ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Reelika Piiskoppel ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks ärijuhtimise erialal Juhendaja: dotsent Kertu Lääts Tartu 2017

Soovitan suunata kaitsmisele.. (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud... 2017. a Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. (töö autori nimi)

SISUKORD SISSEJUHATUS... 5 1. ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVATE TEGURITE TEOREETILINE RAAMISTIK... 8 1.1 Arvestusala spetsialisti traditsiooniline ja tänapäevane roll... 8 1.2 Arvestusala spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite teoreetiline taust ja varasemad uuringud... 20 1.3 Arvestusala spetsialistide analüütilise rolli arengu mõjutegureid selgitav mudel. 29 2. ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVATE TEGURITE ANALÜÜS EESTI ETTEVÕTETE NÄITEL... 37 2.1 Uurimismetoodika ettevõtete tutvustus... 37 2.2 Viasat AS AA spetsialistide tööülesannete muutused ja analüütilise rolli arengut mõjutavad tegurid... 47 2.3 Peetri Puit OÜ AA spetsialistide tööülesannete muutused ja analüütilise rolli arengut mõjutavad tegurid... 61 2.4 Järeldused kahes ettevõttes AA spetsialistide tööülesannete muutuste ja analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite kohta... 71 KOKKUVÕTE... 79 VIIDATUD ALLIKAD... 86 LISAD... 95 Lisa 1. Tööülesannete tabel.... 95 Lisa 2. Viasat AS AA spetsialistide tegelikud tööülesanded... 98 Lisa 3. Peetri Puit OÜ AA spetsialistide tegelikud tööülesanded... 100 Lisa 4. Intervjuu küsimused raamatupidajale... 101 Lisa 5. Intervjuu küsimused finantsjuhile... 104

Lisa 6. Intervjuu küsimused juhile... 107 SUMMARY... 109

SISSEJUHATUS Arvestusala spetsialistid on ettevõtetes väga olulised inimesed. Nemad kannavad majandustehingust tuleneva info raamatupidamise programmi, koostavad erinevaid aruandeid ettevõttesisestele ja välistele institutsioonidele, analüüsivad tekkinud andmeid ning aitavad juhatusel tulevikku planeerida. Viimastel aastatel on üha enam hakatud rääkima nii Eestis kui ka mujal maailmas tulevikutöödest, näiteks World Economic Forum- The Future of Jobs (The Future 2016); Phoenix`i ülikool- Future work skills 2020 (Future 2011). Ka on palju arvestusala erinevate institutsioonide poolt läbi viidud uuringuid, näiteks ACCA- Proffessional accountants-the future (Professional 2016), CIMA- Accounting trends in a boardless world (Accounting 2010), ACCA and CIMA- 100 drivers of change for the global accountancy professioon (100 drivers 2012). Ka Eestis on antud teema alles hiljuti kajastust leidnud- 2016.aasta kevadel viidi Eestis läbi OSKA arvestusala uuring (Tulevikuvaade 2016), mille kohaselt leidsid omaala eksperdid, et arvestusalaspetsialistide arvus koondina on tulevikus näha langevat tendentsi. Samas arvestusalas on toimumas omavahelised muutused, nimelt kahaneb tööjõuvajadus rutiinsema töötegija järele ning kasvab vajadus majandusarvestuse analüütikute järele. Selle teema uurimine on oluline ka autorile kui uurijale, kuna autor on ise arvestusala spetsialist, ning tahab teada mis muutused tulevikus tema ametialal ees ootavad ning kuidas need muutused toimuvad. Autori arvates pakub antud töö huvi ka ühiskonnale, kuna probleemi uurimisel minnakse erinevate ettevõtete tasandile ning uuritakse kas ja mis muutused nende konkreetsete ettevõtete arvestusala spetsialistide töödes on olnud ning mis neid muutusi on põhjustanud või on tulevikus nende arvates põhjustamas. Magistritöö uurimisprobleem on välja uurida millised tegurid on arvestusala

spetsialistide rolli analüütika suunas muutmas. Magistritöö eesmärk on välja selgitada arvestusala spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavad olulisemad tegurid. Magistritöösse valitud ettevõtted on erinevatelt, kuid Eesti majanduses olulistelt tegevusaladelt. Üks ettevõte on kiire arenguga elektroonilise side valdkonnast ja teine on puidutööstuse valdkonnast, mis on üks Eesti tööstuse suurimaid allharusid ja olulisimaid tööandjaid. Kuna mõlemad tegevusalad on kiire arenguga, saab käesolevas töös analüüsida kuivõrd ja milliste tegurite tõttu nendes valdkondades tegutsevate ettevõtete arvestusala spetsialistide tööülesanded ja roll muutuvad. Peale tegevusala on kahe ettevõtte erinevuseks veel omanike struktuur: telekommunikatsiooniettevõte välisomanike ning Esti ettevõte Eesti omanikega. Käesoleva magistritöö kesksed uurimisülesanded on järgnevad: a) anda ülevaade arvestusala spetsialisti traditsioonilisest ja tänapäevasest rollist, b) kaardistada ja süstematiseerida senised arvestusala spetsialistide rolli arengut mõjutavaid tegureid käsitlevad teooriad ning uuringud, c) koostada arvestusala spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite mudel, d) anda ülevaade kasutatavast uurimismetoodikast ning tutvustada juhtumiuuringus käsitletavate ettevõtete tausta e) viia läbi kahes Eesti ettevõttes juhtumiuuringud ja kirjeldada seal toimunud tööülesannete muutusi ning leida kõige olulisemad arvestusala spetsialistide rolli arengut mõjutavaid tegurid, f) teha järeldused kahe ettevõtte tööülesannete muutuste ja arvestusala spetsialisti rolli arengut mõjutavate tegurite kohta ning teha ettepanekud edasisteks töödeks Käesolevas magistritöö teoreetilises osas selgitatakse lahti mõiste arvestusala spetsialist ning kirjeldatakse, millised on olnud arvestusala (edaspidi lühend AA) spetsialisti traditsioonilised funktsioonid ja millised on ootamas ees tulevikus. Taustana kirjeldatakse kiirelt arenevat keskkonda, mille tõttu on AA spetsialistide roll muutumas. Teoreetilise üldise raamistiku loomiseks kasutatakse sõltuvusteooriat. Teoreetilises osas 6

kasutatakse põhiliselt nelja uuringut ( The Future of jobs (The Future 2016); Future Work Skills 2020 (Future 2011); 100 drivers of change for the global accountancy profession" (100 drivers 2012); Professional accountants- the future (Professional 2016), mille alusel koostab autor organistasioonisiseste- ja väliste tegurite nimekirja, mis mõjutavad AA spetsialistide rolli arengut. AA spetsialistide rolli arengule lisatakse ka reeglite ja rutiinide võimalik mõju institutsiooni teooriast lähtuvalt. Teoreetilise osa lõpus koostab autor selgitava mudeli AA spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite ja seda arengut soodustavate ning takistavate tegurite kohta. Käesoleva magistritöö empiirilises osas viiakse kahes valitud Eesti ettevõttes läbi juhtumiuuringud selgitamaks välja AA spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavad tegurid nendes konkreetsetes ettevõtetes. Empiirilise osa esimeses peatükis selgitatakse uurimismetoodikat ning tutvustatakse magistritöös vaadeldavaid ettevõtteid. Kirjeldatakse nende tegevusalasid, majandusnäitajaid ning AA spetsialistide töökorraldust. Empiirilises osas viiakse vaadeldavates ettevõtetes läbi tööülesannete kaardistamine perioodil august 2016- veebruar 2017. Selle perioodi jooksul jälgitakse kas AA spetsialistide tööd on muutunud ning kui on, siis uuritakse miks need on muutunud. Intervjuude käigus uurib autor ka minevikus toimunud muutusi. Empiirilise teises osas kirjeldatakse mõlemas ettevõttes toimunud muutusi ja autor koostab mõlema ettevõtte kohta eraldi ning kokku kahe ettevõtte kohta AA spetsialistide rolli analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite mudelid ning analüüsib nende sarnasusi ja erinevusi. Töö autor tänab kõiki uuringus osalenud ettevõtete finantsjuhte, analüütikuid, raamatupidajaid ja ettevõtete juhte tööülesannete tabeli täitmise ja intervjuudele pühendatud aja eest. Tänu nendele tulemustele oli autoril võimalik teha erinevaid järeldusi. Väga suur tänu ka juhendaja Kertu Lääts`ele, kes andis asjatundlikku nõu ja kiiret tagasisidet. Autor on tänulik ka oma perekonnala ja sõpradele toetuse eest. Käesolevas magistritöös kasutatavad põhimõisted: arvestusala spetsialist(id), arvestusala spetsialistide analüütiline roll, analüütilise rolli arengut mõjutavad tegurid, reeglid ja rutiinid. 7

