Koalitsioonilepe lubab linlastel raha säästa

Maamaks linnas jääb samaks Kuressaare linnavalitsus teeb volikogule ettepaneku järgmisel aastal maamaksu mitte tõsta, volikogu arutab küsimust 24. novembri istungil. Nii jääb linna I ja II tsoonis maamaksumääraks 1,3 protsenti maa maksustamishinnast aastas ning III ja IV tsoonis 0,8 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Enamik Kuressaare elanikest elab III tsoonis. III tsoonis asuva näiteks 600 ruutmeetri suuruse elamumaa krundi omanik maksab ka järgmisel aastal maamaksu aastas 336 krooni. 1000 ruutmeetri suuruse elamumaa krundi omanik 560 krooni ja 1500 ruutmeetri suuruse krundi omanik 840 krooni. Mingeid muudatusi ei kaasne ka maamaksust vabastamise süsteemis. Linn hakkab maamaksu vabastamise taotlusi vastu võtma detsembris. Maamaksuseaduse kohaselt on maamaksu ülempiir kuni 2, 5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Viimati tõstis Kuressaare linn maamaksu 2004. aasta alguses. Linn kinnitas vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusu Lahkuv linnapea Urmas Treiel peab oma suurimaks saavutuseks spordikeskust. Intervjuu lk 3 ja 4. Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 44 (51) Nädalaleht Neljapäev, 17. november 2005 Koalitsioonilepe lubab linlastel raha säästa või rekonstrueerida ligi 20 kilomeetrit teid ja tänavaid (sealhulgas Tallinna tänav). Nelja aasta pärast peaks linnas juures olema üle 30 kilomeetri jalgrattateid, loodusradasid, uusi promenaade ja kõnniteid. Jalgrattateed rajatakse Smuulist, Ida- Niidust ja Tuulte Roosist kesklinna, kesklinnast KG- sse ja SÜG- i, kesklinnast kalmistule ja tervisepargist golfiväljakule. Kavas on korda teha linna keskväljak, S u u r- Täna allkirjastatav Kuressaare uue võimuliidu koalitsioonileping n ä e b e t t e mitmete linlastele suunatud uute rahaliste toetuste maksmist või olemasolevate toetuste suurendamist. Enamik rahalistest toetustest on suunatud noortele, kellel on abiellumiskavatsus või peres kasvamas lasteaia- või kooliealine laps. Tuleb ranitsa- ja töövihikutoetus Kuressaare linnavalitsus kinnitas teisipäeval vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusu alates järgmise aasta 1. aprillist. Alates aprillist on uus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse hind elanikele 21 ja juriidilistele isikutele 30 krooni kuupmeetrilt. Näiteks kuu jooksul viis kantmeetrit vett tarbiv pere peab pärast hinnatõusu maksma praeguse veearvega võrreldes ligi 12 krooni rohkem. Hinnatõusu põhjuseks on AS- i Kuressaare Veevärk suurenenud tegevuskulud. 9.-14. novembrini registreeriti Kuressaare linnas järgmised sünnid: Sten Mölder, Kendro Lees, Angel Ellermaa ja Sander Priit Kostjutšenko. Manalateele läksid Sergei Tarkpea (sünd 1932), Marie Oeselg (sünd 1916) ja Saima Priske (sünd 1933). Nii kavatseb Reformierakonna, Isamaaliidu, Res Publica ja Eesti Kristliku Rahvapartei võimuliit hakata järgmisest aastast maksma esimesse klassi astujatele 1000 krooni ranitsatoetust. 2007. aastal suureneb summa 2000 ja 2008. aastal 3000 kroonini. Lapsevanemate tehtavate koolikulude vähendamisega seostub ka lubadus hakata kompenseerima õpilaste töövihikute maksumust. Summa suurus on 350 krooni õpilase kohta. Järgmisel aastal saavad pere eelarves 350 krooni suuruse kokkuhoiuga arvestada 7.- 9. klassi, 2007. aastal 4.-9. klassi ja 2008. aastast 1.- 9. klassi õpilaste vanemad. Näiteks tänavu maksis 1. klassi õpilase töövihikute komplekt koos õpilaspäevikuga sõltuvalt koolist 276-318 krooni, aga tulevikus ei peaks näiteks algklasside õpilaste vanemad töövihikute ostmiseks suuri kulutusi tegema. Vanemate klasside õpilaste töövihikute maksumus on algklassidega võrreldes suurem. Uue volikogu koalitsioonileping lubab abiellujatele sõrmusetoetust, mudilastele kordatehtud lasteaiamaju ning koolilastele ranitsa- ja töövihikutoetust. Fotod: Rita Loel, LV, internet. Esmaabiellujatele sõrmusetoetus Esmaabiellujad hakkavad uuest aastast saama linnalt sõrmusetoetust, mis on 3000 krooni. Lapse sünnitoetuse suuruseks jääb järgneva nelja aasta jooksul jätkuvalt vähemalt 5000 krooni. Noortel peredel aitab raha säästa kava vabastada pered alates kolmandast lapsest lasteaia kohatasust. Noortele on suunatud lubadus mitmekordistada rahalist tuge õpilaste töömalevale ning suurendada õpilaste suviste töökohtade arvu kolm korda. Näiteks tänavu sai võimaluse töömalevas suvel taskuraha teenida üle 90 linnalapse. Kavas on luua stipendiumid Kuressaare linnasüsteemi tööle tulevatele kõrgharidusega noortele spetsialistidele. Tasuta parkida saab poole kauem Lubadus tagada õpilastele ja pensionäridele linna ühistranspordis tasuta sõit sõltub bussifirmaga sõlmitavast kokkuleppest. Samas aitab linlasel raha kokku hoida tasulise parkimise alal tasuta parkimise aja suurendamine 15 minutilt 30 minutile. Endale uue eluaseme leidnud sundüürnike kolimistoetus tõuseb poole võrra, 30 000 kroonini. Pensionäridele ja puuetega inimestele töötatakse välja ravimite ostu toetamise kord. Korteriühistud saavad elamute sisehoovide korrastamiseks igal aastal taotleda 100 000-500 000 krooni. Rahvakultuuri juhtide töö väärtustamiseks luuakse järgmisest aastast sihtotstarbeline stipendiumide fond suurusega 150 000 krooni. Lasteaiahooned saavad korda Uus linnavõim kavatseb nelja aastaga teha korda kõik lasteaiahooned, remontida kirikuid, linnastaadioni, ehitada eakate pansionaadi, beebitoa ja sundüürnikele munitsipaalkortereid. Kavas on parandada linnatänavate valgustamist ja ehitada sild, r a jada linna kolm uut purskkaevu ja ehitada linna juurde avalikke WC-sid. 2009. aastal hakatakse lund ä r a vedama kõigilt kõnniteedega tänavatelt. Samuti näeb koalitsioonilepe ette likvideerida eriti suvel linlasi kimbutav puhastusseadmetest lähtuv haisureostus. Kavas on alustada läbirääkimisi riigiga piirivalve raadiomasti linnast väljaviimiseks. Keskkonna säästmiseks ja soojahinna tõusu pidurdamiseks on kavas rajada soojuse ja elektri koostootmisjaam. Koalitsioon ei kavatse erastada lasta Kuressaare Soojust ega Kuressaare Veevärki. Võimuliit toetab linnalähedaste Kaarma valla alade liitumist linnaga OLIVER RAND

uudised Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 17. november 2005 Täna on suitsuvaba päev Täna tähistatakse Eestis Ttubakavaba päeva. Oleks tore, kui suitsejad lubaksid endale ja oma kaaslastele sel päeval tõesti tubakavaba päeva. Eestis on ligikaudu 350 000 igapäevasuitsetajat, kuid kaugelt rohkem on inimesi, kes ei soovi endale sisse hingata tubakasuitsu 60 vähki tekitava toimega keemilise ühendiga. Tubakatoodete tarbimine on muutunud kogu maailmas globaalseks sotsiaalmajanduslikuks probleemiks, ohustades inimeste tervist ja pidurdades riigi majandusarengut. Suitsetamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis. WHO andmetel on tubaka tarbimine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning suitsetamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Maailmapanga ekspertide arvestuste ja Tartu Ülikooli teadurite uuringu kohaselt moodustab igaaastasest haigestumusest tubaka tarbimisest tingitud haigestumine Eestis 3000 juhtu ja suremuse struktuuris 1/5 surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see 10 värsket kalmu päevas. Ambulatoorsel vastuvõtul või statsionaarsel ravil viibinud isikuid, kellel diagnoositi tubaka kasutamisest tingitud psüühikaja käitumishäired, oli 2000. aastal 2,3, 2001. aastal 2 ja 2002. aastal 4,2 100 000 elaniku kohta. Üheks planeeritud ürituseks on noortele suunatud õppefilmi Ole tubakavaba näitamine Eestimaa koolides. 22 minutit pikk film on toodetud Vähiliidu toetusel 2004. aastal. Film kõneleb suitsetamisest noorte seas, terviseohtudest ning suitsetamisest loobumisest. Filmis teevad kaasa positiivsete rollimudelitena noorte hulgas tuntud inimesed nagu Jaagup Kreem, Eda-Ines Etti ja mitmed teised. Film on edastatud kõikidesse Saare maakonna koolidesse. Oktoobris 2005 käivitus Tervise Arengu Instituudi organiseerimisel juba neljandat aastat rahvusvaheline suitsuprii klassi võistlus, mis toetab mittesuitsetamist kui eluviisi. Noorte tubakaennetuskampaania eesmärk on vähendada koolilaste suitsetamissagedust,motiveerides tubakat tarbivaid noori sellest loobuma ning toetades mittesuitsetajaid jääma kindlaks oma valikutes. Sotsiaalne surve ja motivatsioon on mõjus vahend tubakavaba keskkonna loomiseks. 2005/2006 õppeaastal läbiviidav arvult neljas võistlus kestab kuus kuud, 17.oktoobrist 2005 kuni 17. aprillini 2006. Võistluses osalevad põhikooli ja gümnaasiumi õpilased alates 5.