Töötervishoiu hetkeseis Eesti ettevõtetes

Transcription

1 Töötervishoiu hetkeseis Eesti ettevõtetes Tööinspektsiooni rahvusvaheline konverents Töötervishoid 21.sajandil, Marina Järvis, PhD Töökeskkonna ja ohutuse õppetool Tallinna Tehnikaülikool Ettekande eesmärk Näidata töötervishoiu hetkeseisu Eesti ettevõtetes ja tutvustada peamisi probleeme

2 Mis on töötervishoid? Töötervishoid: aitab tööandjal ja töötajatel ennetada ning vältida töötamisest põhjustatud tervisehäireid kaitseb töötajaid töökeskkonnast tulenevate tervisele kahjulike faktorite eest ning nõustab tööandjaid nende vältimise osas on kõige efektiivsem koostöös erinevate erialade arstidega inimeste paremaks raviks Füüsiline tervis Füsioloogia Tööhügieen Ergonoomika Töömeditsiin Psühholoogiline tervis Tööpsühholoogia Autonoomia Head suhted, rahulolu Töö korraldus/ tempo Töötervishoid Töö pere tasakaal Sotsiaalne õiglus Sotsiaalne heaolu Toetus (kodus ja tööl) Solidaarsus Vaimne tervis Väärtused Sidusus Eetika Põhimõtted

3 Kuidas me töötervishoidu mõistame? Ennetustegevus, mis sisaldab tervisliku elustiili omaksvõttu töötajate poolt (Health Promotion - Terviseedendus) Töötervishoid Aktiivne tegevus sisaldab töökeskkonna riskianalüüsi, tervisekontrolli ja töötajate väljaõpet (Risk Control) Töötaja tööle naasmine peale ajutist või pikemat töövõimetust (Absence Control Ajutise Töövõimetuse Jälgimine) Muutused ühiskonnas ja väärtustes Ühiskond Väärtused JÕUKUS 21. sajand ja majanduse globaliseerumine on muutnud ettekujutust nii organisatsioonidest kui ka inimestest PÕHIVÄÄRTUS on ENESETEOSTUS Tulemus Asjade üliküllus Muutunud on: Töö iseloom Nägemus organisatsioonist Suhted TÖÖRÕÕM (ELAMUS)

4 K.Thomson i organisatsiooni mudel Kommunikatsioonijuhtimine Communications management Suhete juhtimine Relationship marketing management Teadmised Informatsioon Andmed Tunded Uskumused Väärtused Teadmusjuhtimine Knowledge management Tundmusjuhtimine Emotional management Euroopa lähenemine (K.Kuhn, ISSA workshop, 2014) Liikumapanev jõud Protsessid Tulemused Liider Väärtused Töökultuur Osalemine Kaasamine Infrastruktuur Pühendumise loomine Planeerimine ja kontroll Sots. vastutus Töökorraldus Tööohutus Vajadused ja riskianalüüs Elustiil Tervis ja heaolu Töö- ja elukvaliteet Organisatsiooni edukus Tulemuslikkus ja innovatsioon Sotsiaalne ja majanduslik areng

5 Surmaga lõppenud tööõnnetused Rasked tööõnnetused Kerged tööõnnetused Peaaegu juhtunud tööõnnetused Töökeskkond Inimese, ohutuse ja töötervishoiu väärtustamine ja juhtimine Püsiv puue Haigused, puudumine Vähenenud töövõime Tööga seotud sümptomid Hea töö sooritus Head tulemused Allikas: Kari-Pekka Martimo, M-Real Marina Järvis, PhD Positiivsed muutused On paranenud: tööandja teadlikkus töötervishoiust, tervisliku töökeskkonna loomise tähtsustamisest ja võimalustest töötervishoiuteenuse kvaliteedi tähtsustamine tööandja poolt töötervishoiuteenuse pakkumise valik on läinud laiemaks ning on paranenud kättesaadavus töötervishoiuarsti koostöö nii tööandjaga kui ka perearstiga füüsikaliste ohutegurite välja selgitamine, riski tasemete hindamine Tööinspektsiooni roll nõustamisel ja info vahetamisel (s.h. konsultatsiooni teenus)

6 Töötervishoiuteenistused Allikas: Terviseameti tegevuslubade registr, 2016 Töötajate tervisekontrolli korraldamine Marina Järvis, PhD Allikas: Tööinspektsioon, 2016