1. ARVESTUSALA SPETSIALISTIDE ANALÜÜTILISE ROLLI ARENGUT MÕJUTAVATE TEGURITE TEOREETILINE RAAMISTIK 1.1 Arvestusala spetsialisti traditsiooniline ja tänapäevane roll Käesolevas peatükis kirjeldab autor kes on antud magistritöös käsitletav arvestusala spetsialist, mis on olnud tema traditsiooniline roll, ning milline on tema tänapäevane roll. Kõigepealt vajab selgitamist käesolevas magistritöös kasutatav põhimõiste arvestusala spetsialist (AA spetsialist). Kompetentsed AA spetsialistid on ettevõttele hindamatu vara. Nemad kontrollivad, et finantsaruanded oleksid õigesti esitatud, samas osalevad nad strateegia planeerimisel, riski juhtimise protsessis, nõustavad juhtkonda ning aitavad ettevõttel kulusid vähendada. (Roles 2013). Kirjanduses vaadeldakse tavaliselt eraldi finantsarvestuse spetsialisti (financial accountant) ja juhtimisarvestuse spetsialisti (management accountant). Järgnevalt mõned selgitused millega tegeletakse finants- ja juhtimisarvestuses: Finantsarvestus on Financial accounting (2016) kohaselt paljude ettevõttes aset leidvate majandustehingute kirjendamise, andmete koondamise ja raporteerimise protsess, mis on vajalik ettevõtte majanduslikust seisust ja tulemuslikkusest täpse ülevaate andmiseks. Kõige tähtsamaks finantsarvestuse ülesandeks on Financial accounting (2016) kohaselt majandusaasta aruande koostamine, millest olulisemad osad on raamatupidamise põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne. Nii põhiaruanded kui ka terve majandusaasta aruanne näitab ettevõtte tulemust majandusaasta jooksul ning majandusaasta lõpukuupäevaga ettevõtte majanduslikku olukorda. 8

Peale majandusaastaaruande koostamise ja esitamise Äriregistrile on Alveri (2017: 63-64) kohaselt finantsarvestuse eesmärgiks veel jagada ettevõtte hetke finantsseisundi kohta infot ka teistele välistarbijatele, kelleks võivad olla riiklikud organisatsioonid nagu Maksuamet ja Statistikaamet, finantsasutused ( näiteks börsid, pangad ja laenuühingud), kliendid, audiitorid jt. Väga tähtis on see, et ettevõtte finantsaruanded on koostatud õigesti ja õiglaselt, kuna kõik ettevõttevälised infotarbijad langetavad nende aruannete järgi tähtsaid otsuseid (Alver 2017: 63-64). Näiteks investeerida soovivad isikud ja ettevõtted otsustavad teatud majandusaasta aruandes raporteeritud näitajate põhjal, kas ettevõttesse tasub investeerida või mitte. Samamoodi kui ettevõte ise soovib täiendavate investeeringute tegemiseks pangalt laenu võtta, otsustab viimane raamatupidamise põhiaruannete näitajate järgi, kas ettevõte on selleks sobilik või mitte. Finantsarvestusspetsialistide töö ettevõttes on autori arvates väga tähtis, kuna nemad tagavad selle, et kõik andmed on kajastatud õigesti ja õiglaselt ning vastavalt seadustele. Raamatupidamist reguleerivad Raamatupidamise seadus, Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS), Eesti hea raamatupidamistava ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Peale nende on veel paljud erinevad seadused, millega kursis olla, nagu näiteks erinevad maksuseadused. Juhtimisarvestus tegeleb juhtidele erinevate kulude kohta informatsiooni jagamisega ning nende andmete analüüsiga. Kogu juhtimisarvestuse info on oluline planeerimiseks, kontrollimiseks ning otsuste vastuvõtmiseks (Financial 2017). CIMA (Chartered Institute of Accountants) kohalselt on juhtimisarvestuse definitsioon järgmine: juhtimisarvestus on informatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsi, ettevalmistamise ja kommunikeerimise protsess mida juhtkond kasutab planeerimiseks, hindamiseks ja kontrolliks, et tagada ettevõtte ressursside võimalikult efektiivne kasutus (Financial 2017). Juhtimiarvestus koosneb Lääts (2011: 36) kohaselt järgnevatest elementidest: kuluarvestus 9

planeerimine ja eelarvestamine kontroll ja raporteerimine tulemuslikkuse mõõtmine Kuluarvestus on aluseks põhjendatud otsuste vastu võtmisel ning ka ettevõtte planeerimisel ja kontrollimisel, ning samuti on see soetud ka tulemuslikkuse mõõtmisega.(lääts 2011: 36). Planeerimine toimub ettevõtetes tavaliselt 1 aasta ette, aga vastavalt ettevõttele võib tekkida vajadus ka lühemate ning pikemate perioodide eelarvete järele. Selleks et iga valdkonnajuht saaks kontrollida enda osakonna tulemusi, on vaja koostada raporteid mitte ainult terve ettevõtte vaid ka valdkondade kaupa eraldi. (Lääts 2011: 37). Ettevõtte efektiivseks juhtimiseks on vaja tulemuslikkuse mõõtmist. Tulemuslikkuse mõõtmine motiveerib ka inimesi seatud eesmärke saavutama. (Lääts 2011: 38). Juhtimisarvestus tegeleb vastupidiselt finantsarvestusele erinevate aruannete tõlgendamisega ja tuleviku planeerimisega. Juhtimisarvestusega lisatakse ettevõttele lisandväärtust, kuna see hõlmab endas nii ärioskuste ja tehnikatega raamatupidamist, rahandust kui ka juhtimist (What is 2017). Selle valdkonna spetsialistid ei tööta mitte ainult koos enda meeskonnaga, kelleks on tavaliselt finantsosakond, vaid töötatakse koos üle ettevõtte kõigi meeskondadega. Erinevatele juhtidele jagatakse suurte otsuste kohta infot nende finantsilistest tagamaadest. Nemad on ettevõttes need isikud, kes formuleerivad äristrateegiad ja hindavad erinevaid riske, mis erinevate äriotsustega võivad kaasneda. (What is 2017). Juhtimisarvestusspetsialistid on autori arvates ettevõttes väga olulised isikud, kuna nemad ei kasuta suurte otsuste tegemisel ainult finantsilisi andmeid, vaid ka kõiki muid mitterahalisi näitajaid, s.t. et neil on ettevõttes toimuvast palju suurem pilt kui seda on tavalisel finantsarvestusspetsialistil. Kirjanduses leiduva juhtimisarvestuse (management accountanting) selgitused on üsna sarnased, s.t. kõik on tulevikku suunatud ja põhiliselt ettevõttesiseseks kasutuseks, sama ka finantsarvestuse (financial accountancy) kohta, mis on minevikku suunatud 10