- 12. klassini koos klassijuhatajaga. Osavõtt võistlusest oli vabatahtlik, kuid mittesuitsetamise lepingu sai klass sõlmida vaid tervikuna, mis tähendab, et sellele kirjutasid alla kõik õpilased koos klassijuhatajaga. Leping tugineb vastastikusel aususel ja usaldusel. Vastutus andmete esitamise õigsuse eest võistluse lõppedes lasub koolil. Võistluse edukalt läbinud klasse autasustavad maakonna tervisenõukogu (Saaremaa tervisenõukogu autasu vahearuande tulemuste põhjal on 2000 krooni). Euroopa projekti poolt loositakse osalevate riikide vahel peaauhind ülemaailmsel tubakavabal päeval 31. mail 2006 ja selleks on ühele klassile turismireis Portugali. Eelmisel aastal osales võistluses üle 8000 õpilase 127 Eesti koolist. 9 kuud kestnud võistluse lõpuks jäid suitsupriiks 40% alustanutest. Sel aastal osaleb võistluses rohkem kui 10 000 õpilast üle Eesti. Saare maakonnast osaleb tänavusel võistlusel 8 kooli 22 klassi 520 õpilasega. IMBI JÄE, TERVISEDENDUSE SPETSIALIST Tuleva nädala kolmapäeval ja neljapäeval on kõigil soovijatel võimalus veel ära anda tasuta puulehed. Nagu ka oktoobris toimunud aktsiooni käigus, jagatakse puulehtede kokkukogumise tarbeks kilekotte Minu Vara Lääne kontorist (asub Aja Majas aadressil Tallinna tn 16) esmaspäeval, 21. novembril kell 10-17. Kõikidele linlastele panevad nii linnavalitsus kui Minu Vara Lääne südamele, et kilekotte varutaks ikka nii palju, kui lehti vaja riisuda on. Samuti toonitatakse, et Minu Vara Lääne ei ole prügifirma. Nii näiteks juhtus eelmise lehtede äraviimise aktsiooni käigus, et kilekottidesse oli lisaks puulehtedele lisatud ka hulgaliselt olmeprahti: ahjutuhka, jalanõusid, telliskive, kruusa jne. Kuid näiteks aadressil Pikk tn 22 oli registreeritud 10 kotitäit lehti, kuid äraviimiseks oli pandud kotte 48 (neis oli lisaks lehtedele ka kruusa ja telliskive ning Minu Vara Lääne mehed said veel tublisti pahandada). Reisibüroo Mere sai 10-aastaseks Saaremaal on reisibüroosid kuus. Eile sai neist üks, büroo nimega Mere 10-aastaseks. Ehkki büroo nimi seda ei reeda, on Mere üheks suuremaks nišiks siinsel turismiturul maaturism. Firma üks omanikest Angela Nairis ütleb, et sellest aastast on nende kaudu võimalik puhkama minna tervelt seitsmele saarele. Lisaks Saare-, Muhu- ja Hiiumaale veel väikesaartele Vormsile, Ruhnu, Abrukale ja Vilsandile. Ja ikka nii, et turistil võimalus saada saartel nii kõht täis kui ka uni magatud. Meie partneriteks on mitmed turismitalud, kus võimalik peatuda, räägib Nairis. Ka Kuressaarde tulijaile soovitame ikka maakohti, olgu Kuressaare Sõnumite esimest sünnipäevatorti pakuti läinud reedel headele ajalehe koostööpartneritele ning sõpradele. Tordi lahtilõikamise usaldas toimetusepere üksmeelselt reklaamijuhile Andrus Kandimale. Kuressaare Sõnumid tänavad kõiki, kes meid heade soovidega meie esimesel väikesel tähtpäeval meeles pidasid. Puulehti viiakse tasuta ära ka 23. ja 24. novembril AS Minu Vara Lääne Kuressaare esinduse juhataja Aare Lehtsi sõnul oli lahknevusi eelregistreerimisel ning pärastisel kottide äraveol veelgi. Nii oli Vana-Roomassaare 24 soovinud 5 lehekoti äravedu, kuid valmis oli neid seatud 24, Pärna 2 olid need arvud vastavalt 5 ja 22, Karja 2-20 ja 44, Kauba 5-10 ja 34. Eraldi tuleb aga ära märkuda majaühistud Rohu 2 ja Rohu 1 A, kes tellisid lisatöö, kui praht ületas esialgsed numbrid. Kuressaare heakorra ja haljastuse spetsialist Kaljo Ellik soovitab inimestel täpsemalt lugeda ka eelnevalt avaldatud infot: Mina soovitaksin tasuta saadud Kuressaare Sõnumid alati tähelepanelikult läbi lugeda. Registreerige ennast lehes kirja pandud ajal, samas saate uued kilekotid ja ettenähtud ajal viiakse tasuta puulehed ära. Sellega on 2005. aasta sügiseste puulehtede äraviimise aktsioon. Pärast 25. novembrit tänavale enam kilekotte panna ei tohi. Reisibüroo Mere asutaja Lii Muru ja üks praegustest omanikest Angela Nairis. Foto: erakogu siis niisama vaatamiseks või siis einestamiseks. Üldiselt oleme suutnud klientide soovid täita, vaid paar korda on tulnud nõutult käsi laiutada, sest näiteks Tallinnast Hiiumaale lihtsalt ei ole mingit pidi võimalik rongiga sõita. Nairise sõnul otsib Mere oma klientidele põnevaid vaatamisväärsusi, ka selliseid, mida bussiekskursant tavaliselt ei näegi. Meil on olnud inimesi, kes Eestisse tulnuina tahavad veeta paar päeva Lõuna-Eestis, mõne päeva Tallinnas ning siis tulla siia, saartele. Sellised individuaalturistid, kes käivad omapäi ringi, otsivadki eksootilisi paiku. Just välisturistide parema teenindamise nimel teeme me koostööd mandri reisibüroodega. Ka siinsete teiste tegijate kohta ei saa öelda, et me nüüd vingelt suured konkurendid oleksime. Saame paljudega hästi läbi ja minu meelest on see mõistlik, räägib üks Mere omanikest. Lisaks on nii mõnegi jaoks eksootilisele maaturismile firma tegevuses kindla koha leidnud kultuuriturism. Nii tehakse näiteks koostööd ooperipäevade tegijatega ning üha rohkem külalisi saabub saarlaste suve tippsündmusele just Mere kaudu. Tegelikult ei ole Mere-büroo pelgalt kaugelttulijate jaoks, sest endises maapanga hoones asuvast kontorist on ka saarlasel võimalus enesele muretseda lennuki- või laevapiletid vaat et mis tahes paika maailmas. Kõige eksootilisem oligi vist viimati palve ühelt matkajalt, kes soovis omal käel minna Kõrg-Tatratesse ning palus, et me talle marsruudi paika paneksime ning uuriksime, mis sealmail tasub vaadata. See oli päris põnev töö, märgib Nairis, lisades, et tegelikult saab neilt osta ka kõige lihtsamaid pileteid olgu siis Rootsi, Soome või Riiga. Ka on meilt võimalik saada teavet nii nende kui teiste riikide kohta, kuhu meie reisid viivad, sest buklette oleme kas või erinevatelt messidelt kaasa toonud päris parasjagu ning miks mitte neid siis huvilistele jagada. Siinkohal tasukski ära mainida Mere sünnipäevakuu kingitused ehk eriti head pakkumised ainult Mere klientidele. Nii on 18. novembrini ostetud reisidele Egiptusesse allahindlus 600 krooni hotellide kataloogihinnast. Novembris ostetud piletid reisidele Tallinn-Helsingi-Tallinn maksavad vaid 390 krooni ning sõiduauto+viie inimese ülevedu liinil Tallinn-Helsingi vaid 500 krooni. Samuti pakutakse reisikindlustusi 10 % soodsamalt. Kohalikele inimestele on mõeldud ka kinkekaardid. Nairise sõnul on nii hea võimalus sõbrale, emale, isale, vanavanematele või kolleegile ilus kingitus teha. Olgu siis mis tahes tähtpäevaks. Meie jaoks on oluline, et rahul oleks nii kliendid kui töötajad, märgib Nairis. Selleks käiakse pidevalt messidel, uuritakse uusi võimalusi ning üsnagi oluline fakt on ehk seegi, et juba alates 1995. aastast antakse välja päris oma reisibüroo Mere kataloogi. Sellega alustas meie büroo looja Lii Muru ning oleme tänaseni vapralt jätkanud, kiidab Angela Nairis. RITA LOEL KOMMERTSTET

Neljapäev, 17. november 2005 intervjuu tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Urmas Treiel peab oma suurimaks saavutuseks spordihoonet Kuressaares Kuressaare linnapea Urmas Treiel tunnistab, et ega ta linnapeaks eriti saada tahtnud. Kuna aga Jaanus Tamkivi riigikogusse mineku ja valimiste vahele jäi suhteliselt lühike aeg, võttis ta ameti vastu, kuna tundus mõistlik olevat mitte mõneks kuuks meerikohale uust inimest otsima hakata. Nüüd, mil linnapea ametiaeg hakkab ümber saama, on Treiel tehtud otsusega rahul. Kui kaua te linnavalitsuse majas olete olnud? Järgmise aasta alguses oleks kaheksa aastat täis saanud. Räägitakse ju, et pärast seitset aastat tuleb ametit vahetada. Selle aja jooksul on olnud suuri väljakutseid, mis on realiseerunud, ja midagi päris uut, mida teha tahaks, praegu silmapiiril ei paista. Sellepärast tundubki, et siinne amet on minu jaoks ennast ammendanud. Milline oli linnavalitsus siis, kui siia tulite? See oli aeg, mil abilinnapead ja osakonnajuhatajad lahkusid ametist küllaltki suurte skandaalidega. Illar Tenno asemele otsiti inimest, kuid volikogu koalitsioonis ei olnud üksmeelt ning lõpuks leitigi nö mees metsast. Olin ülikooli kolmandalt kursuselt sattunud pangandusse, alates Lääne-Eesti Pangast kogu pangajada läbi teinud. Ju siis oli teada, et seal kuskil Orissaare kandis on üks mees, kes võiks ehk midagi rahanduse alal ära teha. Ettepanek tööle tulla tehti mulle aga päris naljakalt.töötasin tol aastal Tahula motelli finantsjuhina ning mängisin Saaremaa meistrivõistlustel korvpalli medalite peale. Kahe poolaja vahel kutsus mind üks pikk mees, Tiit Sarapuu nimelt, riietusruumi ja teatas, et mulle on üks pakkumine.leppisimegi kokkusaamise Jaanus Tamkiviga ning linnavalitsuse koridori peal soovis mulle kohe üks kavala naeratusega mees Jõudu!, see oli Eero Lapp. Soovitused olid tõenäoliselt ka Keskerakonna poolt, sest Laine Tarvis tundis suurepäraselt minu ämma Milvi Vissi. Nii et mind võeti vist tookord üksmeelselt omaks. Kaks esimest aastat olin poliitiliselt sõltumatu (lubasin seda tööle tulles, nagu ka seda, et ei hakka mingeid ärisid ajama). Tänaseks päevaks ma küll erakonnas olen, kuid Saaremaal mul mingeid majandushuvisid ei ole. Olete