KINNITATUD Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga nr 81 NEWCASTLE I HAIGUSE TÕRJE TEGEVUSJUHEND

Transcription

1 KINNITATUD Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga nr 81 NEWCASTLE I HAIGUSE TÕRJE TEGEVUSJUHEND

2 Sisukord 1. Haiguse määrang Tegevusjuhised haiguse kahtluse korral Haigusest teavitamine Kitsendused ja abinõud Loomapidaja kohustused Newcastle i haiguse kahtluse korral Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi tegevus Newcastle i haiguse kahtluse korral Epidemioloogiline uurimine Newcastle i haiguse diagnoosimine Kliiniline uurimine Postmortaalne läbivaatus Proovide võtmine, laboratooriumi saatmine Proovide võtmine laboratoorseteks uuringuteks Proovide saatmine laboratooriumisse Eelaruanne Meetmed kuni laboratoorsete testide tulemusteni Newcastle i haiguse kahtluse kõrvaldamine Newcastle i haiguse ametlik diagnoosimine Newcastle i haiguse diagnoosimisest teatamine Tegevusjuhised taudipunktis Karantiini kehtestamine Kitsendused ja abinõud karantiini ajal Loomade hukkamine, korjuste ja saastunud materjali hävitamine Lindude hindamine taudipunktis Lindude hukkamine taudipunktis Ennetav hukkamine Korjuste hävitamine Saastunud materjali töötlemine Sanitaarmeetmed Tegevusjuhised ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni määratlemine

3 7.2. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamisest, geograafilisest paiknemisest ja kitsendustest teavitamine Ohustatud tsoonis rakendatavad kitsendused ja abinõud Järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused ja abinõud Vaktsineerimine ja ravi Vaktsineerimine Ennetav vaktsineerimine Erakorraline vaktsineerimine Vaktsineerimise korraldamine Vaktsineerimise läbiviimine Loomade liikumine vaktsineerimise alalt Ravi Abinõud Newcastle i haiguse avastamisel lindude transpordil Tegevus haiguse kahtlusel Newcastle i haiguse diagnoosimine Abinõud Newcastle i haiguse kahtluse ja diagnoosimise korral võistlustuvil ja teisel kodulinnul Newcastle i haiguse puhangu korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine ja hoonete taasasustamine Karantiini lõpetamine Ohustatud tsooni tühistamine Järelevalvetsooni tühistamine Tingimused hoonete taasasustamisel Õiguslikud alused Haiguse diagnoosimine Teatamiskohustus Loomaomaniku kohustus teha koostööd taudi tõrjumisel Taudi tõrjumiseks ettevõetavad meetmed Piirangud potentsiaalselt saastunud materjalile Loomade surmamine ja rümpade ning saastunud materjali hävitamine Sanitaarmeetmed Vaktsineerimine Taudikahjude kompenseerimine

4 1. Haiguse määrang Newcastle i haigus ehk lindude aasia katk (edaspidi NH) on eriti ohtlik ägedalt kulgev kontagioosne lindude paramüksoviroos, mis iseloomustub pneumoonia, entsefaliidi, hemorraagilise diateesi ja suure suremusega. Viiruse bioloogilisteks siirutajateks kodulindudele võivad olla uluklinnud. Nakatise ülekandefaktoriteks on haigete lindude munad, suled, hädatapetud lindude rümbad, lindlate inventar, söödad, allapanu, joogivesi, talitajate riided ja jalanõud. Lindude nakatumine toimub alimentaarselt, aga ka respiratoorselt. Viirus levib veel vertikaalselt, haigete lindude munadega ja tungib arenevasse embrüosse. NH ja lindude gripp on kliinilise pildi alusel raskesti eristatavad haigused, seetõttu tuleb diagnoos täpsustada tekitaja isoleerimisega. NH inkubatsiooniperiood on 2-15 päeva, kliinilised tunnused sõltuvad viiruse tüvest, virulentsusest, linnu liigist, vanusest ja ka linnu immuunseisundist. Noored linnud on viirusele vastuvõtlikumad. Haigestumus võib ulatuda kuni 100%-ni, letaalsus 60-90%-ni. Viirus võib persisteerida ka immuunsete ja täiskasvanud lindude organismis ning haigus võib muutuda statsionaarseks. Haiguse levik linnukarjas on väga kiire. NH-le iseloomulikud kliinilised tunnused on: Respiratoorsed nähud hingeldamine, köha, aevastamine Närvinähud lihaste värinad, tiibade ja jäsemete halvatus, kaela kõverdumine, spasmid, maneežliikumine ja täielik halvatus Seedetrakti nähud kõhulahtisus, isutus Munatoodangu langus või lakkamine. Munadel ebanormaalne kuju, värvus, koor ning vesine munavalge 2. Tegevusjuhised haiguse kahtluse korral Nakkuskahtlane lind on vastuvõtlik lind, kellel ilmnevate kliiniliste sümptomite või surmajärgsete kahjustuste põhjal või kellele tehtud laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal võib kahtlustada NH-d Haigusest teavitamine NH kahtlusest peab loomapidaja viivitamatult teavitama talu või loomakasvatusettevõtet teenindavat veterinaararsti. Veterinaararst teavitab volitatud veterinaararsti, kes omakorda teatab sellest Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) kohalikule asutusele. VTA kohalik asutus, kelle järelevalvealal kõnealune talu või loomakasvatusettevõte asub, peab viivitamatult informeerima VTA peadirektorit, tema äraolekul tema asetäitjat ning naaberpiirkondade VTA kohalike asutuste juhte. Teate saamisel NH esinemise kahtlusest peab VTA kohalik asutus, kelle järelevalvealal kõnealune talu või loomakasvatusettevõte asub, viivitamatult tagama ametliku uurimise alustamise, et kinnitada või ümber lükata NH esinemine. VTA kohaliku asutuse juht kehtestab NH kahtlusaluse talu või loomakasvatusettevõtte suhtes kitsendused. 4