ning põhiliselt väliseks tarbimiseks kasutamiseks. Lähtuvalt eelnevalt autori vaadeldud finants- ja juhtimisarvestuse kirjandusest saab kirjeldab autor finants- juhtimisarvestusspetsialistide rolle järgnevalt: 1. Finantsarvestusspetsialisti (FA spetsialisti) roll jaguneb kaheks: a) ettevõttes korrektse raamatupidamisarvestuse pidamine, lähtudes erinevatest seadustest (Raamatupidamise seadus, Hea raamatupidamise tava, IFRS, maksuseadused jne.); b) erinevatele välistele osapooltele (Maksuamet, Statistikaamet, Eesti Pank, Äriregister, Pank, jne.) aruannete esitamine. 2. Juhtimisarvestusspetsialisti (JA spetsialisti) roll jaguneb neljaks: a) kuluarvestussüsteemi pidamine, b) planeerimise ja eelarvestamissüsteemi pidamine, c) ettevõtte kohta kokku ja iga osakonna kohta eraldi tulemuste raporteerimine ja kontroll, d) tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi pidamine. Autori arvates ei ole juhtimisarvestuse spetsialisti rolliks ainult kõikide eelnevalt nimetatud ülesannete täitmine, vaid nendes nimetatud töödes ka juhtkonna nõustamine. Igas ettevõttes on oma struktuur ja samuti on AA spetsialistidel erinevates ettevõtetes erinevad rollid. Ühes väikeses ettevõttes võib kõik arvestusala tööd ära üks raamatupidaja (nn. hübriidraamatupidaja), keskmises ettevõttes on aga tööl mitu inimest, kellel igaühel on oma töölõik, mille eest ta vastutab. Suuremates ettevõtetes, kus mahud on väga suured, võib üks raamatupidaja tegeleda ainult spetsiifiliste töölõikudega (nt. müügiarved, ostuarved, kuluaruanded, palgaarvestus jne.) ning pearaamatupidaja kontrolliga ja juhendamisega, finantsanalüütik aruannete analüüsiga ning finantskontroller ja -juht eelarvestamisega ning juhtkonna nõustamisega. Keskmise suurusega ettevõtetes saavad autori arvates kõik AA spetsialistid mitmekesisemate ülesannetega tegeleda ja on võimalik ka tööde rotatsioon, mis on ettevõttele väga kasulik, kuna töötajad saavad vajadusel üksteist asendada. 11

OSKA arvestusala uuringus (Tulevikuvaade 2016) selgitatakse, et arvestusala (AA) valdkond hõlmab kolme põhikutsela, milleks on: a) finants- ja juhtimisarvestus (e traditsioonilisemas mõistes raamatupidamine), b) väline audiitortegevus, c) sisemine audiitortegevus. Finants- ja juhtimisarvestuse põhikutseala ametid jaotatakse vastavalt ISCO kvalifikatsioonitasemetele neljaks (Tulevikuvaade 2016): a) juhid, b) tippspetsialistid, c) keskastme spetsialistid, d) kontori-ametnikud. Juhtide alla kuulub finantsjuht- tema kuulub ISCO 1211 alamgruppi Juhid finantsalal (Ametite 2011). Tippspetsialistid jagunevad järgnevalt: 1. Raamatupidamise tippspetsialist- kuulub ISCO 2411 alamgruppi Raamatupidajad (Ametite 2011). Omakorda jaotatakse raamatupidamise tippspetsialistid kaheks: a) pearaamatupidaja (ehk juhtiv raamatupidaja)- vastavalt Kutsestandardile juhtivraamatupidaja tase 7 (Juhtivraamatupidaja 2012), b) vanemraamatupidaja- vastavalt Kutsestandardile vanemraamatupidaja tase 6 (Vanemraamatupidaja 2012), 2. Finantskontroller (Tulevikuvaade 2016), 3. Arvestusala analüütik (Tulevikuvaade 2016). Keskastme spetsialistiks on raamatupidaja- vastavalt Kutsestandardile raamatupidaja tase 5 (Raamatupidaja 2014) (Kutsestandardid) Kontori- ametnikuks on raamatupidaja assistent (Tulevikuvaade 2016) Eelnevalt mainitud erinevate ametite tööülesanded jagunevad järgnevalt: 1. Finantsjuhi tähtsamad tööülesanded on vastavalt Ametite (2011) alusel: 12

a) ettevõtte või organisatsiooni finantstoimingute kavandamine, juhtimine ja koordineerimine, b) ettevõtte või organisatsiooni finantsolukorra hindamine, eelarvete koostamine ja finantstoimingute järele valvamine, c) tippjuhtide ja teiste osakondade juhtidega konsulteerimine, d) eelarvete kehtestamine ja juhtimine, kulude kontrollimine ja tõhusa ressursikasutuse tagamine, e) tegevus- ja halduskordade kehtestamine ja juhtimine, f) igapäevase töö kavandamine ja juhtimine, g) töötajate valiku, väljaõppe ja töötulemuste järele valvamine, h) ettevõtte või organisatsiooni esindamine suhetes teiste asutustega. 2. Juhtivraamatupidaja tase 7 (Juhtivraamatupidaja 2012) tööülesanneteks on: a) igapäevase raamatupidamist puudutava töö planeerimine ning juhtimine, b) struktuuriüksuse esindamine suhetes organisatsiooni siseste ja väliste osapooltega, c) teiste töötajate juhendamine ning järelevalve teostamine, eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamine, d) kulutuste kontroll, e) finantstegevuse analüüs ning ressursside efektiivse kasutamise tagamine, f) ajadusel peab ta olema võimeline vastu võtma õigeid rahandusalaseid otsuseid ja oskama maandada finantsriske, g) teostab erinevaid tehnilisi või erialaseid keerulisi operatsioone. 3. Vanemraamatupidaja tase 6 (Vanemraamatupidaja 2012) tööülesanneteks on: a) igapäevane raamatupidamise töö, b) eelarvete ning finantsaruannete ettevalmistamise ja/või koostamine, c) vajadusel planeerimise ja juhtimine, d) finantstegevuse analüüsimine. 4. Finantskontrolleri tööülesanded Tulevikuvaade (2016) alusel: a) kujundab ettevõtte planeerimis- ja aruandlusprotsesse, 13

