Olulised momendid Töö iseloom Töötingimused Kutsenõuded ja -eeldused Haridus ja väljaõpe Tööväljavaated Lähedased ametid Palk ja muud soodustused Täiendav info OLULISED MOMENDID Füsioterapeut töötab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande süsteemis, aidates inimestel säilitada või taastada töö- ja tegevusvõimet. Füsioterapeut on rehabilitatsioonimeeskonna (taastusravi) liige. Eestis peab füsioterapeutide registrit ja omistab kutset Eesti Füsioterapeutide Liit. Füsioterapeutide koolitus põhineb akadeemilisel ja kliinilisel haridusel. TÖÖ ISELOOM Kaasaegse sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üheks oluliseks osaks on füsioteraapia. Füsioteraapia on kehalistel harjutustel, asendravil, massaažil ja füüsikalistel meetoditel (sooja- ja külmaravi ning elektriravi) põhinev tegevus. Füsioteraapia ülesanneteks on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvusulatuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine. Maailmas tuntakse vastavat eriala nimetuste all physiotherapy, physical therapy või kinesitherapy. Füsioteraapia eesmärk on toetada ja arendada inimese iseseisvust tema eale vastavates igapäevategevustes, parandades tema elukvaliteeti- näiteks täielikult või osaliselt taastada haigestunud tugiliikumisaparaadi või organsüsteemi funktsionaalne võime, et klient/patsient saaks kiiremini ning paremini tagasi oma normaalsesse elu- ja töökeskkonda naasta. Füsioterapeudid on erialase haridusega spetsialistid, kes taastavad või säilitavad kliendi häirunud liikumis- ja tegevusvõimet. Nende peamisteks tööülesanneteks on kliendi funktsionaalsete võimete hindamine ja parandamine, kliendi nõustamine, töö dokumenteerimine ning abivahendite kohandamine. Kliendi funktsionaalsete võimete parandamiseks kasutavad nad kehalisi harjutusi, erinevaid füüsikalise ravi meetodeid ja massaaži. Nad nõustavad abivajajat või tema lähedasi liigutusliku tegevusvõime säilitamisel või parandamisel. Patsientide juhendamiseks kasutab füsioterapeut suulist, visuaalset ja manuaalset instrueerimist. Näiteks halvatuse üleelanud patsiendile õpetatakse kõndimist nii ruumis, õues, trepil. Samuti õpetatakse patsiendile toolilt püstitõusmist, juuste kammimist, riietumist, siirdumist ühest asendist teise nii ettenäitamise kui otsese suunamise abil. Füsioteraapia muudab inimest tugevamaks, leevendades valu, aidates taaskasutada vigastatud jäset võib õppida uuesti selliseid igapäevaseid tegevusi nagu kõndimine, riietumine, pesemine jne. Töö eeldab järjepidevat suhtlemist ja informatsiooni vahetamist eri vanuses patsientidega ja ka teiste rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvate spetsialistidega. Füsioterapeutidel on tihe koostöö arstidega ning teiste rehabilitatsioonimeeskonna liikmetega. Enamjaolt on just arst see, kes otsustab, kas ja millist füsioteraapiat patsient vajab. Füsioteraapia
