperca Vagula TL, 214, cmn=3 Vagula 29, n=5 Joonis 54. Koha pikkusjaotus Vagula järves 214.a. katsepüükide alusel. 214.a. katsepüükide põhjal oli haug Vagulas vähemarvukas võrreldes 29.a. ja püügist puudusid nooremate veel suguküpsemata haugide esindajad (joon. 55). 214.a. oli kutseliste kalurite haugisaak septembrikuu lõpuks 173 kg, mis teeb,33 kg ha -1. Vagula haugisaak on suure järve kohta väga marginaalne. Esox lucius 2,5 2 1,5 1, TL, cm Vagula 214, n=2 Vagula 29, n=7 Joonis 55. Haugi pikkusjaotus Vagula järves 29.a. katsepüükide alusel. Allpool esitatud koondtabel (tabel 5) näitab kutselise kalapüügi saake Vagula järvel viimastel aastatel. Väikese kogupüügi juures on veidi suurenenud ahvena ja angerja saak. Röövkaladest püüti 213.a. üle 3 kg haugi, kohasaak ei ületa aga Tamula järve harrastusvõrgupüügi saake. 68

69 Harrastuspüüdjad lisasid sellele kogusele veel nakkevõrgupüügiga 29.a. 81 kg, 28.a. 16 kg s.o. pool kutseliste kalameeste saagist (võrgulubade arv Vagulal on talvel 2 luba kuus, suvel 8-1 luba kuus). TABEL 5 Kutselise kalapüügi saagid viimasel viiel aastal Vagula järvest Saak, kg Liik 214 (3.9.) ahven angerjas ,5 57 haug koger 2 Ei püütud Ei püütud Ei püütud Ei püütud koha latikas linask luts 1 Ei püütud Ei püütud Ei püütud Ei püütud nurg Ei püütud 9 säinas Ei püütud 26 särg Kokku Mida teha, et muuta oluliste kalaliikide arvu paremaks? Madalaveelistel aastatel on paljud endised koelmualad täis kasvanud kaldaveetaimestikku ning haugil, kohal (ka linaskil) puudub praegu võimalus leida sobiv kudemispaik. Võiks alustada roostikusse sisselõigete tegemist ning valida koostöö kohalike püüdjatega ning varasemast teadaolevalt esmalt mõned järve kaldaalad, kus saaks luua roostikust vabad veealad. VEEKOGU SEISUNDI HINNANG KALASTIKU ALUSEL KAIAVERE (214). Kaiavere järvel toimus kalastiku seisundi uurimiseks katsepüük a. Võrgud asetati püügile järve edela-lääne kaldal kaldavööndisse roostikust 2 m kaugusele. Kokku tabasime katsepüügiga üheksa kalaliiki (3 sugukonda): karpkalalasi esindas latikas, mudamaim, roosärg, särg ja 69

