Eesti Rahvuslike vajaduste analüüs koolide ja ettevõtete koostöö loodus- ja tehnoloogiaainete õpetamisel Tiigrihüppe Sihtasutus Jaanuar 2013
This report has been created in the context of the ECB project. The user thereof uses the information at its sole risk and liability. The document reflects solely the views of its authors. The European Union is not liable for any use that may be made of the information contained therein." Published in January 2013. This report is published under the terms and conditions of the Attribution-Noncommercial 3.0 Unported (http://creativecommons.org/licenses/by-nc/3.0/). http://www.ingenious-science.eu Coordinated by European Schoolnet The work presented in this document is partially supported by the European Commission s FP7 programme project ECB European Coordination Body (Grant agreement Nº 266622). The content of this document is the sole responsibility of the consortium members and it does not represent the opinion of the European Commission and the Commission is not responsible for any use that might be made of information contained herein. Page 2
OSALEJATE NIMEKIRI 1. Martin Goroško turundusjuht, Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 2. Imbi Henno üldharidusosakonna peaekspert, Haridus-ja Teadusministeerium 3. Piret Hiisjärv haridus-ja kultuuritalituse peainspektor, Harju Maavalitsus 4. Kalmer Kand tootmisrakenduste spetsialist, Enics Eesti AS 5. Enela Kase-Tonna matemaatika õpetaja, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 6. Maarja Kask haridustehnoloog, ingeniouse projekti õpetajate koordinaator, Tartu Kutsehariduskeskus 7. Sigrid Karon tegevjuht, Kohtla Kaevandupark Muuseum SA 8. Ülle Kikas nõunik, Haridus-ja Teadusministeerium 9. Margit Lehis koordinaator, Eesti Teadusagentuur 10. Madli Leikop Koolielu toimetaja, Tiigrihüppe SA 11. Lea Leppik Chief Specialist, Rapla County Government 12. Raimo Maasik info-ja projektijuht, Kadrina Keskkool 13. Margit Meiesaar programme TeaMe juht, Eesti Teadusagentuur 14. Arvo Pani direktor, Kadrina Keskkool 15. Peter Pihl töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja, Kiili Gümnaasium 16. Signe Rosin teadlikkuse tõstmise valdkonna juht, ingeniouse projekti Eesti koordinaator, Tiigrihüppe SA 17. Mati Ruul nõunik, Eesti Töötukassa 18. Peeter Sipelgas keemia õpetaja, õpilasteaduse koordinaator, Viimsi Keskkool 19. Riina Tallo järelkasvu projektijuht, Eesti Energia AS 20. Kristi Teppo koordinaator, EMÜ, MTÜ Eesti Metsaselts 21. Eva Tiitus-Kajak InGenious projekti Eesti administraator, Tiigrihüppe SA 22. Tiina Trampärk karjääriõppe spetsialist, Innove SA 23. Rain Vellerind füüsikaõpetaja, Tallinna Reaalkool Page 3
SISUKORD OSALEJATE NIMEKIRI... 3 SISUKORD... 4 STATISTILISED NÄITAJAD LTT HARIDUSES... 6 Peatükk 1: Rahvuslik poliitika LTT hariduses... 7 1.1 Rahvuslik strateegia kooli-tööstuse koostöös... 7 1.1.1 Rahvuslikud/regionaalsed ja kohalikud organisatsioonid, mis koordineerivad LTT valdkonnas koolide-tööstuse koostööd... 7 1.1.2 Olemasolevad poliitilised strateegiad, mis aitavad kaasa sellele, et õpilaste huvi kasvab LTT valdkonna karjääride vastu läbi kooli-tööstuse koostöö... 8 1.1.3 Peamised väljakutsed nende poliitikate rakendamisele ja nende mõjude hindamisele..8 1.2 Kokkuvõte... 8 Peatükk 2: LTT haridus - tööstuse seisukohalt vaadates... 9 2.1 Praegune seis kooli ja tööstuse koostöös... 9 2.1.1 Motiveerivad tegurid tööstusele ja oodatud kasu koostööst... 9 2.1.2 Millistele teguritele peaks vastama kool, millega tööstus koostööd teeks...10 2.1.3 Peamised väljakutsed kooli ja tööstuse vahelise koostöö algatamisel ettevõtte poolt vaadatuna...10 2.1.4 Peamised väljakutsed kooli ja ettevõtte koostöö säilumisele...10 Peatükk 3: LTT haridus kooli poolt vaadatuna...11 3.1 Praegune koolide ja tööstuse koostöö...11 3.1.1 Motiveerivad tegurid koolidele ja oodatud kasu koostööst...11 3.1.2 Millistele teguritele peaks vastama ettevõte, millega kool koostööd teeks...12 3.1.3 Peamised väljakutsed kooli ja tööstuse vahelise koostöö algatamisel kooli poolt vaadatuna...12 3.1.4 Peamised väljakutsed kooli ja tööstuse vahelise koostöö algatamisel kooli poolt vaadatuna...13 3.1.5 Kasud ja väljakutsed, millega koolid kokku puutuvad nende tegevuste/praktikate käigus...14 Peatükk 4: LTT valdkonna praktikate loomine ja teostamine...15 4.1 LTT valdkonna praktikate loomine...15 4.1.1 Õpetajate ja LTT valdkonna professionaalide koostöö...15 4.1.2 Tegurid, mis mõjutavad praktikate loomise edukust...15 Page 4
4.1.3 Tegurid, mis on praktikate loomisel väljakutsed...15 4.2 LTT praktikate rakendamine...15 4.2.1 LTT praktikate sobitamine kooli õppekavaga...15 4.2.2 Tegurid, mis muudavad praktikate rakendamise edukaks...16 4.2.3 Tegurid, mis muudvad praktikate rakendamise raskeks...16 4.2.4 Näited kooli ja tööstuse koostööst, mis võiks olla hariduslikust seisukohast edukas, kuid mida on raske rakendada...16 4.3 LTT praktikate mõju hindamine...17 4.3.1 Selged eesmärgid kooli-ettevõtte koostööle...17 Peatükk 5: Soovitused ja järeldused...18 5.1 Soovitused...18 5.1.1 Soovitused rahvuslikule LTT poliitikale...18 5.1.2 Soovitused tööstuse poolelt vaadates...19 5.1.3 Soovitused kooli poolt vaadates...20 5.2 Mida on võimalik ette võtta...21 5.2.1 Rahvuslikud lühiajalised eesmärgid...21 5.2.2 Rahvuslikud pikaajalised eesmärgid...21 Page 5
STATISTIKA Aasta Eesti EU 27 Allikas Rahvaarv 2009 1 340 415 499 686 575 p Eurostat Rahvaarv vanuse 0-14 years 2009 14,9% 15,6% Eurostat järgi 15-24 years 2009 14,6% 12,3% Eurostat Kulud haridusele 2009 1217.0 634716.3 Eurostat Kulud 2009 6,09% 5,41% Eurostat haridusele% SKPst Finantsabi 2009 2,8% 3,9% Eurostat õpilaste% kogukuludest algja keskharidusele Finantsabi 2009 10,3% 17,4% Eurostat õpilaste% kogukuludest kolmanda taseme haridusele Matemaatika, 22,8% 24,5% Eurostat loodusteaduste ja tehnoloogia alale sisseastujate ja lõpetajate arv 2009 PISA punkte LTT ainetes 2009 Matemaatika 512 Teadusained 528 OECD Page 6
