OTEPÄÄ VALLA 2016. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Ärinimi: Otepää Vallavalitsus Aadress: Lipuväljak 13, Otepää 67405 Äriregistri nr.: 75001566 Telefon: 76 64 800 E-post: vald@otepaa.ee Interneti kodulehekülg: www.otepaa.ee Põhitegevusala: kohaliku elu korraldamine Majandusaasta algus: 01.01.2016 Majandusaasta lõpp: 31.12.2016 Audiitor: Audiitorbüroo Fides OÜ Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 1
Sisukord 1. Tegevusaruanne 3 1.1. Ülevaade vallast ja selle juhtimisest 3 1.2. Konsolideerimisgrupi koosseis. 3 1.3. Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad 3 1.4. Ülevaade majanduskeskkonnast. 4 1.5. Ülevaade valla peamistest arengusuundadest... 4 1.6. Ülevaade valla arengukava täitmisest. 5 1.7. Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevusest. 14 1.8. Ülevaade sisekontrollisüsteemist 15 2. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 16 2.1. Konsolideeritud bilanss. 16 2.2. Konsolideeritud tulemiaruanne. 17 2.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne. 18 2.4. Konsolideeritud netovara muutuste aruanne. 19 2.5. Eelarve täitmise aruanne.. 20 2.6. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad... 22 2.6.1. Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.. 22 2.6.2. Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid. 26 2.6.3. Lisa 3 Maksud, lõivud ja trahvid.. 26 2.6.4. Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed.. 27 2.6.5. Lisa 5 Varud.. 27 2.6.6. Lisa 6 Osalused sihtasutustes... 28 2.6.7. Lisa 7 Osalused tütarettevõtjates.. 28 2.6.8. Lisa 8 Finantsinvesteeringud. 29 2.6.9. Lisa 9 Kinnisvarainvesteeringud 29 2.6.10. Lisa 10 Materiaalne põhivara.. 30 2.6.11. Lisa 11 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 32 2.6.12. Lisa 12 Laenukohustused. 32 2.6.13. Lisa 13 Saadud toetused.. 35 2.6.14. Lisa 14 Tulud kaupade ja teenuste müügist 36 2.6.15. Lisa 15 Muud tegevustulud.. 37 2.6.16. Lisa 16 Antud toetused.. 37 2.6.17. Lisa 17 Tööjõukulud.. 38 2.6.18. Lisa 18 Muud tegevuskulud. 38 2.6.19. Lisa 19 Seotud osapooled.. 39 2.6.20. Lisa 20 Bilansipäeva järgsed sündmused... 40 2.6.21. Lisa 21 Konsolideerimata finantsaruanded 41 2.6.22. Lisa 22 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta... 44 3. Allkiri majandusaasta aruandele... 47 Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tegevusaruanne 1. Ülevaade vallast ja selle juhtimisest. Otepää Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste eesmärgiks on jätkusuutliku, koostööalti ja teotahtelise omavalitsusüksuse tagamine. Olles piirkonna keskuseks, soovib omavalitsus pakkuda oma kogukonna liikmetele ja külalistele parimat keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Oma tegevuses juhindub vallavalitsus seadustest, Otepää valla põhimäärusest, riiklikest ning omavalitsuse õigusaktidest. Valla esinduskoguks on vallavolikogu, mis töötab täiskogu ja kaheksa komisjoni kaudu. Täitevorganiks on vallavolikogu poolt moodustatud vallavalitsus. Otepää vald moodustati 1999. aastal Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisel. Valla üldpindala on 217 km² ning tema territooriumil asub 21 küla ja üks vallasisene linn. Suuremad asustatud punktid on Otepää linn, Sihva küla, Otepää küla, Pühajärve küla ja Vana-Otepää küla. Valla demograafilist olukorda iseloomustab vähenev rahvaarv ja vananev rahvastik. 1. jaanuaril 2017. aastal elas valla territooriumil rahvastiku registri andmetel 3 936 inimest s.h. linnas 2 245 ja maal 1 691. Elanike arv vähenes negatiivse iibe ja migratsiooni tõttu aasta jooksul 26 inimese võrra. Rahvastiku struktuuris on kõige enam tööealisi, kes moodustavad valla elanike arvust 60,3%, teise suure grupi moodustavad pensionärid 21,7%, kolmandal kohal on kooliealised lapsed 10,9% ja kõige vähem on eelkooliealisi lapsi 7,1%. Eesti Töötukassa andmetel oli vallas 2016. aasta lõpus 62 registreeritud töötut. 2. Konsolideerimisgrupi koosseis ja struktuur. Otepää Vallavalitsuse majandusaasta aruanne on konsolideeritud, sisaldades informatsiooni valla ametiasutuste, nende hallatavate asutuste ning valla valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse kohta. Valla täielikul või osalisel finantseerimisel on gümnaasium, põhikool-lasteaed, lasteaed, muusikakool, kultuurikeskus ja kaks raamatukogu. Konsolideerimisgruppi kuuluvad konsolideeriva üksusena Otepää Vallavalitsus ning konsolideeritud üksused - AS Otepää Veevärk, OÜ Otepää Maamõõdubüroo ja SA Otepää Tervisekeskus. Otepää Vallavalitsus omab 100 % AS Otepää Veevärk aktsiaid ning 100% OÜ Otepää Maamõõdubüroo osakuid. 3. Konsolideerimisgrupi finantsnäitajad ja suhtarvud. 2016 2015 2014 2013 2012 Bilansilised näitajad: Varad 9 782 553 9 773 069 9 991 048 10 079 718 9 930 963 Kohustused 1 771 510 1 541 928 1 482 799 1 313 166 1 139 167 Netovara 8 011 043 8 231 141 8 508 249 8 766 552 8 791 796 Tulemiaruande näitajad: Tegevustulud 6 079 977 5 428 655 5 092 984 5 508 561 5 278 684 Tegevuskulud -6 308 109-5 651 246 5 335 570 5 472 536 5 194 689 Tegevustulem -228 132-222 591-242 586 36 025 83 995 Finantstulud- ja kulud -5 537-54 745-16 293-61 766-9 968 Aruandeaasta tulem -233 669-277 336-258 879-25 741 74 028 Muud näitajad Likviidsus 1,38 0,71 0,88 0,98 0,78 Lühiajaline maksevõime 2,41 1,40 1,49 1,91 1,55 Võlakordaja 18,11 15,82 14,84 13,03 11,47 Kapitaliseerituse kordaja 0,13 0,07 0,07 0,08 0,05 Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Põhitegevuse tulem 171 106 302 460 276 043 260 720 193 585 Netovõlakoormus 612 414 470 864 217 015 93 463-99 824 Netovõlakoormuse piirmäär (60% põhitegevuse tuludest) 2 726 963 2 617 673 2 445 093 2 841 684 2 614 655 Likviidsus= likviidsed varad/lühiajalised kohustused. Lühiajaline maksevõime = käibevara/lühiajalised kohustused. Näitab asutuse võimet lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Maksevõime üldine tase üle 1,6 on hea; 1,2 1,59 on rahuldav; 0,9-1,19 on mitterahuldav; alla 0,9 on nõrk; Võlakordaja = (lühi- ja pikaajalises kohustused /varaga)*100. Näitab kui suurt osa ettevõtte varadest finantseeritakse laenatud vahenditega. Pikaajalise maksevõime seisukohast on seda parem, mida madalam näitaja on. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused/pikaajalised kohustused+omakapital. Näitab, pikaajaliste kohustuste osakaalu kapitalis. Mida kõrgem on näitaja, seda rohkem on varaga katmata kohustusi või näiteks maksmata arvetest tingitud pikaajalisi kohustusi. Põhitegevuse tulem = põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS 33 null (ei tohi olla negatiivne); Netovõlakoormus = KOFS 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on 60% põhitegevuse tuludest. 4. Ülevaade majanduskeskkonnast. Eesti majandust iseloomustas 2016. aastal stabiilne kasv. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli jooksevhindades 20 916,4 mln. eurot, kasvades aastaga 1,6%. Positiivne oli kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe. Kasvas sisenõudlus ja suurenesid SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1 146 eurot, võrreldes 2015. aastaga tõusis brutokuupalk 7,6 %. Tarbijahinnaindeks tõusis aastaga keskmisega 0,1%. Selle suurimateks mõjutajateks olid alkohoolsete jookide ja tubaka hinnamuutused. Sealjuures kallinesid alkohoolsed joogid 6,7% ja tubakatooted 5,5%. Suuremat mõju aastamuutusele avaldasid veel elektri, soojusenergia ja kütte kallinemine. Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%. Nii kaupade eksport, kui ka import kasvas aastaga 3%. 2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Eestist viidi enam välja elektriseadmeid, puitu ja puidutooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mitmesuguseid tööstustooteid. Suurim ekspordipartner oli Rootsi, järgnesid Soome ja Läti. Eestisse imporditi kõige enam elektriseadmeid, transpordivahendeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kaupu imporditi Soomest, Saksamaalt ja Leedust. 5. Ülevaade valla peamistest arengusuundadest. Otepää vald, olles piirkonna keskuseks, soovib pakkuda oma kogukonna liikmetele ja külalistele parimat keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Vallavolikogu poolt kinnitatud arengukavas on sõnastatud neli strateegilist eesmärki: 1.Otepää majanduskeskkond on mitmekesine, võimaldades töötamise võimalusi igasuguse haridustaseme ja võimetega inimestele sõltumata aastaajast ja poliitilisest kliimast. 2.Otepää vald on avatud ja toimiv kogukond, kus koostöö kaudu on tagatud sotsiaalne ja füüsiline turvalisus ning kõigi vallaelanike võimaluste ja huvidega arvestamine. 3.Otepää kultuuripärand on hoitud ja väärtustatud, samas pidevalt arenev ning uutele tegijatele ja ettevõtmistele võimalusi pakkuv. 4.Otepää loodus on ilus ja puhas, seda aitavad hoida inimeste teadlikkus ning säästliku tehnoloogia ja infrastruktuuri kasutamine. Suuremad arengukavas toodud investeeringud on: Otepää kultuurikeskuse renoveerimine ja sisustamine, efektiivsema tänavavalgustuse sisseseadmine, valla teede tolmuvabaks muutmine, kergliiklusteede võrgustiku arendamine, Otepää Tervisekeskuse Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 4
uue hoone ehitamine, Otepää küttevõrgu rekonstrueerimine, tuletõrje veevõtukohtade rajamine, reoveealadel veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine vastavalt ÜVK kavale, kiire interneti kättesaadavuse laiendamine. Haridusvaldkonnas tehakse tööd Otepääl gümnaasiumihariduse andmise jätkamise kindlustamiseks, õpilaskodu hoidmiseks. Võimalusel uuendatakse spordiväljakuid ja kaasajastatakse laste mänguväljakuid. Huvihariduse valdkonnas tagatakse muusikakooli jätkamine omaette haridusüksusena, võimalusel avades seal uusi lisaerialasid. 6. Ülevaade valla arengukava täitmisest. 2016. aastal suurenesid konsolideerimisgrupi tulud võrreldes eelmise perioodiga kokku 12%. Kõige enam suurenesid toetused, neile järgnesid tulud kaupade ja teenuste müügist. Tulude struktuuris on kõige suurema osatähtsusega maksu ja lõivutulud 41%, järgnevad toetused moodustades 33%, ja teenuste ja kaupade müügist saadav tulu 26%-ga. Muutusi konsolideerimisgrupi tuludes aastatel 2012 kuni 2016 kajastab joonis 1: Joonis 1 Konsolideerimisgrupi tulude jaotus aastatel 2012 kuni 2016 Kulude struktuuris kulus kõige enam vahendeid tööjõukuludele, mis moodustavad 48% kulude mahust. Järgnevad majandamiskulud, mille osatähtsus on tõusnud 33 %-le. Toetuste osatähtsus on 6%. Põhivara amortisatsioon on suurenenud 13%-le. Muutusi konsolideerumisgrupi kulude struktuuris aastatel 2012 kuni 2016 iseloomustab joonis 2: Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Joonis 2 Konsolideerimisgrupi kulude jaotus aastatel 2012 kuni 2016 Investeerimistegevus Suuremaks investeerimisobjektiks oli 2016. aastal kultuurikeskuse esimesel korrusel asuvate ruumide (saal, fuajee, galerii) renoveerimine ja sisustamine. Teostatud tööde maksumuseks kujunes 466 759 eurot. Galerii rajamist toetas EAS, ülejäänud tööd tehti laenuraha abil. 2016. aasta sügisel lõpetati 2015. aastal alustatud riigimaantee Rõngu-Otepää-Kanepi lõigul 3,6 km pikkuse Köstrimäe-Tõikamäe kergliiklustee ehitamine. Objekti töid rahastasid Maanteeamet ja Otepää Vallavalitsus Kaitseministeeriumist saadud toetuse abil. Vallapoolseks kuluks kujunes 397 689 eurot. Otepää Gümnaasiumi õppehoonesse ehitati uus, soojusvahetiga soojasõlm 11 808 eurot ja spordihoonesse rajati tuletõkkesektsioonid 23 098 eurot, Otepää Lasteaias vahetati kinnistuid ümbritsevad vanad aiad uutega, tööde maksumuseks kujunes 19 009 eurot, Pühajärve Põhikoolis renoveeriti dušširuumid maksumusega 24 389 eurot ning suurendati toitealajaama peakaitse 10 140 eurot. Riigiteele 23163 paigaldati osaline tänavavalgustus maksumusega 15 582 eurot. Väiksemate investeerimistöödena võib nimetada Otepää linna viienda turvakaamera paigaldamist 3 104 eurot; Linnamäe orgu kuivendus- ja sadeveetrassi ehitamist 7 838 eurot ning vallamajja 17 akna paigaldamist 8 044 eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis Otepää Vallale Riigimaantee nr.23255 Kirikumäe-Keskuse tee pikkusega 0,574 km, jääkväärtusega 12 451 eurot ja Valga Maavalitsus andis munitsipaalomandisse 124 maaüksust kokku summas 13 618 eurot. Vald toetas Hurda tänaval asuva kalmistu kuivendamist 25 000 euroga. 2017. aasta eelarvesse on kavandatud kultuurikeskuse teise korruse ja välisfassaadi renoveerimine orienteeruva maksumusega 336 000 eurot. Tänavavalgustuse uuendamine orienteeruva maksumusega 600 000 eurot, tervisekeskuse rekonstrueerimise toetamine 300 000 euroga ning veevärgi aktsiakapitali suurendamine 220 000 euro võrra. Taotletakse vahendeid spordiväljakute Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 6