b) osaleb eelarve koostamisel ja planeerimisel, finantsanalüüside tegemisel ja aruandluse koostamisel ning tõlgendamisel juhtidele, c) seirab kokkulepitud eesmärkide täitmist ja protseduuride järgimist. 5. Arvestusala analüütiku tööülesanded Tulevikuvaade (2016) alusel: koondab arvandmeid, analüüsib neid, teeb ja esitab järeldusi, nõustab (Tulevikuvaade 2016) 6. Raamatupidaja tase 5 (Raamatupidaja 2014) tööülesanneteks on igapäevane raamatupidamise töö sh maksudeklaratsioonide täitmisega, statistiliste aruannete koostamisega jne. Raamatupidaja ametile on kehtestatud kutsestandardid, v.a. raamatupidamise assistendil, kuna see madalama kvalifikatsiooniga standard kaotati ära. See on seotud eelkõige tulevikuga, et rutiinsemaid töid jääb vähemaks. Finantsarvestuse analüütikutel, kontrolleritel ja juhtidel kutsestandardid puuduvad. Siiski kui vaadata raamatupidaja kutsestandardeid ja töökohti, kus nendega töötada saab, siis sealt leiab ka need ametinimetused, kellena raamatupidaja võib töötada. Autori hinnangul on finantsjuhi, -analüütiku, ja kontrolleri tööülesanded kõik seotud juhtimisarvestuse ülesannetega, erinevate raamatupidajate ja raamatupidamise assistendi ülesanded enamjalt on aga seotud finantsarvestusega. Siiski võivad raamatupidajad ka erinevaid juhtimisarvestuse ülesandeid täita, see süsteem on ettevõtetes erinev. Antud magistritöös kasutatava põhimõiste arvestusala spetsialist (AA spetsialist) raames vaadeldakse nii finants- ja juhtimisarvestusspetsialistide rolli arengut ja seda mõjutavaid tegureid. Antud magistritöös käsitletavateks AA spetsialistideks on raamatupidamise assistendid, raamatupidajad, pearaamatupidajad, finantsanalüütikud, - kontrollerid ja finantsjuhid. AA spetsialistil on erinevatel aegadel olnud täita erinevad ülesanded. Kindlasti ei ole tänapäevane roll see, mis oli kunagi algusaastatel. Kõik kujutavad ette tavalist raamatupidaja stereotüüpi, mis meile filmidest tuttavad on- nad istusid suurte gruppidena laudade taga, ning toksisid lihtsalt terve päeva vältel suurtes kogustes 14

numbreid tabelitesse. (Accounting trends 2010). Teiste osakondadega kokku ei puututud. AA spetsialisti rolli on uurinud mitmed autorid. Ühes kõige mõjukamas raamatus pakkusid autorid Simon, Kozmetsky, Guetskow ja Tyndall (1954, pp. 22-39; Voipio 2014 põhjal) välja kolm erinevat AA spetsialisti rolli. Nendeks olid: tulemuste pidamine, tähelepanu juhtimine ja probleemide lahendamine. Sel ajal olidki need rollid nii lihtsalt eristatavad, kuna erinevate tasemete juhid ei vajanud kõike infot korraga, vaid igal juhul oli vaja ainult teda puudutavat finantsalast infot (Voipio 2014). Teine oluline autor arvestusalas - Hopper (1980, Voipio 2014 põhjal) pakkus välja, et on olema kahte tüüpi AA spetsialiste, ühed on arveametnikud ja teised teenusele sihitud raamatupidajad. Hopper (1980, Voipio 2014 põhjal) pani enda uurimuses kokku nii arveametniku rolli kui ka eelmises punktis nimetatud tähelepanu juhtimise omadused, ning sellest kokku moodustus tema arvates ühes isikus nii finantssüsteemide administraator, tulemuslikkuse mõõtja ning teda nähti ka veel kontrolli tagajana, kuna ta omas ettevõttes kõige rohkem infot. (Voipio 2014). Hopperi (1980 Voipio 2014 põhjal) kohaselt ei olnud kindlasti arveametniku jaoks tähtis erinevate juhtidega suhtlus ning koostöö. Hopperi (1980, Voipio põhjal) kirjeldatud teisel AA spetsialistil, keda ta nimetas teenustele sihitud raamatupidajaks, oli erinevate tasemete juhtidega väga hea suhtlus ja koostöö. Seda võis isega tema kohaselt nimetada jagaja-kliendi suhteks. Teenustele sihitud raamatupidaja eesmärgiks oligi just erinevate ettevõtte juhtidega olulise informatsiooni jagamine. (Voipio 2014). Voipio (2014) arvates tundusid kahe eelnevalt kirjeldatud erineva käsitluse alusel vaadeldud rollid sarnased. Näiteks teenusele sihitud raamatupidajat (Hopperi 1980, Voipio 2014 põhjal) pidas ta samaväärskes probleemi lahendaja rollile (Simon et al.`s 1954, Voipio 2014 põhjal). AA spetsialisti traditsioonilise rolli kirjeldamiseks sobib Voipio (2014) põhjal akadeemilise kirjandusel järeldusel kõige paremini arveametniku roll, kuna tema kõige 15

tähtsam töö on toota erinevaid finantsalaseid näitajaid ning mõõdikuid. Seejuures pole siin oluline tulevikku vaatamine. Põhiliselt jagati infot mineviku kohta (MajaTayles, 2009 Voipio 2014 põhjal). Traditsiooniliselt töötasid AA spetsialistid iseseisvalt ning teiste osakondadega olid neil selged piirid, mis takistasid olemast nõuandja ja konsultandi rollis (Ahrens, 1996 Voipio, 2014 põhjal). Ka Hopper (1980 Voipio põhjal) kirjeldab, et tsentraliseeritud organisatsioonistruktuuriga, kus AA spetsialistid töötasid eraldi funktsioonina, ei saanud nad efektiivselt täita juhtkonna infovajadust. Arveametnike äri teadlikkus oli väga madal (Pierce & O Dea, 2003 Voipio, 2014 põhjal) ning juhtide ja arveametnike vajadused olid erinevad ja kooskõlastamata (Chenhall ja Langfield-Smith, 1998 Voipio, 2014 põhjal). Burns ja Baldvinsdottir (2005) kirjeldas, et rutiinsed, standardsed ja seadusega ettenähtud ülesanded iseloomustavad ka väga hästi AA spetsialisti traditsioonilist rolli. Traditsioonilisi AA spetsialiste ehk arveametnikke on nimetatud selliste nimetustega, mis esmapilgul tunduvad negatiivsetena. Voipio (2014) toob oma uurimuses esile nendest mõned tähtsaimad, nagu näiteks valvekoer (näiteks Granlund ja Lukka, 1997 Voipio, 2014 põhjal), numbri purustaja (number cruncher) (näiteks Vaivio ja Kokko, 2006; Byrne ja Pierce, 2007 Voipio, 2014 põhjal), ubade lugeja (bean counter) (näiteks Burns ja Baldvinsdottir, 2005; Järvenpää, 2007 Voipio, 2014 põhjal) ja isegi ettevõtte politsei (corporotae police) (yazdifar ja Tsamenyi, 2005 Voipio, 2014 põhjal). Kuna nimetusi on andnud just erinevate valdkondade osakondade juhid ja ettevõtete juhid (Voipio 2014), siis on selline suhtumine isegi mõistetav, kuna traditsiooniline AA spetsialist lihtsalt tootis ja jagas andmeid, ilma neid juhtidele lahti selgitamata. Autori hinnangul kuulub AA spetsialistide traditsioonilise rolli alla nii finants- kui ka juhtimisarvestuse ülesanded. Siiski juhtimisarvestus ei olnud veel nii palju arenenud nagu tänapäeval. Juhtimisarvestuse spetsialistid jagasid küll juhtidele aruandeid ja infot, aga neil puudus suurem pilt ettevõttest ning oli vähene koostöö teiste osakondadega. AA spetsialisti kaasaegne roll pole mitte ainult informatsiooni jagamine, vaid ka selle mõistmine ja tõlgendamine. Burns ja Baldvinsdottir (2005) kirjeldab, et viimased 16