Peatükk 1: Rahvuslik poliitika LTT hariduses 1 1.1 RAHVUSLIK STRATEEGIA KOOLI-TÖÖSTUSE KOOSTÖÖS 1.1.1 Rahvuslikud/regionaalsed ja kohalikud organistasioonid, mis koordineerivad LTT valdkonnas koolide-tööstuse koostööd Eesti haridusmaastikul ei ole keskset organisatsiooni, kes kõikidele osapooltele üheselt arusaadavalt vastutab ning koordineerib LTT ainete õpet põhikoolides ning gümnaasiumides. Küll on mitmeid algatusi, projekte ning institutsioone, kes aeg-ajalt kas siis eriprojektide raames või mitte põhitegevusena LTT ainete õppele oma tegevustega kaasa aitavad. Sellised algatused ei ole sageli regulaarsed ning sõltuvad rahastuse olemasolust. Järgnevalt toome välja organisatsioonid ning projektid, kes teadust ja LTT-ainete õppimist propageerivad: Eesti Teadusagentuur. Programm TeaMe. Programmi peaeesmärk on suurendada elanikkonna teadlikkust teadusja arendustegevuse mõjust majandusele ja konkurentsivõimele, informeerida noori ja neid mõjutavaid isikuid LTT valdkonnaga seotud elukutsetest ja karjäärivalikutest ning levitada teaduslikku mõtteviisi. Programmi tegevuste tulemusena suureneb teadusteemade käsitlemise osakaal meedias, valmivad uued noortele atraktiivsed LTT valdkonna õppematerjalid (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, IKT). http://str.archimedes.ee/et/struktuurifondid/toetatud/inimressursiarendamise-rakenduskava-raames-toetatud-projektid/programmid/programm-teame 2011/2012 õppeaasta oli Eestis teadusaasta. Teadusaasta jooksul toimusid mitmed põnevad sündmused koolides, huvikoolides, akadeemilistes asutustes, ettevõtetes ja seltsides ning meedias. Lehekülgedel http://www.miks.ee/ ja http://www.miks.ee/noorteweb on toodud noortele soovitused Eesti kõrgkoolides LTT ainete õppimiseks. Arengufond ja Töörühm EST-IT@2018. Töörühma EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutusest hariduses. Käesolev raport kaardistab hetkeseisu ja tuleviku tõukejõud ning pakub otsustajale vaadet arenguvõimalustest IKT kasutamisel hariduses, kuid ei lahka minevikuarenguid ja pragusesse seisu jõudmise põhjuseid. Raport valmis haridus- ja tehnoloogiaekspertide ühistöös ning on tulevikuvaade, mis aitab IKT sektori valinud noortel teha informeeritumaid ja paremaid valikuid oma valdkonnas. http://www.arengufond.ee/upload/editor/publikatsioonid/it+haridus_teekaart_est.pdf TÜ Teaduskool on mõeldud teadusest sügavamalt huvitatud õpilastele ja suunatud nende arengu toetamisele. Siin on lastel võimalik leida oma võimetele vastavat tegevust nii üldhariduskooli õppekava rikastamiseks kui ka vaba aja sisukaks veetmiseks. Teaduskoolis õppimine aitab õpilastel teha sihikindlamaid karjäärivalikuid ja saada selgust, kas edasisteks õpinguteks kavandatud eriala võiks olla huvitav ja meelepärane. http://www.teaduskool.ut.ee/teaduskoolist 1 Please report from the information obtained during the national needs analysis workshop. Page 7
StartIT eesmärk on suurendada noorte teadlikkust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna mitmekülgsetest rakendamise võimalustest, kummutada väärarvamusi IT erialadel õppimise kohta ja seeläbi vähendada IT sektori tööjõu puudust. Õpetajatele ja karjäärinõustajatele tutvustatakse lihtsaid IKT kasutamise võimalusi õppetöös ja näidatakse valdkonna arengupotentsiaali. http://startit.ee/karjaar StartIT kodulehel on olemas IT erialade loetelu ja tutvustus. http://startit.ee/koik-on-it Lasteülikooli eesmärk on pakkuda õppekava täiendavaid teadmisi läbi loengute, seminaride või ekskursioonide Narva linna ja selle lähiümbruse lastele. Nüüdseks on lisandunud ka Tartu ja Tallinna lapsed. Olles Euroopa Lasteülikoolide võrgustiku liige, hoitakse hoolsalt silma peal tegevuste sihipärasusel ja terviklikkusel, võrreldakse end teiste maade lasteülikoolidega, püütakse neilt õppida ja neile oma kogemusi jagada. http://www.narva.ut.ee/690335 http://eucu.net/ The European Children's Universities Network AHHAA-keskus: Oma põhiülesandeks peab AHHAA keskus teaduse tutvustamist laiale avalikkusele. Tänaseks on AHHAA üritusi külastanud enam kui 1,7 miljonit igas vanuses inimest. Põhiliseks meetodiks on käed-külge -näitused, mida toetavad erinevad lisaharidusvõimalused (planetaarium, koolilabori pilootprogrammid, õppematerjalide loomine, teadusteater, näitused jm). Keskuse koostöö koolidega toob keskusesse õppeekskursioone üle Eesti. http://www.ahhaa.ee/ Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Loodud kaevanduspark on arenemas kaasaaegseks külastuskeskuseks, mis tutvustab interaktiivses vormis põlevkivitootmise ja energeetika valdkonda, jutustades külastajatele lugu Eesti põlevkivienergeetika ajaloost, alustades maavara geoloogilisest tekkimisest ja kaevandamisest kuni elektrienergia lõpptarbijateni jõudmiseni ning põlevkivi tulevikuväljavaadeteni. http://kaevanduspark.ee/ Energia Avastuskeskuse missioon on stimuleerida uudishimu, avastusrõõmu ja teaduse ning tehnoloogia mõistmist innovaatiliste ja põnevate kogemuste kaudu. http://www.energiakeskus.ee/ Tiigrihüppe SA: erinevate valdkonna e-õppevahendite loomise toetamine, huvitegevuse toetamine koolides (robootika, programmeerimine), õpetajakoolitus, õpilaskonkursid. 1.1.2 Olemasolevad poliitilised strateegiad, mis aitavad kaasa sellele, et õpilaste huvi kasvab LTT valdkonna karjääride vastu läbi kooli-tööstuse koostöö Eestis puudub rahvuslik platvorm, mille pinnalt LTT õppesse puutuvaid edasisi otsuseid teha ning tegutseda. 1.1.3 Peamised väljakutsed nende poliitikate rakendamisele ja nende mõjude hindamisele Kuna LTT ainete koolide-ettevõtete koostöös õpetamise poliitika Eestis puudub, siis hetkel ei ole võimalik ka selle mõju hinnata. 1.2 KOKKUVÕTE Eesti vajab LTT ainete edasiseks õpetamiseks, selle õppe arendamiseks, rakendamise ja mõjude hindamiseks keskset koordinaatorit ning rahvuslikku platvormi. Page 8