korrastamiseks. Alustatakse Otepää muuseumi arendamise, Otepää südalinna atraktiivsemaks muutmise ning lasteaia hoone rekonstrueerimise töödega, jätkatakse teede, tänavate renoveerimist ning gümnaasiumi õppehoonesse ja administratiivhoonesse rajatakse tuletõkkesektsioonid. Turvalisus Õigus- ja korrakaitse alase tegevuse eesmärgiks on inimestele turvatunde tagamine. 2016. aastal paigaldati linna kaks uut turvakaamerat. Pühajärve rannas osutas rannavalve teenust 20 006 euro eest lihthanke võitnud AS-le G4S. Maaelu ja keskkond Ehitus- ja planeerimistegevust ning maadega seotud toiminguid korraldab valla planeerimis- ja ehitusteenistus. Valla üldplaneeringuga tehti ettepanek muuta Otepää linna ning Otepää, Kastolatsi, Pühajärve ja Nüpli külade asustusüksuste vahelist lahkmejoon. Vallavolikogu algatas 19. mail 2016. a asutusjaotuse piiride muutmise. Riigihalduse minister kinnitas selle ning määrus jõustus 23. septembril 2016.a. Peale piiride muutmist suurenes Otepää linnas elanike arv 1982-lt 2244-le. 2016. aastal algatati 4 detailplaneeringut ja kehtestati 9. Projekteerimistingimusi väljastati 59, ehituslube 58 ning kasutuslube 36. Omavalitsustel oli kohustus hiljemalt 2016. aasta 30. juuniks esitada taotlused maade munitsipaalomandisse saamiseks. Otepää vallavalitsus esitas need tähtajaliselt. Hetkel on pooleli munitsipaalomandisse antud maade registreerimine maakatastris. 2016. aastal teostati 16 maaüksuste jagamisega seotud toimingut, 4 piiride muutmist ja 1 maade tagastamine. 2016. aastal korraldatud hanked: Jrk nr Hanke nimi Esitatud pakkum uste arv Võitja Pakkumise summa (eurot) ilma km-ta Hankemenetlus e liik 1. Otepää haljastus 2016 2 Kanepi Aiand OÜ 11995,79 Lihthange 2. Pühajärve rannavalve 2 AS G4S Eesti 16672 Lihthange teenuse ostmine 2016 3. Otepää valla tänavate 3 RoadWest OÜ 15981,19 Lihthange remont 2016 4. Otepää Vana-Otepää kergliiklustee projekteermine 2 Tuulekaru OÜ 12389 Lihthange 5. Otepää Kultuurikeskuse 4 OÜ Pixner 9626 Lihthange saalitoolid 6. Otepää Kultuurikeskuse 2 OÜ Kraft Wood 24836 Avatud hange mööbel 7. Investeerimislaen 2016 1 Danske Bank A/S 6 kuu Euribor+ Avatud hange Eesti filiaal marginaal 0,84% 8. Elektrienergia ostmine aastaks 2017 Lihthange 9. Otepää Kultuurikeskuse heli- ja valgustehnika ostmine Hanke I osas 6 Hanke II osas 6 Hanke I osas Imatra Elekter AS Hanke II osas Eesti energia AS 2 OÜ EW Sound&Light Hanke I osas börsihind + 0,67 eurot/mwh Hanke II osas börsihind + 0,30 eurot/mwh 53606,22 Lihthange Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Teed Teederegistri andmetel on Otepää vallas 51 tänavat, kogupikkusega 21,383 km ja 64 kohalikku teed, kogupikkusega 90,057 km. 2016. aastal teostas Otepää tänavate remonttöid lihthanke võitnud OÜ RoadWest. Pindamistöid koos alustöödega tehti 9 171 ruutmeetril. Erinevate killu struktuuridega pinnati kiriku esine parkla, Oru, Põllu, Tähe, Tehvandi tänavad, Tamme puiestee ning teelõigud Munamäe põik, Lipuväljaku, Sulaoja tänavatel. Pühajärve kergliiklusteel parandati veekahjustusi emulsiooni ja purukilluga. Valla kruusateede remondi ja hooldustöid teostasid OÜ Bergermaster ja TREV-2 Grupp AS. Parandati aluspinnast, hööveldati, vajadusel veeti kruusa, profileeriti, paigaldati uusi truupe ja tasandati teeääri. Talihooldustöid teostasid AS Teede REV-2, OÜ Bergermaster ja Kinnisvara Kiirabi OÜ. Lumetõrjele kulus 2016. aastal 71 199 eurot. 2017. aastal jätkatakse tänavate parandamise ja pindamistöödega ning vallateedele kruusaveo ja hööveldamisega. Suurema mahuga töid planeeritakse teha Savi teel (UPM tehase juures) ja Kopli tänavas. Transport Vallasisest bussiliiklust korraldab AS GoBus ning see toimub liinil Otepää-Kääriku-Otepää, veoteenuse maht oli 2016. aastal 16 767 kilomeetrit ning ühistranspordi doteerimisele kulus 14 447 eurot. Bussiliin on tasuta ja leping aktsiaseltsiga kehtib 2017. aasta lõpuni. Õppeperioodil korraldab õpilaste transporti OÜ ESNO. 2016. aastal toimis kuus koolitranspordiringi. Lisaks õpilasveo ringidele sõlmiti õpilaste kooli ja koju sõidutamise lepinguid AS-ga Gobus, AS-ga ATKO Bussiliinid ja OÜ-ga Taisto Liinid. Koolitranspordile kulus 2016. aasta eelarvest 62 342 eurot. 2017. aastal ostetakse teenust samas mahus. Heakord Vabariigi President tunnustas Otepää valda Kaunima omavalitsuse tiitliga. Heakorratöid valla territooriumil teostas OÜ Kinnisvara Kiirabi. Tööde eest tasuti 66 423 eurot. Linnahaljastust osteti OÜ-lt Kanepi Aiand 16 376 euro eest. Otepää linna erinevatel tänavatel, linnamäel ja Pühajärve pargis lõigati ohtlikke puid ning valla territooriumil koristati tormimurdu, uusi pinke paigaldati linnamäele ja külastuskeskuse juurde. Pühajärve pargis pandi teedele sõelmeid ja laululava ette graniitkillustikku, Pühajärve randa veeti uut liiva. Jõulukaunistustega linna dekoreerimine, jõulukuuse transport ja paigaldamine maksis kokku 13 820 eurot. Piirkonna elanikud kasutavad aktiivselt Otepää jäätmejaama. Ohtlike jäätmete kogumiskulud olid 2015. aasta kuludest väiksemad. 2016. aastal tasuti nende eest kokku 10 617eurot. Tänavavalgustus Elektrienergiat ja võrguteenust osteti AS-lt Eesti Energia. Tänavavalgustusele kulutati 2016. aastal kokku 67 528 eurot. Sellest elektrile ja võrguteenusele kulus 49 392 eurot. Tänavavalgustussüsteemi hooldustöid teostas OÜ Kagu Elekter, teenuse eest tasuti 13 649 eurot. Riigiteele nr 23163 projekteeriti ning paigaldati 6 LED valgustit maksumusega 15 582 (12 984) eurot. Veemajandus Jätkub vallale kuuluvate sadeveetrasside ja kaevude remondi- ja korrashoiutööd ning tuletõrjehüdrantide hooldamine. Linnamäe oru kinnistule rajati sadevee kogumise kollektor. 2016. aastal võttis Otepää vald osa ka üleriigilisest hajaasustuse programmist, mille eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ja aidata seeläbi kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Esitatud 14-st taotlusest rahuldati ja rahastati 5. Vald osales programmis 10 000 euroga. 2017. aastal plaanitakse rajada kaks uut tuletõrje veevõtu kohta ning osaletakse hajaasustuse programmis. Kalmistud Otepää linna Hurda tänava kalmistul tehti 25 000 euro eest kuivendustöid ja üks peatee kaeti sõelmetega. Ilmjärve surnuaias raiuti ohtlikke puid. Suvel aitas õpilasmalev Ilmjärve kalmistul üldist heakorda paremaks muuta. Jätkati Otepää Hurda tänava kalmistu digitaliseerimisega mõõdistatud Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 8
