Enamik koolitusasutusi jätkas oma traditsiooniliste kursustega, kuid mitmekesistus valik uute kursustega enamuses koolitusasutustes.

Transcription

1 TÄISKASVANUHARIDUS Täiskasvanute koolitus on organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest ning mille käigus täiskasvanud arendavad oma võimeid ja/või parandavad kutsealaseid oskusi. Eestis reguleerib täiskasvanute koolitust täiskasvanute koolituse seadus (aastast 1993). OLULIST 2008.AASTAL Olulisim sündmus 2008 oli Täiskasvanud Õppija Nädal (TÕN), mis on elukestvat õpet propageeriv üritus, pööramaks enam tähelepanu täiskasvanueas õppimisele ja arenemisele oktoobrini 2008 toimunud XI täiskasvanud õppija nädala juhtmõtteks oli erinevad üheskoos. Traditsiooniliselt toimuvad TÕNi raames nädala avaüritus ja täiskasvanuhariduse foorum. Avaüritusel tunnustatakse aasta õppijat, aasta koolitajat, koolitussõbralikumat organisatsiooni ja omavalitsust. Meie maakonnast oli tunnustatute hulgas Vinni vallavalitsus, kes nimetati 2008.aasta koolitussõbralikumaks omavalitsuseks. TÕN-i ajal jätkus tegevusi igasse maakonda ning linna ja külasse. Korraldati 473 üritust, millest võttis osa inimest. Peeti loenguid, korraldati seminare, õpi- ja töötubasid, samuti mälumänge, teabepäevi ning uti- ja keelekursusi. Professionaalid nõustasid tasuta 397 inimest. Mööda Eestimaad sõitis ringi õpibuss, mis külastas 62 erinevat kohta. Õpibussi külastas ligikaudu 1470 inimest. Tallinnas oli liinil nr 4 õpitrammid. Peeti õppepäeva, mille raames toimusid E- kursused. Üks innovaatilisemaid üritusi XI TÕNi jooksul oli õpilaev, mis toimus koostöös TLÜ andragoogika II kursuse üliõpilastega. Õpilaev sõitis 16. oktoobril liinil Tallinn-Helsinki-Tallinn ning laeva pardal toimusid erinevad õpitegevused Lisaks paljudele üleriiklikele üritustele toimuvad üritused kõikides maakondades, sh meie maakonnas uudse üritusena täiskasvanud õppija infopäev Põhjakeskuses. TÕN toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, ETKA Andrase ja TÕNi piirkondlike koordinaatoritega. Maakonna koordinaatoriks oli Lehte Tuuling Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžist. TÕN konkursi parimad Lääne-Virumaal Lääne-Virumaal valis TÕN komisjon 14 kandidaadi seast Lääne-Virumaa Aasta õppijaks Haljala lasteaia õpetaja Anu Inno, Aasta koolitajaks RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuhi Asta Tuusti, Aasta koolitussõbralikumaks omavalitsuseks Vinni Vallavalitsuse ja Aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži. Maavanema TÕN tunnustusüritus toimus maavalitsuses 15. oktoobril. *** 2008.aastal osales elukestvas õppes 9,8% Eesti aastastest elanikest. Aasta varem õppis täiskasvanutest 7% ja veelgi varem oli täiskasvanud õppijad Eestis vaid 5-6% ringis, nii selgub Statistikaameti andmetest. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on täiskasvanud õppijaid olnud Eestis väga vähe, kuid värske tulemusega oleme jõudnud järele Euroliidu aasta keskmisele. Positiivset tõusutrendi näitab nii kutseõppeasutustes kui ka ülikoolides täienduskoolitusel osalenute. Kui aastal osales kutsekoolide kursustel inimest, siis mullu oli osalejad juba peaaegu poole rohkem inimest. Ülikoolides oli aastal täiendõppijaid ligi Enamik koolitusasutusi jätkas oma traditsiooniliste kursustega, kuid mitmekesistus valik uute kursustega enamuses koolitusasutustes. ELANIKKONNA (TÖÖJÕU) HARIDUSTASEME NÄITAJAID