Peatükk 2: LTT haridus - Tööstuse seisukohalt vaadates 2 2.1 PRAEGUNE SEIS KOOLI-TÖÖSTUSE KOOSTÖÖS 2.1.1 Motiveerivad tegurid tööstusele ja oodatud kasu koostööst Ettevõtte huvi on paratamatult äriline: suurendada kasumit, olla efektiivne ja edukas. Ärilist huvi toetavad ka tegevused, mis seonduvad järelkasvu ja sotsiaalsete küsimustega. Probleemiga on tegelema hakatud alles viimastel aastatel näiteks 10 järgneva aasta jooksul on energeetika sektorisse vaja lisaks orienteeruvalt 6000 inimest. Selleks on nt Eesti Energial olemas strateegia järgnevaks 50 aastaks. Samas, ettevõtte huvi võib olla ka laiem. Ettevõtetele on oluline üldine positiivne mainekujundus või siis mingi piirkonna kohalike elanike toetus. Oluliseks sihtgrupiks, kellesse panustada, on tõusmas noored. Kui nähtavalt panustada noortesse, siis mõjutab see ka teisi otsustajaid perekonnas, kes lapse lähiringi moodustavad ja sellest tulenevalt võib ettevõte loota enese osas posiiivseid tarbimisotsuseid. Ettevõtetega suheldes tuleb silmas pidada, missugune on järelkasvu panustades nende kasu. Näiteks ettevõttel võib olla huvi panustada inseneriteaduste õpetamisse koolides, kuid kuna antud valdkonnas vajatakse insenere ka Eesti naaberriikides, siis juba koolitatud noored võivad Eestist lahkuda ja ettevõte jääb uutest töötajatest ikkagi ilma. Naaberriikides võib noorele insenerile motivatsioonipakett olla oluliselt ahvatlevam ja seetõttu püüavad ettevõtted endaga siduda kohalikke tulevikulootusi (praktikandid, stipendiaadid, järgmine põlvkond laiemalt). Ettevõtteid huvitavad sihtgrupid koolides on: o Stipendidaadid, praktikandid, kõrgkoolides ja kutsekoolides õppivad noored. o Gümnasistid (10.-12. Klass) ja põhikooli vanemad klassid (6.-9. Klass). o Algkooli õpilastega arvestatakse veel vähe. Selle vanuseastme õpilaste hulk on suurem ning tõenäosus on väiksem, et nad hakkavad oodatud valdkonnas 10-15 aasta pärast tööle. Kuna järelkasvu probleem on Eestis tõsine, siis praegu on hea aeg selle teemaga tegeleda. Nt. energeetikasektori üks ülesandeid on toetada säästva energia põhimõtteid. Ettevõtted on valmis läbi viima sellealaseid näidistunde. Samas ettevõtetel puudub teadmine, kuidas nende poolt pakutavad tunnid võiksid õppekavasse sobida. Ettevõtted vajavad pedagoogilist toetust, millises vanuseastmes ja kuidas sellest teemast õpilastele rääkida. Seega, ettevõtted ootavad tihedat koostööd pedagoogidega, kes aitaksid praktilised võimalused tõlkida õppekava keelde, et vastav õpe toetaks ainekava ja muudaks tunnid lastele põnevamaks. Ettevõtted on valmis välja töötama ka õppevahendeid ning meetodeid õppe rikastamiseks, ent nad vajavad siingi koolidepoolset abi. Ettevõtete juurde ei ole mõtet luua pedagoogilist üksust. Mõistlik on võtta koolidest info ja viia pedagoogilisse konteksti ning anda siis ettevõttele kasutamiseks. 2 Please report from the information obtained during the national needs analysis workshop. Page 9
2.1.2 Millistele teguritele peaks vastama kool, millega tööstus koostööd teeks Kool peab ise huvi üles näitama, et soovib koostööd arendada. Ettevõtete esindajatel ei ole tavaliselt ajalist ressurssi ise koole kaardistada, kooli minna ja küsida, kas kool on huvitatud koostööst. Tunnused, mis peaksid koolil olema ettevõtte-kooli koostööks: o Kooli juhtkond peab olema huvitatud koostööst ettevõtetega. o Motiveeritud õpetajad, kes soovivad oma ainetunde rikastada. o Motiveeritud õpilased, kes näevad endid edasi õppimas ka pärast gümnaasiumi lõpetamist. o Motiveeritud kogukond, lapsevanemad, kes vajadusel aitavad sidet kooli-ettevõtte vahel luua ning hoida. Ennekõike sooviksid ettevõtted koostööpartneriks katusorgansiatsioone. Ettevõtted eelistaksid ka koole, kus on suunaõpe - see annab kindluse, et tegevus on eesmärgipärane ja õppekavaga sidustatud. Ettevõtted on huvitatud ka huviringidega koostööst, et ettevõtteni jõuaks teemast huvitatud õpilased, sest see tagab õpetuse efektiivsema tulemuse. Ettevõtted on valmis suhtlema õpetajate, juhendajate ja karjäärinõustajatega, kuid initsiatiiv peaks tulema kooli poolt, sest õpetamine on ikkagi kooli põhitegevus. 2.1.3 Peamised väljakutsed kooli ja tööstuse vahelise koostöö algatamisel ettevõtte poolt vaadatuna o Ajafaktor koole/õpilasi on palju ja ettevõtja peamine funktsioon ei seondu noorte või õpetajate harimisega vaid ettevõtte juhtimisega ja tootmisega. o Ettevõtjal ei ole inimressurssi, kes oleks pädev õppekavalistes küsimustes. o Ettevõtja prioriteet ei ole koolidele oma kompetentsi pakkumine, huvi peab tulema kooli poolt. o Ettevõtja üksi ei suuda õppevahendeid toota, vajalik kahepoolne koostöö õpetajatega. o Enne ettevõtte-kooli praktilise koostöö edendamise algust, võiks selge olla, missugust teemat ning kuidas ühised tegemised õppekavas tegelikult toetavad. Oluline on kooli ja ettevõtte poolt pakutava integreerimine õppekavasse ja ainetundides tehtavate praktikumidega seostamine. 2.1.4 Peamised väljakutsed kooli ja ettevõtte koostöö säilumisele o Koolipoolne huvi. o Eestis ei ole koolide ja ettevõtete koostöötraditsiooni. Traditsioon tuleb alles luua ning siis püüda seda ka säilitada. o Tegeliku koostöö (sh praktiliste tundide) läbiviimise kohtade olemasolu. Tootmiskeskkonnas ei ole enamasti võimalik noortel ja lastel tegevusi praktiseerida, kuna nad võivad segada toomisprotsessi või keelavad laste viibimise töökeskkonnas ohutusnõuded. Page 10