uurimused viitavad sellele, et AA spetsialisti kaasaegne roll on ärile suunatud ning Burns ja Vaivio (2001) lisavad et see on liikumas sisemise ärikonsultandi rolli poole. Erinevate innovaatiliste ettevõtete juhid, näiteks Itella Information Business Groupi tootearendusjuht Ahti Allikas (Tulevikus 2012) ja Directo OÜ müügidirektor Egon Leego (Tulevikus 2012), jagavad arvamust et kaasaegne raamatupidaja roll on olla info tõlgendaja. Toomas Haldma (Paneeldiskussioon 2014) kirjeldab veel tuleviku raamatupidaja rolli: Tüüpraamatupidaja roll kaob, kuid samas tuleb juurde uusi väljakutseid. Kasvab spetsialiseerumine. Numbrilugejast tuleb saada äripartneriks, suureneb raamatupidaja kui nõuandja roll, oluline on loomingulisus, innovaatilisus, kommunikatsioon ja toetus juhtkonnale. Ülle Pärl (Paneeldiskussioon 2014) kirjeldab et raamatupidaja roll ei hakka kuskile ära kaduma, vaid see muutub teistsuguseks, seega raamatupidajatel tuleb end uute nõudmistega kohandada. Ta lisab veel; Raamatupidajast on saamas nn. hübriidspetsialist, kes peab olema väga hästi kursis ITga, olles samal ajal oma arvestusala spetsialist. (Paneeldiskussioon 2014). Kaasaegsed AA spetsialistid on kindlasti partneriks strateegiliste otsuste vastuvõtmisel (Lambert & Sponem, 2012 Voipio 2014 põhjal; Accounting 2010) ning riskianalüüsi tegemisel (Accounting 2010). Nende põhirõhk ei ole mitte ainult finantsilistele, vaid pigem ettevõtte sisemiste protsessidele suunatud. Tänapäeva AA spetsialistid on orienteeritud olevikku ning tulevikku, mis tähendab, et AA spetsialistidel tuleb olla paindlik ning andmed peavad olema õigeaegselt esitletud (Pierce & O Dea, 2003 Voipio, 2014 põhjal). Tänapäeva AA spetsialistid töötavad erinevate osakondadega segatiimides, mis aitab neil ühtlasi äri vajadusi paremini mõista (Pierce & O Dea, 2003 Voipio, 2014 põhjal) ja koostööd parandada (Burns ja Baldvinsdottir (2005). Tänapäeva AA spetsialiste nimetatakse samuti ettevõtete juhtide poolt erinevate nimetusetaga. Voipio (2014) toob enda uurimuses ka need välja: ärianalüütik, (Burns & Baldvinsdottir, 2005 Voipio 2014 põhjal), ärikontroller ja äripartner (Järvenpää, 2001; 2007 Voipio 2014 põhjal), muutuste agent (Granlund & Lukka, 1997 Voipio 2014 põhjal) sisekonsultant (Mouritsen, 1996 Voipio 2014 põhjal) ja isegi kaaspiloot (Lambert & Sponem, 2012 Voipio 2014 põhjal) teiste seas. Need 17

nimetused tähendavad seda, et juhid on hakanud AA spetsialiste väärtustama, nad mõistavad kui olulised on need ametialaesindajad nende ettevõtte eduloos. Simoni et al. (1954. Voipio, 2014 põhjal) arvates on näitavad need erinevad nimetused seda, kuidas on liigutud traditsioonilisest AA spetsialisti rollist, kus oli oluline tulemuste pidamine ja tähelepanu juhtimine, kaasaegse (ehk probleemi lahendaja) rollini, kus on oluline erinevate osakondadega suhtlus ja juhtimisalaste otsuste vastu võtmisel toetamine. Autori hinnangul vaadeldakse ka tänapäeva AA spetsialistide all nii finants- kui ka juhtimisarvestuse spetsialiste. Enamus uusi ülesandeid küll käivad pigem juhtimisarvestuse kohta, näiteks strateegia ja riskianalüüsi protsessis osalemine. Samas näiteks koostöö erinevate osakondadega ning ärist arusaamine ja informatsiooni tõlgendamine käib mõlema rolli kohta. Samuti ka nõuandmine on nii tavalise raamatupidaja kui ka finantsjuhi igapäevasteks tööülesanneteks. IT oskus on seotud nii finants- kui ka juhtimisarvestuse ülesannetega. Autori hinnangul säilib ettevõtetes mineviku kohta erinevate aruannete tootmine, sest välised ja sisemised infotarbijad vajavad erinevaid aruandeid ikka edasi. Tänapäeval muutub ainult see, et erinevate valdkondade arengud (nt. IKT areng) aitavad palju eelnevalt nimetatud ülesannetest ära teha ning siis jääb rohkem aega üle info tõlgendamisele. Accounting (2010) kohaselt, mida rohkem jääb vähemaks igapäevastele raamatupidamisülesannetele kuluv aeg, seda rohkem jääb aega juhtimisarvestuse ülesannetele, see omakorda aitab ettevõtte lisandväärtust kasvatada. Viimasel ajal on läbi viidud AA spetsialistide tööülesannete kohta kaks kvantitatiivset uuringut, mis kirjeldavad kuidas on AA spetsialistide ülesanded erinevates riikides jaotunud. Autor valis ühe ülemaailmse ning teiseks Eestis läbi viidud uuringu, et nende tulemusi empiirilises osas saadud tulemustega võrrelda. CIMA poolt läbiviidud kvantitatiivse uuringu (Accounting 2010) raames vaadeldi kuidas järgnevad finants- ja juhtimisarvestuse ülesanded jagunevad. Erinevad ülesanded olid Accounting (2010) kohaselt jaotatud järgnevatesse gruppidesse: 18

a) igapäevased raamatupidamisülesanded: erinevate kannete tegemine, müügija ostureskontroga tegelemine ja sisemiste finantsiliste raportite pidamine, b) väline raporteerimine: erinevad riiklikele ametitle esitatavad raportid (s.h. Maksuamet, Statistikaamet jms), ning ka siseadutile esitatavad aruanded, c) juhtimisarvestus: juhtimisarvestusalase info ettevalmistus ja selle tõlgendamine (planeerimine, eelarvestamine, rahavoo juhtimine, kulude arvestussüsteemiga ja raporteerimisega tegelemine), d) juhtkonna nõustamine: strateegiliste võimaluste väljapakkumine ning hindamine, otsuste vastu võtmisel toetamine, KPI-ide kaasjastamine, strateegiline juhtimisarvestuse pidamine, ja äri riskijuhtimisega tegelemine, e) juhtimisarvestuse infosüsteemidega tegelemine: nende arendamine ja säilitamine, f) muud ülesanded: töötajate manageerimine, koolitused, administratiivsed jm ülesanded. Vastajateks olid erinevate tasemetega arvestusala inimesed. Uuringu kokkuvõttena saab öelda, et nii juhtimisarvestuse (22,4%) kui ka igapäevaste raamatupidamisülesannete tööd (20,40%) hõivasid vastanute arvates kõige suurem osa nende igapäevatööst. Kohe kolmandaks oli toodud juhtkonna nõustamine (18,3%). Muudele ülesannetele kulus 15,5%, välisele raporteerimisele 11,9% ning informatsioonisüsteemidele 11,5%. Selle uuringu alusel saab väita, et terve arvestusala on kogu maailmas liikumas juhtimisarvestuse poole, mis loob ettevõttele enim lisandväärtust. Eestis korraldas Ottoson (2015) samaväärse kvantitatiivse uuringu raamatupidajatele. Uuringust selgus, et raamatupidajatel kulub kõige suurem osa tööst (72%) igapäevasele raamatupidamisearvestusele ja välisele aruandlusele. Acconting (2010) uuringuga seda uuringut võrrelda ei saa, kuna Ottosoni (2015) küsitlusse olid sisse võetud ainult raamatupidajad, aga ülemaailmses uuringus oli rohkem erinevaid AA spetsialiste, sinna olid kaasatud ka ilmselt finantsanalüütikud, -kontrollerid ja finantsjuhid. AA spetsialisti kaasaegne roll on muutumas analüütika suunas (Tulevikuvaade 2016), s.t. et lihtsamaid ja rutiinseid töid jääb vähemaks- need automatiseeritakse ja seda mitte 19