70 viidikas, ahvenlastest püüdsime ahvenat, koha ja kiiska, lisaks saime võrgupüügiga haugi. Karpkalalastest oli arvukaim särg, järgnesid viidikas ja latikas, kõige vähemarvukas liik oli mudamaim (2 isendit). Vaatamata roostiku lähedal toimunud püügile oli roosärgesid teiste karpkalalaste liikidega võrreldes vähe: ainult viis isendit. Karpkalalaste biomass oli ahvenlaste omast kolm korda kõrgem. TW A: TW K =,3 (suurim püütud ahvenlane ei olnud mitte koha, vaid ahven ja kaalus 4 g, samas kui suurim latikas kaalus 435 g ja suurim roosärg 11 g). Karpkalalasi oli ühes Nordic -tüüpi võrgus keskmiselt 23,4 isendit karpkalalaste liigi kohta, mis iseloomustab väga rohketoitelist elupaika. Nordic - tüüpi seirevõrkude (n = 4) keskmine saak (WPUE = 247 g, NPUE = 176 isendit) iseloomustab rohketoitelist kalajärve, RAI (,1) alusel oli röövtoiduliste ahvenlaste osakaal väga madal; KI (,8) peegeldab röövkalade madalat osa, samas olid püügis 6-aastase haugi kõrval koha samasuvised ja aastased isendid. Simpsoni D indeksi alusel oli Kaiavere järves kalastiku liigirikkus pigem kõrge (Simpsoni D n 3,6; Simpsoni D w 4,9). Litofiilseid kalaliike oli Kaiavere järves üks, litofütofiilseid liike kolm. Katsepüügi piirkonnas domineerisid 8-16 cm pikkused särjed. Mediaanisendi kaal saagis 9, g, keskmine kaal 14, g. Elupaiga ökoloogilise seisundi hinnangud: liikide ja isendite arvukust ning vanusstruktuuri hindav LaFiEstA hea, ahvenlaste osakaalu ja roosärje olemasolu arvestav LAFIEE kesine, ka karpkalalaste arvukuse alusel on veekogu seisund halb. KEERI (27). Katsepüügid toimusid augustil. katsepüügis leidus kaheksast liigist kalu ahvenlasi kolm ahven, kiisk ja koha, karpkalalasi viis latikas, nurg, särg, viidikas ning ainus röövtoiduline karpkalalane Eesti väikejärvedes kaitsealune tõugjas. Tavalisim Eesti väikejärvede röövkala haug katsepüügi saagist puudus. Isendeid leidus ühes Nordic tüüpi võrgus (NPUE) keskmiselt 17, saagi keskmine kaal ühes võrgus (WPUE) 1914,1 g, mis ületab väikejärvede keskmist tulemust. Röövtoidulisi ahvenlasi oli saagis väga vähe (RAI =,3), Karpkalalste biomass ületas ahvenlaste oma enam kui sada korda (TWa:TWk=,1. Samuti oli saagis minimaalselt röövkalu (KI =,97). Enamus kaladest ujus veekogu pinnakihis, seda nii arvukuselt kui biomassilt (Pindn:Põhin = 1,5; Pindw:Põhiw= 2,3. Domineerivaid liike oli nii massilt kui arvult neli (Simpsoni Dn = Dw = 3,5). Esimene karpkalalaste dominantliik oli särg, järgnesid latikas ja nurg, mis iseloomustavad hüpertroofseid tingimusi järves. Katsepüügi piirkonnas oli isendi keskmine mass 11,3 g, mis iseloomustab pigem noorkaladele soodsat keskkonda. 27.a. andmete põhjal oli Keeri järv kalasdele halb elupaik, 212.a. andmete põhjal, mil püügis esines ka roosärg, siiski kesine. 7

71 Saadjärv (214) Katsepüük Saadjärve kalastiku uurimiseks toimus a. Katsepüügi saagis oli neli kalaliiki kahest sugukonnast. Karpkalalastest püüdsid nakkevõrgud latikat, särge ja viidikat, ahvenlastest ahvenat. Saagis oli ahvenlaste karpkalalaste mass võrdne (TW A: TW K = 1), seejuures kaalus suurim püütud latikas 833 g, suurim särg 27 g ja suurim ahven 252 g. Domineerivaks karpkalaliigiks oli ülekaalukalt särg. Nordic-tüüpi võrgu keskmine saak NPUE oli 65 isendit keskmise kogukaaluga WPUE = 1553 g. Röövtoiduliste ahvenlaste osa saagis (RAI) oli,22, mis on Eesti väikejärvede keskmisest veidi kõrgem. Lepiskalade osa saagis oli,6, mis näitab röövkalade head esindatust Saadjärves. Karpkalalste isendeid liigi kohta ühes Nordic tüüpi võrgus oli 11,7, kuid samas mediaankala mass 12, g, (isendi keskmine kaal oli 24, g). Liigirikkust peegeldav indeks Simpsoni D n ja D w olid püükide alusel arvutatuna veidi alla keskmise väärtuse (vastavalt 2,2 ja 2,12). Litofiilseid liike oli saagis üks, litofütofiilseid liike aga kaks. Enamus kaladest ujus järve põhjalähedases veekihis ( Pind n:põhi n =,19; Pind w:põhi w =,18), mis peegeldab järvevee väga head läbipaistvust. Elupaiga ökoloogilise seisundi hinnangud: liikide ja isendite arvukust ning vanusstruktuuri hindav LaFiEstA väga hea, ahvenlaste osakaalu ja roosärje olemasolu arvestav LAFIEE väga hea, karpkalalaste arvukuse alusel hea. Vagula (214). Vagula järve kalastiku seisundi hindamiseks püüti kalu a. Katsepüügi saagis oli kaheksa kalaliiki, kellest kõik olid ka Nordic-tüüpi seirevõrkude saagis. Katsepüügi saagis olid kalaliigid kahest sugukonnast: karpkalalastest latikas, nurg, roosärg, särg ja viidikas, ahvenlastest püüdsime ahvenat, kiiska ja koha. Haugi püüdsime teist tüüpi võrkudega. Saagis ületas karpkalalaste mass ahvenlaste oma viis korda (TW A: TW K =,2), suurim särg kaalus 163 g, latikas 229 g, roosärg 148 g ning suurim ahven 5 g ja koha 121 g. Nordic-tüüpi seirevõrgus oli keskmiselt 16,4 isendit iga karpkalalase liigi kohta. Karpkalalastest oli arvukaim viidikas, poole vähem oli särge, kusjuures nurg oli arvukam kui latikas. Nordictüüpi võrgu keskmine saak NPUE oli 97 isendit kogukaaluga WPUE = 1956 g. Röövtoiduliste ahvenlaste osa saagis (RAI) oli väga madal,5. Lepiskalade osa saagis oli,9, mis näitab röövtoiduliste kalade vähesust püügipiirkonnas. Liigirikkust iseloomustavad indeksid Simpsoni D n ja D w olid küllaltki kõrge väärtusega (vastavalt 3,34 ja 3,93). Litofiilseid liike oli saagis üks, litofütofiilseid liike kolm. Mediaankala mass oli Vagula järves 14,1 g, (keskmine kala kaal oli 18,2 g). Valdav enamus kaladest liikus järve pindmises 1,5 m veekihis (Pind n:põhi n = 6,55, Pind w:põhi w = 7,52), mis näitab, et järve sügavamad veekihid ei sobinud katsepüügi ajal kalastikule, sest seal polnud neile piisavalt hapnikku. Elupaiga ökoloogilise kvaliteedi hinnangud: liikide ja isendite arvu ning vanusstruktuuri hindav LaFiEstA väga hea, ahvenlaste osakaalu ja roosärje olemasolu arvestav LAFIEE kesine, karpkalalaste arvukuse alusel kesine. 71