o Laborite ja näidistöökeskkondade puudus ning küsimused, kellele laborid kuuluvad ja kes neid kasutavad. Võimlused teha koostööd laborite kasutamise osas kutsekoolidega ja ülikoolidega. o Teadus- ja avastuskeskuste kaasamine, kes saavad näituste ja aktiivsete väljapanekute kaudu tutvustada ettevõttete praktikaid, kus simuleeritakse tööstuslikke protsesse. o Vajalik keskne koordineeritus, abimaterjalid, portaalid, õppevideod jms, mis aitavad koostöö säilumisele kaasa. o Kuidas siduda praktikandid, stipendiaadid ettevõttega, et ettevõtte rahaline ja oskusteabeline panus ei läheks paremate pakkumiste tekkimisel kaduma. o Õpetajate koolitamine, info edastamine ettevõtte poolt õpetajatele või kompetentsikeskustele, kes suudaksid hallata suurt hulka õpilasi ning tõlkida info noorte ning õppekava keelde. Kui infot anda kontsenteeritult edasi õpetajatele, siis nemad annavad selle eadsi õpilastele. Selline teguviis ei võta firmalt ära inimressurssi. Õpetamine ei ole firmajuhi põhifunktsioon ja põnevalt rääkivatel ning avara pilguga juhtidel ei ole alati aega. o Ettevõtete esindajate tegevuse ajaline piiratus. Ettevõtted ei suuda alati kõiki õpilaste ekskursioonde vastu võtta, kuna ettevõtteid külastada ja koostööd soovida teha institutsioone on teisigi. Page 11
Peatükk 3: LTT haridus kooli poolt vaadatuna 3 3.1 PRAEGUNE KOOLIDE JA TÖÖSTUSE KOOSTÖÖ 3.1.1 Motiveerivad tegurid koolidele ja oodatud kasu koostööst Õpilasele: o LTT ainete õppimine on huvitav. o Koostöö viib õpilaseni teabe, et LTT ainete õppimisel on suurem lootus tasuvale töökohale ja töökohale üleüldse arvestades noorte tööpuudust. o Noored teadvustavad endile, missuguseid teadmisi, oskusi ning isikuomadusi on LTT ainetega seonduvate erialade valikul vaja ja aitab seeläbi paremini teadlikkustada õppimise protsessi õpilase jaoks. o Koostöö raames tekib seos õpitava ning reaalse elu vahel (õppekäigud, praktika, uurimistöö). o Huvi korral võimalus saada tuleviks stipendiumi, praktikakohta ja ka töökohta. Koolile: o Annab koolile oma näo. o Õpe on jätkusuutlikum ja rikastatum. o Koostöö aitab noorteni viia eetilisi väärtusi ja säästvat eluhoiakut juhul koostööprtnerist ettevõte keskkonnasäästliku tootmisega tegeleb. o Parimatele ettevõtete poolt praktikajuhendajaid. o Toetus huvitegevusele koolis. o Koostöös õpetajatega valminud juhendmaterjalid ja muud õppematerjalid, mida saavad õpetajad tundide atraktiivsemaks tegemisel kasutada. 3.1.2 Millistele teguritele peaks vastama ettevõte, millega kool koostööd teeks o Ettevõttel peab olema huvi koostöö vastu. o Jätkusuutlik omanik, kellel on pikemaajaline visioon. o Ettevõttel peavad eetlised tegutsemisväärtused. o Valmisolek investeerida (aeg, raha, teadmised). o Ettevõttel on inimressurss, kes sooviks ja kellel on võimalik koostöösse panustada. 3.1.3 Peamised väljakutsed kooli ja tööstuse vahelise koostöö algatamisel kooli poolt vaadatuna Peamised väljakutsed kooli-ettevõtte vahelise koostöö algatamisel ja säilimisel kooli poolt vaadatuna: o Huvi äratamine ning säilitamine. o Koostööst huvitatud ettevõtte leidmine. o Sobiva kontaktisiku olemasolu koolis, kes võiks olla seotud koolijuhtkonnaga. o Sisemise ressursside leidmine ja hea planeerimine koolis (aeg, raha, pädevus), et koostööd arendada. o Koostöö kooli ja kogukonna tasemel, kaasates ka valdkonnast huvitatud ja valdkonnas töötavaid lapsevanemaid. o Lapsevanematele LTT õppe tutvustamine koolis koostöös ettevõtetega, korraldades teemaõhtuid, kus lapsed ja vanemad saavad koostöös praktikumides kaasa lüüa. Eesmärgiks on kasvatada vanemate toetust lapsele LTT ainetega tegelemiseks. o Seostamine õppekavaga. 3 Please report from the information obtained during the national needs analysis workshop. Page 12
o Kooli ja ettevõtte ühiste eesmärkide loomine ja selgitamine. o Riigi rahalise toetuse olemasolu ja üldise tunnustuse olemasolu. o Vajalik on keskse ettevõtete ja koolide koostöö vahelise koordineeriva üksuse olemasolu, kes aitab luua ja hoida kontakte ettevõtetega. o Koostöö alustamisele aitavad kaasa juhendmaterjalide loomine ja tutvustamine. Tänaseks on Eestis loodud järgmised juhendmaterjalid, mis annavad näpunäiteid, kuidas korraldada õppekäiku ettevõttesse ja tugimaterjal kooli ja ettevõtte koostöö koostöö kohta. o Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Projekt Tunne tööd juhendmaterjalid. Juhendmaterjal koos praktiliste näidetega koolile ja ettevõttele, ettevalmistavad tegevused, õppekäigu korraldamine ja kokkuvõtete tegemine. Põhikooli õpilaste õppekäigule ettevõttesse võib seada mitmeid eesmärke. Näiteks võib eesmärgiks olla erinevate üldharidusainete õppimine praktilises keskkonnas (füüsika ja energeetika sektor). Samuti võib õppekäigu eesmärk olla kodukoha töötamisvõimalustega või konkreetsete kutsete töötingimustega tutvumine. http://www.koda.ee/public/oppekaik_ettevottesse_a4.pdf http://www.rajaleidja.ee/public/suunaja/oppekaik_ettevottesse_a4.pdf o Tugimaterjal ettevõtete ja koolide koostöö edendamiseks. PROJEKT SAMM TÖÖMAAILMA. Tallinn 2010. Tegemist on tugimaterjali tööversiooniga, seisuga 01.04.2010.Tugimaterjali koostaja on SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus programmi Karjääriteenuste süsteemi arendamine raames. Antud tugimaterjal on koostatud KTK poolt riikliku programmi Karjääriteenuste süsteemi arendamine raames. Koostajate eesmärk on toetada koole karjääriõppe osana kavandatud töömaailma tutvustavate ettevõttekülastuste ja õppekäikude korraldamisel. http://www.rajaleidja.ee/public/tugimaterjal_ettevotete_ja_koolide_koostooks_samm_too maailma_2010-2011.pdf 3.1.4 Peamised väljakutsed kooli ja tööstuse vahelise koostöö algatamisel kooli poolt vaadatuna o Koolidel oleks huvi, et ettevõtetest tuleksid uurimistöö juhendajad ning oleks võimalik siduda õppetööga nii praktiline tegevus ettevõttes kui õpilaste praktika. Ettevõtted aga ei suuda üldhariduskooli tasemel juhendajaid pakkuda ja neid jagub ehk üliõpilastest praktikantidele. o Ettevõtted on valmis pakkuma õpetajatele taustainfot ja juhendmaterjale. Parimatele õpilastele võimaldataks ka ringkäigud ettevõttes, kuid pigem peaks olema võimalik kasutada kõrgkoolide laboratoorume ja teisi vastavaid teadus/avastuskeskusi. Ettevõtted ei suuda kõiki huvilisi vastu võtta, kuna ekskursioonid segavad igapäevast tööd. o Koolil peab olema piisavalt motivatsiooni otsida teine ettevõte kui esimesel pöördumisel soovitud kontakti ei saavutata. Selleks peab koolil olema aktiivne inimene, kelle põhitöö oleks valdkonnaga seotud, näiteks aineõpetaja või hoopis karjäärinõustaja. Probleemiks on pädevate inimeste puudumine mõlemalt poolt nii koolide kui ka ettevõtete poolt. o Koolidel puudub info missugused ettevõtted pakuvad koostöövõimalusi ja millises vormis need on. o Kooli ja ettevõtte koostöö edukuse tagab see, kui kooli juhtkonnal on initisatiiv ja soov ettevõtetega koostööd teha. Page 13
