Vanemate täiskasvanute vaimne tervis KASVAV MURE Maailma rahvastik pole kunagi olnud küpsem kui praegu. Praeguse seisuga on üle 60.aastaste inimeste arv maailmas üle 800 miljoni. Prognoosid ennustavad, et see number kolmekordistub aastaks 2050. Peagi on maailmas rohkem vanemaid täiskasvanuid kui lapsi. ÜRO kasutab 60.aastaste ja vanemate inimeste kohta terminit eakad. Eakad seisavad silmitsi paljude tervisega seotud probleemidega. Paljud väga eakad kaotavad võimaluse elada iseseisvalt - piiratud liikuvuse, nõrkuse või mõne muu füüsilise või vaimse tervise probleemi tõttu ning vajavad pikaajalist hooldust. Aastatuhande alguses selgitas USA välja, et 20% täiskasvanutest vanuses 55 kannatavad mõne vaimse tervisehäire käes. Ülemaailmne statistika näitab, et see on kõikjal maailmas esinev probleem. Tegurid - nagu vaesus, sotsiaalne eraldatus, iseseisvuse kaotamine, üksindus ja erinevad kaotused mõjutavad vaimset ja üldist tervist. Vanemad täiskasvanud kogevad tõenäolisemalt raskeid kaotusi või füüsilist puuet, mis mõjutab emotsionaalset heaolu ja tulemusena viib lõpuks madalama vaimse terviseni. Nemad võivad ka kannatada väärkohtlemise all nii kodus kui hoolekandeasutuses. Osades madalama ja keskmise sissetulekuga riikides on suurem tõenäosus, et last kasvatab vanavanem. Need niinimetatud vahele jäetud põlvkondade elukorraldused on saamas üha populaarsemaks, põhjuseks praegune majanduslik seis ja mõndades ühiskondades ka HIV ja AIDSiga kaasnevate surmade arv. Oluline riskifaktor, mis mõjub eakate tervisele ja vaimsele tervisele ja on väga suur inimõiguste probleem, on väärkohtlemine. Maailma Terviseorganisatsioon defineerib eakate väärkohtlemist nii: Ühekordne või korduv tegevus või sobiva meetme puudumine, mis esineb perekonnas kus eeldatakse usaldust ja mis põhjustab halba või piina vanemale inimesele. Sellist tüüpi kuritarvitamine hõlmab füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, psühholoogilist, varalist või materiaalset väärkohtlemist, samuti ka hülgamist, hooletussejätmist, väärikuse ja endast lugupidamise kaotust. Kõrge sissetulekuga riikides on 4-6% eakatest kogenud väärkohtlemist. See number on kindlasti kõrgem, sest mõned eakad on liiga hirmul, et sellest teisi teavitada. Eakate väärkohtlemine võib viia mitte ainult füüsiliste vigastusteni vaid ka tõsiste, mõnikord ka pikaajalistele psühholoogilistele tagajärgedele, seal hulgas depressioon ja ängistus. Vaimse tervise edendamine tervisliku vananemise raamistikus Vanemate täiskasvanute vaimset tervist saab parandada läbi aktiivse ja tervisliku vananemise. Vanuselisel diskrimineerimisel on negatiivne mõju eakate heaolule. Suurim riskitegur on vaesus ja see tuleks võtta arutlusele. Parema vaimse tervise juurde viivad füüsilise ja vaimse aktiivsuse suurendamine, suitsetamise ja alkoholi kasutamise vältimine ning ka varakult mitte nakkuslike haiguste märkamine ja ravi. Füüsilised terviseprobleemid vanematel täiskasvanutel Isegi resursside vaesetes riikides üha rohkem vanemaid inimesi sureb mittenakkuslike haiguste kätte, need on südamehaigus, vähk ja diabeet. Vaimsel tervisel on suur mõju ka füüsilisele tervisele
Psüühikahäired vanematel inimestel Dementsus sündroom, millega kaasneb mälu, mõtlemise, käitumise ja igapäevaelutoimingute nagu riietumine, söömine, hügieen ja muude harjumuste halvenemine. See mõjutab rohkem eakaid inimesi ja on täiesti normaalne osa vananemisprotsessist. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elab maailmas 35,6 miljonit inimest dementsusega. Esimene samm tuleks teha kindlaks haiguse olemasolu. Kuigi ravi sellele pole, saab väga palju ära teha inimestele kellel on dementsus ja nende hooldajatele. On olemas päevakeskused ja erinevad asutused, mis tegelevad just selle haigusega. Depressioon See on tavaline vanemas eas. Depressiooni iseloomustab alanenud meeleolu, elurõõmu ja huvide kadumine, energia ja aktiivsuse vähenemine. Depressiivsete häirete olemasolu mõjutab teiste krooniliste haigustekulgu ja ravi. Ärevus on hoiatusmärk, et depressioon on olemas. Tõhus psühholoogiline ja farmakoloogiline ravi selle puhul eksisteerib, kuigi tuleb olla ettevaatlik antidepressantide välja kirjutamisega. Alkoholi tarbimine süvendab depressiooni. Teised psüühikahäired Kuigi mõnuainete tarvitamise probleemid on sagedasemad noorte puhul, siis ei saa neid välistada ka vanemate täiskasvanute kontekstis. Stressirohked elu sündmused nagu pensionile jäämine, abielu purunemine või raske kaotus, sotsiaalne tõrjutus, rahalised probleemid, psüühikahäired ja mõned kroonilised füüsilised seisundid on peamised faktorid, miks hakatakse mõnuaineid tarbima. Psüühikahäired on tavalisemad inimeste seas, kellel on ka vaimne puue. Enamus vaimse tervise probleeme võib ilmneda igasvanuses. Need on bipolaarne häire, obsessiiv-kompulsiivne häire ja skisofreenia. Hooldajate vaimne tervis Eakad, kellel esineb dementsust või depressiooni saavad harilikult tuge abikaasalt, teistel perekonnaliikmetelt või sõpradelt. Et pakkuda psühhosotsiaalset tuge hooldajatele, peab neile võimaldama koolitusi, mis annaksid teavet eakate psüühikahäirete kohta. Hooldaja psühholoogilist koormust tuleks vähendada toetamise, nõustamise ja käitumusliku sekkumise abil. Kokkuvõtteks Eakate arv on kasvamas kogu maailmas. Kõikide eakate õigus on väärikalt vananeda. See aga eeldab sotsiaalse elu nautimist ja õigust saada kvaliteetset arsti- ja sotsiaalabi. Me peame parandama üldist heaolu läbi tervisliku elutee ja vaimse tervise edendamise ning ravima psüühikahäireid võimalikult varakult. Samuti peame me ka võitlema eakate väärkohtlemise vastu, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu. Eakaid tuleb toetada ja julgustada omaks võtma tervislikke ja aktiivseid eluviise.