2 protsess koosneb erinevatest etappidest: füsioterapeutilisest hindamisest, füsioteraapia planeerimisest ja teostusest ning seatud eesmärkidele hinnangu andmisest. Füsioterapeudid võivad spetsialiseeruda laste-, töö- või vanemaealiste füsioteraapia valdkonda. Samuti on võimalik spetsialiseeruda lähtuvalt kliinilisest valdkonnast: neuroloogiline füsioteraapia skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia sisehaiguste füsioteraapia pediaatriline füsioteraapia geriaatriline füsioteraapia. Lisaks tuntakse veel eraldi valdkondadena spordifüsioteraapiat, tööfüsioteraapiat, ortopeedilismanuaalset füsioteraapiat ning loomafüsioteraapiat. Sõltuvalt töökohast erinevad füsioteraapia valdkonnas töötavate inimeste ametinimetused. Neist levinumad on füsioterapeut, ravikehakultuuri instruktor, ravivõimlemise instruktor, liikumisravi spetsialist, taastusravi õde, elektriravi õde ja füsiaatria õde. 2008. aastaks planeerib Eesti Füsioterapeutide Liit saavutada kõikide füsioteraapia valdkonna teenuste osutajate puhul ühtse ametinimetuse füsioterapeut kasutusele võtmist. Selleks peavad kõik füsioterapeudi ametinimetuse taotlejad läbima kutseomistamise protseduuri. TÖÖTINGIMUSED keskkond vahendid ja materjalid tööaeg Enamus füsioterapeutidest töötavad tervishoiuasutustes, osutades teenuseid nii haiglaravil viibivatele kui ka ambulatoorsetele patsientidele. Vajadusel külastavad füsioterapeudid patsienti tema enda kodus. Füsioterapeutide töö iseloom ja tingimused varieeruvad sõltuvalt sellest, kus nad töötavad- haiglates, hooldusasutustes, tervisekeskustes. Lähtuvalt tööst ja tasustamissüsteemist kutsutakse ka füsioterapeudi hoolealust vastavalt kas patsient või klient. Enamus füsioterapeutidest osutab teenust korraga ühele inimesele, kuid on võimalik tegelemine ka patsientide rühmaga. Kuna kehalised harjutused on enamlevinuim meetod kaasaegses füsioteraapias, kasutab füsioterapeut oma töös palju erinevaid kehalise võimekuse arendamiseks mõeldud vahendeid. Nendega on võimalik arendada vastupidavust, jõudu, koordinatsiooni, tasakaalu, painduvust, lihaste elastsust, liigeste liikuvusulatust jne. Füsioterapeudid kasutavad oma töös ka igapäevases elu- ja töökeskkonnas kasutatavaid esemeid, lastefüsioteraapias kasutatakse palju arendavaid mänguasju. Siiski viiakse suurem osa füsioteraapiast läbi füsioteraapiaks kohandatud spordisaalis, individuaalteraapia ruumis, mille minimaalne suurus võib olla 12m 2 või basseinis. Füsioterapeut kasutab oma töös kehalise võimekuse arendamiseks vajalikke vahendeid (kummilindid, hantlid, tredmill, varbsein, võimlemiskepp jne), füsioterapeutilise hindamise vahendeid (goniomeeter, dünamomeeter, stetoskoop, sfügomanomeeter, mõõdulint, pulsstester, liigutuste videoanalüüs, EMG jne) sh erinevaid teste (Bartheli indeks, FIM, GMFM, ASIA Scale, Berg Balance Scale jne), igapäevases tegevuses kasutatavaid esemeid (trepp, laud, tool, lauanõud, hambahari, kamm jne), abivahendeid (kargud, kepp, ratastool, seisulaud jne), füüsikalise ravi vahendeid (sooja- ja külmakotid, elektriravi- ja ultraheliaparaadid jne), teraapialauda koos suure hulga massaaži ja mobiliseerimise vahenditega jne.