Tartu poiss. Jah, sealt ma tulin 15 aastat tagasi. Minu vanemad olid lihtsad tööinimesed, ema majavalitsuse ametnik ja isa keraamik ARS-i Tartu tööstuses. Vanavanemad olid aga omal ajal tegijad. Isapoolsele vanaisale kuulus Tartus Karl Treieli savitööstus ja emapoolne vanaisa oli suurtalunik. Talumaad olid täpselt Tartu linna külje all ning neil oli suur rehepeksumasin, mistõttu nad ka Siberisse läksid, minu ema kaasa arvatud. Kuna nüüd on kõik need varad tagastatud, siis ei ole mul ka linnapea ametis olnud vaja palganumbreid vaadata, kuna olen sealtpoolt materiaalselt kindlustatud. Olen lõpetanud Tartu 3. keskkooli, edasi läksin õppima majandusküberneetikat. Kui praegu vaadata tööpakkumiste lehte, mis on kauplustes saada, seal esilehel räägib minu kursusevend Aare Kilp, et tema jaoks oli just majandusküberneetika suurepärane valik, kuna see ühendas matemaatika, statistika ja majanduse ning sa ei näinud mitte üht valdkonda, vaid nägid neid kõiki ja pidid need omavahel ühendama. Poolteist aastat enne ülikooli lõppu tulin Saaremaale. Kõigepealt siis Lääne-Eesti Pank, Tallinna Pank, vahepeal oli veel Tartu Kommertspank... Kõikides õnnestus mul olla aasta. Ühe parema kogemuse andiski mulle tegelikult Lääne-Eesti Pank. Ka minu kursuselt läks 2/3 noori poisse ja tüdrukuid üle Eesti pangandusse. Oli selline pankade loomise aeg. Orissaares töötades võtsime aga kätte ja tulime kogu sealse pangaseltskonnaga vabatahtlikult Tartu Kommertspanga alla üle. Ei tea, mis minust oleks saanud, kui me seda poleks teinud. Oled noor, tuled koolist tööle ning vaatad, et nii peabki elu käima, aga see ärikultuur oli tegelikult absoluutselt valedel põhimõtetel. Sain sealt sellise kogemuse, kuidas absoluutselt ei tohi elus teha ja käituda. Mida peate oma kõige suuremateks saavutusteks siin, Kuressaare linnavalitsuses? Räägime ikka sellest, mille juures süda on see on sport ja spordihoone on see, kus sain suhteliselt palju kaasa aidata selleks, et ta ikka tuleks siia. Olulised on ka linna kaks arengukava, mis küll inimestele nii palju vast korda ei lähe. Samas on need tähtsad, sest elu käib arengukava järgi paljudes kohtades see nii ei ole. Tehakse üks paber valmis, pannakse see kuskile seisma. Meil on ikka nii, et ka volikogu liikmed ajavad näpuga järge, et kas punkt, mida hääletatakse, on ikka arengukavas sees. Kui meil sai kolme aasta eest pandud kruusateede mustkatte alla viimine sisse, siis paljud linnad kirjutasid alles seekord sellest oma valimislubadustest. Meil on see töö aga juba tehtud. Ehkki küll minu erialast kaugel, läks see siiski minu initsiatiivil töösse. Väikesi asju on palju olnud, kuid spordihoone kaalub kõik üles ning natukene ka tervisepark. Kaljo Ellik oli sellest 20 aastat unistanud, tegelikult piisas ainult väikestest tõugetest, et see asi käima lükata, ning suutsime selle suhteliselt väikeste kuludega viia sellise kujuni, nagu ta seda praegu on. Tervisepark on paljudele väga südamelähedane. On tore, kui seal joostes kõik tervitavad vastu tulles. Kui palju te ise spordihoonesse satute? Praegugi (nädal tagasi neljapäeval, toim) on lihased kanged, sest üleeile tegin jõusaalis korralikult jõudu. Mul on abonementpilet olemas, mida ma loodan edaspidi rohkem kasutada. Ja täna, kui hästi läheb, saan sinna ka korvpalli mängima. Kui nüüd tööst rohkem aega üle jääb, tahaks kindlasti rohkem käia, kas või oma laste treeninguid vaatamas. Kui ma trenni tegin, pidi mul kõik olema tulemuse peale, pidin kogu aeg protsesse nägema ja jälgima. Ma ei viitsi ka tervisepargis niisama jooksurajal sörkida. Panen tempo peale, mis tegelikult ei ole enam tervislik. Nüüd ma tahan lihtsalt minna ja vaadata, kuidas mu lastel läheb. Viimases trennis oli rõõm vaadata, kuidas mu 14-aastane tütar hüppas korvpallirõngani. Ma ei julge öelda, kas Saaremaal mõni teine naine seda suudaks. Spordipisik on vist nakatanud kogu teie pere. Seda küll. Minu ämm on legendaarne kergejõustiklane ja treener Milvi Viss. Minu teada on tal 32 Eesti meistrivõistluste medalit. Tema tütar Virge ehk siis minu naine on ka palju saavutanud. Ämma õde on kuulsa sportlaste perekonna naispool Helgi ja Ilmar Kivi. Nii et meie suguvõsa taust on äge. Ise olen nende kõrval küll poisikene, minul on kaks Eesti meistritiitlit kaugushüppes. 14-aastasest Lindast on vahest juba näha, mis tast saada võib. Linda tegi eelmisel aastal 10 olümpiastardi kõigi aegade kolmanda tulemuse, nii et potensiaali tal on. 13-aastane Spordipisikusse on nakatunud kogu Treielite perekond. Viimasel südamejooksul on isa Urmase sülle roninud väikemees Johannes. Foto: Taavi Rauniste Urmas Treiel koos tütar Lindaga Kuressaare spordihoone avamisel. Teele ja kuuene Johannes on veel natukene väikesed, kuigi spordipisik on neil tõesti kõigil sees. Õnneks on meie peres nii, et ainult mina olen see, kes tulemusi tahab. Minu naine teeb lastele trenni ka läbi mängu. SÜG esitas ta ka aasta õpetaja tiitli kandidaadiks, kuigi ta koolis tunde ei anna, vaid teeb huviringe. Kas võib siis oletada, et kui teil pere kokku saab, on peamine tegevus ühine sportimine? Jah, mul ongi õlg haige suvisest naiseõe sünnipäevast, kus tulid suguvõsad kokku ja hakkasime võrkpalli mängima. Täna on meil näiteks naisega 15. pulma-aastapäev ja me plaanisime välja sööma minna, aga peame selle edasi lükkama, kuna perekond ei saa lihtsalt kokku, igal ühel on oma käigud. Aga meil on selline mõnus tava, et kui suviti on Orissaares geograafide kümnevõistlus, siis seal on ikka olnud meie pere liikmed kas kohtunikena või muul viisil osalemas. Ja üks vahva asi, mille algatas ämma õemees Ilmar Kivi, on Tammetõru mängud tema oli see mõtte autor, aga kogu suguvõsa tuli kokku ja pani asja käima. Tammetõru mängud on mõeldud kõige noorematele, alates neist, kes just jala alla saanud kuni 10-11-aastasteni. Viimastel võistlustel on juba üle 100 lapse olnud. See on tore üritus ning katsuksime ka siin spordihoones koos Kaleviga (Kütt, toim) midagi taolist korraldada. On vahva, kui sporti tegevad vanemad tahavad näha oma 3- Foto: Rita Loel 4-aastase lapse esimest kaugushüppe tulemust. See on täielik peresündmus Orissaares, kus ei ole ainult lapsed, vaid on lapsed koos suguvõsadega. Ja vahest on see ka esimene diplom, mis saadakse. Milline te isana olete? Ma usun, et olen rahulik ja tasakaalukas, ma arvan, et ma olen hea isa. Käisime esmaspäeval pojaga tervisepargis jooksmas ja ma vaatasin, et keegi ei näe, ning siis hakkasime Johannesega lompe tühjaks laskma, kanaleid kaevama. Minul oli lõbus ja pojal ka. Suvel saab palju jalgpalli koos mängitud, siis on kambas ka väike sugulane Karl Villem. Nii et lastega tegelen ikka päris palju. Mõni aasta tagasi jaksasin ka lastega ukakat mängida, aga nüüd tütred võidavad mind ja kui ma ikka selgelt kaotan, siis ma nendega ikka enam mängida ei taha. Kui palju teil jätkub aega oma pere jaoks Ameerika presidendid vähemalt on väitnud, et nad peavad iga päev vähemalt tund aega naise-laste jaoks leidma. Minul nii hull see asi küll ei ole, ma ikka üritan tööpäevad nii sättida, et saaksin rahulikult koju minna. Mul lihtsalt peab olema see õhtune aeg. Samuti peab mul olema nädalavahetusel see aeg, kus ma lähen sauna. See 3-4-tunnine saunaskäik on ka nädalas vajalik. See on selline aeg, kus sa lased kõik mõtted peast minema, ei mõtle mitte millegi peale. Pärast, kui pea on puhas, tulevad need õiged mõtted pähe. Järg lk 4

uudised Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 17. november 2005 Urmas Treiel peab oma suurimaks saavutuseks spordihoonet Kuressaares Algus lk 3 Poliitikas te ei ole kaua olnud. Reformierakonna ridades olen olnud viis aastat, aga ma ei saa öelda, et ma oleksin mingi poliitik. Poliitikuks olemine nõuab parajalt oma tahtmise pealesurumist. Kuigi ma pean küll ütlema, et see Reformierakonna tiim, kes on nii siin majas kui ka volikogus olnud, on üksmeelne, üksteisega arvestav ning absoluutselt samu mõtteid jagavad. Sisemisi konflikte eelistuste seadmisel on ikka väga vähe olnud. Mujal maailmas öeldakse, et parteis olemine on pelgalt oma maailmavaate määratlemine. Meil see nii ei ole. Eks ajakirjandus ja Tallinnas toimuv on inimesed poliitikast suht eemale peletanud. Minu meelest on õige, kui asju aetakse rahulikult ja tasakaalukalt ning ei ole skandaale ega ülespuhumist, jamasid.meil on küll viimane periood palju paremini läinud, kui siin Jaanus Tamkivi üks juhtum välja jätta. Mina olen küll oma mõttemaailmalt õiges erakonnas. Ma olen suhteliselt liberaalse maailmavaatega ning ma ei ole mingisse sõpruskonda sattunud. Kuressaare saab 17. novembril uue linnapea ja teist saab volikogu liige. On see teile uus amet? Olen olnud noore, 25-aastase MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? Lõppenud nädalal registreeriti Saare politseis 106 teadet