7 Tervisekontrolli aluseks on riskianalüüs 2013 Ohutegurite objektiivne hindamine riskianalüüsis 2014 Ohutegurite objektiivne hindamine 27% 9% 73% Ei Jah 91% Ei Jah Tööinspektsioon, 2016 Allikas: Tööinspektsioon, 2016 Praeguse süsteemi nõrkused (I) Eesti töötervishoiu ja tööohutuse strateegia puudumine Täieliku ülevaate puudumine osutatavate töötervishoiuteenuste ja nende kvaliteedi üle Peamine töötervishoiuteenuse osutamine piirdub sageli tervisekontrolliga ja multidistsiplinaarset teenust ei ole nõutud Töötervishoiuarsti koostöö tööandjaga on passiivne Terviseriskid on alahinnatud; psühholoogilised, bioloogilised ja füsioloogilised ohutegurid ei ole hinnatud või on hinnatud puudulikult (nt mõõtmised puuduvad)

8 SESAME projekt - Töötervishoiu ja tööohutuse parandamine Euroopa mikro- ja väikeettevõtetes Euroopas Intervjuu tulemused: Tööandjad väidavad, et uued seadmed võimaldavad riski maandada Töötajad alaväärtustavad oma tervist nad aktsepteerivad kergeid õnnetusi ja intsidente kui tööprotsessi loomulikku osa Viis, kuidas me mõistame töötervishoidu ja tervist, mõjutab meie otsuseid Tööinspektsiooni sihtkontrollid (2013 ja 2014 a.) Allikas: Tööinspektsioon, 2016

9 Põhjused, miks ei ole tervisekontrolli korraldatud ( a): Tööandja teadmatus Juhtide otsus mitte korraldada tervisekontrolli Riskianalüüs tuvastas, et tervisekontrolli ei ole vaja Rahaliste vahendite nappus (eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõttes) Allikas: Silja Soon, Tööinspektsioon, 2016 Praeguse süsteemi nõrkused (II) Riskianalüüsi kvaliteet on erinev ja sageli madal Tööandja nõrk teadlikkus töökeskkonna riskijuhtimisest ja ennetustegevustest Tööandjad ei ole analüüsinud majanduslikke kulusid mis on seotud tööõnnetustega Töötervishoiuarste on vähe Töötervishoiuõdede roll on alaväärtustatud Töötervishoiuteenuse osutajate leidmine on keeruline (ergonoom, tööhügieenik, tööpsühholoog)

10 Kutsehaigestumine ja tööst põhjustatud haigestumine Allikas: Tööinspektsioon, 2015 Tööst põhjustatud haigestumiste peamised ohutegurid Allikas: Tööinspektsioon, 2015

11 Praeguse süsteemi nõrkused (III) Keeruline ja pikaajaline protsess kutsehaiguste diagnoosimisel Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteemi nõrkus (kohustusliku kindlustussüsteemi puudumine) Tööandja seadusandlusest tulenev vähene motivatsioon töötervishoiu ja tööohutusega tegeleda Erisoodustuse vastuolu töötervishoiuga Tööinspektsiooni vähene ressurss tõhusa järelevalve teostamiseks Uuringud 72% ettevõtetest, kes tegelesid aktiivselt töötervishoiuga ja tervisedendamisega näitasid suuremat loovust ja innovaatilisust, mis on ettevõtte jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagatiseks (Uuriti töötajat, 10 valdkonda, 15 riiki) Doman, A., Jane-Liopis, E.: The Wellness imperative: creating more effective organizations, 2010). Uuringud on näidanud, et investeeritud 1 toob tagasi 9,69 kui kasutada tervisedendamise programme Knapp, M., McDaid, D., Parsonage, M.: Mental Health Promotion and Prevention: The Economic Case, LSE, 2011

12 Uuringud Ameerika ühendriikides läbiviidud uuringud näitavad, et 1 $ investeerimine toob tagasi 3-7 $ Tu, H.T., Boukus, E.R., Cohen, G.R: Workplace Clinics: A Sign of Growing Employer Interest in Wellness), research Brief No 17, Findings from HSC,2010 Euroopa uuringud (on analüüsinud edukaid ärijuhtumeid (business cases) töökeskkonna parendamise kohta, mis parandavad finantsnäitajaid Verbeek et al., A systematic review of occupational safety and health business cases, Scand J Work Environ. Health, 35(6): Bräunig ja Kohstall, Calculating the International return on prevention for companies: cost and benefits of Investments in OH&S. Töötervishoiuja ohutusest Töötervishoid ja -ohutus alati konkureerib teiste prioriteetidega (tootlikkusega, jne) Me oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu - ei ole hea vastus, kui midagi halba juhtub Lowrance (1976); Reason (1997); Weick & Sutcliffe (2001)

13 Pensionile jäämine definitsioon Webster i järgi kaduma minna ära minna tühistama Source: Webster's New Twentieth Century Dictionary The reward for work well done is the opportunity to do more. -Jonas Salk ( ) Pensión (Hispaania kl.) - TÄHISTAMINE, PIDUTSEMINE