Rehabilitatsiooni ja sotsiaalsete sekkumiste roll eakate inimeste hoolekandes Üle maailma levib liikumine edukas vananemine, kus hoolduse mudel keskendub eakate inimeste tervise, heaolu, funktsionaalse võimekuse ja sotsiaalse osaluse suurendamisele. Psühhosotsiaalsed sekkumised võimaldavad parandada heaolu ja funktsioneerimist ning edendada dementsuse, depressiooni ja nõrgenenud tervisega vanemate inimeste sotsiaalset rehabilitatsiooni. Psühhosotsiaalsete sekkumiste rakendamiste täiustamiseks ja effektiivuse suurendamiseks ja metodoloogi arendamiseks on vajalik jätkata kultuuridevaheliste uuringutega. Oluline on välja selgitada jätkusuutlik ja tasuv infrastruktuur, mis hõlbustab parema tervise ja elukvaliteedi säilimisele vanemas eas. Vananemise mõju Elanikkond maailmas vananeb. 2010 kuni 2050.aastani suureneb üle 65 aastaste inimeste arv 524 millionilt 1,5 billionini.üle 85. aastaste inimeste arv kasvab kiirest ja seega ka dementsuse diagnoosiga inimeste hulk. Prognoositakse, et 2050.a. on maailmas dementsuse diagnoositud 115 miljonil inimesel. Vananemist seostatakse sageli kognitiivsete ressursside ja funktsionaalse võimekuse vähenemisega ning liikumisraskustega, mis võivad põhjustada üksildust, sõltuvust ja sotsiaalset isolatsiooni. Hiljuti on hakatud rääkima aktiivsest vananemisest, mis viitab positiivsetest võimalustest vananemises. Baltes ja Baltes (1990) esitasid eduka vananemise kontseptsiooni, milles sisaldusid kohanemine, valik, optimeerimine ja kompenseerimine. Nygren ja kaastöötajad (2005) leidsid, et eakamatel inimestel on sisemine tugevus nagu elastus, sidusus, elu eesmärk ja enesekohasus, mis loovad parema tervise.ideaalis tervishoid ja sotsiaalhooldus töötavad koostöös, et inimese tervise, heaolu ja sõltumatuse aeg oleks pikem. Seega on oluline leida tervise, heaolu ja funktsionerimisevõimekuse suurendamise teid eakatel ning edendada sotsiaalset osalust. Psühhosotsiaalsete sekkumiste roll Sotsiaalne osalemine on oluline komponent tervel vananemisel. See sisaldab sotsiaalset kontakti ja tähendulikesse tegevustesse haaratust. Sotsiaalne aktiivsus vanemal inimesel parandab elukvaliteeti, tervist, heaolu ja vähendab depressiivsust ja isoleeritust. Kognitiivsed, käitumulikud ja toetavad sekkumised suurendavad aktiivset vananemist ja eakamate inimeste rehabilitatsiooni. Alljärgnevalt vaadeldakse sotsiaalse osaluse tähtsust kodus ja hoolekande asutuse läbi kolme peamise tervise probleemi: dementsus, depressioon ja tervise nõrgenemine. Dementsus Kitwood ja Bredin(1992) kujundasid dementsete hoolduses psühhosotsiaalse suuna, teadmise, et hoolimata vältimatust kahanemisest on isiklik areng ja heaolu võimalikud. Spectori ja Orrelli biopsühhosotsiaalne dementuse mudel kirjeldab, kuidas liigset puudelisust vähendab kognitiivse, funktsionaalse ja sotsiaalse soorituse kindlaks tegemine ja iga faktori juhendamine viib kohanemisele ja paranemisele.
Psühhosotsiaalse suuna suurem mõistmine ja farmakoloogilise suuna effektiivsuse mille eesmärgiks on heaolu, elukvaliteet, kognitiivne ja käitumuslik funktsioneerimine. Psühhosotsiaalsed sekkumised võivad effektiivselt parandada dementsete inimeste kognitsiooni, meeleolu, käitumist ja elukvaliteeti ja lükata edasi nende sattumist hooldeasutusse(olazaran et.al.,2010). Madalmaade kodudes läbi viidav tegevusteraapia programm kasutab sotsiaalset sekkumist kaasates patsienti, hooldajat ja tegevusterapeuti, et edendada dementsusega inimese sõltumatust ja tähendulikku aktiivsust.see on säästlik ja parandab võimet teostada tegevusi, tõstab meeleolu ja elukvaliteeti.( Graff et al.,2006). Laialt on levinud lähedaste ja pereliikmete kaasamine dementsete hooldusel. Selle populaarsus tuleneb nauditavatel tegevustel, kus on nii suhtlemist kui heaolu.samuti on dementsetel isikutel rakendatud effektiivselt grupi kognitiivset stimulatsiooni teraapiat.(spencer et al.2003) Paljud eakad dementsusega inimesed elavad hooldekodudes. Tegevustest on dementsete poolt kõrgesti väärtustatud meenutamise, pere ja sotsiaalsed üritused ning muusikaline tegevus (Harmer ja Orrell, 2008). Positiivseid tulemusi on seostatud lisaks käitumise juhtimise tehnikatega, kognitiivse stimulatsiooni ja füüsilise aktiivsuse tehnikate rakendamisega hooldekodudes. Kasulikud psühhosotsiaalsed sekkumised sisaldavad stimuleeritud vestlusi, nauditavaid tegevusi, mis tugevdavad suhteid ( näiteks muusika, tants) ja tähendlikud ja meenutavad tegevused nagu mälestuste jagamine (Lawrence et.al., 2012). Depressioon Depressiooniga kaasneb eakamatel inimestel vähenenud funktsioneerimise võime, sõltuvus, sotsiaalne isolatsioon ja üksildus (Foirsman et.al., 2012).Kognitiivne käitumisteraapia ja farmakoloogiline suund on eakamatel depressioonihaigetel osutunud edukamaks, ehkki ravimite kasutamine on piiratud residentsuse ja kõrval nähtude tõttu.tõenduspõhised uuringud näitavad, et sotsiaalne osalemine kui psühhosotsiaalne sekkumine suurendab vaimset tervist eakatel ja depressiivsetel hooldatavatel. Psühhosotsiaalsete sekkumiste eesmärgiks on sotsiaalsete kontaktide loomine või sotsiaalsete suhete loomine,mis võivad vältida depressiooni teket eakatel. Üheks oluliseks meetodiks hooldekodudes elavate depressiivsete täisasvanute depressiooni ja tervise kaitseks on füüsiline tegevus. Harjutused on turvaline meetod depressiooni vähendamiseks ja positiivsema hoiaku tekitamiseks vananemise suhtes. Häid tulemusi depressioni ravis annab meenutamisteraapia. (Pinquart et al, 2007) Depressioon on küllalt tavaline eakamate inimeste hooldekodudes ja sageli on see seotud katmata( mitte kohatud) psühhosotsiaalsete vajadustega. Kasulikud sotsiaalsed tegevused on uuringute põhajluute sotsiaalsete rollide proovimine, mis suurendavad tänutunnet, loomingulised tegevused ( laulmine, aiandus jm.), kuulumise tunne ja perekonna ühised söömised, mis suurendavad sotsiaalset interaktsiooni ja sõltumatust. (Forsman et al., 2012).
Nõrgenenud tervisega eakad Paljud hooldekodudes elavad eakad tunnevad end funktsionaalselt nõrgana, mille tulemusena kogevad vaimset, füüsilist ja sotsiaalselt negatiivset tulemust oma tegevustes. Kaotused seostuvad nõrkusega vanemas eas sisaldades vähenenud sotsiaalset osalust,sotsiaalset isolatsiooni,üksildust ja alanenud elukvaliteeti. isolatsiooni ja vähenenud sotsiaalset osalemist. Tennstedt et al. (1998) leidis, et kogukonnas läbi viidud grupi tegevused nagu rolli mängud, treeningud, probleemi lahendamise tegevused vähendavad kukkumise hirmu ja suurendavad kavatsetud tegevuste hulka ja sotsiaalset funktsioneerimist vanemas eas. Interneti kasutamise treeningud hooldekodus on eakatel isikutel suurendanud heaolutunnet ja jõustatuse tunnet(straka & Clark, 2000). Pere liikmete kaasamine hooldekodudes on sotsiaalse toetuse tekkimisel oluline. Video-konverentsi korraldamine pereliikmetega on vähendanud depressiooni Taiwani eakatel.(tsai et al., 2010). Tuleviku psühhosotsiaalsed sekkumised eakatel Tänapäeval on sotsiaalse võrgustiku leheküljed ja e-post tavalised kommunikatsioonimeetodid meie kodudes. Tehnoloogia rikastab ka hooldusel olevate eakate elu edendades ja säilitades suhteid sotsiaalseis võrgustikes ja avardades suhteid. Jõustades eakaid inimesi vähendame sotsiaalset isolatsiooni ja üskildusetunnet.interneti treeningprogrammid eakatele suurendavad isikutevahelist suhtlemist ja suurendavad sõltumatuse tunnet (Shapira et al., 2007), parandavad elukvaliteeti ja vähendavad sotsiaalset isolatsiooni (White et al., 2002). Kokkuvõtteks Ülemaailmselt toimub liikumine eduka vananemise mudelile, mis keskendub tervisele, heaolule ja sotsiaalse osalusele vanemas eas. Psühhosotsiaalne eakate inimeste hooldusmudel rõhutab potsensiaalset kohanemist,rehabilitatsiooni ja postiivset muutust. Psühhosotsiaalsed sekkumised on integreerivad komponendid selles mudelis, edendades aktiivset vananemist, milles oluline roll on eaka inimese heaolu, väärikuse ja moraali säilitamisel.