ja avaldust. Kainenemisele toimetati 19 isikut. Maakonna teedel tabati kaks alkoholijoobes sõidukijuhti ja kaheksa lubatud sõidukiiruse ületajat. Kokku alustati läinud nädalal 36 väärteomenetlust. Kriminaalmenetlusi algatati neli. Varastati jalgratas, telefon ja raha 31. oktoobril ajavahemikus kell 17-18 varastati Kuressaare kultuurikeskuse juurest avaldajale kuulunud jalgratas, kahju 3500 krooni. Pöide vallas Tornimäel varastati korterist sularaha ja mobiiltelefon, kahju 30 666 krooni. poisina ühe perioodi Orissaare vallavolikogus ning selles suhtes tean, mis seal toimub. Kuna olen linnas toimuvate protsessidega hästi kursis, usun, et ma olen õige koha peal. Kas seekord tuli teie arvates hea volikogu välja? Arvan küll, et tuli. Mõned volikogu liikmed küll kahtlevad praegu, kas nad jäävad sinna, kuid kui praegune koosseis jääks, oleks seal ilusasti tasakaalustatult vanem ja noorem põlvkond koos. Põnev on see, mis hakkab toimuma näiteks hariduses. Eelmisel perioodil sai haridus päris palju eeliseid ja tugevust juurde ning nüüd on volikogus 7-8 inimest haridussüsteemist, huvitav on vaadata, kuidas see hakkab mõjuma, kas ta tuleb kasuks või kahjuks. On kuulda olnud, et eelmine volikogu opositsioon jääb nüüd lihtsalt nö kõrvalpingile... Opositsioon on hea, kui kriitika on igati konstruktiivne. Kriitikat peab olema kas või selleks, et valitsus veelgi põhjalikumalt otsuseid ette valmistaks. Tean omagi kogemusest, et kui mõne projektiga oled kergekäeliselt läinud volikogusse, siis peab olema opositsioon, kes sind paika paneb. Asi võib ju õige olla, aga ta ei tohi olla ebapiisavalt ette valmistatud. Tegelikult on opositsioon selles suhtes ka tubli olnud pool Täna linnapea ametist lahkuv Urmas Treiel lubab uue aastani puhata, kuid tunnistab, et vallavanemate paikapanemise aegu oli ta üsna kuum kaup. Foto: Rita Loel on olnud demagoogia, pool selline asjalik kriitika. Mida hakkab Kuressaare linnavolikogu liige Urmas Treiel tegema volikogu välisel ajal? Ei tea veel, ma ei mõtle teadlikult selle peale enne uut aastat. Olin, muide, väga kuum Mehed peksavad Politseile tegi avalduse naine, kes teatas, et 4. novembril lõi mees teda tüli käigus. Juhtunu asjalolud selgitab KarS 121 järgi algatatud kriminaalmenetlus - so kehaline väärkohtlemine. 10.novembril tegi politseile avalduse naine, kes teatas, et tema mees tuli koju, oli alkoholijoobes ja laamendas. Juhtunu asjaolud selgitab KarS 121 järgi algatatud kriminaalmenetlus - so kehaline väärkohtlemine. Liiklusõnnetus 13. novembril kell 17.21 toimus liiklusõnnetus Saaremaal Kaali küla teel, kus sõiduauto Honda Civic, mida juhtis alkoholijoobes Siim (s 1987), sõitis kurvis teelt välja vastu puud. Juht ja kaassõitja Janno (s 1987) said kehavigastusi. URMAS KIIL, KURESSAARE POLITSEIJAOSKOND Päästeteenistus teatab 9. novembril kustutati Kuressaares Kalevi tänaval põlengukolle hakkepuidu aunas. Hõõguvat hakkepuru kustutati samas kohas ka 10., 11., ja 13. novembril. 10. novembril kell 20.38 oli Salmel jaanitule platsil süüdatud lehehunnik. 10. novembril kell 15.25 põles Kuressaares Lasteaia tänaval prügikastis ehituspraht. Ehitusjäätmed süütas eelmisel päeval põlenud ja prügikasti visatud madrats. kaup, kui vallavanemaid paika pandi. Siis tuli ikka päris palju telefonikõnesid. Praegu kaalun ainult kolledžis väikese koormusega loengute lugemist finantsjuhtimisest, ka konverentsidel on mõned ettekanded palutud teha veel selle aasta sees. RITA LOEL 10. novembri leiti Mustjalast 120-millimeetrise läbimõõduga miinipildujamiin. SIRLE MATT, SAAREMAA PÄÄSTETEENISTUS Linna võtmekohti valvab turvafirma Securitas Kuressaare linnavalitsuse korraldatud patrullvalve hanke lasteaedade ja koolide õuealade turvalisuse tugevdamise võitis turvafirma Securitas Eesti AS Lääne regiooni esindus, kes valvab paarikümmet linnaasutuse territooriumi järgneva nelja kuu jooksul. 10. novembrist kuni 8. märtsini sõlmitud lepingu järgi tasub linn Securitas Eesti AS Lääne regiooni esindusele ligi 64 000 krooni. Lõviosa valvatavatest objektidest on linna haridus- ja kultuuriasutused. Nii hakkab Securitas regulaarselt valvama järgmisi ehitisi ja rajatisi: Kuressaare 1. lasteaed (Lasteaia tn 11), Kuressaare 2. lasteaed (Rohu tn 2), Ida-Niidu lasteaed (Õie tn 2), Kuressaare 5. lasteaed (Juhan Smuuli tn 13), Kuressaare 7. lasteaed (Ranna tn 38), Kuressaare muusikakool (Komandandi tn 9), Kuressaare noorte huvikeskus (Garnisoni tn 10), Kuressaare kunstikool (Rohu tn 4a), Kuressaare põhikool (Garnisoni tn 16, Rohu tn 4b), Kuressaare Vanalinna kool (Pikk tn 31), Kallemäe kooli toimetulekuklassid (Tallinna tn 64), kinnistu Suur-Põllu tn 4, rulaplats (Juhan Smuuli tn 7a), tervisepark (Kaevu tn 18), Kuressaare spordihoone (Vallimaa tn 16a), Kuressaare linnateater (Tallinna tn 20), Kuressaare kultuurikeskus (Tallinna tn 6), linnakeskuse parkla (Raekoja tn 6), Uue tänava parkla (Uus tn 27) ja August Kitzbergi tänava autobusside parkla (Kitzbergi tn 2a). Linn korraldas hanke põhjusel, et eelkõige lasteaiad on kimpus õhtuste ja öiste soovimatute külalistega, kes vandaalitsevad ning jätavad lasteaedade hoovialadele prügi, sealhulgas tühje alkoholipudeleid ja suitsukonisid. Politseipäeval tänati tublimaid politseitöötajaid ja kodanikke Eesti Politsei 87. aastapäeva puhul peeti meeles tublimaid Kuressaare politseijaoskonna töötajaid ning aktiivseid inimesi, kes on politseile abiks olnud. Politseiameti aukirja ja rahalise preemia pälvis Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Riina Paju. Politseameti hinnalise kingituse sai politseivaneminspektor Veigo Väli. Politseipeadirektori tänukirja ja rahalise preemia sai vanemkonstaabel Maret Metsmaa. Lääne politseiprefekti tänukirja ja rahalise preemia pälvisid Kuressaare politseijaoskonnast politseiinspektor Kalvi Mets, juhtivkonstaabel Meelis Juhandi, konstaabel Andi Laanet ja vanemspetsialist Liivi Vares. Rahalise preemia said juhtivkonstaabel Jüri Krotman (pensionil), vanemkonstaabel Paavo Tänav, vanemkonstaabel Ardo Vahter, konstaabel Riina Mägi, politseiinspektor Nils-Edvard Tennmann, politseivaneminspektor Siiri Uulits ja politseijuhtivinspektor Rainer Antsaar. Spordipreemia vääriliseks tunnistati juhtivkonstaabel Matis Sikk. Eriklassi teenetemärk anti politseipäeva puhul Kuressaare noorte huvikeskuse juhatajale Aare Martinsonile. URMAS KIIL, DETAILPLANEERINGU ALGATAMINE KURESSAARE POLITSEIJAOSKOND Kuressaare Linnavalitsuse 8.11. 2005 istungil algatati Tolli tn 12 DP muudatuse detailplaneering. Planeeringu sisu: Tiigi tn ajaloolise kuju taastamisest tingitud äralõike vormistamine omaette krundiks. Ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja haljastuse planeerimine, servituutide vajaduse määramine kahe uue korterelamu rajamiseks Tolli tn 12 krundile. Planeeringuala suurus ca 0,2 ha. Info linnavalitsuse tel 453 3674. Kuressaare Veevärk alustas torustike ehitusega Seoses algava tänavatorustike ehitusega Kuressaare linnas teatame oma uutele klientidele: 1. Eramuomanik, kes soovib liituda uute ehitatavate torustikega, esitab meile vastavasisulise avalduse meie kontoris Pikk 23( II korrus, Mait Pärt, tööpäevadel kell 8.30-12), mille põhjal väljastame liitumistingimuse, kus on ära näidatud nõuded ja soovitused edaspidise tegutsemise kohta. 2. Kuressaare Linnavolikogu määruse 25.05.2000 nr.13 kohaselt on ühisvõrkudega liituja vabastatud liitumistasu maksmisest, kui ta hakkab kasutama meie pakutavat vee- ja kanalisatsiooniteenust 6 kuu jooksul alates tänavatorustikele kasutusloa väljastamisest, s.o. torustike käikuandmisest. 3. Järjekordade ja asjatu ajakulu vältimise huvides soovitame tulla liitumistingimust taotlema Pikk tn.23 mitte varem, kui on alustatud tänavatorustike ehitustöid teie kinnistuga piirneval tänaval. Täiendav informatsioon tel. 45 33 514. Tööde ajagraafik ja muudatused selles avaldatakse ka ajakirjanduses ja internetilehel aadressil www.saarevesi.ee AS KURESSAARE VEEVÄRK Ehitustööde kava Suletavad tänavad ja aeg on alljärgnev: Karja 21.03.06-07.04.06 Raudtee 04.02.06-08.03.06 Roopa 08.03.06-21.03.06 Eha 16.01.06-04.02.06 Piiri 14.11.05-29.12.05 Niidu 29.12.05-16.01.06 Nurme 22.01.06-30.01.06 Odra 31.01.06-10.02.06 Rahu 13.12.05-31.12.05 Hariduse 14.11.05-12.12.05 Metsa 10.01.06-22.01.06 Kingu 16.11.05-25.11.05 Traktori 30.12.05-10.01.06 Väike-Sadama 14.11.05-09.12.05 Kastani 09.12.05-20.12.05 Ravila 20.12.05-02.01.06 Vahe 02.01.06-08.02.06 Ristiku 08.02.06-18.03.06 Mere 14.11.05-24.11.05 Transvaali 24.11.05-08.01.06 Kullerkupu 08.01.06-13.01.06 Kraavi-Sügise 13.01.06-08.02.06 Kelluka 08.02.06-12.03.06 Tänavate sulgemisega tagatakse seal elavatele inimestele ohutu liiklemine ja pääsemine oma kinnistule ning korraldatakse liiklus tänavate sulgemise korral vastavalt Kuressaare linnas kehtivale korrale.