5 2.2. Kitsendused ja abinõud Kitsendused kehtestab VTA kohaliku asutuse juht kirjaliku korraldusega, mille annab üle loomaomanikule või -pidajale allkirja vastu (lisa 1). NH kahtlusel tõkestatakse isikute, lindude, loomade, sõidukite, linnuliha või -rümpade, loomatoidu, tööriistade, jäätmete, väljaheidete, sõnniku, allapanu vm NH-d edasi kanda võivate esemete ja materjalide liikumine. Kitsendusi ja abinõusid rakendatakse ka muus ettevõttes ja piirkonnas, kus järelevalveametnik kahtlustab viiruse levikut. VTA kohaliku asutuse juhil on epidemioloogilise uurimise tulemuse põhjal või kui eeldatav taudipunkt asub kõrge intensiivsusega linnukasvatuse piirkonnas, taudi leviku vältimiseks õigus kehtestada lisakitsendusi Loomapidaja kohustused Newcastle i haiguse kahtluse korral NH kahtluse korral on loomapidaja kohustatud: 1) isoleerima põllumajanduslinnud eeldatavas taudipunktis kinnisesse ruumi, et nad ei puutuks kokku teiste loomadega; 2) pidama eeldatavas taudipunktis arvestust peetavate põllumajanduslindude üldarvu ja nende liigiti jaotumise kohta tõugude või vanuserühmade lõikes ning nakatunud, nakkuskahtlaste ja kontaktsete ning NH kahtluse püstitamise hetkest arvates välja koorunud ja surnud põllumajanduslindude kohta; 3) kinni pidama lisa 1-s kehtestatud kitsendustest Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi tegevus Newcastle i haiguse kahtluse korral Teate saamisel NH esinemisest või esinemise kahtlusest loomakasvatushoones, talus või loomakasvatusettevõttes või mistahes muus kohas, peab VTA kohalik asutus, kelle järelevalvealal eeldatav taudipunkt asub, viivitamatult tagama ametliku uurimise alustamise, et kinnitada või ümber lükata NH esinemine. NH teate saamisel külastab VTA kohaliku asutuse juht või tema poolt määratud volitatud veterinaararst või järelvalveametnik viivitamatult NH kahtlast karja, kus: 1) registreerib vastuvõtlike lindude arvu karjas, loomapidamishoones või -rajatises liigiti vanuse ja tehnoloogiliste rühmade kaupa, esitades eraldi nakkuskahtlaste lindude arvu igas rühmas, samuti surnud vastuvõtlike lindude arvu ja vanuse; 2) määrab kindlaks eeldatava taudipunkti territooriumi ja vajadusel tähistatab selle teavitavate siltidega; 3) teeb vastuvõtlikele lindudele ülevaatuse; 4) võtab vajalikud proovid ning korraldab proovide saatmise Tallinna Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse uurimiseks; 5) viib läbi epidemioloogilise uurimise; 6) loomapidaja esitatud nimekirja alusel määrab kindlaks isikud ja veovahendid, mis võivad olla eeldatavas taudipunktis, ning väljastab nende kohta asjakohased Veterinaar- ja Toiduameti kirjalikud load; 7) korraldab sobiva desinfektsioonivahendi veo eeldatavasse taudipunkti; 8) kõik talus või loomakasvatusettevõttes surnud vastuvõtlike loomade korjused hävitatakse VTA järelevalve all, vältides NH viiruse mis tahes leviku ohtu, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõuetele; 5

6 9) kontrollib eeldatavas taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt kitsendustega seotud nõuete täitmist. Iga külastuse kohta vormistatakse ühtne kontrollakt Epidemioloogiline uurimine VTA kohaliku asutuse juht korraldab epidemioloogilise uurimise, mille käigus tuleb välja selgitada: 1) tõenäoline lindude nakatumise aeg ja nakkusallikas; 2) viiruse eeldatavast taudipunktist edasikandumise võimalus ajavahemikul linnu nakatumisest kuni NH kahtluse otsustamiseni ning kontaktsed linnud; 3) eeldatava taudipunkti ümbruses asuvad linnuliigid ning sealsed keskkonnategurid, mis võivad soodustada viiruse levimist eeldatavast taudipunktist väljapoole. Epidemioloogilisel uurimisel toetutakse horisontaalses situatsioonplaanis ettenähtud küsimustiku «Küsimustik eriti ohtlike loomataudide kahtlusel» täitmisel saadud andmetele. VTA kohaliku asutuse juht esitab epidemioloogilise uurimise tulemustest aruande VTA peadirektorile 24 tunni jooksul arvates NH kahtluse kohta teate saamisest. 3. Newcastle i haiguse diagnoosimine 3.1. Kliiniline uurimine Järelevalveametnik/volitatud veterinaararst peab kliinilisel uurimisel kasutama kaitserõivaid, puhtaid ja desinfitseeritud jalanõusid ja muid asjakohaseid kaitsevahendeid. Kõiki NH-le vastuvõtlikke linde tuleb hoolikalt uurida ning koostada akt kõigi NH-le viitavate haigustunnuste kohta. Karja läbivaatust peab alustama eeldatava taudipunkti sellest osast, kus loomapidaja peab linde terveteks ja isenditest, kes on elanud viimasel ajal nakkuskahtlastest lindudest eraldi. Kahtlusalused linnud tuleb jätta viimasteks. NH inkubatsiooniperiood on 4-21 päeva, keskmiselt 5-6 päeva. Noored linnud on viirusele vastuvõtlikumad. Haigestumus võib ulatuda kuni 100%-ni, letaalsus 60-90%-ni. Viirus võib persisteerida ka immuunsete ja täiskasvanud lindude organismis ning haigus võib muutuda statsionaarseks. Haiguse levik linnukarjas on väga kiire. Kliinilised tunnused sõltuvad viiruse tüvest, virulentsusest, linnu liigist, vanusest ja ka linnu immuunseisundist. NH-le iseloomulikud kliinilised tunnused on: Lentogeensed viirused kergekujuline respiratoorne haigestumine köha, õhu ahmimine, aevastamine, kopsu räginad Mesogeensed viirused äge respiratoorne haigestumine või närvinähud mõnel liigil suremus on madal ( 10%) Velogeensed viirused kõige sagedasem raske haiguse põhjustaja kanadel koos suure suremusega tavaliselt respiratoor- ja/või närvinähud esialgsed kliinilised tunnused varieeruvad, kuid sisaldavad: letargia, isutus, sassis suled, tursed ja konjunktiviit haiguse progresseerudes võib tekkida rohekas või valge vesine kõhulahtisus, düspnoe, pea ja lokutite turse 6