3 Füsioterapeudi tavapärane tööpäev kestab 8 tundi. See algab hommikul kell 8 ja lõpeb õhtul kell 5. Järjest enam kogub populaarsust töötamine osakoormusega pool päeva tervishoiuasutuses ja pool päeva erapraksises. Puhkus kestab 28 tööpäeva. KUTSENÕUDED JA EELDUSED Füsioterapeudi põhioskuste ja -teadmiste hulka kuuluvad: Eelkliiniline valdkond inimese anatoomia ja füsioloogia, biomehaanika, kinesioloogia, ergonoomika, sotsioloogia, rahva- ja tervisesport, uurimistöö metoodika statistika, patoloogia, tervishoiukorraldus. Füsioteraapia valdkond erialane terminoloogia, terapeutiline harjutus, massaaž, füüsikaline ravi, füsioterapeutiline uurimine ja hindamine, neuroloogiline füsioteraapia, skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia, sisehaiguste füsioteraapia, lastehaiguste füsioteraapia, geriaatriline füsioteraapia, graviidsete füsioteraapia, spordifüsioteraapia, tööfüsioteraapia, kutse-eetika, abivahendite kohandamine ja kasutamine, erivajadustega inimeste kehaline kasvatus ja sport, füsioterapeutiline nõustamine ja konsultatsioon. Kliiniline valdkond traumatoloogia ja ortopeedia, neuroloogia, sisehaigused, lastehaigused, geriaatria, psühhiaatria, esmaabi. Füsioterpautide lisaoskustena võib nimetada teadmisi tegevus- ja manuaalteraapiast, vesiravist, ratsutamisteraapiast, abivahendite valmistamisest, tervisedendusest ning elu- ja töökeskkonna kohandamisest. Samuti peab füsioterapeut omama teadmisi majandusest, kutsealast tegevust puudutavatest õigusaktidest, töökeskkonna ohutusest (tööohutus, tervishoid, töö hügieen, esmaabi), klienditeenindusest, organisatsioonikäitumisest, asjaajamisest ja dokumenditööst. Olulised on meeskonnatöö-oskus, juhendamisoskus, samuti keelte- ja arvutioskus. Füsioterapeudilt eeldatakse analüüsi- ja koostöövõimet, iseseisvust, korrektsust, usaldusväärsust ja empaatiavõimet, samuti väga head suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, iseseisvust otsuste tegemisel ning pühendumist. Füsioterapeutide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Füsioterapeut III, IV, V. Füsioterapeut III kutse taotlemise eelduseks on erialane kõrgharidus, III kutsetaset võib taotleda ka meditsiinilise kutsekeskhariduse baasil taastusravialase töökogemusega vähemalt 10 aastat; meditsiinilise või kehakultuurialase kõrghariduse baasil taastusravialase töökogemusega vähemalt 8 aastat. Füsioterapeut IV kutse taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine ning füsioteraapiaalane töökogemus vähemalt 3 aastat või III kutsekvalifikatsiooni olemasolu, erialane täiendkoolitus, füsioteraapiaalane töökogemus III kutsekvalifikatsiooni tasemel vähemalt 8 aastat ning vähemalt 1 artikli avaldamine eelretsenseeritavas eriala ajakirjas. Füsioterapeut V kutse taotlemise eelduseks on füsioterapeut IV kutse olemasolu, erialane täiendkoolitus, füsioteraapiaalane töökogemus vähemalt 10 aastat ning vähemalt 2 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates eriala ajakirjades. HARIDUS JA VÄLJAÕPE Eestis põhineb füsioterapeudi koolitus akadeemilisel ja kliinilisel haridusel. Nõuded füsioteraapia õppekavale on sätestatud järgmiste dokumentidega:
4 Eesti Füsioterapeudi Kutsestandard European Physiotherapy Benchmark Statement Eestis koolitatakse füsioterapeute riikliku koolitustellimuse alusel Tartu Ülikoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Tartu Ülikoolis alustati füsioterapeutide ettevalmistamist 1990. aastal. Õppetöö toimub 3+2 süsteemis. 