Haridussüsteemist varakult lahkunud, s.o aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate noorte osatähtsus sama vanuserühma kogurahvastikust Euroopa Liidu tööjõu-uuringu alusel. EL (27) 17,6 17,3 17,1 16,3 15,8 15,5 15,2 15,2 EL (15) 23,7 27,1 22,6 21,3 21,3 20,1 20,1 19,8 19,4 19,2 19,2 Eesti 12,6 14,9 14,2 14,1 12,6 11,8 13,7 14,0 13,2 14,2 Tasemehariduses ja koolitusel osalenud aastaste osatähtsus sama vanuserühma kogurahvastikust (Euroopa Liidu tööjõu-uuringust). Kogutud info hõlmab kõiki õpinguid ja koolituskursusi (olenemata sellest, kas need on seotud küsitletava praeguse või tulevase võimaliku tööga). EL (27) 7,1 7,1 7,2 8,5 9,3 9,8 9,7 9,5 EL (15) 8,2 8,0 8,0 8,1 9,8 10,7 11,3 11,2 10,9 Eesti 4,3 6,3 6,5 6,5 5,4 5,4 6,7 6,4 5,9 6,5 7,0 44

2 Vähemalt keskharidusega aastaste osatähtsus sama vanuserühma kogurahvastikust (Euroopa Liidu tööjõu-uuringust). EL (27) 76,6 76,6 76,7 76,9 77,1 77,5 77,9 78,1 EL (15) 69,6 72,4 73,7 73,6 73,7 74,0 74,4 74,7 75,0 75,2 Eesti 83,1 83,0 79,0 79,8 81,4 80,3 80,3 82,6 82,0 80,9 Vähemalt keskharidusega kogurahvastik aastased (%) Näitaja mõõdab sotsiaal- ja majanduselus osalemiseks vajalikku minimaalset kvalifikatsiooni. Teise taseme ülemise astme haridust saab Euroopa riikides omandada vastavalt riigi haridussüsteemile pärast erineva pikkusega õpiaega. EL (27) 65,0 64,9 65,8 67,1 68,4 69,4 70,0 70,8 EL (15) 57,4 59,7 61,7 61,5 62,4 63,9 65,2 66,3 66,8 67,5 Eesti 83,9 84,8 86,1 87,1 87,6 88,5 88,9 89,1 88,5 89,1 Maakonna kohta võrdlusandmed 2008.aasta kohta puuduvad. Kuid 2007.a põhjal oli maakonnas18 24-aastaste mitte enam kui põhiharidusega tasemehariduses ja koolitustel mitteõppivate noorte osakaal sama vanuserühma kogurahvastikust Eesti keskmisega kõrgem ning vähemalt keskharidusega kogurahvastiku (25 64-aastased) osakaal madalam. TÄISKASVANUTE KOOLITUS aasta sügisel viis Turu-Uuringute AS Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel läbi kordusuuringu elukestvas õppes osalemise kohta. Võrreldes aastaga on elukestvas õppes osalenuid 7% võrra vähem, kuid siiski on viimase aasta jooksul õppinud 34% aastasest elanikkonnast, neist viimase 4 nädala jooksul 19% ja viimase aasta jooksul 16%. Selle näitajaga küündib Eesti Põhjamaade tasemele. Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemekoolituseks, tööalaseks koolituseks ja vabahariduslikuks koolituseks. Tasemekoolituses saab omandada põhiharidust, üldkeskharidust täiskasvanute gümnaasiumides, kutseharidust kutseõppeasutustes ja kõrgharidust kõrgkoolides. Täiskasvanud õppijatele pakuvad paindlikke õppevorme kõrghariduse omandamiseks nii kõrgkoolid kui ka ülikoolid. Õppijal on võimalik valida, kas ta soovib õppida täiskoormusega õppes või osakoormusega õppes. Täiskoormusega õppes täidab õppija õppeaasta lõpuks vähemalt 75% õppekava mahust. Osakoormusega õppides vähem kui 75%. Kõrghariduse omandamine osakoormusega õppes on õppija jaoks enamasti tasuline. Tööalane koolituses saab omandada ja täiendada kutse-, ameti- ja/või erialaseid teadmisi, oskusi ja vilumusi, samuti ümber õppida. Läbi tööalase koolituse on võimalik tõsta oma tööalaseid teadmisi ja oskusi, selleks, et olla konkurentsivõimelisem tööjõuturul. Tööalast koolitust täiskasvanutele pakuvad paljud erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja kutseliidud. Tööalase koolituse eest maksavad enamasti inimesed ise või nende tööandjad. Erandiks