7 haiguse hilisemas staadiumis võivad avalduda närvinähud: lihaste värinad, tooniliskloonilised krambid, tiibade ja jäsemete halvatus, kaela kõverdumine, maneežliikumine ja täielik halvatus munatoodang väheneb järsult. Munadel ebanormaalne kuju, värvus, koor ning vesine munavalge sellele viirusetüübile on tihti omane äkksurm vähese või ilma kliiniliste nähtudeta haigestumine ja suremus võivad ulatuda 100%-ni mittevaktsineeritud lindudel 3.2. Postmortaalne läbivaatus Epidemioloogilise uurimise raames on eeldatavas taudipunktis vaja korjused läbi vaadata. Järelevalveametnik/volitatud veterinaararst peab läbi viima surnud linnu lahangu ja patoloogiad protokollima. Vaja on lahata mitu lindu. NH esinemise korral võib lahangul leida: kaelapiirkonna, eriti rinnakorvipoolse, interstitsiaalse ja peritrahheaalse koe turse trahhea limaskesta liigveresus, vahel verevalumid täppverevalumid limaskestas lihas- ja näärmemao piiril hingamisteede ja umbsoole lümfisõlmede turse, verevalumid, nekroos või haavandid patognostiliseks tunnuseks Peyeri naastude haavandid/nekroos munasarjade turse, verevalumid, taandareng põrn võib olla suurenenud, pude ja tumepunane või laiguline mõnel juhul võib esineda kopsuturse ja pankrease nekroos 3.3. Proovide võtmine, laboratooriumi saatmine Proovide võtmine laboratoorseteks uuringuteks Uurimiseks vajalikud proovid võtab volitatud veterinaararst/järelevalveametnik või vajadusel VTA peadirektori poolt moodustatud ekspertgrupi liige. Võimalusel võetakse proove mitmelt nakkuskahtlaselt linnult. Iga linnu puhul kasutatakse steriilseid instrumente. Seroloogiliseks uurimiseks saadetakse laboratooriumisse lindudelt võetud vereproovid. Kui linnukarjas on alla 21 isendi, võetakse vereproovid kõikidelt. Kui linnukarjas on 21 või enam isendit, uuritakse vähemalt 20 lindu. See tagab ühe nakatunud linnu 99% tõenäosusega avastamise, kui linnukarjast on 25 % või enam nakatunud. Eluslinnult võetavad proovid on järgmised: a) stabiliseerimata veri (3 ml) või seerum (0,5-1 ml) seroloogiliseks uurimiseks; b) trahhea- ja kloaagitampooniproov või roojaproov. Hiljuti surnud linnult võetavad proovid on: a) terve lind või organproovid ajukoest, trahheast, kopsust, südamest, põrnast, neerust, maksast ja seedetraktist. Linnud, kellelt vereproov võeti, peavad olema märgistatud Proovide saatmine laboratooriumisse Organid peavad olema pakitud individuaalselt (ühe linnu organid võivad olla ühes pakis), iga lind eraldi ning märgistatud. Organeid võib pakkida puhtasse kasutamata kilekotti, millele alati lisada kaaskiri. Maakonna veterinaarkeskuse juhi volitatud järelvalveametnik peab 7

8 saatma proovid Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse Tallinnas, mis on Eestis NH referentlaboratooriumiks. Laboratooriumi peab teavitama proovide saatmisest ning teatama ka oodatava saabumisaja, et oleks võimalik teha ettevalmistusi proovide vastuvõtmiseks ja uurimiseks. Proove peab transportima temperatuuril o C, kuid mitte külmutatult. Proove peab uurima nii NH-le kui ka lindude gripile. Vastavasisuline märge peab olema tehtud kaaskirjale. NH diagnoosi määramiseks on Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil olemas järgmised võimalused: - viiruse isoleerimine kanaembrüotes - viiruse hemaglutineerivate omaduste määramine hemaglutinatsiooni reaktsiooniga (HA) - viiruse antigeeni identifitseerimine allantoisivedelikust hemaglutinatsiooni inhibitsioonireaktsiooniga (HAI) - viiruse RNA määramine polümeraasahelreaktsiooniga (PCR) - viiruse antikehade määramine vereproovis (ak ELISA ja HAI). Laboratooriumisse saadetavate proovidega peab olema kaasas kaaskiri. Võetud proovid peavad olema seostatavad kaaskirjaga. Diagnoosi täpsustamiseks ning viiruse tüübi ja patogeensuse määramiseks saadab Veterinaarja Toidulaboratoorium kogutud uurimismaterjalid võimalikult kiiresti rahvusvahelisele referentlaboratooriumile. Referentlaborisse saadetakse proovid Veterinaar- ja Toidulaboratooriumist Tallinnas. EL-i NH referentlaboratooriumi aadressiks on: WORLD REFERENCE LABORATORY FOR AVIAN INFLUENZA AND NEWCASTLE DISEASE VLA WEYBRIDGE NEW HAW ADDLESTONE SURREY KT15 3NB UNITED KINGTOM 3.4. Eelaruanne Olles lõpetanud eeldatavas taudipunktis esialgse uurimise, kogunud vajalikud diagnostikaproovid ja korraldanud proovide saatmise laboratooriumi, peab järelevalveametnik koos volitatud veterinaararstiga täitma küsimustiku eriti ohtlike nakkushaiguste puhkemise puhul (loomatauditõrje situatsioonplaani lisa 3) Meetmed kuni laboratoorsete testide tulemusteni Vastavalt punktile 2.2. kehtestatud kitsendused jäävad kehtima seni, kuni NH kahtlus on ametlikult tühistatud. Loomapidajale tuleb teatada, et testitulemuste saamiseni võib kuluda vähemalt nädal. Volitatud veterinaararst peab enne eeldatavast taudipunktist lahkumist veenduma, et loomapidaja mõistab täielikult kitsendusi, mis on kehtestatud volitatud isikute liikumise ja desinfektsiooniprotseduuride suhtes eeldatavasse taudipunkti sisenemisel ja sealt väljumisel. 8