3-aastane bakalaureuseõpe: annab üliõpilastele laiapõhjalised ja mitmekülgsed teadmised inimese organismi ehitusest ja talitlusest ning liigutustegevuse ja kehalise aktiivsusega kohanemise seaduspärasustest; loob terviklik ettekujutus füsioterapeudi ja füsioteraapia rollist ning tähtsusest sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis; annab üliõpilastele vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused vastavalt füsioterapeudi kutsestandardi III kutsekvalifikatsioonitaseme nõuetele; tagab piisava ettevalmistuse jätkamaks õpinguid magistriõppes füsioteraapia või mõnel lähedasel erialal. 2-aastane magistriõpe: annab süvendatud teoreetilised teadmised ja mitmekülgsed professionaalsed oskused vastavalt füsioterapeudi kutsestandardi IV ja V kutsetaseme nõuetele; tagab võimalus spetsialiseerumiseks laste, täiskasvanute, geriaatrilise või spordi füsioteraapia valdkonnale; süvendab erialaste probleemide teadusliku analüüsi oskust; annab esmane teadusliku uurimistöö kogemus ning valmistada üliõpilasi ette jätkamaks õpinguid doktoriõppes. Alates 1999. aastast korraldab Tartu Ülikooli Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut täiendõpet füsioteraapia alal. Täiendõpe on suunatud eelkõige inimestele, kes töötavad füsioteraapia alal, kuid ei ole läbinud vastavat õpet. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis kestab füsioterapeutide väljaõpe 3 aastat. Esimesel õppeaastal õpitakse põhiaineid: anatoomiat, füsioloogiat, biokeemiat, biomehaanikat, taastusravi ja füsioteraapia aluseid jt aineid. Teisel aastal õpetatakse erinevaid haigusi ja taastusravi nende korral ning algavad kliinilised praktikumid. Kolmandal aastal õpitakse alternatiivkommunikatsiooni, tegevusteraapiat, neuroloogiat jt aineid ning jätkuvad kliinilised praktikumid. Füsioteraapia õpe lõpeb diplomitöö kaitsmisega. TÖÖVÄLJAVAATED Füsioterapeudid töötavad tervishoiu-, sotsiaal-, haridusasutuses või erapraksises. Nad leiavad tööd haiglates, polikliinikutes, taastusravi- ja tervisekeskustes, sanatooriumides, puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskustes, abivahendite- ja ortoosikeskustes, vanade-, hoolde- ja koolkodudes, spordiklubides, erapraksises, erialaliitudes jne. Samuti võivad füsioterapeudid leida rakendust Sotsiaalministeeriumis, erivajadustega laste rühmades ja koolides, teaduslaborites ning käia patsientide juures kodus jne. Eesti füsioterapeutide registrisse kuulus 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 238 füsioterapeuti. Eesti taastusravivõrgu arengukava järgi vajab Eesti 2015. aastal 900 füsioterapeuti.
5 Eestis töötavad praegu füsioteraapia alal lisaks füsioterapeutidele väga erineva haridusega inimesed: keskeriharidusega meditsiinitöötajad (valdavalt õed), kõrgharidusega kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid, arstid, massöörid jne. Enamus neist on küll läbinud lühiajalised spetsialiseerumiskursused, kuid need ei ole piisavad ega anna füsioterapeudi kvalifikatsiooni. Nii nagu arenenud läänemaailmas on ka Eestis vajadus füsioterapeutide järele kasvanud. Seda enam, et enne 1990. aastat Eestis füsioterapeute spetsiaalselt ei koolitatud. Arenenud Euroopa riikides on ligikaudu 1000 elaniku kohta üks füsioterapeut, kuid Eestis on 01.01.2005. a. seisuga üks füsioterapeut 5744 elaniku kohta (Tabel 1). Haiglad näevad lisaks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses nimetatud tervishoiutöötajate (arst, hambaarst, õde, ämmaemand) vajadusele oluliselt suuremat nõudlust füsioterapeutide järele. 