on õpetajad, ametnikud ja töötud, nende koolituskulud on ette nähtud riigieeles. Juhul, kui inimene isa maksab oma koolituse eest, on tal tulumaksuseaduse alusel õigus tulumaksutagastusele koolituseks kulunud summa ulatuses. Tööturukoolitus on töötule korraldatav tööalane koolitus. Töötu suunatakse tööturukoolitusele individuaalse tööotsimiskava alusel. Individuaalses tööotsimiskavas lepitakse töö leidmiseks ja võimalikult kiiresti ning efektiivselt töölerakendumiseks vajalikud tegevused. Tööturukoolituse pikkuseks on kuni 1 aasta. Projekt "Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes" oli kuni jaanuarini aastal suunatud eelkõige madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega töötavate täiskasvanute täiend- ja ümberõppe võimaluste avardamiseks. Riik toetas täiskasvanute täienduskoolitust kutsekoolides, kus Euroopa Sotsiaalfondi toel aastatel sai 42 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 17 tuhat töötavat täiskasvanut 37 õppeasutuses üle Eesti. Tasuta kursuste rahastamine ESF vahenditest jätkub aastani Vabaharidusliku koolituse käigus saab arendada inimese loovust, andeid ja sotsiaalseid oskusi. Vabahariduslik koolitus on enamasti seotud inimese huvide ja harrastustega. Sageli on piiri vabaharidusliku ja tööalase koolituse vahel väga raske tõmmata, kuna mõningatel juhtudel või hobist saada amet ja paljudel inimestel aitavad vabahariduse raames omandatud teadmised ja oskused igapäevatöös edukamad olla. Vabahariduslikul koolitusel on inimesel võimalik õppida täpselt seda, mille vastu ta huvi tunneb ja seeläbi arendada ennast kui isiksust ja omandada eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Vabaharidusliku koolituse läbimine ei anna enamasti kvalifikatsiooni. Vabahariduslikku koolitust pakuvad vabahariduslikud koolituskeskused, rahvaülikoolid, kultuurikeskused ja paljud teised keskused. Populaarsemad kursused nendes keskustes on kunsti- ja kultuurikursused, keelekursused ja majandus- ning utiõppe kursused. Vabaharidusliku koolituse eest peab inimene enamasti ise maksma. Tulumaksuseaduse alusel on õigus tulumaksuvabastusele koolituseks kulunud summa ulatuses. 45

3 Eesti Vabaharidusliitu kuulub 2 Lääne-Virumaa kooli: J.Kunderi Selts (rahvakool) ja Loominguline Selts Athena Maja. Kõik erakoolitusasutused, kes pakuvad õpet enam kui 120 tundi või 6 kuud aastas, peavad taotlema selleks koolitusloa. Koolitusloa olemasolu on võimalik kontrollida HTMi andmebaasist (välishindamine - koolitusload ja taotlemine - koolituslubade andmebaas). Täiskasvanute põhi- ja keskhariduse omandamine 2008/2009.õ-a Lääne-Viru maakonna koolides 2008/2009. õppeaastal omandasid põhi- ja keskhariduse õhtuses ja kaugõppes 301 täiskasvanut, 2007/2008. õppeaastal aga 277 täiskasvanut. Võrreldes aasta taguse ajaga kasvas täiskasvanutest õppijate maakonnas 24 võrra. Kool, õppevorm Õpilaste klassis Klassi- +/- võrreldes VIII IX X XI XII komplekte 2007/08.õ-a Rakvere Õhtukeskkool * õhtune õpe kaugõpe ekstern üksikaine õppijad Päevaste üldhariduskoolide õhtu- ja kaugõppeosakonnad: Väike-Maarja Gümnaasium õhtuosakond Rakvere Vene Gümnaasium kaugõpe üksikaine õppijad Tapa Gümnaasium kaugõpe: õppepuhkusel üksikaine õppija Kokku * 2007.a. estati ka kasvatusraskustega õpilaste klass täiskasvanute alla Allikas: EHISe andmetel maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna võte, 2008.a november TÄISKASVANUTE KOOLITUS KUTSE- JA KÕRGKOOLIDES Süstemaatiline täiend- ja ümberõpe toimub maakonnas kutse- ja kõrgkoolide juures. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli täiend- ja ümberõppekeskus pakub erinevaid koolitusi kõigile, kes peavad tähtsaks enesetäiendamist püsimaks tööturul konkurentsivõimelisena. Lisaks avalikele kursustele pakutakse ka firmasisest koolitust ja konsultatsioone erinevatel organisatsiooni juhtimise ja arendamise vallas. Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli korraldatud kursused 2008 Keskastme juhtide koolitus Laomajandus ja müügitöö Mentorite koolitus Vene keel Tegevusjuhendaja koolitus Inglise keel Sotsiaalvaldkonna töötajate Inglise keel täiendkoolitus Esitluse koostamine Soome keel Projektide kirjutamine Eesti keel Tabelutus Baasoskuste koolitus Excel ja VBA Toimetulek õpiraskustega Veebi programmeerimine Tööotsing Hooldustöötajate täiendkoolitus Müüja kutseeksamiks ettevalmistav kursus Nõustav müük Väikeettevõtlus Nõustav müük Algdokumendist bilanssi Praktika juhendajate koolitus Raamatupidajate täiendkoolitus Tabelutus algajatele FIE raamatupidamine Dokumendihaldus ja Praktiline hooldus ja personalitöö ravimiõpetus Kontoritöö util Arhiivitöö alused Alternatiivpõllumajandus Hea klienditeenindus Kaubandusseadusandlus Teenindus- ja müügipsühholoogia Arvutiõpetus Raamatupidaja-assistent Arvutiõpetus Raamatupidamise siseeeskirjade koostamine

4 Arvuti algõpe Liikumisharjutusi muusikaga Arvutiõpetus Seenioritants Kontoritöö util Loovtegevused Hea klienditeenindus Vaimupuue ja seksuaalsus Eripedagoogiline nõustamine Rollid ja suhtlemine Nõustamisvilumuste süsteemne Hooldaja koolitus arendamine Nõustamiskoolitus Loovuse õpituba Eripedagoogiline nõustamine Allikas: Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli andmed, 2009.a märts Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž Kool korraldas 2008.a 39 (2007.a 25) kursust 765 (2007.a. 678) inimesele. Enamik kursustest oli pedagoogidele, eelkõige lasteaedade õpetajatele. Sumo MMi puhul oli kursus jaapani kultuuri teemadel. TLÜ Rakvere Kolledži korraldatud kursused 2008 Valdkond/kursuse nimi Osavõtjate Suveülikool 2008: Isiksuse ressursside avastamine läbi ida- ja lääne kultuurimaailma Jaapani kultuur (26 /2AP) Keskkonnateadlik ja jätkusuutlik areng läbi õues õppimise (160/4AP) Õuesõppe pedagoogika - teooriast praktikasse (40/1AP) Õuesõpe õpetajatele Meeskonna sisemine jõud Õppepäev õpetajatele - Cambridge University Press 16 3 Lastevanemate nõustamine 20 8 Eneseregulatsioon 9 16 Eneseregulatsioon ja enesejuhtimine Muusikateraapia 17 8 Õpetaja-abi roll lasteaias (40 /1AP) Lugema õpetamine lasteaias (40 /1AP) Koostöö lapsevanemaga. Arenguvestlused 20 8 Motivatsioonikoolitus "Viuhhti" meetodil 18 8 Erivajadusega laps lasteaias Iseenda kaudu teisteni 10 8 Mentorite koolitus - individuaalse ja integreeritud abi osutamise oskused (48t) 5 32 Projektijuhtimine 7 8 Lasteaiaõpetaja kui lapse arengu mõjutaja ja kasvukeskkonna toetaja (160/4) Kaasaegse esmaabi alused Lapse arengu mõjutamine läbi muusika (40 t) Lapse arengu mõjutamine läbi kunstitegevuse (40 t) Lapse arengu mõjutamine läbi liikumisõpetuse (40 t) Lapse arengu mõjutamine läbi tervisekasvatuse (40 t) Loodushuvi äratamine eelkoolieas (40 t) Emakeele ja matemaatika õpetamine lasteaias (40 t) Kutseaastat läbiva koolieelse lasteasutuse õpetaja tugiprogramm (160/4) Kutseaastat