72 ÜLEVAADE VARASEMATEST PÜÜKIDEST UURITAVATEL VEEKOGUDEL Projekti valitud järvi on ka varem kalastiku osas uuritud (tabel 6), kuid püügivahenditeks on olnud tavalised 3 m pikkused nakkevõrgud, Nordic tüüpi seirevõrgud ja põhjaõnged. Võrtsjärv on uurimiseks valitud järvedest erinev seal toimub kalastiku seire nii võrkude, mõrdade kui traali e. suuresilmalise põhjanoodaga ning ülevaateid koostatakse iga-aastaselt. TABEL 6 Varasemate ( ) Nordic tüüpi võrkudega tehtud katsepüükide tulemused Järv Uuringuid Keskmine NPUE, is SD Keskmine WPUE, g SD Kaiavere 5 118,1 92, ,4 858,99 Keeri 2 198,6 4,8 2962,8 1483,86 Kuremaa 4 83,6 5, ,5 265,199 Saadjärv 3 5,3 48, ,8 437,58 Vagula 8 32,5 32, , 54,524 Kaiavere järvel toimus 29 a paralleelselt mõrra- ja võrgupüük, mille alusel arvutatud üleminekuindeksid in esitatud tabelis 7. TABEL 7 Liik Võrk 7 m Mõrd Ülemikekuindeks 3 ööpäeva püügis 3 ööpäeva püügis ahven 2.1 kg 2.1 kg 1 angerjas kg Ainult mõrd haug 3.5 kg 25.5 kg 7.3 koha 13.5 kg 3.8 kg 2.3 latikas 13.3 kg 73.4 kg 5.5 linask kg Ainult mõrd särg 1.1 kg.7 kg kg kg

73 Särg Nurg Latikas Koha Haug Angerjas Ahven Lisaks katsepüükidele toimib kalapüük ka kutseliste kalurite poolt. Nende poolt põllumajandusministeeriumile esitatud väljapüügid ( on osakaaludena sisevete kogupüügist esitatud huvialuste liikide kohta tabelis 8. Ja kõigi väljapüütud liikide osas joonisel 56. TABEL 8 Kutselise kalapüügi osa noodaveo osas uuritud järvedes (andmed: % sisevete kogusaagist va Veekogu Peipsi ja Võrts Kaiavere 3,8 3,1 16,9 1,9 38,5 5,6 1,9 Kuremaa 1,3 8,1 43,5 1,6 3, 5 11,5,8 13,1 Saadjärv 8,3 17,9 38,7 12,6,2,9 8,1 Vagula 2,5 5,1 3, 6 9,3 48,3 5, 34,6,7 Vagula Saadjärv Kuremaa Kaiavere % 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9% 1% Ahven Angerjas Haug Karpkala Kiisk Koger Koha Latikas Linask Luts Nurg Peipsi siig Roosärg Rää-bis Säinas Särg Joonis 56. Liikide osakaal kutselises püügis andmetel 73