hauaplatsidele anti HAUDI süsteemis aadressid ning viidi kokku kirikuraamatu andmetega. 2016. aasta lõpuks on digitaliseeritud ligi 25%, töödega minnakse edasi ka 2017. aastal. 2017. aastal kaetakse Hurda tänava kalmistu veel üks tee sõelmetega ja siis oleksid kõik kolm põhiteed korraliku kalde ja kattega. Kultuur, sport, noorsootöö Arengukavas nähakse ette valla kultuuri- ja spordikollektiivide ning traditsiooniliste spordi- ja kultuuriürituste toetamine, talvepealinna projekti arendamine, spordirajatiste korrashoiu tagamine. 2016. aastal möödus 900 aastat Otepää esmamainimisest Novgorodi kroonikates, mil Novgorodi vürst Mstislav vallutas karupea kujulise linnuse. Juubeliaastal toimus hulgaliselt aastapäevale pühendatud sündmusi. Valmis Otepää 900 seinakalender ning koostöös GMP Pühajärve Restoraniga korraldati rahvusköökide aasta, mil ühel õhtul kuus sai nautida erinevate maade toite. Suurematest juubelile pühendatud sündmustest peeti 9.märstil 2016 ajaloopäeva Otepää 900, kus räägiti Novgorodi vürsti Mstislavi vallutusretkest 1116. aastal. 1. aprillil tähistati juubeli raames ka Otepääle linnaõiguste andmise 80.aastapäeva. Korraldati Otepää 900. juubelile ja linna 80.aastapäevale pühendatud konverents Otepäälaselt otepäälasele ning vastuvõtt tantsuõhtuga. Konverentsil esitleti Otepää 900 juubeliks valminud postmarki. Tähtsündmuseks kujunes 1.-2.juulil Pühajärvel toimunud suur retromuusikafestival Retrobest. Festivali väliskülalisteks olid Thomas Anders ja Modern Talking, DJ Bobo, Haddaway, Boney M, F.R. David, N-Trance, Maria Nayler ja ABBA muusika live. Otepää 900 pidustuste raames toimus 2.juulil teemapäev Nuustaku-Pariis, päeva jooksul olid avatud koduaiad- ja kohvikud, toimusid kontserdid erinevates kohtades. Samal ajal avati Otepää Keskväljakul esmamainimise puhul paigaldatud pronksplaat. 2. juulil külastas Otepääd ka sõpruspiirkonna Vihti harrastusteater, kes andis Villa Müllerbecki õuel etenduse Viimase hetke reis Tallinna. Otepää juubelipidustustele tulid külla ka Otepää pikaajalised sõpruspiirkondade esindajad. Külalisi oli Saksamaalt, Tarpist, Soomest, Vihtist, Venemaalt Toksovost ja Novgorodist, Lätist Daugavpilsist ning Rootsist Ekeröst. 18. septembril toimus Otepää 900 matk koos giid Ene Poolandiga. Kuulutati välja foto- ja videokonkurss Otepää 900. Kultuurikollektiivide ja spordiorganisatsioonide rahastamise aluseks on pearaha. 2016. aasta eelarvest toetati 11. aktiivset kultuuriseltsi ja 15. nende poolt korraldatud üritust kokku summas 11 842 eurot. Pearaha said 12 aktiivselt tegutsevat spordiklubi (250 noorsportlase ja 10 koondislase eest), kokku summas 51 100 eurot. Rohkem kui varasematel aastatel on spordiklubid kaasa haaranud lasteaedade viimaste rühmade lapsi (suusatamine ja jalgpall). Vald toetas rahaliste vahenditega 30. spordiklubi korraldatud üritust. Enamik üritusi on aastate ja aastakümnete pikkuste traditsioonidega. Uued on Pühajärve Matkamaraton Tõukekelkudel talvel ja tõukerattamatk suvel. Täiendavalt sai korraldatud Volbriöö teatejooks, Eesti valdade ja linnade talimängud, matkad looduslikel radadel kevadel ja sügisel, I Otepää Nooruse Matk jne. Vald toetas rahaliste vahenditega rahvusvaheliste spordirürituste toimumist. Suuremad neist olid: rahvaspordiürituste sari Tartu Maratoni Kuubik 2016, talialade Põhjamaade noorte meistrivõistlused ja murdmaasuusatamise Skandinaavia karikavõistluste etapp, IRONMAN 70.3 Otepää, IBU SBWCH 2016 Otepää ja Auto24 Rally Estonia 2016. Otepääl on üksteist aktiivselt tegutsevat isetegevuskollektiivi 188 taidlejaga. Vastavalt võimalustele ja esitatud taotlustele toetatakse külaseltside tegevust, seda jätkatakse ka 2017. aastal. Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupist saadi ürituste korraldamiseks 3 002 eurot. Otepää Vallavalitsus annab koostöös Palupera, Sangaste ja Puka Vallavalitsustega välja infolehte Otepää Teataja. 2016. aastal ilmus 21 lehenumbrit ning valla eelarvest tasuti 26 804 eurot ajalehe trüki-, kojukande ja küljendamiskulude katteks. 2017. aastal jätkatakse lehe välja andmist samas mahus. Vallas töötab kaks avalikku raamatukogu. Raamatukogudes on avatud internetipunktid, mille külastatavus on langenud. Olulise osa külastajatest moodustavad turistid, kes soovivad oma meile lugeda või pangaülekandeid teha. Otepää raamatukogus on 30 866 raamatut ja käib ligi viiskümmend erinevat perioodilist väljaannet, mis arvestatavalt tõstab lugejate ja külastajate arvu. Aruandeaastal vähenes raamatukogus lugejate, laenutuste arv ja külastatavus. Oma osa languses oli teostatud remonditöödel ja kogu raamatufondi inventuuril, mil raamatukogu oli külastajatele suletud. Pühajärve Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 9
raamatukogus jäi lugejate arv samale tasemele, kuid suurenes külastuste ja laenutuste arv. Kokku külastati raamatukogusid 24 450 korral. Otepää raamatukogus teostati 36 128 ja Pühajärve raamatukogus 7 001 laenutust. 2015. aastal korraldasid raamatukogud 49 üritust ja 48 temaatilist näitust, väljapanekut, kus anti ülevaade kirjanike elust ja loomingust, tutvustati riiklikke tähtpäevi ja eesti rahvakalendri pühi. Õpilastele korraldati raamatukogutunde, viktoriine, joonistusvõistlusi ja ettelugemisi. Otepää Raamatukogu korraldas mälumängu Otepää 900, mis oli ühtlasi ka Eesti meistrivõistluste etapp mälumängus. Otepää raamatukogu sai 2 tuba juurde, mis uuel aastal remonti ja sisustamist ootavad. See annab võimaluse muuta raamatukogu kaasaegsemaks ja pakkuda paremaid teenindusvõimalusi külastajatele. 2017. aastal jätkab Pühajärve raamatukogu tegevust kohaliku külakeskusena, pakkudes raamatute ja perioodika laenutamise või kohal lugemise võimalusele lisaks ka printimise-paljundamise-skaneerimise teenust, kirjandusüritusi. Erilist tähelepanu pööratakse tööle lastega. Otepää Muusikakoolis käis 1. jaanuari 2017. aasta seisuga 98 last. Koolis õpetatakse erinevaid puhkpille, klaverit, viiulit, akordioni, klassikalist kitarri ja löökpille. Enne aasta lõppu soetati kooli saali uued toolid. Muusikakooli õpilaste kaasabil toimusid mitmel pool Valgamaal advendikontserdid. 2016/2017 õppeaasta suuremateks eesmärkideks on koostada koolile uus arengukava, avada pop-jazz osakond ja pärimusmuusika osakond. Muudatused tuleb teha lauluõppe erialas, mis hetkel toimib lisapilli õppena. Selleks on vaja täiendada õppekava ja koostada ainekava. Plaanis on teha koolile koduleht ja soetada mitmete projektide kaasabil uusi pille. 