läbiva koolieelse lasteasutuse õpetaja tugiprogramm (160/4) Õpetaja häälehoid ja eneseväljendus (80/2) Õuesõpe lasteaias (80/2) Juhtumikorralduse baaskoolitus ( 14/1) Kuidas läks sul see päev? 31 6 Kokku Allikas: TÜ Rakvere Kolledži andmed, 2009.a märts Rakvere Ametikool Arenes täiskasvanute tööalane koolitus, võimaldati huvitegevuslikke harrastusi tasuliste kursustega. Haridus-ja Teadusministeeriumi ja Euroopa Sotsiaalfondi projektiga Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes koolitati tasuta töötavaid inimesi. Kokku toimus 76 (2007.a. 48) kursust 953 (2007.a.756) inimesele. 47

5 Rakvere Ametikooli korraldatud kursused 2008 Kursus te Osavõtjad Kursus te Osavõtjad Keevitaja täiendõpe eurosertifikaadi omandamiseks Ettekandja Keevitaja täiendõpe Müüja-klienditeenindaja Keskkonnatehnika lukksepp Klienditeenindus Treipingikoolitus Müük, reklaam ja klienditeenindus maaturismis Autoremonditööd ja diagnostika Majutusasutuse klienditeenindaja Elektrikute täiendõpe A pädevusele Majutusasutuse toateenindaja Elektrikute täiendõpe B pädevusele Hotelliteenindaja Elektrikute täiendõpepädevuse taotlemine Giidi algkursus Elektrik-automaatik Ehituskursus Inglise keel Siseviimistluskursus Erialane võõrkeel turismitaludes, suhtlusõpe Müürsepp-pottsepp Prantsuse keel Müürsepatööd Hispaania keel Plaatimine Itaalia keel Pottsepatööd Soome keel Sepatöö Klienditeenindaja suhtlusõpe ja erialane võõrkeel Mööblirestaureerimine Looduslähedased ja ökoloogilised lahendused majade ehitus Administraatorvastuvõtulaua töötaja Toitlustusalane hügieenikoolitus Puhastustööde alused Eesti rahvusköök Aianduskursus Erirahvaste leivad Tõstukijuht Pidulikud lauad, teenindus Sekretäritöö, asjaajamine Kokk I kvalifikatsiooni kursus Ettevõtluskursus Koka algõpe Arvutikursus Baarmen-ettekandja Kokku Allikas: Rakvere Ametikooli andmed, 2009.a märts Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja Päästekool Päästekoolil kui maakonna ühel suuremal koolitajal jäi kursuste ja kursuslaste eelmise aasta tasemele toimus 59 kursust (2007.a 57 kursust ligemale 1000) 941 inimesele. Täiendkoolitus on toimunud enamasti Päästeameti tellimusel. Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja Päästekooli korraldatud kursused 2008 Arvutikoolitus Päästetööd Alarmsõidukijuhi instruktor Suurõnnetuste likvideerimise koostöö Alarmsõidukijuht Naftareostuse korjetööd Esmaabi Keemiasukeldumine Traumahaige käsitlus Suurtulekahjude veevarustus Päästekorraldajate GPS ja Staabitöö korraldamine topograafia Päästekorraldajate meditsiin Logistika Tuleohutus Suitsusukeldumise instruktor Tuleohutus ja riskianalüüs Tulekustutustööde planeerimine metsatulekahjudel Täiendav tuleohutuskursus Operatiivraadioside ESTER koolitaja Tuleohutusjärelevalveametnike EDRT baaskursus pädevuskoolitus Haldus- ja väärteomenetlus Koostöökoolitus kemikaaliohutuses Pinnaltpäästeinstruktori Õlikorjeseadmete operaator