74 MATERJAL JA METOODIKA UURITUD JÄRVEDE LÜHIISELOOMUSTUS. Katsepüükideks valitud järved kuuluvad kahte veedirektiivi (VRD) järvetüüpi. VRD 2 keskmise karedusega kihistumata järvede hulka kuuluvad Keeri ja Kaiavere, keskmise karedusega kihistunud (VRD 3) tüüpi kuuluvad Kuremaa, Saadjärv ja Vagula. Järvi iseloomustavad morfoloogilised andmed on esitatud tabelis 9. TABEL 9 Veonooda osas uuritud järvede morfoloogia Järv Pindala, ha Suurim sügavus, m Keskmine sügavus, m VRD 2 Kaiavere 248 4,5 2,8 Keeri 127,2 4,5 3, VRD 3 Kuremaa 399,6 13,8 5,9 Saadjärv 724,5 25, 8, Vagula 62,8 11,5 5,3 Kui VRD 2 tüüpi järvedes sõltub peenesilmalise veonoodaga läbipüütav järveala peamiselt järvepõhjal asuvate takistuste olemasolust/puudumisest, siis VRD 3 tüüpi järvedes sõltub läbipüütav ala vee sügavusest. Kuremaa näitel on see paarikümne kuni 8m laiune riba esitatud skemaatiliselt joonisel 57, samas kui VRD 2 tüüpi järvedes on läbipüütav ka järve madal keskosa. A B Joonis 57. Noodapüügiks sobiv sügavusvahemik 2 6 m: A Kuremaa järv, B - Kaiavere järv 74

75 Valgala ja läbivoolu osas erinevad uuritud järved järgmiselt Saadjärve valgala on järve pindalaga võrreldavas suurusjärgus ning järvel on vaid väljavool ning veetaset hoitakse kindlal tasemel. Ka Kuremaa järve valgala piirdub järve lähima ümbrusega ning väljavoolul on pais. Ülejäänud järved Kaiavere, Keeri ja Vagula on läbivoolujärved, millistest Keeri ja Vagula on teistega võrreldes väga suure valgalaga. Selle projekti käigus kalastiku osas uuritud järvedest toimus hüdrobioloogiline seire üleriigiliste seireprojektide käigus, milliste raames uuriti ka vett iseloomustavaid näitajaid kolmel järvel - Kaiaverel, Saadjärvel ja Vagulal. Nende järvede hüdrobioloogilist seisundit iseloomustavad näitajad on toodud tabelis 1. Kaiavere järve vees olid võrreldes teiste järvedega tunduvalt kõrgemad GHT5. chl-a ja üldn näitajad. Meie mõrrapüügi Kaiavere järvel katkestas kesksuvel tõik, et mõrda sattunud kaladel tekkis hapnikupuudus. TABEL 1 Ülevaade kalastiku osas uuritud järvedemõnedest hüdrobioloogilistest näitajatest (seire.keskkonnainfo.ee) Järv üldp mg l -1 üldn mg l -1 Chl-a μl -1 BHT5 mg O 2 l -1 (põhi) (põhjal) (pind) kevad Kaiavere,7 1,8 56 6,6 Saadjärv,2,6 11 3,4 Vagula,2,6 4,8 1, suvi Kaiavere,5 1,4 2 3, Saadjärv,2,8 3,8 1,1 Vagula,3,7 12 3,2 sügis Kaiavere,3 1,2 19 1,6 Saadjärv,5,7 1,9 < 1 Vagula,4,4 7 < 1 NOODAPÜÜK Riigihanke korras soetati peenesilmalise veonooda parv, mille erinevad pooled transporditi järve äärde alustel (foto 7), ühele parvepoolele osteti tranpordialus selle projekti raames, teist parvealust tuli tema liigse kitsuse tõttu kohendada (kasti põhjale ehitati parvepoole lükkamist lihtsustav alus). 75