ainult finants- vaid ka juhtimisarvestuse osas. Rohkem vajatakse finantskontrollereid ja analüütikuid, kes oskavad andmeid analüüsida ja sünteesida (Tulevikuvaade 2016). Kui lihtsamad tööd on automatiseeritud, siis saab AA spetsialist oma aega rohkem lisandväärtuste tootvatele tegevustele kulutada. AA spetsialisti uus roll eeldab IT võimekust ehk nn. tarka tellijat (Tulevikuvaade 2016), kuna kõik rutiinsed tööd tuleb erinevate programmide ja süsteemide abil automatiseerida- selleks on vaja inimest, kes oskaks neid seadistada. Kuna tänapäeva maailm on kiirelt muutumas, siis on vaja juhtkonnal nõustajat, kes aitaks ettevõtte igapäevaste ja strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisel. AA spetsialistide rollid on ettevõtetes erinevad, samas saab autori arvates vaadata terve ettevõtte arvestusala erinevatele tööülesannetele kulutatavat aega koondina ning vaadelda kas finantsarvestuse ülesannete osakaal on vähenenud ning juhtimisarvestuse osakaal suurenenud, see tähendaks autori arvates, et ettevõte on liikumas analüütika suunas. Sealjuures tuleb arvestada sellega, et ka juhtimisarvestuses on selliseid rutiinseid tööülesandeid, millele võib liigselt aega kuluda. Käesolevas peatükis selgitas autor enda magistritöös kasutatavat mõistet AA spetsialist. Autor selgitas, et antud töös käsitleb autor AA spetsialistina nii finants- kui ka juhtimisarvestusspetsialiste. Autor kirjeldas ka traditsioonilise ja tänapäevase AA spetsialisti rolli erinevusi. Traditsioonilist osa võib võrdsustada arveametniku rolliga, mis vaatab põhiliselt minevikku ning kaasaegset rolli teenusele sihitud ja probleemide lahendajana, mis on pigem tulevikku suunatud. AA spetsialisti tänapäeva roll on liikumas analüütika suunal-järjest jääb vähemaks rutiinsemaid ülesanded, edaspidi peab ta olema pigem IKT oskusega andmete tõlgendaja, mitte enam nende tootja. Järgmises alapeatükis vaatleb autor AA spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite teoreetilist tausta ning varasemaid uuringuid. 1.2 Arvestusala spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite teoreetiline taust ja varasemad uuringud Käesolevas peatükis kirjeldab autor AA spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurite teoreetilist tausta ning kirjeldab erinevaid uuringuid, mis on viimastel aastatel läbi viidud. 20

Tänapäeva tavaliseks keskkonnaks on saanud nii muutlikkus kui ka ebastabiilsus (100 drivers 2012; Professional 2016). Arvestusalas toimuvad mitmed erinevad muutused, need nõuavada AA spetsialistilt kiiret kohanemist uute tingimustega. Arvestusala muutused võivad ilmneda vastuseks turu survele, erinevatele seadustele, tarbija ootustele, tehnoloogiale, sotsiaalsele, poliititilisele muutustele või ka ettevõtte sees toimuvatele muutustele (Wanderley, Cullen, 2013). Ettvõtte sees toimuvateks muutusteks võivad olla organisatsiooni ümberkujundamine, uus juhtimisfilosoofia, suurenev äri keerukus, süsteemide arendus (Youssef 2013). Uuring (The future 2016) kirjeldab, et me oleme hetkel neljanda tööstusrevolutsiooni alguses. Toimuvad arengud erinevates valdkondades, näiteks masinate, robootika, nanotehnoloogias, 3D printimises, geneetikas ning biotehnoloogias. Igasugused targad süsteemid kodudes, tehastes, farmides. Siiski tasakaaluks tehnoloogilistele muutustele toimuvad ka muutused keskkonnas- nii sotsiaalmajanduslikud, geopoliitilised, kui ka demograafilised (The future 2016). The future (2016) kohaselt on toimumas globaalselt tööjõustruktuuris suur muutus. Tööturul toimuvate muutuste tõttu võib 2015-2020 perioodil kaduda 7,1 miljonit töökohta, nendest moodustavad kaks kolmandikku valgekraede rutiinsed tööd (siia kuuluvad ka AA spetsialistide rutiinsemad tööd). Uued töökohad, millel nähakse suurt nõudlust on andmete analüütikud. Autori hinnangul rutiinsemad tööd küll suurel hulgal automatiseeritakse, aga siiski ei kao kõik sellised tööd ära. Need AA spetsialistid, kes seni tegelesid ainult lihtsamate rutiinsemate töödega, peavad juurde õppima uusi oskusi, milleks on näiteks analüüsi ja IT oskus. Järgnevalt vaatleb autor erinevaid muutusi ja tegureid lähemalt vastavalt sellealastele uuringutele, mis on viimasel ajal läbi viidud ning kirjeldab, kuidas need AA spetsialisti rolli arengut mõjutavad. Ühiskond. Kogu maailmas on lähitulevikus aset leidmas demograafilised muutusedeluea pikenemine ja elanikkonna vananemine ehk maailma rahvastiku kasv ja jaotus (The future 2016; Future work 2011; 100 drivers 2012). Future work skills 21

(2011) kohaselt kasvab Ameerikas 2025 aastaks üle 60 aastaste inimeste arv 70% senisega võrreldes. Tegemist on vananeva ühiskonnaga ning tööealise elanikkonna vähenemisega. Ka Euroopas laiemalt ning Eestis on sama trend: vanemate inimeste osakaal muutub palju suuremaks võrreldes noorte ja keskealiste osakaaluga. Kuna Eesti on väike riik, siis teda ohustab veel rahvaarvu kahanemine (Tulevikuvaade 2016). Kuna lähitulevikus on koostööd tegemas palju erinevaid põlvkondi, tuleb ka tööandjal sellega arvestada. Noorema põlvkonna poolt tuleb kõik uudne, innovaatiline ja tehnoloogiline oskus, ning vanematelt stabiilsus, lojaalsus ning rutiinitaluvus. (Tulevikuvaade 2016). See kõik mõjub autori arvates AA spetsialisti rollile positiivselt. AA spetsialistidele tuleb pakkuda nendele vajalikku organisatsioonikultuuri ning paindlikku tööaega ning elukestvat täiend- ning ümberõpet (The Future 2016; Future work 2011). Ka uuringus The Future (2016) nähti demograafilistest muutustest kõige suurema tegurina (44%) töö sisu muutust ja paindliku tööaja suurenemist. Ning Professional (2016) uuringus lisab siia sarnaselt eelmisele erinevate põlvkondade erinevad ootused, naiste osakaalu kasvu tööjõus. Poliitika, majandus, keskkond. Kahes uuringus (100 drivers 2012; Professional 2016) nähti majanduse muutlikkust väga oluliseks faktoriks. Veel peeti oluliseks: avalike teenuste sisseostu ja edastust (Professional 2016; 100 drivers 2012), kohalike regulatsioonide mahtu ja keerukust (100 drivers 2012; Professional 2016), ressursside konflikti (Professional 2016), rahvusvahelise poliitika muutlikkuse tase (100 drivers 2012). Äri. Kõige tähtsamateks peeti 100 drivers (2012) uuringus mitte-rahalisi andmeid ja integreeritud raporteerimist, ning äri keerukuse taset. Peale nende olulisemate leidis aga autor veel paljudest uuringus leotletud äri puudutavatest teguritest järgnevad olulised tegurid, mis mõjutavad AA spetsialisti rolli: ettevõtte riskijuhtimise suutlikkus (100 drivers 2012; Professional 2016), ettevõtte juhi võime reageerida muutustele ja häiretele (100 drivers), 22