Neljapäev, 17. november 2005 arvamus/tasub teada Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Aastast 2004 Kuressaare linna on viimased aastad hästi juhitud, linna areng on olnud stabiilne ning nii linnakodanik kui ka mujalt tulija ütleb: siin on tunda head peremehe kätt. Täna saab Kuressaare linn endale uue linnapea, seekord siis asub meeritoolile Urve Tiidus. Kui vaadata ajas veidi tagasi, siis esitasid erakonnad enne valimisi linnapeakandidaatideks ju tervenisti kolm õrnema soo esindajat. Kes teab, võibolla oli see aja märk on ju naised traditsiooniliselt meeste kohtadele pürgimas üha enam ja enam. Kuid ehk on see märk hoopis sellest, et Kuressaare linnal on vaja nüüd, mil viimaste aastate jooksul jõudsalt ehitatud, head perenaisekätt. Perenaist, kes juba pelgalt oma naiseliku vaistuga näeb ja oskab kohendada pisiasju ning lohutada muremõtteis olijat. See lihtsalt ju on nii looduse poolt paika pandud, et mehed teevad suuri ja väljapaistvaid asju, naised näevad aga enam just detaile. Aga siinkohal ei tohiks unustada, et tegelikult koosnevadki suured asjad ikka vaid väikestest. Tegelikult on Kuressaare Sõnumid viimaste valimistulemustega rahul. Nagu ütleb ka tänases lehes linnapea ametist lahkuv Urmas Treiel, tuli volikogu lõppkokkuvõttes välja üsna hea. Ja sestap oleks tore, kui kõik endale volikogusse mandaadi lunastanud rahvaasemikud seal siiski otsustaksid ka tööd tegema hakata. Kui praegune koosseis jääks, oleks seal ilusasti tasakaalustatult vanem ja noorem põlvkond koos, nendib Urmas Treiel. Tõsi ta on, sest kui kokku saavad ühelt poolt elutarkus ja -kogemus, teisalt nooruslik tehatahtmine ja veidi riskivalmidustki, on hästi toimiv kooslus tagatud. Miks muidu räägitakse üha enam sellest, kui oluline oleks ka tänapäeval mitme põlvkonna kooselamine. Ikka selleks, et oleks järjepidevus ning esivanematelt õpitu kuhugi ei kaoks. Igal juhul soovivad Kuressaare Sõnumid uuele linnapeale ja -valitsusele jõudu ja tarkust, hoolivust ning muidugi ka vastupidavust mis muud siis juhtidele ikka soovima peaks. Ja et silme ees oleks ikka ajalooline lause raekoja portaalilt (mille ju tulevastegi põlvede jaoks sinna kirjutanud meie esiisad): Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks... (Täienduseks Jalmar Veskise artiklile Südametunnistusest ja muust ) ANTON TERAS, VOLIKOGU KULTUURI- KOMISJONI ESIMEES 2000-2002, HARIDUSKOMISJONI LIIGE 1996-2005 Jalmar Veskis, linnavolikogu aseesimees eelmise sajandi lõpust, kirjutas 12. novembri ajalehes Meie Maa omaaegsest volikogu ja linnavalitsuse personalipoliitikast, linnavalitsuse koostamisest stagnaaegsete mängureeglite alusel tänapäeval, oma vähesest informeeritusest linnavolikogu töökorraldusest pärast tema valitsusaega, oma ja volikogu esimehe Laine Tarvise raskest tööst ning jagas soovitusi uuele linnavalitsusele. Mis sundis mind vastust kirjutama minu nimetamine lapsehoidjaks, kes valib linnapeale mängukaaslased? Ei, hoopiski mitte. Ajendiks oli isiklik kogemus1996-1999 aasta volikogu juhtide ebaobjektiivsest kohuse täitmisest ning see, et selline suhtumine ei peaks täna, peaaegu 10 aastat hiljem uuesti levima hakkama. Elu muutub ja muudatustega tuleb sammu pidada. Olen olnud hariduskomisjoni liige alates 1996. aastast. Jalmar Veskise valitsusajal arutas hariduskomisjon paljude muude teemade hulgas laste sündimuse langusest tulenevaid mõjusid lasteaedadele ja koolidele. Komisjoni töö tulemus tõi välja nukra tõsiasja, et aastate pärast tuleb mõni lasteaed sulgeda. Esitasin volikogule komisjoni ettepanekud koos analüüsinumbritega. Volikogu kuulas ülevaate ära, nõustus komisjoni töö kokkuvõtetega ja otsustas, et lasteaia sulgemise vajadusest 3-5 aasta pärast volikogu linnakodanikke ei informeeri. Volikogu esimees sõnastas selle nii, et see kõik on küll õige aga meie sellest ei räägi. Kas see oli... kohuse täitmine inimeste kasuks...? Hilisem kogemus 2. lasteaia sulgemisel näitas, et linnakodanike varajane ja põhjalik informeerimine ning tegevuste planeerimine aitab vajalikke muudatusi valutumalt ellu viia. Jalmar Veskis tõdeb, et linnaarhitekt seisis vastu plekist ja klaasist kirstudele kesklinnas. Volikogu uued koosseisud pole kõigele uuele vastu seisnud ja selle tulemuseks on Aasta Ehituse tiitli pälvinud FERRUM ehk rahvakeeli SOOMUSRONG. Kesklinna rajatud RAEKESKUSE kohta tuleb enesekriitiliselt tunnistada, et volikogu ja linnavalitsuse vastutuleku tõttu hoone rentnikule SAAREMAA TARBIJTE ÜHISTU le muutus hoone välisilme erinevaks arhitektide poolt algselt planeeritust. See oli õppetunniks, et mitte alati ei saavutata erinevate soovidega arvestamisel parimat visuaalset tulemust. Hr. Veskis tõdeb, et teda hämmastas väga hiljutine teadasaamine volikogu istungite aegadest kell 16-18. Mina tean oma volikogu liikmeks oleku ajast, et juba 2000. aastast alates on volikogu istungite alguseaeg olnud kell 16 ja istungite lõpuaeg on olnud määramata see on sõltunud päevakorra punktide arvust ja reeglina olnud kell 19-20, mitte 18. Volikogu istungid on käte püsti tõstmise koht tõesti, sest seal tehakse poolt või vastu otsused. Eksib hr. Veskis aga minu arvates selles, et volikogu istungil peaks volikogu liikmed projektide sisuga tutvuma. Volikogu istungiks peab kõikidel olema kodutöö tehtud. Projektide sisu läbi arutamiseks saavad kõik volikogu liikmed materjalid kätte 2 nädalat enne istungit ja enne volikogu toimuvad komisjonid on sisuliste arutelude koht. Volikogu töö hindamise kriteeriumiks ei pea olema mitte istutud tundide arv, vaid tehtud otsuste arv. Volikogu endine aseesimees kirjeldab värvikalt, kui raske oli tema ja volikogu esimehe Laine Tarvise töö:...vähemalt 8 tundi päevas, lisaks veel varasemad tööletulemised hommikuti koos koristajatega... No oli raske elu rahvaesindajatel! Ka volikogu istungid kestsid kella 9-st kuni pärastlõunani. Viimastel aastatel on volikogu tõesti palju lühema istungite ajaga hakkama saanud. See aga ei tähenda, et oleks vähem tehtud. Vaadake Kuressaares ringi! Otsustage ise! Sama kehtib volikogu esimehe töölaua taga istumise aja kohta. Selleks, et oma tööd hästi teha, ei pea tegema tööd tingimata 10 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Varahommikust hilisõhtuni rügamine võib pigem olla märgiks mõtestamata töö tegemisest. Tööd on vaja teha arukalt ja efektiivselt. Linnajuhtimiseks on volikogu, kes teeb seadused ja annab ülesanded, ning linnavalitsus, kes nende raames igapäevaselt tegutseb. Volikogu liikmed, eesotsas esimehe ja aseesimehega, peaksid töötama põhimõttel usalda aga kontrolli. Linnavalitsuse tööülesannete dubleerimine ei peaks olema volikogu ülesanne. Soovitused uutele linnajuhtidele on täiesti õiged. Avalikum juhtimine, linnakodanike suurem teavitamine, kodanikualgatuste aktiveerimine. Need on asjad, mis on uue valitsuskoalitsiooni programmis kirjas. Seal on kirjas ka see, et tuleb kasutada ära ajalehe Kuressaare Sõnumid kõik võimalused linnakodanike teavitamiseks. Jalmar Veskis võiks oma artikli avaldada ka selles lehes, et tema meenutused ja nõuanded jõuaksid kõikide linnakodanikeni - Kuressaare Sõnumid jõuavad iga linnakodaniku postkasti. Mida rohkem informatsiooni algallikast, seda vähem on vääriti mõistmist. Lõpetuseks toon ära kolme viimase volikogu koosseisu palgakulud: 1996 1999 1 437 miljonit krooni 2000 2002 919 miljonit krooni 2003 2005 1 569 miljonit krooni, ja kordan veel kord raekoja ukse kohale raiutud teksti: Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Mis on summeeritud tööajaarvestus? Juristi veerud Tööaega võib arvestada kahel viisil päevaviisiliselt ja summeeritult. Kui töötaja töölepingus on kokku lepitud tööpäeva kestuseks kaheksa tundi, tähendab see üldiselt päevaviisilist tööajaarvestust ning kohustust töötada iga päev 8 tundi (kui pooled pole töölepingus kokku leppinud väiksemas töötundide arvus ehk osalises tööajas) ning töötajal on õigus reeglina vähemalt kahele puhkepäevale nädalas. Tööaja summeerimine mingis ajavahemikus võimaldab tööandjal kasutada töötajate tööaega paindlikult: pikemad tööpäevad siis, kui tööd on rohkem; lühemad tööpäevad või vabad päevad siis, kui tööd on vähem. Selline paindlik tööaja korraldus nõuab erilist arvestuse viisi, mida nimetatakse summeeritud tööajaarvestuseks. Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) 14 lg 3 kohaselt kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust sel juhul, kui tööajanormi täidetakse tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul, ehk siis tööandja peab töötajate tööajanormi täitmise kohta arvestust nädala, kuu, kahe kuu, kvartali või nelja kuu kokkuvõttes. Sellist arvestust kohaldataksegi juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik kinni pidada tööpäeva või töönädala üldisest normist, mis tulenevalt TPS 4 lg 1 on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Toome näiteks nädalase arvestusperioodi: töötaja X töötab neljal päeval nädalas iga päev10 tundi ja seejärel saab 3 puhkepäeva. Taolise nädala tööaega summeerides näeme, et töötajale X on tagatud meie näite puhul töönädala üldine norm - 40 tundi. Kui aga summeeritavaks tööajaperioodiks on nädalast pikem ajavahemik, kuu või mitu kuud? Sel juhul tuleks selle perioodi konkreetse tööajanormi saamiseks kalendris ära lugeda planeeritavasse arvestusperioodi langevad tööpäevad ehk kalendrijärgsed tööpäevad (päevad ilma laupäevade, pühapäevade ja riigipühadeta) ning korrutada saadud arv kaheksaga (normijärgse töötundide arvuga igas päevas). Nii näiteks on käesolevas novembrikuus 22 kalendrijärgset tööpäeva, töötundide arv sel kuul seega (22 8) 176 tundi. Veelgi lihtsam on vaadata juba välja arvutatud kalendrikuude tööajanorme sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt (vt 2005. a. kalendaarse tööajafondi arvestust aadressil: www.sm.ee). Periood, mis tööaja summeerimisel arvestuse aluseks võetakse nädal, kuu, kaks kuud, kvartal või neli kuud peab olema tööandjal näidatud kas töösisekorraeeskirjades, kollektiiv- või töölepingus. Tulenevalt TPS 14 lõikest 5 on tööandja kohustatud koostama tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta (kui arvestusperiood on ühest kuust pikem) ning tegema selle töötajatele teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Kui nüüd summeeritava tööaja arvestusperiood on tööandja poolt määratletud, siis võib töötaja tööaeg olla perioodi päevade lõikes küll erineva pikkusega, kuid tööpäeva (töövahetuse) pikkus ei tohi ületada 12 tundi (TPS 15 lg 1) ning töötaja iganädalase puhkeaja kestuseks peaks olema vähemalt 36 järjestikust tundi (TPS 21 lg 3), kusjuures selline 36-tunnine vahe võib olla vaid mõnel nädalal, sest arvestusperioodi jooksul kokku peaks tööandja töötajale tagama keskmiselt 2 puhkepäeva iga 7-päevase ajavahemiku kohta. Tööpäevade (töövahetuste) vahelist puhkeaega peab olema vähemalt 11 järjestikust tundi (TPS 20 lg 1), kuid summeeritud tööaja arvestuse korral võib erandina (TPS 20 lg 3) kollektiivlepingu, seaduse või muu õigusaktiga sätestada sellest lühema puhkeaja. Tööandja ühepoolse otsusega või ka kokkuleppel töötajaga ülalnimetatud puhkeaega lühendada ei tohi. Kuna summeeritud arvestus tähendab ühtlasi sellistes töövahetustes töötamist, mille kestus võib olla pikem kui 8 tundi (kuni 12 tundi) ja iganädalaseks puhkeajaks ei pruugi olla tavapärane nädalavahetus, vaid 36 järjestikust tundi, siis graafikus (tööajakavas) tulebki kuupäevade kaupa paika panna, millistel päevadel ja millistel kellaaegadel töötaja tööd teeb. Teatavaks egemine on vajalik eelkõige selleks, et töötaja teaks, kuidas enda isiklikku aega planeerida. Graafiku (tööajakava) muutmine toimub poolte kokkuleppel. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid (TPS 7 lg 2). Nii on näiteks kvartaliks võetud arvestusperioodi korral ületundideks kvartali töötundide üldarvu (liidame 3 erineva kuu tööajanormid) ületavad tunnid, mille arv selgub alles arvestusperioodi ehk kvartali lõpus. Parema ülevaate saamiseks ületunnitöö arvestusest ja palga maksmisest tööaja summeeritud arvestuse korral vaata õigusnõukogu selgitust (III) tööinspektsiooni koduleheküljel aadressil: www.ti.ee Kui tööandja soovib summeeritava tööaja arvestusperioodiks pikemat ajavahemikku kui 4 kuud, on tööandja kohustatud pöörduma oma asukoha tööinspektsiooni ja kooskõlastama pikema tööaja summeerimise tingimused tööinspektoriga (TPS 14 lg 4). Tööinspektsioonile tuleks esitada vastavasisuline taotlus ning sellele lisada planeeritava pikema arvestusperioodi tööajakava, et tööinspektor saaks otsuse tegemiseks kontrollida selle vastavust TPS nõuetele. Käesoleval aastal on Saaremaa Tööinspektsioon TPS 14 lg 4 alusel kooskõlastanud seni 6 tööandja vastavasisulised taotlused (2004.a. kokku 11 taotlust). Pooled taotlejatest on olnud põllumajanduslikud ettevõtted, kus tegemist teostatavate (põllumajanduslike) tööde hooajalisusega, teiste taotlenud ettevõtete töö on lihtsalt periooditi (või aastaringselt) ebaühtlane, mis kokkuvõttes tingibki pikemas perioodis summeeritud tööaja arvestuse kohaldamist. LEONID SINIAVSKI, SAAREMAA TÖÖINSPEKTSIOONI TÖÖINSPEKTOR-JURIST

ajaviide/kuulutused/ristsõna Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee Neljapäev, 17. november 2005 Eelmise ristsõna vastus:..ma olen värvipime. Saaremaa muuseum Kuressaare linnus on 30. aprillini avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Püsiekspositsioon Saaremaa ajaloost ja loodusest. Keldrikorruse näitusesaalis 11. detsembrini käsitööstuudio Dzilna (Läti) näitus SININE RÄH- NIKENE... Aavikute majamuuseum Püsiekspositsioon eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku ja kohaliku kultuuritegelase Joosep Aaviku elust ja tegevusest. Sissepääs kolmapäevast pühapäevani kell 11-18. Haamerite näitusemaja Vallimaa tn 15 a Eerik Haameri maalid ja joonistused, avatud neljapäevast laupäevani kell 12-17. Hansa kunstisalong Eesti graafika: Peeter Mudist, Raul Meel, Jüri Arrak, Leonhard Lapin. Juhan Tarve maalid. Avatud kell 9.45-17.30, laup. 9.45-15, pühap. suletud. Kuressaare raegalerii TransForm moodsast kunstist ja käsitööst. Ehted ja kaunistused Islandilt, mood Fääri saartelt, maagilised luust ja kivist esemed Gröönimaalt. Kuressaare kunstistuudio 18. novembrini Helen Kauksi vaibad. Kallid Saare KEK-i tantsurühma KEERIS endised tantsijad, saame kokku 3. detsembril kell 17 Torni tn 12. Osavõtutasu 150 krooni maksta 23. nov Hansapanka a/k 221025365020, Tamara Müür. Info tel 5330 2756, Maie, 5203820, Imbi, 5563 2072, Tamara. Kuressaare kultuurikeskus Pühapäeval, 20. novembril kell 14 Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor esitleb: juubelikontsert 60 DetsiBelli koos Saaremaa Poistekooriga. Dirigeerivad Peeter Perens, Siim Selis ja Veiko Lehto. Klaveril Siim Selis. Solist Rauno Elp. Pääsmed hinnaga 30 krooni müügil enne algust kohapeal. Kuressaare Laurentiuse kogudus Neljapäeval, 17. novembril kell 18 piibli- ja palvetund kirikus, kell 19.30 leeritund Kauba tn 5. Laupäeval, 19. novembril kell 10 usaldusisikute koolituspäev kirikus. Pühapäeval, 20. novembril kell 11 igavikupühapäeva jumalateenistus armulauaga, laulab koguduse segakoor, kell 11 laste pühapäevakool Kauba tn 5, kell 13 osadustund Kauba tn 5. Esmaspäeval, 21. novembril kell 18 noortetund Kauba tn 5. Kolmapäeval, 19. novembril kogudusekool Kauba tn 5. Püha Nikolai kogudus Reedel, 18. novembril kell 19 täiskasvanute pühapäevakool. Laupäeval, 19. novembril kell 17 laupäevaõhtune jumalateenistus. Pühapäeval, 20. novembril kell 10 surnute püha liturgiajumalateenistus, piht kell 9.30, kell 16 laste pühapäevakool. Pühapäevakoolid toimuvad kirikumajas Lossi tn 10. Kuressaare linnakirik Rohu tn 5 Neljapäeval, 17. novembril kell 10.30 naiste osadus (endine titemammade osadus) kiriku ruumides. Pühapäeval, 20. novembril kell 18 jumalateenistus, kõneleb Manish Kumar. Pühapäevakoolis Oravapidu. Esmaspäeval, 21. novembril palveosadus. Kolmapäeval, 23. novembril kell 19 kesknädalane teenistus: Vaimuannid. Kõneleb Virge Siirak. Siioni kirik Reedel, 18. novembril kell 19.30 noorteõhtu. Pühapäeval, 19. novembril kell 11 igavikupüha jumalateenistus. Laulab Lea. Sõnumid: S. Aaltonen, H. Põllu, M. Mäemets. Lahkunute mälestamine. Esmaspäeval, 20. novembril kell 19 osadusõhtu. Teema Kavandatud jumala heameeleks. Kolmapäeval, 23. novembril kell 11 palvehommik, kell 17.30 vanematekogu koosolek. Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus Teenistused koguduse majas Uus tn 45 Reedel, 18. novembril kell 19 osadusgrupp Rick Warreni raamatuga Eesmärgist juhitud elu. Laupäeval, 19. novembril kell 11 piiblitund kirjast Efesose kogudusele, kell 11 noorte piiblitund, kell 12 jumalateenistus. Kolmapäeval, 23. novembril kell 19 noortekas Bella Mimi kohvikus Kauba tn 6. KIIRED NETIOJONID ALGHINNAGA 1.- www.netikaup.ee<http:// www.netikaup.ee/> Huvireis maale. Pöide kihelkond, 2 ENDEL KURGPÕLD, KURESSAARE PENSIONÄR Meteoriitikamuuseumis on palju meteoriiditükke, mis Kaalist leitud. Suurim tükk on kraatrist nr 5, mis kaalub 28 kg 4 g. Muuseumi keskel alusel on 12. veebruaril 1947. aastal Primorje krais alla kukkunud Sihhote-Alini meteoriiditükk, mille mass on ligi 100 kg ja mis hakkab ruumi sisenemisel kohe silma. Omaette vaatamisväärsus on muuseumi põrand, seinad, lagi, Saaremaa kaart, aknalauad jne. Peale selle veel välja pandud mitut sorti dolomiiditükke ja kivimeid. Kokkuvõttes on kogu muuseum nii sisult kui ruumiliselt üks suur geoloogiline eksponaat Saaremaast. Trahteris tutvustas omanik Alver Sagur meile selle sisustust ja seejärel kostitas pensionäre kuuma hommikukohvi ja maitsvate küpsistega. Kaalis on nüüd lõpuks midagi niisugust, mida vaadata ja mille üle ainult rõõmu tunda. Ei ole täitunud ekspresident Lennart Meri ütlus, kui ta 3. augustil 1995 Kaalit külastades mainis, et kui te Kaali järvega midagi mõistlikku turisminduse huvides ära teha ei oska, siis ajage see auk lihtsalt kinni. Korda on tehtud Kaali järve ümbrus. Järve ääres olevale platvormile on pandud piire. Vallilt platvormile läheb 18 astmega trepp, edasi järve äärde 32 astmega trepp. 1977. aasta suvel püüdis arheoloog Vello Lõugas Kaali järve veest tühjaks pumbata, kuid see ei õnnestunud. 1996. aasta 12.-13. juuli paduvihmaga täitus järv aga veega niivõrd, et vanast trepist jäi ligi pool vee alla. Kaalit on tutvustatud kõigile riigipeadele, kes Saaremaad külastanud. Tänavu käisid Kaali järve ja nüüd juba ka külastuskeskust-meteoriitikamuuseumi kaemas Poola ja Leedu presidendid. Lühipeatus Kõljala mõisa juures, mida on esmakordselt mainitud kirjalikult 1509. aastal. Ajaliselt kõige kauem on mõis olnud Buxhoevedenide suguvõsa käes. 1921-1955 oli Kõljala mõisas põllutöökool, mis asutati 1919. aastal Kuressaares. 1945. aastal lõpetas selle kooli ka praegune EV president Arnold Rüütel. Kõljala põllutöökooli õpilaste teisel kokkutulekuk, so 25. mail 1991 kinnitati mõisa seinale tahvel kirjaga Siin asus 1921-55 Kõljala põllutöökool. Kõljala põllutöökooli õpilaste esimene kokkutulek toimus 17. juulil 1971. Edasi jätkus Kuressaare pensionäride sõit juba Valjala kihelkonnas, kus külastati Jööri küla muuseumi. Jööri küla on esmakordselt mai- nitud 1610. aastal. Madise talu õuel avati külamuuseum 22. augustil 1998 ja eksponaate oli siis paarisaja ümber. 2. augustil 2003 avati muuseumi õuel sepikoda, kus enne jaanipäeva ja enne jõululaupäeva saavad külastajad ise sepistada endale õnnenaela. Praeguseks on eksponaatide arv tõusnud üle 700 ja suureneb veelgi, kinnitas muuseumi tutvustanud Asta Peäske, kes on külamuuseumi omaniku ja juhataja Sulev Peäske õde. Muuseumis oli väga palju vaatamist, eriti uudistati esemeid, mis olid kasutusel mitu sajandit tagasi. Nähtud asjadele ei osata alguses isegi mingit otstarvet pakkuda. Jööri küla muuseumist leiab nii mõndagi, mida vaadata ja millega lähemalt tutvuda. Kaks viimast aastat on Jööri külamuuseum juulikuu viimasel laupäeval korraldanud folkloorifestivali. Publikule on pakutud meeleolukaid rahvalaule ja rahvatantse ning ka isetegemiserõõmu talutööde proovimisel. Festivali populaarsus on tõusnud, mida näitab ka osavõtvate kollektiivide arvu järjest suurenemine. Edasi jätkus meie sõit juba Pöide kihelkonna poole ja seejärel Pöide kihelkonnas. Pöide kihelkonna moodustavad Laimjala vald, Pöide (endine Uuemõisa) vald ja Orissaare (endine Maasi) vald. 26. märtsil 1819 võeti vastu Liivimaa talurahva seadus, mille kinnitas ka vene tsaar Aleksander I. Selle seadusega kuulutati talupojad pärisorjusest vabaks ja talurahva kogukonna uueks vormiks sai vald. Saaremaal algas valdade moodustamine 1820 ja valla piirideks võeti üldjuhul mõisa piirid. Need mõisavallad püsisid kuni 1892, kui nõrgemad vallad omavahel liideti ja 118 mõisavallast sai 19 suuremat valda. 1. aprillil 1939 liideti veel mõned vallad ja 7 valda said uued nimed. Praegu on Saare maakonnas 15 valda ja üks linn. Külasid on Saare maakonnas praegu kokku 500, kuid 15 külas pole enam aastaringset elu. Enne II maailmasõda oli aga Saare maakonnas elujõulisi külasid 550. Maantee ääres nägid pensionärid bussiaknast tahvlit kirjaga Siin kulges 13.-16. sajandil Liivi ordu piir. 1233-1234 jagati Saaremaa kaheks osaks piiskopi ja Mõõgavendade ordu vahel, kus piiriks oli Maadevahe jõgi, mida mainitakse esmakordselt 1248. aastal. Mõõgavendade ordu sai endale Idaja Põhja-Saaremaa ning Muhu saare, Saare-Lääne piiskopile läks Lääne- ja Lõuna-Saaremaa. 1237. aastal asutati Liivi ordu, mis tekkis Mõõgavendade ordu (asutas piiskop Albert 1202) ja Saksa ordu (asutati 1190) ühinemisel. Pärast mõisate võõrandamist 1919 läks Laimjala härrastemaja riigile ja sinna asus vallavalitsus, mis on seal ka praegu. Järgneb Fotod internet,

Neljapäev, 17. november 2005 kuulutused Tel 45 335 91, e-post sonumid@kuressaare.ee ERAKUULUTUSED TASUTA, tel 4533 676, anne. raik@kuressaare.ee Mönus Villem Reedel, 18. novembril DJ ELAR. Laupäeval, 19. novembril CROWDY. Kapteni kõrts Neljapäeval, 17. novembril KARAOKE. Õhtut juhib Ivo Miil. Reedel, 18. novembril M. MEREÄÄR. Laupäeval, 19. novembril HELIOS. Privilege Reedel, 18. novembril Remy Martin VSOP esitleb: purjetajate hooaja lõpupidu. DJ Mikk Saarela. Laupäeval, 19. novembril Armas rahvas! Teile esineb ansambel SMILERS. Toetab A. Le Coq. Diva Neljapäeval, 17. novembril Weekend Warm Up for Ladies! DJ P. Kukk. Naistele tasuta sissepääs, esimesele 25 naisele üllatus! A. Le Coq Fizz happy hour 22-24. Reedel, 11. novembril NON-STOP DANCE MARATHON & Diva Girls! DJ Marek Talivere (Power Hit Radio). Tasuta sissepääs 22-23. A. Le Coq Premium happy hour 22-24. Laupäeval, 19. novembril Dirty Dancing Show (FIN)! DJ K. Lillimägi. Kuressaare linnateatris Reedel, 18. novembril kell 19 teater R.A.A.A.M. KÜLMETAVA KUNST- NIKU PORTREE. Laupäeval, 19. novembril kell 19 teater R.A.A.A.M. KÜLMETAVA KUNSTNIKU PORTREE. Kolmapäeval, 30. novembril kell 11 ja kell 13, neljapäeval, 1. detsembril kell 11 VAT Teatri etendus MERINEITSI. Esmaspäeval, 14. detsembril ja esmaspäeval, 21. detsembril kell 19 SA Kuressaare Teater esitleb: JUUBELIPIDU A. Uustulndi 80. sünniaastapäevaks. SA Kuressaare Teater vabandab eelmisse Kuressaare Sõnumitesse sattunud eksitavate kuupäevade pärast! 