9 3.6. Newcastle i haiguse kahtluse kõrvaldamine NH kahtlus loetakse kõrvaldatuks: a) negatiivsete laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal; b)kui kõik nakkuskahtlased linnud on surnud või hukatud ja kahjutult kõrvaldatud ning ülejäänud loomadel eeldatavas taudipunktis ei ole 21 päeva jooksul ilmnenud NH-le iseloomulikke tunnuseid. Kui haiguse kahtlus lükatakse ümber negatiivsete laboratoorsete uuringute tulemuste põhjal, võidakse kehtestatud kitsendused viivitamata tühistada (lisa 2). Kuid VTA-l on õigus jätta NH kahtlus kehtima ning pärast eeldatavas taudipunktis läbiviidavate uuringute eest vastutava volitatud veterinaararsti ja VTA kohaliku asutusega konsulteerimist langetatakse otsus hoida eeldatav taudipunkt järelevalve all ning esitada volitatud laboratooriumile testimiseks täiendavaid koe- ja/või vereproove Newcastle i haiguse ametlik diagnoosimine Ametliku diagnoosi NH puhul paneb VTA kohaliku asutuse juht või tema volitatud järelevalveametnik loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja laboratoorse uurimise tulemuste alusel. Viiruse esmakordsel diagnoosimisel tuleb selle tüübi ja patogeensuse määramiseks ning diagnoosi kinnitamiseks saata proov EL-i referentlaboratooriumi. Ajusisene patogeensuse indeks on põhiline kriteerium NH viirustüve patogeensuse määramisel. Kui põllumajanduslindudel puuduvad NH-le iseloomulikud kliinilised tunnused ning lindudelt isoleeritud paramüksoviiruse-1 viirustüve ajusisene patogeensuse indeks on kõrgem kui 0,7, kuid väiksem kui 1,2 ning EL-i referentlaboratooriumis läbiviidud uurimiste tulemus kinnitab, et isoleeritud viirus pärineb NH vastase nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest, siis loetakse NH pärinevaks nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest. Nõrgestatud elusvaktsiini viirustüvest pärineva NH korral rakendatakse põllumajandusministri 05. augusti a määruse nr 79 -s 19 kehtestatud abinõusid ja kitsendusi. NH ametliku diagnoosi kinnitab VTA Newcastle i haiguse diagnoosimisest teatamine VTA peadirektor teatab NH ametlikust diagnoosimisest OIE-le, Euroopa Komisjonile ja kõigi naaberriikide riiklike veterinaarteenistuse juhtidele. Teavitamine peab aset leidma vähemalt 24 tunni jooksul alates esmase NH puhangu kinnitamisest. Sama teave esitatakse uute taudipunktide kohta hiljemalt iga nädala esimesel tööpäeval. Elanikkonda teavitatakse NH puhkemisest ja rakendatavatest meetmetest massiteabevahendite kaudu. 4. Tegevusjuhised taudipunktis 4.1. Karantiini kehtestamine Kohe pärast NH diagnoosi ametlikku kinnitamist kehtestab maavanem VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul taudipunktis kirjaliku korraldusega karantiini. VTA kohaliku asutuse juht kehtestab kitsendused taudipunktile kirjaliku korraldusega, mis antakse loomapidajale üle allkirja vastu (lisa 3). 9

10 4.2. Kitsendused ja abinõud karantiini ajal Karantiini ajal kehtivad põllumajandusministri 05. augusti a määruse nr kehtestatud kitsendused kuni nende ametliku tühistamiseni VTA kohaliku asutuse juhi poolt. Taudipunkti tähistavate viitade paigutamisel kasutatakse olemasolevaid viitasid, asendades haigusele viitav sõna käesoleva haigusega. 5. Loomade hukkamine, korjuste ja saastunud materjali hävitamine 5.1. Lindude hindamine taudipunktis Enne lindude hukkamist hinnatakse vastuvõtlikud linnud ning selle kohta vormistatakse kirjalik akt (lisa 7). Hindamine viiakse läbi järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti kontrolli all Lindude hukkamine taudipunktis Enne lindude hukkamist esitab VTA kohaliku asutuse juht loomapidajale ametliku kirjaliku otsuse taudipunktis olevate NH-le vastuvõtlike lindude hukkamise kohta (lisa 8). Hukatavate loomade kohta vormistatakse kirjalik akt (lisa 9). Taudipunktis olevate ja külgnevate loomakasvatusettevõtete koerad ja kassid ei tohi vabalt liikuda. Taudipunktis tuleb teha deratisatsioon enne lindude hukkamist, kuid see ei tohi põhjustada lindude surmamise viivitust (lisa 13). Lindude hukkamisel võetakse arvesse nõukogu määruses nr 1099/2009, 24. septembrist 2009, loomade kaitse kohta surmamisel, kehtestatud nõudeid. VTA kohalik asutus peab enne hukkamise alustamist koostama tegevuskava vastavalt ülalnimetatud määruse Art 18 lõige 1- le ning tagama vastavalt sellele toimingute läbiviimise vältides NH viiruse mis tahes levikut. Linde tuleb hukata alal, mida on surmamisjärgselt hõlbus puhastada ja desinfitseerida. Lindude hukkamist tuleb alustada võimalikult kiiresti, et vähendada NH viiruse levimise ohtu. Suure hulga lindudega taudipunktis tuleb kõigepealt hukata NH kliiniliste tunnustega linnud ning seejärel nakkuskahtlased ja kontaktsed linnud. Hukatakse kõik taudipunktis olevad linnud. Hukkamismeetoditena on lubatud kasutada: süsinikdioksiidi (CO 2 ) manustamist. Gaasisegu peab sisaldama vähemalt 40% süsinikdioksiidi. Meetodit võib kasutada süvendite, tunnelite, konteinerite või varem suletud hoonete puhul. Kuna CO 2 on õhust raskem, peab tihedama kontsentratsiooniga gaasikiht ulatuma üle linnu pea. Kamber ei tohi olla hermeetiline, kuna gaasi kogunemine võib olla plahvatusohtlik. Avad peavad asuma kambri ülaosas. CO 2 kasutamine on näidustatud juhul kui tuleb eutaneerida suurel hulgal linde. Töötamisel CO 2 -ga tuleb silmas pidada, et nimetatud gaas kujutab endast tõsist ohtu nii loomade kui inimeste tervisele, kuna tema olemasolu ruumis on väga raske organoleptiliselt tuvastada. Mitte mingil juhul ei tohi gaasid, sisenedes kambritesse või ruumidesse, kus asuvad uimastatavad ja surmatavad linnud, tekitada neil põletusi või neid külma või kuivusega ärritada. Lind jäetakse gaasi keskkonda kuni ollakse veendunud tema surmas. Üldjuhul ei sobi veelindude hukkamiseks; süsinikmonooksiidi (CO) manustamist. CO ehk vingugaas on suhteliselt kiire ja tõhus meetod lindude eutanaasiaks. CO seotakse vere punalibledes hapniku asemel hemoglobiiniga, mis põhjustab hüpoksia. Kasutada võib spetsiaalselt loomade 10