uute ärimudelite, vajaduste ja teenuste tekkimine ja omaks võtmine (100 drivers 2012; Professional 2016), finants- ja juhtimisarvestuse tasakaal ettevõttes (100 drivers 2012; Professional 2016), väliste sidusrühmade ootused (Professional 2016). Globaliseerumine. Kahes uuringus (100 drivers 2012; Professional 2016) nähti globaalse majanduslikku infrastruktuuri stabiilsust väga olulises faktorina. veel peeti oluliseks: suurem raamatupidamise ja äri standardite globaalne ühtlustamine (Professional 2016; 100 drivers 2012), globaalsete regulatsioonite muutumine üha keerukamaks; nende täitmise muutumine rohkem automatiseeritumaks (100 drivers 2012; Professional 2016), suurem rahvusvaheline koostöö maksude alal (piirata maksubaasi vähendamist ja kasumi väljaviimist-beps) (Professional 2016), surve kaitsta kohalikke töökohti võõrtööjõu eest (Professional 2016), suurem vajadus mitmekeelsele ja mitme kultuurilisele töötajas- ja meeskonnale (100 drivers 2012). Kuna toimub vaba liikumine erinevate maalimaosade piires, siis hakkavad töötajad erinevatesse riikidesse tööle kandideerima, mis võib Eestile tähendada haritud ja vajaliku tööjõu riigist välja rändamist. Ning selleks, et enda häid töötajaid riigis hoida ning siia nutikat võõrtööjõudu juurde meelitada, on ettevõttel vaja vaeva näha. Kui ettevõttesse võetakse tööle inimesi üle maailma, siis hindavad nad kindlasti ükskõik millisest maailmapunktist töötamise võimaldamist (Tulevikuvaade 2016). See aitab ka autori arvates teiste ettevõtetega üle maailma parimate töötajate nimel võistelda. See kindlasti oleneb ka ettevõttest, kui globaalne ta on ja kui väga tal ülemaailmseid talente vaja on. Globaliseerumise üks hea külg see, et Eesti ettevõtjate jaoks on kõik maailma turud avatud (Tulevikuvaade 2016). Tehnoloogia. Kõige olulisemaks tehnoloogiliseks teguriks nimetavad The future (2016), Future work (2011), Professional (2016) uuringud pilvetehnoloogia 23

kasutuselevõttu ning suurandmeid (big data) ning nendega edasi töötamist ehk andmekaevet (data mining). Peame igapäevaelus tegelema üha rohkem igasuguste andmetega, peame sealt mustreid leidma, tegema nende andmete alusel tähtsaid otsuseid ning kasutama neid andmeid et saada vajalik tulemus. Professional (2016) uuringus oli veel tähtis uute analüütiliste meetodite kasutuselevõtmine ning digitaalkirjastamise tulevik. Autor lisas veel mõlemast uuringust (100 drivers 2012; Professional 2016) juurde töö digitaliseerimine ja automatiseerimine (k.a. aruandlus), ning 100 drivers (2012) põhjal veel ka integreeritud süsteemide kasutusele võtmise. 100 drivers (2012) ja Future work (2011) uuringute kohaselt on nutikate seadmete ja süsteemide kättesaadavus väga oluline. Masinad võtavad inimestelt lihtsamad, rutiinsemad tööd ära, kuna neid saab automatiseerida. Samas on aga vaja inimesi, kes mõistaks nende masinate ülesehitust (Future work 2011). Samamoodi on ka oluline intelligentsete automatiseeritud raamatupidamissüsteemide arendus (Professional 2016). Ning autori hinnangul ei saa ka alahinnata interneti juurdepääsu lihtsust (100 drivers 2012; Professional 2016). Future work (2011), 100 drivers (2012), Professional (2016) uuringu alusel oli veel oluline tegur sotsiaal ja -multimeedia mõju ärile ehk uue meedia tulek. Uued multimeedia tehnoloogiad toovad muutusi meie igapäevasuhtluses. See on uus abivahend näiteks igapäevaseks tööalaseks suhtluseks (videokõned jm). Infot liigub igapäevaselt väga palju, mobiiltelefoni, tahvelarvuti kaudu. Uue meedia tulek võimaldab opereerida nn. superstruktureeritud organisatsioonidel. Tulevikus saab tööd teha, kus iganes. See võimaldab ka väiksematel ettevõtetel võimsaks kasvada. (Future work 2011). Autor kasutab eelnevalt kirjeldatud uuringute tulemusi kolmandas alapeatükis, kus valitakse autori arvates kõige olulisemad AA spetsialistide analüütilise rolli arengut mõjutavate tegurid. AA spetsialistide rolli muutust on palju uuritud ja nende kaardistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid teooriaid. Kõige enim kasutatavateks ning populaarseimaks teooriaks arvestusala uurimistes on sõltuvusteooria (contingency theory) (Chenhall 2003, Otley 24

2016) Alternatiivsetest teooriatest on kasutusel erinevad institutsioonide teooriad, milleks on OIE (Old Institutional Sociology), NIE (New Institutional Economics) ja NIS (New Institutional Sociology) teooriad. (Burns ja Scapens 2000; 2006, Al-Htaybat 2013 vahendusel). Autor pidas just lähtuvalt töö teemast, kus on vaja analüüsida tegurid, mis mõjutavad AA spetsialisti analüütilise rolli arengut, sobivaimaks üldise teoreetilise raamistiku loomiseks on sõltuvusteooria. Otley (1980) kirjeldab, et sellist kõikidele ettevõtetele ühtemoodi sobivat arvestussüsteemi pole olemas, vaid pigem tuleb igal organisatsioonil leida see kõige parem variant, mis sobiks tema parameetritega. Ka autor on arvamusel, et väikesele ja lihtsale ettevõttele võib täiesti piisata lihtsast süsteemist kui sealt on võimalik kõik oluline info kätte saada. Samas võib ettevõtte kasvades võib tekkida vajadus keerulisema arvestussüsteemi järele, mis annaks ettevõtte olukorrast täieliku ülevaate. Sõltuvusteooria kohaselt sõltub ettevõttele sobiliku arvestussüsteemi arendus teatud faktoritest ehk mõjuteguritest. Tavaliselt loetakse nendeks keskkonda, tehnoloogiat, organisatsiooni suurust ja struktuuri, hiljem on juurde lisatud ka strateegia ja rahvuskultuur (Chenhall, 2003; Otley 2016) Sõltuvusteooriat kasutatakse tavaliselt positivistlikes uurimistes (Malmi & Granlund, 2009; Al-Htaybat, 2013 vahendusel), kus on eelhüpoteesid paika pandud ja siis neid testitakse empiirilise uurimus käigus. See teooria sobib väga hästi antud magistritöösse, kuna autor koostab erinevate arvestusalas ja üldisemalt läbiviidud uuringute põhjal AA spetsialistide analüütilist rolli mõjutavate tegurite mudeli ning testib seda empiirikas. Kuna nii keskkond kui ka organisatsoonid muutuvad, siis muutub ka AA spetsialistide roll, sest nendelt oodatakse rohkem. Keskkonnas toimuvateks muutusteks on näiteks suurenenud ja tihe konkurents turul (Otley 2016; Lääts 2011), regulatsioonide muutus (Loo et al, 2011 Zainuddin, Sulaiman 2016 vahendusel; Lääts 2011) ja rahvuskultuur (Chenhall 2003; Otley 2016). Organisatsiooni sees võivad muutuda 25