2003. aastal läbiviidud tööjõu-uuringu andmetel vajasid uuringus osalenud haiglad lähiaastatel üle 100 füsioterapeudi. Lisaks praktilisele füsioterapeudi tööle on järjest enam füsioterapeute leidnud rakendust rehabilitatsiooniosakondade juhatajatena ja vanemfüsioterapeutidena. Samuti on mitmed ülikooli füsioteraapia eriala lõpetanud siirdunud tööle põhjamaadesse ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Tabel 1: Füsioterapeutide arv erinevates Euroopa riikides Euroopa Füsioterapeutide Liidu (14.07.2003) ja Eesti Füsioterapeutide Liidu (01.01.2005) andmetel. Riik Elanike arv Füsioterapeutide arv Elanikke FT kohta 1. Itaalia 57844017 40000 145 2. Belgia 10309725 29000 356 3. Soome 5194901 11500 452 4. Norra 4524066 9300 486 5. Island 286575 500 573 6. Taani 5368354 8790 611 7. Šveits 7261210 10000 726 8. Rootsi 8909128 12000 742 9. Holland 16105285 18650 864 10. Saksamaa 82440309 85000 970 11. Prantsusmaa 59344025 55000 1079 12. Austria 8139310 6000 1357 13. Luxemburg 444050 300 1480 14. Bulgaaria 7891065 5000 1578 15. Tšehhi 10269726 5000 2054 16. Küpros 759100 280 2711 17. Hispaania 40409330 13000 3108 18. Ungari 10174853 2800 3634 19. Poola 38632453 10000 3863 20. Portugal 10335559 2000 5168 21. EESTI 1366959 238 5744 22. Läti 2345768 250 9383 Vaata lisaks >> Kutseala hõive
6 LÄHEDASED AMETID Tegevusterapeut Taastusarst Manuaalterapeut Kiropraktik Osteopaat Taastusravi õde Massöör Toitumisspetsialist PALK JA MUUD SOODUSTUSED Ligi pooled tervishoiuasutused kasutavad põhipalga ja tulemuspalga kombinatsiooni ja põhipalka. Vähem leiab kasutamist tükitöö. Füsioterapeudi palk sõltub suuresti Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kuuluvate taastusravi alaste teenuste hindadest. Lisaks eelpool märgitule on suurenenud viimasel ajal patsientide omaosalus füsioteraapia teenuste eest tasumisel. Samuti on suurenenud füsioterapeutide osakaal individuaalsete rehabilitatsiooniplaanide koostamisel, mida rahastatakse Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Regiooniti on füsioterapeutide palk erinev. Kuupalk on sõltuvalt töökohustusest ja kvalifikatsioonist 10 000 15 000 krooni. Vaata lisaks >> Palgastatistika TÄIENDAV INFO Füsioteraapia valdkonnas töötavaid inimesi ühendav kutseliit ja füsioterapeudi kutset omistav organ on Eesti Füsioterapeutide Liit. Liidu põhiülesanded on: järelevalve teostamine füsioterapeudi kutse-eetika reeglite järgimise üle; tingimuste loomine füsioterapeutide ja liikumisravi spetsialistide kutsetöö korraldamiseks; kutsealase koolitustegevuse koordineerimine, seminaride ja konverentside korraldamine, kirjanduse ja õppematerjalide levitamine; soovituste ja ettepanekute tegemine füsioteraapia teenuse efektiivsuse tõstmiseks; liidu ja liidu liikmete huvide esindamine ja kaitsmine riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites, kohtus ja muudes asutustes ning väljaspool Eestit; tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine; koostöö arendamine World Confederation for Physical Therapy, European Region of WCPT ja teiste rahvusvaheliste erialaühendustega ning välisriikide erialaliitudega; stipendiumide maksmine. Eesti Füsioterapeutide Liit on Euroopa Füsioterapeutide Liidu (WCPT-Europe) ja Ülemaailmse Füsioteraapia Konföderatsiooni (World Confederation for Physical Therapy) liige. Eesti Füsioterapeutide Liit Postiaadress: Lai 37, Tartu 51005 Tel/faks: 7375 379 E-post: info@fysiot.ee www.fysiot.ee
7 FÜSIOTERAPEUTIDE EETIKAKOODEKS 1. Füsioterapeudid respekteerivad kõikide inimeste õigusi ja väärikust. 2. Füsioterapeudid nõustuvad kehtivate seaduste ja eeskirjadega, mis käivad füsioteraapia alase praktiseerimise kohta. 3. Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse õigete harjutuste valiku üle otsustamisel. 4. Füsioterapeudid toetavad ja soodustavad kõrgeid standardeid füsioteraapia praksises, hariduses ja uuringutes. 5. Füsioterapeudid otsivad võimalusi, et saada oma töö eest väärikat ja mõistlikku tasu. 6. Füsioterapeudid annavad tarbijale täpset ja adekvaatset informatsiooni erialast ja teenustest mida nad pakuvad. 7. Füsioterapeudid võtavad endale vastutuse kaitsta rahvast ja eriala ebaeetilise, ebapädeva või illegaalse tegevuse eest. 8. Füsioterapeudid püüdlevad selle poole, et suunata rahvast oma tervist väärtustama.