o Edukaks teeb külastuse ja praktika see, kui pakutav on õpilase jaoks relevantne, arusaadav ja huvitav. o Raskusi tekitab praktikate seostamine õppekavaga. o Oluline on ka õpetaja taust, kvalifikatsioon ja huvid. o Üldhariduskooldel pole rahalisi vahendeid korraldada õppekäike väljaspoole kooli. Maapiirkondades on keeruline tagada transporti erinevateks väljasõitudeks ettevõtetesse väljaspool oma maakonda või valda. Lapsevanemate võimalused võivad olla piiratud, et sellist lisategevust rahaliselt koolis toetada. 3.1.5 Kasud ja väljakutsed, millega koolid kokku puutuvad nende tegevuste/praktikate käigus Siinkohal on sobiv esitada ühe õpetaja tagasiside: Üksikute teemade kohta on kindlasti võimalik ühisosa leida. Mina olen käinud elektroonikafirmades ja elektri alajaamas. Kindlasti võiks käia rohkem. Takistuseks on meie linna väike valik, minu kui õpetaja suur koormus ja õppekäigu sobitamine tunniplaaniga. Kohad, kus klassiga käinud olen, põhinevad tavaliselt isiklikel kontaktidel. Kaasaegne ettevõte ei saa endale pidevat õpilaste külastuste voogu lubada. Näiteks üks elektroonikafirma küsis meie jaoks luba Rootsi peakontorist. Kogu koostööalane tegevus on hea õpilaste silmaringi arendamiseks. Suurem perspektiiv külastuste organiseerimiseks õpilstele on minu arvates teaduskeskustel (avastus- ja teaduskeskused, energiakeskus, loodus- ja tehnikamajad), kuna need on avatud spetsiaalselt külastusteks, kus saab asju ka käega katsuda ja tellida ka konkreetseid seminaride soovitud teemadel. Eesmärgid kooli ning ettevõtte koostööle: o Anda õpilastele adekvaatne pilt karjäärist ja selle saavutamiseks vajalikest oskustest. o Luua ettevõtetele pilt järelkasvuga seotud probleemidest ja koostöövõimalusest koolidega. Soovitused: o Leida kogu LTT õppealase teema koordinaator, kes koordineeriks koolide ja ettevõtete koostööd. o Pakkuda ettevõtetele võimalust motiveerida õpetajaid. o Juba toimivate tegevuste - karjääriõpe, ettevõtlusõpe - ühe mütsi alla koondamine. Praegu tehakse jõupingutusi nii ettevõtlusõppe kui LTT ainete õppe edendamiseks, ent kumbki valdkond tegutseb oma rajal, kohati hektiliselt. Oluline oleks viia mõlemad suunad kokku. o Saavutada LTT suunal gümnaasiumiõppe rahaline lisatoetus, et koolid pakuksid valikkursustena LTT aineid. o Koostöös ettevõtetega võiks toetada koolides huvitegevust. Page 14
Chapter 4: LTT valdkonna praktikate loomine ja teostamine 4 4.1 LTT VALDKONNA PRAKTIKATE LOOMINE 4.1.1 Õpetajate ja LTT valdkonna professionaalide koostöö Antud teemaderingi on keeruline hinnata, kuna Eestis ei ole märkimisväärseid praktikaid loodud. 4.1.2 Tegurid, mis mõjutavad praktikate loomise edukust Tulenevalt tõigast, et eelpoolnimetatud praktikaid Eestis senini olulisel hulgal ei ole koostöös loodud, ei saa kommenteerida. Eeldatavasti saab mainida, et üheselt on oluline püstitada eesmärk ja selgitada, miks valdkonda on vaja investeerida ning miks seda teemat huviorbiidis kõrgendatud tähelepanu all hoida. Oluline on tekitada koolide-ettevõtete koostöö koordineerimine ja õppekavaga integreerimine. Seejärel on vajalik koolitatud personali piisav olemasolu, kes viivad praktikaid ellu. Vajalik on ka korraldada üleriigilised uurimused, mille põhjal saab tuvastada nt noorte tööhõive suurenemist LLT ainete lõpetanute osas. 4.1.3 Tegurid, mis on praktikate loomisel väljakutsed Hektilisus, koordineerimatus, killustatus, vastutuse ühene mittedelegeerimine, ajafaktor. 4.2 LTT PRAKTIKATE RAKENDAMINE 4.2.1 LTT praktikate sobitamine kooli õppekavaga Näiteid koolide-ja ettevõtete koostööst (artiklid, lingid ja portaalid): Ettevõtlik kool. Ettevõtlik kool on haridusprogramm mis on alguse saanud Ida-Virumaal ning on suunatud ettevõtliku õppe integreerimisele koolisüsteemi, et tõsta hariduse kvaliteeti ja seeläbi noorte edukust elus. Õppetöö mõtestamiseks on õpitav seostatud reaalse eluga ning seda rakendatakse praktikas kaasates partnereid. Tahan, suudan, teen. http://enterprisingself.com/viru/node/479 Ida-Virumaal on hea õppeasutuse mõõdupuu poole liigutud alates 2005. aastast, märgib SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja koolid on jõudnud arusaamale, et kool peaks lisaks faktiteadmistele toetama ka ettevõtliku noore kujunemist. http://koolielu.ee/info/readnews/193250/ida-virumaal-valmis-hea-kooli-moodupuu Unistused ellu! on ettevõtete koostöövõrgustik. Partneritena on ühinenud ettevõtted, kes ise teevad midagi selleks, et Eestis oleks rohkem ettevõtlikke lapsi ja noori. Ettevõtlik inimene tahab ja suudab oma unistused tegudeks muuta. Ühtses veebikeskonnas infot vahendades saab partner oma toetustegevusi täpsemalt suunata ja üldiste arengutega paremini siduda. http://www.unistusedellu.ee/ Kadrina Keskkool. Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused (valikaine). Oma tegevusega motiveerime ja julgustame noori õppima inseneriametiga seonduvat juba keskkoolis, mis annab hea lähtepositsiooni jätkata õpinguid erinevates kõrgkoolides. Soovi korral võimalus asuda kõrgharidust omandama Aru Grupp AS stipendiaadina. http://www.kadrinakool.edu.ee/ee.php?menu=10&id=531 Artikkel Aru toetab noorte inseneriharidust : http://www.arugrupp.ee/blognews/aru- 4 Please report from the information obtained during the national needs analysis workshop. Page 15