Toimetulek keeruka ja mitmete kaasuvate haigustega eakaga Tervishoiutöötajad puutuvad pidevalt kokku eakate inimeste keerukate meditsiiniliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete probleemidega ning vastava tugisüsteemide loomine hõlbustaks oluliselt nii tervishoiutöötajate, pereliikmete ja hooldustöötajate toimetulekut. Seega ongi 2013 aasta Ülemaailmne Vaimse Tervise Päev on pühendatud eakatele. Nõrkuse esinemine eakate seas on väga levinud, seda seostatakse vanuse tõusuga ning see viib kehvade ravitulemuste, kukkumiste, suremuse tõusu ja rohkete hospitaliseerimisteni. Lähedastel ja hooldajatel on vajalik märgata nõrka eakat ning kohaldada kiirelt vajalikke sekkumisi, et iseseisvus võimalikult kõrgel tasemel säiliks. Kõrge intensiivsusega jõutreening on näiteks üks efektiivsetest sekkumistest, mis võimaldab vähendada kukkumiste sagedust, ennetada funktsionaalsuse vähenemist ja liikumise piiramist. Kaasuvad haigused mõjutavad enam kui poolt eakate populatsioonist. Kaasuvate haiguste ja mitme haiguse koos esinemise sagedus tõuseb vanuse kasvades. Kaasuvate haiguste tõusuga seostatakse elukvaliteedi langust. Kõik spetsialistid peaksid olema suutelised märkama kaasuvaid haigusi, et parandada eaka elukvaliteeti läbi tervikliku lähenemise. Vanemaid isikuid tuleks julgustada tegema vabatahtlikutööd kuna seeläbi saaks suurendada sotsiaalset kapitali. Vanemad isikud saavad kogukonnale tagasi anda mitmel erineval moel- nii annetuste jagamise, lastelaste hoidmise kui ka kogemuste jagamise kaudu. Eakad saavad toetada ka omaealisi, luues erinevaid tugivõrgustikke. Oluline on ka, et tegeletaks vanaduse stigmatiseerimise vähendamisega. Kvaliteetne eakate hooldus peaks olema kõikehõlmav, kättesaadav, tundlik, individualiseeritud, mitmete erialade koostööd sisaldav, vastutav ning süsteemne. Kuidas tervislikult vananeda Tervis tähendab nii füüsilist kui vaimset heaolu ja need kaks käivad käsikäes. Erinevaid elustiilivalikuid tehes saame hoida oma kehasid tervena, ennetada haigusi ja invaliidsust ning säilitada ka vaimset heaolu. Mis juhtub meie vaimsete võimetega vananemisel? Teatud muutused on iseenesest mõistetavad. Nägemine ja kuulmine pole enam sama, mis 20-aastasel. Me ei pruugi enam mäletada hiljutisi sündmusi või detaile nii hästi või nii kiiresti kui 30-aastaselt. 30. eluaastate alguses aju mass, närvivõrgustik ja aju varustatus verega hakkab vähenema, kuid aju on suuteline selle muutusega kohanema. Meie intellekt ja kohanemisvõime ei kao kuhugi, endiselt toimub emotsionaalne areng. Ka vanad karud õpivad uusi trikke, lihtsalt selleks võib minna pisut rohkem aega.
Kuidas säilitada vaimset tervist? Kehtivad samad soovitused nagu terve füüsise säilitamiselgi: tuleb olla kehaliselt aktiivne, toituda tervislikult, hoida kolesteroolitase ja vererõhk kontrolli all. See kõik võimaldab hapnikurohke vere juurdepääsu ajju. Lisaks ergutavad vaimu ristsõnade lahendamine, lugemine, kirjutamine, uute asjade õppimine ning ümbritsevate inimestega suhtlemine. Soovitused vaimse tervise säilitamiseks: Kehaline aktiivsus: aitab säilitada luutihedust, tasakaalu, ennetada erinevaid haigusi. regulaarne kehaline treening aitab säilitada ja parandada mälu ning vaimseid võimeid, ennetada demetsust. teeb meid õnnelikuks, aitab leevendada ja ennetada depressiooni. tõstab energiataset. Kui alles planeerid treeninguga alustada, pea nõu oma perearstiga, alusta trenniga rahulikult ja ettevaatlikult. Vererõhk: Normaalne vererõhk jääb alla 120/80 ning selle taseme hoidmine aitab vähendada insuldiohtu, mis on ühtlasi seotud demetsuse ja Alzheimeri tõvega. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni, mis tõstab insuldiriski, neerukahjustuse, südamehaiguste ja infarkti ohtu. Vererõhu kontrolli all hoidmiseks jälgi oma kehakaalu; ära suitseta; tee regulaarselt trenni; söö tervislikult; vähenda soola, alkoholi ja kofeiini tarvitamist. Kolesteroolitase: Mida kõrgem on vere kolesteroolitase, seda suurem on oht südameveresoonkonnahaiguste ja demetsuse tekkeks. Kolesteroolitaset mõjutavad pärilikkus, vanus ja sugu. Kolesteroolitaset saab muuta tervisliku toitumise, kaalulangetamise ja kehalise aktiivsuse tõstmisega. Toitumine: Süüa tuleks palju juur- ja puuvilju, täisteratooteid ja väherasvaseid piimatooteid. Folaadid on B- grupi vitamiinid, mis on vajalikud meie rakkude tervise heaks, aitavad ennetada ka aneemiat ja muutusi DNA-s, mis võivad kasvajate tekkeni viia. Folaadid aitavad säilitada ka homotsüsteiini normaalset taste veres. Folaate ja foolhapet saame rikastatud hommikusöögihelvestest, tumedalehelistest lehtköögiviljadest, sparglist, maasikatest, ubadest ja veisemaksast. E- ja C-vitamiinid on toidus sisalduvad antioksüdandid, mis kaitsevad rakukahjustuste eest ja võivad vähendada südamehaiguste ja kasvajate tekkeriski. Need vitamiinid tõenäoliselt tõstavad ka vaimset võimekust ja ennetavad demetsust. E-vitamiini saab pähklitest, taimeõlidest, seemnetest, spinatist ja teistest tumedalehelistest lehtköögiviljadest. C-vitamiini saab
tsitruselistest, paprikast, kaalikast, brokkolist, lillkapsast, kartulist ja teistest puu- ja köögiviljadest. Ravimid: Loe kindlasti ravimite infolehti ning järgi arsti soovitusi. Osasid ravimeid ei tohi kombineerida teiste ravimite ja ravimtaimedega ega tarvitada koos alkoholiga. Osad demetsuse vormid ja mäluprobleemid saavad alguse just ravimite valest kasutamisest. Alkohol: Parem on alkoholi üldse mitte juua, aga kindlasti ei tohiks üle 65-aastane juua rohkem kui ühe dringi päevas. Suitsetamine: Loobu suitsetamisest. Suitsetamine tõstab märkimisväärselt insuldi, erinevate kopsu- ja südamehaiguste tekkeriski. Ameerika Kopsu Liidu sõnul suitsetamise mahajätnu vereringe paraneb kiiresti ning ka kopsud asuvad paranema. Aasta möödumisel on südamehaiguste tekkerisk vähenenud poole võrra ning ka teiste haiguste tekkerisk hakkab vähenema. Kehakaal: Ülekaalulistel isikutel on suur oht südamehaiguste, kõrge vererõhu, diabeedi, liigesehaiguste ja kasvajate tekkeks. Alakaalulisi seevastu ohustab kehv mälu ja halvasti toimiv immuunsüsteem. Hambad: Krooniline igemepõletik on seotud mitmete teiste terviseprobleemidega sh ka Alzheimeri tõve ja südamehaigustega. Hoolitse oma tervise eest hammaste korrapärase harjamise, hambaniidi kasutamise ja regulaarse hambaarsti külastamisega. Ajutreening: Ajufunktsioone saame säilitada osaledes vaimselt stimuleerivatel tegevustel. Kui õppida uusi asju tekib ajurakkude vahele seoseid juurde. Kasuks tuleb mõistatuste lahendamine, mõne muusikariista mängima õppimine, lauamängud, raamatute lugemine, teatris käimine ja kirjutamine. Stress: Stress mõjub meie kehadele hävitavalt, tõstab vererõhku ja südamehaiguste riski, lisaks mõjutab see ka tuju ning mälu. Keha hakkab stressi toimel eritama hormoone, mis kahandavad aju ning mõjutades seega negatiivselt nii mälu kui õppimisvõimet.