76 Parvepool tagurdati alusel vette ja lükati aluselt lahti. Veonooda parve kahe poolme kokkupanemise hõlbustamiseks vahetati välja kinnis, sest algne kinnis lagunes paari kokkupaneku järel, Uue konstruktsiooniga kinnis on esitatud fotol 8 A. Kõrvaloleval fotol (8 B) näeme parve paigalseismiseks vajalikku ankrut. Veonooda katsepüükide metoodika Veonooda parv koosneb kahest sümmeetrilisest platvormist, mille mõõtmed on 5,5 x 2,25 m ja kumbki osa ujub alumiiniumist pontoonidel ning on varustatud 15 hj paadimootoriga, mille abil toimub nooda (püügipindalaga 1 ha) järve sisselaskmine ja parveosade juhtimine. Nooda sisselaskmisel heidetakse esmalt vette noodapära (fotod 9 A-F) ja seejärel eraldatakse platvormid teineteisest nii, et kumbki neist kannab ühte noodatiiba. Seejärel sõidetakse noot püügipiirkonnas poolringikujuliselt vette, Foto 7. Peenesilmalise veonooda parve üks pool koos alusega. 76

77 A B Foto 8. Noodaparvede kinnis (A) ja ankur (B). samaaegselt kinnitatakse noodalina ülemised selisenöörid vintside veoköiete külge. Püügiala ümberpiiramise järel mõlemad parveosad liidetakse klambritega uuesti üheks tervikuks (tekib ujuvalus mõõtmetega 5,5 x 4,5 m) ja ankurdatakse, sõltuvalt veekogu põhja iseloomust 1 või 2 ankruga. Seejärel käivitatakse vintsimootorid ja algab nooda platvormile tagasitõmbamine ja kalapüük. A B C D 77

78 E F FOTO 9. Noodapüügi võtmetegevused: A nooda kogumine parvele, B - nooda paigutamine püügile, C vintsid, millede abil noot koos kaladega parvele tagasi tõmmatakse, D ja E - nooda ristseisune paigutamine parvele, F saak tõmmatakse parvele koos noodakotiga. Veonooda parvele on kinnitatud kaks vintsi, mis teenindavad väljatõmbel kumbki nooda ühte tiiba. Vintsidele annavad jõu kaks ühesilindrilist 4-taktilist bensiinimootorit HONDA GX 16 võimsusega 3.6 kw ( 4,9 hj). Mootori keskmiste pööretega töörežiimil liigub veoköis kiirusega,6-,12 m s -1. Noodatõmbe kestvus vältab kuni 1 tunni, sellele järgneb saagi sorteerimine, kaalumine ja erinevate kalaliikide valmite kogumine ning nende transport kaldale edasiseks analüüsiks. Kaladal toimus materjali põhjalik analüüs, lähtudes üleeuroopalisest väikejärvede kalapüügi standardmetoodikast EN : 25. Kõik suuremad, täiskasvanud, isendid mõõdeti-kaaluti eraldi: 1mm täpsusega pikkuse puhul ja,1 g täpsusega kaalumise puhul. Väiksemate noorkalade puhul analüüsiti valitud proove ja massanalüüsi korral mõõdeti isendid 1 cm täpsusega. Kalad kaaluti värskelt KERN tüüpi laborikaaludega: mudelid FKB 8KO.1A ja 44-49A. Katsepüügil kasutatud noot on valmistatud Soomes musta värvi kapronist, püünise kõrgus on 6 m, silmasuurus tiibades on 1 mm, noodapäras, mis on rohelise värvusega, väiksem 6 mm. Noodalina ujuvuse tagavad ujukid, vastukaaluks on põhjanöörile kinnitatud raskused (graniitkillustikuga kotikesed). Noodapüük toimub sügavamates järvedes (üle 6 m) kaldavööndi piirkonnas, madalamates järvedes kogu akvatooriumi ulatuses. Püügialade valikul püüdsime vältida noodapüüki nendel aladel, kus järvepõhjas leidus suuri kivisid, vette langenuid puid, liigrohke taimestikuga alasid jt. veesisesed takistused. Ebaõnnestunud püüke (noot rebenes, jäi takistuste taha kinni jne.) tulemustes ei fikseeritud. 78