supports-youth-engineering-education Kadrina keskkooli õpilased valmistuvad oma õppetöö kõrvalt inseneriametiks Aru Grupi projekti järgi. Kolm aastat tagasi läks Aru Grupi juhataja Juhan Viise, kes on ise Kadrina kooli vilistlane, Kadrina keskkooli direktori Arvo Pani juurde ja rääkis talle oma uuest plaanist. Vaja oli tootmist laiendada, tehnoloogiat uuendada, kuid peamine leida uue põlvkonna hulgast juba oskajaid. http://wwx.virumaateataja.ee/040706/esileht/15031658.php http://www.cadrina.ee/cadrina/meist-2/ Kool korraldab 3D modelleerimise võistlust CADrina, ettevõtmise eesmärk on tutvustada Kadrina keskkoolis alates 2005. aastast pakutavat valikainet ja tehnoloogia alused, mis on kolme gümnaasiumiaasta vältel õpetatav terviklik programm. http://wwx.virumaateataja.ee/200707/esileht/majandus/ http://www.virumaateataja.ee/220823/cadrina-2010-paneb-opilased-tudengitega-voistujoonestama/ http://www.virumaateataja.ee/912750/cadrina-saras-ohhoo-konkursil/ 4.2.2 Tegurid, mis muudavad praktikate rakendamise edukaks Motiveeritus, kogukonna kaasatus, kõikide osapoolte adekvaatne huvi, meedia, mainekujundus, käegakatsutavad reaalsed tulemused. 4.2.3 Tegurid, mis muudvad praktikate rakendamise raskeks Järgnevalt lõik Tiia Randmaa doktoritööst: Kui kaugele jõuab üheaegselt kahes suunas joostes: vastuolud üldhariduse riiklikus õppekavas. Tiia Randmaa doktoritöö artikkel 4.06.12 Rahvusvahelises võrdluses on toodud Eesti haridusuuendusi teistele eeskujuks, pidades edu aluseks just pingutusi õppekavauuendustes (UNISEF 2009). Samas on rahvusvahelised uuringud toonud välja ka vastuolud meie senises koolikorralduses. Nii on meie õpilaste loodusteaduslikud teadmised baastasemel (PISA 2006) küll silmapaistvalt head, kuid loodusteaduslike probleemide märkamises pole meie õpilased eriti tugevad. Nende huvi loodusainete õppimise vastu on pinnapealne ning oma tulevikku on loodusteadustega valmis siduma vaid vähesed (Ruus 2011). Samuti selgus, et headest tulemustest (TIMMS 2003, PISA 2006) hoolimata oli õppimine meie õpilaste jaoks rõõmutu ja sisemiselt vähemotiveeritud. Oma suhtumises nii matemaatika kui ka loodusainete õppimisse olid Eesti õpilased võrreldavate riikide seas viimaste hulgas (Henno, Reiska 2007). Just loodusainete ja tehnoloogia ning matemaatika suunitlusega rahvusvahelised võrdlusuuringud tõid ilmekalt esile muutuste vajaduse Eesti üldhariduskoolis: õppesisu ja õpitegevuste kaasajastamisel, õpilaste õpikoormuse vähendamisel ning õpetajate suunamisel aktiivõppe meetodeid kasutama (Henno 2010). http://www.koda.ee/public/ettevotlusope/tiia_randma_doktoritoo_artikkel_4.06.12.docx 4.2.4 Näited kooli ja tööstuse koostööst, mis võiks olla hariduslikust seisukohast edukas, kuid mida on raske rakendada o Rahvusvaheline koostöö kooli ja ettevõtte vahel, mis asub väljaspool Eestit. o Reaalse tööprotsessi kogemine ise ettevõttes praktiseerides. o Õpilastele ettevõtjatest mentorite pakkumine. Page 16
4.3 LTT PRAKTIKATE MÕJU HINDAMINE 4.3.1 Selged eesmärgid kooli-ettevõtte koostööle Selgelt sõnastatud eesmärk, miks sellist koostööd üldse on vaja: o On vajalik, et riik ja ettevõtlussektor annaksid selgepiirilise pildi majanduse ja tööstussektori suundumustest ning tehnoloogiaspetsialistide vajadusest nii 3, 5, 10 ja 20 aasta pärast. o Õppekava lahtikirjutused, kuidas praktiliselt koostöös mingit ainevaldkonda võiks käsitleda. o Koordineeriva üksuse teke, kes koondab kogu LTT ainete õpetamisega seonduva tegevuse ettevõtlussektoriga koostöös. Ühtlasi tihe koostöö ettevõtlusõpet edendava katusorganisatsiooniga. Page 17
5.1 SOOVITUSED Peatükk 5: Soovitused ja järeldused 5 5.1.1 Soovitused rahvuslikule LTT poliitikale o Rahvusliku platvormi loomine, kaasates suuri riigi majandusele olulisi ettevõtteid ja ministeeriume. o Luua koostöövalmis ettevõtete üleriigiline andmebaas. Ühtlasi haldaks andmebaasi pidaja ka koolide, KOV ja katusorganisatsioonide kontakte. Koostöö täna ju eksisteerib ja näiteid on olemas, ent puudub eestvedaja ja informatsiooni koondaja. Analoogse olukorra jätkudes süveneb killusatus ning eesmärki ei täideta. o Kokkulepped formaalsete ja mitteformaalsete (valdkondlike) ühenduste vahel. o Valdkonna uuringute teostamine. o Parimate praktikate ülevõtmine, kohandamine. o Kinnistada koolide ja ettevõtete koostöö riiklikes dokumentides. o Tugimaterjalide koostamine ettevõtete ja koolide koostöö edendamiseks (kontakteerumisprotsessi kirjeldusest alates). o LTT valdkonna mainekujundus meedias. o Leida lahendus probleemile - kuidas lõpetada tendents, mille kohaselt noortel ei ole soovi valdkonnas 3. astme haridust omandada. Tänagi on Eestis olemas inimressursi puudujääk kõrghariduse tasemel. PISA uuring näitab, et LTT õppeaineid on tore õppida, aga need ei ole just minu jaoks. Vajalik on öelda selgesõnaliselt riigi ja valitsuse tasandil välja, et LTT haridus on edasise konkurentsieelise tekkes väga olulisel kohal ja valdkonnas haritud inimeste olemasolu määrab kogu riigi konkurentsivõime. Viimastel aastatel on jäädud seisukohale, et olulisim on tegevus, mis toimub koolis (uus õppekava, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Loodetakse, et gümnaasiumitaseme uued valikkursused võiksid avaldada suuremat mõju. Valmivad uued õppematerjalid (8 kursust), mis annavad esimese sissevaate valdkonda (nt: robootika, programmeerimine, 3D joonestamine, IT-põhised geoinfosüsteemid.) Hetkel ei teata, kuidas nende kursuste läbiviimine toimima hakkab. Toimuvad ettevalmistused koolide toetamiseks, et koolidel oleks lihtsam kursusi pakkuda. Vaja on ka ette valmistada inimesi, kes suudaksid neid teemasid noortele õpetada. Hetkel on Haridus- ja Teadusministeeriumil olemas ka ressurss, et erinevaid kursusi veel juurde teha (nt energeetika, geoloogia). Gümnaasiumitaseme kaasatus lubab loota, et koolis teadus-tehnoloogilise valdkonnaga kokkupuude suurendab nende noorte hulka, kes leiavad, et see maailm võiks olla ka nende jaoks. Olulise tähtsusega võib olla õpilastes huvi tekitamine oluliselt varem kui gümnaasiumis, vaid juba põhikooli ja algkooli tasemes. Sellesse protsessi on hea kaasata abimehed: Teaduskeskus, Energiakeskus, Teadusteater. Järgmine samm, mida nooremates vanuseastmetes toetada, on TEEME projektikonkurss. Oluline on püsivama tegevuse võimalus, et õpilastel oleks võimalus korduvalt teaduskeskusi külastada ja õpitut jälle meelde tuletada. Mitmed ettevõtted ning piirkonnad on panustanud teaduspäevadesse, kuna loodetakse, et seejärel tekivad uued huviringid. Kahjuks täna huvi puudub. Huvihariduses on loodus- 5 Please report from the information obtained during the national needs analysis workshop. Page 18