8 Kutseala hõive 2003.a. seisuga (Statistikaameti andmed) Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229)* 219 Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) 692 KOKKU 911 * ametinimetuse kood rahvusvahelise standardklassifikaatori ISCO (International Standard Classification of Occupations) järgi Eesti Füsioterpeutide Liidu andmetel oli 1.01.2005.a. seisuga Eestis 238 füsioterapauti. Tööturuameti kaudu vahendatud tööpakkumised/tööotsijad töösoovi/ tööotsijad omandatud eriala järgi kogu riigi lõikes* Aasta 2004 2005 2006 Ametinimetus Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) Tööpakkumised Tööotsijad töösoovi järgi Tööotsijad omandatud eriala järgi 4 18 23 28 225 268 9 11 20 28 264 290 10 9 11 60 267 301 2007 Mujal liigitamata tervishoiu tippspetsialistid, sh füsioterapeudid (ISCO 2229) Füsioterapistid ja nendesarnased abispetsialistid (ISCO 3226) * väljavõte Tööturuameti Infosüsteemist 9 9 20 39 233 230
9 15 74-aastased hõivatud tegevusala järgi, 2004 2006 (tuhat) Statistikaamet 2004 2005 2006 Tegevusalad kokku 595,5 607,4 646,3 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 31,4 29,4 29,9 Kalandus 3,6 2,8 2,2 Mäetööstus 8 5,9 5,2 Töötlev tööstus 140,9 139,5 136,4 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 12 12,5 12,4 Ehitus 46,8 48,7 62,8 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 80 80,6 88,7 Hotellid ja restoranid 16,2 22,1 22,3 Veondus, laondus ja side 51,5 54,6 61,5 Finantsvahendus 7,9 6,9 7,3 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 39,4 46,4 48,1 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 36,9 37,2 39 Haridus 54,5 54,9 58,5 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 37,5 35 37,5 Muud tegevusalad 28,8 31,1 34,3
10 Majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, 2004 2006, arv Statistikaamet 2004 2005 2006 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 9 012 9 418 9178 Kalandus 1 142 1 096 1125 Mäetööstus 75 81 90 Töötlev tööstus 5 991 6 232 6552 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 282 277 278 Ehitus 3 622 4 502 5867 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 17 928 18 298 19126 Hotellid ja restoranid 1 990 2 156 2262 Veondus, laondus ja side 6 006 6 338 6605 Finantsvahendus 564 666 809 Kinnisvara-, rentimis- ja äritegevus 11 201 13 074 15 553 Haridus 464 508 563 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 1 007 1 058 1 131 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 1 599 1 658 1 873 Tegevusalad kokku 60 882 65 362 71 012 Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.