79 Püügipiirkondade koordinaadid (tabelid 11,12,13) määrati iga noodatõmbe puhul ankurdatud parve asukohana enne vintsimootorite käivitamist koordinaatide määrajaga GARMIN GPSMAP64s, mis varustatud Eesti topograafilise kaartiga (kevadel Garmin GPSmap 6). Järve püügipiirkonnad määrati eelnevalt kasutades H. Riikoja arhiivist saadud ja täiendatud sügavuskaartidega. Püügipiirkond sondeeriti vahetult enne püügi algust manuaalse kajaloodi H22PX HawkEye Handheld Sonar System abil, leides selle ala vee sügavusnäitajad. Skemaatiliselt on noodapüügipiirkonnad esitatud joonistel 58 ja 59. KEVAD Veonooda püügipiirkonnad kevadel 214 TABEL 11 Järv Kuupäev Põhjalaius Idapikkus Kellaaeg Kuremaa N E 9: N E 11: N E 12: N E 14:28 Kaiavere N E 14: N E 15: N E 16: N E 17:7 Saadjärv N E 11: N E 12: N E 14:7 Vagula N E 9: N E 11: N E 12:11 79

80 TABEL 12 Veonooda püügipiirkonnad suvel 214 Kuremaa Kuremaa Kaiavere Kaiavere Vagula Vagula Vagula Saadjärv Saadjärv Saadjärv Järv Kuupäev Põhjalaius Idapikkus LMK Aeg N E 4 kl 11: N E 6 kl 12: N E 7 kl 13: N E 8 kl 15: N E 9 kl 16: N E 11 kl 9: N E 12 kl 12: N E 13 kl 13: N E 14 kl 15: N E 19 kl 15: N E 2 kl 16: N E 21 kl 17: N E 22 kl 18: N E 23 kl 12: N E 24 kl 13: N E 26 kl 15: N E 27 kl 16: N E 69 kl 18: N E 7 kl 19: N E 77 kl 1: N E 78 kl 12: N E 79 kl 13: N E 8 kl 17: N E 85 kl 11: N E 87 kl 13: N E 88 kl 14: N E 89 kl 16: N E 92 kl 13: N E 93 kl 14: N E 1 kl 13: N E 12 kl 14: N E 16 kl 15: N E 171 kl 16: N E 172 kl 18: N E 13 kl 1: N E 123 kl 11: N E 14 kl 12: N E 125 kl 14: N E 126 kl 15:36 8

81 TABEL 13 Veonooda püügipiirkonnad sügisel 214 Kuremaa N E 161 kl 13: N E 162 kl 16: N E 163 kl 17: N E 2 kl 1:13 Saadjärv N E 158 kl 13: N E 159 kl 13: N E 16 kl 15:38 Vagula N E 85 kl 1: N E 144 kl 12: N E 145 kl 14: N E 151 kl 11: N E 153 kl 13:17 VÕRGUPÜÜK Võrgupüügiks kasutasime Nordic tüüpi 12 erineva silmasuurusega paneeliga seirevõrku (CEN ) ja tavalisi 3 m pikkusi nakkevõrke. Nordic tüüpi võrkudest kasutasime nii ujuvaid, mis püüavad järvevee pindmist 1,5 kõrgust veekihti, kui uppuvaid, mis püüavad veekogu põhjalt 1,5 m kõrgust veekihti. Vahepealsed veekihid püüti võrguliinis keskmiselt asuvate võrkudega, millede selisenöörid ei jäänud ei järve põhjale, ega järve pinnale. Tavalised 3 m pikkused ühe silmasuurusega võrgud olid rakendatud püüdma järvepõhjal olevat 1,5 m kõrgust veekihti ja olid silmasuurustega vahemikus ø17 75 mm. Nii nooda- mõrra- kui võrgupüük viidi võimaluse korral läbi järve erinevates osades, sügavusvahemik määrati digitaalse sonarsüsteemiga H22PX HawkEye, püügiala fikseeriti koordinaatide määrajaga (GPS) Garmin GPSmap 64s igal püügikorral eraldi. 81

82 Kaiavere Kuremaa Joonis 58. Noodaveo piirkonnad Kaiavere ja Kuremaa katsepüükidel (kevad roheline, suvi punane, sügis sinine). 82

83 Vagula Saadjärv Joonis 59. Noodaveo piirkonnad Vagula ja Saadjärve katsepüükidel (kevad roheline, suvi punane, sügis sinine, sinitriibuline ala on veealuste takistute tõttu noodapüügiks sobimatu). 83