6 täiendkursus Liiklusõnnetuste päästetööde Elliste metsatulekahju seminar instruktor Koolitaja II Kalev SPA keemiaõnnetuse seminar Päästja II kutsetaotlejate Vahtkustutus päästetööde kursus Päästja II kutsetaotlejatele Kiirabitehnikute õppepäev meditsiini kursus Päästetööde juhtimine II KOKKU Allikas: Väike-Maarja Päästekooli andmed, 2009.a märts Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus Mainori Kõrgkooli Rakvere ÕK-s õpivad Rakvere Eragümnaasiumi õpilased eelkutseõppes. Kogu õppeaasta vältel 540 tundi ja neis osales 130 gümnasisti. Rakvere Õppekeskuses on toimunud suhteliselt vähe kursusi, oli neid 2008.aastal siiski enam kui aasta varem. Kursuste Avatud Kõrgkool - kursus majandusestuse alused ECTS Inglise keele kursus t Kokku 2 16 Allikas: kooli andmed, 2009.a märts Väike-Maarja Õppekeskus Maakonna väikseim kutseõppeasutus on leidnud oma koha ka täiskasvanute koolituses. Koolis saavad õppida ka füüsilise puudega inimesed. Kuigi osavõtjate on langenud 159-lt 129-ni, on kursuste ja koolitustundide suurenenud. Väike-Maarja Õppekeskuse korraldatud kursused 2008 Valdkond/kursuse nimi Osavõtjate Valdkond/kursuse nimi Osavõtjate Kaubandus/ müüja Kaubandus/ müüja Transport / R, T kat Transport/ C1 kategooria mootorsõidukijuht Koduteenindus/ Koduteenindus/ puhastusteenindaja puhastusteenindus Transport/ R, T kat Toiduhügieen 8 6 Kokku 8 kursust Allikas: Väike-Maarja Õppekeskuse andmed, 2009 märts TÄISKASVANUKOOLITUS VÄLJASPOOL KÕRG- JA KUTSEKOOLE Kutse- ja kõrgkoolide kõrval tegelesid 2008.a. täiskasvanute koolitusega ka muud asutused, sh üldhariduskoolid, huvikoolid, täiskasvanute koolitusasutused, mitmed mittetulundusühingud ja seltsid. Asutuse nimi Valdkond/kursuse nimi Osavõtjate Tundide FIE Carina Adolfsso Kokku, sh 18 ( ) Rootsi keel, algajatele 4 2 Rootsi keel edasijõudnutele 2 2 Inglise keel algajatele 5 4 Inglise keel edasijõudnutele 4 4 Inglise keele 3 2 MTÜ Tapa Kokku, sh Arenduskoda Eakate ja puuetega inimeste e-kaasatuse suurendamine läbi utiõppe Tapa piirkonnas Eesti keele kursus Tööharjutus, mille käigus taastatakse või omandatakse tööharjumus Eesti keele algtaseme kursus Inglise keele algtaseme kursus Arvuti kursus edasijõudnutele 7 34 Võrgustikutöö, meedia ja kogukonna koolitus OÜ Puhastusekspert Kokku 1500 (1040) Puhastusteenindusalased koolitused

7 RMK Sagadi Metsakeskus (looduskool) TÜ Karaire Norax koolituskeskus MTÜ Rakvere Maarahva Liit Allikas: küsitluste põhjal Kokku 1297 (1222) Õuesõppe pedagoogika Keskkonna interpreteerimine Loodusteaduslikud loengud Aktiivõppe rakendamine loodusprogrammide juhendamisel Looduse vahendamine Õpetajate suvekool Metsanduse kõneisikute koolitus Keskkonnakoolitus Ökokratt Keskkonnakasvatus lasteaias 85 8 Looduskoolitus lasteaia- ja algklassideõpetajatele Kokku, sh (334) Töökeskkonnaalane väljaõpe Töökeskkonnaalane täiendõpe Kokku,sh (673) 1854 Inglise keel Soome keele kursus Arvutikursus 8 20 Autokoolitus B-kat Esmaabikursus Autojuhi täiendkoolitus Taksojuhi täiendkoolitus Raamatupidaja algkursus Lilleseade kursus Laste lilleseadekursus Mudilaste inglise keele kursus 9 20 Mudilaste liikluskoolitus "Ohtut Koolitee" Vene keele kursus sekretäritöö müügiesindaja turismikorraldus Kokku 368 (265) 134 Töökeskkonnavoliniku koolitus Esmaabi kursus Taimekaitse koolitus Infopäevad (13) a. asuti kaardistama täiskasvanute koolitusega tegelevate astutuste (kultuurimajas, raamatukogus, koolis jm), seltside tegevust. Kaardistamise käigus õnnestus saada teavet uute koolitusfirmade kohta, kuid aastaraamatu jaoks andmeid esitasid ainult ülaltoodud organisatsioonid. Maavalitsus valmistas ette koolituste kalendri avaldamist maakonna infoportaalis, see õnnestus 2009.a. alguses. Koostatud: koolide ja asutuste esitatud andmete põhjal, 2009.a aprill. Koostasid: Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Marge Lepik ja vanemspetsialist Liis Lille 50