Laagri Kool Uurimistöö Tsunami Autor: Simon Suvemaa Juhendaja: Siiri Evard 2012
Sisukord LK 1 Tiitelleht. LK 2 Sisukord. LK 3 Eesmärk ja Mis on Tsunami? LK 4 Toimunud Tsunamid. LK 5-7 Mis on Tsunami tagajärjed? LK 8 Analüüs. LK 9 Kokkuvõte. LK 10 Kasutatud kirjandus. 2
Eesmärk Tere, minu nimi on Simon. Sel aastal teen ma uurimistöö Tsunamide kohta. Ma uurin 7. klassi tüdrukute ja poiste käest, mis nad Tsunami kohta teavad. Uurin ka mis on Tsunami tagajärjed ning uurin mis see Tsunami üldse on. Mis on Tsunami? Tsunami on laamade liikumise või nihkumise tagajärjel tulev hiidlaine, mis purustab kõik, mis ette jääb. Sõna,,Tsunami'' pärineb Jaapani keelest ning see tähendab lainet või laineid sadamas. Tsunamid on suured ja ohtlikud ning need liiguvad suurel kiiruselt merelt maale. Tsunamisid võivad samas ka tekitada suured kaljud mere ääres või kaldal, kui nendest suuremat sorti tükid alla kukuvad. Hiidlained liiguvad randade poole ning võivad olla mitmekümneid meetreid kõrged. Need lained võivad tungida ligi 5km läbi linnade metsade või randade. Tsunamid esinevad peamiselt Jaapani ja Vaikse ookeani aladel, kuna seal on maapind kõige ebastabiilsem. Pole kinnitatud, kuid arvatakse ja on ka testitud, et Tsunami kiirus võib ulatuda kuni 700 Km/h, kuid see on ainult avamerel. Räägitakse, et laine on kiirem, kui vesi on sügavam. Kui laine jõuab kaldale, siis kiirus väheneb aga laine suureneb, kuna laine lööb vastu ranniku maapinda. Tsunamidel on mitmeid tekkevõimalusi. Väiksemad lapsed arvavad pidevalt, et tsunami tuleb tormist või tuulest, kuid see pole tõsi. Hiidlained tulevad siiski vulkaanipursetest või maapinna nihkumisest või maavärinatest. Mõndadel maadel, kus on Tsunami rohkem esinenud, on ehitatud tsunamijaamad, mis tähendab, et seal uuritakse masinatega, kui tsunami peaks esinema, et inimesi ette hoiatada. All asub pilt hiidlaine löögist vastu maismaad. 3
Toimunud tsunamid Mejij-Sanriku maavärina tagajärjel esinenud tsunami aastal 1896. Alaska maavärinast tulenev tsunami aastal 1946. Honshu tsunami, 11 Märts, 2011. Hokkaido maavärina tagajärjel esinenud tsunami, Juuli 12, 1993. Jaapanis esinenud määvärinast tulenev tsunami, 2011. Kurili saared, 2006. Uus-Meremaa, 2011. Jaapan, Niigata, 2007. USA, Washington, Spirit Lake, 1980. USA, Alaska, 1964. Jaapan, Kanto, 1923. Jaapan, Tonankai, 1944. Itaalia, Monte Toc, 1963. India Ookean, 2004. Hawaii saared, 1868. Jaapan, Edo, 1855. Jaapan, Kamakura, 1293. 4
Mis on Tsunami tagajärjed? Tsunami tagajärjed võivad olla väiksed, kui ka väga suured. Väiksed võivad nad olla, kui maa asub lainest ohutul kaugusel, võib olla veidi suuremad ja kõrgemad lained kui tavaliselt, aga mitte midagi erilist. Tagajärjed on suured, kui tsunami satub kokku maaga, mis on epitsentrile väga lähedal või laine kiirus ja kõrgus on väga suured. Jaapanis ja Hawaiil on tavaline, et igal aastal esineb umbes 2 tsunamit. Võib ka juhtuda et on rohkem või samas ka vähem hiidlaineid. Inimesed evakueeritakse kiirest mere-äärsetelt aladelt, et keegi surma ega viga ei saaks ning inimesi kindlasti hoiatatakse ette raadio või muu viisiga. Tagajärgedeks on tavaliselt rüüstatud maa, üleujutused, lõhutud elamispaigad, teed, rannad, metsad jne. Nagu näiteks 2011 Jaapani suured tsunami tagajärjed. Terve maa oli vee all, majad lõhutud, ja paljud inimesed vigastatud. Meil on sellepärast hästi läinud, et elame Eestis. Siin pole looduskatastroofe. Peale Jaapani tsunamit tuli kohe tuumajaama õnnetus. Inimesed said haiguseid, ja terve maa oli radiatsiooniga reostatud. Pidevalt kontrolliti avalikes kohtades, et kas inimesel pole haiguseid või muid probleeme. Kui tegelikult mõelda, siis elu peale tsunamit on väga raske, sest sa pead kõik asjad endale mingil viisil tagasi tegema. Näiteks sul on suur maja, ning see kõik lihtsalt lammutatakse ära tänu tsunamile. See hiidlaine lihtsalt viib (n.ö) selle maja minema. Sama asi on ka autodega. Oletame et oled just ostnud Ferrari või Lamborghini, kuid selle lammutab tsunami ära. Põhimõtteliselt alustad rahaga nullist. Seda juhtub iga aasta inimestega Vaikse ookeani läheduses. Võib ka samas juhtuda, et isegi terve riik läheb pankroti. Mõned pildid tagajärgedest. 5