näiteks ettevõtte strateegia, suurus, struktuur (Chenhall 2003; Otley 2016) ja operatiivtasandi keerukuse tase (Burns & Baldvinsdottir, 2005). Ning lisaks toimuvad veel informatsiooni tehnoloogias muutused (Chenhall 2003; Otley 2016; Lääts 2011), mis võivad olla nii keskkonnast kui ka organisatsioonist tulenevateks teguriteks. Organisatsioonid on väga suuresti sõltuvuses keskkonna ebakindlusest, sest kui puudub stabiilne ärikeskkond, siis automaatselt suureneb ka seoses sellega turul konkurents (Wanderley, Cullen 2013). Seega on väga oluline, et ettevõte suudaks pidada sellist arvestussüsteemi, mis tagaks talle tema konkurentide ees eelise (Wanderley, Cullen 2013). Autori arvates peaks selletõttu olema ka paljude ettevõtete juhid ise huvitatud, et arvestusalas saaks asjad paremini ja efektiivsemalt korraldatud, nad peaksid paremini innovaatilisemate ideedega kaasa minema. Autori arvates on samas oluline ka kuidas toimib regulatiivne keskkond. Kas näiteks erinevaid seaduseid ja regulatsioone muudetakse tihti, ning millises suunas neid muudetakse. Kas need teevad ettevõtjate elu kergemaks või pigem keerulisemaks. Tehnoloogias toimuvad muutused on üheks suurimaks AA spetsialistide rolli mõjutajateks. Tänu tehnoloogiale saavad tekkida paremad ja kiiremad programmid, neile saab erinevatest kohtadest ligi ning kõik ettevõtte töötajaid saavad ühte süsteemi kasutada. Lim (2013) ja Taiwo (2016) sõnul on tänu tänapäeva infosüsteemidele, mida kasutatakse arvestusalas, paranenud ettevõtete tulemuslikkus, see on isegi märkimisväärselt oluline (Taiwo 2016). Mitmed lihtsamat transaktsioonide protsessid lihtsustati, mille tulemusel saavutati efektiivsus. (Lim 2013). Tänu informatsioonitehnoloogiale (IT-le) on saavutatud efektiivne ja tõhus infoliikumine juhtkonnale, mis lihtsustab otsuste vastu võtmist, samas suudetakse ka piisavalt kiirelt strateegilisi otsuseid vastu võtta (Lim 2013). Moodne informatsiooni tehnoloogia areng võimaldab osad lihtsamad raamatupidajate tööülesanded üle viia teistele ettevõtte töötajatele, kes ei tegele raamatupidamisega (Taipaleenmäki,J; Ikäheimo, S. 2013) ning aruannete lõppkasutajad saavad hakata vajalikke aruandeid erinevatest keskkondadest ise võtma- see on nö. iseteenindus (Taipaleenmäki,J; Ikäheimo, S. 2013) Samas tuleb tehnoloogias arvestaga sellega, et alati kõik IT ei ole laitmatu. Mõnikord võivad 26

süsteemid olla ebaefektiivsed, nagu ka mõned raamatupidamistarkvarad. Selleks, et saavutada ettevõttes efektiivsus, peab iga ettevõte valima sellise programmi, mis sobib just tema vajadustega (Lim 2013). Ka autori arvates on tehnoloogial väga oluline mõju AA spetsialisti rolli arengus. Peale sõltuvusteooria kasutab autor antud magistritöös ka OIE (Old Institutional Theory) teooriat, mis põhineb kolmele kontseptsioonile: reeglitele, rutiinidele ja institutsioonidele. See vaatab reegleid ja rutiine organisatsiooni sees. Burns ja Scapensi loodud reeglite, rutiinide ja institutsioonide raamistik (joonis 1) selgitab, et reeglid on erinevad formaalsed juhendid ja protseduurid- need on alati kirja pandud, rutiinid on aga tavaliselt sellised tegevused, mida reeglitena kirja pole pandud, aga mis eksisteerivad kui tegelikud kasutuses olevad tegevused. Mõnedest reeglitest võivad välja kujuneda rutiinid, samas võib juhtuda ka vastupidi- rutiinid muutuvad reegliteks. Rutiinidest võivad välja kujuneda ka institutsioonid, see tähendab et iseeneset mõistetavad tegevused muutuvad tavapäraseks ja siis hakkavadki erinevad grupid ja indiviidid selliseid tegevusi kasutama. (Burns ja Scapens 2000p.7, viidatud Robalo 2014 vahendusel). Joonis 1. Burns ja Scapens reeglite, rutiinide, institutsioonide raamistik, viidatud Robalo 2013 vahendusel. Ajaga muutuvad organisatsioonides nii reeglid kui ka rutiinid. Need muutused on tingitud nii arvestusala endas toimuvatest muutustest, kui ka organisatsioonis 27

toimuvates muutustest (Robalo 2014).. Kui on juba olemasolevad reeglid ja rutiinid, siis ka käitutakse nende järgi. (Robalo 2014). Burns ja Scapens (Burns ja Scapens 2000, viidatud Robalo 2014 vahendusel) kirjeldab veel enda töös, et kui organisatsioonil on juba kehtivad ja toimivad reeglid ning rutiinid, ja muutused, mis viiakse läbi, on nendele sarnased, siis pole muutuste läbiviimisel probleeme. Neid muutusi, mis aga panevad kahtluse alla selle kuidas siiamaani kõik toimunud on, on aga raskem ellu viia. (Robalo 2014). Autori arvates peaks ettevõttes olema kindlasti kindlad paika pandud reeglid, mille alusel toimub näiteks ettevõttes finants- ja juhtimisarvestus (erinevad sise-eeskirjad ning protseduuride kirjeldused) ning ka AA spetsialistide ametijuhendites peaks kirjas olema nende ametite põhilised ülesanded. See tagab autori arvates järjepidevuse ning omab positiivset mõju ettevõtte käekäigule ja seega ka AA spetsialisti rollile, vastupidiselt mõjub aga arengut pidurdavalt. Teiseks väidab veel autor, et kui ettevõttes kehtestatakse sellised reeglid, mis on vastuolus olemasolevatega rutiinidega, siis on AA spetsialisti rollil raskem edasi areneda, kuna seda arengut pidurdatakse kas siis AA spetsialistide endi poolt või teiste ettevõtte töötajate poolt. Kolmandaks väidab autor veel OIE teooria raames seda, et kui ettevõttes on midagi juba kaua samamoodi tehtud (nt. rutiinsed tööd), siis on oht et seda tehakse lihtsalt samamoodi edasi ning ei seata kunagi kahtluse alla, kas see tegevus on vajalik või mitte. Seega võib autori arvates ettevõttele ja AA spetsialisti rolli arengule mõjuda pidurdavalt see, kui ebavajalikke töösid ei ellimineerita. AA spetsialistid peavad kohanema arvestusalas toimuvate muutustega. Toimuvad muutused nii tehnoloogias, keskkonnas, kui organisatsiooni enda sees. Autor tutvustas käesolevas peatükis antud magistritöös kahte kasutatavat teooriat: sõltuvusteooria ja OIE teooriat ning erinevaid arvestusala uuringuid, mis on viimasel ajal läbi viidud. Sõltuvusteooria kohaselt sobib igale ettevõttele erinev arvestussüsteem ning selle valikut mõjutavad erinevad tegurid, mille saab jagada keskkonnast ja organisatsioonist 28