15., 16., 19. ja 20. detsembril kell 11, 13 ja 15 SA Kuressaare Teater etendus SININE KUTSIKAS (autor Gyula Urban). Kuressaare linnuses Buxhoevdeni saalis 25. novembril kell 18 SA Kuressaare Teater etendus LÕVI TALVEL. Ostan soodsalt klaveri. Tel 5216 649. Müüa korralik BEKO elektripliit. Kiire! Tel 5665 1556. Müüa vähekasutatud pioneerpliit ja küttekeha. Tel 5142 955. Müüa vähekasutatud valge kirjutuslaud 124 x 44 cm, paremal kapp, vasakul riiul, sobib õpilasele. Tel 4533 616, 5669 7000. Müüa kõrvitsaid, kabatšokke ja küüslauku. Tel 4557 782. Müüa pargitud vasikanahku. Tel 5389 5908, 4533 054. Müüa uus köögilaud. Tel 5389 598, 4533 054. Müüa standardmõõdus pöögispooniga täispuidust siseuks. Puudub ukseklaas. Tel 5045 498. Müüa 18-tollise ekraaniga, sisseehitatud videomakiga Philipsi televiisor. Tel 5045 498. Müüa aiavõrku, kõrgus 1,8 m. Tel 4533 444. Müüa turvahäll, 500 krooni, korralik. Kuressaare, tel 5101 368. Müüa imikuvoodi, voodil all kaks sahtlit, ja kirjutuslaud, laual lisariiul, sahtlite ja riiulitega. Tel 5647 3325. Müüa puitbriketti hinnaga 2100 krooni/tonn. Tel 5669 5313. Müüa soodsalt kahe uksega külmkapp (185 cm kõrge, ilma sügavkülmata). Tel 5663 1886. Müüa vanker-käru, Teutonia vanem mudel, riie tumesinine, veekindel (pole pleekinud), kaasa vankrikile, hüppetraksid, mängukaar. Hind 400 krooni. Tel 4531 022. Müüa vähekasutatud turvahäll. Hind 800 krooni. Tel 5331 6159. Müüa servamata kase- ja männiplanku ja lauda (pikkus 3 m ja paksus 5 cm), hind 1800 krooni tihu. Tel 5647 3659. Müüa 4 klaasuksega külmikut, tk hind 2500 krooni. Tel 5294 466. Müüa maastikujalgratas (18 käiku). Tel 4533 444. Ära anda heas korras lapsevanker ja lapsevoodi. Tel 4554 060, õhtuti 4538 563. Müüa soodsalt väiksem köögikapp. Tel õhtuti 4531 224. Müün Chrysler Cruiseri veljed ja ilukilbid, 4 tk, tel 5018 274. Müüa hästi soodsalt Mercedes-Benz 190 (88 a, mootor hea, kere korras, salong puhas, ülevaatus kuni aprill 2006). Tel 5451 0983. Müüa heas korras Ford Sierra 2.0, 1991 aasta, sedaankere, värvus tumepunane, valuveljed. Roostet ei ole. Kaasa ka korralikud talverehvid eraldi velgedel. Hind 23 000 krooni. Tel 5026 589. Müüa MB 200D. Väga heas korras, valge, kaasa talvekummid velgedel. Soodushind 17 000 krooni. Tel 5573 572, 5264 504. Müüa BMW 525, 1994, hästi hoitud, läbisõit 150 000 km, t.sinine, manuaal, palju lisasid, kaasa talvekummid velgedel, küsi lisa tel 5573 572, 5264 504. Müüa Opel Vectra 2,0, 1996, automaatkäigukast, valuvelg, heas korras, hind 55 000 krooni. Tel 5112 088. Müüa avariiline Ford Scorpio Turnier 2,3 Doch, 1996, automaat ja 4 Fordi valuvelge 16 (originaal). Tel 5665 5244 või 4556 128. Ostan vanema mootorratta IZ, K, M või URAL. Tel 5184 314. Soovin osta vana maja Kuressaares, hind kuni 500 000 krooni, tel 5189 503. Soovin üürida 1-toalise korteri Kuressaare linnas. Soovime üürida 1-2-toalise korteri Kuressaares. Tel 5390 6482. Soovin üürida Kuressaares 2-3-toalist korterit. Tel 5278 400 Ivo, 5389 5908 Aivar. Noor pere soovib üürida korterit Kuressaares. Tel 5568 6267. Soovin osta ühe- või kahetoalist ahju- või keskküttega korterit otse omanikult. Tel 5663 1886. Ostan merega piirneva maatüki Saaremaal. Tel 5184 314. Ostan 2-3-toalise korteri Kuressaares. Tel 5184 314. Anda üürile ahjuküttega tuba. Tel 4557 792. Soovin osta 2-3-toalist ahiküttega korterit. Tel 5093764. Üürile anda 2-toaline korter kesklinnas. Tel 5278 215. Üürida välja 1-toaline mugavustega korter pikemaks ajaks. Tel 5660 2605. Ostan metsamaad või vana talukoha. Raha kohe. Tel 5623 9931. Müüa 3-toaline ahjuküttega korter. Tel 5623 6928. Soovin üürida 1-2-toalise korteri või majaosa Kuressaares. Pesemisvõimalusega. Tel 56910872. Omanik müüb Kuressaares Smuulis viiekordse maja 2. korrusel asuva 4-toalise rõduga korteri koos akna all paikneva garaažiboksiga. Või vahetab kahe eraldi korteri vastu. Info tel 5016 370. Üürile anda 2-toaline ahjuküttega korter. Tel 5026 368. Ostan Kuressaares otse omanikult 1-2-toalise korteri. Tel 5341 4765. Ostan 2-3-toalise ahiküttega korteri Kuressaares. Korter võib olla remontimata. Tel 5512 989. Vahetada 3-toaline korter (72 ruutmeetrit + kompensatsioon) maja vastu. Tel 5009 3764. Soovin osta 3-toalise ahjuküttega korteri. Tel 5389 598, 4533 054. Ostan 3-toalise rõduga korteri Kuressaares, võib vajada remonti. Oodatud kõik pakkumised. Tel 5236 912. Soovin üürida 1-toalise korteri. Tel 5645 1877. Müüa mugavustega (90 m²) remonti vajav korter (I korrus, rõdu, keldriboks). Tel 4538 019. Müüa kap.remonti vajav maja Diva Kudjape külas Pihtla tee ääres. Krunt 1,3 ha. Hind 395 000 krooni. Neljapäeval, 17. novembril kell 19.30 põnevusfilm HOTELL (Stuudio Coop 99, 2004). Pääse 30 krooni. Reedel, 18. novembril kell 19, laupäeval, 19. novembril kell 19, pühapäeval, 20. novembril kell 16 ja kell 18.30, esmaspäeval, 21. novembril kell 19, teisipäeval, 22. novembril kell 16 ja kell 18.30, kolmapäeval, 23. novembril kell 16 ja kell 18.30, neljapäeval, 24. novembril kell 19 seiklusfilm VENNAD GRIM- MID (stuudio Dimension Films, 2005), Pääse 40 krooni. seisuga 14. november Kuressaare linnas Elektroonik Kirjakandja Puhastusteenindaja Pagar Kokk Vorstivormija Rüüsikudumismasina operaator Maaler Tehnik Restoraniteenindaja Transporttööline Lukksepp Keevitaja Treial Jahupuistaja Füsioterapeut Õde Lasteaiaõpetaja abi Majahoidja-puhastusteenindaja Seadistaja-keevitaja Pakendaja Singivormija-viimistleja Tootmisjuht Hangete planeerija Taaravastuvõtja Maakonnas ja üle Eesti Õmbleja Lüpsja Mehaanik (õmblusmasinad) Med.õde Treial (dolomiit) Elukutseline sõjaväelane Juuksur Kosmeetik Karjak-traktorist Agronoom Võrgurakendaja Sotsiaaltöötaja Logopeed Psühhiaater Eri-sotsiaalpedagoog Erinoorsootöötaja Kasvatusrühma kasvataja Aineõpetaja Laadurijuht-ekskavaatorijuht Lukksepp-elektrik Autojuht Autoelektrik Pneumaatik Lukksepp Autoremondilukksepp Maaler Mehaanik Pressioperaator Saeraamioperaator Püüniste valmistaja Õmblusmasina mehaanik Võsalõikaja Lihvija- poleerija Valvur Noorkarjatalitaja Tisler Kalatöötleja Ehitaja Puusepp-palkmajade ehitaja Bussijuht Töökojameister Ümber- ja täiendõpe: Hotelliteenindus- algus 21.11.05 Restoraniteenindus- algus 21.11.05 Mesindus- 22 nov. 2005 Tööotsingu koolitus- algus nov. Puhastus-korrastustöö- algus jaan. 2006 Ohutusalane baasõpe meremeestele Maaelu arendamine loomakasvatuse kaudu (registreerimine) Meie kodulehekülje aadress on www. tta.ee Kuressaare spordikeskus Reedel, 18. novembril kell 19 Saaremaa karikavõistlused võrkpallis 2005: spordikool-almeauto. Laupäeval, 19. novembril kell 13 I liiga võrkpall Kuressaare-Audentese Ülikool II. Laupäeval, 19. novembril kell 16 II liiga korvpall Kuressaare SK Vesse.- Viking Windows. Pühapäeval, 20. novembril kell 17 SEB Balti Liiga: Pirita BM-Livi alus/ Liepaja. Pühapäeval, 27. novembril kell 13 maakonna meistrivõistlused saalijalgpallis. Jalgpall Laupäeval, 19. novembril kell 13 Kuressaare kunstmuruväljakul meistriliiga üleminekumäng Kuressaare-Ajax Lasnamäe. Kuressaare vajab võitu, et meistriliigas püsima jääda. Innukat kaasaelamist kodumeeskonnale! Otsin inimesi, kes sõidavad esmaspäeval Kuressaarest Tallinna ja reedel Tallinnast Kuressaarde. Kompenseerin praamisõidu+bron.rida. Kuulutus ei vanane. Tel 5805 4204, 5373 9579. Gümnaasiumis õppiv tütarlaps otsib tööd nädalavahetustel. Eelnevad töökogemused: piletimüük, baariteenindus, koristustööd, kaubandus. Tel 4536 618 (õhtuti). Kes annaks näpunäiteid suupilli õppijale? Tel 5332 8546. Ära anda hall kassipoeg. Tel 5278 215, päeval 4554 449. Tulge tantsima! Linetants Kuressaare kultuurikeskuses neljapäeviti algajad kell 19, edasijõudnud kell 20. Paarilist pole vaja! Merle Birk, tel 5668 5936. Ära anda kassipoeg. Tel 4533 444. Massaaž ja refleksoloogia (jalatald), Rohu tn 5, tel 5212 079. Olen nõus hooldama vanurit. Tel 5398 4116. Vajatakse taksojuhti. Tel 5109 160. Anda rendile lao- ja tootmispinda Kuressaares. Info tel 5033 931. Noor ema, hea lapsehoidja annab sulle puhkust. Tel 5341 9343. Gümnaasiumiõpilane tuleb mõnel õhtul nädalas lapsi hoidma. Tel 5558 7689. Ära anda pärsia kassi poeg (isane). Tel 5656 0728. Reedel, 25. novembril toimub Luukase ruumides SA Kõrva-Nina- Kurguhaiguste Kliinikumi arsti dr. Oliver Vaide vastuvõtt. Info tel 4555 485. Pakun tööd vanemale ehituskogemustega mehele. Info tel 5041 883. Vallatud kassipojad otsivad endale kodu. Tel 5231 611. Armsad endised Kuressaare haigla naisrühma ja RITSIKATE tantsijad! Ootame teid 25. novembril kell 19 Kuressaare linnateatrisse meie 20. sünnipäevale! RITSIKAD