Indoneesias 2004. aastal oli näiteks ookeanis maavärin, mis toimus peale keskööd, 26 detsembril. Selle tagajärjel tekkis tsunami, ning rüüstas Indoneesia, ning tappis väga palju inimesi. Peaaegu 1/5 praeguses Eesti inimeste arvust. Maailm annetas neile ligi 14 miljardit Dollarit. Selle maavärina magnituud oli 9.3 palli ning see maavärin kestis ligi 10 minutit. See võib ikka päris jube olla. See märgiti kolmandaks maailma suurima jõuga maavärinaks üldse. Siin pildil on üks Indoneesia rand peale tsunamit. See pilt on näide sellest, kuidas võib olla maa rüüstatud, ja esemed on igal pool laiali. Indoneesia tsunamis osutus hiidlaine ligi 30 meetri kõrguseks, mis on kõrgem kui paljud majad. See märgiti ka üheks surmavaimaks tsunamiks maailmas. See hukkunute arv oli ikka päris suur. 230,000-250,000 inimest. Peale Indoneesia said ka samalt tsunamilt löögi Sri Lanka, India ja Tai. Nüüd räägin ka täpsemalt 2011 aasta Jaapani tsunami tagajärgedest. Hiidlaine esines Jaapani ida osas, Tohokus, ning maavärin Tokyos. Lained ulatusid muidugi üle terve Jaapani, kuid suuremad kahjud tekkisid rannaäärsetel aladel. Kinnitati, et suri 16,000 inimest, vigastatud oli 6000 inimest ning kadunuks jäi 3200 inimest. Ilma elektrita jäi üle 4 miljoni elamu, ning lõhutud oli üle 125,000 elamu ja hoone. Selle maavärina magnituud oli 9.0 palli. 6
Jaapan kaotas tänu tsunamile ja maavärinale kokku 235 miljardit dollarit ning see on üks kõige kallimaks maksma läinud maavärinaid ja tsunamisid üldse. Tohoku läheduses oli kõige suurem laine kõrgus 38,9 meetrit ning isegi Jaapanist edasi olid lained üle 2 meetri kõrged. Kui tsunami ja maavärin esinesid, kõik liikumisvahendid seiskusid ning kõik paanitsesid tänavatel. 7
Analüüs. Kokku oli küsimustike 31. Küsimused: 1) Mis on Tsunami? 2) Kuidas tekib tsunami? 3) Millised on tsunami tagajärjed? 4) Kas tead mõnda maad, kus viimati tsunami esines? Esimesele küsimusele vastasid kõik peale kahe, et tsunami on Looduskatastroof. Teised vastasid, et see on ehitis. Teisele küsimusele vastasid kaks inimest, et tsunami tekib tuule tagajärjel, teised aga vastasid, et laamade nihkumise tagajärjel. Kolmandale küsimusele vastati jälle samamoodi. Kaks inimest vastasid et kliima soojeneb, ülejäänud arvasid kõik, et tsunami tagajärjel on maa rüüstatud. Neljandal küsimusel vastas kaks inimest, et tsunami esines viimati Saaremaal, kolm inimest, et Eestis, viis inimest, et Saksamaal, ülejäänud vastasid, et Muu. Õiged vastused: 1) B Looduskatastroof. 2) A Laamade nihkumise tagajärjel. 3) B Rüüstatud maa. 4) C Muu. ( Jaapan ) Esimesele küsimusele vastas õigesti 93,6% õpilastest, valesti vastas 6,4% õpilastest. Teisele küsimusele vastas samuti õigesti 93,6% õpilastest, valesti 6,4% õpilastest. Kolamdale jälle samamoodi, et 93,6% õpilastest vastas õigest, 6,4% vastas valesti. Neljandale küsimusele vastas õigesti 68% õpilastest, valesti vastas 32% õpilastest. 8
Kokkuvõte. Tsunami on hiidlaine, mis tuleneb Jaapani keelsest sõnast. See hiidlaine tekib laamade nihkumise tagajärjel, vulkaanide tagajärjel või maavärinate tagajärjel. Tsunami esineb Vaikses ookeanis kõige rohkem, ning rüüstab ja lõhub kõik mis talle ette jääb. See hiidlaine on tapnid mitmeid sadu tuhandeid inimesi, ning lõhkunud sadu tuhandeid maju. Tsunami tavaliselt ja peamiselt tabab lõuna-maid. Näiteks Sri Lanka, India, Indoneesia, Jaapan ja muud teised. Tsunami on asi, mida peaaegu mitte keegi maailmas ei taha, et see juhtuks. See teeb nii palju kahju inimestele ning kogu riigile. See võib maksma minna miljardeid dollareid, kuid õnneks inimesed annetavad riikidele, mis võtab summa väiksemaks. Tavaliselt toimub Hawaiil ja selle lähedal asuvatel riikidel ja saartel tsunami 2 korda aastas, mõnikord vähem või rohkem. Tsunami kõrgus võib olla ligi 20-30 meetrit, ning selle kiirus ulatub 700-800 km/h. Kui enne tsunamit esineb maavärin, siis see kestab minuteid, ja peale maavärinat alles tuleb tsunami. Hiidlainete põhiline tabamuskoht on rannad ja metsad, ning saared mis asuvad maade ees. Tsunami on sellepärast nii kõrge, et maismaa ees on alati maapind mis läheb merest kõrgemale ning kui laine vastu seda maapinda lööb, lendab laine ülesse, ning tuleb maismaa peal alla tagasi. 9
Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/tsunami http://en.wikipedia.org/wiki/tsunami http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt6/lainetus.htm http://www.ess.washington.edu/tsunami/index.html http://en.wikipedia.org/wiki/2004_indian_ocean_earthquake_and_tsunami Laused tõlkisin peast. 10