11 surmamiseks kohandatud mootoriga toodetud gaasi, tingimusel, et surmamise eest vastutav isik on varem kontrollinud, kas kasutatav gaas on sobivalt jahutatud, on piisavalt filtreeritud ega sisalda ärritavaid komponente ega gaase. Linde ei tohi tuua kambrisse enne, kui on saavutatud süsinikmonooksiidi minimaalne kontsentratsioon, milleks on vähemalt 4 % CO-d sisaldav gaasisegu. Kõrge kontsentratsiooniga CO on surmav inimesele ja pikem kokkupuude isegi madala kontsentratsiooniga CO-ga võib rasedatel põhjustada sünnidefekte. Gaasiga töötamisel tuleb järgida ohutuseeskirju. Võimalusel kasutada gaasi õues või sisetingimustes korraliku ventilatsioonisüsteemi olemasolul; veelindude puhul barbituraatide manustamist rinnaõõnde; tservikaaldislokatsiooni. Võib kasutada ainult alla 5 kg eluskaaluga lindude puhul, kusjuures manuaalset dislokatsiooni alla 3 kg eluskaaluga lindude puhul. Dislokatsioon peab toimuma aju baasilt või kaela ülemises kolmandikus. Haarata ühe käega linnu peast ja teise käega kaela ülemisest kolmandikust. Tõmmates kiirelt ja tugevalt vastupidistes suundades, eraldatakse peaaju seljaajust. Suurema efektiivsuse saavutamiseks on soovitatav koos tõmbamisega vertikaalsuunas samaaegselt linnu pead ka keerata. Suuremate (3-5 kg) lindude kaela dislokatsiooni puhul, on tarvis kasutada abivahendina spetsiaalset instrumenti (emaskulatoomi). Üks inimene ei tohi tservikaaldislokatsiooni kasutades surmata rohkem kui 70 lindu päevas. Tuleb veenduda, et kõik linnud oleksid surnud enne korjuste kõrvaldamist Ennetav hukkamine VTA võib kohaldada taudipunkti suhtes kehtestatud meetmeid (hukkamine, korjuste ja muu saastunud materjali hävitamine, puhastamine ja desinfitseerimine) ka muude loomakasvatusettevõtete suhtes, kus vastuvõtlikud linnud võivad olla nakatunud, isegi kui lindudel ei esine ühtegi NH-le omast kliinilist tunnust. Ennetava hukkamise korral võetakse lindudelt epidemioloogilisel eesmärgil pistelisi proove ja testitakse neid laboratoorselt Korjuste hävitamine Kõiki taudipunktis hukatud ja surnud lindude korjuseid hävitatakse VTA järelevalve all, vältides NH viiruse mis tahes leviku ohtu, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõuetele. VTA võib anda loa loomsed kõrvalsaadused kõrvaldada põletades või mattes need kohapeal NH puhangu korral, kui vedu lähimasse tunnustatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise ettevõttesse suurendaks terviseriske või kui ulatusliku taudipuhangu korral oleks selliste ettevõtete töötlemisvõimsus ületatud. Kui kasutatakse matmist, siis tuleb loomsed jäätmed ja korjused enne matmist töödelda desinfitseeriva ainega. Kasutusel olev matmispaik tuleb ümbritseda piirde ja lukustatava väravaga, millel on matmispaiga asukohast teavitav silt ning mis takistab kõrvaliste isikute ja loomade ligipääsu. Korjuste ja muu saastunud materjali avapõletamine tuleb läbi viia Päästeameti järelevalve all. Korjuste ja muu saastunud materjali avapõletamise koht peab asuma hoonetest piisaval kaugusel. Põletamiseks võib kasutada kuiva puitu ja süütevedelikke. Lindude põletamisel 11

12 tekkiv tuhk tuleb maha matta või käidelda vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikkel 13 nõuetele. Transpordivahendid, mida kasutatakse korjuste vedamiseks, peavad olema lekkimiskindlad, kaetud ja suletud. Veokid, sealhulgas juhikabiin, välispinnad ja rattad, tuleb hoolikalt desinfitseerida enne taudipunktist lahkumist ja peale korjuste vedamist enne matmis- ja/või põletamiskohast lahkumist. Sõiduki juhid peavad järgima heakskiidetud teekonda, vältides võimaluste piires vastuvõtlike loomadega talust või loomakasvatusettevõttest lähedalt möödumist ning vältima peatumist taudipunkti ja korjuste hävitamiskoha vahel Saastunud materjali töötlemine Hävitamisele kuuluvad materjalid hinnatakse ja hüvitatakse (lisa 10). Materjalid, seadmed, varustus ja teised objektid (sööt, allapanu, sõnnik, loomsed saadused), mis võivad olla saastunud NH viirusega ja võivad seetõttu haigust edasi kanda ning nende puhastamine ja desinfitseerimine on võimatu, tuleb hävitada. Nimetatud materjalide hävitamine toimub kohaliku loomatauditõrje komisjoni instruktsioonide kohaselt ja Päästeameti järelevalve all. 6. Sanitaarmeetmed Puhastamist ja desinfitseerimist tuleb alustada niipea, kui linnud on hukatud ja kõrvaldatud ning materjal hävitatud. Taudipunkti puhastus ja desinfektsioon tehakse järelevalveametniku kontrolli all. Enne toimingute alustamist tuleb üles märkida kõik puhastatavate ja desinfitseeritavate hoonete ja varustuse kahjustused. Lisaks sellele tuleb kontrollida elektrisüsteemi ohutust, et pesuvesi ei kujutaks endast ohtu. Puhastamiseks kasutatud vesi tuleb kõrvaldada vastavalt järelevalveametniku/volitatud veterinaararsti juhtnööridele nii, et vältida igasugust NH viiruse leviku ohtu. Puhastamist ja desinfitseerimist viiakse läbi kahes järgus (lisa 11). NH puhul võib kasutada desinfektsiooniained, mis on loetletud lisas 12 või mõnda teist viirusesse toimivat ainet. Samuti tuleb täita desinfektsiooni, desinsektsiooni ja/või deratisatsiooni läbiviimise akt (lisa 13). 7. Tegevusjuhised ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis 7.1. Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni määratlemine Ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab maavanem VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul kirjaliku korraldusega taudipunkti ümber ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni. Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt kolme kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt kümne kilomeetri raadiuses taudipunktist Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamine NH diagnoosi ametliku kinnitamise korral kehtestab maavanem VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni. VTA kohaliku asutuse juht kehtestab kirjaliku korraldusega kitsendused nendes tsoonides (lisa 4 ja 5). Kui tsoonid jäävad mitme maakonna piiridesse, siis kehtestatakse tsoonid igas maakonnas eraldi vastava maakonna 12

