Karbikasvatuse võimalused Läänemeres. keskkonnakaitse, terviklik majandus ja piirkondlik areng Triin Veber, Velda Lauringson

Transcription

1 Karbikasvatuse võimalused Läänemeres keskkonnakaitse, terviklik majandus ja piirkondlik areng Triin Veber, Velda Lauringson

2 Eutrofeerumine Läänemere seisund Roheline GES Good Environmen tal Status Punane sub-ges HELCOM Map and Data service

3 Eesti rannikumere ülevaateseire 2013 ülevaateseire aruanne 2013

4 Eesti rannikumere ülevaateseire 2013 ülevaateseire aruanne 2013

5 Operatiivseire 2013 Operatiivseire veekogumite ökoloogilise seisundi klassifikatsiooni tulemused 2013 aastal vastavalt interkalibratsiooni tulemusel muudetud klassipiiridele

6 Vee raamdirektiiv seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015.

7 Rannakarp (Mytilus trossulus) Kinnitunud filtreerija kuni 30 m sügavuseni Ökosüsteemide võtmeliik Kasvatatakse inimtoiduks, kuid ainult Läänemere edela osas kasvavad 4-6 cm suurusteks Mitmed uuringud on näidanud, et karbifarmid muudavad vee läbipaistvamaks ja vähendavad Chl a sisaldust

8 Rändkarp (Dreissena polymorpha) Kinnitunud filtreerija Madalamatel ja magedama veega aladel

9 Toitained rannikumeres ei ole mitte probleem vaid ressurss! Ideele karbifarmidega vähendada eutrofeerumist tuli 1995 a Eestist, Tartust pärit Joel Haamer Maritime Institute in Gdansk 2012 an Assessment of Innovative and Sustainable Uses of Baltic Marine Resources

10 Odd Lindahl

11 t hektarilt karpide biomassi saab koristada iga kahe aasta tagant. See eemaldab 1,2-1,8 tonni lämmastikku ja 0,08-0,12 tonni fosforit. Maritime Institute in Gdansk 2012 an Assessment of Innovative and Sustainable Uses of Baltic Marine Resources

12 Karbikasvandustega seotud probleemid Madal kasvukiirus Negatiivne keskkonnamõju? Mürkide akumuleerumine Linnukahjud Majanduslik tasuvus? Ruumiline planeerimine

13 Katsetused Soome lahe suudmes Hankos EcoMussel lõpparuanne

14 Odd Lindahl ettekanne ECOMussel konverentsil Kasvukiirus

15 Alustasid kasvamist juunis 2010 EcoMussel lõpparuanne

16 Mõju keskkonnale Projektis EcoMussel jälgiti farmi Ahvenamaal Kumlinges Ei täheldatud kasvanduse all anoksiat Sette orgaanikasisaldus oli farmi all suurem Sette makrofauna liigirikkus ja arvukus oli farmide all kõrgem EcoMussel lõpparuanne

17 Mõju keskkonnale Fosfori kontsentratsioon farmide piirkonnas oli madalam Klorofülli sisaldus farmide piirkonnas oli madalam Vee läbipaistvus farmide piirkonnas oli suurem Järeldasid et 40 tonni kasvatav kasvandus ei peaks mõjutama keskkonda negatiivselt, kuid kasvandus ei tohiks olla suurem kui 500 t. EcoMussel lõpparuanne

18 EcoMussel lõpparuanne

19 Farm Kumlinges EcoMussel lõpparuanne

20 Mürgid Karbid akumuleerivad raskmetalle, PAH, PCB, dioksiine, pestitsiidde (DDT) Uuringud on näidanud, et need jäävad alla lubatud normide kasvanduse karpidel Vetikatoksiinid Maritime Institute in Gdansk 2012 an Assessment of Innovative and Sustainable Uses of Baltic Marine Resources

21 Linnukahjustused Mitmed partlased võivad karpidest toituda, nt hahad Somateria spp, vaerad Melanitta spp, aul Clangula hyemalis Hahkade kahjustusi karbifarmidele on täheldatud Šotimaal (10-30 %), Kanadas, USA idarannikul. Tõmmuvaeras Melanitta fusca EcoMussel lõpparuanne

22 Karbikasvandustega seotud Vee puhastamine võimalused 0-reostusega kalakasvandus Töökohad varustuse tootjad, transportijad, karpide kasvatajad, sööda tootjad, eksperdid, pikemas perspektiivis ka turism Säästva majanduse areng Mere ressursside kasutamine Turismimagnet EcoMussel lõpparuanne