Toimetulek stressiga: 1. selgita välja, mis stressi põhjustab ja seejärel mõtle, kuidas stressipõhjustavaid olukordi vältida. Näiteks kui tipptunniliiklus põhjustab stressi, siis vaata üle enda marsruut, et vältida suure liiklusega alasid või vältida vastaval kellaajal autoga sõitmist täielikult. 2. Räägi sõbra või terapeudiga! Vahel aitab oma stressist rääkimine või muremõtete kirjapanek väljavaadet muuta. 3. Lõdvestu. Mängi golfi, jaluta või mediteeri. 4. Liiguta. Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vaimset pinget maandada. 5. Anna endale puhkust. Kui elad pidevas stressis, proovi võtta minipuhkusi. Ükskõik, kas 20 minuti või paari päeva kaupa, aga proovi lõdvestuda ja nautida lähedaste seltskonda või huvitavaid tegevusi. Peatraumad: Peavigastused, sagedased kukkumised, millega kaasneb teadvuse kadu, mõjutavad oluliselt aju funktsioneerimist. Kukkumiste vältimiseks 1. tasub teha regulaarselt tasakaaluharjutusi, 2. hoida kodus põrand puhas, 3. jälgida, et toad oleks piisavalt valgustatud. 4. Autoga sõites alati kanda turvavööd. 5. Rattaga sõites alati kanda kiivrit. 6. Kõndima või jooksma minnes kanda korraliku toestusega jalanõusid ning püsida valgustatud aladel. 7. Kui märkad oma tasakaalu halvenemist, pöördu arsti poole. Sotsiaalne elu: Vaimset tervist aitab säilitada sõprade, pere ja töökaaslaste toetus. Kasuks tuleb järgida soovitust jääda positiivseks ning keskenduda asjadele ja inimestele, mis rõõmsaks teevad. Usk pakub samuti tuge ja lohutust, lisaks on kirikutes sageli palju ühisüritusi. Mälu: Kõike ei peagi mäletama, kasuta julgelt kalendreid, meeldetuletusi jms abivahendeid. Tekita kergelt meelestminevate tegevuste osas endale rutiin: võta ravimeid iga päev samal ajal, jäta võtmed alati samasse kohta. Kasuta korraga nii nägemis- kui kuulmismälu. Näiteks poodi mingit kindlat toodet ostma minnes, kujuta seda endale vaimusilmas ette. Kasuta erinevaid mälustrateegiad. Kui alustad millegi uue õppimist, elimineeri kõik segavad faktorid (pane kinni televiisor, raadio jms) ja keskendu ainult õpitavale. Anna endale mäletamiseks lisaaega ja ole kannatlik.
Normaalne vananemine? Mõningane hajameelsus on normaalne, asjade sage unustamine mitte. Vanem inimene puutub sageli kokku kaotusvaluga (lähedaste surm, pereliikmete teise riiki kolimine jms). Aga pikad kurvameelsususe ja depressiooniperioodid ei ole normaalsed. Järgnevalt mõned ohumärgid, mille puhul võiks arsti/psühhiaatri poole pöörduda: Kurvameelsusperiood, mis kestab kauem kui 2 nädalat. Seletamatud nutuhood. Huvipuudus, ei naudita enam meelistegevusi. Närvilisus, väsimus, letargia, jõuetus. Ärrituvus, tülinorimine, kiuslikkus Isu puudumine, kaalukaotus. Muutused unevajaduse osas Väärtusetuse, lootusetuse ja abituse tunne, süütunne Otsusevõimetus. Keskendus- ja mõtlemisvõime alanemine Korduvad mõtted enesetapust, surmast. Enesetapukatsed- sellisel juhul tuleks kohe abi otsida. Valud, kõhukinnisus ja teised seletamatud terviseprobleemid Segadustunne Lühimälu vähenemine Seltsielust tagasitõmbumine Raskused oma rahaliste vahendite majandamisega, arvete maksmisega Radikaalne muutus välimuse juures (ei pööra enam välimusele tähelepanu) Raskused kodu korrashoidmisega Mis aitab kaasa vaimse tervise probleemide tekkele? Füüsiline puue Krooniline kehaline haigus Keskkonna vahetus Lähedase kaotus Valed ravimite kombinatsioonid Alkoholi ja ravimite koostarvitamine Alkoholi, narkootikumite kasutamine Üksluine toitumine Kui märkad probleemi siis : räägi perearstiga, kirjelda, mis on sinu jaoks tavaline ning mis muutus täpselt muretsema paneb. Arsti juurde minnes võta kaasa nimekiri ravimitest, kindlasti ära jäta vitamiine ja toidulisandeid kirja panemata! Arsti vastuvõtul ära ole häbelik, ega ära tunne piinlikust! Küsi küsimusi. Pane eelnevalt küsimused kirja. Lase instruktsioonid ja soovitused võimalikult lihtsalt kirja panna
Dementsus ja eakad Mis on dementsus? Vananemine võib endaga kaasa tuua mälu halvenemise ja selles pole midagi ebatavalist. Võivad näiteks ununeda mõned nimed, võib olla raskusi mõne kogemuse või keerulise diagnoosi meenutamisel. Kui aga probleemid mäluga hakkavad segama igapäevast toimimist ja suhteid lähedastega, võib tegu olla dementsusega. On oluline eristada tõsiseid mäluhäireid vähesest igapäevasest unustamisest. Dementsust võib mõista kui üldist tunnetuslike funktsioonide järk-järgulist vähenemist/kadumist, mis ei ole osaks normaalsest vananemisest. Dementsuse tagajärjel taandarenevad mälu, kõnevõime, emotsioonide tunnetamine, probleemide lahendamise oskus ja võime otsuseid langetada. Kognitiivsete võimete vähenemine võib olla mitmesuguste haiguste tagajärg, seetõttu on diagnoosimine keeruline, aga mitte võimatu. Dementsuse riskifaktorid / Asjaolud, mis võivad dementsuse tekkele kaasa aidata Lisaks vananemisele ja pärilikule eelsoodumusele on peetakse dementsuse soodustajateks ka mõningaid haigusi. Näiteks umbes 60-80% dementsuse juhtudest on see kaasuvaks nähtuseks Alzheimeri tõvele. Ka Parkinsoni ja Huntingtoni tõbi võivad põhjustada dementsust. Ent dementsuse põhjustajateks peetakse ka teisi haiguseid ja häireid, näiteks veresoonkonna haigusi nagu infarkt, kõrgvererõhutõbi, ka kõrget kolesteroolitase. Need võivad toimida nii dementsuse esilekutsujatena kui süvendajatena. Dementsust võivad põhjustada ka viirus-nakkushaigused (süüfilis, HIV, Lyme-tõbi), bakteriaalsed nakkused (tuberkuloos, meningiit), ajutraumad (vigastused), sclerosis multiplex, kasvajad, ja meelemürkide tarbimine. Psühhosotsiaalsetest faktoritest mängivad dementsuse puhul rolli nõrk sotsiaalne võrgustik, st suhtlus väheste inimestega ja vähene füüsiline aktiivsus. Dementsuse diagnoosimine Dementsus diagnoositakse, kui inimesel esineb puudujääke kahe või enama tunnetusliku funktsiooni puhul nii tugevalt, et see häirib tema normaalset igapäevast iseseisvat toimetulekut. Mälu, kõnevõimet, emotsioonide kontrollimist, probleemide lahendamise ja otsuste tegemise oskust võivad tugevalt mõjutada ka psüühilised haigused nagu obsessiiv-kompulsiivne häire või depressioon. Need ei tähenda veel dementsust.