84 MÕRRAPÜÜK Kõigil kuuel uuritud järvel toimub kutseliste kalurite mõrrapüük (foto 1). Kolmel järvel toimus meie katsepüük koostöös kohalike kaluritega, kuid Kaiavere järve oli paigutatud limnoloogiakeskuse mõrd. Saadjärvel toimub mõrrapüük järve Voldipoolses osas ja angerjapüük ka väljavoolul ning andmeid mõrrasaakide kohta on võimalik leida Mõrrapüük toimus neljal järvel Vagulal (2 paigutust 42 püügiööpäeva, silmasuurus mõrrakotil ø 22 mm); Kuremaal (2 paigutust - püügiööpäeva püügiööpäeva, silmasuurus mõrrakotil ø 2 mm); Keeri järvel (1 paigutus - 69 püügiööpäeva, silmasuurus mõrrakotil ø 4 mm) ja Kaiavere järvel (1 paigutus 18 püügiööpäeva, silmasuurus mõrrakotil ø25 mm). Foto 1. Mõrra paiknemine ja kontrollimine. 84

85 TULEMUSED Noodapüügid. Ajavahemikul aprill kuni november 214 toimus 7 noodatõmmet (tabel 14) kogusaagiga 283 kg. Kesmine noodatõmbe saak oli suvisel püügiperioodil ligi viis korda kõrgem kui kevadel ja sügisel. Sarnane tendents ilmnes ka SD väärtuses. TABEL 14 Ülevaade peenesilmalise veonooda katsepüükide saakidest 214.a. Aastaaeg Järv Kuupäev Loomuseid Kogusaak, kg Keskmine saak, kg SD kevad Kaiavere ,81 26,6 22,73 Kuremaa ,97 5,24 7,2 Vagula ,26 25,9 24,41 Saadjärv ,18 14,73 2,36 Võrtsjärv ,88 2,94 3,88 Võrtsjärv , 12, Kevad kokku ,1 14,43 9,84 suvi Kaiavere ,41 23,1 2,93 Kaiavere ,51 66,63 58,23 Kuremaa ,7 257,9 419,37 Kuremaa ,87 2,47 2,46 Vagula ,31 35,16 24,65 Vagula ,11 63,78 24,35 Vagula ,68 33,23 34,47 Saadjärv ,23 78,66 72,13 Saadjärv ,87 33,21 17,29 Saadjärv ,67 62,93 69,65 Suvi kokku ,36 65,71 71,47 sügis Kuremaa ,69 7,23 7,4 Kuremaa ,59 6,59 Vagula ,59 1,2 1,24 Vagula , 2, 2,62 Saadjärv ,33 12,11 5,58 Võrtsjärv ,52 11,26,34 Sügis kokku ,71 15,73 22,44 85

86 Mõrrapüügid. Ülevaade noodapüügiga samades järvedes läbiviidud mõrrapüükidest (tabel 15). TABEL 15 Ülevaade mõrrapüügi saakidest 214.a. Kuremaa Vagula Keeri Kaiavere kuupäev Saak, kg kuupäev Saak, kg kuupäev Saak, kg kuupäev Saak, kg , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,7 Kokku 19,1 183,5 58,3 9,2 Keskmine 11,9 22,9 2,8 22,5 SD 12,8 16,4,6 1,8 86

87 Võrgupüügid. Tabel 16 annab ülevaate veonooda katsepüükide võrdluseks nakkevõrkudega läbiviidud võrdluspüügi saakidest. Nordic tüüpi võrgud püüdsid ühe jooksva meetri kohta ca kaks korda enam kala kui tavalised kalameeste poolt kasutatavad ühe silmasuurusega nakkevõrgud. SD väärtused olid keskmise väärtuse suhtes noodapüügi vastavate väärtustega võrreldes tundavalt madalamad, seda eelkõige suviste püükide puhul. Keskmiste Nordic tüüpi võrkude saakide võrdlemisel varasemate andmetega ilmnes, et Kuremaa ja Saadjärve puhul on WPUE väärtus jäänud samaks, samas kui Kaiavere ja Vagula järve puhul on WPUE väärtus tõusnud kaks korda. TABEL 16 Ülevaade võrgupüükide toimumisest ja saakidest 214.a. Nordic- tüüpi nakkevõrgud Järv Kuupäev võrke kokku keskmine SD Kaiavere ,88 2,47 1,572 Kuremaa ,7 1,67 1,367 Vagula ,99 1,62 1,384 suvi, kokku 16 29,56 1,92,475 Saadjärv ,21 1,55 1,5 Kuremaa ,16 1,16 sügis, kokku 5 7,37 1,36,279 7 m pikkused ühe silmasuurusega võrgud Saak, Järv Kuupäev Võrke kg Keskmine, kg SD Kaiavere ,21,74,543 Kuremaa ,56 2,61 3,318 Vagula ,28,44,728 suvi kokku 36 47,4 1,26 1,179 Vagula ,1 2, 1,811 Saadjärv ,87 2,29 2,29 sügis kokku 12 24,88 2,15,26 87