23 0-reostusega kalakasvandus Kalakasvandustes kasutatakse söödana sojajahu, kala, vilja imporditakse toitaineid Läänemerre Peamised lahendused: Kasutada kohalikku sööta Läänemeres toodetud karbid Toitainete akumuleerimiseks kasutada vetikaid (N ja P) ja karpe (particular organic matter) Aquabest lõpparuanne

24 Kanadas on täheldatud vetikate ja karpide suuremat kasvukiirust kalafarmide läheduses (46 ja 50%), Taanis ja Šotis sarnased uuringutulemused Kombineeritud kasvandus Kanadas Lõhe vasakul, karbikasvandus - paremal ees, vetikakasvatus paremal taga EcoMussel lõpparuanne

25 Mere ressursside kasutamise võimalused Sööda tootmine kaladele, kanadele, imetajatele Odd Lindahl ettekanne EcoMussel konverentsil

26 Odd Lindahl ettekanne EcoMussel konverentsil

27 Odd Lindahl ettekanne EcoMussel konverentsil

28 Odd Lindhal ettekanne EcoMussel konverentsil

29

30 Odd Lindhal ettekanne EcoMussel konverentsil

31 dd Lindhal ettekanne EcoMussel konverentsil

32 Karbisööda tootmiskulud on 0,5-1 euro kg kohta. Pole selge kui palju maksab karpide kasvatamine Kaladest valmistatud sööt maksab 2 eurot /kg Odd Lindhal ettekanne EcoMussel konverentsil

33 Järeldused Odd Lindhal i katsetest On võimalik kasutada Läänemere väikeseid ja õrnu karpe sööda valmistamiseks Sööt on kõrge kvaliteediga Saab kasutada mitmete loomade toiduna Et kasvatus ära tasuks, tuleb riiklikult rahastada keskkonna puhastamise eest Odd Lindhal ettekanne EcoMussel konverentsil

34 Väetis Tühje karpe saab kasutada kaltsiumi ja mikrotoitainete allikana väetistes Odd Lindhal ettekanne EcoMussel konverentsil

35 Astaksantiin Omega-3 rasvhapped Biogaas (sööda tootmise ülejääkidest) Looduslik superliim niisketes tingimustes ja meditsiinis Korrosioonivastane produkt EcoMussel lõpparuanne

36 Kanada tüüpi uputatud kasvandus nööridel EcoMussel lõpparuanne

37 Arvutuslikud Kanada liini investeeringukulud EcoMussel lõpparuanne

38 EcoMussel lõpparuanne Smart farm

39 EcoMussel lõpparuanne Smart Farm

40 EcoMussel lõpparuanne Smart Farm

41 EcoMussel lõpparuanne Smart Farm

42 Proovikasvandus Kumlinges Ahvenamaal

43 Proovikasvandus Kumlinges Ahvenamaal Alustas 2006 kalanduse kõrvalt väikese farmiga, 1500 m nööri, saak 2008 a 3400 kg Torbjorn Engman EcoMussel lõpparuanne

44 Proovikasvandus Kumlinges Ahvenamaal Ahvenamaa kohaliku omavalitsuse ja EL toel paigaldati 4 Smart Farmi ühikut kahe päevaga juunis 2010 EcoMussel lõppkonverents

45 EcoMussel lõppkonverent September 2010

46 EcoMussel lõppkonverents 2011 august

47 Proovikasvandus Kumlinges Ahvenamaal Koristasid novembris 2012 kahe päevaga kg. EcoMussel lõppkonverents

48 Proovikasvandus Kumlinges Ahvenamaal EcoMussel lõppkonverents

49 Smart Farm investeeringu kulud Kumlinges olid eurot Ülejäänud kulud EcoMussel lõpparuanne

50 Arvutuslik kulude/tulude seis Smart Farm tehnoloogiaga

51 Uuring Pärnu lahel

52 University of Alaska Fairbanks

53

54 Photo: Roswati Md Amin Plankton

55 Photo: U.S. National Park Service Rändkarp

56

57 Uurimisjaamad Pärnu lahel

58 Rändkarbi elutegevus

59 Rändkarbi elutegevus Sööb ~ 20 g Chl a ~ 250 g Chl a

60 Rändkarbi toitainesisaldus

61 Zooplankton

62 Zooplankton

63 Aerjalgsed

64 Karbivastsed planktonis

65 Karbivastsete kinnitumine substraadile

66 Karbivastsete kinnitumine substraadile

67 Karbivastsete kinnitumine substraadile

68 Klorofüll a vees Vee pinnakihi jäävaba perioodi keskmine klorofüllisisaldus 2012 a

69 Vaja välja selgitada Eestis: Juriidilised küsimused Tasuvus Suurfarmi keskkonnamõjud Sobivad kohad suurfarmidele Optimaalne farmi suurus?