Kui tundub, et Sinu lähedasel on dementsus Eakad inimesed kipuvad arvama, et mälulüngad ja oskuste vähenemine on vananemise normaalne tunnus, mistõttu nad ei kurda, kui eelmainitud sümptomid nende igapäevaelu häirima hakkavad. Nii ei saa nad ka õigel ajal vajalikku ravi. Kui kahtlustad, et Su lähedasel võib olla dementsus, pöördu kindlasti oma perearsti poole. See võimaldab õigel ajal inimest aidata ja annab lähedastele rohkem aega tulevikuplaanide tegemiseks seoses dementse eakaga ning võimaldab aimu saada infot dementsetele eakatele pakutavatest teenustest. Abiks dementsusega inimeste hooldajatele ja perekondadele Toetusgrupid: - MTÜ Eesti Omastehooldus Aadress: Kuusalu pk 7, Kuusalu küla, Kuusalu vald, Harjumaa 74601 Kontaktisik: Helle Lepik Telefon: 50 688 22 E-mail: info@omastehooldus.eu Toetavad teenused: - SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Telefon : 7 361 500 FAKS : 7 361 501 Aadress : Staadioni 52, Tartu, 51008 E-mail : vthk@vthk.raad.tartu.ee, vthk.vthk@mail.ee Teenused psüühikahäirega eakatele: - Koduhooldus 7 361 510 - Päevahooldus 7 461 781 - Ööpäevaringne hooldus 7 361 510 - Intervallhooldus 7 361 510
Hoolitsedes Alzheimeri tõvega inimese eest Haiguse peamised tunnused on mälukaotus, halvenenud otsustusvõime, kõnelemise häired, muutunud isiksus jms. Kõik need mõjutavad nii Alzheimeri tõvega inimest ennast kui ka tema lähedasi, kellele langeb väga suur hoolduskoormus. Lähedased on väga suure emotsionaalse ja füüsilise pinge all, mida võimendab veelgi lähedase hääbumise nägemine. Kogu haiguse vältel muutub patsient järjest rohkem sõltuvaks oma hooldajast. Raske on toime tulla isiksuse muutusega, käitumis- ja meeleoluhäiretega. Haige võib olla depressioonis, agiteeritud, ekselda ja olla uneprobleemidega. Kõigi ülalnimetatud sümptomitega aitab toime tulla pere- või raviarst, kes määrab vajaliku ravi, et olukorraga oleks kergem toime tulla. Alzheimeri tõbi võib tekitada suure segaduse perekonnas inimeste rollid ja kohustused muutuvad. Iga inimene kohaneb selliste muutustega erinevalt, võimatud ei ole omavahelised konfliktid; mõned mõistavad haiguse olemust, mõned eitavad probleemi. Perearst on tihti esmane abistaja ja informeerija, mistõttu on oluline, et informatsioon, mida edastatakse oleks mõistetav. Seetõttu saavad haige inimese lähedased paluda arstilt, et ta... Kasutaks lihtsat keelt haigusest rääkides, Annaks infot väikeste osade kaupa, Kasutaks analooge ja näiteid, Annaks kaasa kirjandust, brožüüre tutvumaks haigusega jms, Soovitaks ka teisi infokanaleid (erialaorganisatsioonid, kohalik omavalitsus jms) Paremaks arusaamiseks võiks haige ja tema lähedased: Mõistmise kinnitamiseks kordama informatsiooni, mida arst edastas, Teha arsti visiidi ajal märkmeid, Kui midagi jääb selgusetuks küsida küsimusi, Kontakteeruda arstiga ka hiljem ja mitte eeldada, et informatsiooni mõistetakse koheselt. Hooldades Alzheimeri tõvega patsienti võivad esile kerkida mitmed emotsioonid, mis on normaalsed reaktsioonid haigusele: frustratsioon, viha, hirm, kurbus, aga ka mure enda mäluhäirete esinemise pärast. Kõigist neist tunnetest võiks vajadusel rääkida kas perearsti või psühholoogiga. Lisaks loomulikele reaktsioonidele võib tekkida suur stress umbes 50% hooldajatest kogeb stressi taseme tõusu, sh depressiooni. Hooldaja stress tekitab tõsiseid tervislikke ja psühholoogilisi probleeme. Kogu pere võiks tähele panna, kui tekivad alljärgnevad sümptomid: 1. Eitamine 2. Viha 3. Sotsiaalne eemaldumine 4. Ärevus 5. Depressioon 6. Tüdimus/kurnatus 7. Unetus 8. Ärritatavus 9. Kontsentratsioonihäired 10. Tervis halvenemine. Stress hooldajatel võib tekitada neile probleeme ka teistes eluvaldkondades. Abiks on teiste pereliikmete mõistmine ja abi näiteks majapidamistöödes.
Ka teised perekonnaliikmed, kes ei ole otseselt seotud hooldamisega, on psühholoogiliselt mõjutatud lähedase haigusest. Mõned tunnevad end kõrvalejäetuna, sest haige vajadused näivad olulisemana. Lapsed on segaduses, kardavad, tunnevad armukadedust ja ka häbi oma haige pereliikme (tavaliselt vanavanemate ) suhtes. Abiks võiks olla pereteraapia. Alzheimeri tõve puhul võivad lähedased läbida viit staadiumi eitamine, ülehoolitsemine, viha, süü ja aktsepteerimine. Staadiumite esinemine ei pruugi olla samas järjekorras. Haigusega kohanemise viis staadiumi: Staadium Kirjeldus Abiks hooldajale Eitamine Üle-hoolitsemine Viha Süü Aktsepteerimine Arvamus, et midagi ei ole valesti. Eitamine võib väljenduda ka valede lootustena, nagu saaks ravides terveks. Hooldaja on nii hõivatud haige hooldamisega, et keeldub abist ja hakkab tundma isoleeritust. Vahel püütakse haigele vastu tulla igas pisidetailis. Viha tekib kui mõistetakse, et ravi ei aita ja vajakajäämiste kompenseerimine ei õnnestu võimust hakkab võtma emotsionaalne ja füüsiline koormatus. Süütunne tekib kui hakatakse mõtlema mineviku peale ja arvatakse, et kui midagi oleks teisiti tehtud, siis sellises olukorras ei oldaks jne. Aktsepteerimine saabub siis, kui ollakse täielikult teadlik haigusest ja sellest kuidas antud olukord perekonda mõjutab. Haigusest informeerimine aitab lähedastel mõista toimuvat ja annab ülevaate, mida oodata. Oluline on olla teadlik kõigist toetavatest teenustest koduhooldus, päevahooldus, intervallhooldus. Peab aru saama, et kõigile soovidele ei saa vastu tulla ja tagajärjed võivad olla haigele kahjustavad. Abiks võivad olla toetusgrupid samade probleemidega inimestele. Kui viha läheb väga suureks peaks kaaluma nõustamist ja psühhoteraapiat. Sellised tunded on normaalsed vastureaktsioonid suurele stressile oluline on see, mida antud olukorras ette võetakse. Toetamine, teadlikkuse tõstmine ja teised ressursid võivad aidata perekondadel jõuda aktsepteerimiseni.