tehnoloogia ringe vähe - 5% ja tehnoloogiaringe ainult 3%. Kuna seda valdkonda on alaarendatud, on siin võimalus kindlasti edasi minna. Ühiskonnas probleemide üleval hoidmine. Sellele aitavad kaasa: TEAME programm; Tiigrihüppe SA toetab robootika huviringide tegevust koolide juures. 2012. aastast alates toimib alates algklassidest ProgeTiiger. Pakutakse klassiõpetajatele (1.-4. kl) koolitusi, see on võimalus oma ainetundi uut valdkonda integreerida. Õppematejalid on olemas 1.-12. klassini. 5.-9. klassini on loodud materjalid, mida saab kasutada programmeerimise huviringide töö läbiviimisel, nii et temaatika ei pea olema koolitundi integreeritud, aga kooli soovi korral on võimalik ka seda teha. Gümnaasiumi tasemele on loodud 2 valikkursuse materjalid. Olemas on koolitused õpetajatele. Neid kursusi pakutakse lootuses, et noortel areneb loogika ning silmaring, suureneb vastuvõtlikkus matemaatikale ja avastatakse, et aine ei ole keeruline. Seda kõike on vaja teadmises, et tuleviku töökohtadest 75% eeldab matemaatika oskust. 5.1.2 Soovitused tööstuse poolelt vaadates o Ettevõtted ei jõua iga koolini minna. Vajalik on koordineeriv üksus, kellele ettevõte saaks edastada info, missugust panust on ettevõte valmis andma. Koordineeriv üksus kaasab ka neid paljusid ettevõtteid, kes on valmis panustama näiteks ainult paar korda aastas pakkudes ettevõtete esindajate külastusi koolidesse. o Ettevõtetel on võimalik on teha näitlikke videosid ja pakkuda neid koolides esitamiseks. Ettevõtted saavad koostada töökeskkonna kirjeldusi ja ametitutvustusi, milliseid võib praegu osade ametite kohta juba leida Rajaleidja portaalis ja mis vajaks veel täiustamist. o Ettevõte ei tea kooli õppekavalisest ajakavast ja vajab kooli abi, kes annaks teada, mis on teoksil ja kuhu ettevõte saab panustada. Ettevõtted on valmis panustama, et õppematerjale ajakohastada ja huvitavamks muuta. Mida, millal ja mis aines on koostöö oodatud, peab teadvustama ettevõttele haridusasutus. o Meedia. Tavalise tehnoloogiauudisega haridusvaldkonnas on keeruline uudiskünnist ületada, sest sellele ei pöörata eriti tähelepanu. Ettevõtted peaksid oma sõna juurde ütlema, siis nihkuks tähelepanu haridusinimeste juurest ettevõtjatele, kelle häält kajastatakse meedias meelsamini. o Raha. Kui koostöö edendab ettevõtetele kvaliteetse järelkasvu teket ja parandab mainet, siis ettevõtjad on valmis ka rahaliselt panustama ja toetama huviõpet või praktikate läbiviimist koolist. Samuti on nad valmis ka leidma ettevõtte töötajate hulgast inimese, kes aitab koostööd üleval hoida ja koostööle seatud eesmärke edasi viia. Koordineeriv üksus ei peaks ettevõtja seisukohalt olema avalik-õigusliku asutuse juures, sest ettevõtjad pigem ei soovi sellist üksust rahastada. o Strateegia on vajalik: avalikkusele on vaja selgelt öelda, et ettevõtete ja koolide koostöö on oluline LTT, ettevõtluse, infotehnoloogia valdkondade jaoks. Meil on mõned organisatsioonid, kes LTT teemade tutvustamisega ja teadusainete populariseerimisega tegelevad, kuid nad ei toeta koolide ja ettevõtete koostöö põhimõtet. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koordineerib ettevõtlusõpet, kuid see organisatsioon võiks seda teha ka LTT ja koolide koostöö valdkonnas. Eesti Kaubandus-Tööstuskojal on algamas ettevõtlikkust propageeriv ümarlaud. Sinna on kaasatud 60 ettevõtet, kes on valmis panustama haridusse, eesmärk tõsta ettevõtlikkust! Nendest ettevõtetest on vähem kui 10% inseneriteadusega seotud ettevõtteid. Tuleks tegutseda selles võtmes, et ümarlauda oleks Page 19
kaasatud rohkem LTT valdkonnaga haakuvaid firmasid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse sõnutsi on selline tulemus saavutatud praegu seetõttu, et ettevõtluse edendamisega on Eestis sihipäraselt tegutsetud aastaid. On jõutud selleni, et aastal 2011 loodi 14 000 ja 2012. aastal umbes 16 000 uut ettevõtet. Edaspidi tuleks keskenduda sellele, kuidas ettevõtted oleksid jätkusuutlikud ning kuidas pigem tõsta personali teadmiste ja oskuste taset kui luua uusi ettevõtteid! Siin tuleb juurde suurde pilti kindlasti ka LTT. Üheks võimaluseks integreerida rohkem ettevõtlusõpet ning LTT ainete õpet, on delegeerida koordineeriv roll Junior Achievement Eestile, kes tegeleb otseselt koolide ja ettevõtetevahelise koostööga, seda küll ettevõtlusõppe raames. JAE koordineerib ka üle- Eestiist Töövarju päeva. Ühtlasi on tegemist koolitava organisatsiooniga, kes pakub täiendkoolitust Eesti üldhariduskoolide majandusõpetajatele. Vajalik on, et katusorganisatsioon tegeleleks ka õppematerjalide loomise koordineerimise ja levitamisega. Õppematerjalid peavad olema otsingukeskkonnas kättesaadavad kõigile. Tiigrihüppe SA saab siinkohal olla kehaks õppematerjalide hoidmisele ja levitamisele läbi haridusportaali Koolielu. Tiigrihüppe SA kajastab ka tulevikus oma portaalis parimaid praktikaid. Haridus- ja Teadusministeerium rahastab võimalusel erinevate õppematerjalide teostamist. Võimalik on konflikt haridusasutuste ja ettevõtete ootuste ning tegeliku reaalsuse vahel. Võib tekkida küsimus - kui palju koolitööst ja koolis võimalikust huvitegevusest on võimalik delegeerida ettevõttele. Koostöö arendamise esmaseks eesmärgiks on viia õpilaseni teadmine, et nad tahaksid tulevikus valdkonnas töötada. Koolide ootused on sinisilmsed ja võib arvata, et mõnikord oodatakse sellelt koostöölt rohkem kui see protsess ise anda võib. Ettevõtluses on niigi palju muresid ning adekvaatselt eelpoolmainituga nad tegeleda ei jõua. Rollijaotus peaks siinkohal olema edasise diskussiooni teema. 