2016. aastal külastati noortekeskust 2 226 korral. Kord kuus külastab noortekeskust orienteeruvalt 58 erinevat noort. Toimunud sündmustest võib ära märkida turniiride korraldamine- piljard, lauajalgpall, õhuhoki; Halloween i pidu ja erinevad diskod koostöös Otepää Gümnaasiumi õpilasesindusega, kalastusringi algatamine ning ehete valmistamise töötuba. Toimusid projektipõhised tegevused nagu Eesti Noorsootöö Keskuse poolt rahastatud projekt Uus vaba aja võimalus noortekeskuses noorte initsiatiivil. Mille eesmärgiks oli noortele uue tegevusvõimaluse loomine soetades norotekeskusesse piljardilaud. Seeläbi toimusid noortele piljardikoolitused ning turniirid nii Otepää noorte vahel kui ka Valga noortekeskuse noorte vahel. Esimest korda korraldati noortele õpilasmalev, kus osales 21 noort vanuses 13-17. Toetust saadi Eesti Noorsootöö Keskuse töösuve hankest 3 784 eurot. Maleva kulud kokku olid 5 753 eurot. 2016. aastal osaleb Otepää ANK programmis, mille tegevusi rahastab haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESF kaasrahastatud programm "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine". Antud programmi raames teevad koostööd 5 kohalikku omavalitsust (Rõngu, Puka, Palupera, Sangaste ja Otepää) ning seeläbi luuakse piirkondadesse uusi noorsootöö võimalusi ja tegevusi (õppepäevad, lastejooga, robootika- ja teadusring, programm Murdepunkt, sotsiaalsete oskuste õpetamise töötoad jne). Inventari soetati 1 295 euro eest. Lisaks korrastati trummid, et noortebänd saaks uuesti oma tegevust alustada. Teostati noortekeskuse töökeskkonna riskianalüüs ja ohutusjuhendid. Haridus 2016. aasta oli tegus tervet valda hõlmavate haridusürituste poolest. Lasteaiaõpetajad kirjutasid neli õppekava toetavat projekti. Silmaringi laiendamiseks korraldati neli koolituspäeva nii lasteaia- kui ka kooliõpetajatele. Lasteaialapsed osalesid joonistusvõistlusel Minu Otepää. Õpilasvõistluste võitjatele, kuld- ja hõbemedalistidele ning kiitusega lõpetajatele korraldati pidulik vastuvõtt. Tähistati õpetajate päeva ning tunnustati Aasta Õpetajat. 2016/2017. õppeaasta alguses läksid Otepää Gümnaasium ja Otepää Muusikakool trimestritele. Aktiivselt osaleti Valgamaa kooli- ja haridusjuhtide nõupidamistel, seminaridel ja koolitusreisil. Noortele ja lastega peredele korraldati I Otepää Nooruse Matk, Getter Jaani kontsert ning koolitus mille teemad olid seotud laste probleemidega ja elus toimetulekuga. Valla suurim haridusasutus on mitme erineva struktuuriharuga Otepää Gümnaasium. 2016. aasta lõpus töötas koolis 23 klassikomplekti ning EHIS-e andmetel õppis 395 õpilast. 2016. aasta oli Otepää Gümnaasiumi ja selle struktuuriüksuste majandamisel pigem pingeline. Laias plaanis täitis kool endale püstitatud eesmärgid. Kodundusklassi rajamistööd läksid pisut kallimaks kui esialgsetes pakkumistes, kuna projekteerimisel oli osa töid kalkulatsioonist välja jäänud. Spordihoonesse ehitati Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 10
tuletõkkesektsioonid. Kooli peahoone küttesüsteem läks 2016. aasta jaanuaris katki, ning vajas renoveerimist. Aasta aastalt muutub keerulisemaks õppe korraldamine, seda mitmel põhjusel. Esiteks kasvab erivajadustega (õppe eritingimusi vajavate) laste hulk, mille kaudu kasvab õppekavajärgsete tundide arv, mis omakorda mõjutab õpetajate tunnikoormust ja vajadust osalise koormusega töötavate õpetajate järele. Õppe võimalikult elulisena hoidmise eesmärgil käiakse palju õppekäikudel. Suured summad kuluvad koolil võistlustel, olümpiaadidel ja konkurssidel osalemiseks, kuna enamik neist toimub maakonnakeskuses. Proovitakse tuua rohkem sündmusi Otepääle, et säästa sõidukuludelt. Järgmisest õppeaastast ei kasuta kool 3. kooliastmes ja gümnaasiumis enam töövihikuid, vaid vabanev toetussumma suunatakse uue, digiajastu õppimiskultuuri toetava õppevara loomisse. Seetõttu 2016.aasta sügisel nendes kooliastmetes enam töövihikuid ei tellitud. Järjest suurenev probleem on kooliturvalisus, seetõttu soovitakse turvaakaamerate võrgustiku laiendamist kooli kõikidesse ruumidesse. Samuti on vaja suurendada koolipsühholoogi ametikohta, et kool jõuaks õigeaegselt tegeleda kõikide ettetulevate juhtumitega. Kool on viimastel aastatel töökorralduse muutmise kaudu vähendanud küsitavate lisatasude maksmist, läinud nii spordihoones kui õpilaskodus üle summeeritud tööajaarvestusele. Pühajärve Põhikoolis õpivad peamiselt Otepää valla lapsed, nimekirjas oli 92 õpilast ja avatud oli 9 klassikomplekti. Igal õppeaastal sõnastatakse koolis aasta eesmärk, esimese poolaasta teemaks oli meedia ja motoks Ütlen sõna sekka!, teise poolaasta teemaks sai karjäär motoga Kaevame sügavamalt!. Kõige selle eesmärgiks on: -Soodsa õpikeskkonna kujundamine; tuua õppekavadesse ainetevahelised lõimingud; -Uurimusliku tegevuse rakendamine ainetundides; õpilaskonverentsid; -Õpiabi parendamine, kõik õpilased saavad võimetekohast õpetust, kaks tugiisikut on rakendatud tegevusse ja individuaaltunnid aineõpetajate poolt; -Infotehnoloogia edendamine, õpetajatel kaasaegsed arvutid, klassiruumides telerid (algklassid), projektorid (ainekabinetid) ja interaktiivne tahvel bioloogia ainekabinetis; e-kooli edendamine; arvutipõhise õppe viimine ainetundidesse. Koolis toimusid koolimeeskonna koolitused teemal Tulemuslik juhtimine klassiruumis ja Digipädevuse arendamine haridusasutuses. Viimane päädis kogu kollektiivi digipädevuste enesehindamisega, mille alusel valmis kogu kooli digimudel Digipeegel 2,0. Väga huvitav oli täita digiküpsuse hindamise instrumenti. See andis selgema ettekujutuse kooli hetkeolukorrast ja võimaluse uute eesmärkide seadmisteks aastaks 2019. On hea meel tõdeda, et valdav osa õpetajatest on kaasa tulnud muutustega õppetegevustes ja digivahendite kasutamisega ainetundides. Et leida parimad võimalused õpetajate digipädevuste realiseerimiseks on koolil vaja luua haridustehnoloogi ametikoht. Haridustehnoloog on pedagoogiline töötaja, kes omab õpetaja ja infotehnoloogi kompetentsi. Oli heameel, et tugiõpetajal oli võimalus ennast täiendada. KIK-i projektiga viidi ellu loodusalaseid ettevõtmisi. Soetati Kultuurkapitali toel rahvatantsuriided. Koguti õpilaste ideid projektile Lapsed kooliõue liikuma ja õppima!, mille eesmärgiks oli parandada laste liikumis- ja õppimisvõimalusi kooliõuedes, kaasates koolihoovide kujundusprotsessi kogu kooliperet ja KOV-i töötajaid. On soetatud interaktiivne tahvel bioloogia ainekabinetti, projektorid ainekabinettidesse, telerid algklassidesse, kaasaegsed arvutid õpetajatele ja uus kooli server. Pühajärve Lasteaia rühmade mänguala täienes uue atraktsiooni ja liivakastiga. Remonditud said kooli spordisaali riietus- ja duširuumid ja lihvitud ja lakitud klassiruumide ja koridori põrandad. Paigaldati kliimaseade spordisaali fuajeesse. Tänu sponsorile soetati muusikakeskus. Õpilastele korraldati huvitav koolipäev, mille raames külastati Tartu muuseume, aasta lõpus külastati Eesti Rahvamuuseumi. Koolil on olemas huvihariduse kontseptsioon, mille järgi on õpilased ise huvitegevuse kujundajad ja tegijad. On tagatud järjepidevus õpilasesinduse tegevuses, kuigi puudub huvijuhi ametikoht. Kooli arengukava prognoositud tegevused on enamjaolt täidetud. Täitmata on spordiväljaku renoveerimine, kooli aula remont ja laboriruumi uuendamine. Otepää Lasteaias käis eelmise aasta lõpu seisuga 176 last, tegutses 9 rühma, neist: 1 sõime-, 2 liit- ja 6 vanuserühma. 