Väga oluline on hoida oma tervist Alzheimeri tõvega haiget hooldades. Hoolduskoormust aitavad leevendada erinevad psühhosotsiaalsed ja käitumuslikud sekkumised ravi, teraapia, aktiveerimine ning erinevad toimetulekustrateegiad. Kui ei suudeta kontrolli all hoida haiguse sümptomeid võib hooldaja kiiresti läbi põleda ja valida ennatlikult institutsionaalse hoolduse, kuigi haigel on võimalik koos toetavate teenustega veel kodus toime tulla. Hooldaja depressioon Emotsionaalse ja raske hooldustöö tulemusena kannatavad paljud hooldajad kliinilise depressiooni ja ärevushäirete all. Oluline on tähele panna enda juures ja ka märgata lähedastel alljärgnevaid sümptome: Erinevad valud, mis ei kao, Ärritatavus, Probleemid kaaluga ja söömishäired, Väsimus ja energiapuudus, Huvi puudus tegevuste vastu väljaspool hooldusprotsessi, Unetus, Tühjuse ja kurvameelsustunne, Süütunne. Abiks võib olla psühhiaatriline konsultatsioon ja ravi ning toetavate teenuste kasutamine. Kuidas ennast aidata Parimat abi saavad pakkuda need omastehooldajad, kes on nii vaimselt, psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt ettevalmistatud inimesed, kes omavad igakülgseid teadmisi ja oskusi hooldusprotsessi eduikaks läbiviimiseks. Alljärgnevad näpunäited aitavad omastehooldajat toime tulla hooldustöö väljakutsetega. Uuri kättesaadavaid võimalusi teenuste näol, Kontakteeru erialaorganisatsioonidega, Küsi abi teistelt pereliikmetelt ja sõpradelt, Hoolitse oma tervise eest, Planeeri tulevikku seaduslikke ja majanduslikke küsimusi, Planeeri ka võimalust, kui Sa ise ei saa hooldada, Mõtle mida teha, kui juhtuvad erakorralised meditsiinilised olukorrad nii Sinu enda kui ka hoolealusega.
Koostöö eakate patsientide lähedastega /eakaid hooldavate lähedastega Pere on enamasti see, kelle poole eakad abi saamiseks esimesena pöörduvad. Ka individualistlikus ühiskonnas, kus pere rolli asendamiseks on olemas mitmed teenused, näiteks hooldusasutused, päevakeskused ja koduhoolduse võimalus, otsivad eakad ikka kontakti oma pere ja lähedastega, kui nad abi vajavad. Eakad peavad tänapäeva ühiskonnas tihti silmitsi seisma üksilduse, eraldatuse ja alaväärsustundega. Pere suudab neile pakkuda abi, mida ükski teenus asendada ei saa põlvkondade vaheliste sidemete edasikestmist ning kaasatust erinevatesse perekondlikesse tegevustesse. Pered võivad olla väga erinevad oma teadlikkuse, ootuste ja võimaluste poolest, mis neil eakate eest hoolitsemiseks on. Vanuse suurenedes muutub eakas inimene üha sõltuvamaks oma pere ja lähedaste toetusest ja abist. Tänapäeval on üsna oluline teema ka perede eemalolek oma eakatest sugulastest, olgu või seetõttu, et lapsed on kolinud välismaale. Geograafiline kaugus aga ei tähenda, et eakad jääksid hoolitsusest üldse ilma otsuste tegemisel ja näiteks abistavate teenuste valikul on neid võimalik aidata ka kauge maa tagant, sest on olemas erinevad sidepidamisvõimalused. Depressioon vanemaealistel Inimesed elavad tänapäeval kauem kui eales varem, mistõttu tuleb lähedastel oma eakate eest ka kauem hoolitseda. Mida kõrgema vanuseni inimene elab, seda suuremaks muutub tema risk kõikvõimalikesse tõvedesse haigestuda, olgu selleks dementsus, südamehaigused või depressioon. Ka vanemaealistel esineb depressiooni ja sedagi ei peaks võtma kui normaalset elu osa. Depressioon võib olla põhjuseks eaka inimese kaalukaotusele või unetusele. Depressioon on ravitav, sellest on võimalik vabaneda. Selleks tuleb aga osata depressiooni ära tunda, selle olemasolu tunnistada ning abi otsida. Kõik inimesed võivad elus kogeda raskusi ja meeleolulangust. Ent kui neid kogetakse sageli ja see kestab pikemat aega, võib tegu olla depressiooniga. On depressioonis inimesi, kes ei räägi oma üleelamistest kellelegi, sest kardavad, et neid ei mõisteta, ei võeta tõsiselt või süüdistatakse neid. Depressiooni risk pole kõrge mitte ainult eakatel, vaid ka eakaid hooldavatel lähedastel. Tihti on eakate hooldajateks pere naisliikmed, kes lisaks eaka eest hoolitsemisele peavad käima ka palgatööl. Hooldajate hirmudeks on üha kasvav hoolduskoormus ning vähesed nii ajalised kui majanduslikud ressursid. Need hirmud teevad hooldajad eriti vastuvõtlikuks depressioonile ja ka teistele terviseprobleemidele. See, et eakad võivad tänapäeval kõrge vanuseni elada ja aktiivsed olla, ei välista võimalust, et nende tervis ühel hetkel halvenema hakkab ning see võib nende lapsed aastateks pingelisse hooldusprotsessi kaasata. Nii võibki näiteks juhtuda, et 70-aastane naine peab olema hooldajaks oma 90-aastasele emale.
Kuidas aidata eakal depressioonist jagu saada Esimene samm paranemise suunas on seegi, kui oma kogemust kellegagi jagada, mõne lähedase inimesega, olgu see siis sõber, peretuttav, arst või keegi teine. Nemad võivad aidata depressiivsel eakal olukorraga toime tulla ning lahendusi ja ravi leida. Väga vajaliku on depressiivse eaka abistamisel koostöö spetsialistide vahel. Nii on näiteks psühhiaatril koostöös sotsiaaltöötajaga võimalik välja töötada selline raviplaan, mis vastaks eaka vajadustele. Sellisesse raviplaani on võimalik kaasata mitmeid teraapiavorme, eaka informeerimist, ja jälgimist raviplaani täitmise kestel. Kokkuvõtteks Tulevikus saab eakaid olema palju, rahvastik vananeb, see pole üllatus. Aga see toob esile olulise küsimuse: kes tasub tulevikus eakate hoolduse eest, kui hooldatavaid on rohkem kui hooldajaid? Kindlasti on ka seadused barjääriks hooldusel: nii mõnigi seadus arvab pereliikmed eakate hooldamisel otsustusprotsessist välja. Ometi on just pereliikmed abiks meditsiinisüsteemile ja eakatele pikaajalise hoolduse pakkujatele. Arstide-poolne info eaka tervisliku seisundi kohta võiks olla kättesaadav neile lähedastele, kellele eakas lubab seda infot välja anda (mingi nõusolekuvormi alusel näiteks). Eaka patsiendi tervisliku seisundi hindamisel tuleks arstil arvesse võtta ka tema suhteid lähedastega. Ka eaka eest hoolitsev lähedane peaks olema arsti pideva jälgimise all, eelkõige seetõttu, et teda võib ohustada kurnatus ja tüdimus, teisisõnu nn läbipõlemine. Tihti tunnevad lähedased ka süütunnet, et ei suuda oma kalli eaka eest piisavalt hoolt kanda või oma igapäevaelu nii korraldada, et eaka jaoks piisavalt aega jääks. Siin on põhjuseks ka seadusest tulenevad takistused, mis ei võimalda pereliikmetel alati saada oma eaka hooldatava kohta ametiasutustest vajalikku infot tema kohta. Seega on pereliikmed tihti mitmel moel infosulus.