11 PALGASTATISTIKA Statistikaameti andmetel oli 2006. aastal ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutopalk kuus 9407 krooni ja tunnis 55,54 krooni. Eelmise aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 16,5% ja brutotunnipalk 17,1%. Viimati tõusis brutopalk üle 16% 1997. aastal. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal vastavalt 55,4% ja 52,9%. Samas olid kalapüügi palgatöötajad 2005.a. ühed madalamalt tasustatud. Väiksemat palka maksti vaid kahe tegevusala töötajatele: hotellid ja restoranid ning põllumajandus ja jahindus. Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2005. aastaga võrreldes kõige vähem finantsvahenduse tegevusalal vastavalt 3,2% ja 6,3%. Samas olid finantsvahenduse palgatöötajad jätkuvalt kõige kõrgemalt tasustatud. EESTI KESKMINE BRUTOKUUPALK (kõigi tegevusalade lõikes), I kvartal 2004 II kvartal 2007 (krooni) Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal 2004 7 287 6 748 7 417 7 021 7 704 2005 8 073 7 427 8 291 7 786 8 690 2006 9 467 8 591 9 531 9 068 10 212 2007 10 322 11 549 10 899 Keskmine brutokuupalk, 2004-2006 (krooni) Tegevusala 2004 2005 2006 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 6 546 7 953 9 095 2007.aasta III kvartalis oli tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori töötajate keskmine brutokuupalk 11 104 krooni. * Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda erinevaid palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise aluseks on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
12 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2006 Finantsvahendus 16915 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Kinnisvara, rentimine ja äritegevus Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus Veondus, laondus ja side Mäetööstus Ehitus Tegevusalade keskmine Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Töötlev tööstus Haridus Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus Kalapüük Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hotellid ja restoranid 11482 11433 10385 10126 10070 10075 9407 9111 9105 9026 8844 7949 7862 7107 6808 6148 4000 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000
13 Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnipalk põhitegevusala järgi, 2006 30 40 50 60 70 80 90 100 Finantsvahendus 88,01 Kinnisvara, rentimine ja äritegevus 65,96 Mäetööstus 64,17 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 63,59 Ehitus 60,29 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 60,25 Veondus, laondus ja side 58,08 Tegevusalade keskmine 55,54 Metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja kodumasinate remont Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 54,15 54,13 53,81 52,87 Haridus 48,32 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 46,02 Kalapüük Põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad Hotellid ja restoranid 41,76 40,32 37,49
14 Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi, 2004 2006 (krooni) ja kasv %- des võrreldes eelmise aastaga Statistikaameti andmed 2004 2005 kasv %- des 2006 kasv %- des Tegevusalade keskmine 7 287 8 073 10,8 9 407 16,5 Põllumajandus ja jahindus 4 799 5 626 17,2 6 808 21,0 Metsamajandus 7 267 8 365 15,1 9 105 8,8 Kalandus 4 430 4 575 3,3 7 107 55,3 Mäetööstus 8 687 8 734 0,5 10 070 15,3 Töötlev tööstus 6 696 7 526 12,4 8 844 17,5 Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 8 482 9 630 13,5 10 385 7,8 Ehitus 7 468 8 480 13,6 10 075 18,8 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 6 915 7 401 7,0 9 111 23,1 Hotellid ja restoranid 4 535 5 421 19,5 6 148 13,4 Veondus, laondus ja side 8 048 8 859 10,1 10 126 14,3 Finantsvahendus 14 998 16 384 9,2 16 915 3,2 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 9 332 9 724 4,2 11 433 17,6 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 9 224 10 101 9,5 11 482 13,7 Haridus 6 475 7 219 11,5 7 949 10,1 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 6 524 7 900 21,1 9 026 14,3 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 6 244 6 970 11,6 7 862 12,8 Keskmine brutopalk tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahaline tasu (loonustasu).
15 Keskmine brutokuupalk maakondades (kõikide tegevusalade lõikes, 2004-2006 (krooni) Statistikaameti andmed Maakond 2004 2005 2006 Harju 8 615 9 307 10 837 Tallinn 8 850 9 462 10 997 Hiiu 5 957 6 721 7 434 Ida-Viru 5 461 6 057 6 842 Jõgeva 5 488 6 758 7 507 Järva 5 951 6 877 7 993 Lääne 5 816 6 468 7 201 Lääne-Viru 5 653 6 301 7 318 Põlva 5 324 6 210 7 250 Pärnu 6 002 6 902 7 948 Rapla 5 828 6 660 7 583 Saare 6 010 6 938 7 916 Tartu 6 679 7 624 9 088 Valga 5 337 6 081 6 908 Viljandi 5 740 6 368 7 492 Võru 5 405 6 284 7 177 EESTI 7 287 8 073 9 407