13 maavanema poolt VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul. Iga maakonna VTA kohaliku asutuse juht kehtestab kirjaliku korraldusega kitsendused nendes tsoonides. Uute taudipunktide avastamise korral ohustatud tsoone ja järelevalvetsoone korrigeeritakse maavanema kirjaliku korraldusega ning muutustest informeeritakse vastavalt punktile Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamisest, geograafilisest paiknemisest ja kitsendustest teavitamine Ohustatud tsooni ja järelevalvetsooni kehtestamisest, nende geograafilisest paiknemisest ja sellega seotud kitsendustest teavitab VTA kohaliku asutuse juht VTA peadirektorit, kes teavitab ajakirjandust (elanikkonna informeerimiseks meediakanalite kaudu) Ohustatud tsoonis rakendatavad kitsendused ja abinõud Ohustatud tsoonis kehtivad põllumajandusministri 05. augusti a määruse nr 79 -s kohaldatud kitsendused ja abinõud Järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused ja abinõud Järelevalvetsoonis kehtivad põllumajandusministri 05. augusti a määruse nr 79 -s 25 kohaldatud kitsendused ja abinõud. 8. Vaktsineerimine ja ravi 8.1. Vaktsineerimine Ennetav vaktsineerimine Alates a on loomapidaja, kellel on üle 50 kodulinnu, kohustatud NH ennetamiseks oma linnud vaktsineerima (edaspidi ennetav vaktsineerimine). Ennetava vaktsineerimise viib läbi tegevusluba omav veterinaararst. Loomapidaja koostab NH vastase ennetava vaktsineerimise läbiviimiseks ennetava vaktsineerimise programmi ning esitab selle VTA kohalikule asutusele heakskiitmiseks loomatauditõrje seaduse 43 1 kohaselt. Ennetava vaktsineerimise programmis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) andmed ettevõtte või muu lindude pidamise koha kohta, kus ennetavat vaktsineerimist tahetakse teha (asukoht ja aadress); 2) ennetavat vaktsineerimist tegeva ja vaktsiini kasutamise eest vastutava veterinaararsti nimi; 3) kasutatava vaktsiini nimetus; 4) vaktsiini säilitamise, kasutatud vaktsiini pudelite ja kasutamata jäänud vaktsiini kahjutustamise kord; 5) jooksva aasta jooksul ettevõttesse või muusse lindude pidamise kohta võetavate lindude arv ja ennetava vaktsineerimise ajakava; 6) ennetava vaktsineerimise skeem; 7) ennetava vaktsineerimise tõhususe hindamiseks seireproovide võtmise ning nende laboratooriumisse saatmise ajakava. Veterinaararst koostab lindlas või muus lindude pidamise kohas tehtava ennetava vaktsineerimise kohta vaktsineerimise akti. Vaktsineerimise aktis märgitakse ennetava vaktsineerimise kuupäev, andmed lindla või muu lindude pidamise koha kohta, kus vaktsineerimine läbi viidi, vaktsineeritavate kodulindude liik, vanus ja arv, ennetavaks vaktsineerimiseks kasutatud vaktsiini nimetus ja kasutatud kogus, kas tegemist on esmase või korduva vaktsineerimisega ning veterinaararsti allkiri. Loomapidajale jäetakse vaktsineerimise akti koopia. 13

14 Erakorraline vaktsineerimine VTA võib riskihindamise tulemustele tuginedes ja kui on oht taudi ulatuslikuks levikuks korraldada linnu erakorralise vaktsineerimise. Enne erakorralist vaktsineerimist teavitab VTA peadirektor OIE-d ja Euroopa Komisjoni ning esitab viimasele vaktsineerimise programmi. NH vaktsiinide tellija on ainult VTA. Vaktsineerimine viiakse läbi vaid NH vabades karjades (taudipunktis ja eeldatavas taudipunktis on vaktsineerimine keelatud), järgides OIE maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatus toodud nõudeid ja soovitusi vaktsiinile. Vaktsineerimiseks töötab riiklik loomatauditõrje komisjon koostöös kohaliku loomatauditõrje komisjoniga välja vaktsineerimise programmi. Valmistatakse ette vaktsineerimise kava, mis sisaldab järgmist teavet: 1) kasutatava vaktsiini koostis ja omadused; 2) kasutatava vaktsiini jaotamise ja ladustamise ning vaktsiini kasutamise üle järelevalve teostamise täpsem kord; 3) vaktsineeritavate lindude liigid tõugude või vanuserühmade kaupa; 4) piirkond, kus linde vaktsineeritakse (edaspidi vaktsineerimispiirkond), ja selle ulatus; 5) ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse linnud vaktsineerida; 6) lindude hulk vaktsineerimispiirkonnas ning viiruse iseloomustus Vaktsineerimise korraldamine Riiklik loomatauditõrje komisjon korraldab täiendava veterinaarse-, tehnilise ja halduspersonali suunamise vaktsineerimispiirkonda. Antud piirkonnas peab olema tagatud: piisavalt vaktsiini vaktsineerimise läbiviimiseks; asjakohased vahendid vaktsiini transportimiseks ja säilitamiseks; vahendid varustuse steriliseerimiseks; konteinerid pruugitud ühekordselt kasutatava vaktsineerimisvarustuse, tühjade vaktsineerimispudelite ja muude tõenäoliselt kõrge riskiastmega heitmete tarvis; kaitserõivad vaktsineerimistoimkondadele; desinfektsioonivahend ning ämbrid, harjad ja käsnad vaktsineerimistoimkondadele isiklikuks desinfitseerimiseks; püügivarustus lindude liikumise tõkestamiseks vaktsineerimise ajal; piisav hulk lindude identifitseerimiseks ja erimärgistamiseks vajalikke vahendeid Vaktsineerimise läbiviimine Vaktsineerimise läbiviimisest võtavad osa piirkonna volitatud veterinaararstid ning vajadusel ka tegevusluba omavad veterinaararstid ning volitatud veterinaararstid teistest piirkondadest. Vaktsineerimispiirkonnas moodustatakse vaktsineerimistoimkonnad, mis koosnevad veterinaararstist ja tehnilisest abitöötajast. Kohalik loomatauditõrje komisjon määrab vaktsineerimistoimkondadele visiidid ning hangib piisavat abi lindude liikumise tõkestamiseks vaktsineerimise ajal ja muud vajalikku abi ning infot talu või loomakasvatusettevõtte vastuvõtlike lindude paiknemise kohta. Igale vaktsineerimistoimkonnale annab kohalik loomatauditõrje komisjon iga tööpäeva alguses ülesannete lehe, milles on loetletud külastatavad talu või loomakasvatusettevõtted, visiidi ajad ja iga talu või loomakasvatusettevõte ligikaudne lindude arv. Saabudes tallu või loomakasvatusettevõttesse, kus linde tuleb vaktsineerida, selgitab volitatud veterinaararst omanikule või hooldajale vaktsineerimisest tulenevaid kitsendusi. Enne tallu või loomakasvatusettevõttesse sisenemist panevad vaktsineerimistoimkonna liikmed selga kaitserõivad ja viivad läbi põhjaliku isikliku desinfitseerimise. Karja inspekteeritakse kliiniliselt enne vaktsineerimise alustamist. Igast kahtlusest lindude nakatumise suhtes NH-sse teatatakse viivitamata kohalikule loomatauditõrje komisjonile, kes 14