Depressioon vanemas eas Sõnum on ühene: depressioon vanemas eas on ravitav ja sellest taastumine on võimalik. Esimene katsumus on haiguse ära tundmine ja abi küsimine. Sa ei ole üksi. Alanenud meeleolu esineb aeg-ajalt paljudel inimestel. Kui negatiivsed tunded aga muutuvad väga tugevaks või kestavad pikemat aega, võib tegemist olla depressiooniga. Tihti peale kardetakse sellest kellelegi rääkida, kuna eeldatakse, et teised ei mõista, et neid ei võeta tõsiselt või hakatakse süüdistama. Esimene samm paranemise teel on rääkida kellelegi sellest, kuidas Sa ennast tunned. See võib olla nii ammune sõber, pereliige, perearst kui ka hingehoidja. Nemad saavad Sind aidata kvaliteetse abi leidmisel haigusega toime tulemiseks. Alusta ravimisega kohe enne kui olukord veel halvemaks muutub. Enese eest hoolitsemise näpunäiteid neile, kes hoolitsevad teiste eest Kõigepealt tuleb hoolitseda enda eest. Kõik teavad, et lennukis tuleb esimesena panna hapnikumask endale, ja alles siis aidata teisi. Ainult siis, kui suudame ise endaga toime tulla, saame olla abiks teistele. Enda eest hoolitsemine on üks kõige olulisemaid ja kõige sagedamini unustatavaid tegevusi, millega hooldajal tegeleda tuleb. Kui Sinu enda vajadused on rahuldatud, saab sellest kasu ka inimene, kelle eest hoolitsed. Hooldamise mõju tervisele ja heaolule. Sageli juhtub, et inimene, kes hooldab näiteks oma Altzheimeri tõvega lähedast, satub hoopis ise haiglasse. Hooldamise mõju tervisele on juba üsna palju uuritud. Näiteks, kui Sa hooldad oma abikaasat vanusevahemikus 66-96 ja koged selle käigus vaimset või emotsionaalset pinget, on Sinu suremise risk 63% kõrgem kui teistel samas vanuses inimestel, kes ei ole hooldajad. Mitmete asjadekombinatsioon - kaotus, pikaajaline stress, hooldamise füüsilised nõuded ja bioloogiline haavatavus, mis vanusega kaasneb suurendab nii terviseprobleemide kui lühema elutee riski. Kuid hooldajaks olemine ei mõjuta ainult vanemas eas inimesi. Ka nooremas keskeas täiskasvanud, kes on võtnud enda rolliks hoolitseda oma vanemate eest, samal ajal töötades ja kasvatades lapsi, on silmitsi suurenenud depressiooni ja krooniliste haiguste riskiga ning potentsiaalselt madalama elukvaliteediga. Kuid riskidest hoolimata kasutavad igas vanuses pereliikmete hooldajad vähem tõenäoliselt erinevaid meetodeid iseenda eest hoolitsemiseks. Hooldajate probleemid enda tervise ja heaolu säilitamisega ei sõltu nende vanusest, soost, rassist ega rahvusest. Kõige tavalisemad probleemid, millega pereliikmete hooldajad silmitsi seisavad, on: vähene uni, kehvad söömisharjumused, vähene füüsiline aktiivsus, puudulik puhkus ja enda ravimine haiguste ajal, arstiaegade edasi lükkamine või nende kokkuleppimisest hoidumine. Pereliikmete hooldajatel on ka kõrgem risk depressiooni kujunemiseks, alkoholi, tubaka ja teiste ainete kuritarvitamiseks. Hooldamine võib olla emotsionaalselt väga
intensiivne ja mitmekesine kogemus. Ühest küljest näitab pereliikme eest hoolitsemine armastust ja pühendumist, pakkudes potentsiaalselt väga suurt rahuldustunnet. Teisest küljest on kurnatus, muretsemine, piiratud ressursid ja pidev hoolduskoormus väga suure stressi allikaks. Hooldajatel on suurema tõenäosusega krooniline stress, mis väljendub kõrges kolesterooli tasemes, kõrges vererõhus ja kalduvuses ülekaalulisusele. Uuringud näitavad, et ligikaudu 46 59% hooldajatest esineb depressioon sümptomeid sellises ulatuses, et need vastavad kliinilise depressiooni tingimustele. Sinu kui hooldaja võimuses ei ole peatada kroonilise või progresseerva haiguse või puude mõju selle inimese tervisele, kelle eest Sa hoolitsed. Küll aga on asju, mida on võimalik teha enda heaks. Isiklike barjääride tuvastamine Tihtipeale takistab enda eest hoolitsemist mõni negatiivne uskumus või suhtmine. Hooldajana tuleks enda käest küsida Mis kasu on minust lähedasele siis, kui ma haigeks jään? Või ära suren?. Esimene samm barjääride ületamiseks, on nende tuvastamine. Näiteks: Kas sa arvad, et oled isekas, kui enda vajaduste eest hoolitsed? Kas Sul on raske küsida, kui midagi vajad? Kas Sa tunned ennast abi küsides saamatuna või ebakompetentsena? Mõnikord esineb hooldajatel uskumusi, mis on moonutatud või kasutud ja suurendavad nende stressi. Mõned sagedasematest on järgmised: Ma vastutan oma vanemate tervise eest Kui mina seda ei tee, ei tee seda keegi Meie peres hoolitsetakse alati omade eest Selliste uskumustega kaasneb sageli negatiivset sisekõnet, mis tekitab asjatult ärevust. Näiteks Ma ei tee kunagi midagi õigesti, Ma ei leia kuidagi aega sportimise jaoks. Selliseid mõtteid on võimalik asendada positiivsematega, näiteks: Jüri vannitamine tuleb mul hästi välja, 15 minutit sportimiseks ma ikka leian. Pea meeles: Su mõistus usub seda, mida Sa talle ütled. Kuna meie käitumine põhineb uskumustel ja mõtlemisel, põhjustavad ülalmainitud uskumused ja negatiivsed mõtted seda, et hooldajad üritavad pidevalt teha asju, mille tegemine ei ole võimalik, või kontrollida seda, mida kontrollida ei saa. Selle tulemusena kogevad nad pidevalt ebaõnnestumist ja frustratsiooni, ning ignoreerivad üha rohkem enda vajadusi. Küsi endalt, mis takistab Sind enda eest hoolitsemast. Kui oled märganud mõnda isiklikku barjääri, saad alustada väikeste sammudega, mis aitavad neid ületada.