2014.a. kinnitatud personali koosseis pole muutunud. Vastu võeti Otepää Lasteaia arengukava aastateks 2016-2020. 2016.aastal täideti arengukavas ja riskianalüüsi tegevuskavas järgmised majandamist puudutavad eesmärgid: ehitati uued aiad ja väravad, õuealadele paigaldati Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 11
2015.aastal tellitud turvamatid, liivakastides vahetati liiv ja rajati turvaalad, alustati Pähklikese maja liitrühma õueala sisustamisega (piirdeaed, kiigud), soetati uued õuemänguvahendid (Pähklikese maja: liumägi väikestele, mänguauto; väikelaste kiik ja Võrukaela maja: õuetahvel; väikelaste kiik). Lasteaia hoonetes tehti remonte: lihviti ja lakiti Pähklikese maja saali- ja Võrukaela maja Marumürade rühma põrand. Soetati uut inventari: vahetati välja 9 lauaarvutit koos tarkvaraga, mõlemasse majja osteti uued printerid. Pähklikese maja saali osteti muusikategevuste läbiviimiseks vahendeid, kööki ja sõimerühma paigaldati uued rulood, mõlema maja tualettruumides ja köökides vahetati välja paberi- ja seebihoidjad, rühmaruumidesse muretseti mänguasjariiuleid ja tahvleid (Võrukaela logopeed ja Pähklikese maja Sajajalgse rühm), Pähklikese maja logopeediruum sai 2 kõrget laste tooli. Tegemata jäi Pähklikese majas Mesimummi rühma, trepikoja ja saali seinte värvimine, sest pole selge, milline on Pähklikese maja renoveerimise käik. Lasteaias viidi 2016. aastal läbi arenguvestlused pedagoogidega (välisnõustaja nõustas 7 töötajat), koostati 2016-2018.a. tervisekasvatuse tegevuskava, korraldati sisehindamisi (dokumentatsioon, koolitused jne) ja organiseeriti koolitusi, õppealajuhatajale, õpetajatele, ja lastevanematele. Personal kohaneb e-lasteaia kasutamisega. Raha saadi robootikaprojekti läbiviimiseks. UPM Otepää Vineeritehas toetas robootikaringi tegevust ja kinkis Võrukaela majale 25.sünnipäevaks legolaua. Majades tegutses 5 erinevat huviringi (inglise keel, kunst, jalgpall, show-tants, mäesuusatamine). Viidi läbi rahuloluküsitlused ja lasteaia tegevusi kajastati ajalehes Otepää Teataja. Sotsiaal- ja tervishoid Sotsiaalhoolekande korraldamine on vallavalitsuse sotsiaalteenistuse kohustuseks. Teenistuse koosseisu kuulub kuus töötajat: osakonna juhataja, lastekaitsespetsialist, sotsiaaltööspetsialist, 2 koduhooldustöötajat, tugiisikud (2,0 ametikohta) ja tegelusspetsialist. Sotsiaalhoolekande instrumendid Otepääl on nii rahalised toetused kui ka hoolekandeteenused. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tegevused ja arengud on üldiselt kooskõlas Otepää valla arengukavaga. Puudused ja probleemid on samuti samad nagu kirjeldatud arengukavas. Pakutavad toetused ja teenused 2016 aastal: Toetuse liik Inimeste arv Summa Raske puudega inimeste täiendav toetus 219 19 618 Sügava puudega inimeste täiendav toetus 30 4 984 Küttepuude toetus 18 1 137 Ravi ja rehabilitatsioonitoetus 29 809 Prillitoetus lastele 11 764 Haridustoetus - tunnustamine 28 2 530 Sünnitoetus 91 (48+43) 26 688 Matusetoetus 50 6 400 Toimetulekutoetus 22 30 200 Vajaduspõhine peretoetus 13 8 595 Raske puudega in hooldajatoetus 18 2 669 Sügava puudega in hooldajatoetus 18 5 151 Jõulutoetus eakatele 271 1 355 Jõulutoetus lastele 539 3 350 Kooli- ja lasteaiatoidu toetus 41 9 945 Hoolekandeasutuses hooldamise toetus 25 65 365 Eriti terav probleem on eakatele- ja erivajadustega inimeste päevakeskuse puudumine, mis toob kaasa erihoolekandeteenuste kasutajate arvu püsimise või ka languse. Erihoolekande toetavate teenuste kasutajate arv ei ole kasvanud (kuigi vallas abivajajaid on), sest ei ole teenuse osutamise kohta (päevakeskust) ja kodus vastavat teenust saada ei soovi kõik abivajajad. Eesti on võtnud suuna deinstitutsionaliseerimisele, mis tähendab, et järjest rohkem on vaja arendada koduseid ja kogukonna teenuseid nii eakatele kui ka puuetega inimestele. Koduste teenuse arendamist toetab ka see, et kodus osutatav abi on odavam ja ka abivajajatele meeldivam ning sobivam. Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 12
Tugiisikuid puudega lastele oli tööl 2016. aastal 4 inimest, 2015. aastal 2. Puudega laste arv kasvab ja rohkem on vaja tugiisikuid, et abivajadusega lapsed saaksid käia nii koolis kui ka lasteaias. 2016. aastal koolitasime ühe tugiisiku juurde ja loodetavasti alustab ta ka 2017 tööd vastaval ametikohal. Tugiisiku vajadus on ka toimetulekuraskustes peredel ja psüühikahäirega tööealistel inimestel. 2016 aasta näitas, et tugiisiku abi vajas 7 erivajadusega inimest. On suurenenud ja tõuseb edaspidigi ilmselt toimetuleku ja hoolekandeasutuses hooldamise toetuse saajate arv. Esimeste arv seoses töövõimereformiga ja teise grupi suurus seoses eakate arvu tõusuga ja abivajaduse suurenemisega. Arengukava tabelis Sotsiaalhoolekande teenuste olemasolu ja vajaduse prognoos toodud andmed ja 2016. aasta tegelike teenuse kasutajate arvude võrdlusest nähtub, et paljud näitajad on prognoositust väiksemad see ei tähenda, et ei ole vajadust teenuste järele, vaid pigem seda, et vastavad teenused ei ole kättesaadavad. Teenus 2015 tegelik 2016 2016 tegelik prognoos Tugiisiku teenus 6 25 5 Isikliku abistaja teenus 0 10 0 Lapsevanemaks olemise koolitus 40 50 40 Võlanõustamise teenus 10 50 1 Perelepituse teenus 2 15 1 Psühholoogi teenus 10 50 7 Koduhooldustöötaja teenus 23 30 30 Päevahoid dementsele eakale 0 0 0 Intervallhooldus puudega täisealisele 0 0 0 Asendushooldus 1 20 1 Lapsehoiuteenus 4 30 10 Intervallhooldus puudega lastele 0 15 0 Tasandusrühm 0 10 0 Sobitusrühm 0 10 0 Transporditeenus (tervisekeskus) 50 60 50 Sotsiaaleluruumid 20 30 22 Toetatud elamine 2 10 3 Igapäevaelu toetamine 8 10 8 Vald ostis osaliselt rahastatavat hoolekandeteenust kokku 25 kliendile: SA-lt Otepää Tervisekeskusest 20 ülejäänud 5 klienti asusid Lõuna Eesti hooldekeskuses, Tilsi Hooldekodus, SA Härmalõng, Karaski Pansionaadis ja Valga Haiglas. Hoolekande teenusele kulus 2016. aastal 65 365 eurot. Kokkuvõtteks nähtub eelkirjutatust, et sotsiaalvaldkond vajab pidevat tähelepanu ja arendamist, et kõik valla abivajajad saaksid neile vajalikke toetusi ja teenuseid. 7. Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevusest. SA Otepää Tervisekeskus Sihtasutus Otepää Tervisekeskus on Otepää vallavolikogu poolt asutatud sotsiaal- ja tervishoiuasutus, mis tegeleb sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumisega piirkonna elanikele. Sihtasutus asub kahes hoones. 2016.a. moodustas SA Otepää tervisekeskuse müügitulu 717 tuhat eurot. Müügitulust moodustas 27,6% tervishoiuteenuste, 11,1% sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste ja 53,2 % üldhooldekodu teenuste müük ning ca 10% muud tulud. Aruandeaastal pakuti Eesti Haigekassa lepingute alusel laste hambaravi ja koolitervishoiuteenust ning koostöös Tõrva Tervisekeskusega koduõenduse ja üldkirurgia teenust. Tervisekeskuses jätkatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni- ja Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 13
füsioteraapiateenuste ning üldhooldekoduteenuse pakkumist. Lisaks eelpoolnimetatud teenustele renditakse ruume kolmele piirkonna elanikke teenindavale perearstile. 2016. aastal viidi hooldekodu hoones tuleohutusnõuetega vastavusse trepikojad ning uuendati keldri põrandat ja küttesüsteemi. Vallavalitsuse abiga soetati funktsionaalseid voodeid nii õendusabi osakonda kui ka hooldekodusse kokku 14 komplekti. Jätkusid projekti Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine ettevalmistustööd: alustati detailplaneeringu ja eskiisprojekti koostamist uue hoone rajamiseks aadressile Tartu mnt 2. Tervisekeskuse suurimad investeeringud 2017 aastal on seotud Esmatasandi tervisekeskuse kaasajastamine projekti ettevalmistuse, detailplaneeringu ja ehitusprojekti koostamisega. AS Otepää Veevärk AS Otepää Veevärk põhieesmärgiks on kvaliteetse veevarustuse, reovee kogumise ja puhastamise teenuse ning tsentraalse soojaenergia tootmise tagamine Otepää linna elanikele, ettevõtetele ja asutustele. Majandusaastal moodustas AS-i Otepää Veevärk müügitulu 509 tuhat eurot, suurenedes aastaga 5%. Müügitulust moodustas 45% toodangu ja 55% teenuste müük. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste mahtude suurenemine 1% oli eelkõige tingitud uute tarbijate tulekuga ja inimeste teadlikkuse suurenemisega keskkonnaalasest käitumisest. AS Otepää Veevärgi puurkaevudest pumbati vett eelmisel majandusaastal 116 460 m³. Mitte-tulutoova vee osatähtsus moodustas 23% pumbatust. Majandusaastal müüdi klientidele 83 tuh.m³ vett ja osutati kanalisatsiooniteenust 105 tuh.m 3. Joogiveega on kindlustatud Otepää linnas 100% ja Otepää vallas 63% elanikest, ühiskanalisatsiooniga Otepää linnas 100% ja Otepää vallas 61% elanikest. 2013. aasta märtsist kehtib nii majapidamistel kui ka ettevõtetel ühtne kombineeritud tariif 3,04 euro/m3, hind on kinnitatud Konkurentsiameti poolt. AS Otepää Veevärgi katlamaja tootsid majandusaastal 6 893 MWh soojusenergiat. Soojusenergiat ja sooja vett müüdi ettevõtetele ja elanikkonnale kokku 4 993 MWh. Aruandeaasta lõpuks oli tsentraalse soojatarbimise püsikliente 51. Tariife ei muudetud ja piirhinnaks jäi 46,66 EUR/MWh. Majandusaastal investeeriti kokku 36 091 eurot. Rekonstrueeriti keskkatlamaja soojasõlm, katlamajja paigaldati õlikütte katel ning rekonstrueeriti keskküttetorustikke. AS-i Otepää Veevärk eesmärgiks 2017. aastal on tagada häireteta veevarustus, reovee kogumise ja puhastamise teenus Otepää linnas, Keskuse, Kannistiku ja Sihva külades ning tsentraalne soojavarustus Otepää linnas. Hoitakse veekadusid alla 25 protsendi ning struktuurtoetuse meetme abil alustada Otepää linna soojamajanduse renoveerimist nii soojatootmise kui ka soojatorustike osas. OÜ Otepää Maamõõdubüroo Otepää Maamõõdubüroo asutati 1995. aasta aprillis Otepää Linnavalitsuse munitsipaalettevõttena maareformitööde teostamiseks. 1997. aasta 12. septembril nimetati munitsipaalettevõte ümber osaühinguks, mille omanikuks on Otepää Vallavalitsus. Tema eesmärgiks on Otepää piirkonnale erinevate ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste teenuste pakkumine (kadastriüksuste moodustamine ja jagamine, mõõdistusprojektide teostamine, piirimärkide otsimine ja taastamine, geoaluse ja geodeetiliste tööde teostamine). OÜ Otepää Maamõõdubürood juhib üheliikmeline juhatus. Teenus on seotud ehitus- ja kinnisvara turul toimuvaga, kui kinnisvara soetatakse aktiivselt on käive suurem, kui vähem, on käive väiksem. 2016. aastal vähenes käive võrreldes eelmise aastaga 3 %. Maamõõdubüroo ei oma olulist vara, sellest tulenevalt on varade maht seotud üksnes käibevaraga. 8. Ülevaade sisekontrollisüsteemist. Vallavalitsuse struktuuris ei ole siseaudiitori ametikohta. Sisekontrollisüsteem hõlmab asutusesiseste protseduuride olemasolu, nende täitmise jälgimist, mis annab mõistliku kindlustunde, et tegevus on seaduspärane ja otstarbekas. Kontrolli teostab vallavolikogu revisjonikomisjon, vajadusel kaasatakse sõltumatuid kontrollijaid, valla majandusaasta aruannet auditeerib vähempakkumise võitnud audiitorfirma. Kontrollimiste käigus esitatakse ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks. Vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste kontrolli tõhususe tagavad: -ametiasutuste tegevuse reglementeeritus; -ühtse finantsarvestuse (Pmen) ja dokumendihalduse (Amphora) tarkvarasüsteemide pidev täiendamine ja kaasajastamine ning nende kasutamine vallavalitsuses; Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 14
-infosüsteemidele juurdepääs ainult selleks volitatud ametnikele; -raamatupidamise sisekorra eeskirjade kohaste inventuuride läbiviimine; -vallavara kasutamise, käsutamise korra kehtestamine; -revisjonikomisjoni poolt pistelise kontrolli teostamine; -raamatupidamise algdokumentide kinnitamine ja kontrollimine; -pidev finantstulemuste võrdlemine eelarvestatud summadega; Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 15
Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss VARAD Lisa 31.12.2016 31.12.2015 Käibevara Raha 2 776 072 635 070 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 240 416 237 043 Muud nõuded ja ettemaksed 4 329 462 408 276 Varud 5 6 974 4 060 Käibevara kokku 1 352 924 1 284 449 Põhivara Finantsinvesteeringud 8 511 511 Nõuded ja ettemaksed 4 22 259 26 211 Kinnisvarainvesteeringud 9 125 998 127 891 Materiaalne põhivara 10 8 280 861 8 334 007 Põhivara kokku 8 429 629 8 488 620 VARAD KOKKU 9 782 553 9 773 069 KOHUSTISED Lühiajalised kohustised Võlad tarnijale 78 254 67 168 Võlad töötajatele 98 388 88 181 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 11 239 648 612 922 Laenukohustised 12 145 779 127 666 Lühiajalised kohustised kokku 562 069 895 937 Pikaajalised kohustised Võlad tarnijale 13 616 0 Laenukohustised 12 1 195 825 645 991 Pikaajalised kohustised kokku 1 209 441 645 991 KOHUSTISED KOKKU 1 771 510 1 541 928 NETOVARA Kassareserv 20 000 6 400 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 224 712 8 502 077 Aruandeaasta tulem -233 669-277 336 NETOVARA KOKKU 8 011 043 8 231 141 KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 9 782 553 9 773 069 Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 16
Konsolideeritud tulemiaruanne Lisa 2016 2015 Maksutulud ja riigilõivud 3 2 509 231 2 387 560 Tulud kaupade ja teenuste müügist 14 1 561 968 1 417 122 Saadud toetused 13 1 988 360 1 609 440 Muud tegevustulud 15 20 418 14 533 Tegevustulud kokku 6 079 977 5 428 655 Antud toetused 16-356 228-474 502 Tööjõukulud 17-3 058 661-2 839 583 Muud tegevuskulud 18-2 094 267-1 778 190 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9,10-798 953-558 971 Tegevuskulud kokku -6 308 109-5 651 246 TEGEVUSTULEM -228 132-222 591 Intressikulu 12-9 635-8 951 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 91 105 Tulem osalustest 0-47 100 Muud finantstulud ja-kulud 4 007 1 201 Finantstulud ja -kulud kokku -5 537-54 745 ARUANDEAASTA TULEM -233 669-277 336 Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 17
Konsolideeritud rahavoogude aruanne Lisa 2016 2015 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -228 132-222 591 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 9,10 798 953 558 971 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 18 130 583 65 341 Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute ja põhivaramüügist 15-7 766-1 470 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13-442 168-62 427 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16 25 000 18 658 Korrigeeritud tegevustulem 276 470 356 482 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 14 101-64 941 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 48 228-29 322 Rahavood põhitegevusest kokku 338 799 262 219 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara eest -844 941-381 811 Laekunud kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara müügist 30 202 14 800 Laekunud sihtfinantseerimisest põhivara soetuseks 88 116 15 573 Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 16-25 000-18 658 Laekunud intressid ja muud finantstulud 4 098 1 306 Rahavood investeerimistegevusest kokku -747 525-368 790 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laene 12 700 000 150 000 Tasutud laene 12-139 666-126 264 Tasutud kapitalirendikohustised 12-762 0 Tasutud intresse ja muid finantskulusid -9 844-9 304 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 549 728 14 432 Rahavood kokku 141 002-92 139 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 2 635 070 752 204 SA Otepää Turism rahavoogude elimineerimine 0-24 995 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 2 776 072 635 070 Raha ja selle ekvivalendi muutus 141 002-92 139 Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 18
Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Lisa Kassareserv Akumuleeritud tulem Kokku Saldo seisuga 31.12.2014 6 391 8 501 858 8 508 249 Põhivara ümberhindlus 10 0 228 228 Kassareservi suurendamine 9-9 0 Aruandeperioodi tulem 0-277 336-277 336 Saldo seisuga 31.12.2015 6 400 8 224 741 8 231 141 Põhivara ümberhindlus 10 13 571 13 571 Kassareservi suurendamine 13 600-13 600 0 Aruandeperioodi tulem -233 669-233 669 Saldo seisuga 31.12.2016 20 000 7 991 043 8 011 043 Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 19
Eelarve täitmise aruanne Eelarveklassifikaator Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine Põhitegevuse tulud 4 465 050 4 522 241 4 558 736 Maksutulud 2 482 000 2 502 000 2 505 942 Tulud kaupade ja teenuste müügist 420 190 434 110 473 846 Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 553 760 1 577 031 1 568 118 Muud tegevustulud 9 100 9 100 10 830 Põhitegevuse kulud 4 453 330 4 483 534 4 324 188 Vallavolikogu 6 420 12 980 12 606 Vallavalitsus 345 342 344 526 344 179 Reservfond 20 000 67 0 Omavalitsuste liidud ja ühisüritused 35 000 35 000 31 704 Korrakaitse 2 835 2 835 1 578 Päästeteenistus (rannavalve) 19 000 20 010 20 006 Valla teed 140 588 135 560 135 023 Transpordikorraldus 18 500 14 500 14 446 Arendusprojektid 40 748 47 300 34 601 Planeerimis- ja ehitusteenistus ja kommunaalteenistus 127 573 129 040 124 387 Jäätmekäitlus 40 000 40 000 13 031 Parkide ja haljasalade heakord 161 100 161 100 145 126 Elamumajandus 16 200 17 300 12 253 Veemajandus 18 350 24 955 22 770 Tänavavalgustus 80 000 80 000 67 528 Kalmistud 25 550 25 550 22 067 Külastuskeskuse hoone haldus 11 900 11 900 10 047 Otepää Tervisekeskus 5 000 5 000 5 000 Spordirajatised 35 580 38 580 34 749 Spordiorganisatsioonid 55 600 55 856 55 855 Otepää Muusikakool 170 184 170 680 169 514 Otepää Avatud Noortekeskus 19 273 24 551 24 511 Spordiüritused 10 000 10 160 8 943 Rahvusvahelised spordiüritused 21 000 21 000 20 857 Otepää Linnaraamatukogu 47 693 47 693 47 589 Pühajärve Raamatukogu 20 849 20 849 20 798 Otepää Kultuurikeskus 58 141 82 941 82 639 Muuseumid 17 200 17 200 7 200 Kultuuriüritused 51 550 47 387 47 328 Toetus kultuuriseltsidele, organisatsioonidele 15 650 15 950 14 541 Meedia 28 200 28 200 26 804 Religiooniteenused 5 000 5 000 5 000 Otepää Lasteaed 566 660 572 893 570 370 Pühajärve Põhikooli lasteaiarühmad 89 126 91 126 91 039 Pühajärve Põhikool 379 551 390 270 390 218 Otepää Gümnaasiumi põhihariduse otsekulud 515 389 526 389 521 640 Vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/ 20