15 viib läbi uuringud haiguse tuvastamiseks. Vaktsineerimist sooritades järgitakse rangelt vaktsiini manustamisjuhiseid. Vaktsineeritud lindude kohta peetakse asjakohast registrit. Vaktsineeritud lind on märgistatud arusaadavalt (individuaalselt, puuriti, rühmiti, sektsiooniti). Kui karja vaktsineerimine on lõpetatud, puhastatakse ja desinfitseeritakse kasutatud varustus. Samuti viiakse läbi põhjalik isiklik desinfitseerimine. Enne talust või loomakasvatusettevõttest lahkumist täidetakse kahes eksemplaris talu või loomakasvatusettevõtte vaktsineerimise akt, millele võetakse loomaomaniku või -pidaja allkiri ning mille koopia jäetakse loomaomanikule (lisa 14). Olles oma päevaülesanded täitnud, paigutatakse pruugitud ühekordselt kasutatav varustus ja muud heitmed selleks ettenähtud konteinerisse. VTA kohaliku asutuse juht teavitab riiklikku ja kohalikku loomatauditõrje komisjoni kord päevas tulemustest Loomade liikumine vaktsineerimise alalt Vaktsineeritud lindu võib transportida VTA kohaliku asutuse loal vastavalt põllumajandusministri 5. augusti a määruse nr 79 Newcastle`i haiguse tõrje eeskiri 32 nõuetele Ravi NH-sse jäänud lindude ravi on keelatud. Kui NH esinemine ettevõtte kodulindude hulgas on ametlikult kinnitatud, siis kõik ettevõttes olevad linnud hukatakse viivitamata. 9. Abinõud Newcastle i haiguse avastamisel lindude transpordil Tegevus haiguse kahtlusel Kui lindude transportimisel kahtlustatakse lindudel NH-d, viiakse kogu kahtlusalune kaubasaadetis kahtlusaluste lindude päritoluettevõttesse või erandkorras sellise loomakasvatusettevõtte valdustele, kus ei peeta vastuvõtlikke linde. Kõnealused linnud võivad jääda sinna kuni NH haiguse esinemise kinnitamise või ümberlükkamiseni. Kehtestatavad kontrollimeetmed on samad, mis haiguse kahtluse korral eeldatavas taudipunktis Newcastle i haiguse diagnoosimine. Kui NH diagnoositakse lindude kaubasaadetises, siis ettevõetavad meetmed on analoogsed taudipunktis kohaldatavate meetmetega. Kui linnud pärinevad teisest riigist, siis teavitatakse ka selle riigi veterinaarteenistust. 10. Abinõud Newcastle i haiguse kahtluse ja diagnoosimise korral võistlustuvil ja teisel kodulinnul NH kahtluse ja diagnoosimise korral võistlustuvil ja/või teisel kodulinnul tegutsetakse vastavalt põllumajandusministri 5. augusti a määruse nr 79 Newcastle`i haiguse tõrje eeskiri nõuetele. 11. Newcastle i haiguse puhangu korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine ja hoonete taasasustamine Karantiini lõpetamine VTA kohaliku asutuse juht lõpetab taudipunktis kehtestatud kitsendused, kui: 1) taudipunktis asunud põllumajanduslinnud on hukatud ja hävitatud või kahjutustatud; 15

16 2) taudipunktis on tehtud nõuetekohane puhastus ja desinfektsioon, millest on möödunud vähemalt 21 päeva. Karantiini lõpetab VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul maavanem kirjaliku korraldusega ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. Karantiin ning kitsendused lõpetatakse kirjaliku korraldusega, mis antakse loomaomanikule või hooldajale üle allkirja vastu (lisa 2) Ohustatud tsooni tühistamine Ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendusi rakendatakse arvates viimases taudipunktis puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest vähemalt 21 päeva jooksul. Kitsenduste lõpetamise korral kehtivad ohustatud tsoonis edasi järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused, kuni need lõpetab VTA kohaliku asutuse juht (lisa 2) Järelevalvetsooni tühistamine Järelevalvetsoonis rakendatavad kitsendused lõpetatakse, kui viimases taudipunktis puhastuse ja desinfektsiooni tegemisest on möödunud vähemalt 30 päeva. Tsoonid tühistab maavanem VTA kohaliku asutuse juhi ettepanekul ning vastavad kitsendused tühistab VTA kohaliku asutuse juht (lisa 2) Tingimused hoonete taasasustamisel Vastuvõtlikke linde ei lubata uuesti tallu või loomakasvatusettevõttesse tuua vähemalt 21 päeva jooksul alates lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamisest. 12. Õiguslikud alused Haiguse diagnoosimine Loomataudi kahtlus loetakse tekkinuks ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või laboratoorse uurimise tulemuste alusel, samuti otsese või kaudse kontakti tõttu nakatunud karja või loomaga. Loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ja otsustab järelevalveametnik (loomatauditõrje seadus (edaspidi LTTS) 33). Loomataudi kahtluse korral tuleb haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks viivitamatult kohale kutsuda piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või järelevalveametnik (LTTS 35). Teatatud NH esinemise kahtluse või esinemise suhtes algatab järelevalveametnik koheselt ametliku uurimise NH esinemise ümberlükkamiseks või kinnitamiseks. Loomataudi diagnoosib veterinaararst epidemioloogilise olukorra, kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja laboratoorse uurimise tulemuste põhjal. NH kahtluse korral tehakse vajadusel haigete loomade diagnostilisi tapmisi (LTTS 37). Veterinaar- ja Toidulaboratoorium kindlustab VTA korralduse alusel NH kahtluse või puhkemise korral laboratoorse uurimise ja saadab kohale erialaspetsialistid (LTTS 30 lõige 2). VTA-l ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil on õigus saata proove loomataudi diagnoosimiseks välisriigi tunnustatud laboratooriumisse või rahvusvahelisse referentlaboratooriumisse (LTTS 37 lõige 5). NH ametlik diagnoos pannakse loomatauditõrje seaduse 37 lõike 3 kohaselt ning lõike 4 kohaselt kinnitab VTA ametliku diagnoosi. Epideemia korral on VTA-l õigus kinnitada haiguse ametlik diagnoos ka kliiniliste ja/või epidemioloogiliste tulemuste põhjal. 16