#1. Enda stressitaseme vähendamine See, kuidas me olukorda tajume ja sellele reageerime, ennustab olulisel määral meie kohanemist ja toimetulekut selle olukorraga. Stress ei teki mitte ainult hooldamise tegevusest endast, vaid ka sellest, kuidas Sa seda enda jaoks tõlgendad kas klaas on pooleldi täis või pooleldi tühi. Stressi taset mõjutavad mitmed faktorid: Vabatahtlikkus: kui Sa tunned, et Sul polnud valikut hooldaja kohustuste enda peale võtmisel, on suurem tõenäosus, et koged pinget, kurnatust ja vastumeelsust Suhe hooldatavaga: mõned inimesed asuvad hooldaja kohuseid täitma lootuses parandada kehva suhet. Kui paranemist ei toimu, tuntakse kahetsust ja motivatsiooni vähenemist. Toimetulekuvõime: see, kuidas tulid stressiga toime minevikus, ennustab suuresti Sinu toimetulekut stressiga tulevikus. Tee kindlaks, mis on Sinu tugevused, ja toetu nendele. Hooldamissituatsioon: mõned hooldamissituatsioonid on keerulisemad kui teised. Näiteks on sageli rohkem väljakutseid dementsusega inimese eest hoolitsemisel võrreldes füüsilise puudega inimese eest hoolitsemisega. Toetuse olemasolu. Sammud stressiga toimetulekuks. Märka stressi varakult. Sellele võivad viidata ärrituvus, uneprobleemid ja sagenenud unustamine. Tegutse kohe, ära oota sümptomite süvenemist! Tee kindlaks stressi allikas. Küsi endalt: Mis põhjustab mulle stressi?. Põhjused võivad olla näiteks liiga palju ülesandeid, lahkarvamused peres, tunne, et ei tule toime, oskamatus öelda ei. Tee kindlaks, mida sa saad muuta ja mida mitte. Pea meeles: me saame muuta ainult iseennast, mitte teist inimest. Küsi endalt: Mida ma saan selles olukorras kontrollida? Mida saan mina muuta?. Ka väga väike muudatus võib olla oluline. Tegutse. Tegutsemine stressi vähendamise nimel annab tagasi osa kontrollitundest. Tegevused võivad olla väga lihtsad, nt jalutamine või mõni muu sport, aiatööd, mediteerimine või sõbraga kohvikus käimine. Proovi järgi, mis Sinu jaoks kõige paremini sobib.
#2. Eesmärkide seadmine Eesmärkide seadmine või otsustamine, mida võiksid järgneva 3-6 kuu jooksul saavutada, on oluline osa enda eest hoolitsemisel. Mõned näited: Teha hooldamises paus Otsi abi mõndadeks hooldamisega kaasnevateks ülesanneteks, nt vannitamine või söögitegemine Leia aega tegevusteks, mis suurendavad füüsilist heaolu ja tekitavad tervema tunde Eesmärgid on tavaliselt liiga suured, et neid ühe korraga saavutada. Seega tuleks nad jaotada väiksemateks osadeks, mis koosnevad ühest konkreetsest tegevusest. Kui oled eesmärgid seadnud, küsi endalt Milliseid tegevusi tuleb mul teha selle eesmärgini jõudmiseks. Pane tegevused kirja, otsusta, millest ja millal alustad. Siis tegutse. #3. Lahenduste otsimine Kui probleem on tuvastatud, aitab sellele lahenduste otsimine muuta nii olukorda, kui ka Sinu suhtumist olukorda, tõstes enesekindlust ja usku oma võimetesse. Sammud lahenduse leidmiseks. Tee kindlaks, milles probleem seisneb. Ürita läheneda probleemile avatud meelega tegelik probleem ei pruugi olla see, mis esimesena pähe tuleb. Näiteks tundub, et probleemiks on see, et oled kogu aeg väsinud. Selle taga on aga hoopis uskumus, et keegi teine ei suuda lähedast niimoodi aidata, nagu sina. Mis on siin tegelik probleem? Mõtlemine, et Sa pead kõike ise tegema. Pane kirja kõik võimalikud lahendusvariandid. Lahendusvariantide leidmisel proovi olla loov ja avatud. Pane kirja ka need mõtted, mis tunduvad esialgu võimatud või naeruväärsed. Vali üks lahendusvariant oma nimekirjast ja asu tegutsema! Hinda tulemusi. Kui hästi see lahendus töötas? Kui esimene lahendus ei töötanud, proovi järgmist. Samal ajal ei maksa esimest lahendusvarianti päriselt unustada mõnikord vajab see mõte vaid natuke kohendamist. Kasuta lisaressurssi. Küsi lahendusvariante sõprade, pereliikmete, spetsialistide käest. Kui miski ei aita, tuleb leppida, et probleem ei ole praegu lahendatav. Tule selle juurde mõne aja pärast tagasi.
#4. Tõhus suhtlemine Kasuta mina-sõnumit. Selle asemel, et öelda Sa vihastasid mu välja, ütle parem Ma olen vihane. Nii saad väljendada oma tundeid ilma, et süüdistaksid teist, samuti ei võta teine inimene sel juhul tõenäoliselt kaitsepositsiooni. Austa teiste inimeste õigusi ja tundeid. Kõigil on õigus oma tunnetele ja nende väljendamisele. Väljenda ennast täpselt ja selgelt. Räägi inimesega otse, ära jää lootma vihjetele või sellele, et ta aimab, mida öelda tahad. Teised inimesed ei oska Su mõtteid lugeda. Kui ütled oma arvamuse välja otse, võib juhtuda, et teine ütleb ei või ei nõustu Sinuga, kuid näitab samal ajal üles austust teise inimese arvamuse suhtes. Kuula. Kõige olulisem osa suhtlemisest on teise inimese kuulamine. #5. Abi küsimine ja vastu võtmine Koosta mõttes nimekiri asjadest, millega teised saaksid Sind aidata. Näiteks võib keegi viia Sinu hooldatava 15-minutisele jalutuskäigule. Naaber saab tuua poest paar vajaminevat asja. Sugulane saab aidata dokumentide vormistamisega. Sõnastades tegevused konkreetsete väikeste sammudena, on teistel lihtsam aidata. Ja nad tahavad aidata. Tuleb neile ainult öelda täpselt mida teha. Ära oota abi küsimisega nii kaua, kui Sa ise enam üldse ei suuda. Õigeaegselt abi küsimine näitab tugevust. Kuidas küsida Arvesta inimesega, kellelt abi küsid. Kui su sõbrale meeldib süüa teha, aitab ta tõenäoliselt meeleldi mõne õhtusöögi valmistamisega. Püüa vältida sama inimese käest pidevalt abi küsimist. Sa võid küll tunda ennast mugavalt, kuid küsi endalt, kas ta tuleb ehk alati appi, sest tal on raske öelda ei. Vali oma ajastus hoolega. Abi küsimine ei pruugi õnnestuda, kui inimene, kelle poole pöördud, on väsinud ja stressis. Pöördu tema poole mõnel muul ajal. Valmista nimekiri asjadest, millega abi vajad ja lase tal ise valida, mida ta teha sooviks. Ole valmis kõhklusteks ja keeldumisteks. Keeldumine võib küll mõjuda negatiivselt, kuid maksab meeles pidada, et see on parem olukorrast, kus inimene vastumeelselt appi tuleb.. Inimene keeldub ülesandest, mitte sinust. Inimene, kes sel korral keeldub, võib järgmine kord Sind meeleldi aidata. Väldi palve pehmendamist. Näiteks mulle tuli selline mõte, et äkki sa võiksid vanaema juures olla, kuni ma poes käin. Selline pehtmendamine jätab mulje, nagu see poleks väga oluline. Kasuta mina-sõnumit, nt Mulle oleks abiks, kui sa jääksid vanaema juurde kella 9 ja 10 vahel. Ma käin sel ajal poes.