88 KALASTIKU HINDAMISE METOODIKA TÄIUSTAMINE Kalastikust täpsema ülevaate saamiseks Eesti järvedes käsitlesime eraldi röövkalu ja karpkalalsi (peale tõugja Eesti sisevetes mitte-röövtoidulised liigid) ning võrdlesime nooda- võrgu- ja mõrrasaake, et arvutada neile püügivahenditele püüdvuskoefitsiente. RÖÖVKALADE ahven, haug, koha ARVUKUS UURITUD JÄRVEDES Arvukuse seisukohalt vaadeldes näeme, et ahvenat ja koha püüdsid veonoot ja Nordic tüüpi võrk enamvähem võrdses osas kogusaagist (tabel 17), samas püüdis Nordic tüüpi võrk hauge ligi kolm korda harvemini (väiksemad pikkusrühmad sattuvad sellesse püünisetüüpi harvemini). Saagi kogukaalu võrdlus nende kahe püügivahendi osas näitas, et haug ja ahven olid noodaga paremini välja püütavad, samas kui suuremad kohad jäid noodapüügi saagist välja (joonis 6). TABEL 17 Ahvena, haugi ja koha arvukus peenesilmalise veonooda ja Nordic tüüpi võrgu saakides Liik veonoot % kogusaagist Nordic võrk % kogusaagist Üleminekuindeks N ,33 ahven , ,3 18,1 haug 356,51 4,16 296,7 koha 299,43 1,41 99,7 Röövkalad 1% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% % haug ahven koha angerjas Nordic võrk, n= 21 noot, 7 loomust Joonis 6. Röövkalade liikide väljapüütavus (saagi kogukaal) pigem kas võrgu või noodaga 88

89 Osakaal saagis, % Osakaal, saagis, % Erineva pikkusrühma röövkalade (ahvena ja haugi) sattumisest uuritud püügivahenditesse illustreerivad joonised 61 ja 62. Mõlema liigi puhul selgus, et Nordic tüüpi võrk ja peenesilmaline noot püüdsid võrreldes kasutatud mõrdadega ka nooremaid vanusrühmi. Ahvena osas andis peenesilmaline veonoot noorematest vanusrühmadest parema ülevaate. Perca fluviatilis TL, cm Noot Mõrd Nordic Joonis 61. Ahvena erinevate pikkusrühmade osakaal kasutatud püügivahendites Esox lucius TL, cm Noot mõrd võrk Joonis 62. Haugi erinevate pikkusrühmade osakaal kasutatud püügivahendites. Lisaks eelpool käsitletud kolmele röövkalaliigile püüdsime nooda ja mõrraga ka neljanda röövkala angerja (foto 11 A), ning vaid mõrraga lutsu (Foto 11 B). Angerja arvukust käsitlevad teiste projektide aruanded, andmed lutsu arvukusest piirduvad kutseliste kalurite poolt esitatuga. A B 89

90 Foto 11. Nooda ja mõrraga püüdsime angerjat (A) ning ainult noodaga lutsu (B). KARPKALALASTE latikas, nurg, särg sugukalade ja noorjärkude väljapüüdmise võimalus uuritud veekogudest Ülevaate särje, latika ja nuru väljapüügist peenesimalise veonooda ja Nordic tüüpi võrkudega annab tabel 17. Kui peenesilmalise veonooda agist moodustas särg ligi poole, siis Nordic tüüpi võrkude saagis ca kolmandiku. Võrreldes latika ja nuruga oli särje arvukus tunduvalt kõrgem. Kui peenesilmaline veonoot püüdis särge ja latikat Nordic tüüpi võrkudest paremini (joon. 63), siis nurg jäi püükides peaaegu esindamata, seda ka Kaiavere katsepüügi saakides, kus varasemad andmed on näidanud selle liigi tunduvalt kõrgemat osakaalu kalastikus. TABEL 17 Latika, nuru ja särje püüdmisvõimaluste võrdlus püügivahendite vahel Liik Veonoot % Nordic võrk % Üleminekuindeks N ,33 särg , ,6 148,2 latikas ,8 51 2,1 352,4 nurg 14,2 38 1,5 1,2 9