17 12.2. Teatamiskohustus NH kuulub eriti ohtlike teatamiskohustuslike loomataudide hulka (põllumajandusministri (edaspidi PõM) 25. novembri 1999 a. määrus nr. 34 Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine ). NH kahtlusest on loomapidaja kohustatud koheselt teavitama veterinaararsti (LTTS 9 punkt 1). Veterinaararst on kohustatud NH kahtlusest või diagnoosimisest teavitama koheselt järelevalveametnikku või volitatud veterinaararsti ja loomapidajat (LTTS 39 lõige 1). NH esinemise kahtlusel või diagnoosimisel peavad järelevalveametnikud, volitatud veterinaararstid ja veterinaararstid, samuti veterinaarlaboratooriumid ja teised isikud viivitamatult teavitama VTA kohalikku asutust (LTTS 38 lõige 1). Veterinaarkorralduse seaduse 5 lõikes 5 loetletud laboratooriumid on kohustatud viivitamatult teavitama NH kahtlusest või diagnoosimisest VTA peadirektorile, tema äraolekul tema asetäitjale ning selle VTA kohaliku asutuse juhile, kelle järelevalvealalt uurimismaterjal pärines (LTTS 41 lõige 1). VTA kohaliku asutuse juht on kohustatud viivitamatult informeerima NH kahtlusest või diagnoosimisest VTA peadirektorit, tema äraolekul tema asetäitjat ning naaberpiirkondade VTA kohalike asutuste juhte (LTTS 40 lõige 1). VTA peadirektor teatab NH ametlikust diagnoosimisest Eestis OIE-le, Euroopa Komisjonile ja naaberriikide riiklike veterinaarteenistuse juhtidele. Teavitamine peab aset leidma vähemalt 24 tunni jooksul alates esmasest NH puhangu kinnitamisest. Uutest taudipunktidest teavitatakse hiljemalt iga nädala esimesel tööpäeval (LTTS 42 lõige 1) Loomaomaniku kohustus teha koostööd taudi tõrjumisel Loomapidaja peab pidama kinni LTTS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest loomataudide ennetamisel ja tõrjel ning järgima loomataudi esinemise tõttu kehtestatud kitsendusi (LTTS 9 punkt 3). Loomapidajal on kohustus teha koostööd taudi tõrjumisel (PõM a määrus nr 79 Newcastle`i haiguse tõrje eeskiri 8). NH puhkemisel on VTA-l õigus tõrjetoiminguid läbi viia ilma loomapidaja või loomsete saaduste käitleja kohalolekuta ja teda sellest eelnevalt teavitamata (LTTS 46 lõige 2 punkt 3) Taudi tõrjumiseks ettevõetavad meetmed Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib VTA kohaldada loomataudi leviku tõkestamiseks loomatauditõrje eeskirjas või asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud või OIE põhimõtete, meetodite, soovituste ja juhendite kohaseid kitsendusi: 1) piirang loomataudile vastuvõtlike loomade ja muude loomade veole ning neilt pärinevate loomsete saaduste veole ja käitlemisele; 2) piirang sööda, allapanu, jäätmete, seadmete ja muu nakkust edasikandva eseme või materjali veole ja käitlemisele, inimeste ja veokite liikumisele ning muu asjakohane tegevuse piirang (LTTS 45 1 lõige 1). Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib loomataudi leviku tõkestamiseks määrata loom tapmisele või hukkamisele või seade ja muu nakkust edasikandev ese, sööt, pakkematerjal ja piim hävitamisele (LTTS 45 1 lõige 2). NH puhkemisel: 1) kehtestatakse taudipunktis karantiin; 2) määratletakse ohustatud tsoon taudipunkti ümber ning järelevalvetsoon ohustatud tsooni ümber; 3) viiakse läbi epidemioloogiline uurimine NH võimaliku leviala selgitamiseks; 17

18 4) moodustatakse riiklik ja kohalik loomatauditõrje komisjon, mis juhivad kogu tegevust taudipunkti likvideerimisel NH leviku tõkestamisel (LTTS 46). Järelevalvet karantiiniga kehtestatud meetmete täitmise üle teostab VTA kohalik asutus (LTTS 51 lõige 1). Järelevalvet transpordivahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis, ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis teostab Politsei- ja Piirivalveamet (LTTS 51 lõige 2) Piirangud potentsiaalselt saastunud materjalile NH esinemise kahtlusel ja/või esinemisel võidakse taudipunktis, ohustatud tsoonis ja järelevalvetsoonis kehtestada kitsendused haigete lindudega otseses või kaudses kontaktis olnud loomakasvatushoonete inventarile, seadmetele, transpordivahenditele, söödale, väljaheidetele ja teistele materjalidele, mis võivad olla viiruse kandjateks, samuti spermale, piimale ja teistele loomakasvatussaadustele, mis võivad olla potentsiaalsed haiguse allikad (LTTS 45 1 ) Loomade surmamine ja rümpade ning saastunud materjali hävitamine Loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral võib loomataudi leviku tõkestamiseks määrata loom tapmisele või hukkamisele (LTTS 45 1 lõige 2). Sööt, sõnnik, allapanu ja muu materjal ning jäätmed, mis võivad olla saastunud haigusetekitajaga, hävitatakse või töödeldakse järelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise. Loomsete jäätmete käitlemisega tegelevad isikud on loomataudi puhkemisel kohustatud oma käitlemisvaldkonna ulatuses osalema loomataudi tagajärgede likvideerimises vastavalt VTA ettekirjutusele (LTTS 18 1 lõige 6). VTA võib anda loa loomsete kõrvalsaaduste põletamiseks või matmiseks tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik, kui vedu lähimasse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise tunnustatud ettevõttesse suurendaks terviseriske või kui ulatusliku episootilise taudipuhangu korral oleks selliste ettevõtete kõrvaldamisvõimsus ületatud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009 artikkel 19 lõige 1 punkt e) Sanitaarmeetmed VTA võib kohaldada järgmisi abinõusid: 1) sööda, allapanu ja muu võimaliku nakkust edasikandva materjali käitlemise korraldamine ning nimetatud materjali korrapärane puhastamine ja desinfitseerimine; 2) korrapärane näriliste ja putukate tõrje; 3) loomakasvatushoone või rajatise või loomade pidamiseks piiratud ala korrastamine; 4) asjakohaste isikukaitsevahendite kasutamine (LTTS 45 3 lõige 1) Vaktsineerimine Loomapidaja, kellel on üle 50 kodulinnu, on kohustatud Newcastle i haiguse ennetamiseks oma linnud vaktsineerima (PõM 05. augusti a määrus nr 79 Newcastle`i haiguse tõrje eeskiri 4 lõige 1). Kui Newcastle i haigus on linnul ametlikult diagnoositud ja epidemioloogilise uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamiseks kasutada erakorralist vaktsineerimist (PõM 05. augusti a määrus nr 79 Newcastle`i haiguse tõrje eeskiri 30 lõige 1). 18

19 12.9. Taudikahjude kompenseerimine Loomapidajale hüvitatakse LTTS-s ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras loomatauditõrjega seoses tekkinud järgmine kahju: 1) ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus; 2) ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade väärtus (LTTS 55 lõige 1). Looma arvestusliku väärtuse arvutamiseks korrutatakse looma lihakaal liha keskmise kokkuostuhinnaga. Aretuslooma väärtuse arvutab ekspert (PõM 2. veebruari a määrus nr 6 Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord ). 19