5.1.3 Soovitused kooli poolt vaadates o LTT ained on kooli õppekavas. o Rahvuslik platvorm, katusorganisatsioon, andmebaas ning koordinaator puuduvad ja need on vajalik luua. o Kaasata meedia, kuna ettevõtjad on huvitatud, et nende toetus koostööle oleks avalikkusele teadvustatud. o Rahaallikad võiksid olla LTT-alase töö tegemiseks nii riik, kohalikud omavalitsused kui ettevõtted. o Loodav andmebaas peaks jagunema kaheks: ettevõtete nimekiri, kes on nõus panustama ja koolide nimekiri, kes ja millest on huvitatud. Portaal võiks töötada ostan-müün-vahetan põhimõttel. o Katusorganisatsiooni ülesanne võiks olla kaardistada igasugune olemasolev valdkonnas toimuv töö, et häid praktikaid teistele huvitatutele tutvustada ja analüüsida. Mõned olulised aspektid LTT õppesuuna toetamiseks koolides : o LTT huviringide jätkusuutlik toetamine, kaasates kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, lapsevanemaid ja kogu kogukonda. Hea idee on rakendada lapsevanemaid huviringide juhendajatena. Positiivse näitena võib välja tuua Progetiigri programmi, kus lapsevanematele jagatakse materjalid ning nad juhendavad huviringe. o Praktilisest koostööst jäävad huvitatuks ka need vähesed ettevõtjad, kes siirduvad juhatuse liikme staatusest nõukogu liikmeks. Page 20
o Teadvustada, et lapsevanemad on LTT õppimist toetava mõtteviisi kandjad. o Meedia: teavitustöö meedias peab LTT tegevustele andma positiivse fooni. Positiivse näitena võib siinkohal kirjeldada Euroopa projekti raames toimuvat Teadlaste ööd, mis on 2 aastat toimunud Viimsi koolis Harjumaal: magistrandid, doktorandid, lapsevanemad, lapsed tegutsevad 2 õhtu kestel erinevates teadustubades. Lapsed tulevad kooli koos vanematega, ühelt poolt saavad nad praktilisi teadmisi, teiselt poolt ka käsi külge panna ning teha katseid kooli laboratooriumites. 2012.a. osales paari tunni jooksul töötubades üle 300 inimese. Analoogset üritust korraldab ka Tallinna Reaalkool vilistlaste abiga. Seda tüüpi üritused on õpetajatele heaks ressursipangaks, kust uusi ideid ammutada ja toetab LTT õpetamist koolis. o Igal õpilasel peaks olema võimalus ligi pääseda andmebaasile, kus on näha ettevõtete töökeskkond (videona), saada aimu, mida on konkreetseteks erialadeks vaja õppida. Andmebaas võiks pakkuda infot oskuste ja esitatavate nõudmiste kohta tööstusharude ja ka erialade kaupa. o Töötukassa karjäärinõustajad võiksid külastada üldhariduskoole ja korraldada Eesti 15 maakonnas valdkonnapõhiseid teabepäevi noortle koostöös erialaliitudega. 5.2 MIDA ON VÕIMALIK ETTE VÕTTA 5.2.1 Rahvuslikud lühiajalised eesmärgid o Tugistruktuuride loomine - on oluline, et Haridus- ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saavutaks ühise kokkuleppe koolide ja ettevõtete koostöö kohta. Haridusministeeriumi arvates oodatakse liialt seda, et nemad panustaks, kuid tegelikult on vajab see protsess kõikide osapoolte aktiivset hoiakut ja soovi koolide-ettevõtete koostööd arendada. Majandusministeerum on panustanud eelkõige kõrgkoolide ja ettevõtete koostöösse ning üldhariduskoolideettevõtete koostööösse panustanud ei ole. Tööpuuduse probleemi arvesse võttes võiks kaasatud olla ka Sotsiaalministeerium. Arvestades keskkonda säästva majanduse valdkonna olulisust, võiks olla LTT valdkonna partneriks ka Põllumajandusministeerium ning Keskkonnaministeerium. o Toetada riikliku rahastusega üldhariduskoolide ja ettevõtete koostööd. Haridusministeeriumil ei ole ühest seisukohta, kumb variant on õige, kas toetada a) praegu rohujuure tasandil olemasolevat initsiatiivi, anda neile raha arenduseks, b) arendada katusorganisatsiooni. Ettevõtted eelistavad viimast varianti. o Toetada ettevõtete poolt pakutava info jagamist koolidele vastuvõetavas vormis (õppekäigud, metoodiline tugi). o InGeniouse projektis alustatu jätkusuutlikkuse tagamine. 5.2.2 Rahvuslikud pikaajalised eesmärgid Teadvustada endale tegelik olukord tööjõuturul. Kaasata selleks kõik sidusorganisatsioonid (Ettvõtluse Arendamise Sihtasutus, erialaliidud, suurettevõtted, Kaubandus-Tööstuskoda jne). Eestis on vanuses 15-24 eluaastat noorte rakendatus järgmine: 53 500 (31%) hõivatud 100 700-59% - mitteaktiivsed, õpilased 6 082 ehk 4% - registreeritud töötud 11 218 ehk 6% - registreerimata töötud 4,9% on vähemalt 1 töösoov IKT valdkonnas. Viimane hõive on aga olnud 1,2%. Samas Page 21
enamus tootvaid ettevõtted soovivad inimest, et ta välja õpetada. (Allikas: Statistikaamet, Töötukassa. II kvartal 2012) Eelpool nimetatu valguses on riigi jaoks väga oluline välja töötada pikaajaline strateegia noorte suunamiseks LTT erialadele. Seda eelkõige noorte tööhõive suurendamiseks, targa majanduse tekkeks ning riigi konkurentsivõime tagamiseks. Vastasel juhul jäävad Eestis elavad noored mitte lisandväärtust tootvaks teenindavaks personaliks ning tulevikuoskusi evivaid spetsialiste tuleb teiste rahvuste hulgast Eestisse meelitada. See omakorda aga vähendab kohalike inimeste töökohtade arvu. Edasiseks tegevuseks on vajalik kaasata: o Maakondlikud arenduskeskused kohalike omavalitsuste juures. o Kõrgkoolide teaduskoolid, tudengiühendused. o Pedagoogiline/metoodiline tugi ja haridustehnoloogid. o Luua juurde, arendada ning rakendada paremini olemasolevaid karjäärikeskusi. Koolitada ja viia rohkem LTT õppega kurssi karjäärinõustajaid. Portaali Rajaleidja edasiarendus põhjalikuks töökeskkondasid ja ameteid tutvustavaks portaaliks. o Erialaliidud. o Kompetentsikeskused. o Kõik majanduslikku- ja sotsiaalset olukorda riigis kaardistatavad sidusorganisatsioonid. o Suurendada riiklikku rahastust tehnoloogiaga seotud suundade õppes. Page 22